Eesti

Jaga fotojäädvustust teemal „Õnnelik Eestimaal“!

kultuur.info ja etnoweb.ee kuulutavad välja projekti viimase, õnnelike fotode kogumise aktsiooni teemal „Happy in Estonia“ („Õnnelik Eestimaal“). Ettevõtmise eesmärk on koguda kokku erinevaid õnnelikke hetki Eestimaal, et seda rõõmu ikka rohkem saaks! Aktsioonist on oodatud osa võtma kõik olenemata fotoaparaadi margist ja pildistamiskogemusest, peaasi, et foto pakataks õnnest ja rõõmust.

Fotosid saab esitada 10.–25.07.2014.

Tänutäheks fotode saatmise eesti jagame ka auhindu, mille saajad otsustab rahvahääletus.

Rahvahääletusel enim hääli kogunud foto autorile paneb kõige õnnelikum hotell Tallinnas – Nordic Hotel Forum – välja lõõgastuskeskuse 10 korra pääsme väärtuses 65 €. Nordic Hotel Forumil valmis hiljuti vahva video, mis tõestab, et vähemalt Eesti pealinnas leidub küll palju õnnelikke inimesi. Meie aga usume, et terve Eestimaa on õnnest tulvil. Vaata videot siit ja ammuta oma foto jaoks inspiratsiooni:

Et naeratus ikka näol püsiks, loosime kõigi fotosaatjate vahel lisaks välja 2 x 2 piletit vabalt valitud seansile Kinos Sõprus – päris filmid, päris kinos! Fotod pannakse rahvahääletuseks välja etnoweb.ee keskkonda. Võrdsuse printsiipi silmas pidades algab hääletus kõigile fotodele täpselt 28.07.2014 ja kestab kuni 3.08.2014. Kõigile fotoedastajatele saadetakse meeldetuletuseks ka vastavasisuline kiri, et jääks võimalus oma sõpru-tuttavaid õnnelikke fotosid vaatama kutsuda ja enda lemmik välja valida.

Võitjad kuulutatakse välja 5.08.2014.

Loe edasi: Jaga fotojäädvustust teemal „Õnnelik Eestimaal“!

Vaadates tagasi teatrifestivalile “Baltoscandal”

Peale "Atlase" etendusi. Foto: Kristel Pohlak — Peale “Atlase” etendusi. Foto: Kristel Pohlak

Rauno Põld, osaleja

2.-5. juulini toimus Baltimaade suurim teatrite festival Baltoscandal Rakveres. Tegemist on festivaliga, mille käigus etendused lavastuvad lõunast hilisõhtuni ja mis toimub iga kahe aasta tagant.

Eesti ja Portugali ühisetendus „Atlas“

Ühe Baltoscandali lavastusena toodi inimesteni 100 vabatahtliku äänevirulase ja Portugali lavastajate vahelise koostööna valminud lavastus “Atlas”.

Lavastus “Atlas” on alguse saanud Portugalist. Lavastaja kuulas ühte Portugali lastelaulu, mille sõnad olid “Kui üks elevant, segab paljusid, siis kaks elevanti segavad veel rohkem” ja sealt see areneski edasi lavastuseks, kus nüüdseks osaleb 100 kohalikku inimest ning igaüks saab omale numbri ja tuleb lavale öeldes lause (näide: Kui 35 noort ajakirjaniku häirivad paljusid inimesi, siis 36 ajakirjaniku häirivad veel rohkem), lause teist poolt kordavad kõik teised laval olijad koos ütlejaga.

“Atlase” etendust on mitmel pool kirjeldatud, kui minirevolutsiooni, kus 100 inimest on kogunenud lavale, et jõuda oma lausete ja jutustustega inimeste südamesse, hoides nendega intensiivselt silmsidet. Baltoscandali infos on “Atlase” etenduse kohta öeldud järgmiselt: „Nii nagu Antiik-Kreeka mütoloogiline kangelane Atlas kandis oma õlgadel taevast, kannavad lavale astuvad sada läänevirulast oma õlgadel kogu kodumaakonda. Igaüks on kunstnik. Koos tehakse ära.“ Lavastajateks olid Portugalist tulnud Ana Borralho ja Joao Galante.

Loe edasi: Vaadates tagasi teatrifestivalile “Baltoscandal”

Tänasel laulu- ja tantsupeo rongkäigul sammub enam kui 42 000 peolist

Meenutus varasemast laulupeo rongkäigust. Foto: laulupidu.ee

Täna kell 14.00 stardib Vabaduse väljakult XXVI laulu ja XIX tantsupeo rongkäik, mis koosneb 15 maakonna, kolme linna ja väliskülaliste kolonnidest. Kokku osaleb rongkäigus rohkem kui 42 000 peolist.

Rongkäigu peas liiguvad peo üldjuhid, dirigendid ja peo tuli, mida saadavad ka kaks hobukaarikut. Veidi teistmoodi on tänavu see, et peorivi kõige ees sammuvad Tallinna peolised, kes alustavad liikumist Vabaduse väljaku juurest, Pärnu mnt ristmiku lähedalt. Edasi väljuvad maakondade ja linnade kolonnid tähestiku järgi, alustades Harjumaast. Rongkäigu kolonnid rivistatakse ja liikumine kogu teekonnal toimub 8 inimesega ühes reas.

Rongkäigu üldjuht Jaanus Väljamäe sõnul on rongkäigu marsruut kõigile tuttav ja pea 5 km teekond kulgeb Vabaduse väljakult mööda Pärnu maanteed, Narva maanteed ja Pirita teed ning jõuab välja Tallinna Lauluväljakule. Kolonn siseneb lauluväljakule Mereväravatest ja liigub laulukaare suunas. “Rongkäigu tempo valitakse laste järgi ning seda lastakse sel korral veelgi alla, et ka kõik orkestrid saaksid sammu pidada. Rongkäik kestab umbes kuus tundi”, rääkis Väljamäe.

Pikas rivis silma paistmiseks on peolised oma kolonni kaunistamisel lähtunud piir- või kogukondlikust eripärast ja võtnud aluseks ennekõike laulu- ja tantsupeo üldise kujunduskontseptsiooni. Tänavu on selles kasutatud kaunistusi, mis on valminud näpunööri tehnikas.

Pealtvaatajate huvi rongkäigu vastu on olnud erakordselt suur. Seetõttu soovitatakse kõikidel pealtvaatajatel jääda kõnniteedele, et rongkäigule jääks piisavalt ruumi liikuda. Ohutuse tagamiseks saadab rongkäiku ka meditsiini- ning turvateenistus.

Obinitsas pildistati fotolavastust Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks

1. juulil korraldas Eesti Ajaloomuuseum Setomaal Meremäe vallas Obinitsa külas Balti keti teemalise fotolavastuse pildistamise.

Fotolavastus kujutab bussitäit inimesi sõitmas osalema Balti ketis.

“Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks avab Eesti Ajaloomuuseum 19. augustil virtuaalnäituse ja lisaks sellele teemakohase installatsiooni Maarjamäel, näitusel “Iseolemise tahe”. Selleks fotolavastust pildistatigi”, selgitas fotolavastuse idee autor, Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Hiljar Tammela.

23. augustil 1989.a. moodustatud kolme Balti riiki läbinud Balti kett oli ainulaadne rahumeelne meeleavaldus. Rohkem kui miljon inimest seisid käsikäes üle 600-kilomeetrises inimketis, mis sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi vabadusele.

Meeleavaldusega tähistati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu (tuntud ka Molotovi-Ribbentropi paktina) ja selle salaprotokolli sõlmimise 50. aastapäeva.

Balti ketile osaks saanud rahvusvaheline tähelepanu aitas kaasa, et 24. detsembril 1989 tunnistas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingud ja salaprotokollid õigustühisteks. Balti kett aitas ka tugevdada Eesti, Läti ja Leedu võimalusi rahvuslikuks enesemääramiseks ja ärgitas demokraatlikke liikumisi üle kogu Nõukogude Liidu.

Fotolavastuse põhjal valminud installatsiooniga “Balti kett” saab tutvuda Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis alates 19. augustist 2014 kuni 24. veebruani 2015.

Linnapea Utah’ osariigist külastas Eesti põlevkivitööstust

Laulu- ja tantsupidu vaatama sõitnud Utah’ tööstuslinna Vernali linnapea Sonja Norton külastas sel nädalal Eesti põlevkivitööstust – Narva karjääri, Auveres kerkivat elektrijaama ja Eesti Energia õlitööstust.

Vernali linnapea kinnitusel on Eesti Energia põlevkiviprojekt Utah’s teretulnud. “See loob meile töökohti juurde, toob meie piirkonda tööstust, mis on hea, sest meile meeldib laieneda. Me püüame infrastruktuuri ja inimestega käituda vastutustundlikult, aga igasugune tööstus, mis aitab meie piirkonnal areneda, on teretulnud,” kinnitas Sonja Norton “Aktuaalse kaamerale” antud intervjuus.

Toetust põlevkivitööstuse arendamisele näitasid ka eelmise aasta lõpus läbiviidud uuringu tulemused, millest selgus, et 68% vastanutest on põlevkiviprojektide arendamise poolt. Eesti Energia omandas 2010. aastal Utah’ osariigis põlevkivimaardla, mis sisaldab hinnaguliselt 2,6 miljonit barrelit põlevkiviõli. Projekt on eelarendusfaasis, toimub keskkonnamõju hindamine, geoloogilised ja tehnoloogiauuringud. Õlitööstuse ja kaevanduse rajamine on plaanitud 2020. aastatesse ning rahastamiseks kaasatakse teisi strateegilisi investoreid.

Vernal on Eesti Energia Utah’ põlevkivimaardlale lähim linn, kus elab ligi 10 000 inimest. Piirkonnas on aktiivne nafta-, maagaasi-, fosfaadi- ja gilsoniiditööstus ning linn on tuntud ka dinosauruste fossiilide leiukohana.

Täna algab rahvusvaheline noortevahetus

Täna saabuvad 20 noort Rumeeniast ja Saksamaalt, et koos eestlastest eakaaslastega saada osa keskkonna ja vabatahtliku tegevuse teemalisest seikluskasvatuslikust noortevahetusest.

ERASMUS+ noorteprojekt “EE-EwocA” ehk Educational Enterprising – Environmental Work Opportunity with Communication and Adventure on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite algatatud keskkonna ja vabatahtliku tegevuse teemaline seikluskasvatuslik rahvusvaheline noortevahetus. Projekti alustatakse Tallinnas, kus külastatakse tantsu- ja laulupidu. Tegevused jätkuvad Jõgevamaal Alam-Pedja looduskeskuses keskkonnateemalise töötoa, looduses turvalise liikumise õppimisega ning Pedja jõe kaldaäärsete koristustalgutega.

Noortevahetuse peamised tegevused toimuvad Palupõhja looduskoolis 10. – 18. juulil. Noortevahetuse käigus toimuvad erinevad õpitoad, kus jutuks tulevad kultuuridevaheline õppimine, leiva küpsetamine, ravimtaimede korjamine, linnu pesakastide valmistamine, tegeletakse kiikingu ja geoseiklusega ning mille raames tehakse piirkonnale kasulikke heakorratöid. Lisaks tutvutakse Eestimaa loodusega külastades erinevaid kohti ning matkaradu. ning vahetatakse eri riikide kogemusi keskkonna jaoks olulistel teemadel. Palupõhjast edasi liigutakse Tartusse kus tutvutakse loodusmaja ja Tartu seikluspargiga ning noortevahetus lõpeb 20. juulil TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Loe edasi: Täna algab rahvusvaheline noortevahetus

Homme toimub Rakke rattamaraton

Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup IV etapp, Pandivere kõrgustikul sõidetav 60 km pikkune Purustaja Rakke rattamaraton, läbib Põhja-Eesti kõrgeima tipu Emumäe. Homme, 5. juulil toimuva Rakke rattamaratoni stardinimekirja on kantud üle 1500 ratturi.

Põnev, kuid tasavägine lahing sarja liidrite vahel jätkub. Rõuge etapi järel tõmbas kollase liidrisärgi selga sarja neljakordne võitja Caspar Austa. Selle hooaja avaetapi võitnud Silver Schultz hingab liidrile kuklasse vaid viie punkti kauguselt. Rakke rattamaratoni eelmise aasta võitja, Peeter Tarvis, on üldises paremustabelis kolmandal kohal, 13 punkti Austast tagapool. Hooaja esimest võitu ihkab Alges Maasikmets ning Rakkesse on lubanud kaarte segama tulla ka Prantsusmaa profiklubis Big Mat-Auber 93 pedaaliv Alo Jakin, kes viimaste tulemuste alusel on kahtlemata teravas vormis. Lisaks pakub Rakkes sportlikku konkurentsi Raplast pärit lätlaste profiklubis Rietumu-Delfin sõitev Peeter Pruus, kes võitis mullu sarja viimase etapi Jõulumäel. Spordiennustusportaal Paf hindab Rakkes kõige tõenäolisemaks Caspar Austa ja Thule Opel ProTeami võiduvõimalusi. Rõuges võitis Austa nii Premium 7 vahefiniši, kui etapi. Rakkes nii ei lähe, prognoosib Paf. Loe edasi: Homme toimub Rakke rattamaraton

Varbuse muusikamõis ja Nopri talumeierei esitlevad laulupeol Kanepi kama

Põlvamaal Varbuse muusikamõisas tegutsev Mõisamanufaktuur koostöös Nopri talumeiereiga esitleb sel nädalavahetusel Tallinnas peetava laulu- ja tantsupeo raames Eesti toidu väljakul oma värskeimat loomingut – uudistoodet Kanepi kama.

Varbuse muusikamõisa ja Mõisamanufaktuuri eestvedaja dirigent Kalev Lindal ütles, et Eesti koorilaulu hällist Kanepi vallast sündinud idee valmistada just laulupeoks uudistoode Kanepi kama on sümboolse tähendusega. “Laul teeb rinna rõõmsaks, aga tühi kott püsti ei seisa. Hea koostöö tulemusena Nopri talumeiereiga saame laulu- ja tantsurahvale pakkuda Lõuna-Eestis kasvanud kanepiseemnetest valmistatud kama, mis on ainulaadne ja tervislik hapupiimatoode Eesti turul,” rääkis Lindal. “Kanepi kama on terane nokatäis, mis maitseb hästi ja täidab kõhtu. Kanepitoodete arendamiseks ootame laulu- ja tantsurahvalt ka igakülgset tagasisidet.”

Kanepi kama on pakendatud 0,33-liitrisesse plastpudelisse ja maksab kaks eurot. Kanepi Kama jõuab müügile Nopri talumeierei tootevalikus erinevates poodides üle Eesti. Esimest korda jõuab Kanepi kama laiema publiku ette sel nädalavahetusel Tallinna lauluväljakul avatud Eesti toidu väljakul Maitsev Lõuna-Eesti taluturu lettidel.

Põlvamaal Kanepi vallas Postitee ääres Eesti Maanteemuuseumi ja Ihamaru vahel asuv Varbuse muusikamõis alustas OÜ Mõisamanufaktuur ühe esimese tegemisena kanepikasvatusega, et arendada erinevaid kanepitooteid. “Otsustasime sel aastal katsetada kanepikasvatusega, sest kus siis veel, kui mitte Kanepi vallas muusikamõisa aidamaja taga peaks mühama võimas kanepipõld. On tore linnarahvale tutvustada ehtsat kanepikultuuri ning omakandi rahvast innustada uue otsingutele ja koostööle,” selgitas Lindal. Loe edasi: Varbuse muusikamõis ja Nopri talumeierei esitlevad laulupeol Kanepi kama

Laulupeol avatakse Eesti toidu väljak

Täna, 4. juulil avatakse laulu- ja tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” raames Tallinna lauluväljakul Eesti toidu väljak. Esmakordselt laulupidude ajaloos toovad Eesti toidu tegijad ühiselt peole meie köögi parimad palad.

“Eesti toidu toorained on sageli väga lihtsad ja neid tunti juba enne esimest laulupidugi 145 aastat tagasi. Toiduväljakul näeb ja saab maitsta meie kööki kogu selle rikkuses – lihtsast karaskist tänapäeva tippkokkade teosteni,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Ta lisas, et peame eesti toitu kui kultuuri ja järjepidevuse kandjat ise kõrgelt hindama. “Sellest on kantud ka Eesti toidutegijate – põllumeestest kuni tippkokkadeni – ühine tulek eesti rahva kõige olulisemale sündmusele”.

Eesti toidu väljak asub lauluväljakule Mere väravast sisenedes paremat kätt ja see koosneb kolmest osast: Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti toidutööstuste ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning kohalike toiduvõrgustike telgist. Kokku pakutakse väljakul mõnekümne ettevõtte toodangut.

Publik saab Eesti toidu väljakule reedel alates kella 19.30 (enne reede, 4. juuli õhtul lauluväljakul algavat Pillipidu).

Laulu- ja tantsupeole annavad täna avalöögi tasuta Pillipeo kontserdid

Täna, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupeo raames toimuv rahvamuusikute oma pidu – Pillipidu. Huvitavat kuulamist leiavad kõik rahvamuusikaaustajad, sest kuulda saab akordioneid, kandleid, viiuleid, mandoliine ja lõõtspille nii eraldi kui ka koos musitseerimas.
Pillipidu algab täna kell 18 Kadrioru Kunstimuuseumi aias akordionite liigikontserdiga “Akordioni puudutus”, mille repertuaari kuuluvad palad klassikalisest muusikast, eesti rahvamuusikast, Eesti heliloojate ja muusikute originaalrepertuaarist ning teada tuntud popi- ja rokiklassikast.

Peale akordionimängijaid seavad end Kadrioru Kunstimuuseumi aeda sisse viiuldajad, sest kell 20 algab viiulite liigikontsert “Põrguorel taevatrepil II”, mis on mõtteline järg 2009. aasta Pillipeol toimunud kontserdi esimesele osale.

Kell 21 saavad end Kochi Aita sisse seada kõik mandoliinimuusika austajad – algab kontsert “Mandoliinidega ümber maailma”. Kõlab muusikat nii Eestist, Hawailt, Brasiiliast, Ukrainast, Itaaliast kui ka teistest maadest, pakkudes seeläbi läbilõiget maailma muusikast.

Kell 22 lõpetab õhtu Eesti Metodisti kirikus toimuv kannelde liigikontsert “Kannelde öö”, kus lööb kaasa ka armastatud lauljatar Liisi Koikson. Lisaks vürtsitab eksperimentaalkorras kontserti kandle ja oreli kooslus.

Reedel tasub kõigil rahvamuusikasõpradel sammud Lauluväljakule seada, sest kell 20.30 saab alguse rahvamuusikute peo kõrghetk – peakontsert, mis pakub läbilõiget tervest Pillipeost. Lisaks erinevatele pilliliikidele astub üles ka 300-liikmeline koondorkester.

Rahvamuusikute suure peo lõpetab laupäevane lõõtspillide etteaste “Laupäeva õhtul lõõtsaga”, mis algab kell 18 Kochi Aidas ning pakub paralleelselt laulu- ja tantsupeo rongkäiguga valiku lõõtspillimuusikat, et siis edasi ühiselt sammud laulupeole seada.
Kadi Hainas

Seiklusretk viib seekord Kagu-Eesti maakondadesse

Tänavu 5. aastapäeva tähistav seikluslik autoretk Party Safari tähistab juubelit 8. augustil Kagu-Eesti maakondades autoseiklusega ”Malev ehk Lembitu pisaraid ei usu”. Sellega saavad sündmuse raames läbitud kõik Eesti maakonnad.

2009. aastal Läänemaalt alguse saanud Party Safari on Round Table Eesti poolt korraldatav autoseiklus, mille eesmärk on põnev seiklusreis läbi erinevate maakondade, sellega tutvustada erinevaid Eesti paiku, kuhu võib-olla tavaliselt ei satuta. Reisi sihtpunkt on saladus kuni kohale jõudmiseni. Osalejad saavad stardis esimese vihje esimese punkti kohta. Peale seda on kõik nende endi kätes/peas/autojuhi oskustes. Punktidest punktidesse liigutakse vihjete abil. Punktides on järgmise vihje saamiseks lisaülesanded.

Seni on läbitud maakondi 12, kilomeetreid üle 3000, külastatud punkte kokku üle 170, osalenuid ligi 3000 inimest igalt elualalt ja igas vanuses.
8. – 10. augustil toimuv Party Safari – Malev ehk Lembitu pisaraid ei usu – seekordseks teemaks on naljafilm ”Malev” ja retk läbib Valga-, Põlva- ja Võrumaa põnevamaid paiku. Ootame osalejaid teemakohastes kostüümides ja vastavalt kaunistatud sõidukitega. Osaleda saavad kõik rohkem kui 18aastased toredad seiklushimulised inimesed. Meeskonnas peab olema vähemalt kaks liiget ja üks meeskond mahub ühte sõidukisse. Täpsemad reeglid, registreerimine ja info kodulehel www.partysafari.eu

Homme avatakse Eesti toidu väljak

Reedel, 4. juulil kell 9.30 avatakse Tallinna Lauluväljakul tänavuse laulu- ja tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” raames loodud Eesti toidu väljaku.

Esmakordselt laulupidude ajaloos teevad väljakul ühise etteaste Eesti toidutootjad ja panevad välja meie köögi parimad ning iseloomukamad toidupalad. Esindatud on nii piirkondlikud toiduvõrgustikud, Eesti peakokad kui ka suuremad ja väiksemad toidutootjad – kokku on väljas poolesaja ettevõtja ning organisatsiooni toidukraam.

Põllumajandusministeerium toob Eesti toidu laulupeole koostöös piirkondlike toiduvõrgustike, Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Aiandusliidu ja Eesti Toiduainetööstuse Liiduga.

Kristo Mäe

Luuduskalendri kuts inemiisi kimalaisi otsma

Kas lövväti Võromaalt viil mõnõ Bombus confususe? Foto: Soonõ Villu

Luuduskalendri kuts inemiisi kimalaisi otsma ja määrämä, et näide elokotussit teedä saia.

Eestin eläs nii 30 liiki kimalaisi, näid kutsutas mõtsa- ja maamehiläidsis. Hää sitik käü puu- ja köögivilä häitsmit pite ja avitas näid inämb saaki andma panda.

No kimalaisi jääs kõgõ veidembäs: elopaiga häöse ja kihvtipritsmine tapp näid.

Kimalaisi võisi kõgõ inne otsi kodoaiast. Esieränis miildüs näile sääne aid, kon kasus hulga mitmõsugutsit häitsmit.

Vanal Võromaal om luutust esieräliidsi kimalaisi löüdä. Minevä keväjä lõpun püüti Urvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast Pühäjõõ veerest Harjumäelt sääne kimalanõ, määne löüti perämäne kõrd 20 aastakka tagasi.

Tarto sitigatiidläne Soonõ Villu löüdse kimalasõ (ladina k Bombus confusus), mändsel olõ-i eski eestikeelist nimme, kõnõlõmada võrokeelitsest.

Huvilidsõ, kaegõ kimalaisi kotsilõ teedüst www.looduskalender.ee päält.

Uma Leht

Aasta lind 2015 on viu

Möödunud nädalavahetusel kuulutati Eesti Ornitoloogiaühingu avatud suvepäevadel välja aasta lind 2015, kelleks on viu. Sageli võib näha kullilisi puudel, postidel ja heinapallidel istumas või taevas keerlemas, kuid miks nad seda teevad ja millised neist on viud? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuseid viuaastal 2015.

Eestis võib kohata kolme liiki viusid. Meie arvukaim ja seetõttu üks tuntumaid kullilisi hiireviu, põneva ja varjatud eluviisiga herilaseviu ning talvituv karvasjalg-viu ehk taliviu on välimuselt väga sarnased, kuid eluviisidelt küllalt erinevad linnuliigid. Just seetõttu pööratakse viuaastal tähelepanu nii viude eluviisi tutvustamisele kui ka nende eristamisele üksteisest ja teistest röövlindudest.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast ning viud on järjekorras kahekümne esimesed. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind. Käesoleva aasta linnu jäälinnu tegemistes saab kaasa lüüa lehel http://www.eoy.ee/jaalind/

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Valmis Eesti mahepõllumajanduse uus arengukava

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014-2020. Senisest enam panustatakse mahepõllumajandusliku töötlemise ja turustamise ning ühistegevuse arendamisse.

„Eestis on mahepõllumajandusmaa viimase kümnendiga neljakordistunud, k

uid kodumaist mahetoodangut võiks näha poelettidel ja söögikohtades sagedamini. Praegu müüakse veel liiga palju mahetoodangut tavatoodanguna,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Euroopa maheturu maht on hinnanguliselt 23 miljardit eurot. See näitab, et lisaks kodumaistele arenguvõimalustele on Eesti mahetoodangul olemas ka tugev ekspordipotentsiaal.“

Arengukava seab eesmärgiks mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamise ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamise. Selleks nähakse ette meetmeid eelkõige mahetöötlemisvõimaluste ja –mahtude suurendamiseks, tootjatevahelise koostöö tugevdamiseks, aga ka töödeldud mahetoodangu ekspordi suurendamiseks.

Mahepõllumajanduse arengukava koostamises osales üle 20 organisatsiooni: TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning PRIA.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Selgus Eesti koondis raie maailmameistrivõistlustele

Eesti koondis: vasakult Andres Olesk, Taavi Ehrpais, Sulev Tooming ja juunior Jarro Mihkelson. Foto: Eesti Metsaselts

Laupäeva hilisõhtul kuulutati Pärnus välja raie maailmameistrivõistluste Eesti koondise koosseis. Septembrikuus lähevad Šveitsis toimuvatele võistlustele Eestit esindama Taavi Ehrpais, Andres Olesk ja Sulev Tooming. Juunioride esindajaks on Jarro Mihkelson Luua Metsanduskoolist.

Raiespordi maailmameistrivõistluste koondise liikmete puhul võeti arvesse eelmisel ja käesoleval aastal toimunud nelja võistluse tulemusi. Viimane ja otsustav võistlus oli laupäeval Pärnus. Eesti meistrivõistluste eel oli koondisekoht enam-vähem kindel vaid Taavi Ehrpaisil 26 punktiga. Andres Olesk, kel on ette näidata hulgaliselt häid tulemusi ja isegi 2010. aastast individuaalne maailmameistritiitel, pidi ühe võistluse vahele jätma ja kogus enne viimast võistlust 18 punkti. Sulev Tooming oli edetabelis 15 punktiga kolmas.

Kuigi Eesti meistritiitli võitis sel aastal üllatuslikult Erik Rist, ei muutnud see siiski koondisekohti. Punktide alusel oleks Rist pidanud olema koondises, kuid pikalt ette planeeritud muud tegevused ei lase värskel Eesti raiemeistril võistlusest osa võtta. Raiespordi maailmameistrivõistlused toimuvad üle aasta, sel aastal võisteldakse septembrikuus Šveitsis.

Eesti Metsaselts on 1991. aastal asutatud metsanduse huvigruppide ühendus, kuhu kuuluvad metsandusorganisatsioonid, kel on ühised aated metsanduse arendamisel ning metsa kasutamisel ja kaitsel.

Allikas: Eesti Metsaselts

Pärnus selgus Eesti raiemeister 2014

Üleeile Pärnus vallikäärus toimunud Eesti raiemeistrivõistlused 2014 võitis Pärnu Kutsehariduskeskust esindanud Erik Rist. Viiest alast koosneva võistluse lõpptulemused selgusid alles viimase ala, laasimise järel. Teise koha saavutas Andres Olesk (Valga Puu) ja kolmandaks tõusis Taavi Ehrpais (Alemaa ja Mets).

Parim juuniorvõistleja oli Jarro Mihkelson Luua Metsanduskoolist, kes jäi üldarvestuses seitsmendaks. Võistluste eel värske Eesti meister suurfavoriitide hulka ei kuulunud. 24-aastase Erik Risti võit oli üllatus ka talle endale, rääkis noormees. Samas näitas ta häid tulemusi enamustel võistlusaladel – puu langetamise ta võitis, saeketi vahetuses oli kolmas, kombineeritud järkamises neljateistkümnes, täppissaagimises 22. ja laasimises teine.

Lisaks Eesti raiesportlastele võtsid võistlustest osa Läti, Leedu ja Soome võistlejad, kokku oli osalejaid 35. Üle aastate osales raievõistlustel ka naisvõistleja, Luua Metsanduskoolis õppiv Kirke-Maarja Järvesaar. „Õpin ise metsamajandamist ning see ala hakkas kuidagi meeldima,“ rääkis Kirke-Maarja. Ta lisas, et tänased võistlused olid talle esimesed suurvõistlused, varem on ta osalenud kooli kutsevõistlustel. Kõige olulisemaks omaduseks, mis aitab kaasa edule raiespordis, peab Kirke-Maarja Järvesaar tahtejõudu.

Rahvusvahelises formaadis läbiviidavad raievõistlused koosnevad viiest alast – puu langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja okste laasimine. Eesti raiemeistrivõistluste tulemused läksid arvesse ka septembrikuus Šveitsis toimuvate maailmameistrivõistluste koondise liikmete selgitamisel.

Raie maailmameistrivõistlusi peetakse aastast 1970. Samal ajal hakati raiesporti harrastama ka Eestis. Eesti meistrivõistlused toimuvad aastast 1994. Kõige resultatiivsem raiesportlane on Andres Olesk 8 Eesti meistri tiitliga, Taavi Ehrpais on Eesti meistriks tõusnud 5 korda.

Pildigalerii leiab siit.

Nädalavahetusel selguvad sportlikumad linnad ja vallad

Fotomeenutus Eesti 20. valdade suvemängudelt. Foto: erakogu

66 Eesti omavalitsust selgitavad eeloleval nädalavahetusel sportlikumad linnad ja vallad.

27.-28. juunini toimuvad Viljandis 39. Eesti linnade suvemängud. Spordialadest on kavas kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, tennis, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, petank, jahilaskmine CSP, juhtide võistlus.

Esindatud on 26 linna ligi 1000 sportlasega. Suurima osavõtjaskonnaga on kergejõustik, kus võistleb üle 300 sportlase. Petangist võtab osa 17, meeste võrkpallist 16 ja mälumängust 15 võistkonda. Juhtide võistlusel osaleb 18st linnast 24 linnapead, abilinnapead või volikogu esimeest. Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad linnad kahes grupis:

– üle 10000 elaniku ja
– kuni 10000 elanikku.

22. Eesti valdade suvemängud toimuvad 27.-28.juunil Kose vallas Harjumaal.

Kavas olevad spordialad: kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, köievedu,jahilaskmine, petank, juhtide võistlus.

Valdade suvemängudel osaleb 40 omavalitsust 1100 sportlasega. Kergejõustikust võtab osa lige 400 sportlast, jalgrattakrossist 120.
Võistkondlikest aladest on osavõturohkemad mälumäng (22), meeste võrkpallis, jahilaskmises ja petangis 16 võistkonda.

Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis:
– üle 2 000 elaniku ja
– kuni 2 000 elanikku.

Võitjad selguvad pühapäeva pärastlõunal.
Info ja tulemused: www.joud.ee

Võru Linnagaleriis uued näitused

Homme, 28. juunil kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis uued näitused. Uudistada saab kolme uut näitust: “Olematute külade projekt”, “Avatud Ateljee kursuslaste VII aastanäitus” ning Eesti Ornitoloogiaühingu fotonäitus “Suitsupääsukesed”.

“OLEMATUTE KÜLADE PROJEKT”

Kunstnikud: Erik Alalooga, Eve Arpo ja Taavi Tulev, Error Collective, John Grzinich, Evelyn Müürsepp-Grzinich, Ott Pilipenko, Taavi Suisalu, Timo Toots.
Kuraator: Taavi Suisalu
“Olematute külade projekt” tõukub teatavast inimesele omasest maastiku organiseerimise viisist, küladest kui kultuuriliselt laetud paikadest. Näitus käsitleb olematuid külasid eelkõige tühjade tähistajate või null pointeritena, mis eksisteerivad kaardil ja kultuurimälus, kuid milledes aktiivne inimtegevus on katkenud ja seega viidatav lakanud olemast.
Näitusel osalevad kunstnikud tegelevadki tähendustest tühjenevates paikades sinna salvestunud teadmiste arheoloogiaga ning ühtlasid otsivad sõlmpunkte traditsionaalsete ja kaasaegsete kultuuripraktikate vahel.
Näituse lõpetamine, finissage, kulmineerub LAUPÄEVAL 26. juulil kell 14:00 Võru Linnagaleriist algava ühistuuriga, mis läbib kõiki maastikul paiknevaid teoseid ning mille vältel astuvad üles helikunstnikud Derek Holzer, Patrick McGinley, Villem Jahu.

Näitused jäävad avatuks kuni 25. juuli ni 2014.

Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal.
Näituse külastamine on tasuta.
Võru Linnagalerii leiad internetist – www.vorulinnagalerii.ee ja Facebookist.

Eesti toidu väljakult leiab tuntud toidumärkidega pärjatud kohalikke tooteid

Laulupeo raames Tallinna Lauluväljakule kerkival Eesti toidu väljakul saab 3.-6. juulini proovida tooteid, millele on omistatud Tunnustatud Eesti Maitse, Eestis Kasvatatud, Eesti Parima Toiduaine või Eesti mahepõllumajanduse märgid.

“Vähemalt iga kolmas ostja vaatab esmakordsel ostmisel pakendil olevat infot ja suurt tähelepanu pööratakse pakendil esitatud toidumärkidele,” ütles Kadi Raudsepp , kes veab Põllumajandusministeeriumis Eesti toidu väljaku projekti. “Ka Eesti toidu väljakul on esindatud valik tuntud Eesti toidumärke kandvaid toidutooteid, sest just need märgid aitavad esile tuua olulist infot toote päritolu ja tootmisviisi kohta.” Loe edasi: Eesti toidu väljakult leiab tuntud toidumärkidega pärjatud kohalikke tooteid

Näitus reisikirjadest Võru Keskraamatukogus

Alates 27. juunist on Võrumaa Keskraamatukogu teenindussaalis avatud Eesti Maanteemuuseumi näitus “Teekond sõnades”, mis toob külastajani reisikirjades üles märgitud kirjeldused Eestimaast. Näitus jääb avatuks kuni juuli lõpuni.

Reisijale on tülikas siinne soe suvi, kuumus, talumatu tolm koos sääskede ja muude putukatega, kes inimestele ja hobustele liiga teevad; kõige mugavam on öösiti reisida.
August Wilhelm Hupel, 1774.

Näitus “Teekond sõnades” põhineb erinevatest reisikirjadest välja toodud huvitavatel kirjeldustel Eestimaa elust-olust, aga esitatud on ka eestlaste tähelepanekud teistest maadest. Tekste ilmestab Mellini 1798. aasta Liivimaa atlas. Näitus on koostatud Eesti Maanteemuuseumi arhiivi ja Võrumaa Keskraamatukogu hoidla materjalidest.

“Reisikirjade näitus on osa maanteemuuseumi selleaastasest hooajanäitusest “Mida nad meist arvavad?!”, mis annab ülevaate Eesti aladel elanud rahvast, sellisena nagu rännumehed neid erinevatel aegadel kirjeldanud on,” rääkis maanteemuuseumi kuraator Merily Värs näituse ideest. Kevadel oli näitus üleval Põlva Keskraamatukogus.

Pooltuhat rahvamuusikut hingavad ühes rütmis

Pillipeo eelproov Viimsis. Foto: erakogu

3.-5. juulini toimuval Pillipeol koonduvad ühtse eesmärgi nimel üle poole tuhande rahvamuusiku. Ettevalmistused selleks suursündmuseks algasid osalejate jaoks juba möödunud suvel, mil tutvustati koondorkestritele esmaskordselt Pillipeo repertuaari.

“Kõige rohkem jäi eelproovidest silma, et Eestis on väga palju ägedaid ja omanäolisi rahvamuusikaansambleid, mille mängijad teevad muusikat südamega ja tunnevad sellest rõõmu,” kirjeldab Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin osalevaid kollektiive. Ta lisab, et pooltuhat rahvamuusikut koos mängimas on päris palju ning eelproovides on tehtud intensiivselt tööd selle nimel, et mängijad õpiksid üksteist paremini kuulama ja kaasmängijatega arvestama.

Kambakesti koos mängides ei saa iga üksikpillimees küll tähelepanu keskpunktis olla, kuid Uppin usub, et ühine hingamine, mis saavutatakse sadade teistega koos musitseerides, on veelgi võimsam tunne.

Ka rahvamuusikute jaoks on nii paljude pillimeestega koos mängimine uus ja huvitav kogemus. Nii ühendasidki ühise eesmärgi nimel jõud Viimsi Huvikeskuse noortekapell ja rahvamuusikaansambel Pirita, et hakata pillipeo repertuaari ilmudes koheselt lugusid harjutama.

Viimsi Huvikeskuse noortekapelli viiuldaja Merle Leipalule valmistab pillipidu samuti suurt rõõmu. “Tundub, et lauluväljakul toimuvast pillipeo peakontserdist kujuneb tõeline gala,” on Leipalu ootusärevuses. Loe edasi: Pooltuhat rahvamuusikut hingavad ühes rütmis

Romantikafestivalil saab nautida prantsuse öökino

Romantikafestivali “Elujõud” raames toimub 11. juulil algusega 24:00 Tamula rannapromenaadil öökino. Linastub suure prantsuse impressionisti Pierre-Auguste Renoir’i elu ja loomingut käsitlev Gilles Bourdos’i film “Renoir” (Prantsusmaa 2012). See on lugu eluõhtul kunstniku suvest ja tema viimasest muusast Andréest.

Maamõis ja seda ümbritsev lopsakas rohelus on justkui Eedeni aed, kuhu Renoir (Michel Bouquet) peale oma naise surma, koos pühendunud teenijannadega välismaailma koleduste eest turvaliselt varjunud on, selleks et maalida, maalida ja maalida. On aasta 1915. Mõisauksest astub ühel päikeselisel hommikul sisse kaunis, noor ja mässaja hingega Andrée (Christa Theret), kelle nümfilikult kumavast ilust kunstnik silmapilkselt võlutud saab. Järgnevad palavikulist maalimist täis päevad mõisaaia rüpes, mille aeglaselt voogav harmoonia tundub kõigutamatu. Kuni hetkeni, mil sõjatandrilt saabub haavatud hinge ja jalaga poeg Jean (Vincent Rottiers). Sõjakoledustest muserdatud Jeanile mõjub isepäise ja mängulise Andrée lähedus tervendavalt ja ta langeb vaikselt üha sügavamale naise lummusesse.

Film on eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Sissepääs on kõigile tasuta!

Lisainfot ürituse kohta leiab Facebookist: https://www.facebook.com/events/619864294775835/.

Looduskalender kutsub rahvast kimalasi vaatlema

Looduskalender käivitab kimalaste vaatlusprojekti, mille eesmärk on saada paremaid teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis ning parandada kimalaste tuntust rahva seas.

Eestis elab ligikaudu 30 liiki kimalasi, keda tuntakse ka mets- ja maamesilaste nime all. Kimalaste tähtsus seisneb selles, et nad aitavad tolmeldada taimi ning parandavad puu- ja köögiviljade saagikust eriti just heitlike ilmadega parasvöötmes. Paraku on ligi poolte Euroopa kimalaseliikide arvukus kahanemas nii elupaikade kadumise kui ka taimekaitsevahendite laialdase kasutamise tõttu.

Kimalaste vaatlusprojektis osalemiseks tuleb kirja panna vaatluskohas nähtud kimalaseliigid ning õied, kus nad viibisid. Suurem tähelepanu on pööratud

koduaedadele, kuna aedade õiterikkusel on suur mõju ümbruskonna kimalaste käekäigule. Igal kimalaseliigil on oma elupaiga- ja toidueelistus, mistõttu püüame kimalasesõprade abiga välja selgitada, milliseid taimeõisi erinevad liigid suvekuudel külastavad. Vaatlusprojekt aitab muuhulgas vastata küsimusele, milliseid taimi võiks kimalasesõbralikus aias kasvatada.

Täpsemad juhised kimalaste vaatluses osalemiseks, samuti kimalaste määramislehed ja veebiankeet on üleval Looduskalendri veebilehel www.looduskalender.ee Kimalase aasta rubriigis.

Meelis Uustal,

Kimalaste vaatlusprojekti koordinaator

Kuhjaveres jätkab külavanemana tunnustatud sädeinimene Romeo Mukk

Maaelu edendamisel kogu Eestis silma paistvas paigas – Viljandimaal, Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas valiti taas külvanemaks Tire talu peremees Romeo Mukk.

Kui Kuhjaveres toimunud külakoosolekul sooviti ettepanekuid uue külavanema valmiseks, pakkusid koosolijad ühel meelel sellesse ametisse Romeo Mukki. Koosolekul räägiti ka külaelu lähematest ja kaugematest plaanidest. Otsustati ehitada külamaja terassile külgseinad ja teiseldatava esikülje ilmastiku kaitseks, et tekiks rohkem tuulevarjulist ruumi. Teoksil on ka küla arengukava uuendamine. Mõnegi probleemi lahendamiseks on tarvis

Kuhjavere külavanem Romeo Mukk (pildil paremal) koos teda külaseltsi juubelil tervitanud külavanematega.Vasakult: Marko Vilu Vana-Võidust (Viljandi vallast), Arvi Sarjas Üldest, Jüri Sulg Aimlast (mõlemad Suure-Jaani vallast) Külli Pann Rahingelt (Tähtvere vallast Tartumaalt) ja Hinnar Kommisaar (Rõngu vallast Tartumaalt). Foto: Kuhjavere külaselts — Kuhjavere külavanem Romeo Mukk (pildil paremal) koos teda külaseltsi juubelil tervitanud külavanematega.Vasakult: Marko Vilu Vana-Võidust (Viljandi vallast), Arvi Sarjas Üldest, Jüri Sulg Aimlast (mõlemad Suure-Jaani vallast) Külli Pann Rahingelt (Tähtvere vallast Tartumaalt) ja Hinnar Kommisaar (Rõngu vallast Tartumaalt).
Foto: Kuhjavere külaselts

omavalitsuse tuge, usku selle olemasolusse tõstis ka Suure-Jaani vallavanema Tõnu Aavasalu osalemine ja mõtteavaldused külakoosolekul.

Kuhjaveres tehakse praegu põhjalikke ettevalmistusi augustis toimuvaks X külateatrite festivaliks, kuhu on praeguseks registreeunud 18 truppi seitsmest maakonnast. Seda on päris palju festivali kahele päevale mahutamiseks. Patroonina on lubanud juubelifestivalil osaleda teatritegelane Kalju Komissarov.

Jaan Lukas