Neljapäeval, 20. oktoobril kell 18 avab TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses oma uue näituse “Ootamatu kohtumine” Lõuna-Eesti kunstnik Andrus Raag.
Kõik huvilised on oodatud! Keskuse uus asukoht on Tartus, Lossi 3-134.
22. oktoobril kell 11 toimub Sänna Kultuurimõisa puutöökojas puituste ja -akende renoveerimise õpituba. Juhendab Hendrik Noor.
Õpitoas tehakse teoreetilist juttu renoveerimisel kasutatavatest materjalidest ja tööriistadest ning õpitakse praktilisi töövõtteid värvieemaldamisest, puiduparanduste tegemisest, kittimisest ning lõppviimistlusest. Soovi korral võib õpituppa kaasa võtta oma vana aknaraami või ukse.
Õpituba annab hea võimaluse korrastada oma maja aknaid/uksi ning samas omandada uus oskus, millega on võimalik ka raha teenida. Soovijad saavad selge ülevaate renoveerimisturu hetkeseisust ning nõuandeid, kuidas sel turul läbi lüüa.
Töökoda on renoveerijatele avatud ka nädala see, et saaks õpitud oskused täielikult ära kasutada.
Õpitoas osalemiseks palume registreeruda telefonil 555 88 927 või kultuurimois@kultuuritehas.ee
Õpitoa osalustasu on 2 eurot (sisaldab teelauda).
Sänna Kultuurimõis
Kolmapäeval allkirjastasid Viking Line Eesti ja Eesti Ööjooksu korraldav MTÜ Rakvere Maraton Rakvere Aqva Spa seminariruumis kolmeaastase koostööleppe, mille kohaselt saavad kolmel järgneval aastal Ööjooksu kolmel distantsil osalejad preemiareisi Soome ja tagasi ning ühes võtta ka kaaslase soodushinnaga.
„Rakvere kutsus ja Viking Line vastas kutsele,“ rääkis Ööjooksu vedur Marko Torm. „Võib julgelt väita, et läbi Ööjooksul osalemise viib Viking Line kasvõi terve Rakvere Soome,“ lisas Torm.
Ööjooksu korraldajad on arvamusel, et Viking Line Eesti lisandumine Ööjooksu partnerina on lisaks osalejatele seatud motivatsioonipaketile ka kvaliteedimärk tunnustusest.
Sel nädalal sõlmitud koostöö Viking Line Eestiga on juba mitmes Ööjooksuga sel aastal liitunud suur nimi. Lisaks Rakvere Põhjakeskusele ja Aqva Spale on Ööjooksuga käed löönud ka enegriajook Hustler, mis kannab Ööjooksu ametliku joogi tiitlit.
Kristel Kitsing
SA Lõuna-Eesti Turism kutsub turismiasjalisi tunnustama oma maakonna parimaid turismiobjekte ja sündmusi, et üheskoos välja selgitada Lõuna-Eesti parimad konkursil „EHE Lõuna-Eesti”.
Eesmärk on tõsta Lõuna-Eesti kui turismipiirkonna mainet ja konkurentsivõimet ning tunnustada ja motiveerida turismiettevõtteid ja -organisatsioone.
Nominente saab esitada kahes kategoorias: 2011. aasta parim turismiobjekt ja 2011. aasta parim turismisündmus.
Sihtasutus ootab põhjendatud ettepanekuid meiliaadressil info@southestonia.ee. Lõuna-Eesti parimad valitakse välja kuue maakonna kandidaatide hulgast, lõpliku valiku teeb SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu.
Parimate väljakuulutamine ja autasustamine toimub Lõuna-Eesti turismikonverentsil detsembri alguses.
Lisainfo: Kätlin Kuznetsova, tel 527 3743.
www.southestonia.ee
Täna, 15. oktoobril on hõimupäeva puhul Eestis lipupäev.
Hõimupäeva mõte on teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre ning väärtustada niimoodi soome-urgilaste ühist pärandit.
1931. aastal langetas Helsingis toimunud soome-ugri IV kultuurikongress otsuse hakata tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel hõimupäeva. Eestis tähistati 1930ndatel aastatel hõimupäeva kontsertide, aktuste ja koosviibimistega kooli- ja vallamajades. Paljudes kohtades võis Eesti lipu kõrval näha Soome ja Ungari lippu lehvimas.
Eesti okupeerimine katkestas hõimupäeva tähistamise traditsiooni. Taasiseseisvumise järel hakati taastama ka hõimupäeva tähistamist. Kui algselt leidis hõimupäev vastukaja ennekõike koolides, siis praeguseks on kaasa tulnud erinevad haridus- ja kultuuriasutused ning kodanikuühendused. Riigikogu kehtestas hõimupäeva lipu- ja riikliku tähtpäevana 17. veebruaril 2011. aastal.
21.-28. novembril toimub ASHA keskuses Inglismaal teatri- ja draamateemaline koolitus “Theatre as a tool of inclusion“. Kandideerimiseks täida vastav ankeet siin. Kandideerida saab kuni 20. oktoobri südaööni, osalejad valitakse 21. oktoobril.
Osalema ootame motiveerituid, 18…30-aastaseid erialase huviga inimesi, kes suhtlevad vabalt inglise keeles. Oodatud on loomulikult noorsootöötajad, huvijuhid, aga ka muud noortega tegelevad inimesed.
Loe lähemalt http://www.kah.ee/kandideeri-teatrikoolitusele-inglimaal/. Lisainfot jagab Hannele Känd, hannele.kand@gmail.com, tel 5669 8839.
Allikas: MTÜ Kultuur aitab hingata
Nätäl oll väiga kirriv, õgasagamatsi tegemisi oll pall´o. Õgal pääväl võidsõt ütskõik mäntseh Setomaa nulgah midägi huvtavva tetä’: kiä tahtsõ, tuu sai pruumi’ söögitegemist vai laulda’, tandsi’, kullõda’ pillimägno vai loengit ja ka’ jutussidõ ajamist. Pääle nuidõ oll viil õgasagamatsi tõisi tegemisi.
Kõik valla’ proomõ’ panda’ kokko sääne kava, õt olõsi’ huvtav ja seto kultuurilõ umanõ. Terve nätäl oll inäp kuulda’ seto kiilt ja proomti k´avvu’ ummih seto rõivih. Hüä miil om tuust, õt latsiaia oppaja’ panni’ hindäle seto rõiva’ sälgä. Väikolõ latsõlõ om väiga tähtsä, õt kedä ja kuis tä hindä lähkoh näge ja midä ja kuis kõnõldas. Kindlahe tasos latsi peräst inäbä hinnäst kokko võtta’ ja pingta’, omma’ jo nimä’ nuu’, kiä’ mii’ kombit ja kultuuri edesi veevä’. Loe edasi: Kirriv ja elolinõ seto kultuuri nätäl
Oktoobri alguses toimus Võrus india pea- ja näomassaaži koolitus. Koolitama oli tulnud indialane Vicky ja tema abikaasa Katrin Aedma. Katrin rääkis teoreetilist osa, selgitas india peamassaaži päritolu, samuti millal seda tegema peaks ja millal teha ei tohiks.
Vicky õpetas eelkõige praktilisi oskusi. Hommikul alustati 10-st ja õppetöö käis kella 18.00-ni. Vahepeal toimusid vitamiinipausid ja kõigil osalejatel oli võimalik uudistada ja osta idamaa.com rändkaupluse imelisi ehteid.
Päev oli pikk ja põnev, kuid ühest päevast oskuste omandamiseks ei piisa. Osalejad said koolitusmaterjali, protsessi spikri ja tunnistuse, et on kursuse läbinud ja võivad oma lähedaste peal praktiseerida. Selleks aga, et igaüks omandaks india pea- ja näomassaaži ICM võtted, tuleb igal ühel tublisti tööd teha, harjutada ICM praktikapäevadel ja videokoolituse abil.
Koolituse tagasiside naiste poolt oli motiveeriv ja praktikapäevad toimuvad oktoobris veel enne seda, kui õpetajad Indiasse sõidavad.
Sellest nädalast saab erinevates Eesti linnades näha laste poolt meisterdatud plakateid, mis kutsuvad üles Teeme Ära maailmakoristuse aktsioonile kaasa aitama.
Abikäe ulatasid 24 erineva kooli lapsed, kes joonistasid ühtekokku valmis 142 plakatit, mis sellest nädalast kuni 6. novembrini hakkavad kaunistama 10 erineva linna bussiootepaviljone ja välimeediapindu.
Nüüdsest on 50 erinevat originaalplakatit üleval viies erinevas linnas – Tallinnas, Kuressaares, Haapsalus, Viljandis ja Narvas. Järgnevate nädalate jooksul jõuavad uued plakatid ka Tartu, Pärnu, Jõhvi ja Rakvere linnaruumi.
Järgmisel aastal 24. märtsist kuni 25. septembrini toimuv Maailmakoristus 2012 on selle mõtte kandjaks ning ühtlasi ka Teeme Ära rahvusvahelise liikumise esimene suur ühisettevõtmine. Maailmakoristuse aktsiooniga on tänaseks liitunud eestvedajad 70-st erinevast riigist.
Veel on võimalik ka koolidel-lasteaedadel plakatite joonistamises kaasa lüüa, selleks tuleks endast märku anda aadressil: maarja@letsdoitworld.org
Loe lähemalt www.letsdoitworld.org ja www.worldcleanup2012.org
Uuskasutuskeskuse ja SmartPOSTi koostöös toimunud heategevuskampaania raames saatsid head Eesti inimesed SOS Lasteküla toetuseks mitmesuguseid koolitarbeid.
Saadetud pakkidest sai midagi kooliks vajalikku iga SOS Lasteküla koolilaps. Annetati nii pliiatseid, värve, paberit kui ka jalanõusid, ranitsaid ning muid koolis vajaminevaid esemeid.
Alates augustikuust oli kõigil võimalik saata SmartPOSTi pakiautomaatide kaudu heategevuslikke postipakke Uuskasutuskeskusesse. Paki saatmine maksis 1 euro ning saatmiskulu eest annetas SmartPOST samuti SOS Lastekülale vajalikke koolitarbeid.
„Laste silmis peegeldus siiras rõõm ja ootusärevus,“ rääkis Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska pakkide üleandmisel SOS Lastekülas valitsenud meeleolu kohta. „Suur aitäh kõikidele, kes kampaaniaga
kaasa tulid ning lastele rõõmu otsustasid valmistada.“
Sel aastal juba teist korda toimunud SmartPOSTi ja Uuskasutuskeskuse ühise heategevusliku koostööprojekti eesmärk on innustada inimesi ja pakkuda kõikidele võimalust ka ise käed külge lüüa, et abivajajate jaoks midagi ära teha.
SOS Lasteküla pakub perepõhist asenduskodu vanemliku hoolitsuseta lastele, et nad saaksid kasvada üles armastuse, austuse ja turvatunde õhkkonnas. SOS Lasteküla aitab lastel kujundada oma tulevikku ja annab oma panuse nende kasvamisel täisväärtuslikeks kodanikeks ja hoolivateks emadeks-isadeks.
Eestis on kaks lasteküla: Keilas ja Põltsamaal.
Reedel kell 17 avatakse Viljandis Kondase Keskuses näitus “Ungari kunsti metsikud õied”, mis on Ungari naivistliku kunsti ülevaatenäitus. Nii ulatuslikku Ungari rahva pildilist rahvakunsti tutvustavat näitust pole varem Eestis toimunud. Neljateistkümne erineva iseõppinud kunstniku teosed pärinevad Kecskemétis asuva Ungari Naivismimuuseumi kogudest.
Ungari rahvakunstis on tugev puutöö traditsioon ja alates 1830. aastaist on nimeliselt teada puunikerdajatest meistrid, kes kujutasid karjuste elu-olu. Piltide tegemine oli talupoegade seas hilisem nähtus ja nende märkamine haakub Euroopa kunstis toimunud muutustega 19. ja 20. sajandi vahetusel.
Kunstikriitik Jenö Bálint rääkis I maailmasõja paiku ühena esimstest, et näiteks talupoeg-kunstnik Péter Benedeki (1889-1984) külaelu kujutamise viis on siiram, värskem ja enam tõlgendamisvõimalusi pakkuv kui professionaalsete kunstnike sellealane looming.
Tunnustamata andekate talupoegade kunstinäituste traditsioon sai Ungaris hoo sisse juba 1930. aastate I poolest, teine suurem naivistide teadvustamise laine leidis aset Ungaris 1960. aastatel. 1976. aastal asutatud muuseum Kecskemétis on tutvustanud, kogunud ja uurinud Ungari naivistlikku kunsti, sealjuures on puulõikel ja skulptuuril olnud maali kõrval oluline koht. Loe edasi: Viljandis saab näha Ungari kunsti metsikuid õisi
Täna algusega kell 16 peab Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets Studia Generalia avaliku loengu teemal „Eesti ime. Sõnumeid
2011 inimarengu aruandest“. Hiljuti ilmunud Eesti inimarengu aruanne järeldab: võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti mitmes ühiskonnaarengu valdkonnas saanud paremini hakkama.
Loeng analüüsib selle järelduse paikapidavust ning põhjusi, millega Eesti eripärasid seletada. Vaatluse all on viimase 20 aasta arengud kolmes Balti riigis, aga ka regiooni tulevikuvõimalused Euroopas ja laiemalt.
Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti.
Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised . Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna <http://virtuaal.tlu.ee/> Virtuaalses Ülikoolis.
Loeng toimub Tallinna Ülikooli Mare hoone auditooriumis M-134 (Uus-Sadama 5, I korrus).
Tallinna Ülikooli Studia Generalia sarja loengud on üle-eestilise
Teadusaasta sündmused. Teadusaasta kohta saab lisainfot aadressilt
www.tlu.ee/teadusaasta või www.miks.ee <http://www.miks.ee/> .
4. novembril algusega kell 10 toimub Võrumaal Nursis mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid“. Sel päeval otsitakse vastuseid mahetootmise kõige põletavamatele küsimustele, aidatakse leida maheideedele kaasamõtlejaid ning jagatakse praktilisi nõuandeid mahetootmise valdkonnas.
Arutlusele tulevad teemad, milline on mahetootmise tähtsus maailmas, tava – ja mahetoidu kvaliteedi ning saagikuse erinevus, mahetoodangu müügitrendid. Samuti on kõneks ühe väike- ja mahetootmise taaselustamise veduri, Heifer programmi edukus. Ka kutsutakse Võrumaa kohaliku toidumärgi UMA MEKK tegevuse näitel, kuidas edendada kohaliku toidu tootmist ja tarbimist ja millised on selle kaubamärgi senised kordaminekud ja komistuskivid. Mahevisiooni paneeldiskussioonis kutsutakse mõtlema kaasa teemal, kuidas ja kuhu areneb mahe Kagu-Eesti.
Lisaks huvitavatele teemaarendustele on kohapeal võimalik tutvuda kõige moodsama mahetehnikaga Eestis ning näha tänapäevaseid maheväetisi ja saada informatsiooni nende kasutusvõimaluste kohta.
Konverentsi tulevad tervitama põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Võru maavanem Andres Kõiv ja Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.
Konverentsi vahepalaks pakutakse kõigile maitsmiseks selle piirkonna UMA MEKi hääd ja parõmbat.
Konverentsile saab registreeruda ja lisainfot vaadata www.voruleader.ee leheküljelt.
Konverentsi korraldajad Võru maavalitsus, Võrumaa Partnerluskogu ja Eesti maaülikooli mahekeskus on valinud päeva läbiviimiseks omapärase paiga. Selleks on Võrumaa masinaühistu Nursis. Tegemist on endise sovhoosi suurfarmiga, kus toimetab Võrumaa masinaühistu ja mis 4. novembriks on kujundatud üheks tõeliseks mahekonverentsi paigaks.
Konverents on ühtlasi heaks jätkuks Võrumaal varem aset leidnud ja suurt rahva ning meedia huvi pakkunud ettevõtmistele, nagu seatapuseminar, karjaköögiseminar ja piimapukipidu. Seekord on suurfarmikonverents.
Järgmisel päeval toimub Võrus UMA MEKI II suurlaat.
26.-29. juulil 2012 peetav XX Viljandi pärimusmuusika festival kannab pealkirja “Mehe laul”.
Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul on naiste roll pärimusmuusika olnud alati väga tugev ja tuntav, mis väljendub näiteks selles, et
suurem osa üleskirjutatud regilauludest pärineb just naiste suust. “Aga ka meeste väärikus, au ja muusika tegemise kultuur väärivad esile
tõstmist. Tahame rõhutada: me vajame endiselt naiselikku kätt ja suhtumist, aga ka mehelikku ilmavaadet ja tundeväljendust — seda nii
muusikas kui ka kõiges igapäevases. Toome esile meeste laulud, mis on meestele auasjaks ning mis sütitavad nii mehi endid kui ka naisi ja
lapsi,” sõnas ta.
Festivali korraldajad toonitavad, et traditsioonid on oma loomulikul viisil tuginenud tugevatel soorollidel. Sellest on sündinud kirg, mis
kannustab otsima uue elu lätet ja sunnib hoidma oma. Samas on rutakust ja pealiskaudsust kummardav ning rituaale tagaplaanile suruv tänapäev, aga ka see, et meeste füüsiline jõud pole enam elu jätkumise kõige olulisem omadus, andnud tõuke soorollide ühtlustumisele.
Kui kontserdilavadel on mehed ja naised harjunud oma lugusid ühtviisi kirkalt jagama, siis tantsupõrandatel ja õpitubades on naised enamasti hakkajamad. Järgmisel suvel õhutatakse mehi härjal sarvist haarama ja vaatama, mida uut ning huvitavat õnnestub paunapõhjast ülesotsitud mehelikkusega peale hakata. Aidates tänapäeva mehel taasleida ja mitmekülgsemaks muuta oma rolli pärimusmuusikas, -lauludes ja -tantsudes, antakse valdkonnale uut arenguhoogu ja tuuakse välja vahepeal unustuse hõlmas olnud külgi.
Maailmas leidub aga ohtralt kultuure, milles meeste laulul on kandev roll, näiteks Korsikas, Bretannias, Gruusias, Tõval, Quebecis ja mujalgi. Aga ka Eestis on inspireerivaid kodumaiseid eeskujusid, olgu nendeks siis eri piirkondade meestelaulutraditsioonid või ainsana Setomaal säilinud kasatski kargamine.
Festivali passid jõuavad Piletilevi vahendusel müügile detsembri algul.
Tartu tantsuklubi kutsub kõiki sel neljapäeval kell 20 Tiigi seltsimajja tantsima ukraina tantse. Õpetaja Andrii Vytvytskyi juhendamisel
õpitakse ukraina rahvatantse, mida tantsisid Ukraina külainimesed kuni XX sajandi 60-ndate aastateni, selle ajani, kui elavat muusikat külades asendas magnetofon.
Enamik tantse on pärit Kesk- ja Vasakkalda-Ukrainast. Ukraina tantsutraditsioonile on omapärane nähtus, kus erinevates
regioonides sama viisi järgi tantsitakse täiesti erineva sammustikuga tantse. See käib nii puhtalt Ukraina päritolu viisidele tehtud tantsude kohta («Орлиця», «Гречаники», «Яків», «Баламут»), kui ka nende kohta, mis on tulnud Ukrainasse mujalt, mille hulgas on peamiselt vene päritolu tantsulood ( «Карапет», Коробочка», «Нарєченька», «Во саду лі», «Страдання», «Місяць»).
Tartu tantsuklubi toimub kord kuus sügisest kevadeni ning on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Korraldajad paluvad kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Kõige olulisem aga – kel vähegi võimalik, võtku pill kaenlasse ja pangu rahvarõivad üll.
Tänavu kolmandat korda valitud Eesti Läänemere Aasta Põllumajandustootjaks valiti perekond Tobreluts, kes viljeleb uudset, künnivaba otseharimise tehnoloogiat. Isa Toomas ning perekond Taavi ja Lauri Tobrelutsud peavad Põlvamaal tihedas koostöös kolme iseseisvat peamiselt teraviljatalu. Kui mulda ei pööritata, siis ei segata ka vihmausse, mükoriisat ega muud kasulikku mullaelustikku. Seetõttu on muld tervem ja viljakuse säilimine tagatud.
Auhinna sai Tobreluts aga seetõttu, et otseharimine väldib Läänemere reostamist. Kui küntud põllult tekib palju mulla erosiooni ja väetisainete ärakannet, siis Tobrelutsu talu on hoopis veesõbralik.
Auhinnažürii juhi, Eestimaa Looduse Fondi eutrofeerumiseksperdi Kristjan Piirimäe sõnul rakendatakse otseharimist mujal maailmas, näiteks Ladina-Ameerikas, üsna palju, kuid Eestis on see väga uudne. “Kui ma isegi veel kevadel kahtlesin künnivaba harimise mõttekuses, siis Tobreluts näitas mulle väga veenvalt, et see on tõesti tehniliselt teostatav ja majanduslikult mõttekas, sealjuures ka suurtel põllumassiividel,” ütles Piirimäe.
Konkurssi toetanud Swedbank tänas võitjat 1000-eurose auhinnaga. Edasi liigub perekond Tobreluts rahvusvahelisele konkursile Stockholmi, kus Maailma Looduse Fond valib kõikide Läänemeremaade kohalike võitjate hulgast konkursi üldvõitja.
Läänemere Aasta Põllumajandustootja auhinda antakse tänavu kolmandat korda. Esimesel aastal võitis Kuningamäe veisefarm Põltsamaa külje all, kes reoveemuda põllul taaskasutab. Mullu tunnustati aga Marjasoo talu Võrtsjärve lähistel, kes kasvatab mahajäetud turbaväljal jõhvikaid ja mustikaid, vältides seega turba erosiooni.
“Meestel ja naistel on võrdne vastutus perekonna tugevuse hoidmisel, see on kõigi kultuuride aluseks,” rõhutab Haida Gwaii Vanematekogu.
Perekond on pärimuse hoidja ja südametukse. Vanaisad ja vanaemad õpetasid oma lapsi; nendel omakorda olid lapsed, kes õpetasid omi lapsi. Kui pereringis ei õpetata pärimust, siis saavad lapsed suureks, täiskasvanud saavad vanaisadeks ja vanaemadeks ning kultuur kaob. Nõnda kaob keel, nõnda kaovad tantsud, nõnda kaovad oskused. Me peame kuulama oma vanemaid täna, enne kui on liiga hilja.
Suur Vaim, jaga mulle põliseid tarkusi nii, et saaksin olla õpetajaks lastele.
Valge piisoni päevaraamat
Neljapäeval, 20. oktoobril kell 15.00 toimub Võrumaa Keskraamatukogu konverentsisaalis ajakirja National Geographic Eesti esmaesitlus Kagu-Eestis. Ajakirja tutvustab eestikeelse väljaande peatoimetaja Erkki Peetsalu.
National Geographic on maailma ühe suurima mittetulundusliku teadus- ja haridusorganisatsiooni National Geographic Society ametlik ajakiri. Oktoobris alustas ajakiri ilmumist eesti keeles, tuues Eesti lugejaeni juba üle 100 aasta rahvusvahelise kvaliteetajakirjanduse etaloniks peetava väljaande originaalsisu koos fotograafia tippsaavutustega.
Eestikeelne väljaanne laiendab veelgi National Geographic Society rahvusvahelist haaret – eesti keel on 33. kohalik keel, milles ajakirja lisaks inglise keelele välja antakse. Eesti ajakirja kirjastatakse National Geographic Society litsentsi alusel ning see hakkab sisult lähtuma ingliskeelsest originaalist ja ilmuma ühingu täpsete reeglite järgi: samas formaadis ning samasuguses kollases raamis esikaanega, mille järgi legendaarset väljaannet kõikjal üle maailma tuntakse. Ajakirja hakkab Eestis välja andma Leedu juhtiva raamatukirjastuse Alma Littera tütarfirma AlmaliEst.
Tänu väliseestlaste annetustele on Võrumaa Keskraamatukogus olemas National Geographicu ingliskeelsed numbrid aastast 1963, mida kõik huvilised saavad lugeda. Tänavu saabunud annetus Eesti Arhiivilt USAst ootab huvilisi samuti 20. oktoobril. Loe edasi: Eestikeelse National Geographicu esitlus Kagu-Eestis
Võõpsu sadamast Lämmijärvele algavad sõidud kolmapäeval, 12. oktoobril, 16. oktoobril sõidetakse edasi Värskasse ja tehakse sõite seal. Põlvamaa vetest lahkutakse 19.oktoobril.
Lisaks päevasel ajal toimuvatele lastesõitudele on plaanis ka väljaspool tööaega toimuvad loodussõidud, kuhu on oodatud kõik, kel vete, looduse ja laevade vastu huvi.
Looduslodja retki Põlvamaal toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Täpsem teave ja broneerimine www.lodi.ee, tasumine kohapeal.
Lisainfo: Liisa-Lota Kaivo, MTÜ Emajõe Lodjaselts, tel 555 99 100 Loe edasi: Lodi kutsub loodussõitudele Võõpsus ja Värskas
Täna, 11. oktoobril kell 18 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu kolmanda korruse lugemissaali fuajees fotonäitus kala- ja merikotkast, kus oma lugu jutustavad mitmed autorid Eestist ja Lätist. Tegemist on ühe tegevusega Eesti Ornitoloogiaühingu ja Läti Looduse Fondi kaks aastat kestvast koostööprojektist “Kotkad riigipiire ei tunnista”. Näitus rändab kahe aasta jooksul ringi mõlemas riigis.
Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ja SA Archimedes kutsuvad osalema konverentsil Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XIII.
Konverents toimub 10. novembril 2011.a. algusega kell 10.00 Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas Kreutzwaldi 1A.
Selleaastase konverentsi märksõnadeks on päikeseenergia, transport (elektri- ja gaasiautod ning bioetanool), tuuleenergeetika ning taastuvenergia toetused.
Lisainfot leiab aadressilt http://tek.emu.ee/uudised
Osalemissoovi kohal palun registreerida end (nimi, asutus, kontakt) aadressil elis.vollmer@emu.ee hiljemalt 4. novembriks 2011.a.
Tänavu 10. mail leidis ornitoloog Kalev Ratiste Matsalus Kakrarahult randtiiru laiba, kellel oli jalas rõngas infoga “Estonia Matsalu H167843”.
Nüüd selgus Matsalu rõngastuskeskusest järele pärides, et lind oli rõngastatud Peeter Raja poolt 30. juunil 1987 Vaistes, Pärnumaal. Seega, arvestades et tiirudel kooruvad pojad reeglina mai lõpus-juuni esimesel poolel, oleks see lind umbes kuu aja pärast saanud 24aastaseks. Teisisõnu, see lind on vastu pidanud 24 pikka rännakut Lõuna-Aafrikasse ja tagasi.
“Usun, et tegemist on Eesti jaoks uue randtiiru vanuserekordiga,” arvab Ratiste linnuhuviliste meililistis.
Olavi Vainu Matsalu rõngastuskeskusest kinnitab teadet: “Senine rekord kuulus randtiirule, kes rõngastati veel MOSKWA rõngaga täpselt samal päeval, aga kolmkümmend aastat varem (30. juuni 1957) Leo Aumehe poolt Saaremaal Ruhve kandis Ülemise Felderi (või Telderi?) nimelisel maalapil. See isend leiti surnuna 22. juunil 1980 Tõstamaa Kivilaiult.
Euroopa rõngastuskeskuste tegevust koordineeriva organisatsiooni EURING kodulehel on vanuserekordite nimekiri liikide kaupa üleval. Kellel huvi, saab seda uurida aadressilt http://www.euring.org/data_and_codes/longevity-voous.htm. Randtiiru rekordiks on seal kirjas 30 aastat ja 11 kuud (Taani, Saksamaa), jõgitiirul veel 3 aastat rohkem.
Hõimupäevade raames avatakse 14. oktoobril kell 17 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmeosaline näitus „Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat“, mis jutustab esiajaloolistest kaljujoonistest foto ja tekstiilikunsti vahenditega ning avab graafiliste lehtede abil erinevates muuseumides hoitavate saami nõiatrummide kujundimaailma. Näituse avamisele eelnevalt, kell 16 on kõik oodatud Hans Ragnar Mathiseni loengule „Meenutusi Saamimaast“.
Näituse esimese osa „Kiviaja graafika“ autoriks on graafik ja kuraator Loit Jõekalda. Ekspositsiooni kuuluvad frotaažtõmmised ja fotod, mis dokumenteerivad hetki ajaloost ja sisaldavad sõnumeid muinastaide pärandist läbi aastatuhandete. Frotaažtõmmised on tehtud esiajalooliste kaljujooniste leiukohtades: Äänisjärve ja Valgemere Karjala, Koola poolsaar, Põhja-Norra, Inglismaa, Põhja-Itaalia, Kesk-Siber. Näitusel on fotosid ka Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt, Lõuna- ja Põhja-Rootsist, Soome kaljumaalingute leiukohtadest, Minusinski orust Hakassiast, paleoliitilistest koopajoonistest Lõuna-Uuralis, ning ka Eestimaa kividelt.
Näituse teise osa „Saami trummid kunstiteostena“ autoriks on saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen. Näituse Eestisse vahendaja Mikk Sarv selgitab, et saami kunstnik osaleb näitusel 30 graafilise lehega, millel on puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“. Kunstnik valis neist välja 28 trummi ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt äraviidud vaimuvara.
Näituse kolmandaks osaks on tekstiilikunstniku ja kunstiajaloolase Erika Pedaku väljapanek „Tsitaat“.“Kui ma ERKI soome-ugri reisiks valmistudes kividele raiutud kujundite fotosid vaatasin, sain nendelt lihtsalt uut informatsiooni. Kaljujooniseid kopeerides aga sain võimsa emotsionaalse laengu. Inimfenomeni vaimne olemus neoliitilistes kaljutaiestes on nii veenev ja autoriteetne, et selle parafraseerimine, refereerimine või muul kujul muutmine oleks raskendatud. Seetõttu leidsin, et Valgemere ranniku petroglüüfe oleks aus tsiteerida,“ selgitab autor. Erika Pedaku töödes on tehnikana kasutatud nõelviltimist, käsitsi- ja masinõmblust tööstuslikult toodetud kangal.
Näitus on avatud 14.10.–31.12.2011. Sel perioodil toimuvad ka filmiõhtud, töötoad ja loengud esiajaloolisest kaljutaidest, mis tutvustavad geograafiliselt erinevaid leiukohti ja perioode, temaatikat ja tehnikaid, teaduslikku uurimist ja tõlgendusi, säilimist ja kaitset, muuseume ja ekspositsioone.
Neljateistkümnendat korda peetakse Eestis täiskasvanud õppija nädalat, mille teemaks on sarnaselt eelmisele aastale “Õppimine seob põlvkondi”.
Nädala avaüritus peeti 7. oktoobril Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis, kus kuulutati välja ka aasta õppijad. Aasta õppija tiitliga pärjati Ralf Burk Ida-Virumaalt. Eripreemiad pälvisid Heili Freimanis Valgamaalt ja Tiiu Kaubur Saaremaalt. Rahva lemmikuks nimetati Mairi Raju Võrumaalt, parimaks koolitajaks Viive Einfeldt Pärnumaalt ja aasta koolitussõbralikumaks organisatsiooniks Rapla Keskraamatukogu. Eraldi märgiti ära ka kõige koolitussõbralikum vald – Albu vald Järvamaal. Maakondade aasta õppijate õpilugusid saab lugeda siin.
Täiskasvanud õppija nädal jätkub 12. oktoobril e-õppe päevaga, mis sisaldab avalikku loengut, e-Õppe TVd ja töötuba. “Vanaema õunapuu otsas” nime kandva E-õppe päevaga soovivad korraldajad rõhutada aktiivsena vananemist ja solidaarsust erinevate generatsioonide vahel. Päeva saab jälgida reaalajas e-õppe päeva kodulehel.
13. oktoobril toimub Grundtvigi programmi võimalusi tutvustav päev. Grundtvigi päev on vastavalt TÕN-i temaatikale pühendatud mingile kindlale teemale või valdkonnale täiskasvanuhariduses, mille rakendamisvõimalusi rahvusvahelises koostöös lähemalt analüüsitakse. Sel aastal keskendutakse aktiivse vananemise teemale. Päeva vältel püütakse leida vastused küsimustele: Kuidas jääda aktiivseks, sõltumata vanusest ja ealistest iseärasustest? Kui oluline on õppida ajaloost ja elutarkusest? Kuidas saan mina täiskasvanute koolitajana toetada elanikkonna aktiivsust? Milliseid arenguvõimalusi on Eesti täiskasvanuhariduse valdkondades? Loe edasi: Täiskasvanud õppija nädal sai hoo sisse
MTÜ Noortekonverentsid on välja kuulutanud “Hea Eeskuju” stipendiumi, mis mõeldud võitjale õpingute alustamiseks ülikoolis, kõrgkoolis või täiendõppeks huvikoolides.
Konkursiga soovitakse tunnustada neid koolinoori, kes on oma vabast tahtest viinud kodukandi või kaaskondlaste hüvanguks ellu midagi sellist, mis väärib üldsuse tähelepanu ja tänu. Näiteks on varasemalt Hea Eeskuju tiitli pälvinud tartlanna Oliivia Narits, kes on võtnud oma südameasjaks HIV-i alase teadlikkuse tõstmise, hiidlanna Reili Rand, kes on oma tegudega valmistanud rõõmu nii lastekodu väikelastele kui ka puuetega inimestele ja ajaloomuuseumi asutanud koolipoiss Rando Mülts.
7.-12. klassis või kutsekeskkoolis õppivaid eeskujulikke kandidaate on aega esitada 16. oktoobrini. Selleks tuleb minna noortekonverentsi kodulehele ning laadida sealt alla taotlusvorm, kuhu saab kirja panna eeskuju vääriva loo.
“Hea Eeskuju” kandidaate saavad esitada nii sõbrad, õpetajad, direktorid, õed-vennad kui ka lapsevanemad ehk kõik inimesed, kes usuvad, et kandidaadi teod vääriksid laiemat kõlapinda ja tunnustust.
Stipendium väärtusega 13oo eurot antakse üle noortekonverentsi Lahe Koolipäev 2011 raames. Hea Eeskuju 2011 võitja esitaja sõidutab Evenor Suurbritanniasse, Hea Eeskuju lõppvooru pääsenutele kingib Tallink Laheda Koolipäeva merel.
Konkursi patrooniks on Riigikogu spiiker Ene Ergma.
