Rubriik: Eesti

Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma

Poissõ meelest es pidänü aoteenistüst är häötämä. Foto: Uma Leht

«Ku inne sai pito peetüs, tuu es sekä, a no kaet üüklubin – inemise siblise läbisegi, kõrda ei olõ. Pur’on inemise tunnusõ ands’agu…» kõnõlõs Rõugõst peri Ossipovi Oliver (21) tuust, kuis mõnõ kuu aotiinmist Kupõrjanovi jalaväepataljonin tedä muutnu omma. Kimmämbäs omma saanu ka Võro liina poisi Kaarna Karel (22), Jõelaiu Joosep (22) ja Niidü Sven (23) – miinipilja patarei juhtmisrühmä riamehe.

Aoteenistüse algus om hirmsa kõigilõ poissõlõ. «Es saa arvu, kon midägi om ja kon esi olõma piät. Edimäne üü es maka: kõik aig mõtli, et ku tulõ häire, kuis saa 40 sekundiga vällä ja viil rõivilõ kah,» tulõt’ Oliver miilde. A tä uutsõ sõaväest esiki hullõmbat, ku tegelikult oll’.

Päält Kareli es olõ poisi inne aoteenistüst püssä esiki käen hoitnu. «Algusõn pelksi esiki trikli vaotamist,» ütel’ Oliver. «A midä rohkõmb laskman kävet, tuud kimmämbas lätsit,» ütel’ Joosep. «Laskmisõl om sääne adrõnaliin seen, tuud ei anna määnegi muu tegemine.»

Uni om kulla hinnan
Kimmä kõrra seen omma poisi opnu aost kinni ja magamisest luku pidämä. «Tan om esiki kats minutit und kulla hinnaga,» ütel’ Oliver. «Inne sõaväke oll’ kümme minotit ildasjäämist tävveste harilik. A nüüt nõvva koton kah kõigi käest, et kokkolepütüst aost kinni peetäsi,» kõnõl’ Sven.

Joosep opsõ hindä sisse uskma: «SBK (sõduribaaskursus) lõpun tull’ 60kilomiitret jalaga är kävvü. Es usu, et suta tuud täüsvarustusõn lõpuni tetä. A ku Kupõrjanovi värtist sisse saimi, oll’ uhkõ tunnõ külh.»
Loe edasi: Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma

Säästva Eesti Instituudil valmis ülevaade ökosüsteemiteenustest

Ökosüsteemiteenused on keskkonnakaitselised, majanduslikud ja sotsiaalsed hüved, mida loodus inimesele pakub. Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon on viimasel kümnendil leidnud väga laialdase kõlapinna, olles muutunud loodus- ja majandusteadlaste ning poliitikakujundajate ühiseks uurimis- ja aruteluteemaks. Ometigi eestikeelset infot ökosüsteemiteenuste sisu kohta napib.

Säästva Eesti Instituudis valminud e-trükise eesmärk on tutvustada loodushüvede mõistet Eesti lugejale ja selgitada mõiste erinevaid käsitlusi ja nende põhjusi. Trükises (http://www.seit.ee/failid/892.pdf) antakse ülevaade erinevatest looduskeskkonna poolt pakutavatest hüvedest inimesele, hüvede maksumuse arvutamise viisidest ja meetoditest ning erinevatest võimalustest, kuidas ökosüsteemiteenuseid arvestada otsusetegemisel ja poliitikate kujundamisel riigi, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtte tasemel. Loe edasi: Säästva Eesti Instituudil valmis ülevaade ökosüsteemiteenustest

Eesti kaitsealad on kõrgendatud tähelepanu all

Eesti on aastatel 2012-2014 Euroopa Looduskaitsealade Liidu Põhja-Balti (EUROPARC Nordic-Baltic)regiooni eestistujamaa. Eesistumisstaatusega seotud tegevusi hakkab ellu viima Eesti kaitsealade valitseja – Keskkonnaamet.

Eesistujamaa staatus tõmbab ühelt poolt rahvusvahelist tähelepanu Eesti kaitsealade süsteemile, teisalt võimaldab suunata Põhja-Balti regioonis kaitsealade valitsemise ja korraldamise kogemusi Eestile olulistele teemadele. Regioon järgib EUROPARC`i võtme-eesmärke ning säilitab aktiivse suhtlemise selle liikmete ja organisatsiooni vahel.

Seoses eestistumisstaatusega korraldab Keskkonnaamet 7. märtsil Roosta Puhkekülas Läänemaal rohelise taristu teemalise avaseminari „Protected areas as part of green infrastructure“ (“Looduskaitsealad kui osa rohelisest taristust“). Loe edasi: Eesti kaitsealad on kõrgendatud tähelepanu all

Külauudised ja kodanikuajakirjandus on täna Vikerraadios

Kuidas suhestuvad traditsiooniline meedia ja kodanikuajakirjandus? Mida on kodanikuajakirjandus Eestis korda saatnud? Kas ja kuidas on kodanikuajakirjandus mõjutanud meie traditsioonilist meediat?

Nendele küsimustele püüavad täna Vikerraadio Meediatunnis vastata Kodanikuajakirjanduse Seltsi liikmed Erkki Peetsalu ja Kadri Valner, saatejuht  rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.

Meediatund on saade, mis tutvustab meedia toimimist, selgitab ajakirjanduslike otsuste tagamaid ning annab ülevaate kuulajate-vaatajate tagasisidest rahvusringhäälingu programmidele. Saade algab kell 14.

Valdade talimängud toimuvad 3.-4. märtsil Kuremaal

20. Eesti valdade talimängudel võõrustab Jõgevamaa oma spordibaasides  850 sportlast, kes esindavad 39 Eestimaa valda. Talimängudel on kavas järgmised spordialad: suusatamine, uisutamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe.

Tuntumatest tegijatest kaitsevad oma koduvalla au:
suusatamises – Vahur Teppan, Eeri Vahtra, Kaili Sirge;
korvpallis – Eesti Meistriliiga mängijad Kristo Saage, Janis Vahter,
Viljar Veski, Rait Riivolaane;
kabes – suurmeister rahvusvahelises kabes Urmo Ilves, kes esindab Kiili valda ning suurmeister vene kabes Kaari Vainonen Rae valla võsitkonna
koosseisus;
males – Paikuse valla eest Eesti esimaletaja Kaido Külaots ning Tartu valla eest eelmise aasta Eesti meeste meister Pavel Vorobjov.

Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis:
– üle 2000 elaniku ja
– kuni 2000 elanikku.

Talimängudest teeb pühapäeval kokkuvõtte Raadio Marta, mida kuuleb sagedusel 100,7 MHz.

Kogu informatsioon 20. Eesti valdade talimängude kohta asub EMSL Jõud
kodulehel http://www.joud.ee/est/g78s2079

Eesti valdade talimängude korraldajad on Eestimaa Spordiliit Jõud, Jõgeva Vallavalitsus, Jõgevamaa Spordiliit Kalju.

PRIAs algab loomakasvatustoetuste taotlusvoor

2.-20. märtsini võtab PRIA põllumajandustootjatelt vastu taotlusi kuut liiki loomakasvatustoetuste saamiseks.

Toetuste eesmärk on hüvitada loomakasvatajatele osaliselt nende kulutused ja tõsta sellega nende konkurentsivõimet, motiveerides neid tootmist jätkama. Ammlehma ja ute kasvatamise täiendavat otsetoetust makstakse reaalselt karjas olevate ning PRIA loomade registris registreeritud loomade kohta. Piima, ute ja veise täiendavat otsetoetust võib saada varasemate taotlusperioodide andmete alusel määratud toetusõiguste põhjal isik, kes jätkuvalt põllumajandusega tegeleb. Konkreetseid loomi ja piimatoodangut, mille põhjal toetusõigused on määratud, ei pea tal praegu enam olema. Neid viit täiendavat toetust on võimalik kehtiva õiguse kohaselt taotleda 2012. aastal viimast korda, kuna käes viimane aasta, mil Eestil on lubatud täiendavaid loomakasvatustoetusi maksta. Lisaks saab jätkuvalt taotleda piimasektori eritoetust, mis on mõeldud kuni 100 piimalehma pidajatele, aitamaks neil säilitada tootmise taset, et paremini toime tulla konkurentsis suurtootjatega.

Toetuste saamisel on üheks eelduseks see, et taotluses esitatud loomad oleksid PRIA loomade registris registreeritud. Ka toetusõiguste määramisel ja kontrollimisel on aluseks loomade register. PRIA juhib kõigi põllumajandusloomade pidajate tähelepanu kohustusele registreerida 7-päevase tähtaja jooksul loomadega seotud sündmused (näiteks märgistamine, poegimine, karja toomine või karjast välja viimine, kadumine, tapmine jne). Registreerimisega hilinemine võib kaasa tuua piimasektori eritoetuse, ühtse pindalatoetuse ja mitme keskkonnatoetuse vähendamise.

Loe edasi: PRIAs algab loomakasvatustoetuste taotlusvoor

Ettevõtlusnädal 2012 otsib hüüdlauset!

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) kuulutab koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) välja konkursi ettevõtlusnädalale särava hüüdlause leidmiseks. Parima hüüdlause autorile pakume võimaluse veeta meeldejääva päeva ühe eduka Eesti ettevõtjaga, kes jagab oma kogemusi ettevõtlusest ning annab nõu karjäärialaselt.

Ettevõtlusnädal keskendub sel aastal töökohtade loomisele ning inspireerib inimesi tegelema ettevõtlusega. Terve nädala jooksul üle Eesti toimuvatel üritustel saab kohtuda põnevate ettevõtjatega ning tutvuda inimestega, kes juhendavad oma teadmiste ja oskustega, kui huvitav idee otsib teostust.

Konkursil osalemiseks kirjuta hüüdlause MKM facebooki lehe kõrvaloleva pildi kommentaaride reale. Parima slogani valivad MKMi, EASi ja linnade esindajatest koosnev žürii välja 5. märtsil. Võitja tehakse teatavaks 12. märtsil MKMi ja EASi kodulehel ning temaga võetakse ühendust Facebooki konto kaudu.

Rohkem informatsiooni varasematel aastatel toimunud ürituste kohta leiad EASi kodulehelt!

Leidlikke mõtteid!

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Võrus toimuvad Eesti linnade talimängud

Laupäeval, 3. ja pühapäeval, 4. märtsil kogunevad Võrru Eesti linnade esindused, et üksteiselt mõõtu võtta seitsmel spordialal. Eestimaa Spordiliidu Jõud, Võrumaa Spordiliidu ja Võru Linnavalitsuse koostöös toimuvad Võrus suurte traditsioonidega,
järjekorras 28. Eesti linnade talimängud. Võistlustele on registreerunud 16 linna, ühtekokku ligemale 450 osavõtjat.
Võisteldakse seitsmel alal: meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe, mäesuusatamine, murdmaasuusatamine. Eraldi toimub juhtide võistlus.

Talimängud avatakse kell 10.30 Võru Spordikeskuse staadionil.
Võistlused toimuvad Võru Spordikeskuses, suusatamised Haanjas ja Kütiorus.
Lisainfo: www.joud.ee

Marianne Mett

Rahvusvaheline metsandusviktoriin kutsub osalema

”Noored Euroopa metsades” on metsanduslik võistlus, mille eesmärgiks on suurendada õpilaste teadmisi Euroopa metsadest, metsandusest ja looduskaitsest.

Teist aastat toimuv kahest voorust koosnev võistlus viiakse ka sel aastal läbi 11-s Euroopa riigis. Kui 2011. aastal oli osalejaid üle 9000, siis sel aastal loodetakse 10 000 piir ületada. Osalema oodatakse 13-19aastaseid õpilasi kahe- või kolmeliikmelistes võistkondades. Õppematerjalid tutvustavad noortele 19 Euroopa riigi metsakorraldust, ökosüsteeme, peamisi liike, jahindust ja looduskaitse olemust.

Võistlus toimub kahes voorus. Eesti voorus saavad osaleda kõik koolid, kes registreerivad võistkonnad hiljemalt 23. märtsiks www.metsainfo.ee kodulehel. Võistkondade arv kooli kohta ei ole piiratud. 50 küsimusest koosnev viktoriin toimub 4. aprillil. Eesti voorus parima tulemuse saanud võistkond pääseb ”Noored Euroopa metsades” finaali, kus osalevad kokku 11 riigi noored. Võistluse võitja selgitatakse välja viktoriini ja oma riigi metsandust tutvustava ettekande alusel.
Rahvusvaheline finaal toimub 26. ja 27. septembril Sagadis.

Regina Hansen

Rahvaloendusel osalenute arv ületas miljoni

Rahvaloendaja. Foto: Aivo Kallas.

Rahva ja eluruumide loendusel on isikuankeedid täidetud juba enam kui miljoni Eesti püsielaniku kohta. Esimesel töönädalal loendasid rahvaloendajad üle 100 000 inimese. 20. veebruaril alanud rahvaloenduse teise etapi käigus, kus rahvaloendajad külastavad e-rahvaloendusel mitteosalenud elanikke, on loendatud juba üle 100 000 inimese. Koos e-rahvaloendusel täidetud enam kui 880 000 isikuankeediga ulatub loendatute arv juba üle miljoni – 28. veebruari kella 23 seisuga oli isikuankeet täidetud 1 006 835 inimese kohta. Maakondade lõikes leiab statistika www.stat.ee/58604.

Rahvaloendajad külastavad e-rahvaloendusel mitteosalenud elanikke ajavahemikus 20. veebruar kuni 31. märts. Lisaks nende loendamisele, kes e-loendusel ei osalenud, tuleb rahvaloendajatel:
· lõpetada ligi 70 000 e-loendusel pooleli jäänud isikuankeeti,
· külastada leibkondi, kus eluruumiankeet on jäänud pooleli,
· täpsustada tegelik leibkondade ja elanike arv eluruumides, kus mõne leibkonnaankeedi täitmine on jäänud pooleli või on täidetud ekslikult topelt,
· külastada ka neid eluruume, mille püsielanik on loendanud end mujale (nt sissekirjutuse järgi).

Rahvaloendaja tööaeg on iga päev kella 9-21, kuid kokkuleppel inimesega ka varem või hiljem. Rahvaloendaja tunneb ära pildiga Statistikaameti töötõendi, rahvaloenduse logoga salli ja sinise kohvri järgi. Eestis toimub rahva ja eluruumide loendus 31. detsembrist 31.märtsini. Lisainfo rahvaloenduse kohta www.REL2011.ee.
Kristo Mäe

Statistikaamet

Soomaa teemaplaneeringu koostöökokkulepe sai allkirjad

Pildil Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Pärnu maavanem Andres Metsoja. Foto: Viljandi maavalitsus

Teisipäeval, 28. veebruaril kirjutati Viljandimaal Suure-Kõpu mõisas alla Soomaa teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt. Koostööleppe osapoolteks on Viljandi ja Pärnu maavalitsus, keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.
Koostööleppe pidulikule allkirjastamisele eelnenud ettekandeid sisse juhatades ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse, et Soomaa kui suuresti kaitsealuse piirkonna puhul on väga oluline õige tasakaalu ja hea koosluse leidmine. “Küsimus on selles, kas me kaitseme loodust inimese eest või inimest looduse eest,” sõnas Kruuse. Pärnu maavanem Andres Metsoja rõhutas, et ilma kohalike inimesteta oleks kõnealuse piirkonna väärtus märksa väiksem. Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn tutvustas oma ettekandes Soomaa teemaplaneeringu lähteseisukohti ja planeeringus käsitletavaid valdkondi. Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas rääkis, et ettevalmistused teemaplaneeringu koostamiseks algasid möödunud kevadel. Järgmisse aastasse on kavandatud planeeringu koostamine, selle kooskõlastamine osapoolte ja huvirühmadega ning lõpliku lahenduse vormistamine. Keskkonnameti Pärnu -Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask tutvustas Soomaa kaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021. Ta juhtis seejuures tähelepanu mitmetele liikidele, kellega planeeringu juures tuleks kindlasti arvestada: alates suurulukitest kuni putukate ja taimedeni. Eesmärk on kaasata selle planeeringu tegemisse võimalikult palju sihtrühmi ja huvigruppe, seda selgitas Soomaa Sõprade Seltsi projektijuht Tiina Korts. Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas.
Tiia Kallas,
Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja

Noor kunstnik Liis Koger maalib hingele olulist

Neljapäeval, 1. märtsil kell 17 avatakse rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Liis Kogeri personaalnäitus „Seal külmas kambris tulid…”. Avamisel musitseerib Jaan Sööt.
Tegemist on noore kunstniku teise isikunäitusega. Näituse pealkiri on poeet Mihkel Reinkorti luuletuse esimene rida, mis juhatab sisse ja hoiab endas kõigi tööde teemat: armastuse ringkäiku hetkedes. Näitusel on eksponeeritud valik õlimaale, mis valminud aastatel 2011-2012. Iga töö juures mängib olulist rolli värv. Kunstniku sõnul on tegemist ekspressiivsete ja intuitsiooni usaldavalt loodud maalidega sellest, mis hingele oluline. Lõppkokkuvõttes loeb tunne, sest see on elus ainus, mida usaldada. Maalid on dialoog vaataja ja pildi vahel, tööde esitamise valikul on võitnud soov pakkuda vaatajale õrnu ja erke meeleseisundeid.
Liis Koger on sündinud 1989. aastal ja õpib Tartu ülikoolis maali erialal. Lisaks ühele isiku- ja arvukatele ühisnäitustele on tema töid eksponeeritud välismaal.
Noor kunstnik on jõudnud endale nime teha ka luuletajana. 2011. a. ilmus Liis Kogeri debüütkogu ,,Tantsud armastuse lõppu”. Tema luulet on avaldanud ajakiri „Looming”. Näitust toetavad Sohvaklubi, Sushi Cat, Nautimus ja Odessa.
Väljapanek jääb avatuks 15. märtsini.
Annika Koppel

Le Grand Bateau muuilmamuusika kontsert Kandles

Elurõõmus kvintett Flandria ja Valloonia piirialadelt (Belgia) annab prantsuse sansooni pikale traditsioonile uut elujõudu jazzilikult nõtke, rockilikult rütmika ja ladina-ameerikalikult särtsaka originaalloominguga. Kevadiselt kerge, kuid muusikaliselt mitmekihiline muusika peaks sobima argipäeva lõpetuseks nagu kirss koogile. Kontsert toimub 13. märtsil kell 19.
Ingrid Välbe
Võru Kultuurimaja Kannel

Hariduskonverents vaatab akadeemilistest oskustest kaugemale

Konverents ”Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!” peetakse laupäeval, 17. märtsil kella 12–17 Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus).

Hariduskonverentsil vaetakse inimese elu ning valikuvabadust kui hariduse loomulikku osa. Konverentsi korraldavad Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.

Konverentsi avaettekande peab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes räägib teemal „Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop räägib väärtuskasvatuse teemal. ”Kas hariduses on valikuvabadus?”- väitlust juhib Tartu Waldorfgümnaasiumi vilistlane Inga Jaagus. Pedagoogikaekspert ja lastevanemate koolide eestvedaja Norrast Godi Keller kõneleb teemal ”Kool kui elupädevuste õpetaja”. Talle sekundeerib Tartu Waldorfgümnaasiumi õpetaja, lapsevanem Mati Valgepea ettekandega ”Elupädevused koolist – ilus idee, aga tegelikkus…” Ettekanne on koostatud Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringu põhjal.

Konverentsil võetakse jutuks Eesti hariduses palju poleemikat tekitanud õppekavad. Rocca al Mare kooli esimene direktor Rein Rebane käsitleb teemat ettekandes ”Õppekava arendamine – püüdlused ja impulsid”.

Hariduskonverentsi juhivad EWLÜ juhatuse liige Meelis Sügis ja Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht Katri Tammekand.

Konverentsil osalemine on tasuta, kuid korraldajad paluvad huvilistel registreeruda hiljemalt 9. märtsiks e-postiaadressil: sydamegakool@gmail.com.

Riina Tootsi

Võru Linnateater etendab kõige pisematele “Ümmargust nulli”

Võru Linnateater toob lavale spetsiaalselt kõige väiksematele teatrisõpradele tehtud lavastuse.
Maailmas on palju ümmargusi ja ümaraid asju. Nende ümmarguste asjade sees on veel rohkem ümmargusi asju. Lastelavastus ”Ümmargune null” otsib ja annab lihtsaid ja mängulisi vastuseid küsimustele: miks asjad on ümmargused ja miks null ei ole number. Miks asjad keerlevad, pöörlevad ja veerevad, mitte ei lullita, kunnita ega punnita.
Lavastaja Alex-Sander Kasak, mängivad Maive Käos ja Tarmo Tagamets.
Teksti autor Alex-Sander Kasak, muusikaline kujundaja Garrett Kuut, plakati kujundaja Marika Vaher.
Etendused toimuvad Võru kultuurimaja Kannel väikeses saalis alates 28. märtsist. www.vorulinnateater.com
Kätlin Hoop

Homme toimub Kuusalu vallas vabaühenduste foorum

Neljapäeval, 1. märtsil algusega kell 15 korraldab Kolgaküla selts rahvamajas vabaühenduste foorumi, kuhu oodatakse kõikide Kuusalu vallas tegutsevate MTÜ-de, seltside ja seltsingute aktiviste ning vallavolikogu ja -valitsuse liikmeid. Esinema tuleb presidendi vabakonnanõunik Madle Lippus. Ta räägib oma kogemustest nii Uue Maailma Seltsi juhtimisel kui ka Tallinna vabaühenduste koostöö organiseerimisel.

Tehakse kokkuvõte Kuusalu valla vabaühenduste kaardistamisest. Moderaator Ivika Nõgeli eestvedamisel arutletakse selle üle, mida ja kuidas oleks mõistlik koostöös teha.

Foorumit toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: MTÜ Kolgaküla Selts

Talvejazzi tähed on Han Bennink ja Jaak Sooäär

Han Bennink Hollandist.

Trummar Han Bennink kuulub Euroopa jazzilegendide hulka, ta on n-ö viimaseid mohikaanlasi põlvkonnast, kes sai kuulsaks jazzi tõusulainel kuldsetel kuuekümnendatel. Tänavu kevadel tähistab Hollandi särav muusik ja kunstnik oma 70ndat juubelisünnipäeva kontsertidega mitmel pool Euroopas. Ka Eesti publik saab osa tema kordumatust improvisatsioonishowst, mille energiatase ei jää alla kahekümnestele rokkaritele. Maestro lavapartner on sel korral kitarrist Jaak Sooäär, kes peab väga lugu hollandlase loomingulisest särtsust ja professionaalsusest.

Kontserdid toimuvad Tartus ja Tallinnas.

Käimas on konkurss „Hea Eesti ajalugu”

Ajalooportaali Histrodamus kuulutas aasta alguses välja konkursi ”Hea Eesti ajalugu”. Laekunud on esimesed paarkümmend tööd. Teemad varieeruvad isikute elulugudest majandusajalooni, keskajast kuni lähiajalooni. Osalejate vanus jääb vahemikku 14-65 aastat, kirjutajate hulgas on nelja rahvuse esindajad.

Konkurss „Hea Eesti ajalugu“ kutsub inimesi märkama ja kirjeldama Eesti ajaloo positiivseid hetki ja edutoonud sündmusi. Konkursi peakorraldaja ja ajalooportaali Histrodamus asutaja Jaanus Vihandi sõnul on Eesti ajaloos on väga palju sellist, mille üle me saame uhked olla, kuid millest räägitakse väga vähe.

Konkursi peamine eesmärk on kokku koguda palju häid lugusid Eesti ajaloo kohta. Lugusid võib kirjutada akadeemilises, juhendile vastavas vormis, kuid ka täiesti vabas vormis. Tööd võivad baseeruda nii arhiivimaterjalidel kui ka enda või teiste mälestustel. Kui kirjutatakse enda või teiste mälestuste baasil, palutakse kindlasti lisada sündmuse toimumise aeg ja viited geograafilisele asukohale.

Konkurss “Hea Eesti ajalugu” kestab märtsi lõpuni. Kõik huvilised saavad oma lugusid jagada ning nende üle arutada Histrodamuse keskkonna foorumis aadressil www.histrodamus.ee, sealt leiab ka konkursi juhendi kolmes keeles.

 

Ööjooks ja Kaitseliit ühendavad taas väed

Vabatahtlikud nõu pidamas (Ööjooks 2011). Foto: MTÜ Rakvere Maraton
Ööjooks ja Kaitseliidu Viru malev lõid teist aastat koostööks käed, et tagada Rakvere Linnapäevade tipusündmuse- Ööjooksu rajajulgestus, meditsiiniline toetus ja sidevõimekus.

„Ööjooks on Lääne-Virumaa suur rahvaspordipidu ja Kaitseliidu Viru maleval on au antud ettevõtmist toetada, kuna see annab võimaluse osaleda meie kogukonna väe ja vaimu kasvatamisel,“ sõnas Viru maleva pealik kapten Rein Luhaväli.

Ööjooksu eestvedaja ja idee autor Marko Torm peab Kaitseliidu panust vabatahtlike ja tehnika näol Ööjooksu korraldajatele suureks lisaväärtuseks ning lisab, et partnerlus Viru malevaga oli eelmisel aastal sedavõrd positiivne ja tulemuslik, et malevapealikule tehti ettepanek koostööd tänavu isegi laiendada.

„Ööjooks soovib muutuda Viru maleva jaoks nr 1 spordiürituseks ning oleme valmis selle nimel kõvasti pingutama,“ räägib Ööjooksu eestvedaja ja idee autor Marko Torm. Loe edasi: Ööjooks ja Kaitseliit ühendavad taas väed

Võru kunstinäitus räägib seksuaalvähemuste peresuhetest

Täna kell 17 avatakse Võru Linnagaleriis näitusprojekt “Perekond”.  See on osa 2011. aasta OMA-festivalist, mida korraldas MTÜ Eesti Gei Noored (EGN). Näituse eesmärgiks on tutvustada seksuaalvähemustega seotud teemasid kunstilise eneseväljenduse kaudu. Näituse kuraatoriteks on Anna-Stina Treumund ja Jaanus Samma.

Nüüd juba möödumas olev majanduskriis on viimastel aastatel toonud ühiskonnas eriti tugevalt esile perekonna tähtsuse. See sotsiaalne üksus toimis paljudele puhvrina, mis hajutas ebavõrdsust ja pehmendas lööke. Näituse idee on pere emotsioonidel põhineva toimimisloogikat vastandada majanduslikule pragmaatikale ning tuua nähtavale hoopis teistsuguse viisi näha ühiskondlikke jõude ja ühtäkki hakati rääkima sotsiaalsest solidaarsusest.

LGBT (lesbi, gei, bi, trans) inimeste pered on traditsioonilisest perekonnast erinevad, mistõttu võivad nende perede liikmed kogeda ühiskonna eri tasanditel nii vääriti mõistmist kui ka halvustamist, aga ka otsest diskrimineerimist. Samas on perekonna tähendus muutunud heterokogukonnas tervikuna ja vajaks põhjalikumat analüüsimist ja mõtestamist.

Näitusel osalevad kunstnikud Henriette Hellstern-Kjoller, Marcel le Cram, Lauri Lihten-Haavel, Epp Kubu, Sandra Jõgeva, Kiwa, Laura Põld, Kristiina Pärk, Minna Hint, Maarja Niinemägi, Laura Kuusk, Barbara Lehtna, Helin Tikerpuu.

Näitus jääb avatuks 15. märtsini.

Parim lihaveisekarjakasvataja on Kalmer Visnapuu Vinnist

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid ning tunnustas 2011. aasta parimaid karjakasvatajaid. 2011. aasta parima piimakarjakasvataja tiitli pälvis Maie Mölder Tartu Agro AS-st ja 2011. aasta parima lihaveisekarjakasvataja tiitel kuulub Kalmer Visnapuule Piira talu OÜ-st (Lääne-Virumaa, Vinni vald).

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse välja kolmes kategoorias- kuldne, hõbedane ja sinine. Kuldse teenetemärgi laureaadiks on inimene, kellel on silmapaistvad teened ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedased teenetemärgid antakse ministeeriumivälisele isikule tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Sinised teenetemärgi pälvivad ministeeriumi ja selle valitsemisala riigiasutuse teenistujad silmapaistvalt hea teenistuskohustuste täitmise eest.
Loe edasi: Parim lihaveisekarjakasvataja on Kalmer Visnapuu Vinnist

Tartus avatakse hullude ideede labor

Albert Einstein

Reedel, 2. märtsil algusega kell 12 toimub Tartus, AHHAA keskuses Tartu Ülikooli ideelabori avaüritus, kus tutvustatakse ideelabori põhimõtteid ning tehakse ära esimesed katsed juba esitatud ideedega.

Ideelabori juhi Kalev Kaarna sõnul on TÜ ideelabor toetav keskkond, kus tudengid saavad mentorite käe all ellu viia pööraselt põnevaid ja heas mõttes hulle projekte.

„Probleemipüstitusi või projektiideid saavad ideelaborisse esitada nii tudengid, õppejõud kui ka ettevõtted. Kriteeriumiks on, et ülesande lahendamiseks läheb vaja valdkonnaülest meeskonda. Ideelabori projekti tulemuseks võib olla nii sotsiaalne ettevõte, tarkvara, toode, teenus kui ka valdkonnaülene põnev teadustulemus,“ selgitas Kaarna.

Avaüritusele on oodatud nii tudengid, õppejõud kui ka ettevõtjad. Kohapeal on tudengitel võimalik leida enda jaoks põnev projekt 40–50 probleemipüstituse seast ning moodustada 4–6 liikmelised meeskonnad. Meeskondadele õpetatakse kiirelt selgeks üks nutikas viis probleemidele uudsete lahenduste leidmisel ning aidatakse neil poole tunniga genereerida oma probleemile mitukümmend põnevat lahendust.

Alates märtsist on kõigil huvilistel võimalik liituda ideelabori meeskondadega. Edasi valitakse välja 10–15 meeskonda, kes 11 nädala jooksul oma projektid ellu viivad. Iga valdkonna põnevaimaid projekte premeeritakse auhinnafondist.

Ideid ideelaborile saab juba esitada aadressil: http://bit.ly/ideelabor

Rohkem infot ideelabori kodulehel: www.ut.ee/ideelabor

Kolme riigi noored teevad Stockholmis kunsti

Tänasest reedeni osaleb Tallinna Noorsootöö Keskuse noortegrupp Läti, Eesti, Rootsi koostöötegevuse „Youth Space 2010-2013“ kolmandas
loomingulises töötoas Stockholmis, mis valmistab ette augustis toimuvat noorte kunstifestival.

Viie päeva jooksul toimuvad erinevad töötoad digitaalkunstist ja kaunitest kunstidest. Näiteks koostavad noored animatsiooni teel joonis- ja nukufilme,
püüavad jutustada oma elulugusid digitaalse maailma vaatenurgast ning proovivad teha näojumestusi ja kehamaalinguid. Eestit esindav Piret
Bergmann korraldab noortele töötuba, kus läbi noorte kujutlusvõime ehitatakse taaskasutatavatest materjalidest tuleviku visiooni.

„Youth Space 2010-2013“ on Riia, Tallinna ja Stockholmi koostöötegevus, mis toimub programmi „Central Baltic INTERREG“ raames. Koostööpartnerite ühise
pingutusena luuakse unikaalne õppimise-, suhtlemise- ja kaasamise keskkond „Youth Space“. Noortekeskus Riias, noorteportaal ja mitteformaalse õppimise
programmid on olulisteks, kuid mitte ainsateks pikaajalise ühistegevuse väljunditeks.

Tallinna Noorsootöö Keskus koordineerib ülelinnalist noorsootööd ning on katusorganisatsiooniks seitsmele Tallinna noortekeskusele, noorte
infokeskusele ning Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskusele. Sihtrühma kuuluvad eelkõige 7-26aastased noored.

Otsitakse ettevõtlikke naisi

MTÜ ETNA Eestimaal kutsub üles esitama kandidaate konkursile “Ettevõtlik Naine 2011”.

MTÜ ETNA Eestimaal eesmärgiks on Eesti maapiirkondades naiste ettevõtlikkuse toetamine, nende rolli suurendamine piirkondade arendamisel ja selle vajalikkuse teadvustamine. Oleme mõistnud, et ühiselt tegutsedes ja teisi toetades on kergem oma ettevõtet edasi arendada. Samuti tahame tuua esile ettevõtlike naiste osalust maaelu ja maamajanduse arengus. Soovime väärtustada ja tunnustada ettevõtlikku naist, kes tegutseb parimal viisil ja töötab maapiirkondade elukvaliteedi tõstmise nimel.

ETNA auahinda on antud juba neljal korral, mullu pälvis selle tiitli Piret Talistu Ida-Virumaalt.

Kirjalikult esitatud kandidaatide hulgast teeb otsuse ETNA juhatus.

Kandidaadi puhul eeldatakse, et ta elab ja tegutseb Eestis, omab saavutusi maakonna, piirkonna ja koduriigi elu edendamisel, on loov ja edukas ning uuendusmeelne oma tegevusalal.

Kirjalikke ettepanekuid Ettevõtlik Naine 2011 kandidaatide kohta ootame kuni 1. märtsini e-postile: fem@fem.ee või paberkandjal aadressile Humala 17, Tallinn 10617.

Ettevõtlik Naine 2011 kuulutatakse välja 10. märtsil 2012.

Neljapäevast võivad autod suvekummidega sõita

Alates selle nädala neljapäevast võib Eestis sõidukitel taas kasutada suverehve, kuid maanteeamet ja politsei soovitavad autojuhtidel rehvivahetusega veel oodata. Kehtiva määruse järgi on Eestis talverehvidega sõitmine kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini.

2010. aasta jaanuaris jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mis lühendas naastrehvide kasutusaega 45 päeva võrra 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Sõltuvalt ilmaoludest jääb võimalus naastrehvide kasutusaega pikendada, kuid mitte rohkem kui see oli varem lubatud – 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.

Talverehvide kasutamine on seaduses sätestatud ajavahemikul kohustuslik kuni üheksa istekohaga sõiduautodel, kuni 3,5-tonnise registrimassiga veoautodel ja 0,75 kuni 3,5-tonnise registrimassiga haagistel.