Eesti

Tapa raamatukogus meenutatakse Artur Rinnet

Tapa linnaraamatukogus avatakse 15. veebruaril kell 16 Eesti Rahvusringhäälingu muuseumi koostatud fotonäitus „Artur Rinne – 100“. Näitus jääb avatuks 26. märtsini 2011.

Näituse avamine on mõeldud justkui Artur Rinne kohtumisena oma sõprade ja teekaaslastega. Aga ka muheda ajalootunnina tänasele noorele põlvkonnale. Artur Rinne toonased töökaaslased ja sõbrad Dea-Mai Küla, Mati Põldre, Norma Jõekalda, Voldemar Lindström, Hugo Hiibus mäletavad ja kõnelevad sellest; oma isast räägib tütar Mallika. Meenutusi muusikas pakub Voldemar Kuslap. Kohtumist juhatab Mai Mikiver ERR muuseumist.

Admiral Johan Pitkale pühendatud rahvamatk

Kaitseliidu Järva malev korraldab täna, 13. veebruaril viiendat korda Järvamaalt pärit admiral Johan Pitkale pühendatud rahvamatka. Eelmisel aastal osales matkal rekordarv ehk üle 350 osaleja.

Matka eesmärk on tugevdada kodanike ühtekuuluvustunnet, meenutada Järvamaa kuulsamat meest ning propageerida liikumist ja sportimist Järvamaal. Matk toimub „Liikumist ja sportmist harrastav Järvamaa 2011“ II etapina. Matk algab Jalgsemalt Pitka mälestuskivi juurest, pärast mälestuskõnesid. Ligikaudu 20 km matkatee kulgeb Jalgsemalt läbi Järva-Jaani Peetrisse.
Matkalised, kes on osalenud matkal kolmel korral, saavad endale rahvamatka tunnustega salli.
Kõikidele uutele osalejatele jagatakse ka matkakaarte, millega on võimalik tulevastelt admiralimatkadelt templeid koguda ja loosimistel osaleda.

Allikas: jarva.ee

Muuseum otsib pruudiloore

Eduard Vilde muuseum avab kevadel põneva kultuuriloolise näituse „Looriga või loorita“.
Näitus ei keskendu aasta kaunimal ajal mitte paljukäsitletud pulmatraditsioonile laiemalt vaid selle ühele kesksele sümbolile – loorile.
Esemepõhine näitus vaatleb ühest küljest loori rohkeid tähendusvälju ja nende muutumist ajas, ent teisest küljest käsitletakse ka vabaabielu teemat (piltlikult loori puudumist).
Naisterahvastelt oodatakse näituse tarbeks laenuks omaaegseid pulmaloore, olgu need siis esivanemate kapist või lausa tänapäevased. Lisaks on näitusekorraldajad huvitatud pruutpaaride fotodest (vanadest ja nõukogudeaegsetest) ja toredatest looriga seotud mälestustest, juhtumistest.
Materjali oodatakse muuseumisse 18. aprilliks 2011
Täpsem info: Piret Meos, tel 601 3181, vilde@linnamuuseum.ee

NB! 16. veebruaril kell 18 oodatakse kõiki Kadrioru Seltsi liikmeid ja ka teisi Kadrioru elanikke tutvuma Eduard Vilde põneva majaga.

Tuglase ja Vilde kirjanduslikel suhetel põhinev huvitav kultuurilooline etendus ”Tulemängud” on taas Vilde muuseumis 25. ja 26. veebruaril.

Eduard Vilde Muuseum

Eesti Rahva Muuseum ootab võistlustöid teemal „Minu auto“

Eesti Rahva Muuseum kutsub osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel.
Teemal „Minu auto“ oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi. Pikaaegsetelt autoomanikelt oodatakse mälestusi ja võrdlusi, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?
Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4-formaadis paberile. Kellel on arvuti kasutamise võimalus, võiksid kaastöid saata digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.
Tööd saatke kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.
Lisainfo: Tiina Tael, peaarhivaar, telefon 7350 420 või e-post tiina.tael(at)erm.ee

Eilsest on kaitse all 40 uut käpaliste liiki

Eile jõustus keskkonnaministri määrus, millega võeti kaitse alla neli I ja 36 II kaitsekategooria käpaliste püsielupaika, mis asuvad väljaspool kaitsealasid. Kokku võetakse kaitse alla 40 püsielupaika 850,74 hektaril.
„Looduskaitseseaduse kohaselt tuleb I kaitsekategooria liikide kõikides teadaolevates elupaikades või kasvukohtades nende soodsa seisundi tagamiseks moodustada kaitsealad või hoiualad või määrata kindlaks püsielupaigad,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist Kadri Alasi. „Seni jäi neli I kaitsekategooria käpalise kasvukohta väljapoole kaitstava ala piire ja nende kaitseks moodustati püsielupaigad,“ täpsustas ta.

II kaitsekategooria liikide teadaolevatest elupaikadest või kasvukohtadest tuleb vähemalt 50%-le tagada kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamisega või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Määrusega võetakse II kategooria liikide täiendavad püsielupaigad kaitse alla, lähtudes kasvukohtade esinduslikkusest, arvestades liigi kasvukohtade geograafilist jaotust, kaitsealuste liikide arvu kasvukohas, populatsiooni elujõulisust jne. Lisaks I ja II kategooria käpaliste kaitsele tagatakse püsielupaikade moodustamisega ka teiste kaitsealuste liikide kaitse, sealhulgas mitme III kaitsekategooria käpalise kaitse.

„Väga oluline on, et lisaks liigile kaitstakse püsielupaikades ka elupaiku,“ märkis Alasi. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidest jäävad uutele püsielupaikadele näiteks alvarid, kadastikud, siirdesoo-ja rabametsad, allikasood, vanad loodusmetsad ja laialehised metsad, samuti rannaniidud, puisniidud, puiskarjamaad jne.

Neli püsielupaika (3 Saaremaal ja 1 Valgamaal) on liidetud Natura 2000 alade võrgustikku.

Käpalised ehk orhideed on üks suuremaid õistaimede sugukondi maailmas. Sinna kuulub erinevatel hinnangutel 20 000-35 000 liiki, millest enamik kasvab troopikamaades. Euroopas kasvab käpalisi üle 100 liigi ja Eestis leidub neist 36 liiki, mis kõik on ka looduskaitse all (4 I ja 18 II kaitsekategoorias).

Allikas Keskkonnaministeerium

Jõhvis saab vaadelda Eestis talvituvaid linde

Keskkonnaamet kutsub huvilisi infopäevale “Eestis talvituvad linnud. Lindude söögilauad, lisatoitmine ja sellega kaasnevad probleemid”. Infopäev algab pühapäeval, 13. veebruaril kell 8 Jõhvi pargis ja jätkub kell 9.30 Kersti Võlu koolituskeskuses. Infopäev lõpeb orienteeruvalt kell 15. Päeva viib läbi Ida-Viru linnuklubi, osalemine on tasuta, registreerimise alusel.

Loodusevaatleja Kristel Vilbaste kirjutas Eesti Päevalehes hiljuti nii: “Lindude kevadärevust on praegu kõige rohkem näha vareslastel. Hakid kipuvad paari hoidma, harakad nüüd ainult kahekaupa käivadki – ja peavad vihaseid lahinguid varestega. Rongad teevad igal hommikul valjult kronksudes männiku kohal paarislendu. Uudis, et sulavesi on musträsta häälepaelad Tallinnas puhtaks pesnud, on juba suisa kevadine, aga ka mitte väga erandlik”

Info ja registreerimine: Heldi Aia, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 53475093, heldi.aia@keskkonnaamet.ee

Teeme Ära laieneb üle maailma

Kolm aastat tagasi Eestis toimunud Teeme Ära prügikoristustalgud on innustanud tervet maailma. See, et ühe päeva jooksul oli väljas 50 000 inimest, kes korjasid kokku üle 10 000 tonni sodi, on hämmastanud paljusid. Nii on meie talgutest eeskuju võtnud juba Portugal, India, Leedu, Läti. Lähiajal toimuvad prügitalgud Brasiilias ja Soomes.

Et Teeme Ära meeskonnalt küsitakse seni üle maailma, kuidas sellist suurt aktsiooni korraldada, on eestlased nõuks võtnud laiendada tegevust. Lähiajal toimuvad prügikoristamise konverentsid seitsmeteistkümnel maal, kus eestlased jagavad oma kogemusi ja annavad nõu.

Ka valmib Skype´i ühel loojal, Ahti Heinlal, lähiajal maailma prügikaart, et kõik soovijad saavad saaksid prügi kaardistama hakata. Maailma prügikaart sarnaneb kolme aasta taguse prügikaardile , kus oli Eestimaa rämps peale kantud, ent on täiuslikum ning kaasaegsem.

Teeme Ära üks eestvedajaid, Tiina Urm tõdes, et tegelikult on prügi koristamine lihtsalt üks võimalus inimesi ühe häiriva teema lahendamiseks koondada. “Teeme Ära talgutest on ju tegelikult välja kasvanud mitmed erinevad kogukondi ühendavad ettevõtmised,” ütlest ta. Sama loodetakse, et toimub ka mujal maailmas.

Kuula kõigest lähemalt täna kell 14 KUKU Raadio Ilmaparandaja saates. Saadet korratakse õhtul kell 8 ja see on järelkuulatav nii KUKU Raadio kui Külauudiste veebilehelt. Saatejuht on Kadri Valner

Viljandi talvepidu meelitab täna tuhat inimest lumme tantsima

Sel nädalal alanud XIII Viljandi tantsupeo põhisündmus toimub täna, kui linna tänavatele tuleb lumme jalga keerutama tuhat tantsijat üle Eesti.

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud mitmepäevane
rahvusvaheline sündmus, mille kulminatsiooniks on suur pärimuslike tantsude ühsitantsimine Vabaduse platsil. Sellele eelnevad nii kohalike kui välismaiste tantsurühmade etendused maakonna koolides, samuti avalikud
õpitoad ja kontserdid Pärimusmuusika Aidas.

Peo peakorraldaja Vaike Rajaste avaldas peo avasõnades heameelt selle üle, et 1990. aastate lõpul naljaga pooleks õhku visatud ideest on saanud kindle traditsioon, mis kogub jätkuvalt populaarsust. “Eelmisel aastal võisime rahuloluga tõdeda, et huvi meie vastu on tõusuteel ning tänavu sama tendents jätkub,” selgitas Rajaste. Neljapäeva õhtuks oli end suurele ühistantsimisele kirja pannud 800 inimest, mida on mõnevõrra rohkem
kui mullu samal ajal. “Kuna kõik end kirja ei pane, on põhjust Vabaduse platsile oodata vähemalt tuhandet inimest.”

Tänavune pidu on pühendatud 85 aasta möödumisele esimese eesti rahvatantsude raamatu ilmumisest. 1926. aastal trükivalgust näinud raamat “Eesti rahvatantsud” kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud
tantsudest, mida on järgnevatel aastakümnetel tantsinud sajad rühmad ning millest on uut inspiratsiooni saanud paljud tantsuloojad. Selle trükise ilmumist võib peakorraldaja sõnul kõhkluseta pidada murranguliseks hetkeks,
mistõttu otsustasid talvepeo korraldajad sellele Eesti tantsusõprade tähelepanu juhtida.

Samal ajal Viljandi tantsupeole toimub Virumaal Kohtla-Nõmmel ka järjekordne Tuhamägede tantsupidu. Seega jätkavad ka need sündmused juba tuntud joont, et eestlastele on kombeks ikka mitu pidu korraga.

Eesti Rahva Muuseum ootab kirjatöid teemal „Minu auto”

Eesti Rahva Muuseum kutsub osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel. Teemal „Minu auto” oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi.

Oodatud on kirjutised sellest, kuidas auto kasutus on võrreldes varasemate aastatega muutunud. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?

Võimalik on esitada ka vabal teemal võistlustöid. Vabateemaliste tööde puhul on eelkõige oodatud eelmiste aastate uurimisteemad, nagu „Rõivastus nõukogude ajal”, „Kollektsioneerimine”, „Post minu elus”, „Turism Nõukogude ajal”, „Isik ja võim – kokkupuuted võimuesindajate ja ametiasutustega”, „1990ndad aastad Eestis: suurte muutuste aeg ja argielu”. Samuti on oodatud kodukoha või –talu kirjeldused, meenutused Nõukogude ajast, eluloolised ja etnograafilised materjalid.

Rohkem infot ja teemasid pakuvad küsimuskavad, mille leiab veebist: http://www.erm.ee/kirjasaatjad. Küsimuskavu võib küsida ka muuseumist. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.

Tööd palutakse saata kas e-posti aadressil tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.

Riigimetsade prügistatus väheneb

2010. aastal koristas RMK riigimetsast kokku 137 tonni prügi, mis on 40 protsenti vähem kui aasta varem, annab teada Riigimetsa Majandamise Keskus. Metsade prügistamine on piirkonniti endiselt probleemne, samuti tuleb metsast endiselt koristada ohtlikke jäätmeid.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul oli mullu enim prügi Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal, seda just suurte linnade ümbruse riigimetsades. „Tänu ennetustööle ja teavitus-koristuskampaaniatele nagu „Mets puhtaks!” ja „Teeme ära!” on olukord siiski järjest paranenud,” ütles Toomas Väät. RMK koristas mullu prügi 22 hektarilt, mis on võrreldav 21 jalpalliväljaku suuruse alaga. Lisaks tavaprügile koristati kokku ligi 9 tonni ohtlikke jäätmeid, millest suurem osa olid metsa alla veetud katuste lammutustest tekkinud eterniidijäätmed. „Oli ka tõeliselt ohtlikke jäätmeid, näiteks Tartumaalt leiti sajakilone vaat toksilise kemikaaliga. Harjumaalt Pakri poolsaarelt avastati 140 kg elavhõbedaga reostunud pinnas ja 1 kg elavhõbedajääke, mis likvideeriti erispetsialistide abiga,” ütles Väät.

Lisainfo: www.rmk.ee.

Kõige sagedamini näeb aias tihast

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tallinna Linnuklubi koostöös 30. ja 31. jaanuaril korraldatud talvise aialinnuvaatluse populaarsus ületas korraldajate ootused. Oma vaatlused edastas 1072 linnusõpra ning aialinnuvaatlusi tehti 888 paigas üle Eesti.

Kokku vaatlesid linnusõbrad 37 046 lindu vähemalt 62 liigist. Kõige arvukam liik oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas peaaegu veerandi lindude koguarvust.

Teise koha saavutas aga üllatuslikult rohevint, kes talve esimesel poolel oli üsna harva kohatav talvituja.

Tihasele ja rohevindile järgnesid koguarvult põld- ja koduvarblased, hallvares, leevike ja sinitihane. Sagedaseks aiakülaliseks osutus ka musträstas, keda kohati peaaegu pooltes vaatluskohtades. Samuti üllatas meil vähe arvuka talvituja metsvindi rohkus, keda kohati 55 vaatluspaigas.

Lisaks kohati selliseid talviseid haruldusi nagu kuldnokk, punarind, käblik, kaelus-turteltuvi ja tamme-kirjurähn. Röövlindudest vaadeldi raudkulli, kanakulli, hiireviud, välja-loorkulli ja värbkakku. Kaheteistkümnes vaatluspaigas kohati ka aasta lindu 2010 – hallõgijat.

Tänavusel külmal talvel märkasid vaatlejad senisest palju tihedamini pasknääride ja hallõgijate ilmumist toidumajade lähedusse, paljud linnusõbrad tundsid aga muret nurmkanade vähese arvukuse pärast.

Enim linde nähti aga vahemikus kella 10-11 ja kella 12-13. Omavalitsuste arvestuses oli vaatluskohti ootuspäraselt kõige enam Tallinnas, järgnesid Tartu ja Pärnu.

Karumaailm täieneb, rebased kurameerivad

On tähtis aeg pruunkarude elus. Karuemaks saadakse kolme-nelja aastaselt ja Eestis on tänavu sündinud ja veebruaris sündimas perelisa karumaailma üle kuuekümnes pesakonnas. Talvepesade ümbruses valitseb metsa– ja lumevaikus. Vastsündinud on pimedad, kõrvaavad kilega kaetud, hõreda „mängukarukarvaga“, kaaludes poole kilo ringis ja päris abitud, kuid arenema peab kiirelt. Karuema piim on väärtuslik ja toitev – rasvaprotsent 30.

Paarinädalastel karupoegadel avanevad kõrvad, nägijaks saadakse kuu vanuselt. Kui piimahambad suus, on möödunud kolm kuud ja kevad sedakaugel, et virgunud emakaru arvab õigeks sünnipesa maha jätta. Selleks ajaks kuni viis kilo kaaluvad karupojad peavad võimelised olema emakarule järgnema.

Esmakordselt poeginud emakarudel on enamalt jaolt üks kuni kaks karujõmpsikat, vanematel kaks kuni kolm, haruharva enam. Järgmise perelisa toob emakaru alles paari, vahel ka kolme aasta möödudes.

Reinuvaderid teeb pulmaaeg liikuvamaks, ettevaatlikkus väheneb oluliselt ja tavaelus hämaras liikumist alustanud loomi võib trehvata nüüd isegi südapäeval. Paari tegutsemise ala on päris suur, seda märgistatakse nii emas – kui ka isaslooma poolt kividele, puurontidele, kändudele, põõsastele jäetakse uriinijälgi koos spetsiifilise sabanäärme eritisega ja seda „rebaselõhna“ tunneb metsas isegi tähelepanelik inimene. Tegutsemisalal võib kuulda vahel katkendlikku klähvimist aga seda lasevad rebased kuuldavale erutusseisundis muulgi ajal.

www.looduskalender.ee

Täämbä um liugupäiv

Kuukallendre perrä um täämbä tuu päiv, kohn mi edevanõmpa Liugupäivä peiq. Viläkusõ edendämises ni linakivvu pikkusõ ennustamises um mi edevanõmpa jo tuhandit aostaigõ, tuust aost ku põlluvillä kasvatama naati, päält talvist pääväpüürüst tõõsõ noorõkuunädäli tõõsõl pääväl iks liugupäivä pidänü.

Mäepääle minti ütehn inne valmis tett hunnõga, et kurjõ vaimõ minemä aiaq, mäevana avvus tetti kygõ korgõmba kotussõ pääle tuli üles. Rassõl aol, ku tõvõq ni syaq mi külli inemiisist tühäs laastiq, oll tütrikkõl õkva kohustuslik vallaliisi hiussiga mäest alla liugu laskõ.
Inne mäepäält kodominekit visati kyik halv ku haigus tullõ ni jätetigi sinnä, kodo minti tervelt, puhtalt ni ilolidselt.

Pikkä liugu!

Rätsepä Aare, Haanimiihhi nõvvokoda

Uuelt FB leheküljelt leiab kiiremad ja tähtsamad soome-ugri maailma uudised

Asutatud on Finno-Ugric world; Soome-ugri maailm; Финно-угорский мир.

http://www.facebook.com/pages/Finno-Ugric-world-Soome-ugri-maailm-Finno-ugorskij-mir/134355976631675?v=info

Soome-ugri maailm.
Soome-ugri maailm on Facebooki grupp, mis toob teieni kõige kiiremad ja tähtsamad uudised kogu soome-ugrilaste maailmast, kus elab ligi 25 miljonit inimest. Iga uudis, arvamus ja ka kutse sõpradele liitumiseks on väga teretulnud. Mis keeltes kirjutada, on vaba valik. Saagu sest paigast maailma suurim soome-ugrilaste uudisportaal, mis toob meile teabe kogu sest 25 miljoni elanikuga imelisest maailmast. Loe edasi: Uuelt FB leheküljelt leiab kiiremad ja tähtsamad soome-ugri maailma uudised

Täna on puhkepäev!

Kes täna, keset talvist töönädalat väsinud on, võib julgelt puhkepäeva võtta, seda tegid ka meie esivanemad – täna on nimelt luuvalupäev. Puhkamine on luuvalupäeval kohustuslik.

Luuvalupäev 9. veebruar on lihtsalt puhkepäev. Mingit pidulikkust või erilisi tavasid, mida järgida, ei ole. Tuleb vaid puhata ja hoiduda ka tantsimisest, jooksmisest ja hüppamisest. Vastasel korral võivad luud-liikmed järgneva aasta jooksul valutada.

Boecler-Kreutzwaldi raamatus seisab:

[—] luuvalopääv oli varem puhkusepäev, mil ükski tööd ei tohtinud teha, muidu vaevaks teda kogu aasta liigesevalu. Pihkva eestlaste (setude) juures on see tänapäevalgi maksev, seetõttu kõik vabad inimesed katkestavad sel päeval töö.

PÄRIMUST

Ka magatud luuvalupäeva hommikul pikemalt kui harilikult teistel hommikutel, et kosutada tervist.

Saarde

Luuvalupäeva peetud vanal ajal Saardes ikka 9. veebruaril, nüüd seda päeva enam ei peeta. Sellel päeval ei ole tohtinud joosta, hüpata ega tantsida, siis saavad sellel aastal kõik luud ja liikmed valutama.

Saarde

Luuvalupäeval valutavad luud, ei tea miks.

Paistu

Luuvalupäev 9. II. Ei tohi sel päeval lammast niita. Kui sel päeval lammast niidetakse, siis kasvavad lambad valju villa.

Reigi

Luuvalupääva ja tuhkapääva, siis villu ei tehta (ei kedrata, kaarita, ei tohi villast riiet ömmelda). Kui tuhkapääva teed, siis riie läheb tuhakarvaseks, kui luuvalupääva, siis luukarvaseks.

Reigi

Allikas: Maavalla Koda

Talleta ajalukku “Minu auto”

Eesti Rahva Muuseum kutsub Teid osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel. Teemal “Minu auto” oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi.

Kui olete pikaaegne autoomanik, oleksime tänulikud mälestuste ja võrdluste eest, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?

Võimalik on esitada ka vabateemalisi võistlustöid. Rohkem infot ja teemasid pakuvad küsimuskavad, mida leiate veebis: http://www.erm.ee/kirjasaatjad Soovi korral küsige küsimuskavu muuseumist.

Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4 -formaadis paberile. Neilt, kellel on arvuti kasutamise võimalus, oodatakse kaastöid digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.

Tööd saata kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.

Võistlusele laekunud tööd vaatab läbi žürii, kes teeb kokkuvõtteid iga teema kohta eraldi. Paremaid töid auhinnatakse rahaliste preemiate ja muuseumi väljaannetega. Võistluse tulemused tehakse teatavaks kirjasaatjate päeval septembris 2011 ning avaldatakse muuseumi kodulehel.

Pannes kirja oma teadmised ja kogemused, annate panuse meie kultuuripärandi säilimiseks ning uuteks näitusteks ja uurimusteks. Muuseum ootab Sinu lugu!

I Eesti Naiste Tantsupidu

Miks naised käivad tantsimas? Praegu sellepärast, et suvel toimub Jõgeval esimene naiste tantsupidu? Aga muidu vist sellepärast, et … noh, et on naised, et edevad, et tahavad …

Seekord on kõik teisiti. Naised ei oota algatust meestelt, vaid teevad ise. See saab olema hingeliigutav NaiseLugu, kui 2882 ema, tütart, vanaema seda tantsukeeles jutustavad. … aga naine ilma meheta on kui lill ilma leheta …, sestap on 240 isa ning poega oma- ja koostantsimisega toetamas lugu, kuidas on õnnestunud siin tuulte tallermaal lapsed ikka eestlasteks kasvatada, rääkis pealavastaja Ülo Luht.

Pidu tuleb. Kokku on registreerinud üle Eestimaa 253 tantsurühma 3122 tantsijaga. Esindatud on kõik maakonnad,soovijaid on ka Rootsist, Leedust ja Ameerikast. Korraldajate üllatuseks on I Eesti Naiste Tantsupeole registreerinud kõige rohkem tantsijaid Harjumaalt – 34 tantsurühma 420 tantsijaga. Neile järgneb Tartu linn ja Tartumaa 27 tantsurühma 336 tantsijaga.

Praegu on kõik peale päevatööd pingeliselt treenimas, sest 12. märtsist algavad tantsupeo eelproovid ja ülevaatused maakondades. Ainult hästi selgeks õpitud-harjutatud tantsudest küpseb tantsupeo etendus NaiseLugu, ütles ettevõtmise peakorraldaja Airi Rütter.
Pidu läheb käima 12. juunil Jõgeva linna staadionil ja lugu jutustatakse kaks korda: kell 15 ja kell 19. Pääsme peole saab Piletilevist lunastada juba praegu. Kohtade arv on piiratud, vaid 2000 piletit etenduse kohta.

Lisainfo: www.naistetantsupidu.ee

Ilmus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010

Tartu Ülikooli Kirjastuselt ilmus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010, milles sisalduvad ülevaated, analüüsid ja esseed Eesti meediamaastiku kohta paaril viimasel aastal. Tähelepanu all on nii hetkeseis kui suundumused ja väljavaated traditsioonilises meedias.
Reedel, 18. veebruaril 2011 kell 15 toimub TÜ peahoone auditooriumis 128 Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamatu esitlus.
Paljude kirjutiste aluseks on seltsi koosolekutel peetud ettekanded. Käsitluse all on trükiajakirjandus (nii üleriigilised ajalehed kui ka maakonnalehed, samuti ajakirjad), raadio, televisioon ja ajakirjanikutöö. Raamat sisaldab rohkesti meediastatistikat ja uuringute tulemusi. Avaldatakse Juhan Peegli publitsistikat puudutav ettekanne 1983. aastast, autorite hulgas on Hagi Šein, Andres Jõesaar, Indrek Treufeldt, Maarja Lõhmus, Janek Luts, Sulev Valner, Roosmarii Kurvits, Indrek Ude, Peeter Vihalemm jpt.

Info: http://aki.ut.ee/selts

Vabatahtlik Reservpäästerühm otsib täiendust

Vabatahtlik Reservpäästerühm (RPR) ootab oma liikmeskonnaga liituma teotahtelisi vabatahtlikke, kes soovivad panustada ühiskonna heaks. Oma tegevusega aitab RPR kutselisi päästjaid suurõnnetustel nagu maastikutulekahjud, reostuse ja loodusõnnestuste tagajärgede likvideerimine, politseid kadunud inimeste otsingul ning teha nii tuleohutus- kui veeohutusalast ennetustööd.

RPRi liikmeks saamiseks on esmalt vajalik läbida vabatahtliku päästja koolitus, samuti koolitatakse esmaabi ja otsinguteemadel.
Liitumise soovi avaldamiseks on vaja hiljemalt 15.veebruariks täita CV vorm veebileheküljel: http://www.rpr.ee/Paeaesteruehmast/Liitu-Paeaesteruehmaga. Veebilehelt on võimalik leida ka täpsemat infot koolituste ja RPR tegevuse kohta.

Vabatahtlik Reservpäästerühm on tegutsenud aastast 2002. See loodi algselt abistamaks kutselisi päästjaid suurõnnetustel (metsapõleng, õlireostus, loodusõnnetused) ja toetamaks politseid kadunud inimeste otsingutel maastikul või varemeil. Aja jooksul oleme eelnevalt märgitud tegevuste kõrval hakanud tegelema ka ohutusalase ennetus- ning koolitustööga. Praeguseks on Päästerühmas 158 liiget, neist 18 on koerajuhid ning tegelevad päästekoertega.

Kuressaare väikelastekodu palub abi invabussi soetamiseks

Kuressaare väikelastekodu ühes Kallemäe kooliga otsib ratastoolilastele liikumiseks hädavajaliku invabussi ostmiseks toetajaid. Invabussi soetamiseks tuleb kokku saada ligi 64 000 eurot ehk miljon krooni.

Spetsiaalset invabussi, mis mahutab korraga vähemalt kümme ratastooli pole maakonnas siiani olnud, vajadus selle järgi on aga suur.

Väikelastekodu juhataja Kaire Kiil kirjeldas ratastoolilastega väljaminekut ajalehele Meie Maa nii:
“Esmalt rendime bussi, millele pannakse järelkäru järgi. Kokkupandud ratastoolid tõstavad kasvatajad siis kärusse ning lapsed bussi. Vajalikku punkti kohale jõudes tuleb ratastoolid lahti võtta ning lapsed neisse istuma tõsta. Ürituselt lahkudes kõik eelkirjeldatu kordub,” rääkis lastekodu juhataja.

Kiil lisas, et invabussi puudumise tõttu asub hetkel ka Kallemäe kooli Kuressaare filiaali hooldusklass väikelastekodu majas. Ka ei saa täna kõnealuseid lapsi seepärast viia Kallemäe kooli kutseõppe tegevustest osa saama.

Varasemalt on invabussi üritanud läbi haridusministeeriumi maakonda hankida Kallemäe kool, kes esitas selleks ametiasutusele isegi taotluse. Paraku erilist lootust ministeeriumi abiga invabuss saada koolil tänaseni pole.

Selleks, et Saare maakonna ratastoolilaste elukvaliteeti parandada, saavad kõik head inimesed ja ettevõtted anda oma panuse – rahalised annetused invabussi soetamiseks on oodatud EV Rahandusministeeriumi a/a 10220034797010. Ülekandele lisada viitenumber 2500074615 ning selgitusse kirjutada Kuressaare väikelastekodu.

Matsalu loodusfilmide festivali paremik täna taas Tartus

Täna õhtul kell 18 saab Tartu Keskkonnahariduse Keskuses taas vaadata VIII Matsalu Loodusfilmide Festivali paremaid filme. Linastub kaks filmi: Saksamaal valminud “Koletis Badesees?” ja Venemaal tehtud “Jahihooaeg”.

Rezissöör Florian Guthknechti tehtud “Koletis Badesees?” räägib 1761. aastal Oderi jõest väljatõmmatud 372kilogrammisest sägast. See polnud kaugeltki tavaline kala, tema eel käisid juba siis legendid ja müüdid. Tõsilood või kalamehejutud? Sägade uurimisele pühendunud ekspert Oliver Petrart ja auhinnatud allveefilmimees Sigi Braun on on teinud koos ägeda filmi väga suurest kalast.

Rezissöör Dimitry Pishulini “Jahihooaeg” pajatab loo huntidest, kes on omandanud halva kuulsuse oma äkkrünnakute, ootamatute ilmumiste ja (mõnede meelest) piiritu julmusega. Loodus on kujundanud hallivatimehest väsimatu jooksja, visa jälitaja ja täiusliku ründaja. Film tutvustab huntide erinevaid jahimeetodeid.

VIII Matsalu filmifestival toimus mullu septembris, sel aastal oodatakse loodusfilmide huvilisi Matsallu 14.-18. septembrini. Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee.

Täna saab taas filmistsenaariumeid õppida kirjutama

Täna kell 11-18 toimub Tabivere Vabaajakeskuses Filmitalgute arvult kolmas stsenaariumikirjutamise koolitus.

Koolituspäev on jagatud kaheks osaks, millest esimeses antakse ülevaade filmi žanritest ning tutvustatakse stsenaariumi struktuuri koos kirjutamise mudeliga. Päeva teises osas tegeletakse aga praktiliste ülesannetega. Päeva vältel saab kindlasti näha ka filmilõike Eesti filmitegijate varasalvest ning lisaks tutvuda Filmitalgute veebipõhise stsenaariumikirjutamisega.
Jõgevamaa stsenaariumikoolitust Tabiveres viib läbi noor filmitegija Rasmus Merivoo.

Filmitalgud toimuvad Kinobussi ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel terve aasta. Kinokunsti ning osaluskultuuri kokkupuutepunkte kompava eksperimendi eesmärgiks on panna eestimaalased ühiselt filmi tegema.

Eesti filmiprofid viivad kõigis maakondades jaanuarist aprillini läbi filmikoolitusi. Koolitustel ning veebikeskkonna www.filmitalgud.ee vahendusel saavad kõik soovijad kaasa rääkida filmi aluseks oleva stsenaariumi kirjutamisel, hiljem ka sobivate näitlejate valikul, võtteplatside ettevalmistamisel ning filmimisel.

Filmivõtted 15 Eesti maakonnas on plaanis läbi viia 2011. aasta augustis, film ise esilinastub novembris. Filmitalgute käiku kajastab erisaadetega ETV, filmi telelinastus on kavandatud 2012. aasta 1. jaanuariks.

Ragn-Sellsi juht kinnitab täna juhtimise jututoas, et väärtused ei ole prügi

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) on käima lükanud koolitussarja kodanikuühenduste juhtidele – ”Juhtimise jututoad”, kuhu on oodatud rohkem või vähem kogenud praktikud, et koos jututoa külalisega ja omavahel arutada erinevaid organisatsiooni juhtimisega seotud küsimusi, rääkida oma ja kuulda teiste kogemustest, uutest ideedest ja toimivatest lahendustest, saada nõu oma töö paremaks korraldamiseks ja anda seda ise teistele. Täna on juhtimise jututoas ASi Ragn-Sells juhatuse esimees Rein Leipalu, kes keskendub jututoas väärtuste lahtimõtestamisele.

Külaline arutleb teemadel , mis puudutavad organisatsiooni põhiväärtusi ja selle seoseid nii strateegilise juhtimise, töötajaskonna hoiakute ning eesmärkide saavutamisega.

Jututuba algab Tallinnas Sisaliku restoranis (Pikk 30) täna kell 16.

Viljandit saab muuta veebi teel

Avanes veebikeskkond Minu Viljandi, mille kaudu viljandlased saavad avalikult kaasa rääkida oma linnaga seotud probleemide ja lahenduste leidmisel ning otsuste tegemisel. Keskkonna edukal käivitumisel laieneb ettevõtmine tulevikus ka teistesse Eesti linnadesse.

Veebikeskkond, mille loomise idee sündis Minu Eesti mõttetalgutel, pakub linnakodanikele võimalust avalikult kaardistada linnakeskkonnas lahendamist vajavaid probleeme, pakkuda välja ideid olemasolevate kitsaskohtade lahendamiseks ning ühtlasi jälgida, mida selles osas ühiselt ette võetakse.

Veebikeskkond võimaldab siduda märkamist vajavad probleemid ja lahendused täpsete asukohtadega. Sel viisil tekkiv linnakaart peegeldab linnakodanike pilti oma kodulinna hetkeseisust, sellega seotud lootustest ja ootustest. “Usume, et see annab Viljandi inimestele võimaluse senisest mugavamalt ja vahetumalt kaasa rääkida linnaruumi parendamisel ja otsuste vastuvõtmisel,” ütles ettevõtmise eestvedaja Geroli Peedu.

Veebikeskkonnaga saab tutvuda siin: http://minu.viljandi.ee/

Lõõts om kallis pill

Tarmo Noormaa — Noormaa Tarmo. Foto: Uma Leht

Lõõdsamänguhuviliidsi om vanalõ Võromaalõ nii hulga tegünü, et om peris murõ, kost mängmises pilli saia. Võrokõisi rahvuspilli jo poodist osta-i: hää om, ku om vana pill, midä kannatas kõrda tetä, vahtsõt pilli piät meistri käest aasta otsa uutma ja sõs tuu iist päält 3000 euro (50 000 krooni ümbre) vällä käümä.

Haani lõõdsamiis ja lõõdsaoppaja Noormaa Tarmo näüdäs’ uhkõlõ ilda aigu kõrda saanut hääd lõõdsapilli, minka mäng timä opilanõ.
«Saimi taa pilli Tsoorust, pääle om kirotõt: 1914, Osvald Vaab. Timä oll’ lõõdsameistri Teppo Augusti opilanõ, tekk’ kos’osit ja muud tüüd Teppolõ. Teppo pandsõ pillile helü sisse,» kõnõl’ Tarmo. «Pill oll’ Võromaal tsõõritanu, Sarniti Kalju tekk’ toolõ 1980. aasta ümbre vahtsõ lõõdsa, a es mõista sõs viil õigit lõõtsu tetä. Tekk’ karmoška lõõdsa: hoobis tõistmuudu oll’, kangõ, taad pilli oll’ kehvä mängi, rassõ oll’ hellü kätte saia.»

Nii veigi Tarmo pilli vana meistri Ruusamäe Elmari kätte, et tuu seolõ vahtsõ lõõdsa tennü. Elmar om üts kolmõst meistrist, kiä säänest tüüd mõist tetä. Pilli kõrdategemist tugõsi Kultuurkapitaal ja Eesti rahvuskultuuri fond.

«Harinu asi, a vaiva näi pall’o külh: vahtsõ pleki ja… Tohutu tüü!» selet’ Ruusamäe Elmar. «Nii katõ kuu ümbre võtt’ aigu. A es taha perrä kah anda. Teppo kadonu ütel’, et Vaab oll’ timä hää opilanõ ja tuu oll’ väega kõrrah, ilosa kõlaga pill. Tartese Heino kah avit’ viil, plekke ragi! A nüüt om illos pill kah!» Loe edasi: Lõõts om kallis pill