Eelmise aasta Naiskodukaitse projekt „Kindad“, mis sai alguse KV Logistikakeskuse Tervisekeskussotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskonna töötajate ettepanekust teha jõulukingitus Afganistani missioonil viibivatele sõduritele, saab sel aastal ilusa järje.
Projektis osalevad kudujad said end registreerida 1. oktoobrini, nüüd on alganud kudumisperiood. Kindad peaksid valmis saama 5. detsembriks.
Projekti tulemusena kingitakse umbes 170le Afganistanis viibivale sõdurile jõuludeks uhiuued, isetehtud, villased, rahvusmustrites häid soove sisaldavad sõrmkindad või sokid.
Rubriik: Eesti
Internetist saab jälgida sookurgede rännet
Taas saab lisaks kotkastele ja must-toonekurgedele internetis jälgida ka kahe noore sookure rännet (vt lindude rändekaart: http://birdmap.5dvision.ee/en). Lootvina kurepoeg sai selga GPS/ARGOS patareitoitega satelliitsaatja 11. juulil 2011.a. Lootvina lähedal Põlvamaa kagupiiril. Samas kohas 2009.a. märgistatud kahest kurepojast jõudis üks (Lena) Valgevenesse ja teine (Tom) Sudaani, kus nad kahjuks hukkusid. Tom tegi kiirrännaku novembri alguses läbi Ukraina, üle Musta mere, Vahemere idaosa, Siinai poolsaare ja Egiptuse idaosa Põhja-Sudaani, kus ta jõud Nuubia kõrbes kahjuks rauges. Talvitusalani Etioopias jäi veel umbes 500 kilomeetrit. Ahja 2 kurepoeg sai satelliitsaatja selga 21. juulil 2011.a. Ahja küla juures Põlvamaal. Samas kandis 2010.a. suvel märgistatud kurepoeg (Ahja) jõudis Vahemereni ning tema eluküünal kustus Tüürreeni meres teel Tuneesiasse. Teekond kulges läbi Ungari, Serbia ja Horvaatia ning üle Itaalia. Soovime meie uutele satkurgedele edukat sügisrännet ja talvitumist ning koju naasmist järgmisel kevadel.
Otsitakse keskkonnateo kandidaate
Keskkonnaministeerium kutsub ettevõtjaid, eraisikuid ja organisatsioone osa võtma konkursist Aasta Keskkonnategu 2011, mille eesmärk on välja selgitada eelneva aasta keskkonnasõbralikumad teod, teokesed ja tegijad. Konkurss toimub kolmes põhikategoorias: Aasta Keskkonnategu, Aasta Keskkonnateoke ja Aasta Keskkonnategija. Konkursil osalemiseks palume saata täidetud ankeedid hiljemalt 28. oktoobriks 2011 Keskkonnaministeeriumisse elektrooniliselt keskkonnategu@envir.ee või paberkandjal Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, märgusõnaga “Keskkonnategu”. Osalemistingimused ja ankeedid on leitavad Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt: www.envir.ee/keskkonnategu.
Jumal meie sees
Hingedeaeg ja hingedekuu on käes. Hingedeajal tuletame meelde neid, kes on meie seast Jumala juurde lahkunud. Kuid kus on Jumal ja kuidas olla tema juures?
Meie keeles kõlavad sõnaga jumal kokku sõnad jumi ja jume, mis tähistavad tervet ja väekat olemist.
Kui ütleme, et asjal on jumet, siis mõtleme, et see liigub ja areneb jõudsalt edasi. Jumala juurde läinu võiks siis olla täienisti taolise jõudsa edenemise juures, kus ta on vaba kehakoormast.
Kuid kuidas pääseme meie, kehalised olendid jume ja väekuse ligi?
Eks ikka kõneldes ja jutustades hingedeajal mõnusaid ja südamlikke lugusid neist, kes juba jumala juures. Nii tuleb nende hea vägi meiegi südameisse ja juhib meid ärkamisse uuel kevadel. Lahkunud hingede jumekus, nii ka Jumal, elavad edasi südameis. Nad kõnelevad meiega südametunnistuse häälena.
Mikk Sarv
Aita loendada linde
Oktoobrikuu esimene nädalavahetus on juba 1993. aastast kuulunud üle-euroopalisele lindude jälgimisele. Igal aastal siirduvad neil päevil retkele kümned tuhanded lindudest huvituvad inimesed üle kogu Euroopa. Ja seda ühel lihtsal põhjusel, et osa saada ühest vaatemängulisemast loodusnähtusest – lindude sügisrändest ning teadvustada omale seeläbi tiivuliste naabrite olemasolu ja nende kaitsmise vajadust.
Igal sügisel toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu koordineerimisel rahvusvahelised linnuvaatluspäevad ka Eestis. Sel aastal toimub üle-euroopaline linnuvaatlus Birdwatch 2011 juba 1. ja 2. oktoobril. Birdwatchil osalemine – see on imelihtne ning jõukohane kõigile. Kaasalöömiseks ei pea sõitma kodunt kaugele ega tundma kõiki meil esinevaid linnuliike.
Kuidas osaleda?
1.Võta 1. või 2. oktoobril endale natuke aega ning tee üks linnuretk. See võib olla pooletunnine linnuvaatlus oma koduaias, aga tiivulisi võib jälgida kasvõi terve nädalavahetuse üle kogu Eesti ringi liikudes. Samuti on kõik huvilised oodatud EOÜ kodulehel olevatele avalikele linnuretkedele.
2.Pane kirja kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid, kelle määrangus olid kindel ning püüa ligikaudselt ka nende arvukust hinnata. Andmete vormistamiseks kasuta kodulehel olevat ankeeti.
3.Andmete kiirkogumises osalemiseks saada oma vaatlustulemused juba pühapäeval 2. oktoobril kella 15.00-ks, e-postiga: tarvo.valker@gmail.com. Muul juhul ootame andmeid eelmainitud e-postile või aadressil: EOÜ Veski 4, 51005 Tartu, hiljemalt 10. oktoobriks.
Tartumaal hukkus tules inimene
Täna päeval põles Tartumaal Nõo vallas elumaja. Majja sisenenud peremees hukkus tules.
Teade õnnetusest Meeri külas saabus häirekeskusse kell 13.20. Päästjate saabudes tuli maja akendest ja ustest paksu suitsu. Päästjad sisenesid kustutustöödeks majja. Esialgse info kohaselt hoones inimesi ei olnud, kuid selgus, et majaomanik oli enne meeskondade saabumist põlevasse majja sisenenud ning päästetöötajad leidsid toast tema surnukeha.
Põlengus hävis elumaja kahe toa sisustus. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
Kogu Eestis on käesoleval aastal tules hukkunud kokku 56 inimest, neist Tartumaal on tules hukkunud kolm inimest.
Uma Mekk: kapsapäev Võrumaal
Võrumaal Rõuge vallas asuvas Alt-Lauri mahetalus on täna
kapsapäev.
Päev algab kell 11 ringkäigu ning kapsalõikamisega talu
põllul. Kavas on kapsaste maitsmistest, hapukapsa tegemise õpituba, kapsalõuna ja jututuba, kus arutatakse, kuidas kapsast säilitada, koristada, kasvatada.
Keraamik Maarja Vilsari juhendamisel meisterdatakse kapsast erinevaid
esemeid.
Kohapeal on võimalus täiendada oma talvevarusid toiduringi talude toodanguga, kes sel päeval on oma müügilettidega väljas.
Õhtu lõpeb neile, kes endast varakult märku andnud, Mooska suitsusaunas, kus saunamõnude kõrval katsetatakse kapsamähise kui rahvameditsiinis tuntud põletikualandaja tegemist.
Alt-Lauri talu perenaise Kaja Keskküla hinnangul on juba teist aastat toimuv sügisene kapsapäev heaks võimaluseks jagada kapsakasvatuse ja –turustamise kogemusi.
„See on koht, kus ka ettevõtjad saavad üksteiselt õppida, samuti toimub siin võrgustikupõhise koostöö ja rist-turunduse treening“, lausus ta.
Kapsapäev on üks selle-aastastest Võrumaa kohalikku ja mahetoitu esitleva Uma Meki sarja ettevõtmistest. Suvel toimusid umbrohutoidu päev Metsamoori perepargis, salatite meistriklass Alt-Lauri talus, koduveinipäev Rogosi mõisas, suitsuliha koolituspäevad Mooska talus, sõiraseminar koos õhtuse piimapukipeoga Kiidi turismitalus ja Rõuge seenenädal.
Ees seisavad Lõuna-Eesti mahetoidu konverents Nursis 4. novembril ning 5. novembril toimuv Uma Meki suurlaat Võrus.
Alt-Lauri mahetalu tegeleb köögiviljakasvatuse ja töötlemisega ning juhib mahekaupade ühisturustust Lõuna-Eesti Toiduvõrk.
Mahetootmisega hakati talus tegelema 2004. aastast, 2009. aastal hakati tegelema ka töötlemisega.
Metsa- ja maastikupõlenguid oli tänavu vähem
Tänavu kaheksa kuuga oli Eestis 1347 metsa- ja maastikutulekahju, mida on ligi 350 võrra vähem kui mullu samal ajal.
Metsatulekahjusid oli tänavu kaheksa kuuga 28, mullu samal ajal oli neid kahe võrra rohkem.
Nii mullu kui tänavu sai metsa- ja maastikupõlengutest alguse kaks hoonetulekahju. Päästeamet tuletab meelde, et kulupõletamine on aastaringselt keelatud ning soovitab sügisel maavaldustel hein ära niita, et kevadisi kulupõlenguid vältida.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi tuleohuindeksi arvutusi arvestades kuulutab Päästeamet tuleohtliku aja alates
1. oktoobrist lõppenuks. Samas soovitab Päästeamet endiselt teha metsas lõkkeid selleks ettevalmistatud kohtades.
Autoroolist 30 päevaks arestimajja
Kolmapäeval kella 23.20 ajal märkas politseipatrull Valga linnas Kuperjanovi tänaval vingerdava ja ebakindla sõiduviisiga autot
Ford Escort. Järgnes tagaajamine, mis päädis roolijoodiku vahistamisega.
Politseipatrull andis kummalisi kaari teinud sõidukile vilkuritega peatumismärguande, millele ees liikunud Fordi juht reageeris hoopis kiiruse lisamisega. Kiirus tõusis kuni 100 km/h, kuigi lubatud kiiruseks sellel tänavalõigul on 30 km/h.
Suure kiiruse tõttu sõitis Ford ringliiklusega ristmikul teelt välja kiviktaimlasse ning peatunud autost põgenesid eri suundadesse neli meest, kes kõik sündmuskoha lähedalt tabati.
Autot juhtis 18-aastane Viljar, kes oli alkoholijoobes ja sõiduki juhtimisõiguseta. Järgmisel päeval määras kohus talle karistuseks 30 ööpäeva aresti.
Valga politseijaoskonna patrullteenistuse vanemkomissar Kaimar Karm: „Sõiduki juhtimine alkoholijoobes on raskeim liiklusalane rikkumine ning selle juhtumi puhul oli tegemist üliohtliku teoga, kus vastutustundetu juht seadis peale enda ohtu ka oma sõprade ja teiste liiklejate elu ning tervise. Efektiivsete ja rikkumise raskusega proportsionaalsete karistuste kohaldamine taoliste juhtumite puhul aitab parandada liiklusohutust.“
Valga politsei on tänavu taotlenud aresti 15 liiklusrikkujale.
Tallinlane hukkus tules
Eile keskpäeval teatati häirekeskusele tulekahjust Tallinnas Ristiku 9 asuvas elumajas.
Päästjate saabudes põles kolmekorruselise puidust elumaja teisel korrusel asuv korter. Kustutustööde käigus leiti meesterahva surnukeha.
Teiselt korruselt evakueeriti eakas mees. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
Tartus tähistatakse Kuperjanovi sünniaastapäeva
Tartu sõjakoolis (Riia mnt 12) tähistatakse täna Julius Kuperjanovi 117. sünniaastapäeva ajalookonverentsiga „Eesti riigi müüdid, julgeoleku ohud eile ja täna“.
Kuperjanovi seltsi, Kuperjanovi pataljoni ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste koostöös toimuval konverentsil astuvad ettekannetega üles Peeter Kenkmann, Jaak Valge, Urmas Salo, Andres Raid, Leo Kunnas, Mart Helme, Martin Helme, Tarmo Kruusimäe, Ruuben Saal. Samas avatakse kunstinäitus „Eesti vabadussõja kaevikukunst“.
Konverents algab kell 11, õhtul kell 17 väljub buss Kuperjanovi hauale.
Valitsus suurendas karistusi röövpüüdjatele
Valitsus kiitis täna heaks määruse, millega kehtestatakse uued kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad ning nende arvutamise alused ja metoodika.
„Kindlasti muudab uus kord raskemaks nende elu, kes seadusi ei austa ning tegelevad röövpüügiga või käituvad lihtsalt hooletult. Mitmed trahvimäärad tõusevad, mis loodetavasti aitab tulevikus rikkumisi ära hoida,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.
Kõige rohkem on suurenenud meriforelli ja jõeforelli kahjumäär 20 eurolt 30 eurole ning angerja kahjumäär 10 eurolt 30 eurole ühe kala kohta. Vähenenud on haugi kahjumäär 10 eurolt 7 eurole ja vimma kahjumäär 4,8 eurolt 2 eurole isendi kohta.
Uudsena on sätestatud kalaliikide kahjumäärad kilogrammi kohta. See on vajalik juhuks, kui ebaseadusliku püügiga kalavarudele tekitatud kahju tuvastatakse hiljem, mistõttu kannatada saanud kalu ei ole võimalik enam üle lugeda.
Nüüdsest loetakse kalavaru kahjustamiseks peale kala surmamise ja vigastamise ka kala loomulikust elukeskkonnast eemaldamine, kui see kaasnes kehtivate õigusaktide nõuete teadliku rikkumisega. Näiteks kui inspektor tabab haugi püügikeeluga alalt õngitseja, kes haugid juba kotti pannud ja ilmselgelt kavatsenud need kaasa võtta, tuleb õigusrikkujal maksta kahjuhüvitist ka siis, kui kalu on veel võimalik vette tagasi lasta.
2010. aastal registreeriti kokku 1458 kalapüügi valdkonnaga seonduvat rikkumist, seal hulgas 760 selguseta kuuluvusega püügivahendite eemaldamist. Kalavarudele tekitatud kahju tuli hüvitada nende rikkumiste eest kokku ligi 800 000 krooni eest.
Aravete kortermaju hakatakse kütma biogaasiga
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder paneb täna Järvamaal Aravetel nurgakivi biogaasitehasele, mis hakkab tulevikus tootma sooja kohalikele kortermajadele.
Seederi sõnul on tegemist tähelepanuväärse ehitisega, mida iseloomustab innovaatilisus ja teaduspõhine lähenemine. „Soojust – ja elektrienergiat hakatakse tootma sõnnikust ja biomassist, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide efektiivne ja ratsionaalne kasutamine,” selgitas Seeder. „Taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralikkus on just need suunad, mille poole peame liikuma,” lisas ta.
Kavade kohaselt järgmise aasta aprillis valmiva biogaasitehase võimsuseks on planeeritud ligi kaks megavatti ning elektri tootmisprotsessil tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju.
Biogaasitehas kuulub OÜ Aravete Agro piimafarmile ja Baltic Biogaas OÜ-le. Tegemist on esimese Eestis tööd alustava biogaasitehasega, mis võimaldab põllumajanduses tekkivaid biogaase kasutada ka väljaspool põllumajandussektorit.
Algas etnomuusika auhindade hääletus
Eesti pärimusmuusika keskus jagab koostöös Raadio 2-ga 15. oktoobril Viljandis pärimusmuusika lõikuspeol tänavusi etnomuusika auhindu, mille võitjad selguvad rahvahääletusel.
Etnokulbiks ristitud auhindu antakse välja kuues kategoorias: parim album, parim ansambel, parim pärimuslaulik, parim holalaulik, parim instrumentalist ja parim lugu.
Võitjad selguvad Raadio 2 kodulehel (http://r2.err.ee/etno) läbiviidava avaliku hääletuse teel. Hääletus algas 28. septembril ning kõigil on võimalus oma hääl anda järgneva kahe nädala jooksul.
Pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kiviberg märkis, et Etnokulp on kõnealuses žanris ainus auhind, mis antakse rahva lemmikutele. „Tõsi, auhinnagalal annavad ka Raadio 2 ja Eesti pärimusmuusika keskus välja oma eriauhinnad, kuid rõhk on ikkagi muusikasõprade arvamusel,“ selgitas ta.
Saagikoristus hakkab lõppema
Eestis oli 15. septembriks koristatud 96 protsenti teravilja, 75 protsenti rapsi ja rüpsi ning 49 protsenti kartuli kasvupinnast, teatas statistikaamet täna.
Tänavune saagikoristus on kulgenud eelmise aastaga võrreldes üsna sarnases tempos ja on peagi lõppemas. Koristuspinna hektarilt on saak veidi suurem kui mullu. Viimasel kahel aastal on rapsikoristus nihkunud veidi varasemale ajale.
Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2011. aastal teravilja 299 000 hektaril, sellest on teraks koristatud 96%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2765 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 2619, nisu 2943, otra 2649 ja kaera 2429 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.
Rapsi ja rüpsi kasvatati 89 100 hektaril, millest kolmveerand on koristatud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1672 kilogrammi rapsi-rüpsiseemet.
Kartulit kasvatati 9200 hektaril, millest ligi poolel on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 20 870 kilogrammi kartuleid.
Rootsis lõppes päästeõppus
Täna jõudis Rootsis Nynäshami lähistel lõpule seni suurim Läänemere rannikureostustõrje õppus Boilex 2011, millest võtsid Rootsi, Soome ja Vene reostustõrjeekspertide kõrval osa ka Eesti spetsialistid.
Õppuse stsenaariumi kohaselt toimus Rootsi vetes kahe laeva kokkupõrge, mille tagajärjel valgub naftatankerist merre ligi 20 000 tonni naftat.
Kolmepäevase õppuse eesmärk on tõsta Läänemere-äärsete riikide valmisolekut reageerimaks suurtele reostustõrjeoperatsioonidele, parandades erinevate riikide teadmisi üksteise ressurssidest ja kaasamise protseduuridest.
Harjutatati reostussündmuse info edastamist, rahvusvahelise abi kaasamist ning laiaulatusliku reostuse likvideerimise juhtimist. Samuti mängiti läbi avamerel ja rannikul reostuse kokkukogumine ning reostunud lindude puhastamine.
Valitsus tõstis sisserände kvooti
Valitsus kehtestas täna vastu võetud korraldusega Eesti käesoleva sisserände piirarvuks 1344 inimest, mis vastab välismaalaste seaduses sätestatud ülemmäärale ehk 0,1 protsendile Eesti alalisest elanikkonnast.
2011. aastaks kehtestatud sisserände piirarv täitus juba tänavu 31. augustil, mistõttu ei saa kvooti tõstmata aasta lõpuni välja anda enam ühtegi sisserände piirarvu alla kuuluvat tähtajalist elamisluba.
Käesoleva aasta 13. jaanuaril kehtestas valitsus sisserände piirarvuks 1008 inimest, mis moodustab 0,075% Eesti alalisest elanikkonnast. Seega suurendas valitsus 2011. aasta sisserände piirarvu 336 isiku võrra.
Võrreldes 2010. aastaga on tänavu enam kui kahekordistunud isikute hulk, kes on taotlenud elamisluba töötamiseks Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena. Siseministeeriumi analüüsist ilmnes, et nimetatud tähtajalise elamisloa liiki
kasutatakse ära lihtsamalt Eestis elamiseks või Schengeni alal viibimiseks õigusliku aluse saamiseks. Selgus, et paljudel juhtudel luuakse äriühing üksnes selleks, et saada välismaalastele elamisloa taotlemiseks alus.
Lõppes metsloomade vaktsineerimine
Veterinaar- ja toiduamet lõpetas sügisese rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise piirialadel.
Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel. Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu- ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres.
Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 14 päeva. Alates sellest aastast viiakse vaktsineerimist läbi vaid ohustatud aladel 20-50 kilomeetri ulatuses riigipiirist. See on vajalik, et takistada haiguse taaslevimist Eesti pinnale naaberriikidest pärit nakatunud
rebaste ja kährikute kaudu.
Peale vaktsineerimisperioodi lõppu kütitakse rebaseid ja kährikuid, et kontrollida vaktsiinisöötade tarbimist ja vaktsineerimise
efektiivsust. Marutaudi seire jätkub kogu Eesti territooriumil.
Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2012 aasta kevadel.
Põltsamaa Felix alustab õunade kokkuostu
Eesti toiduvalmistaja Põltsamaa Felix ostab 6-14 oktoober aiapidajatelt kokku mahlaõunu, et pressida õunamahla ja villida õunaveini.
„Õunu on tänavu Eestimaal rohkesti, mistõttu loodame kokku osta ca 300-400 tonni õunu, et Eesti tarbijaid taas kodumaise värske õunamahlaga rõõmustada,“ ütles Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol.
Õunakilo sisseostu hind on 10 eurosenti ning minimaalne sisseostetav kogus ühelt müüjalt on 500 kilogrammi. „Soovitame aiapidajatel koopereeruda naabritega ning tuua oma õunad Põltsamaale ühiselt,“ ütles Viilol.
Aiapidajatel tuleb enne õunte toomist end ette registreerida telefonil 77 66 100. Lisaks eraisikutele ostab Põltsamaa Felix õunu ka
väiketalunikelt.
Põltsamaa Värske Õunamahl villitakse mahlapressist otse liitristesse tetrapakkidesse ja mahl hakkab kauplustesse jõudma alates 17. oktoobrist.
Värsketest õuntest valmistatakse ka õunaveini. Põltsamaa Kuldne 2011 saab tõenäoliselt valmis 2013 aastal.
Milline on tänavune õunasaak sinu koduaias ja mida õuntega peale hakkad? Kirjuta sellest kommentaarirubriigis!
Maaülikool ootab täna külla
Täna toimub Eesti Maaülikooli linnakus linnarahvapäev, mille raames toimub rongkäik, sügislaat, lasteraamatu esitlus ja juubelikontsert.
Kell 15 tervitavad maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Tartu linnapea Urmas Kruuse Tartus raekoja platsil linnarahvast, sellele järgneb rongkäik kesklinnast maaülikooli linnakusse.
Samal ajal algab maaülikooli linnakus spordihoone kõrval kodumaiste toodete sügislaat. Laadalt saab keldrisse soetada ka talvekartuli, õunavaru ning veel enne talve mahaistutamiseks nii vilja- kui ilupuid. Põllumajandusmuuseumi eestvedamisel saab proovida rehepeksu, kartulitrükki, leivaküpsetamist, lambapügamist ja linalõugutamist. Eesti Maaülikooli tudengid näitavad kõigile huvilistele tõrvaajamist ning tutvustavad oma tegemisi.
Kell 18 on kõik oodatud suurejoonelisele juubelikontserdile. Kontserdi esimeses osas tuleb sümfooniaorkestri esituses ettekandele maailma filmimuusika klassika ning teises osas esinevad ülikoolide kultuurikollektiivid. Kontserdi sissepääs on tasuta.
Mihklipäevast algab hingedeaeg
Täna on mihklipäev. Vanarahva jaoks oli see suvetööde lõpuks. Karjast tapeti loomad, keda ületalve ei jäetud, siit ka ütlemine – igal oinal oma mihklipäev. Mihkli nimi tuleneb peaingel Miikaelist, kelle tööks on pimeduse vastu välja astumine. Mihklipäevaga usaldame oma masendused ja talvetusad kevadise maarjapäevani pimedusevalvaja hoolde, kuni sõnumitooja peaingel Gaabriel meid taas uuekssündimisest teavitab. Maarahva jaoks toimub see marjapunapäeval, 25. märtsil. Kiriklikud tähtpäevad on oma paiga aastaringis leidnud lihtrahva kogemusele toetudes. Mihklipäeva taga võib olla omakeelne tähtpäev nimega kasupäev.
Mihklipäeva õhtupimeduses märkame, kui pime, must ja pikk on äkki õhtu, ning sellest ei saa me enne üle, kui tuleb taas valendav valguselumi. Mikk Sarv soovitab veel sel nädal püstitada kahjatuli pimeduse võitmiseks ning küpsetada seal maitsvaid naereid ja kartuleid. Algab hingedeaeg – hingeõhk käib jahedal hommikul suust uduna välja ning udulaamades rändavad kõigi varasemate põlvede hinged, külastades kodupaiku.
Ilmasilmaja
Muuseumipedagoogid loovad üheskoos filmiteemalist õppeprogrammi
4. ja 18. oktoobril saavad maakonnamuuseumide ja ERMi muuseumipedagoogid ettevalmistuse 2012. aastal algavaks ”Eesti Film 100” teema-aastaks, et tutvustada muuseumitundides õpilastele Eesti filmi ajalugu.
Kahe õppepäeva tulemusena valmib ühiselt muuseumiprogramm, millest üks osa käsitleb Eesti filmi ajalugu üldisemalt ning teine osa keskendub iga maakonna kohalikele detailidele. Muuseumipedagoogid saavad ülevaate Eesti mängufilmi ajaloost, tutvustatakse erinevaid dokfilmitüüpe ning nende esinemist Eesti dokumentalistikas. Lisaks keskendutakse viimasel ajal toimunud muutustele üldhariduskoolide õppetöös, käsitletakse õpetajate vajadusi muuseumiõppes seoses uute õppekavadega ning tutvutakse koolitundide didaktilise ülesehitusega.
Õppeprogrammi lektoriteks on Tartu Ülikooli filmiajaloo spetsialistid Lauri Kärk ja Aune Unt, üldhariduskoolide osa tutvustab Noored Kooli programmi vilistlane Helen Sabrak.
Lisainfo: Eva-Kaia Vabamäe, metoodik, telefonil 731 1455 või e-posti aadressil eva-kaia.vabamae(at)erm.ee
Reimo Rehkli,
Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Ilmus looduslike pühapaikade haldamise
rahvusvaheline juhend
Neljapäeval, 29. septembril esitletakse Tallinnas Keskkonnaministeeriumis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise juhendit. Raamat on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.
Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”. Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Loe edasi: Ilmus looduslike pühapaikade haldamise
rahvusvaheline juhend
Jaapani maalinäitus ”Fuji mägi maailmale” näitab jaapanlaste sitkuse sümbolit
Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse neljapäeval, 29. septembril kl 17 Jaapani maalinäitus “Fuji mägi maailmale”.
53 jaapani maalikunstnikku on loonud teose “Minu Fuji mägi”, kujutades Fuji mäge kui Jaapani rahva sitkuse sümbolit. Sel aastal palju kannatanud Jaapani rahvas tahab näidata maailmale, et hoolimata maad tabanud loodusõnnetustest vaatavad jaapanlased lootusrikkalt tulevikku ja suudavad oma kodumaa uuesti üles ehitada.
Näitust toetab Jaapani Suursaatkond Eestis.
Näituse president on Enryu Kano ja korraldaja Art Project Internationale G2.
Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.
Võrus mälestati parvlaeval Estonia hukkunuid
Täna mälestatakse parvlaeva Estonia katastroofis hukkunuid. Võru Linnavalitsuse ja Võru Maavalitsuse esindajad asetasid täna Estonia mälestusmärgi juurde pärjad ning süütasid 17 mälestusküünalt.
17 aastat tagasi, 28. septembril uppus tormisel Läänemerel reisiparvlaev Estonia, viies endaga
ametlikel andmetel merepõhja 852 inimest. Võru linn kaotas laevahuku tagajärjel 17 kodanikku, nende seas oli
linna ametlik delegatsioon, kuhu kuulus ka toonane linnapea Jaak Ott.
Marianne Mett