Eesti

Eksperdid tunnustasid kuuendat korda
parimaid lasteraamatuid

Tänavu pälvis hea lasteraamatu tiitli ka suurematele lastele mõeldud Kairi Looki "Lennujaama lutikad ei anna alla". — Tänavu pälvis hea lasteraamatu tiitli ka suurematele lastele mõeldud Kairi Looki “Lennujaama lutikad ei anna alla”.

MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2014. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba kuuendat aastat välja parimad lasteraamatud.

Lasteraamatuid ilmub palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma “Hea lasteraamatu” märki, mis aitab lastevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel uudiskirjanduses orienteeruda.

Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas lastele mõeldud uudiskirjandust. Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool ja lasteraamatukogude töötajad.

Sel aastal said “Hea lasteraamat” märgi 12 lasteraamatut.

Hea lasteraamat on:

Loe edasi: Eksperdid tunnustasid kuuendat korda
parimaid lasteraamatuid

Pealinnas eksponeeritud näitused jõuavad Võrru

4. märtsil kell 16 avavad naha- ja tekstiilikunstnikud oma näitused Vana-Võromaa Kultuurikojas.

“Nahaalused lood” on Marje Taska ja Reet Varblase koostööprojekt nahakunstnike liidu, kunstiakadeemia nahakunsti osakonna, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilaste ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilastega. Näitusega “Nahaalused lood” teadvustatakse Eesti paljurahvuselisust ja kultuurilist mitmekesisust.

Tallinna Kunstihoones toimus veebruaris Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015”, mis pakkus näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti. Vana-Võromaa Kultuurikojas saab näha viimaste aastakümnete loomingut. Tänapäevane tekstiililooming mõjub oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Kultuurikojas on väljas mitukümmend vaipa, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.

Näitused jäävad avatuks 12. aprillini. Kultuurikoda on avatud: K-P 11-18.
Jana Huul

Sinimäe kool peab uue maja soolaleivapidu

Selline näeb tulevikus välja Sinimäe hariduskompleks.

Täna, 27. veebruaril peetakse Sinimäe kooli soolaleivapidu, kuhu on oodatud kõik, kes uue maja valmimisele kaasa aitasid. Peo külalisi kostitab koolirahvas söökla ahjus valminud leiva ja muude küpsetistega. „Väiksemates omavalitsustes pole kool pelgalt haridusasutus, see on kohaliku elu keskus ja riik toetab igati kodulähedaste põhikoolide säilimist,“ ütles tänasele peole kutsutud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Mullu oktoobris eraldas riik Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul Sinimäe koolimaja ehituseks Vaivara vallale 560 671 eurot.

Õppetöö uues koolimajas, kus lisaks koolile on veel lasteaed ja raamatukogu, algas juba möödunud aasta detsembri alguses. Algselt oli hoone valmimine kavandatud õppeaasta alguseks, kuid erinevatel põhjustel lükkus koolimaja avamine talvekuudesse. Nii otsustas kool soolaleivapeo korraldada nüüd.

Sinimäe põhikooli endine, 1958. aastal valminud hoone sai kannatada 2012. aasta 20. septembri öösel toimunud tulekahjus. Hoone taastamist ei peetud otstarbekaks, vaid otsustati ehitada uus, kaasaegne ja energiasäästlik koolihoone koos lasteaiaga. Koolimaja on projekteeritud 135 õpilasele, lasteaeda mahub kaks rühma.

Asso Ladva

Kadrina õllekonkursil rahvusvaheline žürii

Kadrina Saunaklubi poolt korraldatavale Eesti väikepruulide parima õlle väljavalimise konkursile on registereerunud 40 hindajat, andis teada peakorraldaja Ülo Kais.
Ajaloo teine konkurss “Kadrina hää õlu 2015” toimub 28. veebruaril kell 17 Kadrina Rahvamajas ja testimisel on Eesti väikepruulikodade aasta parimad õlled. Spetsiaalne õllemuusika tuleb taustaks Kadrina taidlejailt. Toimingut juhib õlleguru Karmo Tüür.
Klaasikunstnik Riho Hüti poolt valmistatud õllemedalite laureaatide väljakuulutamisele järgneb õhtu Kadrina saunas.
Viieteistkümne erineva väikepruulikodades pruulitud õlle hindajate nimekirjas on 40 meest ja naist, sealhulgas ka Moldova suursaadik Victor Guzun ning Soome Õlleliidu juht Heikki Kähkönen.
Esindatud on ka mitmed Eestis tegutsevad sauna- ja õlleklubid.
Pealtvaatajad on oodatud ja teretulnud. Sissepääs prii.
Rein Sikk

Pilkuse järvel toimub kalapüügivõistlus

Fotomeenutus eelmise aasta võistluselt. Liisa Ruukeli foto

1.märtsil korraldab Pilkuse küla Pilkuse lahtised karikavõistlused talvises kalapüügis. Kalapüügile on oodatud nii suured kui ka väikesed kalastajad. Võistlus on kella 10-13, Registreerimine alates kella 9.30.

Võistlusklassid on: mehed, naised, noored (13-16a.), lapsed (kuni 12aastased) ning võistkonna suurus on kolm võistlejat. Täiskasvanutele osalustasu 3 eurot, noored/lapsed tasuta.
Kalapüügivõistluse üks korraldajatest, Marika Ein ütles, et individuaalse võistlusklassi võitjat autasustatakse karikaga ja kolme paremat medaliga, on ka üllatusauhinnad.

Kõigil võistlejatel peab olema harrastuspüügiõigus, võistlejad ning pealtvaatajad on jääl omal vastutusel.

Ürituse peakohtunik on Pilkuse küla pikaaegne elanik Jaan Uibo.
Monika Otrokova

Hiiumaa ja Saaremaa vahel hakkab tulevikus seilama uus parvlaev

Veeteede Amet ja Saaremaa laevaehitaja Baltic Workboats sõlmisid neljapäeval majandusministeeriumi ettepanekul lepingu uue parvlaeva ehitamiseks, mis hakkab sõitma Sõru-Triigi liinil.

Ehitusel arvestatakse nii liini vajaduste, kohalike mereolude kui ka olemasolevate sadamate eripäradega. Lepingu kohaselt valmib parvlaev 2017. aasta aprilli lõpuks ja maksab koos käibemaksuga 9,4 miljonit eurot.

Tänaseks sõidavad uued laevad Ruhnu, Abrukale, Pranglile ja Piirissaarde. Peagi valmivad Kihnu ja Vormsi laevad, hiljuti algas nelja uue parvlaeva ehitamine Saaremaa ja Hiiumaa liinidele.

Sõru-Triigi uus laev võimaldab aastaringset vedu ja mahutab ca 22 sõiduautot või kahte veoautot massiga 45 tonni. Tulevikus on mahutavust võimalik lisadeki paigaldamisega suurendada. Päästevahenditega varustatud sõitjakohti on laevas vähemalt 200.

Rasmus Ruuda

Generaadio alustab uue keskkonnasaatega Tuuletallaja

Tartu kogukondade raadio Generaadio alustab reedel, 27. veebruaril uue iganädalase saatesarjaga, mis võtab fookusesse keskkonnateemad.

Kuulajate hääletuse tulemusel kannab reedeti kell 16 interneti eetrisse jõudev saade nime Tuuletallaja. Keskkonnasaate Tuuletallaja saatejuhid ja toimetajad on Kadri Kalle ja Sven Paulus, kel mõlemal on pikaajaline kogemus looduskaitse, keskkonna ning säästva arengu teemade kajastamisel. Toimetajad tunnevad heameelt, et saatesarja tegemisse õnnestus kaasata mitmeid erinevaid keskkonnaorganisatsioone, kellest enamik asub Tartus. Nõnda on oma sisendi lubanud saatesarja valmimisse anda Maaülikool, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Eesti Ökokogukondade Ühendus, Keskkonnaõiguse Keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ja teisedki.
Erinevate keskkonnaühenduste osalusel loodab Tuuletallaja anda senisest märksa laiemat kõlapinda selles valdkonnas tegutsevatele vabaühendustele ja nende tegevusele. Samuti tõotab suure hulga partnerite osalemine ootamatut potentsiaali sünergia tekkeks. Iganädalase pooletunnise saate eesmärgiks on reede pärastlõunal süveneda lähemalt mõnda tollel nädalal
kõneainet pakkunud keskkonnateemasse. Samas on saate lahutamatuks osaks ka lood väljastpoolt stuudiot ning säästva tarbimise nipid. Tuuletallaja soovib olla ka keskkonnale pühendunud vabaühenduste info levitajaks, kutsudes kuulajaid osalema erisugustel üritustel ja sündmustel. Loomulikult ootab saade tagasidet ja teemasoovitusi oma kuulajaskonnalt.
Täna kell 16 eetrisse jõudva esimese Tuuletallaja peamine fookus on suunatud erakondade keskkonnaprogrammide analüüsile. Poliitilisi lubadusi aitavad lahata loodusajakirjanik Kristel Vilbaste ning Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus. Samuti kuuleb saates ülevaadet äsja Riias toimunud Teeme Ära konverentsilt.
Generaadio on Tartu kogukondade raadio, mis alustas tegevust mullu veebruaris. Tänaseks on programmis üle 30 saate ja raadiotegemisse panustab üle 60 vabatahtliku entusiasti. Internetis tegutsevat Generaadiot kuuleb aadressil www.generaadio.ee ja Tuuletallaja saate võrgupaik asub https://www.facebook.com/tuuletallajasaade
Sven Paulus,
Generaadio peatoimetaja

Täna toimub Nõmme mändide all III Tallinna talvine tantsupäev

Täna õhtul algusega kell 19.00 toimub juba kolmandat korda Tallinna talvine tantsupäev, mis sel korral toimub Nõmme turuplatsil von Glehni kuju juures.
Kui eelnevatel aastatel on talvisel tantsupäeval lustitud Tallinna Lauluväljakul ning tantsukingi on kulutatud Kolu kõrtsis, siis sel korral oodatakse tantsusõpru Nõmme mändide alla, kus leiab aset lõbus retrohõnguline tantsupidu.
Tantsupäeval esitavad osalevad rühmad nii mõnegi tuntud tantsu nagu “Kalamehe mõrsja” või “Kaera-Jaan”. Põnevat tegemist jagub kindlasti, sest lisaks ühistantsudele on kavas ka lustlikud mängud ja võistlused.
Õhtune programm algab tegelikult juba kell 18.30, kui osalejad kogunevad Nõmme raudteejaama, kust juba 18.45 alustada rongkäiku von Glehni kuju juurde Nõmme turuplatsil. Kell 19.00 algavad ühistantsud ja erinevad mängud ning kell 21 on kõik huvilised oodatud Nõmme Kultuurikeskusesse, kus pidu jätkub meeleoluka simmaniga.
III Tallinna talvise tantsupäeva korraldajad on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning tantsurühm Tantsusarvikud. Tantsupäeval osalemine on tasuta.

Robert Hein

Kohaliku omaalgatuse programmi saab taotlusi esitada 1. aprillini

Kevadine Kohaliku omaalgatuse programm on avatud ning ootab 1. aprilliks kogukondade elujõulisust edendavaid projekte.

Toetusi saab taotleda kogukonna arengu ning elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamise meetmetest. Mõlema meetme puhul on toetuse piirsummaks 2000 eurot ning rahalise omafinantseeringu määr peab olema vähemalt 10% projekti kogumaksumusest.

Taotlused tuleb esitada asukohajärgsele maavalitsusele (maavalitsuste kontaktid) hiljemalt 01. aprilliks kella 16.30ks.

Elektrooniliselt esitatav taotlus tuleb saata maavalitsuse kodulehel märgitud kohaliku omaalgatuse programmi e-posti aadressile hiljemalt kell 16.30, paberkandjal esitatav taotlus tuleb viia maavalitsusse käsipostiga hiljemalt kell 16.30 või saata posti teel maavalitsuse postiaadressile (postitempel ei tohi olla hilisem kui 01.04.2015).

Rohkem infot ja vajalikud dokumendid leiab siit.

Lastefond katab haruldaste haigustega laste toetuseks Eesti kaardi müntidega

Tähistamaks rahvusvahelist haruldaste haiguste päeva ning tõmbamaks tähelepanu haruldasi haiguseid põdevatele lastele, korraldab SA TÜ Kliinikumi Lastefond 28. veebruaril Tallinnas ja Tartus mündiladumise aktsioonid.

Laupäeval, 28. veebruaril kell 12.00 nii Tallinnas Ülemiste keskuses kui Tartus Lõunakeskuses toimuvatel üritustel kaetakse müntidega 2-meetrise läbimõõduga Eesti kaardi kujutised, kuhu mahub ca 2000 1-eurost münti. Aktsioonidega kogutakse raha haruldaste haigustega laste ravitingimuste parandamiseks: mündid kaartide katmiseks on saadud heade inimeste poolt terve veebruarikuu jooksul mõlemas linnas kogutud annetustest, mis hiljem loomulikult kokku korjatakse ja laste abistamisse suunatakse. Kõik soovijad saavad münte annetada ka aktsioonide toimumise ajal kohapeal ning oma mündi Eesti esimesele mündikaardile lisada.

Lõunakeskuses laotakse münte liikuvate Jetide ees, kus Lastefondi vabatahtlike kõrval on kaarti ladumas ka Eesti Metsameister OÜ tiim . Lisaks mündikaardi ladumisele lõbustavad ürituse raames lapsi Lastefondi maskott Mõmmik ning piraat ja printsess, kes mängivad ja meisterdavad lastega. Kohal on ka näomaalijad, kelle juures saab annetuskasti panna vastavalt oma südametunnistusele maalingu eest annetuseks raha. Ülemiste keskuses leiab mündikaardi ladumise aktsioon aset aatriumis, kus laste rõõmuks on üles seatud joonistusnurk ning kohal nii Mõmmik, õhupalliloomade meisterdaja kui näomaalijad. Korraldatakse erinevaid mänge ning soovijatel on võimalik osaleda heategevuslikul oksjonil, mille tulu läheb samuti haruldaste haigustega laste toetuseks. Loe edasi: Lastefond katab haruldaste haigustega laste toetuseks Eesti kaardi müntidega

HITSA hariduskonverentsil uuritakse, kuidas NUTT peale tuleb

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus korraldab 15.-17. aprillil rahvusvahelise hariduskonverentsi “NUTT tuleb peale”, mis keskendub sellele, kuidas NUTT ehk Nutikas Uue Tehnoloogia Tarbija mõjutab muutunud õpikäsitust ning mil moel tehnoloogia abil õppeprotsessi parandada.

“NUTT ehk Nutikas Uue Tehnoloogia Tarbija tuleb peale, sest “digitaalsete nobenäppude” põlvkonna jaoks on nutika tehnoloogia kasutamine muutunud asendamatuks ning üha enam kasutatakse seda ka õppetöös,” selgitas HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla selleaastase konverentsi teemat. “Õppejõu ja õpetaja roll on muutunud ning senised õpetamise mustrid ei toeta digipöörde rakendamist. Konverentsi fookuses ongi see, kuidas tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis aitab õpiväljundeid paremini saavutada.”

Hariduskonverents algab 15. aprillil õpilaste juhitud eelkonverentsiga “Kuidas me tegelt õpime?”, mille ettekanded ja töötoad viivad läbi õpilased Gustav Adolgi Gümnaasiumist, Nõmme Põhikoolist, Virtsu Koolist jm. “Noored räägivad meile, kuidas nad õpivad ja mis neid õppima motiveerib,” ütles Ene Koitla. “Me näeme õpilasi alatasa oma nutitelefonides sorimas. Mida nad seal tegelikult teevad, milliseid suhtluskanaleid kasutavad ja kuidas seda kõike õppetöösse rakendada, seda eelkonverentsil tutvustataksegi.” Loe edasi: HITSA hariduskonverentsil uuritakse, kuidas NUTT peale tuleb

Põllumajandusminister autasustas põllumajanduse ja maaelu edendajaid

Põllumajandusminister Ivari Padar andis täna Põllumajandusministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle ministeeriumi teenetemärgid.

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid anti üle kahes kategoorias – kaheksa hõbe- ja kaks kuldmärki. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel.

Kuldne teenetemärk:

Ülo Niisuke – Lääne-Virumaa põllumeeste eestkõneleja, maaelu ja külaelu edendaja, tulundusühistute Rakvere Piimaühistu ja Kevili üks loojaid
Mai Talvik – Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja, kellel on märkimisväärne roll Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel Eestis

Hõbedane teenetemärk:

Ants Aaman – piimakarjakasvataja, Harju Taluliidu ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu asutaja ja endine esimees, tulundusühistu E-Piim nõukogu liige ja Eesti Maakarja Seltsi juhatuse liige
Are Selge – kauaaegne Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi õppedirektor
Kalju Hülg – volitatud loomaarst Käina ja Emmaste valdades
Peeter Loim – kalatöötlemisettevõtte AS Spratfil juhatuse liige
Liia Lust – maaelu ja külaliikumise eestvedaja, Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige, konsulent
Aide Tsahkna – Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur, kodumaiste kartulisortide aretaja ja propageerija
Genadi Vassiljev – Põllumajandusameti maaparanduse registrite ja toetuste büroo juhataja
Mika Petri Vehmanen – OÜ Kohala SF juhataja, kohaliku elu edendaja

Samuti kuulutas Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) välja parima piimakarjakasvataja ja lihakarjakasvataja. 2014. aasta parim piimakarjakasvataja on Heli Sadam Peri Põllumajanduslikust OÜ-st ning parim lihaveisekarjakasvataja Reet ja Targo Pikkmets Talu ja Tulu OÜ-st.

Euroopa Saunamaratonil osales 768 saunalist

22.veebruaril 2015 toimus juba VI Euroopa Saunamaraton Otepääl. Saunamaratonile oli registreeritud 236 võistkonda, sealhulgas 9 välisvõistkonda ja 30 naiste võistkonda. Stardis oli 192 võistkonda, osales 768 saunalist. Kiireim võistkond läbis maratoni kolme tunni ja 20 minutiga.

Esikoha sai võistkond “Väino” ajaga 3,20, teise koha sai võistkond “Reliikvia” ajaga 3,24 kolmanda koha sai võistkond “Eesti Pagari võrkpalliklubi” ajaga 3,25.

Naiste võistkondadest olid parimad pikaajalised võistlejad “Lämma naase” 3, 59, teine “Saunamarid ja Lemps” 4,02, kolmas “Nipitirid” 4,18. Parim välisvõistkond oli Lätist VetiLV ajaga 5.06.

Esikoha omanikud said OÜ Lemmikmees kümblustünni, naiste parimad said OÜ Stylewoodi kümblustünni. Lisaks sellele panid auhinnad välja Kakulaane Puhkemaja, Karupesa hotell, Andu Puhkekeskus, Bernhard SPA, Kunstimäe Puhkemaja, Mr Jakobi restoran, TV Reporter, OÜ Peotünn ja OÜ Rendi mind. Loe edasi: Euroopa Saunamaratonil osales 768 saunalist

Vabariigi aastapäevale eelnevalt on tööpäev lühendatud

Teisipäev, 24. veebruar on Eesti Vabariigi aastapäev ja rahvuspüha, millele eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud kolme tunni võrra lühendama.

Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna sõnul on seaduse mõte selles, et lühendatud peab olema just riigipühale vahetult eelnev tööpäev. Seega peab kolme tunni võrra tööaega lühendama kõigil inimestel, kes töötavad esmaspäeval, 23. veebruaril.

Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööaja puhul, kui töötaja on tavapäraselt ametis ainult 3 tundi päevas, siis riigipüha-eelsel päeval ei pea ta üldse tööle tulema.

Kui aga ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. “Oluline on meeles pidada, et kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida,” kinnitas Raigna.

Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks.

Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse tasuna.

Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka Eesti Vabariigi aastapäeval makstakse töötajale kahekordset tasu.

Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse on: uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.

Vinni vald kingib uutele vallakodanikele nimelised hõbelusikad

Täna, 21. veebruaril toimub Pajustis Vinni vallamaja saalis lusikapidu, kus Vinni vallavanem Toomas Väinaste kingib 45 beebi vanematele nimelised hõbelusikad. Vallavanem Toomas Väinaste sõnul jääb nimeline hõbelusikas last saatma kogu eluks ja meenutama talle tema koduvalda. Tänavuse lusikapeo saalikujunduse, väikese kontserdi ja peopiruka valmistas ette Vinni Lasteaed “Tõruke”. Üritust jääb meenutama ühispilt.

Vinni vald oma valla beebidele kinkinud nimelisi hõbelusikaid juba aastast 2004.

Hilje Pakkanen

Igas inimeses on natuke pagarit ja saviehitajat

Igas inimeses on natuke pagarit ja saviehitajat – on öelnud Khuda Dad, Afganistaanist pärit, Saksamaal elanud ja töötanud saviehitusmeister.
Tuleb tunnistada, et neis kahes tegevuses- toiduvalmistamises ja saviehituses on palju sarnast (mikserid, segamine, keskendumine, retseptid, tunnetus, õige konsistentsi tabamine jne).
12-15. märtsini saab Moostes süveneda savikrohvi hinge-ellu – õppida tundma savikrohvide teoreetilist ja praktilist poolt.
Koolitajateks on Eesti parimad oma ala asjatundjad: Marko Kikas & Mikk Luht (Saviukumaja OÜ), Sven Aluste (MTÜ Equilibre), Silver Meejärv (Rolite OÜ), Lemmo Randoja (LR-RAK Oy), Anvar Valge (A-Viimistluse OÜ), Knut Klais (Loodusehitus OÜ), Andrus Needo (Roffi OÜ).
Koolitust tutvustades tasub ära mainida, et 14 ettevõtet-partnerit kuuest Euroopa riigist ühendasid oma jõud, et töötada välja kutseõppe programm savikrohvi kasutamiseks sisekujunduses. NCPP (Northern Clay Plaster Project) projekti raames tõlgiti ja kohandati savikrohvi kutseõppe programm ka eesti keelde. Kursus on kujundatud moodulitena ja seetõttu on seda kergem sobitada erinevate Euroopa riikide kutseõppe nõuetega vastavaks.
Esimesel koolitusel antakse põhjalik ülevaade savi ja savipinnase kasutamisest, selle ökoloogilisest potentsiaalist, savikrohvimise spetsiifikast ja võimekusest hinnata ning paigaldada savipinnasest tehtud tooteid asjakohaselt.
Võib vist üsna julgelt väita, et tegemist on Eesti ajaloo seni kõige põhjalikuma avalikkusele suunatud savikrohvi koolitusega – kas Sina soovid olla esimeste seas?
Koolitus toimub Mooste Mõisa Restauraatorite kojas, Savikojas.
Programm on üleval siin: http://saviukumaja.ee/koolitused/savikrohvi-koolitus-m1-2015

Info ja registreerumine: kerti@saviukumaja.ee

Jõgeva linna aumärgi pälvinud juuksur Maie Valmsenil on pühade eel kiired tööpäevad

Staažikal Jõgeva juuksuril Maie Valmsenil on praegu iseäranis töörohked päevad. Paljud naised ja tütarlapsed tellivad Vabariigi aastapäeva tähistavaks sündmusteks soengu just temalt. Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud vastuvõtul tunnustas Jõgeva linnavalitsus teenekat teenindajat Jõgeva linna aumärgiga.

“Loodan, et jõuan ikka kõik soovijad ära teenindada, kes iseseisvuspäeva eel mu juuksuritoolile aja rerserveerinud. Tööd on aga tõesti palju, ” ütleb Valmsen, kes töötab Jõgeval juuksurina juba 45 aastat. “Pühade ja ka Eesti Vabariigi aastapäeva puhul sobivad eriti hästi pidulikuma ja väärikama väljanägemisega soengud, näiteks lokid. Mõistagi sõltub palju kliendi isikupärast, sest soeng peegeldab ka individaalsust,” arvas Maie.

“Kui juuksuri juurde minna, siis võimaluse korral eelistan ikka Maie Valmsenit. Ta on oma ala professionaal ja sõbralik suhtleja ja nõuandja,” ütles Torma vallasekretär Tiina Leeben, kes oli tulnud soengut tegema Sadala Külade Seltsi rahvamajas toimuvaks Iseseisvuspäeva vastuvõtuks.

“Meeldib, et meie linnas on oma tööd tundev ja armastav inimene, kelle teenuse järele pidevalt nõudlus. Tean, et Maie Valmseni juures käivad juukseid lõikamas kliendid Jõgevamaa paljudest paikadest ja vahel ka kaugemalt. Mõneti kahju, et Maie vaid naistejuuksur on, tean et paljud härrasmehed sooviksid tema kätte oma pea usaldada,” ütles Jõgeva linnapea Aare Olgo.

Jaan Lukas

Lapsed saatsid joonistuskonkursile tuhat võistlustööd

Võidutöö, mille joonistas kuueaastane Lota-Liisa Kivipalu.

ETV2 koos saatega “Lastetuba” korraldas lastele joonistusvõistluse “Minu Eesti sünnipäev”, millest osavõtt oli tähelepanuväärselt suur. Võistlusele saadeti ligi tuhat joonistust, kõige noorem osaleja oli vaid aastane ja kõige suurem 13-aastane.

Laste joonistusi näitab ETV2 oma teleprogrammis. “Joonistusi saadeti üle Eesti Kõpust Iklani. Võistluses osales ka 31 lasteaiarühma, kooliklassi ja kunstiringi. Kõige kaugemalt jõudis töö meieni Hispaaniast,” kirjeldas ETV 2 peatoimetaja Marje Jurtšenko.

Enamasti joonistati koosolemist perega – lipuheiskamisele minekut, paraadi vaatamist kodus või linnas, söömist pere seltsis ja presidendi vastuvõtu vaatamist televiisorist. Joonistati presidenti ja presidendi vastuvõttu. Korraldajatel oli rõõmustav lugeda paljude laste arvamusi, et neile väga meeldib Eesti elada ja et nad on siin õnnelikud. Joonistusvõistluse peaauhind on perepääse teaduskeskusesse AHHAA, lisaks loositi “Lastetoa” otsesaates välja veel palju toredaid auhindu.

Parimad joonistustööd hakkavad ETV2 eetris jooksma videoklippidena, lisaks valitakse osa pilte Kadrioru lastemuuseumisse Miia-Milla-Manda ja Kalamaja lastemuuseumisse Miiamilla, kus näitus avatakse täna, 21. veebruaril. Näitusetööde autorite nimed on kirjas ETV2 Lasteekraani kodulehel ja ETV2 Facebooki lehel.

Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Leelo Tungal

Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Leelo Tunglale „aastakümneid kestnud oskusliku sõnaseadmise eest rohketes algupärastes ja tõlkelistes luule- ja proosateostes, õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatute eest, Hea Lapse toimetamise, laulupeoidentiteedi kujundamise ja „seltsimees lapse“ meenutuste eest“.

Leelo Tungal on rohkete luule- ja proosaraamatute autor, ta on kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikalitekste. Ta on töötanud õpetajana, olnud ajakirja Hea Laps toimetaja 21 aastat, selle algusest peale. Leelo Tungal on koostanud populaarse aabitsa ning emakeelelugemikke, viisistatuna on tema tekstid jõudnud laulupidude armastatuimate palade hulka. Leelo Tungla keelekasutus on nauditav ja toetub eesti keele vormi- ning tähendusvõimaluste ja –nüansside põhjalikule tundmisele.

Wiedemanni keeleauhinna üleandmine toimub 23. veebruaril kell 15 Tartu Ülikooli aulas.
Auhinna suurus on 32 000 eurot.
Aire Koik

Prima Vista filmikonkurss otsib koolinoorte abiga Eesti looduse metsikust

Kirjandusfestival Prima Vista kuulutas välja 8.–12. klassi õpilastele suunatud lühifilmikonkursi „Metsik Eesti loodus“, mille abil uuritakse, kas Eesti loodus peidab endas metsikumat poolt või mitte.
Sõnu „Eesti loodus“ ja „metsik“ ei kasutata üheskoos tihti – seega antakse koolinoortele ülesanne märgata ja vaadelda end ümbritsevat keskkonda ning otsida sealt midagi erilist ja tavapäratut.
Konkursi projektijuht Annika Markson ootab noortelt loomingulist lähenemist. „Võistlustöö ei pea olema tingimata reaalse looduse kajastus. Kui otseselt loodusest midagi metsikut ei leia, siis võib pilgud pöörata ka näiteks ilukirjandusse ning visualiseerida mõne eesti autori looduskirjeldust; samuti võib näidata oma kujutust tuleviku Eesti keskkonnast. Konkursi teemat annab tõlgendada väga erinevalt ning ma julgustan osavõtjaid kasutama oma loovust,“ kommenteeris Markson.
Konkursile oodatakse kuni 10-minutilisi filme vabalt valitud žanris, video suurus peab olema vähemalt 720p. Osaleda saab nii üksi, paaris kui ka kolmeliikmelise võistkonnana. Osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 6. aprillil aadressil http://goo.gl/forms/iBQRMfAOcS. Videote esitamise viimane kuupäev on 13. aprill 2015.

Võitjad kuulutatakse välja 5. mail Tartu Elektriteatris, auhinnad on välja pannud ajakirjad Eesti Loodus ja Loodusesõber, Tartu Elektriteater ning Prima Vista.
Parimaid filme näidatakse ka selleaastasel roheliste rattaretkel „Kuidas elad, Haanjamaa?“, mis toimub 15.–17. mail.
Henri Kõiv

Eesti ohustatud liikide punast nimestikku hakatakse uuendama

Eesti on tänapäeval koduks hinnanguliselt 35 000–45 000 taime-, seene- ja loomaliigile. Riigi väikest pindala arvestades on Eesti oma laiuskraadil üks liigirikkamaid piirkondi, kus on arvukalt esindatud ka mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike.

Looduskaitse arengukava järgi on liigikaitse tulemuslikuks korraldamiseks vajalik järjepidev ja süsteemne hinnangute ülevaade Eesti liigilisest mitmekesisusest ja liikide ohustatusest. Ohustatuse hindamine peab toimuma pideva protsessina, mille tulemusel on meil ajakohased teaduslikud ülevaated liikide ohustatusest ehk punane nimestik.

Ohustatuse hindamise aluseks on ühtne rahvusvaheline teaduslikel alustel põhinev metoodika, mille on välja töötanud Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN). Punaste nimestike puhul on oluline nende usaldusväärsus ja hindamise läbipaistvus, sest ainult sel moel saab neid kasutada liikide kaitse korraldamisel. Punase nimestiku koostamiseks moodustas keskkonnaminister koordineeriva juhtrühma, kuhu kuuluvad nii teadlased kui riigiasutuste esindajad.

Punase nimestiku ajakohastamise protsess käivitati sel neljapäeval, kui toimus seminar, kus tutvustati lähemalt punase nimestiku uuendamise projekti tegevust. Ühtlasi tähistati seminariga ka Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) Punase Raamatu 50. aastapäeva.

Annika Remmel

Eesti noor sõidab esseekonkursi võidureisile Keeniasse

Täna, ülemaailmse sotsiaalse õigluse päeval, kuulutati välja arengukoostööteemalise esseekonkursi võitja, kelle preemiaks on reis Keeniasse. Teist korda toimunud konkursi võitjaks nimetati Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane Kirsti Viljamaa, kelle töö lahkab üksikisiku võimalusi maailma mõjutamiseks. Kirsti sõidab Keeniasse juba mõne nädala pärast, kevadisel koolivaheajal.

Esseekonkursist võttis osa 21 õpilast üle Eesti, kes kirjutasid teemadel “Elu maakeral aastal 2050 – pärast saavutatud (või saavutamata) kestliku arengu eesmärke“ ja “Mida mina saan teha, et maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem?”. Žürii liikmete sõnul olid tööd läbivalt kõrge tasemega, kuid Kirsti Viljamaa võidutöö tõusis esile tänu oma heale aruteluoskusele ning väga laiadele teadmistele maailmast toimuvast. Parima essee kirjutajana on Kirstil võimalus märtsis sõita Keeniasse tutvuma MTÜ Mondo projektidega Nairobis Kibera slummis ning Lääne-Keenias Shianda külas.

“Kõige tähtsam on suhtumine. Kui keegi küsib, kuidas oleks võimalik maailma muuta, vastaksin talle, et kõigepealt on vaja uskuda sellesse, et maailma on võimalik muuta. Ümbritseva suhtes tuleb olla uudishimulik ja avatud. Probleemidesse ei tohi suhtuda ükskõikselt ning aitama peab sisemisest vajadusest,” kirjutab Kirsti oma võiduessees, “kui eksisteerib tõeline tahe aidata, siis on alati olemas võimalusi aitamiseks.” Loe edasi: Eesti noor sõidab esseekonkursi võidureisile Keeniasse

Elron sõidutab kõik soovijad Presidendimatkale

Seoses järgmisel laupäeval toimuva XII Presidendimatkaga saadab Elron hommikust Tallinn-Aegviidu ja õhtust Aegviidu-Tallinn reisi teenindama pikema koosseisu, lisaks on presidendimatkalistele sõit tavapärasest oluliselt soodsam.

„Selleks, et ära teenindada kõik matkata soovijad, teenindame 28. veebruaril reisi nr 406, mis väljub Tallinnast kell 10:24, ning reisi nr 421, mis väljub Aegviidust kell 16:20, tavapärasest pikemate koosseisudega,“ ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. „Lisaks pakume nimetatud väljumistele eripiletit – edasi-tagasi reis maksab märksõna „Presidendimatka pilet“ ütlemisel kokku vaid 3 eurot tavapärase 5.60 asemel.“ Eripiletit saab Ronnie Kongo sõnul osta vaid ülalmainitud väljumistele ning ainult rongist, muud soodustused selle pileti ostmisel ei kehti.

„Koostöö Elroni ja tema eelkäija Elektriraudteega ulatub aastate taha ning loodetavasti jätkub ka tulevikus, täna igatahes tundub, et see huvi on mõlemapoolne,“ sõnas üks XII Presidendimatka korraldajatest Alari Kirt. „Tuleval laupäeval toimuv Presidendimatk on järjekorras juba kaheteistkümnes, seega võib öelda, et oleme koos Elroniga osalenud ühe tervise- ja keskkonnasõbraliku traditsiooni loomises.“ Loe edasi: Elron sõidutab kõik soovijad Presidendimatkale

Lammutustoetus aitab eluohtlikest majadest lahti saada

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tunnustas riigi plaani läbi sihtasutuse KredEx toetada rahaliselt lagunenud hoonete lammutamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mulluse uringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist. Näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist enamik Valga linnas. Kohtla-Järvel on seis sama kurb: 42 kortermaja on hullus seisukorras.

“Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid,” hoiatas Mardi.

Mardi sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. “Tegemist on aga nõiaringiga – mõnes piirkonnas ei leidu kinnivarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest,” nentis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Allikas: Eesti Korteriühistute Liit

EMSL: kas 16-aastane noor on valimiseks küps?

EMSL kutsub arutlema selle üle, kas 16-aastased on valimisteks küpsed või mitte, 26. veebruaril kell 16-18 Kamahouse’is.

Valimisea langetamine on vaid uue Riigikogu koosseisu heakskiidu kaugusel. Noorte sotsiaalne ja poliitiline osalus vajab kaasamõtlejaid, kuna õhus püsib endiselt võtmeküsimus: kas 16-aastane noor on piisavalt küps, et valida? Mida saame teha ning mida juba teeme selleks, et tõsta noorte sotsiaalset ja poliitilist pädevust?

Esmalt tutvustavad oma argumente ja seisukohti noorpoliitikud Anti Haugas Reformierakonnast ja Linda Eichler IRList, Heiki Haljasorg Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsist, Triin Bõstrov Eesti Noorteühenduste Liidust ning Maris Jõgeva Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidust. Seejärel saab ühiselt jagada oma edukaid projektikogemusi noorte harimise vallas, mõtiskleda vabakonna projektide kitsaskohtade üle ning teha ettepanekuid kodanikuhariduse parendamiseks. Kuulatakse ära ka noorpoliitikute mõtted vabakonna tegevuse toetamisest tulevikus.

Üritus on tasuta.
Oma tulekust anna teada Kristiina-Mariale kristiinamaria@ngo.ee hiljemalt homme, 20. veebruari südapäevaks!