Rubriik: Eesti

Selgusid riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ 2012. aasta toetuste saajad

Muinsuskaitseamet kinnitas riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ 2012. aasta eelarve, mille põhjal eraldatakse pühakodade restaureerimiseks 660 486 eurot.

Pühakodade programmi juhtnõukogu otsusel saavad restaureerimistoetust seitsme eri konfessiooni pühakojad. Eelarve koostamise peamine eesmärk on programmi raames varem alustatud, kuid hetkel pooleliolevate tööde lõpetamine. Rahalise abiga loodetakse läbi viia tänuväärne töö Eestimaale iseloomulike ja kultuuriväärtust omavate hoonete säilitamisel.

Pooleliolevatest töödest viiakse lõpule Väike-Maarja kiriku torni taastamine, Ridala kiriku katuse remont, Ilumäe kabeli restaureerimine (kabel on olnud alates 2006. aastast muldpõranda ja tellingutega), Haljala kiriku seenkahjustuste likvideerimine, Harju-Jaani kiriku käärkambri katuse restaureerimine, Kuressaare Nikolai kiriku ning Priipalu kiriku katuste restaureerimine, Hageri vennastekoguduse palvela katuse avarii-restaureerimine (katus kukkus 2011. aasta kevadel lume raskuse tõttu sisse).

Samuti eraldatakse toetusi omafinantseeringu katteks Naissaare ja Esku kabelile ning Risti, Avinurme, Mihkli ja Rõuge kirikule. Need kirikud on aktiivselt taotlenud ja saanud valdava osa restaureerimistoetusest väljaspool pühakodade programmi. Loe edasi: Selgusid riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ 2012. aasta toetuste saajad

Lõpeb skautide talvine suurkogunemine Tapal

Skaudiehitiste võistluse võidutöö aastast 2006. Foto: skaut.ee
Täna lõpevad Tapal kogu nädalavahetuse kestnud skautide talimängudele, mille seekordne pearõhk on talvises metsas matkamise oskuste õppimisel ning päästealasel ennetustööl. Laagrisse on oodata ligi 200 skauti.

Põhikooli riiklik õppekava toob ühe õppekorraldust läbiva teemana välja noorte arendamise tervise ja ohutuse valdkonnas. Skautlus formaalharidust toetava noorte liikumisena annab siinkohal oma panuse. Laagris õpetati esmaabi külmakahjustuste korral, lõkke ohutut tegemist, looduse tundmist jpm. Tegevust pakkus ka Päästeamet. „Laagriga õpivad lapsed oskusi, mis kipuvad olema unustatud,“ ütles laagri korraldaja Kristjan Kruus.

Talimängude ühe uudse tegevusena sai esimesel õhtul iga osaleja endale valmistada lumeräätsad ning järgmise päeva matkamängu raames said kõik osalejad lumes räätsadega matkamist proovida.

Skautlusele traditsiooniliselt toimus laupäeval lõkkeõhtu. Lõkkeõhtu on moodus päeva kokkuvõtmiseks mängude, etteastete ja lauludega. Seekordse lõkkeõhtu viis läbi Rakvere teatri näitleja Margus Grosnõi.

Käesoleval aastal möödub 100 aastat skautluse algusest Eestis. Juubeliaastaga seotult toimub laagri esimesel õhtul Eesti skautlus 100 lühifilmikonkursile laekunud filmide vaatamine. Filmikonkursi teemana jäädvustasid osalejad ühe skautlusega seotud tegevuse. Loe edasi: Lõpeb skautide talvine suurkogunemine Tapal

Jääteede rajamine peatab ajutiselt laevaliikluse

Seoses kavandatavate riiklike jääteede rajamisega peatab Veeteede Amet Maanteeameti taotluse alusel ajutiselt alates 16. veebruarist 2012 kella 00-st laevaliikluse Väinameres Virtsu–Kuivastu laevateest põhja poole, Rohuküla–Heltermaa laevateest lõuna poole ja Sõru–Triigi laevateest ida poole jääval merealal ning Liivi lahel Munalaid-Kihnu laevatee alal. Lisainfo jääteede rajamise kohta Maanteeametist.

Allikas: Veeteede Amet

Täna tähistab Euroopa 112 päeva

Euroopa 112 päeval on kõigil eurooplastel suurepärane võimalus tuletada meelde numbrit 112, mis võib päästa elu, kirjutab Päästeteenistus oma kodulehel.

Euroopa hädaabinumber 112 loodi Euroopa Nõukogu otsusega 29. juulil 1991. aastal. Eestis võeti hädaabinumber 112 kasutusele aasta hiljem. Esimestel aastatel sai Eestis hädaabinumbrile 112 helistada ainult mobiililt. Täna tähistatakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides hädaabinumbri 20. sünnipäeva.

Kuigi hädaabinumbri loomisest möödub juba 20 aastat, näitas Eurobaromeetri 112-teemaline uuring, et kolm eurooplast neljast ei ole sellise numbri olemasolust informeeritud. Teadlikkuse tõstmiseks korraldatakse 11. veebruaril üle Euroopa 112-teemalisi üritusi.

Eestis kutsub Häirekeskus  koostöös Tallinna Nurmenuku Lasteaia laste ja õpetajatega kõiki Tallinna ja Harjumaa  lasteaedu ja koole, aga ka peresid tegema ajavahemikul 6.-11. veebruarini oma õuele lumest või lumele hädaabinumbri 112.  Täpsem info ürituse kohta on SIIN.

Pärnus toimub Noorte Vabaajakeskuses Euroopa 112 päev “Aita end ja teisi abi saabumiseni”. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.

Pealinlasi kutsutakse täna kell 13.00-15.00 Harjumäe uisuplatsile Euroopa 112 päeva tähistama. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.

Haapsalu elanikke ja külalisi oodatakse täna kell 12.00-15.00 Haapsalu RIMI kaubanduskeskusesse Euroopa 112 päevale. Täpsem info ürituse kohta on  SIIN.

Kuidas helistada hädaabinumbrile 112 Euroopas saab lugeda SIIT. Infot Euroopa Liidu riikides kehtivatest kohalikest hädaabinumbritest leiab SIIT. Lisateavet Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kohta saab lugeda SIIT.

Talupere tubased tegemised Järvamaa muuseumis

Järvamaa muuseumis käivitub 14.-22. veebruarini muuseumiprogramm „Talupere tubased tegemised. Sõbrapäevast vastlapäeva”.

Tunni käigus saavad lapsed teada, miks vastlapäeva vanasti tähistati, millised tööd olid sel päeval lubatud, millised mitte. Milliseid mänge mängiti, milliseid sööke söödi, millised olid vastlapäeva ilmaennustused. Mängime, teeme vastlavurri, maitseme vastlapäeva maiust.

Pikad kelgusõidud tuleb aga ise enne või pärast programmi liumäel teha.

Allikas: jarva.ee

Kullamaal saab vaadata näitusi klaveritest ning kuulsatest pianistidest

Kullamaa kultuurimaja galeriis on avatud näitused ”232 aastat klaveriehitust Eestis” ja ”Eestit külastanud kuulsad pianistid”.

Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi ja Eesti Kontserdi stendinäitused annavad ülevaate Eesti  klaveriehituse ajaloost ja Eestit külastanud kuusatest pianistidest.

Näitus on pühendatud klaveri 300-le aastapäevale ja Ferenc Liszti 200. sünniaastapäevale.

Allikas: laanemaa.ee

Akadeemik Enn Tõugu peab Kapa stuudiumis loengu sellest, kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid

Pühapäeval, 12. veebruaril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium kevadsemester. Loenguga „Kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid“ esineb akadeemik ja informaaatika valdkonna visionär Enn Tõugu.

Loenguteemat sisse juhatades ütles akadeemik, et Eesti ühiskonna sõltuvus internetist ja seal toimuvatest protsessidest, ehk niinimetatud küberruumist, on suurem kui mistahes teisel riigil. „Ei kodanikud ega ettevõtted saa Eestis tegutseda enam ilma interneti toeta: üle 98% kõigist pangaoperatsioonidest tehakse meil elektroonselt. Interneti kaudu täidetakse enamus maksudeklaratsioone, kasutatakse avalikke teenuseid, saadakse infot, peetakse sidet, allkirjastatakse dokumente, osaletakse valimistel.“ Loengus püüab Enn Tõugu heita pilku tulevikku ja ära arvata, milliseks kujuneb inimese ja arvuti vahekord mõnekümne aasta pärast.

Raplamaa.ee

Täna tähistatakse Euroopas 112 päeva

11. veebruaril tähistab Euroopa 112 päeva. Hädaabinumber 112 töötab kõigis Euroopa Liidu riikides. 90% eestimaalastest valiks kiire abivajaduse korral Eestis 112, kuid ainult 59% teab, et see number kehtib kõigis Euroopa Liidu riikides. Euroopa hädaabinumbri teadlikkuse tõstmiseks tähistataksegi 11. veebruaril kogu Euroopas 112 päeva.

Professionaalide kiiret abi vajavate sündmuste lahendamine algab informatsiooni edastamisest. Seetõttu on Häirekeskuse peadirektori Janek Laeva sõnul ülioluline teada õiget numbrit, kuhu informatsioon abivajadusest edastada.  „Euroopa ühtne hädaabinumber 112 ongi selleks juba 21. aastat tagasi ellu kutsutud, et inimestel oleks vaja abi kutsumiseks meeles pidada ainult ühte numbrit kogu Euroopas. Eestlaste kõrge teadlikkus hädaabinumbrist 112 aitab kindlasti kaasa abi kiirele kutsumisele ka siis, kui seda vajatakse mõnes teises Euroopa riigis“, tunnustab Janek Laev Eesti inimesi.

Häirekeskus kutsub Euroopa ühtse hädaabinumbri teadlikkuse tõstmiseks kõiki koole ja lasteaedu, samuti peresid tegema lumest või lumele hädaabinumbri 112. Läbi mängulise tegevuse õpetatakse lastele hädaabinumbri tundmist, kes on ju tulevased, vahel ka praegused helistajad, kes aitavat numbrit meenutada tihti ka vanavanematel. Häirekeskus palub edastada lumest või lumele 112 tegemisest pilte e-posti aadressile: lumest112@112.ee. Pildid pannakse üles Häirekeskuse facebooki kodulehele www.facebook.com/hairekeskus. Kõigi pildi saatjate vahel loosib Häirekeskus 15. veebruaril välja hulga auhindu.

Juuru Lastekülale pandi nurgakivi

Täna, 10. veebruaril pandi nurgakivi Juuru Lastekülale, millest saab järglane Maidla Lastekodule.

Nurgakivi paneku tseremooniast võtsid  osa sotsiaalminister Hanno Pevkur, maavanem Tiit Leier, Juuru vallavanem Margus Jaanson, Maidla Lastekodu juhataja Valve Viljak jt. Nurgakivi silindrisse pandi pildid praegusest Maidla mõisast, nimekiri Maidla Lastekodu elanikest ja töötajatest, natukene münte. Rapla maavanem pani silindrisse maakonna logoga võtmehoidja just selle mõttega, et tulevase lasteküla uksed oleksid abivajajatele alati avatud, sotsiaalminister lisas ministeeriumi poolse kirja, Juuru vald pani juurde veel maakonna ajalehe „Nädaline“. Silindri nurgakivisse asetas sotsiaalminister koos lastekodu kasvandikuga. Peale nurgakivi paneku tseremooniat toimus koosviibimine Maidla Lastekodu ruumides, kus lastekodu juhataja Valve Viljak rääkis mõisa ja lastekodu ajaloost.

Raplamaa.ee

Presidendi avvomärk lõõtspilli vahtsõ elo iist

Heino Tartes.

Põlva lõõtspillikooli hing, lõõdsapäivi kõrraldaja ja pillimeistri, Savõrna lõõdsamiis Tartese Heino saa lõõtspillimängo vahtsõst avvo sisse nõstmisõ iist presidendi käest Valgõtähe V klassi teenetemärgi.

Teno Tartese Heino vidämisele ja härgütämisele om lõõtspillimängohuviliisi nii pall’o saanu, et Põlva muusigakooli ruumi tüküse näile ahtakõsõs jäämä.

Tartese Heino herät’ vahtsõlõ elolõ ka Teppo-tüüpi lõõtspille meisterdämise.

«Tä tege lõõtspille umbõ häste ja tõistmuudu varatsõmbist lõõdsameistrist om nõun ummi tiidmiisi ka lahkõlõ jagama,» kitt Tartese Heinot Haanist peri lõõdsamiis Noormaa Tarmo. «Heino man käü kuun ka lõõdsameistride klubi, kon sis ütstõsõ tiidmiisi tävvendedäs. Heino om hää, lahkõ inemine ja tä mõist hindä ümbre luvva väega hää õhkkunna. Tuuga om tä käümä touganu tävveste lõõtspillirevolutsiooni. Või üteldä, et tä om lõõtspilli vaim vai hing. Sändsit sädeinemiisi tulõ hoita.»

Harju Ülle

ylle@umaleht.ee

Sindi aastainimene on Helle Artel

Sindi Linnvolikogu otsustas neljapäeval, 9. veebruaril, määrata Sindi aastainimese aunimetus kauaaegsele Sindi spordielu aktiivsele eestvedajale Helle Artelile. Aastainimese tiitlile esitas Helle Arteli Sindi Naisliit. Sindi Linnavolikogule esitatud taotluses märgitakse, et Helle Artel on teinud tublit tööd Sindi Spordiklubi Kalju pikaaegse juhi ja liikmena. Ta on olnud tegev paljude linna spordiürituste korraldajana ja eestvedajana. Samuti oli Helle Artel algatajaks kepikõndimise ürituste organiseerimisel ja tema juhendamisel tegutseb ning käib iganädalaselt koos täiskasvanute võimlemisring. Aunimetus ja sellega kaasnev rahaline preemia antakse traditsiooniliselt üle Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontserdil, mis toimub 22.veebruaril Sindi Seltsimajas.
Viktor Kaarneem
Foto: parnupostimees.ee

Tartu tantsuklubis õpitakse seekord prantsuse tantse

Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard.

Tartu tantsuklubi tuleb taas kokku 15. veebruaril Tiigi seltsimajas.
Seekordses Tartu tantsuklubis saavad huvised õppida üle mitme aasta prantsuse rahvatantse. Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard, kes tuleb koos Leanne Barboga tantsuklubisse õpetama prantslaste seas armastatud rahvatantse. Meeleolu loomiseks Florenti saadetud videoklipp, kus ta musitseerib ansambliga VAG.
http://www.myspace.com/video/philippe-plard/scottisch-d-accord-pas-d-accord-compo-p-plard/24076925
Taaskord Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Vahepeal mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse siinsete külapidude tantsumuusikat.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateavet saab e-postiaadressil triinu.nutt@gmail.com

Algab rahvusvaheline metsandusviktoriin
“Noored Euroopa metsades”

Tänasest avatakse registreerimine metsanduslikule viktoriinile “Noored Euroopa metsades”, mille eesmärgiks on suurendada õpilaste teadmisi Euroopa metsadest, metsandusest ja looduskaitsest.

Teist aastat toimuv kahest voorust koosnev võistlus viiakse ka sel aastal läbi 11s Euroopa riigis. Kui 2010. ja 2011. aastal oli osalejaid üle 9000, siis sel aastal loodetakse 10 000 piir ületada. Osalema oodatakse 13-19aastaseid õpilasi kahe- või kolmeliikmelistes võistkondades. Õppematerjalid tutvustavad noortele 19 Euroopa riigi metsakorraldust, ökosüsteeme, peamisi liike, jahindust ja looduskaitse olemust.

Võistlus toimub kahes voorus. Eesti voorus saavad osaleda kõik koolid, kes registreerivad võistkonnad hiljemalt 23. märtsiks metsainfo.ee kodulehel. Võistkondade arv kooli kohta ei ole piiratud. 50 küsimusest koosnev viktoriin toimub 4. aprillil. Eesti voorus parima tulemuse saanud võistkond pääseb “Noored Euroopa metsades” finaali, kus osalevad kokku 11 riigi noored. Võistluse võitja selgitatakse välja viktoriini ja oma riigi metsandust tutvustava ettekande alusel. Rahvusvaheline finaal toimub 26. – 27. septembrini Sagadis.

Info, õppematerjalid, registreerimislehe ja täpsemad reeglid leiate siit<http://www.metsainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1304&Itemid=232>.

Lisainfo: Kristi Teppo, Eesti Metsaseltsi “Noored Euroopa metsades” projektijuht, e-post: kristi.teppo@metsaselts.ee

Põllumajandusmuuseum uurib maakinokülastajaid

Eesti põllumajandusmuuseum kutsub Nõukogude ajal maakinosid külastanud inimesi kirja panema oma mälestusi maakinovõrgu tegevuse kohta.

Küsimused on mõeldud kirjutamisel pidepunktideks, oodatud on ka vabas vormis kirjutised. Võimalikud on ka intervjuud.

  • Kus näidati filme ja kui kaugel asus see koht Teie kodust?
  • Kui tihti seal filme näidati ja kui sageli vaatasite Teie?
  • Milliseid üritusi toimus enne või pärast kinoseansse (tantsuõhtud, loengud, pallimängud jne)? Kui olulised need inimestele kinoga võrreldes olid?
  • Milliseid teisi võimalusi kokkusaamiseks leidus ümbruskonnas?
  • Kust saite informatsiooni filmide näitamise kohta?
  • Kas rahvas sai filmide valikul ise osaleda?
  • Millised mängufilmid inimestele kõige rohkem meeldisid? Nimetage kõige enam meeldejäänud filmid.
  • Mida mäletate kinomehhaanikutest, kinovõrgu ühiskondlikest organisaatoritest?
  • Millistel kellaaegadel toimusid seansid? Kas neid toimus ka hommikuti?
  • Kas korraldati temaatilisi linastusi või festivale? Milliseid?
  • Milliseid populaarteaduslikke ja harivaid filme näidati? Kas neid näidati ainult enne mängufilme või oli neist ka eraldi programme?
  • Mida mäletate põllumajandusteemaliste filmide kohta? Kas majandid tellisid neid eraldi esitusteks? Kas neist oli kasu?
  • Kas Teie piirkonnas tegutses valgusleht (käsitsi filmilindile kirjutatud teateleht, mida esitati enne filmiseanssi ekraanil)? Millist informatsiooni see vahendas?
  • Kuidas kinovõrk ja kinoskäimine aja jooksul muutusid? Mis muutus, kui hakkas levima televisioon?

Oodatud on ka fotod, kinopiletid, plakatid jne.
Vastused palutakse saata hiljemalt 1. septembriks 2012. a. aadressil Eesti Põllumajandusmuuseum, Pargi 4, Ülenurme vald, 61714 Tartumaa või kaarel.vissel@epm.ee .

Kogumise tulemused tehakse teatavaks 22. novembril, kui Eesti põllumajandusmuuseumis toimub maakinoõhtu, kuhu
kõik on oodatud. Esitatakse filmiprogramm Nõukogude põllumajandusteemalistest filmidest ja avatakse näitus. Linastub film „Ideaalmaastik” (1981).

Eesti-Vene põllumajandusalane koostöö
saab hoogu juurde

Eesti-Vene põllumajandusalane konsultatiivrühm on sel nädalal visiidil Moskvas, et seada sihte koostööks kaubanduse ja teaduse-arenduse alal.

“Kootöögrupi kohtumise peamine eesmärk on asjalike töiste sidemete tugevdamine mõlemale poolele huvi pakkuvates valdkondades,” ütles Eesti delegatsiooni juht Ruve Šank.

Šanki sõnul lepiti kohtumistel Vene Föderatsiooni põllumajandusministeeriumi ametnikega kokku jätkata head koostööd veterinaar-, fütosanitaar- ja toidukontrolli valdkonnas. Arutluse all oli ka koostöö arendamine taimekasvatuse, tõuaretuse ja piima tootearenduse vallas. „Muuhulgas lubas Venemaa toetada Eesti initsiatiivi kogu Euroopat hõlmava rukkiprojekti arendamisel. Eesti pool tegi omakorda ettepaneku korraldada kahepoolne ühistegevust käsitlev seminar Eestis,” selgitas Šank.

Lisaks kohtumistele Vene Föderatsiooni põllumajandusministeeriumi ametnikega külastatakse tõuaretuse ja loomakasvatuse näitust AgroFerma 2012.

Eesti ja Venemaa põllumajandusministrid allkirjastasid eelmisel aastal ühisavalduse, mille tulemusena moodustati riikide vahel konsultatiivrühm, kes koordineerib vastastikku kasulikku koostööd ja aitab kaasa majandus-, kaubandus- ja teaduslik-tehniliste sidemete aktiviseerimisele põllumajanduse ja toiduainetetööstuse vallas. Antud visiidi puhul on tegemist esimese pooltevahelise töökohtumisega.

Eesti konsultatiivrühma kuuluvad lisaks Ruve Šankile põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja asetäitja Ene Maadvere, välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna peaspetsialist Galina Jevgrafova, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel ning Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse liige Peeter Padrik.

Järgmine konsultatiivrühma kohtumine toimub oktoobris Eestis ja sinna on plaanis kaasata ka tootjaorganisatsioonide esindajaid.

Võrokesed, setod, kihnlased ja mulgid tunnustavad ühiselt oma keele ja meele hoidjaid

Võrukeelne aabits

Alates käesolevast aastast annavad Võru Instituut, Seto Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut ja Kihnu Kultuuriruum koos Võru, Põlva, Valga, Viljandi ja Pärnu maavalitsustega omakultuuri hoidmise auhinda. Sellega tunnustatakse oma piirkonna haridus- ja kultuuriasutusi ning -seltse, kes hoiavad paigapealset põlist keelt ja kultuuri au sees.

Võromaal, Setomaal ja Kihnus kuulutatakse auhinna saajad välja ja auhinnad antakse üle emakeelepäeval, 14. märtsil paikkondlikel pidulikel ettevõtmistel. Mulgid teevad konkursi tingimused teatavaks märtsis ja auhind antakse üle 09. juunil Tõrvas, teisel mulkide laulu- ja tantsupeol.
Auhinnaks on tänukiri ja meene, mida iseloomustavad vastava kultuuriruumi ilu ja omapära. Vanal Võromaal kannab see auhind nime Hindätiidmise Avvuhind, Setomaal Kimmäs Seto, Mulgimaal ”Mulgimaa uhkus” ja Kihnus on see Theodor Saare nimeline pärimuspreemia.
Auhinna väljaandmisel vaetakse nii kirjalike esildiste kui paigapealse külastuse käigus, kuidas ühe või teise kultuurikillu identiteeti ja enesest lugupidamist välja näidatakse; kuidas identiteedi ja enesest lugupidamisega väljaspool kodu silma jäädakse ja kuidas identiteeti ja enesest lugupidamist noortele edasi antakse.
Auhinna kandidaate võivad esitada nii eraisikud kui asutused-organisatsioonid. Auhinna soovija võib ka ise ennast välja pakkuda. Vormikohane kirjalik ettepanek tuleb saata vastava kultuuriinstitustiooni (Võru, Seto ja Kihnu Kultuuriruum) aadressile 20. veebruariks. Mulgi Kultuuri Instituut ootab kandidaatide ettepanekuid 30. aprillini.

Teadus- ja arendusasutus Võru Instituut loodi 1995. aastal, MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut 1996. aastal,  SA Kihnu Kultuuriruum alustas tööd 2002. aastal ja SA Seto Instituut 2009. aastal. Kõigi nende asutuste eesmärk on oma põlise ja ainulaadse keele ning kultuuri hoidmine ning arendamine tulevaste põlvede heaks.

MTÜ Inkotuba andis välja põhjalikult uuendatud „Omastehooldaja käsiraamatu“

Jaanuari lõpus ilmus põhjalikult uuendatud “Omastehooldaja käsiraamatu”  kordustrükk. Raamat on tasuta praktiline abivahend mitte ainult lähedase  kodus hooldajale, vaid ka kõigile meditsiini- või sotsiaaltöö  spetsialistidele, kes oma igapäevatöös omastehooldajatega kokku
puutuvad. Raamatu andis koostöös Eesti Haigekassaga välja MTÜ Inkotuba.

Omastehooldajad hoolitsevad kodus oma lähedaste eest, kes raskema või  kergema haiguse tõttu enam ise endaga hakkama ei saa. “Omastehooldajaid  motiveerivad armastus ning kohuse­- ja kaastunne – kes veel, kui mitte  oma pere ei peaks kandma hoolt nende eest, kes üksi toime ei tule,”  ütles MTÜ Inkotuba tegevjuht Eha Topolev. “Sageli ei oska või ei jõua  omastehooldajad otsida oma probleemidele abi väljastpoolt ning kahjuks  ei ole harvad ka juhtumid, kus sotsiaalabisüsteem neile oma abikäe ulatamata jätab.”

“Omastehooldaja käsiraamat” aitab neid vajakajäämisi leevendada. Raamat jagab praktilisi teadmisi ja näpunäiteid sellest, kuidas hooldamisega
paremini hakkama saada: kuidas mõista hooldatavat, saada aru tema seisundist ja vajadustest, osata teda aidata. Lisaks leiab raamatust
pisut nõu ka hooldaja iseendale, kuna ka tema vajab väga tuge, et mitte väsida või läbi põleda. Käsiraamatu täiendatud kordustrükki lisandusid
raamatu sihtgrupi ettepanekul ka mitmed uued teemad.

Esimese „Omastehooldaja käsiraamatu“ andis Inkotuba välja juba aastal 2003, järgmisel aastal ilmus kordustrükk ning aastal 2008 venekeelne
omastehooldaja käsiraamat.

Uuendatud käsiraamatu tiraaž on 15 000 eksemplari, millest 10 000 saadetakse välja tervishoiuasutusele ja kohalike omavalitsuste
sotsiaalosakondadele üle Eesti. Lisaks jagatakse raamatuid Inkotoa piirkondlikes osakondades Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus, Narvas,
Kohtla-Järvel, Rakveres, Kuressaares, Paides, Haapsalus ja Võrus. “Omastehooldaja käsiraamat” on tasuta väljaanne. Veebis lehitsetava ja
allalaetava versiooni käsiraamatust leiab Inkotoa kodulehelt:
http://www.kuivaks.ee/index.php?page=161&

2011. aasta novembris jagati eelinfot raamatu täiendatud trüki kohta Inkotoa 10. tegevusaasta juubeli puhul Tallinnas toimunud perearstide ja
-õdede konverentsil. 28. veebruaril toimub Tartus omastehooldajatele ja sotsiaaltöötajatele suunatud infopäev, kus raamatut tutvustatakse.

Lähem info “Omastehooldaja käsiraamatu” kohta: MTÜ Inkotuba projektijuht Pirjo Vaarmaa, pirjo@inkotuba.ee

Täna on turvalise interneti päev

Turvalise interneti päeva tähistatakse 2012. aastal 7. veebruaril. Päeva juhtmõtteks on ”Avastame digimaailma üheskoos- turvaliselt”, mis rõhutab eri põlvkondade kogemuste ja oskuste ühendamise olulisust interneti turvalisemaks kasutamiseks.

Turvalise interneti päeva tähistamise traditsioon sai alguse 2004. aastal ning kokkuleppeliselt on selleks päevaks veebruari teise nädala teisipäev. Euroopas kavandab ja koordineerib Turvalise interneti päeva tähistamist INSAFE võrgustik, kuhu kuuluvad Euroopa 30 riigi Turvalise interneti keskust. Eesti liitus INSAFE võrgustikuga 2010. aasta septembris, kui käivitus Eesti turvalise interneti keskuse projekt „Targalt internetis“. Projekti viivad ellu Tiigrihüppe Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused.

Lisainfo siin ja siin.

Pärandkultuuri õpi- ja töötoad Haanimaal

* KOHALIK KÖÖK – 19. veebruaril kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel. Valmistame koos leiba. Juhendavad kohalikud naesed.

* KÄSITÖÖTUBA – 19. veebruaril kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel. Õpituba juhendab Olev Russ. Teeme ise endale puust ehte.

* LõõTSPILLITUBA – 11. ja 18. veebruaril kl 10 Haanja rahvamajas. Jätkame sealt kus jaanuaris pooleli jäi. Võta võimalusel pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa

* VÄIKEKANDLETUBA – 7. ja 21. veebruaril kl 18:30 Haanja rahvamajas. Jätkame sealt kus jaanuaris pooleli jäi. Võta pill kaasa! Juhendab Ivi Rausi.

* LAULUTUBA – 28. veebruaril kl 18.30 Suhka talus Mäe-Suhka külas. Laulame vanu laule ja räägime juttu. Laule võtavad eest Ivi ja Taisto Haanjast.

Õpitoad toimuvad alates 2012 jaanuarikuust igakuiselt. Õpitoad on TASUTA (vajadusel lisandub materjali tasu, mille saad hiljem omatehtud väärtusena kaasa). Täpsem teave, ajakavad ja registreerimine: omkuiom.blogspot.com, telefon 528 7044, ivirausi@gmail.com

Sünni tervendamise seminar Sännas

9.-11. märtsil toimub sünni tervendamise seminar. Juhendab Tõnu Talimaa. Seminari põhiteemad: suhted ema ja isaga – nendest suhetest tulenevad seosed tervisele, harjumustele, elamise strateegiatele ja iseloomu avaldumisele; surematuse filosoofia; viljastusmomendi, looteaja kogemuste ja sünniprotsessi mõju meie elukäigu ja elusündmuste kujunemisele – alateadvuse süvamaatriksid; sünnitraumad ja nende mõjud meie tervisele, elamise strateegiatele, võimetele, annetele.
Sänna Kultuurimõis

Alutaguse Maratonil stardivad Eveli Saue ja Vahur Teppan

Mullune maratonivõitja Vahur Teppan. Erakogu

Laupäeval Alutagusel peetaval Estoloppeti sarja järjekordsel etapil stardivad nii mullune tiitlikaitsja Vahur Teppan kui laskesuusataja Eveli Saue. Lähe 40 km rajale antakse kell 11. Eraldi sõidud on ka kõige pisematele. 14. Alutaguse suusamaraton sõidetakse klassikalises tehnikas.
Mullu tippspordiga lõpparve teinud suusasprinter Vahur Teppan teeb tänavu kaasa kõikidel Estoloppeti sarjas olevatel maratonidel. Sellel hooajal on erinevatel Eestimaa terviseradadel tema kontole kogunenud juba üle pooletuhande suusakilomeetri.
Maratoni peakorraldaja Robert Peetsi sõnul lubatakse nädalavahetuseks ilusat talveilma. Suusaradade põhjad on saanud korraliku ettevalmistuse, kuid oodatakse veel veidi lumelisa. Kui seda ei tule, siis peetakse võistlus 20 kilomeetrise ringi peal, mis läbitakse kaks korda. Hetkel on end võistlusele kirja pannud juba üle 730 osaleja.
Eelregistreerimine www.sportinfo.ee veebilehel kestab veel käesoleva nädala kolmapäevani.
Tänavaused maratonid Estoloppeti sarjas:
28.01.2012 – 28. Viru Maraton
11.02.2012 – 14. Alutaguse Maraton
19.02.2011 – 41. Tartu Maraton
25.02.2012 – 40. Haanja Maraton
04.03.2012 – 14. Tallinna Suusamaraton
11.03.2012 – 15.Tamsalu-Neeruti Maraton

Võru Kandle teatriauhind ootab kandidaate

Võru teatritegevuse toetamise hea traditsioonina annavad Võru Linnavalitsus ja Võru Kultuurimaja Kannel alates 2002. aastast välja Võru Kandle teatriauhinda.
Auhind antakse märkimisväärse panuse eest Võru linna teatritegevuse arendamisel. Ettepanekuid 2012. aasta teatriauhinna saaja kohta võivad esitada kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Ettepanekusse tuleb märkida ettepaneku tegija nimi, isikukood ja elukoht ning põhjendatud ettepanek (kandidaadi nimi ja saavutused).
Võru Kandle teatriauhinna on varasemalt pälvinud:
2002.a. – RUDOLF ADELMANN (1918 – 2001)
2003.a. – MEINHARD UIGA
2004.a. – VÕRU DRAAMASTUUDIO
2005.a. – GLEN KELP ja AGU TROLLA
2006.a. – TARMO TAGAMETS
2007.a. – PEETER PAI
2008.a. – KALJU LIIVER
2009.a. – TAAGO TUBIN
2010.a. – ANDRES JUKK
2011.a. – MIHKEL EHALA (1978 – 2010)
Võru Kandle teatriauhind antakse üle teatrikuul märtsis. Ettepanekud märgusõnaga ,,Teatriauhind” palume esitada hiljemalt 10. veebruariks kirjalikult aadressil: Liiva 13, 65609 Võru või e-post: info@vorukannel.ee  
Kätlin Hoop

Rahvaloendajatel algab koolitusnädal

Täna, 6. veebruaril koguneb 2200 rahvaloendajat koolituskeskustesse üle Eesti, kus neil tuleb ühe nädala jooksul omandada loendaja tööks vajalikud oskused ja teadmised.
„Rahvaloendajatel seisab ees väga tähtis nädal, mille jooksul neil tuleb selgeks saada kõik loendaja tööks vajalikud oskused,“ ütles rahva ja eluruumide loenduse välitööde juht Maris Post. „Koolitus hõlmab suhtlusnõudeid, andmekaitset ja turvanõudeid, rahvaloenduse metoodikat, aga ka arvuti ja selle programmide kasutamist.“
Viie päeva jooksul kuulavad loendajad teooriat, lahendavad praktilisi ülesandeid ning reedel, 10. veebruaril peavad nad kõige õpitu kohta sooritama testi. „Kõige tähtsamad on praktilised ülesanded – loendajad intervjueerivad harjutamise ajal üksteist ja kindlasti jääb neile mitmeid ülesandeid veel ka kodus lahendamiseks,“ rääkis Post.
Rahvaloendajate koolitusnädal algab esmaspäeva, 6 veebruari hommikul 15 koolituskeskuses üle Eesti.
Eestis kestab rahvaloendus 31. märtsini. Rahvaloendajad külastavad ajavahemikus 16. veebruar – 31. märts 2012 kõiki neid, kes e-loendusel ei osalenud või jäi ankeedi täitmine poolikuks.
Statistikaamet

Läänemaa vapi kinnitamisest möödus 75 aastat

Läänemaa vapp kinnitati Riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 5. veebruaril 1937.

Vapil on punasel kilbil ülestõstetud tiibade, vasakule pööratud pea ning kuldsete jalgade ja avatud nokaga hõbedane kull.  Kulli pea ümber on kuldne võru. Läänemaa vapp põhineb Saare-Lääne piiskopkonna vapil. Läänemaa vapi on kujundanud Günther Reindorff.

Riigiarhiivi näituse „Eesti maakondade lipud ja vapid” tutvustuses on kirutatud, et Läänemaa vapile soovitati 1925. aastal kalu, maavalitsus esitas algul kavandina tuletorni, hiljem asendus see kotkaga.
Pildil Läänemaa vapi kinnitamine.
Näituse galerii: http://riigi.arhiiv.ee/est/galerii-2/

Kristi Erkmann
www.laanemaa.ee

Sänna kirjandusklubi kutsub õpituppa ja muinasjutuõhtule

Laupäeval, 11. veebruaril kell 14-18 toimub Sänna raamatukogus loova kirjutamise õpituba “Hunt uksel”. Juhendavad kogenud kirjutamisõpetajad Dharmachari Sarvamitra (Soome-Itaalia) ja Maarika Mark (Tartu). Õpitoa soovituslik osalustasu on 2-3 eurot; kooliõpilastele tasuta. Õpituba toimub eesti keeles.

Sänna raamatukogus tuleb muinasjutuõhtu
Pühapäeval, 19. veebruaril kell 18 toimub Sänna raamatukogus muinasjutuvestmise õhtu. Muinasjutte pajatab tuntud jutuvestja, noortekoolitaja ja lektor Erki Kaikkonen. Muusikalise poole eest kannab hoolt Polina Tserkassova, kes esitab erinevatel puhkpillidel (flöödid ja Eestis haruldane prantsuse torupill) keskaegset vanamuusikat. Tasuta. Kirjandusõhtuid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Sänna Kultuurimõis