Pokumaa ootab homme kõiki külla!

MEEPÄEV: Algusega kell 12.00 ja 14.00 räägib Mati Urbanik mesilastest ja mesindusest. Soovijad saavad mett kaasa osta.

POKUMÄNG: Helge muusikaline fantaasiamäng lastele ja lastega Edgar Valteri Pokuraamatute ainetel. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatritudengid avastavad koos lastega Pokumaa imesid ja saladusi. Lavastaja: Jaanika Juhanson (TÜ VKA õppejõud) Osades: Fatme Helgi Leevald, Kaija Maarit Kalvet, Kristjan Lüüs, Laura Niils, Mihkel Kallaste, Sander Rebane (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 1. kursuse üliõpilased),Linda Vaher (EMTA Lavakunstikooli tudeng) ja Imbi Türk (lavastuskorralduse üliõpilane). Etendused toimuvad 20, 21, 22, 27, 28 ja 29 juulil 2 korda päevas algusega kell 13.00 ja 17.00 Piletid müügil pool tundi enne algust kohapeal.

METSATÖLLI KONTSERT: Kontsert toimub Pokumaal, Hauka talukohas. Väravad avatakse kell 20.00, kontsert algab kell 22.00.

Piletid eelmüügist Piletilevis www.piletilevi.ee
kuni 4 aastased lapsed k.a. saavad kontserdile tasuta.

20. juulil on Pokukoda avatud kell 11.00 kuni 21.30.

www.pokumaa.ee

Seeder: Edasisi samme üleliigsete laovarude küsimuses arutame valitsuskabinetis

Helir-Valdor Seeder. Allikas: www.agri.ee

Seoses Euroopa Kohtu 12. juuli otsusega üleliigsete laovarude kohta, pöördub põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Eesti edasiste sammude otsustamiseks valitsuskabinetti.

„Ees on pingeline aeg, sest Euroopa Kohtu värske otsusega kaasneb väga palju juriidilisi ja rahalisi aspekte, mida tuleb analüüsida ja arvesse võtta. Eesti edasised sammud nii käimasolevate kohtuvaidluste kui ka Euroopa suunas tegutsemise osas otsustame valitsuskabinetis,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Meie ettepanek on kabinetti minna augustis. Seni valmistame põllumajandusministeeriumis ette analüüsi ning ettepanekud.“

Põllumajandusminister selgitas, et tegemist on esialgu muude põllumajandustoodete laovarusid puudutava otsusega. „Nüüd tulebki analüüsida, kas suhkru puhul on võimalik välja tuua erisusi või kehtib see kohtuotsus ka nn suhkrutrahvide kohta,“ selgitas Seeder.

Loe edasi: Seeder: Edasisi samme üleliigsete laovarude küsimuses arutame valitsuskabinetis

Surfilaagri korraldaja: Publik on roheliselt korraldatud festivalideks valmis!

Surfilaagri tops. Foto: Liis Härmson

Eelmisel nädalal toimunud Eesti surfielu suurfestival Battery Surfilaager 2012 tõi Roosta Puhkekülasse enam kui 2000 külastajat. Esmakordselt Eestis oli üritus korraldatud rohelisi põhimõtteid järgides. Selleaastase Surfilaagri peamine fookus oli roheline mõtteviis. “Surf on looduslähedane ala ning võib öelda, et loodust säästev mõtlemine on kooskõlas surfarite üldiste põhimõtetega,” valgustas Battery Surfilaager 2012 peakorraldaja Kristel Vettik ettevõtmise tagamaid.

Organiseeritud oli prügi kogumine, sorteerimine, ümbertöötlemisele suunamine ning esmakordselt tutvustati pandi vastu vahetatavat festivalitopsi. “Laagri territooriumil oli 36 prügi sorteerimise punkti ning ärgitasime külastajaid tekkivat prügi õigetesse konteineritesse panema. Samuti sorteerisid jäätmeid kõik üritusel osalevad kaubitsejad. Eesti Pandipakendi esindajad aga tutvustasid laagrilistele põnevaid tooteid, mida jäätmetest valmistada saab ning Keskkonnamet tutvustas ökoloogilise jalajälje vähendamise võimalusi” rääkis peakorraldaja Kristel Vettik.

Loe edasi: Surfilaagri korraldaja: Publik on roheliselt korraldatud festivalideks valmis!

Euroopa Eestlaste Koor annab oma 5. sünnipäeva kontserdi Varbuse Muusikamõisas

13 riigi lauljaid ühendav ainulaadne muusikakollektiiv. Euroopa Eestlaste Koor tähistab oma viiendat tegevusaastat 22.-26. juulini Eestis peetava laululaagriga. Rahvusvahelise koori sünnipäevakontsert toimub Põlvamaal Varbuse Muusikamõisa pargis 24. juulil algusega kell 18. Päev hiljem, 25. juulil kell 21.00 osaleb koor Tulemängul Kanepis Jõksi laululaval.

Koori asutajadirigent Kalev Lindal ütles, et juba viiendat aastat tegutseva Euroopa Eestlaste Koori näol on tegemist tõepoolest väga unikaalse muusikakollektiiviga. „Kuna kooris laulab nii võõrsil alaliselt elavaid kui ajutiselt töötavaid eestlasi, samuti välismaalasi, kellel sügavam huvi eesti keele ja kultuuri suhtes, võib koori nimetada tõeliseks eestluse kandjaks ja tutvustajaks Euroopas ning maailmas,“ rääkis Lindal. „Võib vaid ette kujutada, mida tähendab 13 riigis elava kooriliikme kokkusaamine proovi jaoks, ent seda rohkem suudetakse väljendada ürgeestlaslikku vaimu. Koori lauljate kooskäimine, soov ühiselt musitseerida ja pühendumus annavad silmad ette nii mõnelegi kohalikule kodueesti
kollektiivile.“

Loe edasi: Euroopa Eestlaste Koor annab oma 5. sünnipäeva kontserdi Varbuse Muusikamõisas

SEB Tartu Rulluisumaratoni võitu ihkab iga meeskond

parimad meeskonnad 2011. Foto: Ardo Säks

Juba vähem kui kuu aja pärast, 12. augustil toimub Baltikumi ja Põhjamaade suurim rulluisuüritus – SEB 6. Tartu Rulluisumaraton, mis toob aastast aastasse starti üha enam rulluisusõpru. Taas on rajal ka varasemad rulluisumaratoni võitjad, kellest igaüks ka sellel aastal võitu ihkab.

Meeskondadest on kindlasti stardis eelmise aasta esikolmik ning iga meeskond töötab justnimelt poodiumi kõrgeima koha nimel. Eelmise aasta klubide arvestuses esikoha saanud Rullibaasi meeskonna esindaja Danila Ruusu sõnul tullakse kindlasti eelmise aasta võitu kaitsma: „SEB Tartu Rulluisumaraton on alati olnud üks meeldivamaid võistlusi ja kui meeskond on stardis, on sihid ainult esimese koha suunas. Sellel aastal on meie meeskond komplekteeritud väga tugevate ja sihikindlate sportlastega, mis annab meile kõik võimalused võidelda esikoha eest.”

Loe edasi: SEB Tartu Rulluisumaratoni võitu ihkab iga meeskond

Corelli Music alustab heategevuslike mõisakontsertidega

Täna, 19. juulil alustab agentuur Corelli Music tänavusuvise menusündmuse, heategevusliku kontserdisarjaga „Eesti mõisad 2012“, kus Eesti mõisate ilu ja ajalugu ühinevad barokkmuusika ja metseenluse ideega. Juba aastast 1999. eri mõisates korraldatud sarja kauni barokkmuusikaga kontserdid külastavad tänavu 19.–22. juulil Suure-Kõpu, Saka, Vihula ja Uderna mõisaid. Sel aastal läheb publiku ja metseenide sihtannetus Uderna mõisas asuva SA Uderna Hooldekodu välisvalgustuse rajamise fondi. Sarja peaesineja, barokkansambel Corelli Consort tähistab tänavuste kontsertidega oma juubelihooaega.
Loe edasi: Corelli Music alustab heategevuslike mõisakontsertidega

Algab muuseumide külastusmäng

Reedel, 20. juulil algab ja pühapäeval, 5. augustil lõpeb külastusmäng, millega on liitunud 25 muuseumit üle Eesti! Astuge sisse vähemalt kahte muuseumi, tehke kaasa kas otsimismäng, vastake lihtsatele küsimustele, uurige mõnd eksponaati lähemalt – ülesanded ei ole kaelamurdvad! Saate flaierile templi ja osalete loosimises. Iga muuseum loosib välja pääsme kahele Tartu Uue Teatri muusikalisele suveetendusele “Opus Geographicum ehk naised valitsevad maailma”, mida mängitakse Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi uue hoone asukohas. Võitja saab valida talle sobiva päeva. Lisaks loosivad muuseumid veel omi auhindu!

Võrumaal mängivad külastusmängu Kreutzwaldi muuseum, Võrumaa muuseum ja Mõniste muuseum, Põlvamaal Põlva Talurahvamuuseum
Karilatsis ja Valgamaal Valga muuseum Valga linnas.

Täpne info Eesti Rahva Muuseumi kodulehel www.erm.ee, muuseumide külastusmäng; ja muuseumide kodulehtedel.

Rohumaade niitmise tähtaega pikendatakse 20. augustini

Heitlikest ilmastikutingimustest tulenevalt otsustas
põllumajandusministeerium pikendada rohumaade niitmise tähtaega 20.
augustini.

„Kuna ilmastikuolud on sel suvel olnud erakordselt vihmased, pole paljudel
rohumaadel olnud võimalik heina teha. Saades tekkinud probleemist aru,
otsustasime muuta määrust ja pikendada niitmise tähtaega seniselt 31.
juulilt 20. augustini,“ selgitas põllumajandusminister Helir-Valdor
Seeder.

Põllumajandusministri poole pöördusid sel nädalal ühise palvega
Talupidajate Keskliit ja Põllumeeste Keskliit. „Arutasime põllumeeste
palvet PRIAga ning kuna põldu võib harida ajal, millal kasutatav tehnika
ei jäta põllule harimissügavusest sügavamaid jälgi, on meie ühine
seisukoht, et niitmise tähtaja pikendamine on vajalik,“ ütles Seeder.

Tööd tuleb teostada esimesel võimalusel, kui ilmaolud seda võimaldavad,
kuid mitte hiljem kui 20. augustiks. Põllumajandusmaa heas põllumajandus-
ja keskkonnaseisundis hoidmist reguleerivad Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr
73/2009 lisa III ja põllumajandusministri 17. veebruari 2010 määrus nr
11.

Otsi! Leia! Mõistata!

Eesti muuseumide külastusmäng!

Suvel rahvas liigub rohkem, otsib elamusi ja midagi uut, miks mitte kiigata sisse muuseumidesse! Sellele lootes on 25 muuseumi üle Eesti on liitunud külastusmänguks, mis kestab 20. juulist 5. augustini. Täpne info kõikide osalejate kohta on üleval Eesti Rahva Muuseumi kodulehel (www.erm.ee, Muuseumide külastusmäng), samuti muuseumide oma kodulehtedel. Tavakülastusele lisaks pakutakse lustakaid otsimismänge, õpitubasid, võimalust ise oma kätega midagi meisterdada, teatraliseeritud külastusi ja palju muud huvitavat. Vastavale flaierile tehakse märge muuseumikülastuse kohta. Vaid kahes muuseumis käimisest piisab loosimisel osalemiseks. Iga muuseum loosib mängu lõppedes kaks pääset Tartu Uue Teatri muusikalisele suveetendusele „Opus Geographicum ehk naised valitsevad maailma“, mida mängitakse Eesti Rahva Muuseumi uue hoone asukohas Raadil. Etendust mängitakse augustis 8 korda ja võitjad saavad valida neile sobiva päeva. Lisaks läheb loosi muusumide omi auhindu: raamatuid, meeneid jm.

Võrumaal osalevad Kreutzwaldi muuseum (Kreutzwaldi 31, Võru), Võrumaa muuseum (Katariina 11, Võru) ja Mõniste muuseum (Kuutsi küla, Mõniste vald). Põlvamaal Põlva talurahvamuuseum (Karilatsi küla, Kõlleste vald), Valgamaal Valga muuseum (Vabaduse 8, Valga).

Kohtumiseni muuseumides!

Siiri Toomik

Talunik võib edaspidi investeeringutoetust saanud ettevõtte lastele üle anda

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna määruse muutmise, mis kiirendab põllumajandusvaldkonna mikroettevõtetes investeeringute elluviimist ning lubab talunikel oma ettevõtte koos investeeringuobjektiga anda üle näiteks oma lastele.

„Talumajapidamised on täna üks väheseid valdkondi, kus järjepidevus säilib põlvest põlve. Sellist traditsiooni tasub hoida ja väärtustada,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Uue korra järgi võimaldame näiteks füüsilisest isikust ettevõtjail oma talu ühes investeeringutoetuse abiga soetatud masinate ja seadmetega anda üle lastele.“

Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise uute nõuete järgi võib mikroettevõtja oma põllumajandusettevõtte koos meetmest 1.4.1 saadud toetuse abiga soetatud investeeringuobjektiga üle anda, kas siis lapsele või osaühingule, mille kogu osakapital kuulub toetuse saajale.

Teine suurim muudatus määruses puudutab investeeringu teostamise tähtaega – toetuse saajad peavad uue korra järgi alustama investeeringu elluviimist kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ning selle aja jooksul tuleb kavandatavast investeeringust teha vähemalt 25 protsenti. Ülejäänud investeering tuleb teha ja seda tõendavad dokumendid PRIAle esitada kahe aasta jooksul alates taotluse rahuldamisest, kuid hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

Lisaks lühendab PRIA taotluste menetlemist 5 päeva võrra, mis tähendab, et taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tuleb PRIAl teha senise 90 tööpäeva asemel 85 tööpäeva jooksul.

Muudetud on ka hindamiskriteeriumite punkte, et aidata tõhusamalt kaasa meetme eesmärkide saavutamisele. Senisest enam saavad punkte taotlejad, kes pole meetme 1.4.1 raames veel toetust saanud. Maksimaalne toetuse suurus kogu MAK 2007-2013 programmiperioodil kokku on ühe taotleja kohta 100 000 eurot.

Uute nõuete eesmärk on kiirendada investeeringute elluviimist ning tagada vahendite kasutamine programmiperioodi lõpuks. Põllumajandusministri 8. septembri 2010. a määruse nr 89 “Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” muutmine jõustub avaldamisega Riigi Teatajas kolme päeva jooksul. Meetme 1.4.1 järgmine taotlusperiood algab 26. novembril 2012.

2011. aasta taotlusvoorus määrati taotlejatele mikropõllumajandusettevõtete arendamise investeeringutoetust kokku 12,9 miljoni euro eest. Siiani toimunud taotlusvoorude raames on 2195 heakskiidetud taotlusele määratud 87 miljonit eurot toetust, mille abil investeeritakse mikropõllumajandusettevõtete arendamisse kokku 185,8 miljonit eurot. Eelmise taotlusvooru tulemustega saab täpsemalt tutvuda SIIN.

Fotoajakirjanik toob Eesti elu märgilised sündmused arhiivist välja

Fotograaf Toomas Volmer (fotol) alustas Eesti lähiajaloo olulisemaid sündmusi kajastavate piltide avaldamist Facebooki lehel “Eesti elu pildis”. Esimesel postitusel naeratavad Rahvarinde I kongressi lõpuhetkedel kõrvuti Edgar Savisaar ja Marju Lauristin.

“Eesti lähiajalugu on olnud äärmiselt põnev ja kiire muutuste aeg. Taasiseseisvumise ajal ja ka hiljem on mul pressifotograafina olnud võimalus jäädvustada väga paljusid Eesti elu olulisi sündmusi ja inimesi,” rääkis piltide autor Toomas Volmer. “Neid väärikaid hetki tasub meenutada.”

Enam kui 25 aasta pikkuse fotograafitöö tulemusena on Toomas Volmeri fotoarhiivi kogunenud märkimisväärne hulk väärtuslikku pildimaterjali, mida nüüd on plaanis pilt haaval avaldada Facebookis.

“Iga nädal avaldan uue pildi, mis on Eesti lähiajaloos mingil põhjusel märgilise tähtsusega. Esimeseks postituseks saigi kohe pilt, mis kujutab Marju Lauristini ja Edgar Savisaart kõrvuti – tõenäoliselt on see üks väheseid, kui mitte ainuke taoline pilt,” rääkis Volmer.

“Eesti elu pildis” on ühe fotoajakirjaniku nägemus elust Eestis. Avaldatavad pildid kujutavad Eesti lähiajaloost olulisi inimesi – nii portreedel kui ka sündmuste keerises – , sündmusi ja paiku.

Taust
Toomas Volmer (s. 1962) on Eesti fotograaf ja fotoajakirjanik. Ta on pildistanud näiteks Eesti Teadeteagentuuri (ETA), ajakirja Luup, Eesti Päevalehe, Ilta-Sanomate ja Helsingin Sanomate, aga ka paljude riigiasutuste ja eraettevõtete jaoks. Mitmel aastal on Toomas Volmer olnud Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõttude ametlik fotograaf.

Eesti elu pildis – https://www.facebook.com/eestielupildis

Täna algavad mõisameistrite päevad Suuremõisas

17. – 20. juulil toimuvad Suuremõisa lossi pargis (spordihoone tagune kiigeplats ja selle ümbrus) mõisameistrite päevad. Ametlik avamine on 17. juulil kell 16 ja ametlik lõpetamine 20. juulil kell 16. Läbi nende nelja päeva on võimalik külastajatel jälgida (ka ise kätt proovida oma tööriistadega) „suure kunsti sündi” ja samas ka einestada. Soovi korral saab valmis kujusid osta ka enne lõpuoksjonit kokkuleppel meistri ja korraldajaga. Lastele on avatud ürituse ajal eraldi tegelusnurk. Reedel kell 16 toimub ürituse ametlik lõpetamine ja oksjon. Esineb tantsutrupp Tuurit-Tuurit ning Mõisaprouad.

Maalimise perepäev Luke mõisas

Pühapäeval 22. juulil kell 12 – 16 toimub Luke mõisas maalimise perepäev „Õpime loodust maalima“. Maalimise ja joonistamise vahendid korraldajatelt, abiks kogenud juhendajad. Võimalusel võta kaasa piknikutekk. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul ja veeda Luke mõisas tore pühapäev! Toetab SA KIK. Tasuta. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik.
Lisainfo telefonil 55544 231 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Voose küla on üks mõnus paik puhkuseks

Voose küla on olnud üks aktiivsemaid kodanikuliikumise ja maaelu edendamise toetajaid ja propageerijaid, seetõttu pole väga üllatav, et just meid koos Metsanurme külaga Harjumaalt aktsiooni valiti. Loodan, et suudame ka seekord ennast heast küljest näidata. Voose on korduvalt valitud kauneimaks külaks, meil on ka kauneima talu tiitli võitja, meie talispodipäevad on juba lausa legendaarseks muutunud jne.
Kuid kõige tähtsam on ikka see, et kohalikud elanikud on meil aktiivsed, tahtmist ja optimismi täis ning töötavad ühise eesmärgi nimel. Ja see ühine eesmärk on meil turismi arendamine, mille läbi loodame kohalikku ettevõtluskeskkonda parandada, mis omakorda annab võimaluse inimestele kohapeal tööd ja leiba pakkuda. Selle puudumine on praegu peamine põhjus, miks inimesed linnadesse kolivad. Samas on Voosel väga suur potensiaal just turismisihtkohana, sest meie ajalugu, loodus, vaatamisväärsused jms on vägagi atraktiivsed.
21. juulil tahamegi näidata seda kõike, korraldame ekskursioone, toimub fotovõistlus, kus eelnevat koolitust pakub ja auhinnad on välja pannud Nikon. Eesti esimese interaktiivse jalgrattamuuseumi avamine toimub samuti (kõik rattad on töökorras ja neid saavad soovijad kasutada), kohal on kuumaõhupall, millega saab Voose kohale tõusta, toimub PAFpalli võistlus, väljasõit Kakerdi rabasse veoautoga, Voose küla tutvustav matk, pakume käsitöötooteid, kohapealset toidukraami, lapsed saavad seigelda madalseiklusrajal ja batuudil, ratsutada poniga ja osaleda erinevates töötubades, saab näha kuidas lambakoerad oma tööd teevad… Nii et tegevust ja lusti ning rõõmu jagub kõigile.
Tahame tutvustada Vooset kui mõnusat puhkuseveetmise paika ja loomulikult loodame, et inimesed saavad sel päeval nii positiivse elamuse, et tahavad meie juurde ikka ja jälle tagasi tulla.
Tanel Talve,
MTÜ Voose Külaselts
juhatuse liige

Leevaku hüdroelektrijaam ootab huvilisi uudistama

polvamaa.ee

Kuni augusti lõpuni on kuulsusrikka ajalooga Leevaku hüdroelektrijaam külastajatele avatud iga päev kell 11-14.

Muul ajal tuleks külastamissoovi korral eelnevalt kokku leppida telefonil 795 2238 või 5393 2855.
Leevaku on ristteel asuv küla Räpina vallas, mille sümboliteks on kõrge telliskivikorsten ja elektrijaam Võhandu jõe paisul.
20. sajandi algul oli Leevakul jahu- ja saeveski ning villavabrik. Veejõudu on kasutatud siin alates 1835. aastast. Samuti tehti siin savinõusid. Plaanist ehitada Leevakule tellisetehas räägib 1923. a. valminud kõrge korsten.

Kuulus on Leevaku hüdroelektrijaam, mis II Maailmasõja ajal hävis. 1947. a taastati elektrijaam Võrumaa noorte ühistööna.
Praegu saab elektrijaamas tutvuda nii jaama enda, Leevaku ajalugu tutvustavate stendide kui nõukogudeaegsete elektrimõõdikutega. 2007. aasta suvel lavastas Raivo Adlas Jan Rahmani stsenaariumi järgi ning Räpina ümbruse harrastusnäitlejate kaasabil 1947. aasta Leevaku hüdroelektrijaama löökehitusest näitemängu, mida mängiti Leevaku elektrijaama juures.
Kokkuleppel elektrijaama omanikuga hoiab Leevaku küla seltsing elektrijaama uksed suvekuudel külastajatele lahti.

Corelli Music toetab heategevuslike mõisakontsertidega Uderna hooldekodu

Agentuur Corelli Music alustab tänavusuvise menusündmuse, heategevusliku kontserdisarjaga „Eesti mõisad 2012”, kus Eesti mõisate ilu ja ajalugu ühinevad barokkmuusika ja metseenluse ideega. Juba aastast 1999. eri mõisates korraldatud sarja kauni barokkmuusikaga kontserdid külastavad tänavu 19.–22. juulil Suure-Kõpu, Saka, Vihula ja Uderna mõisaid. Sel aastal läheb publiku ja metseenide sihtannetus Uderna mõisas asuva SA Uderna Hooldekodu välisvalgustuse rajamise fondi. Sarja peaesineja, barokkansambel Corelli Consort tähistab tänavuste kontsertidega oma juubelihooaega.
Barokkansambel Corelli Consort koos fagotimängija Peeter Sarapuuga esitab ajastu pillidel kauni barokkmuusikaga kava, Eesti luuleklassika pärle esitab näitleja Guido Kangur. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab oma tuntud muhedal moel kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, Saka mõisas Tõnis Kaasik. Kontserdid toimuvad neljapäeval, 19. juulil Suure-Kõpu mõisas, reedel, 20. juulil Saka mõisas, laupäeval, 21. juulil Vihula mõisas ja pühapäeval, 22. juulil Uderna mõisas. Kontserdid algavad kõikjal kell 18.

Laste suvepäevad Asukülas

Asuküla selts ja Asuküla raamatukogu korraldavad 18. ja 19. augustil laste suvepäevad, mille eesmärgiks on laste loovuse arendamine. Suvepäevad on projekt, mis viiakse läbi kohaliku omaalgatuse toel. Suvepäevad on mõeldud 5-10aastastele lastele.

Projekti eesmärgiks on pakkuda lastele suvel kasulikku ja arendavat loovtegevust (meisterdada, joonistada, mängida, laulda jms.) Tutvustada lastele näitemängu telgitaguseid võimaldades neil endil kehastuda muinasjututegelasteks või kasutada mänguasju, näpunukke, käpiknukke. 

Laste suvepäevad, koondnimetusega „Reis muinasjutumaal”, toimuvad 18. ja 19. augustil Asuküla koolimajas. Suvepäevad on ilma ööbimiseta. Mõlemal päeval on toitlustamine.

Esimesel päeval algavad suvepäevad kell 10 ja järele võib lastele minna kell 20.

Teisel päeval algavad suvepäevad kell 10 ja järele lastele võib tulla kell 17.

Soovitav on, et lastel oleksid seljas mugavad riided ja jalatsid, ka peakate peaks olema.

Kaasa võtta lemmik-karu esimesel päeval toimuva karude pikniku jaoks.

Ette valmistada tuleb ka kostüüm esimesel õhtul toimuva Tuhkatriinu balli jaoks. Kõiki kostüüme auhinnatakse.

Info ja registreerumine 18. juulini   asukyla@gmail.com või 5390 3632 Imbi Sildaru

Kohtade arv on piiratud!

Allikas: laanemaa.ee

Avatud külaväravad on laiemale avalikkusele suunatud külaliikumist tuvustav projekt

Olete palutud küladesse külla 21.juulil ja 28.juulil.

Külade tutvustusi ja programme vaata kodulehelt www.külad.ee ning Facebooki lehelt Avatud külaväravad.

Osalevad külad: Metsanurme ja Voose Harjumaalt, Kõpu ja Kassari Hiiumaalt, Oonurme ja Kõrtsialuse Ida-Virumaalt, Kamari ja Sadala Jõgevamaalt, Prandi ja Kuksema Järvamaalt, Venevere ja Miila Lääne-Virumaalt, Rälby ja Piirsalu Läänemaalt, Lindi ja Soometsa Pärnumaalt, Ohekatku ja Sulu-Velise Raplamaalt, Metsküla ja Käesla Saaremaalt, Rahinge ja Lääniste Tartumaalt, Maaritsa ja Ruusa Põlvamaalt, Palupera Valgamaalt, Tuhalaane ja Pilistvere Viljandimaalt,Tsolgo, Voki ja Viitina Võrumaalt.

Uus matkarada läbib kuut maakonda

Täna avatakse Lääne-Virumaal Oandu looduskeskuses üle-eestiline matkarada, mille pikkus on 370 kilomeetrit ja mis läheb ka läbi Viljandimaa.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) matkatee läbib Harju, Lääne-Viru, Järva, Rap­la, Pärnu ja Viljandi maakonda.

Selle Kesk-Eesti lõik algab Vändra vallast Kellisaare lõkkekohast, läbib «Sakala» teed, jõuab Hüpassaarde, sealt Oksale, Kõrtsi, Tõramaale ja Lätti ning lõpeb Pärnumaal Saarde vallas Pertlimetsa lõkkekohas. Viljandimaal kulgeb rada 40 kilomeetrit.

Matkarada läbib kahte rahvusparki, üheksat kaitseala, nelja RMK puhkeala, kuut maakonda ja 33 RMK laagripaika. Seda saab läbida ka lõikude kaupa. Alustada saab Oandu, Aegviidu, Soomaa või Kabli looduskeskuse juurest ning Pärnumaa metskonna kontori juurest Laiksaarest. Loe edasi: Uus matkarada läbib kuut maakonda

Saaremaa vetest avastati agressiivne ahvenaline

AGRESSIIVNE AHVENALINE: Selline 20 cm pikkune ümarmudil püüti eile Sõrves Lõu lahest. Foto: Egon Sepp
Salme valla Lõu küla elanik püüdis eile hommikul kohalikust lahest ennenägematu kala, kelles tuvastas ahvenaliste seltsi kuuluva ümarmudila.

Suur oli Egon Sepa üllatus, kui ta kala kohta uurides lugeda sai, et 20 cm pikkuse ümarmudila näol on tegemist agressiivse kalaga, kes tõrjub välja kohalikud liigid. “Tegemist on täpselt sama teemaga nagu kormoranide ja huntide puhul, aga ümarmudil tegutseb vee all ning seda me ise ei tunneta ega näe,” ütles Sepp Saarte Häälele.

Varem on Musta mere piirkonnast pärit ümarmudilat Eestis leitud Pärnu ja Tallinna lahest. Viimases on ta saanud juba niivõrd tavaliseks kalaks, et Prangli saare kalurid pidavat teda päevas mitmesaja kilo kaupa püüdma. Loe edasi: Saaremaa vetest avastati agressiivne ahvenaline

Karuputketõrjega läks mullu nihusti, tänavu töö alles käib

Karuputketõrjetööd hakkavad peagi lõppema, muu hulgas tuleb Pärnumaal eelmisel aastal tehtud praaki parandada.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitsebioloog Tarmo Männigo ütles, et karuputketõrje on kulgenud Pärnumaal tavapärases tempos.

Vegetatsiooniperioodi alguses piisas sooja aega, karuputked said kasvuhoo sisse. Vihmad võivad mõju avaldada tõrje kvaliteedile, kui mürk ei saa küllaldaselt mõjuda või mürgitatakse niiskeid taimi.

“Töö vastuvõtmisel jälgitakse täpselt kvaliteedinõudeid ja kaardimaterjali, sest putked peavad olema tõrjutud nii koloonias endas kui 20 meetri kaugusel kolooniast,” rääkis Männigo. Enamikus Pärnumaa tõrjekolooniates on tema andmeil tehtud kaks tõrjet.

Riigihankelepingu järgi peab käsitsi mürgitamisel tegema sõltuvalt kolooniast kaks–kolm tõrjeringi. Mitu korda kusagil tõrjet teha, on Männigo jutu järgi tegija otsustada. “Põhieesmärk on, et töö vastuvõtuks oleks tehtud kvaliteetne tõrje, olla ei tohi elujõulisi vegetatsioonitaimi,” rõhutas looduskaitsebioloog.

Tööde üleandmise-vastuvõtu aeg on 25. juulist 25. augustini. Siis selguvad tõrje tulemused. Pärnumaal tuleb tänavu karuputke tõrjuda 35 hektaril kasvualal, mis koosneb 79st eraldi paiknevast ja eri suurusega kolooniast, millest suurim on 3,8 hektarit.

Annika Poldre


Mõisameistrid kogunevad Suuremõisas

Mõisameistrid kogunevad Suuremõisas

Juba teisipäeval algavatel teisel mõisameistrite päevadel annavad tooni vigursaagijad ja ja sepad Eestist ning Soomest. Tegemist on neli päeva, 17.-20. juulini kestva kestva rahvusvahelise vigursaagijate kokkutulekuga, kus huviliste silme all töötavad umbes 25 Soome ja Eesti vigursaagijat, lisaks iga päev mõned sepad. Nelja päeva jooksul näitavad nad huvilistele tööprotsessi ja lõpuks valminud esemeid.

Haapsalus tulekul Eesti esimene joogafestival

Järgmisel nädalavahetusel avaneb Eestis harukordne võimalus saada osa suurest ilusast sündmusest – joogafestivalist 21.-22. juulil Haapsalus.

Joogafestivalil jagub tegevust nii meestele kui naistele, noortele kui eakatele, lastele ning rasedatele, algajatele ja aastaid joogat praktiseerinutele. Mõlema päeva programm kestab 12 tundi paralleelselt kolmel laval. Kokku toimub 26 erinevat sündmust.

Kui sa pole kunagi joogas käinud, siis joogafestival on õige koht: saad proovida oma võimeid ja arendada tarkust parimate õpetajate juhendamisel. Kui sa oled juba ammu joogas käinud, saad osaleda peaesineja töötubades, kontsertidel ja proovida joogat teiste stiilide parimate õpetajate juhendamisel.

Täpsem info: www.joogafestival.ee Loe edasi: Haapsalus tulekul Eesti esimene joogafestival