Eesti

Põlvamaal tunnustati kaunite kodude omanikke

Põlva maavanem tänas Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

Võidupüha, 23. juuni pärastlõunal tänas ja tunnustas maavanem Ulla Preeden Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

1997. aastal kuulutas president Lennart Meri välja kodukaunistamise aasta, mille üheks eesmärgiks oli parimate kodukaunistajate tunnustamine. Tänaseks on saanud sellest traditsioon. Igal kevadel valitakse kõigis maakondades ja neljas suuremas linnas välja neli kõige kaunimat kinnistut ehk “Kaunist Eesti kodu”, mis esitatakse presidendile autasustamiseks.

Maavanem tunnustas kõiki Põlvamaa valdade poolt konkursile “Eesti kaunis kodu 2014” esitatud kanditaate ning andis neile üle tänukaardi, mastivimpli ja sireli istiku.

Sel aastal tunnistati kaunimateks Põlvamaa kodudeks, kes pälvisid maavanema aukirja ja esitatakse Eesti Vabariigi Presidendile autasustamiseks:

– Lii ja Toomas Tarve Jõekääru talu Haavapää külas Veriora vallas;

– Mare Orioni maakodu Linnamäe külas Orava vallas;

– Anneli ja Maidu Patraili Mikko talu Tännassilma külas Põlva vallas

– ja kohaliku omavalitsusena Värska vald.

Maret Reinumägi

Laupäeval võistlevad Pärnus parimad raiesportlased

Eeloleval laupäeval (28. juunil) toimuvad Pärnus Vallikäärus Eesti raiemeistrivõistlused. Lisaks Eesti meistrile selgub päeva lõpuks ka Eesti koondis raiespordi maailmameistrivõistlustele. Võistluste peakohtunik Aarne Liiders ennustas, et Pärnus on oodata ülipõnevat võistlust. Nimelt pannakse maailmameistrivõistluste kolmeliikmeline koondis kokku võistlejatest, kes on sel ja eelmisel aastal kogunud neljalt võistluselt enim punkte. „Punktitabel on praegu selline, et enam-vähem kindlalt võib tunda end vaid Taavi Ehrpais, keson kogunud 26 punkti,” rääkis peakohtunik Liiders. Kaks koondise liiget selguvad aga alles pärast laupäevast võistlust. Andres Olesk, kel on ette näidata hulgaliselt häid tulemusi ja isegi individuaalne maailmameistritiitel 2010. aastast, pidi ühe võistluse vahele jätma ja on praeguse seisuga kogunud 18 punkti. Talle järgneb Sulev Tooming 15 punktiga ning praeguse edetabeli neljas on Marko Pohlak 14 punktiga. Nii ei julge ka ülikogenud raiespordientusiast Aarne Liiders ennustada, kes võistlevad Eesti eest septembrikuus Šveitsis maailmameistrivõistlustel.

Fotomeenutused möödunud aastal toimunud raievõistluselt.

Raievõistluste peakorraldaja Mart Kelk Eesti Metsaseltsist lisas, et kindlasti pakuvad põnevust ka juuniorsportlased. Praegu on parimad tulemused Jarro Mihkelsonil, Ranet Sildojal ja Helvis Koortil Luua Metsanduskoolist, kuid vahed on väga väikesed. Nii et põnevust ja üllatusi peaks jätkuma.
Rahvusvahelise formaadi alusel korraldatavad raievõistlused koosnevad viiest alast: langetamine, ketivahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine. Langetamine toimub Pärnu lähistel metsas, platsialadel võisteldakse Vallikäärus. Võistlused avatakse kell 11, tulemused selguvad kella viieks pärastlõunal. Maailmameistrivõistluste koondise koosseis tehakse teatavaks hilisõhtul.
Lisaks Eesti raiesportlastele võtavad võistlustest osa Soome, Läti, Leedu ja Valgevene võistlejad.
Toomas Kelt

Mõniste muuseumin saa hainakuun kaija kultuuriperändüse näütüst

1. hainakuu pääväl kell 14 tetäs Mõniste muuseumin valla näütüs “Pärandus elab!”

Näütüs tege inemiisile tutvas Eesti vaimse kultuuriperändüse nimekirja. Rahvakultuuri Keskusen kokkopantu näütüsel om vällä säetü üts jagu nimekirän olevit tiidmisi. Võromaalt om näütüsel esindet rahvameditsiini teema.

Näütüse vallategemisel kõneldas, mis om tuu nimekiri ja kuimuudu perändedü tiidmise sinnä jõudva. Pääle jututsõõri saa kullõlda ja oppi Pettai Reeda käest tiidmisi ravihainu kotsile.

Oodami huvilisi nii vallategemise manu ku ka näütüst kaema. Näütüs om valla hainakuu lõpuni, kaija saa muuseumi külastusaol.

Külli Eichenbaum

Ajalooline Vabadussõja mälestussammas Ristil saab 90-aastaseks

Pühapäeval, 29. juunil kell 13 tähistatakse Harjumaal Risti kirikaias 90 aasta möödumist Vabadussõjasamba avamisest. Seoses sellega külastab Harju-Ristit ka Eesti Vabariigi siseminister Hanno Pevkur, kes asetab samba juurde mälestuspärja.

Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenud Risti kihelkonna meeste mälestuseks püstitatud sammas on üks neljast, mis elas puutumatuna üle Nõukogude okupatsiooni. Teadaolevalt jäid Eestis terviklikuna püsima veel ka Audru, Pilistvere ja Vormsi sambad. Aastatel 1921-1940 rajati Eestis enam kui 150 Vabadussõjale pühendatud mälestusmärki, millest enamik hävitati Nõukogude okupatsiooni ajal.

Risti Vabadussõja mälestussammas püstitati koguduse initsiatiivil ja annetajate toel ning selle valmistas kohalik kiviraidur Emil Weiss.

Sammas on valmistatud Vasalemma marmorist ja kujutab endast soklile asetatud õhukest baasiga risttahukat. Seda katab kolmnurkse frontooniga kahepoolse kaldega kivikatus, mille peal on ladina rist. Risttahuka esiküljel on tekst “Eesti Wabadussõjas langenud sõdurid/ 1918.-1920.” ja 8 nime. Nende all on süvareljeefis ristatud tammeoksad, mille keskel ladina risti kujutis. Soklil on kiri “Suuremad armastust ep ole ühelgi, kui see/ et tema oma elu jätab oma sõprade eest. Joh.15.13 ” ja teksti all on kujutatud ristatud mõõgad. Samba tagumisel küljel on kiri “Ilmasõjas langenud sõdurid 1914.-1918” ja 30 langenud sõduri nimed. Sammas on ümbritsetud sepisaiaga.

Tänu Siseministeeriumi, Risti koguduse ja Padise Vallavalitsuse ühendatud jõududele teostati läinud kevadel Risti kirikaias elektrivõrgu ümberehitustööd, mille käigus sai teisaldatud ka Vabadussõja mälestussammast inetul kombel varjanud elektripost.

Samuti jõudis mõne nädala eest Ristile konserveerituna tagasi Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi poolt 90 aasta eest samba avamisel kingitud mälestuspärg, mis on ainus teadaolev kogu Eestis. Metallist pärg oli kogu okupatsiooniaja varjul Risti kiriku tornis ning leiti sealt mõne aasta eest torni koristamise käigus.

Annika Laats

Pärnus alustab tegevust Eesti teine puudega laste hoiukodu

Homme, 27. juunil avab SA TÜ Kliinikumi Lastefondi toel Pärnus oma uksed Eesti teine raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu.

Pärnu Toimetulekukooli ruumides hakkab teenust pakkuma MTÜ Eliise Puhkusepesa, mis on loodud innustatuna SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaaniast “Unistuste puhkus”. Ühingu põhieesmärgiks on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja töötamist või toimetulekut ning vähendada ajutiselt lapse hooldaja hoolduskoormust.

Kuni juuli lõpuni pakutakse puudega ja suurema hooldusvajadusega lastele hoiuteenust nädalavahetustel: reede hommikul kella 8-st kuni pühapäeva õhtul kella 20-ni. Nõudluse olemasolul jätkatakse augustis teenuse pakkumist igapäevaselt ja ööpäevaringselt. Hoiukodu septembrikuised lahtiolekuajad leiab juuni lõpus MTÜ Eliise kodulehelt . Lapsevanem võib teenust kasutada aastaringselt nii ööpäevase kui ka päevase teenusena, soovi korral ka tundide arvestuses.

Korraga pakutakse hoiuteenust kuni neljale lapsele ning Pärnu hoiukodu peamiseks sihtgrupiks on Pärnumaa omavalitsuste raske ja sügava puudega laste vanemad ja hooldajad. Teistest maakondadest pärit lastele pakutakse teenust vabade kohtade olemasolul.

MTÜ Eliise Puhkusepesa asutaja, 9-aastast sügava puudega Eliiset kasvatav Margit Krjukov on siiralt rõõmus, et tema kauaaegne unistus on lõpuks teoks saamas, tundes samal ajal ka pisukest hirmu projekti õnnestumise ees.

Pärnu hoiukodu pidulik avamisüritus toimub 27. juunil kell 12.

Eesti esimene raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu avati SA TÜK Lastefondi eestvedamisel Tartus Käopesa asenduskodu juures 17. märtsil. Kolmas samalaadne hoiukodu on kavas avada käesoleva aasta kolmandas kvartalis Jõhvis ning neljandas kvartalis Võrus.

Merili Kärner

Aasta Mereharija 2014 tiitli pälvis Ilmar Noor

Rahvusvahelise mereorganisatsiooni IMO poolt 2011.aastal algatatud ülemaailmse meremehe päeva (25.juuni) egiidi all omistavad Eesti meremehi ja reedereid ühendavad organisatsioonid igal aastal Aasta Mereharija tiitlit.

Tänavuse aasta Mereharija tiitel ja tänukiri, koos sellega kaasas käiva 1000-eurose rahalise preemiaga anti üle 20. juunil, Rannarahva muuseumis Viimsis. Mereharija 2014 on Eesti Mereakadeemia pikaajaline laevandusteaduskonna õppejõud Ilmar Noor. Ilmar Noort tunnustati rohkem kui 25-aastase pühendunud tegevuse ja töö eest tulevaste laevajuhtide harimisel nii õppejõuna, õppetooli juhatajana kui dekaanina.

2011.aastal pälvis Aasta Mereharija tiitli Eesti Mereakadeemia (EMARA) matemaatika õppejõud Aado-Otto Haavamäe, 2012.aastal Katrin Mellis, laste merelise huvihariduse edendaja ja 2013.aastal EMARA mehaanikateaduskonna õppejõud Heino Punab.

Aasta Mereharija tiitlit otsustavad Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Meremeeste Liit ja Eesti Laevaomanike Liit ühise konsensusliku otsuse alusel.

IMO meremehe päev on ülemaailmne, meremeestele raske ja ohtliku töö eest tänu avaldamise päev.
Jüri Lember

Kodu- ja aiakonkurss “Kodu kauniks 2014” ootab uusi osalejaid

Juba 14. aastat korraldab Eesti suurim kuukiri Kodu & Aed silmapaistvate kodude ja väärikate aedade konkurssi Kodu Kauniks. Sel aastal ootab osalejaid varasemast veelgi enam preemiaid ning kopsakam auhinnafond, kingituse saavad ka kõik osalejad. Toimetus ootab aiakategooria kandidaate 28. juuliks, kodukategoorias 1. septembriks.

Võistlusel Kodu Kauniks tunnustatakse Eesti kauneid ja nutikaid kodu- ja aiakujundusi. Konkursile osalema on oodatud kõik huvilised olememata vanusest, elukohast, perekonna, kodu või aia suurusest. Eraldi tuuakse esile ka vahvaid ideid ja lahendusi oma kodu mõnusaks muutmisel.

Loe edasi: Kodu- ja aiakonkurss “Kodu kauniks 2014” ootab uusi osalejaid

Meie Liigume Medita triatlonisari saab alguse 21. juunil Kuremaal

Meie Liigume ja Jõgeva Vallavalitsus kutsuvad kõiki huvilisi osalema 21. juunil Kuremaal toimuvale Meie Liigume II Kuremaa triatlonile, mis ühtlasi on ka Meie Liigume Medita triatlonisarja avaetapp.

Meie Liigume II Kuremaa triatloni avastart antakse 21. juunil kell 12.00 Kuremaa rannas, kus võistlusesse asuvad noorte- ja vabaklassis võistlejad. Neile järgnevad põhiklassi ja võistkondade ning harrastajate stardid. Kokku toimub arvestus 12 vanuseklassis ja eraldi võistkondade arvestuses. Võistluse järgselt auhinnatakse iga vanuseklassi kolme parimat osalejat ja kolme parimat võistkonda. Samuti loositakse osalejate vahel välja erinevaid auhindu.

Meie Liigume II Kuremaa triatloni täpsem juhend on leitav aadressilt:

meieliigume.ee/uritused/uritus/meie-liigume-ii-kuremaa-triatlon

Meie Liigume Medita triatlonisarjas järgnevad Kuremaa avaetapile 11.07 Kurepalu, 20.07 Rõuge, 09.08 Türi ja 16.08-17.08 Tõrva triatlonid.

Meie Liigume I Kuremaa triatlon toimus 5. juulil 2013 ja sellest võttis osa kokku 154 inimest. Tänavu on Kuremaa triatlonivõistlus osa Meie Liigume Kuremaa nelikürituse sarjast – 17. mail toimus Meie Liigume I Kuremaa kevadjooks ja triatlonipäevale järgnevad 1. augustil Meie Liigume I Kuremaa avaveeujumine ning detsembris suusavõistlus.

Meie Liigume II Kuremaa triatloni läbiviimist rahastatakse Jõgevamaa Koostöökoja Leader programmi vahenditest ja Jõgeva Vallavalitsuse kaasabil.

Meie Liigume Medita triatlonisarja peatoetajaks on Medita kliinik. Kuremaa triatloni läbiviimist toetavad Eesti Triatloni Liit, liikumisaasta 2014, ALeCoq, Tarmeko, Quattromed HTI, MooMoo, Reginett, a:ruut, AS Skan Holz Helme, Tõrva Loits, AS Giga, OÜ Valdi-Filler, advokaadibüroo LMP, Ränduri pubi Tartus, Tasku Keskus Tartus, Rait Wood ja Meie Liigume Matkad.

Peipsil võib homsest taas rääbist püüda

Eesti ja Venemaa valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku püügitingimustes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel käesoleva aasta teiseks poolaastaks.

“Alates homsest kuni juuli lõpuni on lubatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel taas kõigi püügivahenditega rääbist püüda” ütles Eesti delegatsiooni juht Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Mõlema riigi teadlaste arvamuse kohaselt on praegu heas seisus haugi, ahvena ja särje varu. Latika ja koha varud on aga nõrgemal tasemel. Rääbisevaru on paranemas, kuid selle suurenemist pidurdab arvukate röövkalade, peamiselt koha ja ahvena surve.

2014. aasta püügimahud lepiti kokku juba eelmise aasta novembris. Eesti kalurid saavad tänavu piirijärvedest püüda ahvenat 800, koha 650, latikat 750, haugi 120, särge 350 ja rääbist 25 tonni.

Loe edasi: Peipsil võib homsest taas rääbist püüda

Seto Folk üllatab matkaprogrammiga

Kohe pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil toimub Värskas kahepäevane muusika- ja matkafestival Seto Folk – üle piiri! Festivalil astuvad üles esinejad Venemaalt, Lätist, Soomest, Setomaalt ja Eestist. Seto Folgi teeb erakordseks matkaprogramm, mis viib külastajad muuhulgas Eesti parimatesse seenemetsadesse ja lodjaga Pihkva järvele.

27. juuni toob Värskasse Kõrsikud ning Peterburist pärit ülimenuka ansambli Otava Yo. 28. juunil astuvad üles kohalikud kuulsused – ansambel Zetod ning Setomaalt pärit Madonna slackliner Jaan Roose. Laupäeva varahommikul saab Õrsava järve kaldal nautida Silver Sepa ja Kristiina Ehina loomingut, õhtu lõpetab Läti torupilli- ja trummiansambel Auli. Seto Folgil astuvad üles veel Trad. Attack, Aapo Ilves, Mari Kalkun, Triinu Taul Bänd, Klapp, Epifolium, Setomaa parimad leelokoorid ja pillimehed ning paljud teised.

Kontsertid toimuvad nii Värskas kui kaugemal – esimesel päeval saavad külalised minna kohaliku giidi Arvo Kukumäega viisavabalt läbi Venemaa territooriumi Eesti piirinurka Saatsesse, kus toimub erikontsert Silver Sepa, Kristiina Ehina ja seto leelonaistega. Mõlemal päeval toimuvad Pihkva järvel lodjakontsertid, kus esinevad muusikud Seto Folgi programmist.

Loe edasi: Seto Folk üllatab matkaprogrammiga

Pärnus selgub Eesti raiespordi maailmameistrivõistluste koondis

Eelmise aasta raievõistlused. Foto: Eesti Metsaselts

28. juunil toimuvad Pärnus Vallikäärus Eesti Meistrivõistlused raiespordis. Tegu on viimase võistlusega, mille tulemused lähevad arvesse raiespordi maailmameistrivõistluste koondisse pääsemiseks.

„On üsna kindel, et Eesti parimad – Taavi Ehrpais ja Andres Olesk – saavad koha koondises,“ räägib raievõistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk. „Kuid üllatuste eest pole keegi kaitstud, nii et kõik mehed annavad endast parima,“ lisab ta.

Raiespordi maailmameistrivõistlused toimuvad üle aasta, sel aastal võisteldakse septembrikuus Šveitsis. „Kuna kõik raiesportlased püüavad saavutada tippvormi, osaletakse võimalikult paljudel võistlustel,“ lisab Kelk. Nii on ka Pärnusse oodata maailma tippe – lisaks Eesti sportlastele ka Soome, Läti, Leedu ja Valgevene esindajaid. Soome koondis on praegu ka valitsev maailmameister.

Loe edasi: Pärnus selgub Eesti raiespordi maailmameistrivõistluste koondis

Uue portaaliga leiab tasuta huvialaõpetaja

Uue portaali www.vahetaoskus.eu loojad leiavad, et oskuse õppimiseks või teenete vahetamiseks ei pea kulutama hingehinda kursuste või erialaspetsialisti eest. Portaali abil saab leida endale õpetaja ja talle vastutasuks enda oskusi õpetada. Äsja käivitatud portaal on igasugustele oskuskuulutustele avatud.

Üksteist saab aidata teadmiste saamiseks või teenete vahetamiseks, ükskõik mis ajal ja kohas. Näiteks võib oma autoremondi teeneid pakkuda programmeerimistundide eest, või oskate hoopis kitarri – see on üks neid oskusi, mis on kallis ja kättesaamatu paljudele ning võib osutuda eriti väärtuslikuks.

Õpetaja leidmine toimub lihtsasti, lisades uue oskussoovi kuulutuse või otsides märksõna abil. Portaali kasutamine on tasuta. Oskuste vahetus ehk “skillswapping” on tuntud üle maailma ning põhineb üksteise aitamisel ilma rahata. Selle sarnaseid klubisid on eriti Inglismaal ja Berliinis, kus toimuvad ka regulaarsed kokkusaamised.

www.vahetaoskus.eu on tehtud veebifanattide poolt, kelle eesmärgiks teha sotsiaalse mõjuga veebiprojekte. www.seowebdevelop.com

Eestit esindab Londoni arhitektuurifestivalil Aet Ader

Sel aastal kümnendat korda toimuval Londoni arhitektuurifestivalil esindab Eestit arhitektuuribüroo b210 arhitekti Aet Ader, kes valiti Briti Nõukogu poolt osalema festivali alaprogrammi International Architecture Showcase rahvusvahelises residentuuriprogrammis.

Käesoleva nädala laupäeval, 21. juunil, esitletakse Londonis kahenädalase residentuuriprogrammi tulemusi.

Residentuuriprogramm jagab paaridesse kümme Londoni arhitektuuripraksist ja kümme arhitekti välismaalt, et tiimina töötada Londoni arhitektuurifestivalil; programmis osalevad just viimastel aastatel tähelepanu äratanud briti arhitektuuribürood, sh DK:CM, Duggan Morris, Karakusevic Carson Architects, Friend & Company, The Decorators, Studio TILT, Natasha Reid ja Sarah Wigglesworth. Arhitektide tähelepanu keskmes Poplari linnaosa Londonis, mis on ehk eestlastele värskelt tuttav sel kevadel ka ETVs linastunud briti telesarjast “Kutsuge ämmaemand”, mille tegevus toimub 1950. aastate Poplaris. Iga tiim vaatleb Poplaris kahe nädala jooksul kas eluaseme, kultuuri, linnakeskuse, looduse või linna muutumisega seotud küsimusi, kogub infot, analüüsib piirkonna võimalikke tulevikustrateegiaid. Loe edasi: Eestit esindab Londoni arhitektuurifestivalil Aet Ader

Padar: Peame leidma Lätiga toiduekspordis koostöökohti

Valmieras Läti kolleegi Janis Duklavsiga kohtunud põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et Eesti ja Läti peaksid tegema rohkem koostööd oma põllumajandustoodetele uute turgude otsimisel.

“Nii Eesti kui Läti ettevõtjad teevad tõsist tööd oma põllumajandustoodetele uute turgude otsimisel, kuid ühine tegevus võiks tuua kaasa suuremat edu,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar . “Läti kolleegid on praegu väga aktiivsed näiteks Kesk-Aasia suunal, kus püütakse kanda kinnitada nii piima- kui kalatoodetega. Kahe riigi ettevõtjate suurem ühistegevus aitaks paremini pääseda suurematele ja kaugematele turgudele.”

Läti põllumajandusminister Janis Duklavsiga olid kõne all ka Euroopa Liidu piimakvoodi rakendamine, perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu maaelu arengu toetuste kasutuselevõtt, ühistegevuse edendamine ja kalanduspoliitika. Käsitleti ka ettevalmistusi Euroopa Liidu finantsperioodiks 2021-2027 ja kahe riigi koostööd selle raames.

Põllumajandusministrit saatsid visiidil Lõuna-Eesti põllumajandusettevõtjad, Võru Talupidajate Liidu esindaja, ministeeriumi kalanduse ja välissuhete asekantsler Olavi Petron ning välissuhete osakonna juhataja asetäitja Janika Salev.

Puurkaevu rajaja ihtüoosihaige Kaido majale on leitud

Kuu aega tagasi hõikas SA TÜ Kliinikumi Lastefond välja, et otsib ihtüoosi põdevale Valgamaa poisile Kaidole uue kodu ehitamise projekti raames partnerit, kes aitaks rajada majale puurkaevu. Tänaseks on abiline leitud ning koostööleping sõlmitud: puurkaevu ehitab heategevuse korras Puurvesi OÜ.

Lepingu kohaselt teostab ettevõte tasuta kõik puurkaevu ehitamisega seotud ja sellele eelnevad ja järgnevad toimingud (projekteerimine, kooskõlastuste hankimine jms) ning soetab vajalikud materjalid. Kaevu rajamise maksumus on 8 400 eurot, mida aga SA TÜK Lastefond tasuma ei pea, sest puurkaev ehitatakse annetusena.

Ettevõtte tegevjuht Taavi Hansoni sõnul oldi Lastefondi Kaidole maja ehitamise algatusega kursis algusest peale ning kui kuuldi puurkaevu rajamise vajadusest, sooviti koheselt ka ise projektis kaasa lüüa. “Oleme pereettevõte ja ka ise lapsevanemad, mistõttu läks Kaido lugu meile väga hinge. Saades aimu, et riigipoolne toetus on pea olematu, enam pikka mõtlemist ei olnud,” selgitab ta otsust rajada oma kuludega Kaidole puurkaevu. “Soovime, et ta saaks kasvõi natukenegi inimväärsemalt elada,” lisab Hanson.

Puurkaevu rajamisega seotud tööd on plaanis valmis saada tänavu 31. juuliks.

Lõuna-Eesti kutsub avastama piirkonna väärtusi

Kollane aken Põlvamaal Süvahavval. Foto: visitsouthestonia.com

20. juunil möödub aasta Tartus Raekoja platsil toimunud avaüritusest, mis käivitas Lõuna–Eestis kokku viis aastat kestva National Geographicu kollaste akende projekti. Projekti ettevalmistamise käigus valiti välja „erilised“ ja avastamist väärt paigad Euroopa Liidu piiril ning Venemaa ja Läti naabruses, kuhu ei ulatu linnamelu ega suurtööstuslik maailm. Looduses juhivad neile paikadele tähelepanu ligi nelja meetri kõrgused National Geographicu värvides aknad.

Idee tähistada väärt paigad suurte kollaste akendega sündis Hollandis Ida-Groningenis, mille rahvas soovis sel viisil juhtida turistide tähelepanu kohtadele, mis kõige paremini jutustavad piirkonna lugu. Ida-Groningenis on kollased aknad oma eesmärki hästi täitnud – külastajate arv on pooleteise aastaga kahekordistunud.

Meie, Lõuna-Eesti projekti teemadeks on loodus, aktiivne puhkus, tervis ja kohalik toit, kultuur ja vaatamisväärsused, innovatsioon ja inspiratsioon väikeettevõtluses ning säästvad ja jätkusuutlikud lahendused. Paikade valikul peeti oluliseks kriteeriumiks selle koha lugu ning võimalust esile tuua meie unikaalsus ka Eestist väljaspool. Plusspunkte andsid paiga aastaringselt hea kättesaadavus, aktiivse puhkuse ja pikemaajalise kohaloleku võimalused (vaatamisväärsuste rohkus), samuti piirkonna koostöövalmidus. Loe edasi: Lõuna-Eesti kutsub avastama piirkonna väärtusi

Tulekul seikluslik rattavõistlus Valgete Teede Rattaralli

Eeloleval laupäeval, 21. juunil stardib Sangaste lossi õuelt teist korda toimuv Valgete Teede Rattaralli, mis on küll maanteerattasõit, aga rada vürtsitavad asfaldilõikude vahele pikitud kruusateede lõigud. Seega on tegu kuulsa Pariis-Roubaix võidusõidu Eestimaise versiooniga, kus Põhja-Prantsusmaa munakiviteid asendavad Lõuna-Eestile omased valged kruusateed. Võidusõidu sünd ja olemus ongi inspireeritud just nimelt sellest legendaarsest rattavõistlusest.

Kui veel 3 aastakümmet tagasi oli päris tavaline, et maanteerattasõidud toimusid ka osaliselt kruusateedel, siis tänaseks on sellised rajavalikud Eesti sõitudel kadunud ja kõik maanteesõidud toimuvad ikka vaid asfaltteedel ja vaid teeremont või hädaolukord sunnib mõnda pisikest kruusalõiku sisse võtma. Vaid Saaremaa Velotuur oli läbi aastate selline võidusõit mille üks etapp alati läbis ka atraktiivse Viidumäe kruusalõigu ja tavaliselt oli just see etapp ka otsustav velotuuri võitja otsustamisel. Vastupidiselt Eestile on aga Lääne-Euroopas suurt populaarsust kogumas just sellised natuke „kiiksuga“ maanteesõidud kus osa rajast kulgeb kas kruusateedel või isegi väikestel kitsastel põlluvahelistel munakivi- ja mullateedel.

Peakorraldaja Indrek Kelk: „Sangastes toimuva Valgete Teede Rattaralli eripäraks teiste Eesti võistluste ees ongi huvitav ja vaheldusrikas rada, mis koosneb küll valdavalt asfaltteest kuid läbida tuleb ka 6 erineva pikkusega kruusalõiku ja seda kõike Sangaste-Lüllemäe-Karula kandi üles-alla looklevatel teedel. Meie eesmärk on Valgete Teede Rattaralliga pakkuda vaheldust tavapärastele suvistele maanteesõitudele ja lõhkuda rutiinset mõtlemist, et maanteesõit ongi vuramine igavatel asfaltteedel . Pikemal 79,5 km distantsi puhul tuleb kruusal läbida 6 sektorit kokku 33 km, mis kahtlemata muudab võidusõidu käigu põnevaks ja kaasahaaravaks, sest arvestada tuleb palju rohkem tegureid kui tavalisel asfaldisõidul. Nendele kes kardavad kummi purunemist kruusateedel saan soovitada, et tasuks oma maanteerattale panna alla kõrgemad 25-27mm kummid, mis kindlasti tagavad ka parema vastupidavuse kruusateedel aga ebaõnne korral on rajal ka 3 neutraalse tehnilise abi autot ja üks mootorratas, kes püüavad abi anda kõikidele, kellel oma saateautot rajal ei ole.“ Loe edasi: Tulekul seikluslik rattavõistlus Valgete Teede Rattaralli

Kontserdisari „Eesti mõisad 2014“ toetab puuetega laste hoiukodu rajamist Ida-Virumaale

Kontserdiagentuur Corelli Music ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond sõlmisid heategevusliku koostööleppe, mille kohaselt kogutakse suvise kontserdisarja „Eesti mõisad 2014“ raames tänavu annetusi sügava ja raske puudega laste hoiuteenuse rahastamiseks Jõhvi linnas.

16.–20. juulini Eestimaa eri paigus toimuvatel 16-aastase traditsiooniga heategevuslikel mõisakontsertidel astuvad üles barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, Lilian Langsepp ajaloolisel harfil, mis arvatavalt pärineb Loona mõisast, ning kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Täpsem info Loona, Raikküla ja Õisu mõisates ning Kukruse Polaarmõisas toimuvate kontsertide kohta ning ajakava on leitav agentuuri Corelli Music kodulehelt www.corelli.ee

Kõigil sarja „Eesti mõisad 2014“ neljal kontserdil saab toetada Lastefondi algatust raske puudega laste vanemate abistamiseks vajaliku hoiuteenuse rahastamiseks puudega laste tugikodus Päikesekiir Jõhvis: avatud on annetuskastid ning toimuvad heategevusmüügid. Võimalik on anda panus ka sarja lõppkontserdil Kukruse Polaarmõisas tasudes enda soovitud summas annetusega sissepääsu eest. Sarja viimasele kontserdile ei müüda pileteid, iga sent sel õhtul läheb puuetega laste Ida-Virumaa hoiukodu toetuseks. Loe edasi: Kontserdisari „Eesti mõisad 2014“ toetab puuetega laste hoiukodu rajamist Ida-Virumaale

Riik tõhustab järelevalvet karusloomakasvatuste üle

Põllumajandusministeeriumis toimus kohtumine loomakaitseühendustega, kus arutati loomade heaolu parandamise võimalusi Eesti karusloomakasvatustes.

„Eesti karusloomakasvatustes peavad loomade pidamistingimused paranema, seepärast plaanime järelevalve tõhustamist ja ka pidamisnõuete täpsustamist,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Praegu ei saa me alati olla rahul, kuidas kehtivaid nõudeid karusloomakasvatustes täidetakse.“

Põllumajandusministeeriumis valmistatakse ette karusloomade pidamisele esitatavate nõuete määruse muutmist, millega täpsustatakse karusloomakasvatustes peetavate rebaste varjumistingimusi.

Kohtumisel osalesid Põllumajandusministeeriumi, Eesti Loomakaitse Seltsi, MTÜ Loomus ning Veterinaar- ja Toiduameti esindajad. Reedel tutvustatakse plaanitavaid muudatusi Eesti karusloomakasvatajatele.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kangakudumiskursus Tsiistre linamuuseumis

23.-26. juulil toimub Tsiistre linamuuseumis kangakudumiskursus ” Vaibad Tsiistre linamuuseumi kogudest”. Kootakse nii Tsiistre linamuuseumi kogudes olevaid vaibatehnikaid kui ka teisi tehnikaid.

Tehnikad:

· toimsed vaibad,
· toimse algrakendusega täiskoekirikangas,
· sõbakirjaline kangas, mis koosneb toimse ja labase rakenduse ühendusest,
· toime lõimkirirps,
· toimne kudekiririps.

Katsetatakse erinevaid materjale. Kootakse linaseid, linaseid ja puuvillaseid, trikooribadest vaibaproove ja proovime ise joonistada algrakendusega siduseid.

Juhendaja on Eva-Liisa Kriis.

Kursuse maksumus ühele osalejale koos õppevihiku ja kudumismaterjalidega 130 eurot.
Koha broneerimiseks kirjuta aadressil tsiistre@linamuuseum.ee. Kohtade arv on piiratud.

Maanteemuuseum saadab laulu- ja tantsupeo tule teele Pobeda ja rattaajaloo näitusega

Eesti Maanteemuuseum saadab 15. juunil Tartus raekoja platsilt startiva TuleTulemise teele lauluisa Gustav Ernesaksale kuulunud Pobedal GAZ-M-20. Sõitu ilmestab jalgratta ajaloole pühendatud rändnäitus.

“Tore, kui taolisel ettevõtmisel saame meie osaleda muuseumile kohasel moel ja sellisel väärikal masinal andes teelistele kaasa head sõnad ning meeldetuletuse ka peomeeleolus olla liigeldes ettevaatlik,” tõdes Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

15. juunist 4. juulini toimuval TuleTulemisel “Külast-külla, käest-kätte” viivad kohalikud koorid, tantsurühmad ja orkestrid peotule peolinna teatesõiduna jalgratastel. Koos tuletoojatega rändab mööda Eestimaa teid ka muuseumi fotonäitus jalgrataste ajaloost ning jalgrattakultuurist Eestis möödunud sajandi alguses.

“Tegu on esmahetkel veidra pealkirjaga näitusega – “Nööril mööda teed””, selgitas Valner. “Aga pealkiri on kahetähenduslik – kõik näituse fotod on riputatud pesunöörile, sest sel moel saab seda peatuskohtades kiirelt üles panna ja maha võtta. Ka eeldame, et jalgratturid läbivad teekonna hoolsalt liiklust silmas pidades ja korrektselt üksteise taga, justkui nööril,” lisas ta.

Enam kui 1000-kilomeetrine teekond algab Tartust läbi Tartu-, Jõgeva-, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järva-, Rapla- ning Harjumaa Tallinnasse. TuleTulemisest rohkem infot leiab siit: http://www.tuletulemine.ee/

Kõik teed viivad Seto Folgile!

Pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil toimub Värskas folk- ja autorimuusika tipptegijaid ning seto pärandkultuuri ühendav festival Seto Folk. Tallinlased saavad Värskasse tulla folgirongiga, Tartlased lodjaga Peipsi järve ja Piirissaare kaudu ja Kagu-Eesti rahvas jalgsi või rattaga mööda RMK Aegviidu-Ähijärve matkateed.

“Värska piiriäärne asukoht ei tähenda, et tegemist on raskesti ligipääsetava ääremaaga. Vastupidi – siia kohale jõudmiseks on palju erinevaid ja põnevaid teid. Soovime, et juba teekond Värskasse pakuks tõelise elamuse ja oleks osa folgist. Esmakordselt võtab lodi Jõmmu ette kahepäevase ööbimisega piletireisi Tartust Värskasse ja tagasi. Folgirong läbib Eesti pikima rongiliini pealinnast vene piirini vaid 3 tunniga, mis on kiireim ja soodsaim võimalus jõuda Tallinnast Värskasse,” selgitab festivali peakorraldaja Maris Andreller.

Lodjaretk Värskasse kestab 2 päeva, väljudes Tartust juba 25. juunil. Lodi teeb vahepeatuse Emajõe Suursoo Looduskeskuses ning jõuab seejärel Peipsile, kus hea ilmaga saab ka purje masti tõmmata. Öö veedavad retkelised Piirissaarel telkides. 26. juunil külastatakse Räpina uut sadamat ja vaikse ilma korral ka Salosaart ning õhtuks jõutakse festivalipaika Värskasse. Loe edasi: Kõik teed viivad Seto Folgile!

Laadapäev lööb Ihamaru kaskedealuse kihama

Juba eeloleval laupäeval, 14. juunil lööb vana Postiteed raamiva Ihamaru kaseallee alune kihama – alates kella 9-st hommikul toimub siin teadaoleva ajaloo esimene Kõivualutse laadapäev.

Ettevõtmise peakorraldaja Aivar Täpsi sõnul on kohal kogu kaup, mis rahvalik ja vajalik, toitev ja maitsev, elus ja elutu, soojendav ja jahutav. “Müüjaid on 12. juuni õhtuks registreerunud üle 70,” ütles Täpsi. Laadamelu täiendab laadaloos, mille auhindadeks on erinevad ja väärikad tooted laadakauplejatelt ning sponsoritelt.

Sportlikuma meelelahutuse harrastajad saavad alates kell 14-st kaasa lüüa kasevihtade tegemise võistlusel ning alates kell 15-st mõõtu võtta kaseviha heitmisel. “Võitjaks loetakse see, kes on kohapeal valmistehtud kaseviha kõige kaugemale suutnud heita,” selgitas Täpsi. Võistlusest osavõtusoovist palutakse päeva jooksul infotelki teada anda.

Laadapäeval kõlavad lood ansambli “Vennakese” esituses. Esinemas on veel Tähtvere valla tantsuring Rõõmsad Täpid ja Kõlleste tantsijad. “Üllatusesinejaid võib tulla ka rahva seast, sellest tuleks julgetel küsida vaba lava,” jätab Täpsi n.ö “tantsukaardi” avatuks, lisades: “Ja kui tundub, et tahaks midagi veel siinkandis teha, siis naaberkülades on ju näiteks muuseumid või kogu Postiteel erinevaid vaatamis- ja kogemisväärsused.” Loe edasi: Laadapäev lööb Ihamaru kaskedealuse kihama

Pillipeo kontserdid elustavad vana ja üllatavad uuega

3.-5. juulini toimub laulu- ja tantsupeo raames Tallinnas rahvamuusikute oma pidu – Pillipidu. Lisaks akordionite, viiulite, mandoliinide, kannelde ja lõõtspillide liigikontsertidele saab peonädalal eraldi esinemas kuulda ka mitut Pillipeol osalevat ansamblit ning reedeõhtusel peakontserdil näeb suurt rahvamuusikute koondorkestrit.

Pillipidu algab 3. juulil akordionite liigikontserdiga “Akordioni puudutus”, mis on kummardus kaunile muusikale suure akordioniorkestri esituses. Kontserdil kõlavad klassikaline muusika, eesti rahvamuusika, Eesti heliloojate ja muusikute originaallooming ning pop-rokk hitid.”Akordionite liigikontsert näitab läbilõiget võimalustest, mida saab akordionil mängida,” sõnab akordionite liigijuht Kristel Laas. Akordioniorkester koosneb 39 noorest akordionimängijast, kes on pärit Arukülast, Koselt, Pärnust, Tabasallust, Tallinnast ja Tartust. Kaasa teevad Tiit Kalluste ja Kulno Malva ning saatebänd koosseisus Martti Laas ja Siim Arusaar.

Nii akordionite kui ka kannelde liigikontserdil lööb solistina kaasa armastatud lauljatar Liisi Koikson. Kannelde liigijuhi Pille Karrase sõnul sobib Koikson olustikku ideaalselt, sest on ka varem rahvamuusikat laulnud ning tunneb valdkonda. Loe edasi: Pillipeo kontserdid elustavad vana ja üllatavad uuega

Apelsin tuleb Vaiatusse

21. juunil toimub Jõgevamaal Vaiatu külas kauaoodatud kohtumine ansambliga Apelsin. Ansambel Apelsin tähistab tänavu oma tegevuse 40. juubeliaastat ning leidis tihedast graafikust hoolimata võimaluse tulla mängima Vaiatu Küla Seltsi ja www.meelelahutaja.ee korraldataval jaanipeole.

Vaiatu külas toimuvad jaanipeod on viimasel aastatel kujunenud menukaks kokkusaamiskohaks. Eelmisel aastal kujunes pidu, kus esines ansambel Hellad Velled, piirkonna suve suursündmuseks. Jaanipidude ettevalmistamiseks küsiti kogukonna liikmetelt arvamust soovitava esineja kohta ja ansambel Apelsin oli paljude poolt mainitud ja soovitud esineja.

Peoplats avatakse kell 20.00 ja pidu kestab varaste hommikutundideni. Ka pisematele peolistele on mõeldud: lapsi rõõmustavad hobused, batuut ja näomaalingud ning lõbusad mängud; täiskasvanud peolistele pakuvad suupoolist VAH OÜ ning OÜ Otto ja poeg, jaanimänge juhib Janek Varblas ning mõnusat tantsumuusikat teevad lisaks ansamblile Apelsin DJ Avo Aia ning DJ Ringo Saar.