Rubriik: Eesti

Pühapäeval avatakse metsa-aasta „Kohtume metsas!”

Tänavu tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat deviisi all „Kohtume metsas!”, et pöörata tähelepanu inimese positiivsele tegevusele metsas. Metsa-aasta avaüritus toimub homme, 23. jaanuaril, kuid üritusi jagub kogu aastasse. Metsa-aasta patroon Eestis on president Toomas Hendrik Ilves.

„Alanud ÜRO rahvusvahelisel metsa-aastal peame mõtlema inimese ja metsa suhetele, eelkõige inimese targale tegutsemisele metsas. Saagu see aasta ka mõttetalgute aastaks! Hoiame ja kasutame Eesti metsa targalt!” ütles Eesti riigipea. Loe edasi: Pühapäeval avatakse metsa-aasta „Kohtume metsas!”

Setomaal tunnustati tublimaid

Setomaa Valdade Liit ja Seto Kongressi vanematekogu tunnustasid aunimetusega üheksat inimest, kes 2010. aastal andsid olulise panuse Setomaa heaks, vahendas Setomaa.ee.

Aunimetused anti välja kuues kategoorias. Aunimetuste kandidaadiks esitati kokku 30 isikut, kõige enam kandidaate esitati Setomaa aasta sõbra aunimetuse saajaks.

Setomaa aasta inimeseks kuulutati Margus Linnamäe, kes on juba aastaid toetanud Setomaal mitmesugusied ettevõtmisi.

Setomaa aasta ettevõtjateks kuulutati Aarne Kiviste (OÜ Kimeko), kes on oma ettevõtte arendamise kõrval aktiivselt osalenud Setomaa arendamises ning käivitanud Setomaa ettevõtlike inimeste klubi tegevuse, ning Urmas Jõgeva (AS Värska Vesi), kes on oma ettevõtet arendades leidnud ka ekspordivõimalusi.

Setomaa aasta talunikuks kuulutati Mart Uibokand (Mardimäe talu), kes on eeskujuks mahetootmise edendamisel ja noorema põlve kaasamisel talu majandamisse.

Setomaa aasta sõbraks kuulutati kolm inimest. Urmas Klaas on järjepidevalt tutvustanud Setomaa ja Eesti ettevõtteid ja organisatsioone Pihkva oblastis ning aidanud kaasa piiriülese koostöö edendamisele. Juhan Parts on toetanud piiriäärsete teede kordategemist. Tõnis Lukas on toetanud pärimuskultuuri edasiandmisega seotud tegevusi.

Setomaa aasta õpetajaks kuulutati Vello Jüriöö, kes on koostanud setokeelseid kooliõpikuid, õpetanud pärimuskultuuri, korraldanud hariduskonverentsi.

Setomaa aasta sportlaseks kuulutati Kaisa Raudkepp, kes on kolmekordne Eesti meister orienteerumisjooksus 18aastaste vanuseklassis, saavutas Balti meistrivõistlustel esikoha ja Euroopa meistrivõistlustel 18. koha.

Mart Uibokand. Foto: Igor Taro

Ees on talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 29. ja 30. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel. Oodatud on kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitatavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses, ning leida 29. või 30. jaanuaril tund vaba aega, et valitud kohas lindude tegevust jälgida.

Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kas või toast läbi akna, seda võib teha nii üksi kui ka koos pere või sõpradega. Tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv.

Tulemused tuleb sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line -ankeeti, kui internetti pole, võib vaatlustulemused saata postiga Eesti Ornitoloogiaühingusse (Veski 4, 51005 Tartu).

Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab veebilehelt www.eoy.ee/talv.

Eestlast soovib kallistada juba üle 12 500 inimese

Haruldane vaatepilt - eestlased kallistamas. Foto: www.eesti.ca

24. veebruaril soovib kasvõi ühte eestlast kallistada vähemalt 12 500 inimest, kallistamishimuliste arv suureneb iga päevaga.

Eestlase kallistamise päeva (Hug an Estonian Day) kampaania on välja kuulutatud menukas suhtlusportaalis Facebook. Päeva idee autor on 19aastane Jaanus Tõnisson. Tema laenas ettevõtmise mõtte rumeenlastelt, kes Facebooki vahendusel oma rahvusega seoses sarnast päeva korraldasid.

Peale eestlaste enda on andnud lubaduse eestlast kallistada ka kõikvõimalike teiste rahvaste esinejaid. Osa neist küll kurdab, et kahjuks pole ühtegi eestlast käepärast.

Osale Tallinna naiste ja meeste keskkonnamõju uuringus

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ning SA REC Estonia viivad läbi naiste ja meeste ökoloogilist jalajälge võrdlevat uuringut, milles saab osaleda veel kuni 31. jaanuarini.

Tallinna linna ja Tallinnaga igapäevaselt seotud lähiümbruse elanikud. Uuritakse, kas erinevate sugupoolte mõju ümbritsevale keskkonnale on erinev. Kui nii, siis millised on erinevused ja mis võiks olla põhjuseks? Uuring toimub samaaegselt kolmes linnas – Helsingis, Riias ja Tallinnas, toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Küsitluses osalemiseks tuleb minna kodulehele http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/, kust leiab ökoloogilise jalajälje kalkulaatori. Üksikisiku keskkonnamõju arvutamisel võetakse arvesse vastaja tarbimis- ja toitumisharjumusi, transpordikasutust, elutingimusi jpm. Küsitluse lõpul arvutab kalkulaator välja vastaja ökoloogilise jalajälje. Samalt kodulehelt leiab lugeja ka nõuandeid, kuidas oma mõju Maale vähendada.

Et usaldusväärsed tulemused tagab rohke osavõtt, siis ootavad korraldajad võimalikult paljude vastajate registreerimist. Selleks tuleb küsitluse lõpul klikata aknale “Osalen eriuuringus ja mul on olemas sisestamise kood”. Seejärel avaneb aken koodi jaoks, kuhu tuleb tippida number 53615647 ja sisestatud andmed salvestada. 

Uuringu tulemused selguvad 2011. aasta kevadeks, mil loodame avalikkust mitmel moel teavitada.

Ökoloogiline jalajälg on üksikisiku või organisatsiooni ressursikasutust näitlikustav mõiste. Samal ajal on see ka meetod, mis võimaldab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, kütus, vesi, toiduained vms) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ala, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks ehk – mida enam kulutatakse toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurem on ökoloogiline jalajälg. Ühikuks on globaalhektarit inimese kohta aastas.

Allikas www.bioneer.ee

Lastekaitse Liit tunnustas lastesõbralikumaid

 MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit andsid üle eelmis aasta lapsesõbraliku ühiskonnategelase ja organisatsiooni tiitlid.

Aasta lapsesõbralikeks ühiskonnategelaste tiitli said Aivo ja Maria Värton, kes on rajanud Uue-Antslasse Euroopas ainulaadse siseliikluslinnaku, mille eesmärgiks on lastele jagada liiklusõpetust reaalse linna tingimustes. Linnak ehitati selleks, et lapsed õpiksid paremini liiklust tundma. Linnak on tehtud lehmalauta ja tegijate hinnangul arendatakse linnakut tulevikus edasi.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai bussifirma AS SEBE, mille bussides on laupäeviti noortele sõidupiletid -60% odavamad, tööpäevadel aga -10%.

Laupäevani saab esitada aasta keeleteo kandidaate

Veel loetud päevad ootab Haridus- ja Teadusministeerium kandidaate 2010. aasta parima eesti keelt väärtustava teo ja selle tegija selgitamiseks. Neid võib esitada 22. jaanuarini, samuti saab kandidaatide poolt hääletada 9. märtsini 2011.

Keeleteokonkursiga otsitakse 2010. aasta jooksul sooritatud või lõpule viidud eesti keelele kasulikke tegusid ja nende tegijaid.

Oodatakse teateid toimekuse kohta eesti keele õpetuse, kasutamise ja levitamise alal, hinnatav on eesti keelt käsitlevate seisukohtade avaldamine trükisõnas, raadios ja televisioonis ning esitatud seisukohtade heakeelelisus, osavõtt eesti keele alastest aruteludest, konverentsidest ja keelepäevadest kodu- ning välismaal, samuti eesti keele alane uurimis- ja arendustöö.

Keeletegijaiks võib esitada üksikisikuid, töörühmi, ühendusi ja asutusi; needsamad võivad olla ka ettepanekute esitajaiks.

Hindamiseks esitatud keeletegude hulgast teeb eelvaliku Emakeele Seltsi juhatus, avalikustades selle oma kodulehel www.emakeeleselts.ee ja esitades kõige enam keeleteoauhinna eesmärgile vastavad ettepanekud aasta parima keeleteo otsustamiseks iseseisvusaegsetele haridus- ja teadusministritele.

Rahvaauhinna selgitamiseks jätkub samade ettepanekute poolt hääletamine, lihtsaim viis selleks on Haridus- ja Teadusministeeirumi kodulehel  www.hm.ee/keeletegu2010. 

Keeletegu 2010 kuulutatakse välja emakeelepäeva üritusel 14. märtsil Vastseliinas.

Homme saavad huvilised osaleda röövpüügis kalavetel

Rannarahva Muuseumis Viimsis avatakse röövpüüki tutvustav näitus „Röövpüüdjad“. Näitus „Röövpüüdjad“ tutvustab röövpüüdjate poolt toime pandud rikkumisi, tekitatud keskkonnakahju ning õpetab õigesti käituma ja reeglite järgi kalastama. Igal aastal pannakse Eestis toime ligikaudu 2000 kalapüüginõuete seadusrikkumist. 2009. aastal oli koguni 2283 rikkumist. Rannarahva Muuseumi avatav näitus juhib tähelepanu erinevatele röövpüügiviisidele ja nende laastavale mõjule.

Näitusel on välja pandud erinevates Eestimaa piirkondades püügilt eemaldatud või konfiskeeritud röövpüügivahendeid ahingutest ja võrkudest kuni omavalmistatud lõkspüüniste ja muude kurioossete leiutisteni. Vaataja ette on toodud markantsemad röövpüügijuhtumid.

Röövpüük on globaalne probleem – maailma kalavarudele teeb suurimat kahju illegaalne kalapüük. Eestis kahjustab kalavarusid püügikvoote ületav tööstuslik püük, kuid hävitav mõju on ka harrastuskalastajate ja muidu ebaseaduslike püüdjate hoolimatul tegevusel. Enamlevinud rikkumised on püügiloata ja keelatud vahenditega kalapüük, keelualadel ja -aegadel kalastamine ja alamõõdulise kala püük. Röövpüük kahjustab meie rahvuslikku rikkust ja kalavarude kaitse on meie kõigi ühishuvi.

Näitusega „Röövpüüdjad“ samaaegselt on Rannarahva Muuseumis üleval ka Eesti Loodusmuuseumi zooloogi ja loodusfotograafi Tiit Hundi fotonäitus „Eesti kalad“. Oma loomulikus keskkonnas on üles pildistatud pea kõik Eesti vetes elavad kalaliigid. Nende seas on nii Eesti veekogudes laialt levinud kalu kui ka põnevad liike, kellega tavaelus pea kunagi kokku ei satuta.

Näitused avatakse neljapäeval, 20. jaanuaril ning on külastajatele avatud 20. maini 2011.

Neljapäeval arutletakse heaks lapsevanemaks olemise üle

20. jaanuaril toimub  Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses konverents pealkirjaga “Kas lapsevanemaks sünnitakse või õpitakse?”.

Viimasel ajal räägitakse aina rohkem täiskasvanute muutunud ootustest lastele. Lapsevanemad, õpetajad, spetsialistid, kes töötavad perede ja lastega ning kellel on oluline mõju meie laste arengule, on keerulises olukorras. Ühelt poolt tahame, et meie lapsed oleksid kuulekad nagu vanasti. Teisalt ootame, et nad saaksid hakkama selles aina muutuvas maailmas, milles me isegi vahel toimetulemisega hätta jääme. Me soovime, et lapsed oleksid loovad, enesekindlad ja iseseisvad. Kuulekus ja loovus ei pruugi aga käia käsikäes. Selles olukorras on üha raskem jätkata vanade kasvatusmustritega. Vajame uusi teadmisi.

Teemade üle arutlevad psühholoogia doktorid, TÜ Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi dotsent Dagmar Kutsar ja Denveri Ülikooli psühholoogiaprofessor Howard J. Markman, Tallinna Ülikooli alushariduse õppetooli lektor, pereterapeut Pille Murrik ning Family-Lab Internationali pereterapeut ning mitme lapsevanemakoolituse raamatu autor Jesper Juul Taanist.

Vanemahariduse konverentsi korraldab Perekeskus Sina ja Mina koostöös EV Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Pereteraapia Ühinguga. Konverents algab kell 10

Vikerraadios algab vabaühenduste saatesari

 Alates  21. jaanuarist on Vikerraadio eeter üle kahe nädala reedeti kell 10-11 Huvitaja saate raames kodanikuühiskonna, vabasektori ning arengukoostöö teemade päralt. Esimeses saates on külalisteks Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam, Riigikogu liige ja ajaloolaneMart Nutt ning Jaan Tõnissoni Instituudi Maailmahariduse keskuse Eesti-Afganistani sõpruskoolide projekti juht Maari Ross. Räägitakse kodanikuühiskonna kujunemisest ajaloos, tänapäeva Eestis ning vaadatakse arengukoostöö sihtidest rääkides oma ninast kaugemale.

Eesti Rahva Muuseum kogub muljeid rahavahetusest

Eesti Rahva Muuseum kogub meenutusi seoses rahavahetamisega ja uue raha käibele tulekuga. Kirjutage oma esimestest ostudest, ootusärevuses kokkuostetud kaupadest või sellest, millised on esimesed muljed seoses uue raha ja uute hindadega, milliseid lugusid räägiti ning mis tundeid krooni kadumine tekitas.

1. jaanuarist on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro, mis kahel esimesel nädalal kehtis võrdse maksevahendina kõrvuti krooniga ning selline muutus ei jätnud kedagi ükskõikseks. ERM kutsub meenutama ka varasemaid rahavahetusi ja jäädvustama muutustega seonduvat.

Oodatakse lugusid, arveid, esemeid, fotosid või filme 31. juulini 2011. Vastuseid palutakse saata: e-postiga: tiina.tael@erm.ee või posti teel: Tiina Tael, Eesti Rahva Muuseum

Allikas: ERM

Kogukonna Tööriistad on valmis allalaadimiseks

Uusmaailmlased vallutavad sel nädalavahetusel tänavad. Foto: Uue Maailma Selts
Uue Maailma Selts on saanud valmis Kogukonna Tööriistad (Community Tools, CT), mis on tasuta veebipõhine tarkvara piirkondlike kogukondade juhtimiseks ja suhtluse korraldamiseks neis. Kogukond võib olla naabruskond, korteriühistu, jalgpallitiim, kohalik jahimeeste selts, naabrivalve grupp jne.

Kogu platvorm on välja töötatud esmajoones asukohapõhiste kogukondade vajadustest lähtudes ning seetõttu on kaart selles lähenemises kesksel kohal. Sündmusi, uudiseid, kuulutusi, ideid, probleeme, asutusi jms on võimalik kuvada nii tavapärases tekstivaates kui ka kaardil. Loe rohkem tööriistade kasutusvõimaluste kohta.

Kogukonna Tööriistu kasutavad juba mitmed kogukonnad Eesti erinevais paigus, teiste seas Uue Maailma Selts, Kadrioru Selts, Vanalinna Selts, Kesk-Eesti kogukonnakeskus, Tallinna Vabaühenduste Võrgustik, Eesti Tööõpetajate Selts jt. Vaata lähemalt siit.

Parim moodus saada teada, kuidas tööriistad päriselt töötavad, on külastada demo lehte. Kuna tegijate plaanid on julged ja eesmärk on maailma vallutada, on demolehekülg ingliskeelne. Loe edasi: Kogukonna Tööriistad on valmis allalaadimiseks

Eesti koolide lõpumärkide näitus ootab huvilisi

Eile avati Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis näitus „Eesti koolide lõpumärgid. Tõnu Lauki kollektsioonist”. Väljapanek on esmakordne koolimärkide esitlus.

Näitusel on koolide lõpumärgid ajavahemikust 1918–1950. Valdavalt eksponeeritakse rinnamärke, kuid väljas on ka näiteid teistest koolimärkide tüüpidest: tütarlastekoolide sõled, kaelas kantavad märgid, sõrmused, ripatsmärgid, rombid, käevõrud ja -ketid. Väljapanekut täiendab valik kirjandust, fotosid ning koolide (Jakob Westholmi Gümnaasium, tütarlaste erakoolid, Tallinna Reaalkool, Rakvere Õpetajate Seminar jt.) vormimütse.

Näituse avanud Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo sõnul kannab iga märk sõnumit ja nad kokku jutustavad ka Eesti hariduslugu.

Metallikunstnik Tõnu Lauki hinnangul peegeldab näitus ka õpilaste võimekust omandada teadmisi ja õppida õppimist, õpilaste loomingulist aktiivsust märkide kujundamisel ja teostajate valikul, Eesti kullasseppade meisterlikkust ja maitset ning lugupidamisavaldust õpetajale. Ta lisas: „Koolimärgid annavad ka infot kooli, lennu, omaniku nime ja hüüdnime või esimese kokkutuleku kohta pärast küpsusdokumendi saamist”.

Näitus jääb avatuks 28. veebruarini.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Viljandis astuvad reedel lavale parimad pärimusmuusikud

Lauri Õunapuu. Foto: folk.ee
Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab sel reedel, 21. jaanuaril kell 19.00 Viljandis suure ülevaatekontserdi, kus astuvad lavale paljud praeguse aja kõige säravamad pärimusmuusikud.

Viljandi Pärimusmuusika Aida suures saalis tuleb vaatajate-kuulajate ette kümmekond sooloesinejat ja kaks ansamblit. Galakontserdil külvavad muusikaelamusi Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kann, Karoliina Kreintaal, Tarmo Noormaa, Maarja Nuut, Sandra Sillamaa, Juhan Suits, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna, Ando Kiviberg ning ansamblid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserdi lavastaja on näitleja ja Ugala teatri loominguline juht Indrek Sammul. Laval toimuvat ohjab muusik ning pärimuskultuuri hoidja Jaak Johanson.

ERR-i Klassikaraadio on otsustanud galakontserdist teha helisalvestise, mida pakutakse alanud aastal Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmesjaamadele.

Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab pärimusmuusikute esinemisi aastaringselt Viljandi Pärimusmuusika Aidas, aga ka paljudes teistes Eestimaa kontserdipaikades. Suurim traditsiooniline sündmus on tuhandeid inimesi kokku meelitav Viljandi pärimusmuusika festival, mis sel aastal leiab aset 28.-31. juulil ning kannab pealkirja “Rütm ja pulss”.

Lisainfo: www.folk.ee

Homme tantsitakse Tartu tantsuklubis saksa tantse

Kolmapäeval toimuvas Tartu tantsuklubis on kõigil huvilistel võimalus õppida saksa rahvatantse. Tantsuks mängivad Viljandi, Võru ja Tartu rahvamuusikud. Tantse õpetab Ave Mets. Tutvustatakse kontratantse Põhja-Saksamaalt ja paaristantse Lõuna-Saksamaalt. Pearõhk on Baierimaal laialt levinud Zwiefache variantidel.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Kaks korda kuus toimuvas tantsuklubis mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Tantsuklubi Tiigi Seltsimajas algab homme õhtul kell 20. Pillimeestele ja rahvarõivas tantsijatele on sissepääs prii.

Mälestiste valdajad saavad 1. veebruarini muinsuskaitseametist raha taotleda

Riigieelarvest võib mälestise omanik või valdaja taotleda toetust mälestise hooldamiseks, valve- ja signalisatsioonisüsteemide paigaldamiseks, mälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste loomiseks.

2012. aasta riigieelarvest toetuse taotlemise tähtaeg on 1. veebruar 2011. Toetuse taotlemiseks vajaliku teabe ja taotlusvormid leiate: http://www.muinas.ee/sinule/omanikule/toetused

Toetuse taotlemiseks 2012. aasta eelarvest tuleb hiljemalt 1. veebruariks 2011 muinsuskaitseametile esitada:

  • täidetud taotlusvorm
  • mälestise konserveerimise või restaureerimisega seotud taotlusele lisatud mälestise konserveerimise või restaureerimise projekt, mis on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga.

Muinsuskaitseamet teatab otsusest kahe nädala jooksul pärast kultuuriministri poolt muinsuskaitseameti 2012. a. eelarve kinnitamist. Toetuse saajatele teatatakse nimetatud tööde tegemiseks eraldatud summa suurus.

Kaidsa hinnäst esi, jahimiis avitas


Kauna Toomas,
Sõmmõrpalu jahimiis

Olõ murrõn, et parhilla tetäs säänest vahtsõt jahisäädüst, mis kõik pää pääle käänd ja Eesti jahindusõ traditsiooni vällä koolõtas.
Ku 2003. aastagal tettü säädüs oll’ jahimehe- ja mõtsaeläjäsõbralik, sõs vahtsõnõ lätt väega mõtsa- ja maaumanigu keskses. Maaumanik ei piä jahimiis olõmagi, a või naada esi uma maa pääl jahti pidämä. Osta hindäle püssä, põmmuta kõik maaha ja tetä viil rahas kah.

Är tahetas häötä jahimaiõ kõrraldamisõ kavva: et siin kandin pidä jahti tuu vai taa jahtkund, või ellä nii- ja niipall’o põtru, tsiku, kitsi. Taa asi om aastidõga häste paika lännü.

Ütsjagu mõtsa- ja maaumanikkõ olõ-i muiduki rahul, et jahimehe lasõ-i kõiki eläjit maaha, kes timä maa pääl pahandust tegevä. Ku kevväi tulõ, lumi är sulas ja maaumanik liinast ummi valduisi kaema tulõ, sõs või tõtõst olla juhtunu hirmsit asju. Kõgõ hullõmb om sõs, ku majjai om mõtsa ja maa kõik üle ujutanu, mõtsa maaha võtnu. Üts pernaanõ kaivas’, et majaja olli terve uibuaia, vana eestiaigsõ uibu talvõga kandunu lumpi är.

Sakõst kihotas umanik sändse pildi pääle liina keskkunnaammõtnigõ manu, kaibas, et jahimehe ei piä jahti, mõts om hukan, ja kirotas hirmsa kaibamiskirä jahimiihi pääle. Sändsit kaibamiskirju om perämädsel aol pall’o olnu. Vanal aastal tull’ näid jahiseltsi näütüses õnnõ Ruusmäe kandist nelä maaumanigu käest. Loe edasi: Kaidsa hinnäst esi, jahimiis avitas

Järvamaal valitakse aasta tegu

Järva Teataja ja Järvamaa omavalitsuste liit korraldavad aasta teo konkurssi juba kaheksandat korda. Järva Teataja peatoimetaja Arnika Tegelmann võttis aasta kokku ühe sõnaga: kirju. See torkab silma ka konkursi «Aasta tegu 2010» nominente uurides. «Pole üht läbivat joont nagu eelmisel aastal, kui kümne nominendi seas oli koguni kaheksa ehitist. Kõik on huvitavad ja eriilmelised,» lausus ta.
Võib-olla on just see põhjus, miks oli valikut teha nii keeruline. Lõpuks otsustati, et konkursile pääseb koguni kuraditosin nominenti.
Et valida neist see kõige tegusam tegu, on otsustamisjärg järvakate käes. Iga valija tohib ära märkida vaid ühe teo, tema meelest kõige tähtsama.

Aega hääli anda on 18. jaanuarini. Aasta teo auhinna saaja selgub 21. jaanuaril kell 15 Paide spordihallis, mis võitis tiitli eelmisel aastal.

Lähemalt saab aasta teo valimise ning nominentide kohta lugeda www.jarva.ee/index.php?page=1249&

Alikas: Järva Teataja

Tulekul talvine aialinnuvaatlus “Talv 2011”

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 29. ja 30. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel “Talv 2011”. Osalema on oodatud kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 29. või 30. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja umber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja
panna ning iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused tuleb sisestada   aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti või interneti puudumisel saata postiga Eesti Ornitoloogiaühingusse (Veski 4, Tartu 51005).

Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslikum eesmärk. Sel viisil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ning vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad
kui esmapilgul võib tunduda.

Mullu esmakordselt Eestis korraldatud vaatluse vastu oli huvi üle ootuste suur – oma vaatlused edastas 1072 linnusõpra 888 vaatluskohast, kokku vaadeldi 37 046 lindu vähemalt 62 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust.

Mitmel pool Euroopas on talvine aialinnuvaatlus osutunud samuti väga populaarseks ürituseks. Suurbritannias on Big Garden Birdwatch`i nime all tuntud linnuvaatluspäevi korraldatud juba üle 30 aasta ja mullu võttis sellest osa ligi pool miljonit linnusõpra. Soomes korraldatakse sarnast üritust Pihabongaus juba kuuendat aastat ning 2010. aastal osales 15 000 huvilist. Teaduslike järelduste ja statistika tegemiseks ongi väga oluline, et osaleks võimalikult palju vaatlejaid.

Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv. Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Cätlin Jaago ja Piret Päär ”Sõnade ja sõrmedega”

cät
Cätlin Jaago.

6. veebruaril kell 16 on kõik muusikahuvilised oodatud kontserdile Haanja rahvamajja!

Kontserdil esitleb Eesti üks silmapaistvamaid pärimusmuusikuid CÄTLIN JAAGO oma värsket sooloplaati “Soolo” ning tutvustab peagi ilmuvat kogumikku “Eesti parmupill”, mis on mahukas helimaterjalide ja fotodega illustreeritud ülevaade eesti parmupilli ajaloost, mängijatest ja pillilugudest. Kogumiku kaante vahel leiavad koha ka noodiraamat ning mänguõpetus.

Muusikale vahelduseks räägib jutuvestja Piret Päär nii tõestisündinud lugusid kui rahvajutte, kus peategelaseks pillimees.

Cätlin Jaago tegutseb nii soolomängijana kui ansamblimuusikuna (Vägilased, RO:TORO, Udupasun, Elletuse). Tema ulatuslikus repertuaaris on lugusid ka vanemast pärimusmuusika kihistusest ja lemmikuteks just parmupilli- ja torupillilood. Cätlin Jaago koostöö Piret Pääriga algas juba 1999. aastal – ikka omamoodi jutuõhtutega, kus muusika ja jutulugu üksteist toetavad ning seeläbi kuulajatele elamuslikeks mälestusteks saavad.

Pileteid saab osta Piletilevist või tund enne kontserti Haanja rahvamajas.

Lisainfo: Ivi Rausi tel +372 5305 4164

Allikas: haanja.eu

Regilaulutuba viib osalejad lähemale esivanemate pärandile

17. jaanuaril kell 18-20 toimub tõnisepäeva regilaulutuba Tartu Linnakodaniku muuseumis (Jaani 16). Sissepääs prii!
Koduhaldja Tõnni ja sigade pühaku Tõnise (Antoniuse) järgi nime saanud päeval ohverdati karjaloomadele, käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid.
Uue aasta esimese peo puhul laulaks laule, mis hingele jäänud. Selleks, et hing puhtaks ja vanast vabaks saada. Talve südames ja päevade valgenemises vaataks tagasi, et minna edasi.
Regilaulutoa eesmärgiks on tuua linnakodanikke ja kõiki huvilisi lähemale meie esivanemate laulupärandile. Laulutuba annab soovijatele võimaluse laulda teistega kaasa või olla ise eeslauljaks.

greengate.ee

E STuudio kontsert avaldab austust Cyrillus Kreegile

laul
E STuudio kammerkoor eelmisel aastal rahvusvahelisel koorifestivalil Itaalias. Foto: Joonas Tuuling

Täna, 16. jaanuaril toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses kontsert sarjast „Noored ja klassika“, mis sedakorda avaldab austust Cyrillus Kreegile (1889-1962). E STuudio kammerkoor ja Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri kammerorkester kannavad ette Tõnu Kõrvitsa loodud kooriteose „Kreegi vihik“.
Lisaks kuulete koorilt tuntud a cappella koorimuusikat. Koori ja orkestrit dirigeerivad Lilyan Kaiv, Küllike Joosing ja Külli Lokko. Koori solistid on Kristel Kurik ja Sander Sokk ning kontsertmeister Raina Urb.

Allikas: polvamaa.ee

Võrumaa talverallil võidutses Kaspar Koitla

Laupäeval, 15. jaanuaril sõidetud Eesti autoralli meistrivõistluste esimese etapi, Nordea Võrumaa talveralli võitsid Kaspar Koitla ja Andres Ots (Mitsubishi Lancer EVO 9). See on neile esimeseks ralli absoluutvõiduks. Ralli liidrikoht vahetus mitmel korral ja ka teiste poodiumikohtade nimel käis tõsine heitlus.

Loe lähemalt www.ruudulipp.ee