Rubriik: Eesti

Metsaressursi mitmekülgne kasutamine on Euroopas rohelise majanduse võtmeteema

24. – 28. septembrini 2012 toimub Roomas ÜRO korraldatav Maailma metsanädal, mis tänavu leiab aset kolmandat korda. Selle raames on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) metsanduskomiteel (COFO) rida kohtumisi ja üritusi, millel osalevad erinevad partnerorganisatsioonid ning institutsioonid.

„Kui maailmas räägitakse jätkuvalt vaesuse ja nälja vastu võitlemisest, siis Euroopas, kus metsade pindala endiselt kasvab, on peamiseks teemaks metsade tõhusam ja mitmekülgsem kasutamine ning puidu kui taastuva toorme parem kasutus ehituses ja energeetikas,“ vahendas Roomast kohtumistel arutatut keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp. „Nii Euroopas kui maailmas peetakse metsandust ja põllumajandust maaelu arengu seisukohast teineteist täiendavateks sektoriteks,“ lisas ta.
Eestil on metsa näol olemas taastuv ressurss, mille arukal ja säästval viisil kasutamine suurendab inimeste heaolu ja sotsiaalset võrdsust, vähendades samal ajal oluliselt keskkonnariske ja ökoloogilisi probleeme.

Lähemat infot Maailma metsanädala kohta leiate:
http://www.fao.org/forestry/cofo/en/

Tänasest saab Eesti Energiaga sõlmida avatud turu elektrilepinguid

Tänasest on igal elektrikliendil võimalik sõlmida Eesti Energiaga avatud turu elektrileping. Eesti Energia pakub klientidele kolme elektripaketti, mis kannavad nimesid Kindel, Kombineeritud ja Muutuv. Elektrilepingu sõlmimisel soovitab ettevõte eelistada e-teenindust.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink sõnas, et nii uute pakettide väljatöötamisel kui e-teeninduse arendamisel peeti silmas seda, et eestimaalased ostavad elektrit avatud turult esmakordselt. „Läbiv märksõna, millest pakettide koostamisel lähtusime, oli lihtsus. Oleme lähtunud oma senisest avatud turu kogemusest kolmes Balti riigis, samuti tutvunud Põhjamaade elektritarbijate eelistustega, kus enamasti sõlmitakse aastaseid kokkulepitud hinnaga lepinguid,“ sõnas Rink.
„Arvestades eestimaalaste internetilembust, panustame enim just elektrilepingute sõlmimisele e-teeninduses, kus suudame nüüdsest üheaegselt teenindada pea kaks korda rohkem kliente kui varem. Usume, et meie e-teenindus on lihtsaim viis elektrilepingu sõlmimiseks,“ rääkis Rink ligi poolteist aastat väldanud põhjalikest ettevalmistustöödest. Loe edasi: Tänasest saab Eesti Energiaga sõlmida avatud turu elektrilepinguid

“101 last Toompeale” ootab eelfoorumitele

Taaskord on algamas MTÜ Lastekaitse Liidu Noortekogu ja Eesti Õpilasesinduste Liidu koostööprojekt „101 last Toompeale“. Sel aastal leiab üritus aset 16.novembril Riigikogus, kui 101 noort üle Eesti saavad arutada neile olulistel teemadel, leida üles kitsaskohad ning pakkuda sobivaid lahendusi kitsaskohtade leevendamiseks. 21.korda toimuv üritus võtab sel korral luubi alla riigieksamid, tasemetööd ja ülikooli sisseastumise korra. Tänavuse aasta teema selgus läbi küsitluse.

Enne lõppfoorumit 16.novembril, kogunevad noored kaheksal kohalikul eelfoorumil. Kohalikud eelfoorumid toimuvad:

Tallinn: 29.september, 10.00 Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumis

Tartu: 20.oktoober, 12.00 Jaan Poska Gümnaasiumis
Pärnu: 14.oktoober, 11.00 Pärnu Hansagümnaasiumis
Paide: 13.oktoober, 11.00 Paide Gümnaasiumis

Viljandi: 13.oktoober, 11.00 Viljandi Kultuuriakadeemias
Kuressaare: 11.oktoober, 16.30 Kuressaare Ametikoolis

Jõhvi: 6.oktoober, 11.00 Jõhvi Seltsimajas
Võru: 6.oktoober, 10.00 Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi peeglisaalis

Avatud Eesti Fond kuulutab tänasest välja EMP toetuste Vabaühenduste Fondi esimese projektikonkursi

Projektikonkursile oodatakse avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste projekte, mis keskenduvad kahele fookusteemale:

demokraatlike väärtuste, sh inimõiguste edendamine ja vabaühenduste tõhusam eestkostesuutlikkus ja „valvekoera“ roll.

Esimeses taotlusvoorus on projektidele eraldamiseks kasutada 725 000 eurot ning taotlusi oodatakse hiljemalt 25. novembril kella 16.00-ks.

Lisaks on ühendustel, kellel on juba valmis idee ning koostööpartner Norras, Islandil või Liechtensteinis, võimalik kuni 1. oktoobrini taotleda koostööprojektile starditoetust kuni 1000 eurot projekti kohta.

„Eesti vabakond on Vabaühenduste Fondi konkursside väljakuulutamist kaua oodanud. Esiteks võimaldab programm rahastust algatustele, millega mõjutada hoiakuid ja väärtusi ning suurendada kodanikualgatuste tõsiseltvõetavust Eesti ühiskonnas. Teiseks muudab EMP toetuste programm Eesti kodanikuühiskonna rahastamise võimalused mitmekesisemaks,“ märkis VÜFi koordinaator Maris Jõgeva.

Oktoobrikuus kuulutatakse välja ka taotlusvoor ühenduste tegutsemisvõimekuse tõstmiseks algatatud väikeprojektidele. Taotlemise tingimused, vormid, juhised ning muu oluline info on leitav Avatud Eesti Fondi kodulehel aadressil www.oef.org.ee/norra.

Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Vabaühenduste Fond (VÜF) on Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatud ja kodanikuühiskonna elujõulisuse suurendamiseks loodud toetusfond, mille kogumaht Eestis on 2,3 miljonit eurot. Vabaühenduste Fondi elluviijaks Eestis on Avatud Eesti Fond.

EMP ja Norra toetused loodi seoses Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) laienemisega aastal 2004. Toetuste üldeesmärgiks on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopas ja tugevdada kahepoolseid suhteid doonorriikide ja 15 abisaajariigi vahel. Teisel EMP ja Norra toetusperioodil avanevad rahalised vahendid riskilaste ja -noorte, rahvatervise, keskkonnasõbraliku tööstusuuenduse, mere- ja siseveekogude korralduse, kultuuripärandi kaitse, vabaühenduste fondi, teaduskoostöö ja stipendiumifondi, soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning töö- ja pereelu tasakaalu toetamise ja soolise- ja perevägivalla ennetamise ja vältimise programmidele. Eestis on EMP ja Norra toetustest alates aastast 2004 rahastatud üle 280 projekti keskkonna, säästva arengu, regionaalarengu, kultuuripärandi kaitse, tervishoiu ja lastehoolduse, teaduskoostöö ja kodanikuühiskonna valdkondades.

Liikluskomisjon kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti

Valitsuse liikluskomisjon arutas liiklusohutusalast olukorda, kus enim teevad muret jalakäijad ja jalgratturid ning kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti.

Arvestades eelolevat sügis-talvist perioodi, mil suur osa ajast tuleb liigelda hämaras või pimedal ajal, on jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks oluline nende märgatavus – jalakäijal helkuri kasutamine, jalgrattal helkurite olemasolu ja tulede kasutamine. 

Liikluskomisjon tegi ettepaneku kaaluda ja avalikult arutada, kas jalgrattur peaks helkurvesti kasutama soovituslikus või kohustuslikus korras. Eriti oluline on helkurvesti kasutamine neil, kes käivad jalgrattaga tööl ja liiguvad asulavälisel sõiduteel. Samuti võiks liikluskomisjoni hinnangul kaaluda helkuri või kohustuslikku helkurpaela lisamist poodides müüdavatele sügis-talvistele üleriietele.

Liikluskomisjon kuulas ka ettepanekuid liiklusseaduse muutmiseks, mis puudutab ühistranspordiradade ja parkimiskellade kasutamist, patrullsõidukite eraldusribal parkimist töö tegemiseks, mopeedautode juhtimisõiguse alammäära muutmist, kohustuslike dokumentide kaasaskandmist ning liiklusmeditsiini komisjoni koosseisus olevate eriarstide loetelu laiendamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium moodustab liiklusseaduse parandusettepanekute läbivaatamiseks ametkondade vahelise töögrupi.  Loe edasi: Liikluskomisjon kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti

Aadu Luukase Missioonipreemiast saavad tänavu osa kõik nominendid

Alates tänasest ootab Aadu Luukase SA ettepanekuid Missioonipreemia kandidaatide esitamiseks.

Preemia välja andmisel on sisse viidud oluline muudatus – laureaati tunnustatakse sel aastal 32 000 euroga, ülejäänud 32 000 eurot jagatakse võrdselt viie nominendi vahel. Kandidaate Missioonipreemiale saab esitada 31. oktoobrini – kõik head mõtted neist inimestest ja organisatsioonidest, kes väärivad Missioonipreemiat, on oodatud.

„Missioonipreemia antakse tänavu välja kuuendat aastat – see on saanud meeldivaks traditsiooniks meie ühiskonnas, seda enam, et teist sarnast elutööd hindavat preemiat Eestis ei ole, rääkimata eraalgatuslikkusest,“ rääkis Aadu Luukase SA nõukogu esimees Indrek Luukas. „Preemia otsustasime nominentide vahel jagada ühest küljest seetõttu, et motiveerida inimesi enam konkursist osa võtma. Teisalt on viimaste aastate kogemus ja korduv laureaaditiitli jagamine näidanud, et rahalist tunnustamist väärivaid kandidaate on ikkagi igal aastal rohkem kui üks.“

Aadu Luukase SA nõukogu liikme Märt Vooglaiu sõnul on Missioonipreemia laiemaks eesmärgiks kutsuda inimesi üles ühiskonnas olulistel teemadel kaasa rääkima ja tegutsema – ning tunnustada neid tehtud oluliste sammude eest. „Kutsume Missioonipreemial osalema inimesi, kes on ühiskonnas sotsiaalselt aktiivsed ning kes on andnud panuse Eesti kultuuri, haridusse, sporti või paistnud silma heade ideedega ükskõik millisel muul moel. Tegu on ka piisavalt väärikate summadega,“ lisas Märt Vooglaid. Loe edasi: Aadu Luukase Missioonipreemiast saavad tänavu osa kõik nominendid

Tänasel rahvusvähemuste päeval räägitakse rootslastest

Täna tähistatav rahvusvähemuste päev on pühendatud rootsi vähemusele. Viimase rahvaloenduse andmeil elab Eestis 375 end rootslaseks pidavat inimest, vahendas Lääne Elu.

Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu esimees Sofia Joons on kindel, et tegelikult on rootslaste arv Eestis suurem. Rahvaloendusel võib end rootslasena määratleda nii riigirootslane, kes Rootsist siia tööle või elama tulnud, kui ka siin sajandeid elanud eestirootslaste järeltulija. Just viimaste arvu on peaaegu võimatu kindlaks teha.

“Kodakondsusega on lihtne – inimene sünnib sellega. Rahvus on aga identiteedi küsimus ja inimesel võib olla mitu identiteeti,” ütles Joons Lääne Elule. Ta lisas, et näiteks segaperekondade puhul peab inimene otsustama, kellena end määratleb.

Rootsi kodakondsusega inimesi elab Eestis rahvaloenduse andmeil 301 ja rootsi keelt nimetas emakeeleks 285 inimest. 2000. aasta rahvaloendusel nimetas end rootslaseks 300 inimest, rootsi keelt rääkis emakeelena 107 inimest.

Rootslased on Eestis ainus rahvusvähemus peale ingerisoomlaste, kellel on oma kultuuriautonoomia ja sellega seoses ka oma rahvusnimekiri, kuhu kuulub üle poole tuhande inimese. Sofia Joonsi sõnul eeldab rahvusnimekirja kandmine inimese enda aktiivsust, sest selleks peab ta ise soovi avaldama. Rahvusnimekirja võivad kuuluda ka Rootsis elavad eestirootslased, kellel on Eesti kodakondsus.

Viimase rahvaloenduse andmeil elab Eestis üldse 192 rahvust, enam kui 100-liikmelisi rahvusrühmi on 37. Kõige suuremad rahvusrühmad eestlaste järel on venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased.  Loe edasi: Tänasel rahvusvähemuste päeval räägitakse rootslastest

Täna algab “Puhka Eestis” sügiskampaania

Tänavuse „Puhka Eestis” sügiskampaania sõnumiks on „Eesti puhkust ei pea pikalt planeerima. Puhata võib igal nädalavahetusel!”

Sügiskampaaniaga soovib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) eeskätt juhtida tähelepanu sügis- ja talvehooaja nädalavahetusereisidele, mida on lihtne ja kiire Eestis korraldada. “Puhka Eestis” kampaaniat kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul püüab EAS internetikeskkonda Puhkaeestis.ee kampaaniaperioodiks koguda võimalikult palju häid mõtteid, kuidas veeta kogu perega sisukalt nädalavahetusi või lühemaid puhkuseid sügis- ja talvehooajal.

“Eestis on meeletult, mida avastada ja ma loodan, et Puhkaeestis.ee annab inimestele väga palju uusi ja huvitavaid ideid, mida kogu perega ette võtta. On väga hea meel tõdeda, et Eesti siseturismi pakkumise pool on aasta-aastalt aina mitmekülgsem ja kvaliteetsem. Turismiettevõtjad on ka kriisiaastatele ning sellega seoses toimunud muutustele loovalt reageerinud. See näitab Eesti turismisektori tugevust,” ütles Mutso.  Loe edasi: Täna algab “Puhka Eestis” sügiskampaania

Pildista, mida sa sööd!

Paljud inimesed teevad oma igapäevasest toidust pilte ning jagavad neid teistega Facebookis, erinevates foorumites ja fotoportaalides.

Selleks, et jäädvustada, mida Eesti rahvas 2012. aastal sööb, korraldab Eesti Rahva Muuseum näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ raames fotovõistluse „Pildista, mida Sa sööd!“ Otsime vastuseid mitmetele toiduga seotud küsimustele: kust tuleb toiduvalmistamiseks vajalik tooraine; kuidas toitu valmistatakse; kuidas, kus ja kellega einestatakse; mida meie toit meist räägib?
Palun saatke muuseumile foto oma toidust! Nii aitate koguda tänapäeva argikultuuri ning pakute näitusetegijatele aruteluainet erinevatel toiduga seotud teemadel.
Kampaania kestab 19. septembrist 31. oktoobrini ning novembris teeb muuseum saadetud fotodest näituse. Võitjate vahel läheb loosi palju põnevaid ja maitsvaid auhindu!
Küsimuste korral kirjutage: omalood@erm.ee

Algas registreerumine 2014. aasta laulu- ja tantsupeole

Algas registreerumine 2014. aasta XXVI laulu- ja XIX tantsupeole “Aja puudutus. Puudutuse aeg” . Kõigil Eestis tegutsevatel kollektiividel, kes soovivad osaleda 2014. aastal toimuval laulu- ja tantsupeol on võimalik peole registreeruda 20. septembrist kuni 20. oktoobrini laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris.

XXVI laulu- ja XIX tantsupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kohtuvad kaks olulist märksõna – aeg ja puudutus. Aeg on meile kingitud suurim rikkus ja ainus võimalus saada osa ja jagada seda, mis päriselt puudutab. Aeg on meieni kandnud palju eelkäijate puudutusi ja nüüd on meie aeg oma puudutuste läbi luua maailm, mida tahame järgmistele jätta.

XXVI laulupeo esimese päeva kontserdi nimi ongi “Aja puudutus” ja see toob meieni väärtusliku varamu esimesest laulupeost peale. Esimese päeva kontserdi kavaga on võimalik tutvuda siin. 
Laulupeo teise päeva kava on hetkel veel koostamisel. Oma raskusastmelt peaks kava olema võrreldav 2009. aastal toimunud laulupeo teise päeva kavaga. Oodata on palju tänastest puudutustest sündinud uudisoomingut ning ka palasid, mida tunneme ja mis meid täna kõnetavad ja puudutavad. Laulupeole on oodatud kõik tavapäraselt osalenud kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. Uue liigina on oodatud ka sümfooniaorkestrid.
XIX tantsupeo ideekavand on sündinud igatsusest, et oleksime avatud märkama ja väärtustama seda mis on päris ega raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks oma südant puudutustele. Vaatamata sellele, et meie elu koosneb paljudest puudutused, ei jõua enamik nendest paraku näpuotsast kaugemale. Ja puudutuste puudumisest tekkinud tühjuse täidab igatsus ja valu.
Tantsupeo repertuaari koostamisel lähtutakse väljakujunenud tavadest ning rühmaliigile sobivusest. Tantsupeol osalevad 2.-3. klassi ja 5.-6. klassi lasterühmad, naisrühmad, noorte- ja täiskasvanute segarühmad ning neidude – ja naiste liikumisrühmad.
XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” toimub Tallinnas 4.-6. juulil 2014.

 

Terviserajad üle Eesti said 18 harjutusseina

Selleks sügiseks on SA Eesti Terviserajad püstitanud üle Eesti paiknevatele terviseradadele 18 harjutusseina, mis muudab tervisesportimise senisest veelgi mugavamaks.

„Viimased harjutusseinad said üles möödunud nädala alguses Keilasse ja Pärnusse, oktoobris on plaanis paigaldada veel kaks seina Nõmme terviseradadele,” ütles sihtasutuse Eesti Terviserajad juht Jaak Teppan.

„Seinade väljatöötamisel panime eelkõige rõhku funktsionaalsusele – nende abil saab sooritada erinevaid võimlemisharjutusi, ühtlasi on seintel ka juhised harjutuste tegemiseks. Samuti on oluline, et seinad peaksid võimalikult kaua vastu, seetõttu oleme püüdnud valida materjale, mis püsiksid sõltumata ilmastikuoludest ja vandaalide võimalikust tegutsemisest,“ sõnas Teppan.

2011. aastal paigaldati esimesed 5 seina Nõmmele, Piritale, Narva, Kõrvemaale ja Jõulumäele. Sel aastal lisandusid veel Nõmme Spordikeskus, Järve, Alutaguse, Tartu, Vooremäe, Elva, Mammaste, Haanja, Keila, Pärnu ning Pirgu terviserada. 2013. aastal on plaanis paigaldada veel vähemalt kümme seina.

Möödunud suvi tõi lisaks harjutusseinadele paljudele terviseradadele ka mobiiliorienteerumise (MOBO) võimalused. Uudne ja innovaatiline lahendus tasub kindlasti proovimist. Mobiiliorienteerumisega saad lähemalt tutvuda MOBO kodulehe kaudu mobo.osport.ee.

Sügisel jätkame hoogsalt ka terviseradade märgistamisega, et ühtlustada olemasolevaid ning teha nähtavamaks veel tähistamata radasid. Talvehooajaks valmib ka täielikult uuendatud terviseradade kodulehekülg.

Eesti terviseradade arendusprojekt on Merko Ehituse, Eesti Energia ja Swedbanki algatatud ettevõtmine Eesti terviseradade ja looduslike sportimiskeskuste oluliseks uuendamiseks. Ühisettevõtmise eesmärgiks on toetada Eestimaa terviseradade väljaarendamist, kindlustada aastaringne tasuta liikumisharrastuse võimalus ja kättesaadavus kõigile huviliste. Tervisesportlasi ootavad ligi 90 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud.

Tutvu Terviseradadega lähemalt: www.terviserajad.ee.

Lisainfo:
Jaak Teppan
SA Eesti Terviserajad juht
Tel: 515 3557

Algas konkursi „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ internetihääletus

2011. aasta võitja Sigrid Kärner ja Pontu

Alates 13. septembrist on kõik oodatud hääletama konkursi „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ kandidaatide poolt, mille võitja selgub 7. oktoobril BIGBANKi ja Eesti Koeraomanike Seltsi eestvedamisel toimuval BIG Match Show’l. Konkurss „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ toimub heategevusliku koertenäituse BIG Match Show raames juba viiendat korda. Tiitlivõitja selgub internetihääletuse teel, mis toimub 13. septembrist 1. oktoobrini. Oma hääle saab anda aadressil www.bigmatchshow.ee.

Tänavu kandideerivad tiitlile: Võrumaalt pärit Heli Mets ja Merit Jaeski, kes aitasid auto alla jäänud ning raskelt viga saanud kümnekuuse kutsika loomakliinikusse toimetada ning võtsid koera pärast õnnetust oma hoole alla. Heli ja Merit vastutasid looma tervekssaamise eest ning algatasid koos Eesti Loomakaitse Seltsiga koera raviks raha kogumise.

Saaremaal asuva Panga panga sukelduskuurordi töötaja Olev Pihl, kes tõttas kahe kilomeetri kauguselt appi pangalt alla kukkunud ning viga saanud 60-70 kilo kaaluvale koerale ning toimetas looma kummipaadiga panga lähedal asuvale kaldale. Kilingi-Nõmme õpilasesinduse liikmed, kes aktiivse õpilase Kertu Kore ja õpetaja Saima Tõigasti eestvedamisel aitasid Pärnu kodutute loomade varjupaika. Koolilapsed kogusid loomadele vajalikke tarvikud, toitu ja elektronkaalu, mida varjupaik hädasti vajas.

Loe edasi: Algas konkursi „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ internetihääletus

Ekspert: noorte tõrjutuse vähendamine algab probleemide märkamisest

Täna, 19. septembril kogunevad Pärnus noortepoliitika kujundajad, uurijad ja noorsootöö praktikud, et arutada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja selle vähendamise võimaluste üle. Äsjavalminud Praxise ja Eesti Noorsootöö Keskuse noorteseire poliitikaülevaade “Noored ja sotsiaalne kaasatus” tõstatab teema olulisuse ning annab ülevaate hetkeolukorrast nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.
Sotsiaalse kaasatuse suurendamine on üks EL noortepoliitika võtmevaldkondadest ning ka Eestis pööratakse sellele teemale järjest enam tähelepanu. Praxise noorteseire projektijuhi Katrin Pihori sõnul paistab Eesti silma küll EL keskmisest madalamate noorte tõrjutuse näitajatega, kuid väikese rahvana on meile iga noor äärmiselt oluline. „Noortepoliitika keskseid eesmärke on, et kõigil meie noortel oleks võimalus osaleda ühiskonnaelus oma võimetele kohaselt ja leida endale meelepäraseid arendavaid tegevusi,“ märgib Pihor.

Eriti oluline on noorte tõrjutusega tegelemine majanduse kriisiaastatel, kuna töötus, eriti noorte töötus, on üks olulisemaid tõrjutuse riskitegureid. Nii näitab ka 2011. aasta noorteseire aastaraamat, et 2008.-2010. aastail on kasvanud ennekõike 16-24-aastaste noorte suhtelise vaesuse määr ja 2010. aastal oli see kõrgeim kõigi vanusrühmade seas. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses 19% kuni 15-aastastest lastest ja 22% 16-24-aastastest noortest.

Loe edasi: Ekspert: noorte tõrjutuse vähendamine algab probleemide märkamisest

Eesti ja Iirimaa põllumajandusministrid arutasid otsetoetuste tulevikku

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Tallinnas oma Iirimaa kolleegi Simon Convey’ga, kellega arutati otsetoetuste kiirema võrdsustamise teemadel.

„Eesti jätkab pingutusi otsetoetuste kiirema võrdsustamise suunal – väga oluline on, et EL liikmesriigid mõistaksid võrdsete konkurentsitingimuste  vajadust,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Kohtumise tulemusel võib öelda, et Iirimaa kindlasti mõistab Balti riikide olukorda ning otsetoetuste kiirema võrdsustamise vajadust.“

Iirimaa põllumajandusministri Simon Convey sõnul oli kohtumine väga sisukas ning Eesti positsioon mõistetav. „Kuulasime ära Eesti seisukohad nii otsetoetuste kui maaelu arengu osas. Pärinedes ka ise väikesest riigist, ma mõistan Eesti positsioone,“ sõnas minister Convey. „Te otsite kvaliteeti ja see on õige tee. Ma usun, et Eesti teeb kindlasti edusamme võrreldes Euroopa Komisjoni esialgse pakkumisega.“

Iirimaast saab jaanuaris 2013 Euroopa Liidu eesistuja ning Eesti visiit on osa riigi ettevalmistustest. „Ühise põllumajanduspoliitika reformi kokkulepped jäävad Iirimaa kanda, mistõttu ei saa minister Convey Eesti visiiti kindlasti alahinnata,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder.

Eesti peamine huvi on saavutada otsetoetuste võrdsustamine liikmesriikide vahel võimalikult kiiresti. Samuti on oluline jälgida, et otsetoetuste  võrdsustamine ei toimuks maaelu vahendite arvelt.

Lisainfo:

Ruve Šank
Põllumajandusministeerium
välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja
ruve.schank@agri.ee
tel 6256501 / 5270 002

Löö kaasa selle aasta Just Filmil

1. Kui Sa oled 7-14 aastane filmisõber, siis kandideeri meie Lastežüriisse ja Just Sina otsustad, milline lastefilm on selle aasta festivalil parim!
Lastežürii liikmed vaatavad festivalil ära kõik lasteprogrammi filmid ja valivad siis võidufilmi! 🙂 

Kandideerimiseks kirjuta meile lühidalt oma arvamus mõnest Sulle huvipakkuvast filmist hiljemalt 10.10.12. Kirjuta pealkirjaks “Lastežürii” ja saada see aadressile justfilm@poff.ee. Väljavalitud tehakse teatavaks 15.10.12
2. Kui sa oled 14-19 aastane filmihuviline noor, siis kandideeri meie Noortežüriisse ja otsusta, milline noortefilm väärib sellel aastal võitu.
Noortežürii liikmed vaatavad ära kõik noorteprogrammi filmid ning valivad siis võidufilmi!

 Kandideerimiseks kirjuta arvustus ühe filmi kohta ja saada see pealkirjaga “Noortežürii” meile justfilm@poff.ee hiljemalt 10.10.12. Väljavalitud tehakse teatavaks 15.10.12  Loe edasi: Löö kaasa selle aasta Just Filmil

Täna käivitub üle-eestiline kampaania “Sööme ära!”

Tervise Arengu Instituudi korraldab 17. septemberist -7. oktoobrini kampaania „Sööme ära!“, mis on mõeldud üldrahvaliku aktsioonina ning selle eesmärgiks on kaasata kõik elanikkonna kihid, sõltumata nende elukohast ja sotsiaalsest staatusest. Aktsiooniga saab liituda alates 17. septembrist www.toitumine.ee kampaanialehel.

Räpina Aianduskool kutsub sügisnäitusele

Räpina Aianduskoolis on pikaajaliseks traditsiooniks sügisnäituste korraldamine. Tänavu on sügisnäitus avatud 19.-21. septembrini, K ja N kella 10-17, R kella 10-16. Näitus on külastajatele tasuta.
“Ettevõtmine on aastatega piisava “fännklubi” kogunud – koolile kohaselt on tegemist väljapanekuga, kust midagi kasulikku kõrva taha panekuks leiab igaüks,” nentis Räpina Aianduskooli (RAK) täienduskoolituse ja arenguosakonna juhataja Ulvi Mustmaa. Näitus toimub kasvuhoones – kaks aastat noor klaasmaja on Baltimaade moodsaim õppekasvuhoone. Virge ja värskena mõjub ka 30. augustil avatud renoveeritud õppehoone, kus uudishimulikud näitusekülastajad on samuti teretulnud.
Foto: Räpina Aianduskool
www.aianduskool.ee

Eesti parim mahetootja on Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt

Täna, 16. septembril kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis leivapäeval välja Eesti parim mahetootja 2012 ja Eesti parim mahetoode 2012: parim mahetootja on Tiia ja Arvo Kleini Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt, parim mahetoode on OÜ Kaks Meistrit kitsepiimast toorjuust soolvees.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul näitab parima mahetootja ja –toote konkurss, et puhast ja tervislikku toitu väärtustatakse aina rohkem.
Parima mahetootja konkursi võitja sõnul on oluline elada loodusega kooskõlas. „Minu põhimõte on, et mahetootmine ja loodusega kooskõlas elamine ongi loomulik eluviis. Soovin, et ka minu lastele ja lastelastele säiliks puhas ja mitmekesine loodus. Tahan, et ka nemad teaks, milline on rukkirääk või suitsupääsuke,” rääkis Eesti parim mahetootja 2012 võitja Tarvastu Saariku talu perenaine Tiia Klein.
Konkursi võitja on klassikaline mitmekesine tootmistalu, kus võrdselt hästi tullakse toime kõigi tootmissuundadega. Nii teise kui ka kolmanda koha pälvinud tootjad on aga juba teise põlve mahetalunikud, kes esmast tutvust mahetootmisega tegid oma vanemate kõrvalt.
Loe edasi: Eesti parim mahetootja on Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt

Tartu Rattamaratoni võitis võimsalt Erki Pütsep

Erki Pütsep.

Täna, 16. septembril sõideti järjekorras juba 15. Tartu Rattamaraton, mille käiku dikteeris sõidu algusest saati Erki Pütsep, kes võttis liidrirolli juba esimestel kilomeetritel.
Ühtlasi krooniti Pütsep ajaga 2:38:54 Eesti meistriks maastikurattamaratonis. Teisele kohale tuli Allan Oras ajaga 2:40:09 ning kolmanda koha sõitis ajaga 2:40:11 välja itaallane Marzio Deho. Naiste kaksikvõit läks Lätti. Ajaga 3:04:16 oli parim naine Lelde Ardava (üldarvestuses 120), teine Dana Rozlapa 3:10:13 (üldarvestuses 171) ning parima eestlannana oli finišis Janelle Uibokand ajaga 3:13:05 (üldarvestuses 199).

SEB 15. Tartu Rattamaratonile registreerus kokku 5365 ratturit.
Fotod: Tarmo Haud
MTÜ Klubi Tartu Maraton

 

Filmisari ”Eesti lood” ootab ideid konkursile

Algab ideede konkurss dokumentaalfilmide sarja „Eesti lood” tootmiseks aastal 2013. Saabunud kavandite hulgast valivad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital esimeses voorus välja 20 huvipakkuvamat ideed, teises voorus jääb lõppvalikusse 12 filmiprojekti.

„Eesti lugude“ ideekavandite esitamise tähtaeg on 8. oktoober. Ühel A4-suurusel lehel esitatud kavandisse peaks mahtuma idee kirjeldus ja karakterite tutvustus, samuti filmilooks komponeerimise viis koos põhjendusega. Eelkõige on oodatud filmilikud ja julged lähenemised. Ideed palume saata e-posti aadressil eestilood@err.ee.
„Eesti lood” on sari väikese eelarvega pooletunnistest tõsielufilmidest, mis keskenduvad inimestele ja olulistele teemadele tänapäeva Eesti ühiskonnas. Teleformaadis dokumentaalfilmide tootmist rahastavad ühiselt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital.

Anneli Tõevere-Kaur

Klassikaraadio “Räägivad” jõudis 300. saateni

Saatejuht Ignar Fjuk.

Klassikaraadio diskussioonisaadete sari ”Räägivad” on

David Vseviov.

Klassikaraadio eetris igal reedel ja kordusena laupäeva hommikul. See on sari, kus kultuuriinimesed lahkavad ühiskondlikke valukohti ja poliitikateemasid. Juubelisaate külaline oli David Vseviov, räägiti suurest ja väikesest Eestist.

Saate juht arhitekt Ignar Fjuk ütleb, et kultuur ja poliitika on ühe puu kaks samaväärset juurikat: neid eristades jääksid mõlemad ilma millestki väga olulisest. Fjuk loodab, et kultuuriinimesed mõistavad, ja seda pigem varem kui hiljem, et niisama apoliitiline askeldamine ja toimetamine võib neid ükskord ilma jätta nende heast Eestist.

Ignar Fjuk püüab saadetes koos külalistega kuulajale meelde tuletada ja sisendada, et lisaks endale peab nõudlik olema ka nende suhtes, kelle oleme volitanud end esindama – volikogudes, Toompeal, Kadriorus. Loe edasi: Klassikaraadio “Räägivad” jõudis 300. saateni

Lauka põhikooli koolitoit pälvis presidendiproua tunnustuse

Evelin Ilves kohtus Hiiumaal Lauka kooliperega ning arutas Lääne-Eesti LEADER koostööprojekti eestvedajatega kohaliku toidu jõudmise võimalusi lasteasutustesse.

Evelin Ilves rõhutas, et Lauka põhikool, kes valmistab õpilastele koolitoitu Hiiumaa kohalikelt talupidajatelt ostetud värskest ja tervislikust toorainest, on eeskujuks kõikidele teistele lasteasutustele Eestis. Tänu selle eest kuulub kahtlemata kooli kokale, Aimi Aromatovale, kes on võtnud oma südameasjaks pakkuda lastele head ja kodukohast pärit toitu.

Eelmise aasta detsembris külastas Evelin Ilves Vääna Mõisakooli, kus rääkis õpilastele tervislikust toitumisest ning tutvus sealse koolisöökla ja raamatukoguga. Jaanuaris külastas presidendi abikaasa Põlva vallas Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda, veebruaris tutvus ta Rae vallas asuva Jüri Gümnaasiumi õppuritega ning märtsis külastas presidendi abikaasa Muhu põhikooli ja Valjala põhikooli.

Foto: Siret Lahemaa (Lauka põhikool)

Hapusilgupidu ehk Surströmmingsfest

Haapsalus toimub 16. septembril 2012, kl. 14–16 Surströmmingsfest ehk hapusilgupidu. Oodatud on kõik, kes soovivad teha lähemat tutvust põneva maitseelamusega Rootsist, millel on eriline mekk ja tugev, omalaadne lõhn.

Surströmming on tuntud kui üks Rootsi eksklusiivsemaid delikatesse. Tegemist on silguga, mida püütakse hiliskevadel, pannakse puutünni paariks kuuks hapnema, seejärel pakitakse kalad ümber plekkpurkidesse ning lastakse enne tarbimist 6-12 kuud seista. Silku süüakse aadressil Lihula mnt 12, Haapsalu, I korrusel.

Registreerimine: info@hru.ee, 4737056

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabatahtlikuna osalema „Rohelise toote“ kampaanias

Tänavu oktoobris toimuv mahe- ja ökotoodetele tähelepanu juhtiv „Roheline toode“ ootab tegutsema vabatahtlikke üle Eesti. Eesmärk on muuta jaekettides müüdavad loodussäästlikud tooted tarbijale nähtavaks poeriiulitele kinnitatava „Rohelise toote“ märgise abil. Nii lihtsustatakse tarbijatel tervislike ja loodussäästlike valikute tegemist.

Abi vajatakse ennekõike vabatahtlikele sobivates kauplustes mahe- ja ökotoodete märgistamisel. Märgistamine toimub septembrikuus. Kampaania jooksul tuleb eelnevalt valitud kauplusi külastades teha kord nädalas ringkäik, märgistused üle vaadata ning vajadusel tooted korrektselt märgistada.

Vabatahtlikele pakutakse temaatilisi koolitusi ja juhendamist, korraldatakse ühisüritusi. Soovi korral „Rohelise toote“ kampaanias kaasa lüüa, tuleb registreeruda aadressil www.roheline24.ee/et/vabatahtlike-registreerimine oleva vormi kaudu.Samuti tuleb valida, millises poes soovitakse kaupu märgistada ja millistes tegevustes kaasa lüüa.

Lisainfo: www.roheline24.ee ja Facebook’i leht “roheline.”