Eesti

Kuidas käituda pärast traumat või haigestumist välismaal?

If Kindlustus annab nõu, kuidas käituda pärast traumat või haigestumist välismaal.

Õnnetus reisil olles võib meid tabada kõige ootamatumal moel ilma, et me ise selle juhtumises süüdi oleksime. Toome siinkohal välja riigid, kus enim õnnetusi juhtub ning lihtsad juhised õnnetusejärgse asjaajamise kohta välismaal koos Väliministeeriumi kommentaariga.

Inimese tervisega seotud probleemide korral võib kohapealne ravi olla möödapääsmatu. Haiguse puhul piisab üldjuhul mõnepäevasest kuni nädalasest ravist, õnnetuse tagajärjel saadud traumad nõuavad sageli aga pikemaajalisemat ravi.

Möödunud aastal andsid Ifi kliendid haigestumistest ning traumadest välismaal teada 1426 korral, kõige rohkem vajasid inimesed meditsiinilist abi soojamaa riikides. Eelmise aasta raskeim õnnetus juhtus Austrias, kus Ifi klient kukkus suusatamisel ning tema ravi läks maksma 26 984 eurot. Toome siinkohal välja 5 riiki, kus 2014 aastal juhtus enim õnnetusi: Belgia (167 juhtumit), Austraalia (138), Türgi (125), Tai (117) ning Egiptus (102).

Kuidas käituda pärast traumat või haigestumist, kui sul on olemas reisikindlustus?

Loe edasi: Kuidas käituda pärast traumat või haigestumist välismaal?

Ehtne ja huvitav Eesti Mooska talus Haanjamaal

Meenutagem, et 2014.a. novembris Pariisis toimunud UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil otsustati kanda Vana – Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. Taotluse selleks esitas Eesti riik UNESCOle 2013. a.

Selle saavutuse taga on paljude tublide inimeste mitu aastat kestnud entusiastlik töö. Külli Eichenbaumi ja Eda Veeroja panust hinnati koguni Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiaga.

Maailmapärandi nimekirjas olek tähendab ennekõike vastutust ja hoolt, et pärimus ei kaoks.

Eda Veeroja Mooska talu Haanjamaal edendab suitsusaunakultuuri, talu pakkus Eesti Maaturismi Ühingu EHE märgise (Ehtne ja Huvitav Eesti) konkursile välja kaks turismitoodet: Vana – Võrumaa suitsusauna vaimset pärandit tutvustava ekskursiooni ja saunaskäigu Mooska traditsioonilises Vana – Võrumaa suitsusaunas. Mõlemad paketid said EHE märgise, Võrumaalt veel Setomaa Turismitalo Seto söömaaeg, mis esindab seto kultuuri. Kokku omistati märgis 15 turismiettevõtte pakettidele üle Eesti.

Paberil on ametlikult kirjas, et tegu on turismitootega, ometi tahaks turismis kasutada mõnd muud määratlust – elamus, emotsioon, tunne… Just seda läheb külaline saama ja nautima. Mooska talu suitsusaunades on see elamus tõeliselt kuum ja ka maitsev, sest Mooska talus pakutakse külalisele saunas traditsioonilisel viisil suitsutatud liha, mida on võimalik ka osta. Saunaskäik Mooska talus ei ole pelgalt ihu kasimine, see on ka hinge harimine ja puhastamine. Siit lahkutakse argipäeva heas meeleolus ja uue energiaga.

Tunnistused EHE märgise omistamise kohta anti üle 14. veebruaril 2015 Tallinnas rahvusvahelisel turismimessil Tourest. Vaata: www.mooska.ee

Siiri Toomik

Uuring “Eesti kogukondade hetkeseis 2014” sai kaante vahele

Kaante vahele on saanud alates kevadest küpsenud linna- ja külakogukondi kaardistav uuring “Eesti kogukondade hetkeseis”.

Teoreetilise taustauuringu, fookusgruppide ning ankeetküsitluse põhjal sündinud uuringuraport annab ülevaate kogukondade hetkeseisust nende endi pilgu läbi ja kogukonnamõiste kasutusest üldises retoorikas (aga eelkõige riiklikes arengukavades) ning lõpuks mitmeid soovitusi lahendamaks kogukondade kitsaskohti, mis raporti koostamise käigus välja tulid.

Piirkondlik kogukonnategevus tõuseb aina enam esile ning selle rolli ühiskonna korraldamisel peetakse üha olulisemaks. Samas teame kogukondade kohta üsna napilt. Statistikaamet loeb küll üles kohalikku elu edendavaid ühendusi ning näiteks Eesti Külaliikumine Kodukant külaseltse, seltsinguid ja külavanemaid, Linnalabor omab ülevaadet linnaseltsidest. Kuid seda, mis kogukond on, mida teeb või kellest koosneb, mõtleb igaüks omamoodi. Neid kogukonnateemalisi mõtteid ja praktikaid see Eestis esmakordselt tehtud uuring koondabki, seades lähtepunktiks kogukonna kohaliku aktiivsuse tähenduses. Loe edasi: Uuring “Eesti kogukondade hetkeseis 2014” sai kaante vahele

MTÜ Sinule Võhmast sai tunnustuse

MTÜ Sinule Võhmast sai tunnustuse “Regionaalmaasiku” konkursil.

13. veebruaril andis siseminister Hanno Pevkur üle regionaalarengu auhinnad, millega tunnustati parimaid regionaalarengut toetavaid algatusi. Tunnustuse pälvisid üheksa ettevõtmist üle Eesti.

Siseministri sõnul võib auhinna saajaid vaadates öelda, et tegemist on tõeliste oma kodukoha patriootidega. “Nad annavad oma hoolimise ja ettevõtlikkusega piirkonna arengule hoogu juurde ja nii mõnigi auhinna saanud ettevõtmine on saanud oma regiooni kaubamärgiks ning visiitkaardiks,” märkis Hanno Pevkur.

Jaanuaris välja kuulutatud konkursile “Regionaalmaasikas” sai kandidaadiks esitada nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Konkursile laekus 35 ettepanekut. Siseministri moodustatud komisjon valis välja üheksa väljapaistvamat algatust, keda tunnustati Rita Randmaa tehtud keraamiliste maasikatega.

Viljandimaa Arenduskeskus ja Võhma Linnavalitsus esitasid ühe kandidaadina ka MTÜ Sinule Võhmast. Loe edasi: MTÜ Sinule Võhmast sai tunnustuse

Põhjanaabrite juures Seinäjoe teatris esietendus Ain Mäeotsa lavastus “Amadeus”

14. veebruaril esietendus Seinäjoe Linnateatris Peter Shafferi näidend “Amadeus”, mille lavastas Ain Mäeots.

Vesa Tapio Valo, Seinäjoe teatri juht, sattus möödunud kevadel Mäeotsa lavastatud “Fanny ja Alexanderi” esietendusele ja nähtud lavastus meeldis talle niivõrd, et samal õhtul tegi ta ettepaneku Soome lavastama tulla. “Amadeus” mõlkus teatrijuhi peas juba mõnda aega ja nüüd said kokku teatri soov ja lavastaja huvi, sest ka Mäeots oli “Amadeuse” lavastamisele varem mõelnud.

Peter Shafferi 70ndatel aastatel kirjutatud näidend, mille põhjal on tehtud ka Milosh Formani Oscari võitnud film (1984), räägib kahe suure muusiku – Mozarti ja Salieri – loo. Näidendi peategelane Antonio Salieri lubas end juba noorukina jumalale pühendada, paludes vastutasuks võimalust saada kuulsaks heliloojaks. Kõik sujus, kuni ilmus geniaalne Mozart. Salieri maailm kukkus kokku. Ta pööras jumalale selja ning hakkas punuma intriigi, mis lõpuks hävitas mõlema helilooja elud. Loe edasi: Põhjanaabrite juures Seinäjoe teatris esietendus Ain Mäeotsa lavastus “Amadeus”

Too oma teema Arvamusfestivalile 2015!

Arvamusfestival sünnib Eestimaa inimeste mõtetest ja seisukohtadest. Sinu ja minu arvamustest. Kolmandat aastat järjest kerkib Paide Vallimäele 14.-15. augustil festivaliala ning pärismaastiku kohale tõuseb arvamusmaastik.

Arvamusfestival on kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Arutelude tulemusel saavad alguse uued ideed, ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ja areneb arutelu- ning suhtluskultuur Eestis.

Kutsutakse kaasa lööma inimesi ja organisatsioone, kes tahavad tuua oma teemasid Arvamusfestivalile. Kui midagi pakitseb hinges või kripeldab keelel, siis on aeg panna festivalil püsti üks arutelu ja suu puhtaks rääkida. Arvamusvahetuse jaoks aga ei pea kasutama vaid arutelu vormi. Kui soovitakse oma laval arvamust avaldada kas muusika või mängu; kujutava, etendus-, filmi- või muu kunstivormi kaudu, on ka see oodatud. Endast ja oma aruteluteemast tuleb kirjutada SIIA.

Kõigilt ideede esitajatelt eeldatakse valmisolekut pakutud arutelud ka ellu viia. Eestikeelsetele aruteludele lisaks on väga oodatud venekeelsed, inglisekeelsed ja segakeelsed mõttevahetused. Juba oma ideed sõnastades palutakse silmas pidada festivali head tava.

Kes pole varem festivalil käinud, siis arvamusfestival.ee fotod ja videod annavad ettekujutuse. Möödunud aasta teemadest saab aimu programmist. Rohkem infot saab teemalavade programmi juhilt Maiult (maiu.uus@arvamusfestival.ee ). Kes ja millest peaks Arvamusfestivalil sel aastal rääkima? Mis on need kõige tähtsamad aruteluteemad, milleta kolmandat Arvamusfestivali kuidagi teha ei saa?

Arutelude ideid oodatakse 28. veebruarini.

Eesti Põllumajandusmuuseumis avatakse lamba-aasta puhul kolmiknäitus

Kolmapäeval, 18. veebruaril kell 14.00 avatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis lamba-aasta algusele pühendatud kolmiknäitus: Villa teekond, Loo. Koo. Rõõmusta! ja Enelin Pedaku tekstiilsed disainehted.

“Eesti Põllumajandusmuuseumi näitus ” Villa teekond” valmis seoses muuseumi uue haridusprogrammiga “Villakera – kullakera”, mille raames osalejad õpivad lähemalt tundma põllumajanduses ühte olulisimat looma – lammast – ja teevad tutvust villaga, mis on juba aastatuhandeid olnud üheks tähtsaimaks materjaliks peamiselt rõivaste, aga ka mitmete tarbeesemete valmistamisel. Programmi raames saab proovida kätt nii villa kraasimisel kui ka lõngaks ketramisel ja kangastelgedel kudumisel” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Näitusel “Loo. Koo. Rõõmusta!” on vaatamiseks välja pandud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala 2014.a. lõpetanud 9. lennu üliõpilaste silmkoelised kudumid ja fotod. Näitus “Loo. Koo. Rõõmusta!” põhineb kudumitest valminud samanimelisel raamatul, mis ilmus kirjastuses Varrak. Loe edasi: Eesti Põllumajandusmuuseumis avatakse lamba-aasta puhul kolmiknäitus

Kauneimad kodud on selgunud

Pg1412-1699 — Aasta kodu võidukodu. Foto: Priit Grepp

Kadrioru Kunstimuuseumis pärjati ajakirja Kodukiri kodukonkursi Aasta Kodu võitjad. Võidukodu asub Tõrma külas Raplamaal, kus ligi kümme aastat tagasi pealinnast maale kolinud Gerly Karu ja Margus Mänd tegid korda aastaid räämas seisnud rehemaja.

Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula sõnul oli siis hoonet kasutatud veel üksnes põllutööde abihoonena ja pere tunnistas ka ise, et uuesti nad enam nii suurt tööd ette ei võtaks. “Suurem osa töödest tehti oma kätega. Esile toodi vana materjal ja uhke reheahi. Lisati heledat ilmet ja mugavusi. Tühjalt seisnud majast sündis õdus, romantilise kujundusega kodu,” sõnas Pajula.

K-rauta sisekujunduse projektijuht Merike Hirvoja hindab pererahva oskust kasutada ära vanu ja algupäraseid detaile: vana talu uksi, laiu põrandalaudu ja palkseina. Majas on nii eklektilist põnevust kui ka hubasust ja avarust, palju on kasutatud naturaalseid sisustusmaterjale. “Isetegemisrõõmu kohtab igal sammul, kodusoojust peegeldub nii perenaise kätetööna valminud pitsilistest päevatekkidest kui kaltsuvaipadest,” räägib võidukodust Merike Hirvoja.

Aasta kauneim aed asub Sindis, kuhu Monica ja Arko Kask lõid lihtsate vahenditega lopsaka ja värviküllase aia.

Kodukiri korraldab kodukonkurssi juba 18. korda. Tänavu osales ligi 70 kodu ja aeda üle Eesti. Ürituse patroon on Evelin Ilves.

Esimene kokkuvõte talvitavatest aasta lindudest

Käesoleva aasta linnuks on viu. Eestis talvitab kaks liiki viusid – hiireviu ja taliviu. Nende talvisest arvukusest ja levikust on aidanud ülevaate saada linnuvaatlejate poolt aasta linnu kodulehele sisestatud vaatlused ning Eesti Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühma poolt läbiviidav talvitavate röövlindude seire.

Viusid on sellel talvel kohatud kogu Eestis, kuid nende arvukus on eriti kõrge Lääne-Eestis. Detsembri ja jaanuari jooksul nähti kõige rohkem hiireviusid Saaremaal – 26% kõigist hiireviudest, palju oli neid ka Pärnu- (20%) ja Läänemaal (11%). Taliviude levikupilt on pisut teine: täpselt pooled kõigist selle liigi esindajatest on vaadeldud Saaremaal ning viiendik Hiiumaal, ülejäänud vähesed vaatlused on jaotunud üsna ühtlaselt üle Mandri-Eesti. Talvitavate röövlindude seire tulemused näitavad, et mõlema viuliigi arvukus on tänavu kõrgem kui eelmisel talvel, seejuures on eriti kasvanud just Lääne-Eestis talvitavate viude arv.

Käesoleva talve detsembri ja jaanuari jooksul sisestati aasta linnu kodulehele 183 vaatlust 201 viust, aga igaühe talvised viuvaatlused on jätkuvalt oodatud. Vaatluste kogumine jätkub ka kevadel. Õige varsti peaks viude arv hakkama meil kiiresti kasvama, sest juba märtsis on Eestisse oodata esimesi lõuna pool talvitanud viusid.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/viu, talvitavate röövlindude seire tulemustega EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Innovatsioonimarsruut Lõuna-Eestis nüüd avatud

Esmakordselt on Lõuna-Eesti teekonna “Elu kahe maailma piiril” külastajatel võimalus tutvuda innovaatiliste organisatsioonide ja ettevõtmistega.

Eelmisel aastal jõudsid Lõuna-Eesti külastajateni kultuuri ja ajaloo ning aktiivse puhkuse marsruudid. Nüüd ilmus ettevõtete kaasamise abil innovatsioonimarsruut, mis pakub põnevat avastamist eelkõige inspiratsiooni koguvatele gruppidele, kuid võimalusi jagub ka pereturistile ja üksikisikutele. Kokku on marsruudis 131 ettevõtet, organisatsiooni.

Lõunaeestlased mõistavad innovaatilisuse all nii seda, mis on läbimurdeline või suisa novaatorlik tehnoloogias, kui ka vana ja uue põnevat sümbioosi, kogukondlikkust ja erinevate osapoolte koostöös loodud jätkusuutlikke lahendusi. Innovatsioonimarsruut koosneb neljast erinevast teemast: säästvad lahendused ja innovatsioon, kogukonnad ja võrgustikud, puit ja käsitöö, kohalik toit.

Säästvate ja jätkusuutlike lahenduste alal leiab Lõuna-Eestist hulgaliselt näiteid, millega tasub tutvust teha – Tartu loomemajanduskeskus, Räpina paberivabrik, Võrtsjärve külastuskeskus, Energia talu, Pühajärve puhkekeskus, Kõrveküla lasteaed Päikeseratas, Maaülikooli mahekeskus – seda nimekirja võiks jätkata veel pikalt. Uudsed teadus- ja IT-tehnoloogiad toovad külastajateni Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu , Eesti lennuakadeemia , Tõravere observatooriumi ESTcube-1’i satelliidikeskus, tarkvara tootja Playtech.

Marsruuti on kokku saanud nii tehnoloogiat oma äris kasutavad ettevõtted kui ka vanu traditsioone au sees hoidvad ettevõtmised. Nii pakuvad avastamisrõõmu näiteks laastukatuse valmistamine või seebikeetmise ja küünlavalmistamise õpitoad. Teekonnal saab sisse astuda ja vaadata, mida pakub Rõuge sepp, Vana Jüri Seebikoda, Torupillitalu, Wiera küünlakoda, Antoniuse õu või Räpina loomemaja rahvas . Kohaliku toidu teel viiakse külastajaid nii põllule, lauta kui ka veinikeldrisse. Olgu teguPõltsamaa veinikeldri või Nopri talumeiereiga, Viljandi väikese õllepoe või Tammuri talurestoraniga Otepääl, Seto Tsäimaja või Kostja sibulataluga, Kõlleste kommimeistrite või millise tahes teise kohaliku väikese toiduettevõttega – säravate silmadega tegijad ootavad külalisi hääd ja paremat mekkima. Lõuna-Eesti koostöövaimuga saab tutvust teha meie kogukondade ja võrgustike kaudu: Sangaste Rukkiküla, Sibulatee, Parmu ökoküla, Sänna kultuurimõis, Mooste meistrite hoov, Ridali lennuklubi, Õnnemaa, Mauri põliskodude küla ja veel paljud teised jagavad lahkelt oma kogemusi ja koostöölugu. Loe edasi: Innovatsioonimarsruut Lõuna-Eestis nüüd avatud

Maanteemuuseum viib uhke elektriauto turismimessile

Eesti Maanteemuuseum osaleb 13.-15. veebruaril Eesti suurimal turismimessil Tourest 2015. Messikülastajatel on ainulaadne võimalus uudistada nii seest kui väljast Eestis ehitatud elektriautot ZEV Seven.

Zev Seven on esimene Eestis toodetud ja autoregistrisse kantud elektriauto. Auto baasmudeliks on Colin Chapmani poolt 1957 projekteeritud Lotus-7. Auto ehitusaasta on 2008 (elektritööd ZEV Motors OÜ, keretööd AS Võidusõidutehnika), kuid muuseumi uhkeks eksponaadiks sai masin aastal 2010.

Turismimessil saavad külastajad istuda uhke kabrioleti rooli ja lasta teha endast vahva polaroidpildi, mille ettenäitamisel on muuseumisse kuni suvehooaja lõpuni sissepääs poole hinnaga.

Samuti saab Tourestil ülevaate maanteemuuseumi kirevast suvesündmuste kavast ning aimu mai alguses avatavast hooajanäitusest “Tee täis kuulujuttu”, mis avab kuulujutu kui ühe maailma vanima massimeedia vahendi olemust. Näitus on ka sissejuhatuseks uuele, sügise lõpus avatavale püsiekspositsioonile, mis käsitleb teedeajaloo kõrval ka kommunikatsiooniajalugu.

Maanteemuuseum tutvustab messil enda tegemisi ühisel pinnal Põlvamaa teiste ettevõtjatega. Puhkust veetma kutsuvad Setomaa, Mooste Mõis, Eesti Fototurismi Keskus, Kagureis, Värska sanatoorium ning Taevaskoja võrgustiku ettevõtjad. Nagu turismimessile kohane, pakutakse külastajatele lisaks üldisele infole ka vahvaid esitlusi ja degusteerimisi. Lisaks toimub sotsiaalmeedia vahendusel ka Põlvamaa teemaline reisimäng.

Mate Talgute eesmärgid esimese nädalaga saavutatud

Eelmisel nädalal hoo sisse saanud matemaatikavõistlus Mate Talgud on saavutanud esimese seitsme päevaga ürituse korraldaja 10monkeysi poolt ettevõtmisele seatud eesmärgid. 65% kõigist Eesti koolidest on end võistlusele kirja pannud ja valdav osa registreerunud õpilastest on Math Worldi digitaalset õppekeskkonda oma matemaatikaoskuste parandamiseks juba ka proovinud. Nii õpilaste kui ka õpetajate huvi tänapäevaste õppematerjalide vastu on suur.

Võistlusel osalevate koolidega on võimalik tutvuda ettevõtmise kodulehel.

Hall of Fame’i edetabelis. Nädalaarvestuses käib klasside vahel tihe rebimine Taibula mänguasjakaupluse poolt väljapandud loovate ja arendavate auhindade nimel. Talgute parimkategoorias enim punkte koguv klass võidab aga Lenovo tahvelarvutite komplekti. Kuna tahvelarvutite viimine ühest klassiruumist teise on vaevatu, siis on peaauhind kasulik kõigile võidu koju toonud kooli õpilastele. Loodame, et auhind aitab koolil õppetööd endisest veel tõhusamalt korraldada.

Mate Talgute idee läks liikvele ka meedias tähelepanu äratanud diskussioonist, mille kohaselt kasutab valdav osa koole endiselt traditsioonilisi õppevahendeid, mis digitehnoloogiaga harjunud õpilasi enam endisel moel ei köida. Kuna õpetamise kõrvalt pole õpetajatel uuenduslike õppemeetodite väljatöötamiseks päevas piisavalt töötunde, tekib küsimus, mida ettevõtted selle nimel teha võiksid, et koolielu endisest paeluvamaks muuta.

10monkeysi välja töötatud Mate Talgud pakuvad algklassidele võimaluse kasutada tasuta mängulist matemaatika õppekeskkonda,et äratada sel moel õpilastes õhinat matemaatika maagilise maailma vastu. Õpetajate sõnul lahendavadki lapsed ülesandeid lausa uskumatu innukusega. Koolides tundub olevat suur vajadus uuenduslike õppematerjalide järele, mida õpetajad traditsiooniliste vahenditega paralleelselt kasutada võiksid.

10monkeys on hariduslike mängude arendaja, kes loob matemaatika õppimise rakendusi lastele. 10monkeys.com’i õpetlikud mängud on ehitatud üles soomlaste pedagoogikale toetudes ja neid kasutatakse ülemaailmselt nii koolides õppevahenditena kui ka kodudes harjutamise viisina. 10monkeys Math World on aastal 2012 arendatud koolidele suunatud mänguline matemaatika harjutusprogramm.

Eesti läheb täna, Euroopa 112 päeval üle ühele hädaabinumbrile 112

11. veebruaril on Euroopa 112 päev. Eestis algab Euroopa 112 päeval üleminek ühele hädaabinumbrile 112. Alates 11. veebruarist saab hädaabinumbrilt 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja nüüd ka politseid.

112 on hädaabinumber kogu Euroopa Liidus. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides saab hädaabinumbrilt 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid. 112-le saab Euroopa Liidus tasuta helistada nii mobiililt kui ka lauatelefonilt ilma suunakoodi valimata. Euroopa Liidu riikides 112-le helistades saab abivajaja kohe ühenduse selle riigi häirekeskusega, kust kõne tehakse. Ainult ühe hädaabinumbri 112 meelespidamine lihtsustab hädaolukorras abi kutsumist ja kiirendab abi saamist kogu Euroopas.

Eesti on Euroopa Liidus üheksas riik, mis läheb üle ühele hädaabinumbrile 112. Ainult üks hädaabinumber 112 on riigisiseselt kasutusel Taanis, Soomes, Rootsis, Hollandis ja Rumeenias. Portugalis, Bulgaarias ja Maltal on sisuline üleminek ainult 112-le toimunud, kuigi siseriiklikud numbrid on veel töös, ei reklaamita neid enam välja hädaabinumbritena. Lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele on EL lähedastest riikidest ainult 112 kasutusel ka Islandil ja Gruusias.

11. veebruaril tähistatakse Euroopa 112 päeva EL-is ametlikult riikide vahel kokkulepitud päevana alates 2009. aastast. Sel päeval korraldatakse kõigis EL-i riikides üritusi üle-euroopalisest hädaabinumbrist teadlikkuse tõstmiseks ja seeläbi abi kättesaadavuse parandamiseks Euroopa Liidus. Euroopa riikidel on kohustus arendada hädaabiteenust numbril 112. Eesti tähistab Euroopa 112 päeva sel aastal üleminekuga ühele hädaabinumbrile 112.

Jaana Padrik

Eesti Arhitektuurimuuseum avab uue hooaja tuntud hispaania arhitektide näitusega

Arhitektuurikonkursi võitnud Arvo Pärdi keskuse makett.

Sel reedel, 13. veebruaril, avab Eesti Arhitektuurimuuseum uue hooaja, mis toob huvilisteni esmakordseid ülevaateid nii rahvusvahelistelt arhitektidelt kui ka seni vähem käsitletud teemasid kohalikult arhitektuurimaastikult. Reedel muuseumi peasaalis avataval näitusel “Aken ja Peegel” on kõigil võimalus tutvuda lähemalt Eestis Arvo Pärdi Keskuse uue hoone konkursi võitnud hispaania arhitektide Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano loominguga.
Mõte tutvustada Eesti publikule Nieto Sobejano loomingut sündis hetkel, kui Fuensanta Nieto saabus möödud aasta juunis Tallinnasse juunis Arvo Pärdi Keskuse arhitektuurivõistluse peapreemiat vastu võtma. Tegu on maailmas väga tunnustatud hispaania arhitektuuribürooga, kes pärjati äsja ka maineka Alvar Aalto medaliga.
Arhitektuurimuuseumi näitusel „Aken ja peegel“ annavad Nieto Sobejano büroo arhitektid ülevaate nii oma olulisematest teostest kui ka avavad tihti keeruka ja aeganõudva loomeprotsessi tagamaid. Näitusel on kujutatud ka Nieto Sobejano büroo kõige olulisemad tööd, nende seas ka Cordoba kaasaegse kunsti muuseum, San Telmo muuseum, Madinat al-Zahra muuseum ja konverentsikeskus Zaragosas. Kõigi eksponeeritud projektidega saab põhjalikumalt tutvuda nii jooniste, video kui erinevate trükiste vahendusel, näitusel on võrdselt olulised nii meeleline elamuslikkus kui analüütiline vaatlejapilk. Reedesel avamisel osaleb ka Fuensanta Nieto.

Saada sõbrapäevasoov ESTCube-1 abil kosmosesse!

Kallid romantikud, peale pikka ja edukat teadustööd võtab tudengisatelliit ESTCube-1 oma viimase missioonina pardale sõnumid kõigilt sõpradelt. Üllata oma armsamat või sõpra ainulaadsel moel saates oma selle aasta sõbrapäevasoov kosmosesse! Tudengisatelliidi meeskond salvestab Sinu sõnumi ESTCube-1 pardale kiirguskindlasse mällu – nii jääb see Maa ümber tiirutama paarikümneks aastaks. 14. veebruaril edastatakse adressaadile Sinu soov koos teatega selle satelliidile saatmise kohta. Kui ESTCube’i aeg kosmoses otsa saab ning ta kauni langeva tähena Maa atmosfääri siseneb, lendavad teie sõnumid tähetolmuna laiali üle kogu Maa. Sõnumeid võetakse vastu 13. veebruari keskööni. Saada sõbrapäevasoov kosmosesse siin: http://www.estcube.eu/en/space-valentine.

Lisainfo: Mart Noorma, Eesti tudengisatelliidi programmi algataja ja juhendaja, Tartu ülikooli optilise metroloogia dotsent, tel: 523 9159, e-post: mart.noorma@ut.ee.

Virge Tamme

Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses algavad saja päeva pärast

Saja päeva pärast ehk 20. mail algavad Eestis neljateistkümnendad Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses. Neli päeva kestvaid võistlusi korraldab Luua Metsanduskool. Neljateistkümnedat korda toimuvad meistrivõistlused on Euroopa metsanduskoolide jaoks suursündmus. Esiteks võib võitja pidada end Euroopa parimaks metsandusõpet andvaks kooliks, teiseks on aga just need võistlused üks väheseid kohti, kus metsandusõppe noored saavad omavahel mõõtu võtta. „Teised rahvusvahelised kutsevõistlused noortele metsameestele suunatud alasid ei sisalda,“ selgitas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Võistluste peakorraldaja Marko Vinni lisas, et võistluste korraldamine on luua Metsanduskoolile suur au ja vastutus. Võistlustest võtavad osa 24 Euroopa riigi võistkonnad, kes esindavad oma riigi parimat metsanduskooli.

Võistlusalad on rahvusvaheliselt ette antud, kuid sel aastal toob Luua Metsanduskool sisse ka ühe üllatuse. „Kui tavapäraselt võisteldakse Euroopas puude langetuses platsidel, kus on püsti langetatavad postid, siis meil on plaanis viia võistlejad metsa, langetama päris kasvavaid puid. Tulevastele elukutselistele metsameestele ei ole see üle jõu käiv ülesanne, kuid mõnede maade õpilastele ilmselt midagi uut ja põnevat,“ rääkis peakorraldaja Marko Vinni. Võistlustest võtavad osa paarikümne Euroopa riigi parimad metsandust õppivad õpilased vanuses 16-25, parim riik selgitatakse välja metsarajal ja raievõistlustel. Rahvusvahelise formaadi järgi läbiviidavad raievõistlused koosnevad viiest alast – langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine. Neljal viimasel, n-ö „platsialadel“ võisteldakse 23. mail Tartu kesklinnas. Sada päeva enne võistlusi on avalik ka meistrivõistluste ametlik kodulehekülg, mis on leitav aadressilt http://forestryskills.eu/ Eesti ja inglisekeelne kodulehekülg täieneb aja jooksul, hetkel on võimalik seal tutvuda võistlusalade ja üldise infoga.

Toomas Kelt

Lahemaal toimub metsatööpäev hobustega

Keskkonnaamet, Aaviku talu ja Eesti Hobusekasvatajate Selts korraldavad Lahemaal hobustega metsatööpäeva, kus räägitakse hobutöö ajaloost ja perspektiividest ning saab koos raskeveohobustega metsast palke välja vedada.

Metsatööpäev toimub 7. märtsil Kolgaküla rahvamajas ning seminari praktiline osa Aaviku talu metsamaal.

Seminaril esinevad ettekannetega metsandusega seotud inimesed ja hobusekasvatajad. Lauri Salumäe Rakvere Metsaühistust räägib talumetsade kasutusest looduskaitsealadel, Külli Rahu Keskkonnaametist metsaomaniku õigustest ja kohustustest kaitsealade majandamisel, Krista Sepp Eesti Hobusekasvatajate Seltsist tööhobuste aretusest, Ingrid Klein hobutöö koolitusest Järvamaa Kutsehariduskeskuses, Indrek Tust Stora Enso Eesti AS-st metsamaterjali olemusest, Eerik Väärtnõu kaitsealuste metsade kasutusest RMK-s ning Enn Rand Eesti Hobusekasvatajate Liidust raskeveohobuste kasutamisvõimalustest.

Pärast teoreetilist osa minnakse Aaviku talu metsamaale, et oma silmaga näha ja oma nahal kogeda, mida tähendab Eesti raskeveohobustega metsast palke välja vedada. Metsamaterjali kokkuvedu Aaviku talus juhendavad Ennu Tšernjavski, Andrus Andresson, Sven Miller ja Tuuli Sammelselg.

Ennu Tšernjavski,

Aaviku talu peremees

Toimub Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu

18. veebruaril toimub Mõniste rahvamajas Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalik arutelu. Keskkonnaametile esitati 2013. aastal kaks taotlust, millega sooviti Võrumaal Mõniste vallas Kalkahju ja Naha maardlates dolokivi kaevandama hakata. Amet algatas taotlustele keskkonnamõju hindamise. Selgus, et taotlejad viivad mõjude hindamise läbi eraldi ning Kalkahju dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimus 2014. aasta aprillis. Kohalike huvi otsustamisel kaasa rääkida oli väga suur, arutelul osales 70 inimest. Tänaseks on ekspert, võttes arvesse esitatud ettepanekuid, programmi täiendanud ja saatnud Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmiga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Võru ja Räpina kontorites ning keskkonnaameti kodulehel.

Naha dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimub Mõniste rahvamajas (Kuutsi külas) 18. veebruaril kell 17.

Annika Remmel

“Kalafest” toob kaasa muudatused Viljandi linna ühistranspordis

Seoses 13. veebruaril “Kalafesti” rongi saabumisega Viljandisse kell 18.50, sõidab raudteejaamast läbi Jakobsoni kooli juurest kell 18.45 sõitu alustav buss nr 10. Raudteejaamas on buss orienteeruvalt 18.58. Edasi jätkab buss teekonda oma tavapärasel viisil Paalalinn – Bussijaam kuni 10 minutilise hilinemisega.

Kuna laupäeval 14. veebruaril on järveäärne ala autode parkimiseks, siis ei ole võimalik bussil nr 2 sõita järve äärde, seega jäävad liinil ära peatused Tartu, Kõrgemäe, Järve.

*Kalfesti Rong väljub Balti jaamast 13. veebruaril kell 16.26, peatub teel Viljandisse kõikides peatustes ja jõuab sihtjaama kell 18.50.

Katrin Reimo

Lastefond kutsub kampaaniaga “Ulata sõbrakäsi!” sõlmima püsiannetust kõige südamelähedasemale abivajajale

Veebruari kui sõbra- ja haruldaste haiguste päeva tähistamise kuu puhul lükkas SA TÜK Lastefond käima kampaania “Ulata sõbrakäsi!”, mille raames saab iga heategija püsiannetuse sõlmimisel valida ühe haruldase haigusega lapse, kelle toetuseks tema perioodiline annetus läheb. Nii ollakse ühele lapsele järjepidevalt kindlaks toeks.

Püsiannetus tähendab sisuliselt enda kodupangas sõlmitavat püsikorraldust, mille korral laekub annetaja pangakontolt üks kord kuus enda määratud kuupäeval enda poolt valitud summa automaatselt Lastefondile. Kui seni suunati kõik kogunenud püsiannetused üldisesse toetusfondi, millest abistati kõiki Lastefondil abi vajavaid raskelt haigeid lapsi, siis nüüd saab iga püsiannetaja ise valida, kelle abistamiseks tema igakuine toetussumma läheb.

Endale südamelähedase abivajava lapse, kellele soovitakse pakkuda püsivat tuge, saab lihtsalt ja kiirelt välja valida spetsiaalse veebilahenduse abil aadressil http://lastefond.ee/ulata_sobrakasi. Sealsamas saab mugavalt konkreetse lapse toetuseks ka püsiannetuse sõlmida.

Kampaanialehel on haruldaste haiguste kuu tõttu välja toodud just haruldasi haigusi põdevad lapsed, kuid tegelikult võib iga inimene valida endale kõige südamelähedasema sõbra kõigi Lastefondi poolt toetust saavate laste ja projektide seast, mis on välja toodud fondi kodulehel aadressil http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/. Selleks tuleb pangas püsikorraldust sõlmides märkida ülekande selgituseks valitud lapse või projekti nimi.

Lisaks püsiannetuse sõlmimisele saab veebruaris toetada haruldaste haigustega lapsi paljudes Tartu Lõunakeskuse ja Tallinna Ülemiste keskuse kauplustes vahetades 16.-28. veebruarini 1-eurose annetuse Lastefondi heategevusliku helkuri vastu.

Merili Kärner
SA TÜK Lastefondi projekti- ja teabejuht

Aasta kultuurisõbrad on selgunud

Kultuuriminister Urve Tiidus tunnustas kinos Artis ettevõtteid, kes on pikaajaliselt toetanud eesti kultuuri ning andis tänuüritusel üle kolm aasta kultuurisõbra tiitlit.

Aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid ettevõtja Ahti Heinla, Premia Tallinna Külmhoone AS ja AS Tallink Grupp. Minister kinkis kultuurisõbra tiitli saajatele Kärt Ojavee helendava taiese „Undefined useful object“ („Määratlemata kasulik objekt/asi“).

Ettevõtja Ahti Heinla on olnud mitmeid aastaid PÖFF-i suurim eraisikust toetaja. Tema panus Eesti kultuuri on väga tähtis, sest toetatavaid valdkondi on teisigi.

Premia Tallinna Külmhoone AS on laulu- ja tantsupeoliikumise väga pikaajaline toetaja ja partner. Viimasel peol oli Premia taas sündmuse üks suurtoetajatest, tagades osalejatele väliköökides magustoidud. Väga hästi õnnestus ka laulu- ja tantsupeo tarbeks loodud „Koorijäätis“.

AS Tallink Grupp on olnud suuremahuline kultuuri-ja spordisündmuste toetaja läbi aastakümne. Näiteks toetab Tallink Otepää MK-võistlust murdmaasuusatamises, on SEB Tallinna Maijooksu ja SEB Tallinna Maraton peasponsor ning Muhu regati toetaja. Lisaks on Tallink olnud Jazzkaarele pikaajaline partner ja on läbi aastate toetanud ka TallinnMusicWeek`i, Sõru Jazzi ja Tuletorni Kontserti.

Ühtlasi andis kultuuriminister Urve Tiidus üritusel üle tänukirjad 37 ettevõttele ja eraisikule, kes esitati erinevate kultuurivaldkonna organisatsioonide poolt.

Aasta kultuurisõber 2014: Ahti Heinla, Premia Tallinna Külmhoone AS, AS Tallink Grupp,

Kultuuri sõber (tänukiri): Smarten Logistics AS, Jaanus Mikk (Narva Gate OÜ), AS Viljandi Metall, OÜ Raikküla Farmer, Akzo Nobel Baltics AS, Jaen Uussalu (Plaat Detail OÜ), Danske Bank AS Eesti Filiaal, Nordea Pank, AS Tallinna Kaubamaja, Prike AS, Miroslaw Pienkowski (Microfix), AS Tallinna Vesi, AS BLRT Grupp, AS Eesti Telekom, AS ESPAK, AS Starman, Jaakko Ahti (Viking Line Abp), Viru Keemia Grupp AS, AS Põltsamaa Felix, Altia Eesti AS, Toomas Suurvärav, Üllas Täht, SALTO AB, Art Konverentsitehnika, Enn Kunila (NG Investeeringud), Tatiana Tolstaya (KOSMOS IMAX kino), Nordic Hotel Forum ja Feliks Mägus, AS GIGA, KAFO OÜ, Rahva Raamat, Radisson Blu Sky Hotel (AS Astlanda hotell), Metro Capital, Andi Kasak (Saint-Gobain Glass Estonia SE), Bronšteinide Pere Heategevusfond, SA Aitan Lapsi, Ado Kirsi, Hooandja.

Elron sõidutab Kalafestile

Seoses nädalavahetusel toimuva Kalafestiga pikendab Elron eeloleval reedel õhtuse Tallinn-Türi reisi nr 375 Viljandini.

“Seoses 13.-15. veebruarini Viljandi järvel toimuva kogupereüritusega Kalafest pikendame reedeõhtuse Türi reisi nr 375 Viljandini,” ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. “Rong väljub Balti jaamast kell 16.26, peatub teel Viljandisse kõikides peatustes ning jõuab sihtjaama 18.50.”

Reedesel Kalafesti erireisil kehtivad Ronnie Kongo sõnul kõik tavapärased piletid ja soodustused – rongi saavad kasutada kõik soovijad. “Reisijail tuleks siiski tähele panna, et kuni Türini sõidab haakes kaks rongi, Türilt edasi aga vaid eespoolne rong,” täpsustas Ronnie Kongo. “Seepärast võiks Viljandisse sõitjad istuda esimesse rongi, ent Türil on võimalik ka ümber istuda.”

“Meil on Elroni vastutulelikkuse üle hea meel, sest eks ole ju talvisel kalapüügil vaja rohkem varustust, kui muidu – soojad riided, jääpuurid, ridvakastid, kelgud… seepärast on rong sellele talvefestivalile minekuks ilmselt mugavaim viis,” sõnas Kalafesti üks korraldajatest Priit Kallas. “Lisaks annab ühine rongisõit suurepärase võimaluse info hankimiseks teistelt kalastajatelt, kogemuste jagamiseks ning kasvõi näiteks püügivõistluse meeskonna komplekteerimiseks.”

Erireisi täpse sõidugraafiku leiab veebilehe www.elron.ee sõiduplaani otsingust, sisestades õige kuupäeva. Rohkem infot Kalafesti kohta aadressil: www.kalafest.ee.

Toimub neljas kontsert sarjast “Osaluskontserdid”

Täna kell 19.00 toimub kinokohvik Sinilind saalis neljas kontsert sarjas “Osaluskontserdid”.

Osaluskontserdid on 2014. a sügisel Tarmo Johannese käivitatud omanäoline sari, kus kuulajate roll pole passiivne. Iga kontsert koosneb kolmest osast – interaktiivne, spetsiaalselt kontserdiks välja töötatud helimäng, kus kuulajad saavad kaasa mängida nutitelefonide või sülearvutite abil, väike tutvustav loeng mõnest heli, akustikat või helisünteesi puudutavast aspektist ning valitud teosed flöödile ja elektroonikale. Helimäng, loeng ja kontsertosa on omavahel sisuliselt tihedalt seotud.

Sarja mõte on tekitada huvi, juhtida inimesed aktiivsest tegevusest aktiivse kuulamiseni.

Helimängude tarkvara lähtekood on peale kontserte kättesaadav vabavarana ja võib olla aluseks järgmistele muusika- või haridusprojektidele.

Tänase kontserdi teema on ruum ja reverb. Kavas on helimäng “Kajamäng”, Eduardo Moguillansky “in love (intiimsusetüüd nr 2)” flöödile ja fonogrammile, Kaija Saariaho “Laconisme de l’aile” flöödile ja live-elektroonikale. Esitajateks on Tarmo Johannes, flöödid, helimängude tarkvara ja Tammo Sumera, loeng, helindus.

Lähemat infot leiab siit.

Noortekeskuste ühendus arendab rahvusvahelist digitaalset noorsootööd

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) esindus osaleb sel nädalal rahvusvahelisel võrgustikukohtumisel Göteborgis, et hankida uusi kogemusi digitaalse noorsootöö korraldamiseks. 9.-13. veebruarini toimuv kohtumine on osa rahvusvahelisest projektist, mille eesmärgiks on arengukoostöö ja heade praktikate jagamine Eesti, Rumeenia, Iirimaa ja Rootsi noorsootööorganisatsioonide vahel. Projekti raames soovivad selles osalevad riigid arendada ühtset Euroopas kasutatavat digitaalset noorsootöö dokumenteerimise süsteemi.

„Hetkel kasutavad logiraamatuid Rootsi ja Eesti, kuid nüüd plaanitakse oma kogemused ühendada ja luua ühtne suuremate võimalustega süsteem,“ ütles Eesti ANK tegevjuht Heidi Paabort. „Suurem eesmärk on, et me saaksime projektis osaleva nelja riigi noorsootöö kogemust tänu ühtsele dokumenteerimissüsteemile ja analüüsile võrrelda ja edasi arendada.“ Digitaalne logiraamat aitab paremini juhtida ja mõtestada noortekeskuste tööd. Samuti aitab see vähendada bürokraatiat ning võimaldab noortekeskustel esitada kergemini vajalikke andmeid erinevate aruannete jaoks.

Projekt kestab 2016. aasta detsembrini ja seda teostatakse Erasmus+ programmi strateegilise koostöö raames. MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus on üleriigiline eestkosteorganisatsioon, mis ühendab 130 Eestis tegutsevat noortekeskust.

“Tagasi kooli” nädal ootab külalisõpetajaid

16.-20. veebruaril on õpetajad oodatud avama oma klasside uksi üle Eesti ühe korraga ning külalisõpetajad on oodatud neist sisse astuma.

“Tagasi kooli” nädala põhimõte on aastate jooksul välja kujunenud: tunni teema saavad iga külalisõpetaja ja õpetaja omavahel kokku leppida – olgu see tööst, hobidest või muust. Kõike olulisem on see, et teema on külalisõpetajale südamelähedane – et ta sellega ka õpilasi sütitada saaks.

Lisaks on tänavu külalistundide jaoks ka fookusteema: “Inimene ja ühiskond”. See on vabatahtlik võimalus neile, kes soovivad sellest kinni haarata. Selja taga on tormiline 2014. aasta koos sündmustega, mis meie ühiskonda raputasid. Ees on riigikogu valimised. On oluline aeg inimeseks ja kodanikuks olemise mõtestamiseks ning ühiskonna ja Eesti elu üle arutlemiseks. Oodatakse kõiki, keda need märksõnad kõnetavad, võimalusel oma tundi nendega seostama just niisugusel viisil, nagu teile sobib.

Et sel aastal leiavad vabariigi aastapäeva tähistamise suured sündmused aset Ida-Virumaal, kutsutakse kõiki külalisõpetajaid, kelllel see on võimalik, andma mõnd külalistundi samuti just seal piirkonnas.

Lisaks tasub meeles pidada, et külalistundi ei pea andma külalisõpetaja üksi – seda saab teha koos hea sõbra või kolleegiga.

Külalistunni kokku leppimiseks tuleb sisse logida “Tagasi kooli” infosüsteemi ning leida sobiv koostööpartner – õpetajatel külalisõpetaja ning külalisõpetajatel õpetaja.