Urmas Saard

Praegune jää võib olla väga meelitav, aga ka petlikult ohtlik

Lääne päästekeskus hoiatab, et kraave ja väiksemaid veekogusid katvale haprale jääkirmele minek on äärmiselt ohtlik.

Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo peaspetsialist Teele Vespere soovitab lapsevanematel võtta endale aega, et rääkida oma lastele nõrga jääga kaasnevatest ohtudest ja võimalikest tagajärgedest. „Selgitage, mida ohus olles ette võtta ja kuidas käituda, kui nähakse kedagi abi vajamas.”

Tähelepanuta ei tohi jätta ka lemmikloomi. Vespere tuletab meelde, et loomad nagu lapsedki ei taju hapra jääga seotud ohtusid, nad võivad läbi õrna jää vajuda, ega suuda sealt enam iseseisvalt välja tulla.

Nõrgal jääl viibijatest ei tohi hoolimatult mööduda. Eksijad tuleb kohe ära kutsuda ja abi vajavat inimest märgates peab helistama numbrile 112.

Sindis, Paide maantee ja Raudtee tänava vahel olevat tiiki katab õhuke jääkoorik. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Praegune jää võib olla väga meelitav, aga ka petlikult ohtlik

Pärnu-Jaagupi üldhariduskooli uus nimi valitakse rahvahääletusel

Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi muutumisega põhikooliks avaneb vallarahval võimalus alates 4. jaanuarist valida koolile uus nimi.

Halinga vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liikmete ning õpetajate eeltöö tulemusena esitati valikuvariantideks Pärnu-Jaagupi Põhikool, Pärnu-Jaagupi Kool ja Jakobi Kool.

Hääletada saab Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi kodulehel www.pjg.ee kuni 17. jaanuarini (ka). Oma eelistuse andmisel on nõutud isikut tõendava dokumendi esitamine. Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi õpilased saavad kasutada oma pjg.ee kontot.

Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi õpilased ja õpetajad. Foto: Urmas Saard →

Minnie nutikus, igatsus, nooruse uljus ja uudishimu

Minnie jõudis tänagi esimesena minu koduukse trepile ja ootas avamist, et teha harjumuspäraselt lühivisiiti. Muidugi ei tea tema midagi pühade tähendusest, aga teineteisele silma vaadates mõtlesin täna viivuks väga tõsises enesesse süvenemises jõuludele, Minniele ja endale…

Minnie tänane külastus Foto Urmas Saard — Minnie tänane külastus. Foto: Urmas Saard

Minnie on juba aastaid olnud meie kodus kõige sagedasem külaline. Ta on alati oodatud. Kui mingil juhul jääb mitu päeva vahele, tunneme puudust ja hakkame põhjuse vastu huvi tundma. Minnie elab suurepärases kodus ja ei pea kunagi millegist puudust tundma. Tal on ka piisavalt vabadust ise otsustada, kas olla üksinda, veeta aega omade seltsis, jalutada õuel, vahel ka pisut kaugemal, või astuda viivuks naabrite juurde sisse, mõnikord pikemaltki.

Perenaisele on Minnie ema teada. Isa kahjuks ei tea. Tegemist on kas metsa viidud või ise metsa eksinud kassiga, kes leidjate poolt uuesti kodustati, oskab perenaine jutustada „punase“ sõbra elu algusaegadest. Punane on üksnes geneetilise sümboli üldistav kirjeldus. Päris täpselt ei oskagi värvust määratleda. Olenevalt valguse hulgast tundub olevat valdavalt punakatkollast või apelsinioranži, kohati koguni iiriskompveki värvust. Valitseva arvamuse kohaselt olevat Minnie taoliste iseloom üldjuhul võrreldav sama armsa soojusega nagu nende leegitsev värvuski.

Loe edasi: Minnie nutikus, igatsus, nooruse uljus ja uudishimu

Esimese jõulupüha jalutuskäik Pärnu rannaniitudel

Ilmaennustajatelt aegsasti lubatud paraja tugevusega tuul sundis mere suunas astujat pisut looduse vägevusega jõudu katsuma, aga ka mitte ülemäära pingutama.

Esimesel jõulupühal Pärnu rannas Foto Urmas Saard — Esimesel jõulupühal Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Mai tänava kohal oleva linnuvaatlustorni mineku mõttest tuli siiski poolel teel loobuda, sest edelakaarest puhuv tuul paisutab üsna kerge vaevaga vee madalamatele rannaniidu aladele ja nii kattus jupike kergliiklusteedki merevoogude virvendusega. Kingadega läbi ei läinud ja ega kummikutestki poleks abi olnud, sest pärast märja teekonna läbimist polnud võimalik väga pikalt mööda kuiva asfalti astuda. Võibolla kalamehe säärikud oleksid jätnud linnuvaatlustornini jõudmiseks jalad kuivaks. Imestasin, et kõigest 90 cm üle keskmise taseme tähendab mõnes kohas juba randa pääsemise tõkendit. Surusin kootud mütsi uuesti sügavamalt pähe ja pöörasin merele selja.

Seadsin sammud keskranna poole. Tervise kohal olevate lõugaste peale viib kõrgem laudtee ja sellel seistes oli põnev vaadata lohesurfareid. Normaalsetel aastatel lasevad surfarid sobiva tuule korral detsembris ennast lohetrapetsil vedada lumelauaga mööda valgeid välju. Aga tänavune aasta on kõiges täiesti peapeale pööratud. Kui muidu on talvistel surfaritel lumelauariietus või tunked, siis nüüd kattis nende keha suvine kalipso. Sõiduks sobiv tuulekiirus on vahemikus 4 kuni 25 meetrit sekundis. Kusagil selle keskmes täna sõidetigi.

Loe edasi: Esimese jõulupüha jalutuskäik Pärnu rannaniitudel

Külauudiste toimetus soovib kõigile rõõmsat ja rahulikku jõuluaega!

Jõulumõtisklus

Lapsepõlvest mäletan jutustust pikalt vaikinud kirikukelladest, mis pidid hakkama uuesti helisema alles siis, kui keegi toob kuuse alla kõige suurema kingituse. Mitte keegi ei teadnud, kui suur peaks olema kõige suurem kingitus, sest sellest legend ei rääkinud.

Toodi seda ja teist, aga kellad vaikisid jätkuvas tardumuses. Siis hiilis arglikult, soovides märkamatuks jääda, keegi pisike poiss kuuse juurde. Ta poetas sinna tühise väärtusega, kuid ainsa, raha. Kae imet, äkki jahmatas kellade kõmin inimesi.

Härdaks tegev vagajutt on mälus sõnalise täpsuse poolest ähmastunud, aga selle mõtte salapärane võlu ergastub valgustatud jõulupuude säras ikka uuesti. Neil puhkudel kõnetab kogemus vaimu.

Asjade rohkus ei pruugi äratada hinges vaikinud helisid. Kummaline vastuolu veenab tõdemust, et piskus peituv rohkus võib olla suuremgi küllus, mis võngutab hinge helinaid ja külvab rõõmu kogu ilmamaale.

Hetkede toel

Härdaid hetki hoolsalt kokku loen,
et üksteise järel ritta laduda.
Tipitud mälestuste siiral toel
veendun, et lahkus ei saa kaduda.

Kauneist hetkist loon puule karra,
eeskujuna teistelegi siiralt see särab.
Kui ka see tuhmub, ära siiski karda,
pimedus vaid uut valgust ootav värav.

Kuidas läheb Haapsalu jõulukuusel?

Neljandal adventpühal Haapsalut külastades tundsin esimese asjana huvi, milline näeb välja linna jõulukuusk. Põhjuseks oli teadmine, et Delfi ilusaima jõulupuu hääletusel oli 17. detsembri hommikuks Haapsalu kogunud näoraamatusse ligemale 700 häält, millega edestas koguni pealinna jõulukuuske.

Haapsalu jõulupuu Foto Urmas Saard — Haapsalu jõulupuu. Foto: Urmas Saard

Polnud varem Haapsalut jõulukuul külastanud ja seepärast puudus orientiir, kuhu kaunis kuusk püsti on aetud. Sisetunne ütles, et küllap ta Lossiplatsil on, aga igaks juhuks püüdsin juhuslikelt inimestelt sellele kinnitust saada. Paraku ei osatud minu küsimusele vastata. Ilmselt oli siis võõraid linnas rohkemgi.

Seadsin sammud piki Posti tänavat teele, lootuses viimaks ka mõnd Haapsalu inimest kohata. Mida kauem olin astunud, seda vähem inimesi liikumas nägin. Tegelikult oli neid palju vähem kui ühe käe sõrmedel lugeda. Enne Karja tänavale jõudmist lähenes lapsekäru lükkav noor isa. Tervitasin kõval häälel ja enne, kui jõudsin küsimust lõpetada, nägin meest nimetissõrme suule asetamas. Mõistsin kohe ettevaatamatusest tekitatud ebameeldivust ja sulgesin poolelt sõnalt suu. Aga mees sai küsimusest ikkagi aru ja andis käega selge vihje, et olin päris õigel suunal.

Nüüd tuli lugu meelde ja uurisin täna õhtust seisu. Facebooki seinal on koguni kaks Haapsalu jõulupuu fotot. Ühe pildi all üle 1240 meeldimise ja teisel mõnikümmend meeldimist vähem. Kahe foto peale kokku seega rohkem kui ühel Kuressaare jõulupuu fotol, kus oli vaatamise hetkel 1717 märkimist. Rakvere 6555-le ei saa muidugi ligilähedale ka Haapsalut ja Kuressaart kokku liites. Teisalt jälle on Rakvere jõulupuu sootuks muust materjalist, kui teiste linnade pühade kaunistustega ehitud puud.

Urmas Saard

Täna hommikul kell 06.48 algas astronoomiline talv

Raeküla koolis peeti teist korda jõululaata

Täna toimus jõululaat Pärnu Raeküla koolis, kus lisaks oma kooli 7 minifirmale ja töötubadele osalesid külalistena kõik Pärnu Ülejõe põhikooli minifirmad, üllatajana tuli kauplema ka Sindi gümnaasiumi õpilasfirma Säde.

Jõululaat Pärnu Raeküla koolis Foto Urmas Saard — Jõululaat Pärnu Raeküla koolis. Foto: Urmas Saard

„Selliselt suuremalt peame kooli õpilaslaata alles teist aastat. Varem oleme müüke teinud mingite teiste sündmuste, nagu reaalainete nädala või projektipäeva raames. Tänavu kutsusin külalistena osalemas ka kõik Pärnu Ülejõe põhikooli minifirmad,“ rääkis majandusõpetaja Kristi Suppi. Eelregistreerimise lehel on kirjas kokku 39 kaupleja nimetust. Kauplevad nii minifirmad kui töötoad. Junior Achievement Eesti kodulehelt saab teada, et minifirma on lihtsustatud variant õpilasfirma programmist, mis mõeldud ettevõtliku mõttelaadi arendamiseks ja ettevõtlusalaste põhiteadmiste andmiseks 7.-9.klassis.

Milles on siis töötubade erinevus? Suppi selgitas, et kui ametlikult registreeritud ÕF ja MF tegutsevad terve õppeaasta, siis töötoad on ühekordsed, konkreetseks ürituseks valmistunud meeskonnad. Suppi hinnangul oli väga suur abi töötubades osalevate õpilaste vanematelt. Õpetajatest abistas oma õpilasi Pille Nurk (3.a), kes on ka Pärnu Ülejõe Põhikooli MF L.A.M konsultant. Veel nimetas ta õpetajaid Anneli Kõrge (6.a), Sirle Sikk (6.b) ja Anu Helemäe (7.a).

Loe edasi: Raeküla koolis peeti teist korda jõululaata

Karmen Mets kaitses tiitlit

19. detsembril toimus Tallinnas Rottermanni soolalaos traditsiooniline mudelisportlaste aasta lõpugala. Tunnustati selle aasta parimaid.

Parim juhtrajamudelist Kaiar Tammeleht, parim juunior Karmen Mets ja parim noor Kaarel Metsalu Foto autor Marko Mets — Parim juhtrajamudelist Kaiar Tammeleht, parim juunior Karmen Mets ja parim noor Kaarel Metsalu. Foto: Marko Mets

Rahvusvahelisel areenil on läbi aegade Eestis silma paistnud lennumudelistid ja kiirusautode mudelistid. Teistel aladel on Eesti mudelisportlaste esinemine rahvusvahelistel võistlustel olnud tagasihoidlikum. Ehk vääriks märkimist Kaiar Tammelehe 14. koht juhtrajasõidu MM-il ES-24 klassis Prahas, millega ta ise oli väga rahul.

Kodusel tasandil tunnistati teist aastat järjest parimaks juunioriks juhtrajasõidus Sindis harjutav Karmen Mets. Tugevaks konkurendiks oli talle Bruno Põldäär Haapsalust. Kui Eesti meistrivõistluste arvestuses oli Karmen Brunost veidi parem nii medalite arvu kui ka kvaliteedi poolest, siis karikasarjas oli Brunol tugev eelis neljas klassis. Asjad pandi paika 31. oktoobril Sindis toimunud etapil, kus kavas olnud neljast klassist võitis Karmen kolm ja saavutas ka karikasarja punktiarvestuses eelise Bruno ees. Eks oma osa mängis ka koduraja eelis, kuigi sel aastal toimus Haapsalus kaks etappi. Kõige itrigeerivam oli seis F1-32 klassis, kus Karmen pidi ilmtingimata võitma ja Bruno ei tohtinud saavutada teist kohta. Selle eest hoolitses Kaiar!

Nüüd on aeg pinged maha võtta ja hakata valmistuma järgmiseks hooajaks, kaaludes läbi, mis sel aastal viltu läks. Paremini saab ju alati! Siinjuures kuuluvad meie tänusõnad meie toetajatele: Sindi Linnavalitsus, Fein- Elast Estonia ja Sindi ANK.

Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport, Sindi ANK tehnikaringi juhendaja

Külauudistele saadetud pühadekaardid

Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi uudisteportaal Külauudised tänab kõiki lugejaid ja koostööpartnereid, kes saabuvate pühade puhul meid tervitavad ja soovib ka omalt poolt häid pühi!

Loe edasi: Külauudistele saadetud pühadekaardid

President Pätsi kodukirik sai uuendatud välisukse

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise koguduse pühakoda sai põhjalikult uuendatud välisukse, mida restaureeris ja paigaldas OÜ Artbrothers.

Viljo Vetik, Ardaljon Keskküla, Kalju Ait, Jaak Tammearu, Martin Toon Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise koguduse pühakoja uuendatud peaukse ees Foto Urmas Saard — Viljo Vetik, Ardaljon Keskküla, Kalju Ait, Jaak Tammearu, Martin Toon Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise koguduse pühakoja uuendatud peaukse ees. Foto: Urmas Saard

143 aasta vanuse jumalakoja peauksed on kogu ehitusega samaealised, aga lähenevate jõulupühade saabudes kutsuvad kirikulisi pühakotta sisenema täiesti uues värskuses. Uste restaureerimist rahastati ilma välise abita kahasse Tahkuranna koguduse ja EAÕK omavahenditest.

Koostöös taastajaga

Suurte kogemustega Art Brothers OÜ restauraator Kalju Ait taastas ajahambast vaevatud uksi mitu kuud. Tema käed on uuendanud ka Kihnu kiriku aknad ja uksed, samuti paljude teistegi sakraalhoonete avade katted. Nii rihtis Ait uuesti õigeks ka Tahkuranna kiriku kõrged uksed. Välise puitkatte vahetas ta täielikult uue vastu, kunagi välispinna kaitseks ja tugevdamiseks naelutatud pleki võis minema visata. Pinnad aaderdati, mis tähendab teatud puiduliigi tekstuuri jäljendamist. Sepa ülesandeks jäi lukuremont, mille tulemusena pöörab suur võti lukuaugus jälle kerge liigutusega. Harjumatu, kuid üldsegi mitte tavatu, oli näha ehitusmehe riietuses ülempreester Ardalion Keskküla ukse paigaldamist abistamas. Artbrothers OÜ tegevdirektor Jaak Tammearu pühkis tööd lõpetades välistrepile kogunenud laastupuru.

Loe edasi: President Pätsi kodukirik sai uuendatud välisukse

Koostööprogrammiga toetatakse Eesti-Läti piiriäärset arengut

Euroopa Komisjonilt sai heakskiidu Eesti-Läti Programm 2014-2020, mille eesmärk on toetada piiriäärsete regioonide arengut. Programmil on neli toetussuunda kogueelarvega 45,6 miljonit eurot.

Piiritulbad piirilinnade Valga ja Valka vahel Foto Urmas Saard — Piiritulbad piirilinnade Valga ja Valka vahel. Foto: Urmas Saard

Rahandusministeeriumi pressiteate kohaselt oodatakse riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul erinevatelt organisatsioonidelt ideid ja projekte, et pakkuda Eesti ja ka Läti piirialadel elavatele inimestele täisväärtuslikku elukeskkonda ja atraktiivsemat ettevõtlusruumi.

„Programmiga toetatakse näiteks Eesti ja Läti ettevõtjate koostööd ja uute ühiste ettevõtete loomist. Lisaks toetatakse Eesti ja Läti väikesadamate võrgustiku loomist, turismitoodete arendamist ning ka ühise tööturu arengut soodustavaid projekte,“ ütles Arto Aas.

Taotlusi saab esitada neljale toetussuunale

„Aktiivne ja ligitõmbav ettevõtluskeskkond“, kogueelarvega 11,4 miljonit eurot, toetab Eesti ja Läti ettevõtjate koostööd ja infovahetust, ettevõtlikku elustiili, uute ettevõtete loomist, uute toodete ja teenuste arendamist ning ühiseid turundustegevusi.

Loe edasi: Koostööprogrammiga toetatakse Eesti-Läti piiriäärset arengut

Jõululaat 2015 Sindi gümnaasiumis

„Te kõik saate rikkamaks, kui mitte raha, siis vähemasti kogemuste poolest,“ ütles Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup eile õhtul kooli 15. õpilaslaata avades.

Kauneid vanikuid valmistanud neiud pälvisid looduslaua preemia – RMK raamatu Lumise metsa rõõm ja linnapealt saadi kingituseks Sindi linna vapiga tass Foto Urmas Saard — Kauneid vanikuid valmistanud neiud pälvisid looduslaua preemia – RMK raamatu “Lumise metsa rõõm” ja linnapealt saadi kingituseks Sindi linna vapiga tass. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilaste jõululaadad on omataoliste seas Pärnumaal kõige pikema traditsiooniga ja toimusid käesoleval korral taas tagasihoidliku ümmarguse numbriga tähistatult.

Õpilaslaat Junior Achievement egiidi all

„Tol ajal alustades oli direktoriks Mari Suurväli, mina töötasin majandusjuhatajana ja andsin paralleelselt majandusõpet,“ meenutas algusaastaid praegugi Sindi gümnaasiumis tunde andev õpetaja Kristi Suppi, kes oli esimeste õpilaslaatade üheks peamiseks korraldajaks. Laadal olid esindatud nii õpilasfirmad (ÕF) kui minifirmad (MF). ÕF on Junior Achievement Eesti gümnaasiumiastme õpilaste ettevõtlusõppe programmi osana majandusõppe kõrvale asutatud väike-ettevõte selleks, et tulemuslikumalt omandada äritegevuse aluseid, arendades nõnda noorte algatusvõimet ja tahet iseseisvalt tegutseda. Junior Achievement Eesti peab tähtsaks õppimist tegevuse kaudu. Seepärast on ka Sindi gümnaasium juba aastaid tagasi mõtestanud oma ettevõtmise sõnadesse „Ole tegus“ ja täiendanud öeldut motona Valmar Adamsi sõnaseades: „Tee, mida suudad. Täna veel jõuad, homme on hilja!“

Loe edasi: Jõululaat 2015 Sindi gümnaasiumis

Valged jõulud – kas jääbki soovunelmaks?

Sindis väga vähe sadanud lumi äratas lootust, et võibolla siiski ei jäägi talv taevasse

Lumesadu koduõuel Foto Urmas Saard — Lumesadu koduõuel. Foto: Urmas Saard

Iga-aastane unistuste küsimus: kas jõulud tulevad valged või mustad? Viimase puhul oleks õigem kõnelda küll rohelisest, sest koduõuel või pargialadel katab maad valdavalt hooldatud muru. Metsa all ja suurtel lagendikel on kõrge rohi koltunud ja pilt trööstitum. Varakult loojuv päike, mis pole pilvises taevas ka keskpäeval erilist valgust andnud, jätab enamiku aja ööpäevast hämaruse või kottpimeduse valda. Selles kogemuses kipub muidugi hing valgust igatsema ja küsima, kas jõulud saabuvad lumega või lumeta?

Värskel mahatulnud lumel on tundeid liigutav vägi. Täna sadas Sindis väga lühikest aega tihedat lörtsisegu, mis ühel hetkel muutus isegi laiadeks lumehelvesteks. Maa kattus õrnõhukese valge looriga, millest paistis läbi rohetav muru. Maa päris valgeks ei saanud ja puude oksad lume raskuse all ei pidanud painduma, aga ikkagi tekitas see vähene loodusekingitus märgatava elamuse. Astusin kaameraga õuele ja üritasin tabada enamat, kui loodus sel hetkel lubas näha.

Loe edasi: Valged jõulud – kas jääbki soovunelmaks?

„Jäärmarki“ korraldasid tänavu Raeküla õpilased

Eile Pärnu Kaubamajaka kaubanduskeskuses peetud õpilaslaadal „Jäärmark“ osales 24 firmat.

Eliria Kaup (paremal) Foto Urmas Saard — Eliria Kaup (paremal). Foto: Urmas Saard

Laada toimumise valmistasid korralduslikult ette ja viisid läbi Pärnu Raeküla kooli üheksandate klasside 5 õpilast, keda omakorda abistasid veel 7 õpilast. Kogu meeskonnatööd juhtis kooli õpilasesinduse esimees Eliria Kaup (9. c). Organiseerimistöös oli peamiseks nõuandjaks majandusõpetaja Kristi Suppi, kelle algatusel alustati Pärnu Ülejõe gümnaasiumi abiturientidega ja nüüd pärast gümnaasiumiastme sulgemist võttis kaheksanda „Jäärmarki“ korraldamise üle Raeküla kool.

Kaubalettidel esmapilgul märgatust

Raeküla kooli MF Topsik leidlikud neiud kasutasid oma toote valmistamiseks tarbitud plastikpudeleid. Kaks pooleks lõigatud pudelit ühendati kinniseks topsikuks liite kohta liimitud lukuga. Keskkonnasäästlik materjali taaskasutus väärib alalist tunnustust. Žürii hindas parimat toodet minifirmade esimese koha vääriliselt.

Loe edasi: „Jäärmarki“ korraldasid tänavu Raeküla õpilased

Seminar Eesti lipu kasutamisest Tallinna Rahvusraamatukogus

10. detsembril toimus Riigikantselei ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi ühisel korraldusel lõppevat aastat kokkuvõttev seminar, kus teemaks olid ka tegemised lähiminevikust ja seati sihte järgnevateks aastateks.

Lipu teemaline seminar Rahvusraamatukogu viiendal korrusel Foto Urmas Saard — Lipu teemaline seminar Rahvusraamatukogu viiendal korrusel. Foto: Urmas Saard

Lisaks Riigikantseleile ja Lipu seltsile osalesid seminaril Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Riigikogu kantselei, Presidendi kantselei, Otepää valla, Põltsamaa linna, Lipuvabriku, Liputehase, Tameo Lipp ja teised inimesed. Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed tutvustas esimeses teemaplokis lipukorda nii Eestis kui mujal maailmas. Samas plokis tegi ettekande ka Lipu seltsi juhatuse liige ja endine pikaajaline Riigikogu liige Trivimi Velliste, tema selgitas meeldetuletavalt 10 aastat tagasi vastu võetud Lipu seadust.

Nutikas lipuaabits

Uiboaed toonitas, et Eesti lipu heiskamine on igaühe õigus ja vastutus. Erinevalt paljude teiste riikide praktikast ühendab Eesti lipp riigi- ja rahvuslipu. Eestil on lipupäevi 15, lisaks kohaliku-, riigi- ja Euroopa Liidu tasandi valimispäevadel lipu heiskamised. Neile lisanduvad erandkorras heiskamised, näiteks leinalipud Pariisi terrorirünnaku ohvrite mälestuseks jne. Lipupäevade arvu peetakse üldiselt mõõdukaks. Austrias on määratud lipupäevi ainult 2, seevastu Leedus 23. Ametiasutustest oleks lipu heiskamine kohustuslik 2604-le juriidilisele isikule, neist 255 alaliselt heisanud asutust ja 2349 korraliselt lipu heisanud asutust ning inimest.

Loe edasi: Seminar Eesti lipu kasutamisest Tallinna Rahvusraamatukogus

Jõulutähe pidupäev Ameerika Ühendriikides

Ameerika Ühendriikide esimene Mehhiko suursaadik ja botaanik Joel Roberts Poinsett hoolitses selle eest, et 190 aastat tagasi jõudis õrnkeeruka ehitusega pisikest kollakat õisikut ümbritsevate erkpunaste kõrglehtedega troopikataim tema asukohamaalt diplomaadi kodumaale.

Jõulutähed Pärnu Vanal turul Foto Urmas Saard — Jõulutähed Pärnu Vanal turul. Foto: Urmas Saard

Ladinakeelse Euphorbia pulcherrima nimetas Poinsett jõulutäheks ja juba paar-kolm aastat pärast seda kui 1825-ndal oli taim USA-sse toimetatud, võtsid ameeriklased jõulutähte osana jõulude sümboolikas. Saadiku surmapäeva, 12. detsembrit, hakati Ameerikas tähistama jõulutähe või Poinsett’i päevana. Lill jõudis Euroopasse hiljem, Eestis hakkas jõulutäht potitaimena ulatuslikumalt levima umbes veerandsaja aasta eest, kuigi oli meil nime poolest juba palju varem tuntud.

Petlemma karjastele ilmunud tähte sümboliseerivad tähekujulised 15 cm pikkused kõrglehed olevat Mehhikos seostunud Jeesuse sünniga juba 16. sajandil.

Looduslikus keskkonnas kasvas jõulutäht esmalt Guatemalas ja Mehhiko lõunapoolsetes piirkondades erandlikult kuni neljameetrise pisema puuna, sagedamini siiski kolme meetri kõrguseks ulatuva põõsastaimena. Jõulutähte on asustatud mitmele poole Aafrika mandrile, Euraasias Indiasse, teda kasvatatakse ilutaimedena ka Vahemere saartel ja Lõuna-Euroopas. Praegu teatakse enam kui sadat jõulutähe sorti. Kõrglehed võivad olla lisaks punastele ka valged, kollakad, roosakad või purpurpunased. Kuid traditsiooniliselt on suurema huvi peamiseks põhjuseks punaste õite puhkemine jõulude paiku.

Loe edasi: Jõulutähe pidupäev Ameerika Ühendriikides

Rüütli tänava majas sadakond aastat toimunud äritegevus asendus kunstitegevusega

Mihklikuul asutatud mittetulundusühing Avangard Galerii avas täna õhtul Pärnus Rüütli tänaval kuue maalikunstniku loominguga esimese näituse.

Avangard Galerii aadressil Rüütli 27, Pärnus Foto Urmas Saard — Avangard Galerii aadressil Rüütli 27, Pärnus. Foto: Urmas Saard

Näituse avamisel võtsid kunstnike ja kunstisõprade õnnitlusi vastu Marian Kivila ja Jan Leo Grau. Kivila sõnul valmistati näituse valik ette kuu ajaga. Seda tehti pärast põhitööd hiliste õhtutundide arvelt ja väsimusest hoolimata. „Näitus on improvisatsiooniline. Vaatamata teatavale kiirustamisele ei tähenda tulemus seda, et näitus kuidagi halb oleks. Improvisatsioonid ongi ju alati väga head. Performance-kunst ei ole väga pikalt läbi kalkuleeritud, vaid püüdsime õhust kinni kõige olulisema. Me ise oleme oma galeriiga alguses ja samas oleks huvitav jälgida, kuidas on tänased kunstnikud olnud alguses ja kuhu nad lõpuks välja jõuavad. Siin on võimalus arutleda inimese, aja, kvaliteedi ja põlvkondade vaheliste seoste üle,“ rääkis Kivila. Järgnevalt nimetas ta näitusel osalevaid kunstnikke.

Andrus Joonas on Edela-Eesti koolkonnast; Jan Leo Grau on iseõppija, kes vaatleb foto- ja maalikunsti suhet kaduvuses, tema juhuslikud mobiilivõtted jõuavad tundeliste lisanditega lõuendi kangale; Martin Saar tuli hiljuti New Yorgi kunstiakadeemia magistrantuurist Eestisse tagasi; Alina Orav on praegu Vancouveris elav noor maalikunstnik, kes lõpetanud Eesti kunstiakadeemia; Liis Koger esindab noorema põlvkonna abstraktsionismi ja Billeneeve tuleb samuti siinse Edela-Eesti koolkonna kogemustega.

Loe edasi: Rüütli tänava majas sadakond aastat toimunud äritegevus asendus kunstitegevusega

Sindilgi oma „gasell“

Taani kontserni Danspin A/S kuuluv Sindi Lanka sai Äripäevalt ettevõtte edukust tunnustava „Gasellettevõte 2016“ diplomi.

Küllap valmistab eeskätt just Sindi inimestele head meelt teadmine, et viimastel aastatel tõstetakse järjekindlalt ühel või teisel põhjusel mitmeid Sindis tegutsevaid ettevõtteid nende edukuse tõttu esile.

Gasell-liikumist toetavad LHV ja Markit. Gasellettevõtte tingimustele vastab üksnes1% riigi ettevõtetest. Gasellettevõtted kasvatavad kolme aasta kestel käivet ja kasumit üle 50%; loovad kõige rohkem uusi töökohti; kannavad endas kiiresti areneva ettevõtte olulisi omadusi – paindlikkust, kiirust, julgust. Nähtavasti seepärast ka nimetus gasellettevõte ja gaselli kontuurid diplomil, sest gasellid suudavad tõepoolest teisi edestades väga kiirelt joosta. Gasellid on pidevalt valvel ja suurendavad nõnda loomariigis oma ellujäämisšansse, mis loob hea kujundliku võrdluse ka tublimale ettevõttele.

Paslik on siinjuures meenutada, et praegune edukas villa ja lõnga värviv suurettevõte omandas selle tööstuse üheksa aastat tagasi 5 miljonit krooni aastas kahjumit tootvatelt soomlastelt. Aga näiteks tänavust aastat alustades paisus esimese kvartali käive pea miljonini, kasumiks saavutati 300 000 eurot. Tänavu oktoobris sai ekspordiga tegelev ettevõte ka „Pärnumaa Välisinvestor 2015“ tunnustuse.

Jätkuvalt investeerib ettevõte tootmise laiendamisse. Tuleval aastal tahetakse jätkata saja töötajaga ja loodetakse käibeks ca 8 600 000 eurot.

Urmas Saard

Piltuudis teise ja kolmanda adventpüha vahelisest Pärnust

Fotod: Urmas Saard

Palverännak kultuurilooliste peatustega Piritalt Vana Vastseliina

Täna esines TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolis selle aasta viimase loenguga Lagle Parek, kes rääkis kultuurilooliste peatustega palverännaku võimalikkusest Piritalt – Vana Vastseliina.

Lagle Parek Foto Urmas Saard — Lagle Parek. Foto: Urmas Saard

Oodates Lagle Pareki saabumist Tervise kultuurikeskusesse, tekkis vestibüülis hetkeline nõutus küsimuses, millise tiitliga oleks kõige sobilikum auväärset külalist auditooriumile esitleda? Muidugi on ta ühiskonnategelane ja paljudest eluettappidest võiks teda esiletõstvalt nimetada ka endiseks siseministriks. Aga talle endale meeldib ennast nimetada kloostri sõbraks. Parek ei ole birgitiinide ordu liige, aga on ilmikuna sidunud oma elu Pirita kloostriga alates selle taastamisest saadik. Just töö siseministri ametis viiski teda kokku ülemabtissi ema Teklaga ja sealt edasi kulges sõprus kloostriga üha suuremas vaimses sügavuses.

„Sadade aastate eest võtsid mungad ette palverännaku Padiselt Harju-Madisele,“ tõi Birgitta õdede sõber Lagle Parek näite ajaloost, mille vastu näib tal eriline huvi olevat, iseäranis siinse Maarjamaa vastu. Võimalik, et säärane huvi on pärandus tema emalt Elsbet Parekilt, kes oli omal ajal Pärnu muuseumi direktor. „Umbes kolm aastat tagasi tekkis mõte, et miks ei võiks võtta ette palverännakut põhjarannikult ja minna Vahtsõliina püha krutsifiksi juurde? Pirita ja Vana-Vastseliina on Eestis kaks ainsat paika, kus saadud paavstilt erinevatel aegadel õiguse indulgentse müüa.”

Loe edasi: Palverännak kultuurilooliste peatustega Piritalt Vana Vastseliina

Jõulueelne hommikukohv vanaema-vanaisa sahvris leiduvate suupistetega

Täna ennelõunal kogunesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli vabatahtlikud abilised kolledži avarasse vestibüüli, kus pikk laud kaeti nende endi poolt valmistatud hõrgutistega.

TÜ Pärnu kolledž Foto Urmas Saard — TÜ Pärnu kolledž. Foto: Urmas Saard

Taoline jõulukuul kogunemine hommikukohvile on saanud iga-aastaseks sündmuseks, kus traditsiooniliselt tervitab Väärikate ülikooli ellukutsuja ja projektijuht Mari Suurväli kõiki oma vabatahtlikke abilisi, samuti oli kohal ka kolledži direktor Henn Vällimäe, et osavõtlikke inimesi tänada. Erilise kiituse pälvis Mari Suurväli. „Kui meil Mari taolist ülientusiastlikku inimest poleks olnud, pidanuks ta välja mõtlema, aga nüüd puudub selleks vajadus,“ ütles direktor humoorikalt kujundlikus pildis.

Suurväli meenutas 2010. a kolmekuninga päeval toimunud esimest õppepäeva, mis tookord toimus kolledži sajakohalises auditooriumis. Kaugemalt tulnud 50+vanuses õpihuvilised saabusid majja ettenägelikult juba paar tundi varem. Ilma istekohata jäämise võimalus oli suur, sest Suurväli sõnul sai juba 2009. a lõppevatel päevadel selgeks, et kolledži suurima auditooriumi täituvus ei luba rohkem soovijaid eelregistreerida. Kuna huvilisi saabus kavandatust kaks korda rohkem, otsustati käigult ka kõrval olev ruum kasutusele võtta ja esimene õppepäev korraldati videoülekande abil kahes ruumis üheaegselt. Sellise korraldusega tehti Pärnu kolledžis ajalugu, sest sarnaselt toimiti tolle hoone katuse all esmakordselt.

Loe edasi: Jõulueelne hommikukohv vanaema-vanaisa sahvris leiduvate suupistetega

Jäärmark elab edasi!

Kui eelmisel õppeaastal lõpetas Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi viimane lend, tekkis minul kui õpetajal küsimus, kas ka Jäärmark lõpetab? Tänaseks on kahtlused hajunud!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Kristi Suppi, foto erakogust

Juba 23 aastat on Eestis tegutsenud SA Junior Achievement Eesti, kes tegeleb mini- ja õpilasfirmade programmidega, et ettevõtlus- ja majandusõpe oleks kättesaadav Eesti koolides. Pärnumaa koolid on aktiivselt haakunud nende programmidega algusest peale. Alles käesolevast aastast on hakatud ka riiklikul tasandil hoogsalt ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet toetama.

Kaheksa aastat tagasi tekkis idee, et kui meil on nii palju õppefirmasid, siis miks mitte pakkuda neile võimalust müüa oma tooteid ka kodulinnas? Kas seda peaksid organiseerima ainut õpetajad? Aga miks mitte anda võimalust õpilastele endile organiseerimiskogemuste saamiseks? Nii sündis üritus „Jäärmark“ – õpilaste projektimeeskond korraldabki müügipäeva „õpilastelt õpilastele“, kus saavad osaleda nii mini- ja õpilasfirmad, kui ka nooremad õpilased oma töötubades valminud toodetega, olgugi, et nende vanus ei luba veel õppefirmat luua.

Loe edasi: Jäärmark elab edasi!

Kärmed tootsikad Sindi automudelismi ringrajal

Noorteühing Eesti 4H klubi Kärmed Tootsikad külastasid täna õhtupoolikul Sindi mudelspordi keskust, kus neljanda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilased proovisid tulla toime juhtrajal sõitvate automudelite juhtimisega.

Abikaasad Inga Raudsepp ja Ülo Raudsepp on klubi Kärmed Tootsikad võrdväärsed juhendajad Foto Urmas Saard — Abikaasad Inga Raudsepp ja Ülo Raudsepp on klubi Kärmed Tootsikad võrdväärsed juhendajad. Foto: Urmas Saard

Eesti 4H klubi Kärmed Tootsikad juhendaja ja ühtlasi Pärnumaa piirkonnajuht Inga Raudsepp ütles, et Tootsis osaleb klubi tegevuses 66 noort. Klubi tegutseb juba kaheteistkümnendat aastat. Varajasem hea koostöö Eesti 4H Sindila klubiga, mida juhendab Helle Vent, on loonud noortele suurepärase võimaluse ka selleks, mida väikeses Tootsi alevis ei ole. Tegelikult on Sindi automudelismi juhtrada üks vähestest Eestis ja pealegi parimaid kogu Baltikumis, kuhu tulevad ka päris tõsised tehnikasportlased väga meelsasti.

MTÜ Sindi Mudelispordi ja Sindi ANK-i tehnikaringi juhendaja Johannes Mets rääkis, et sellel rajal on peetud korduvalt lisaks riigisisestele võistlustele ka mitmesuguseid rahvusvahelisi suurvõistluseid, tunamullu suvel toimusid Sindi rajal koguni Põhja-Euroopa meistrivõistlused. „2012. a augustis avati siin Baltimaade parim juhtrada ja kohe peeti kahepäevane autode juhtrajasõidu Balti karika etapp, mille käigus sõideti kolmes võistlusklassis: PR-24, ES-32, ES-24. Muidugi osalesid teiste võistlejate hulgas juba siis ka Sindi automudelistid,“ meenutas Mets. Ka juhendaja lapselaps Karmen Mets on üks parimaid võistlejaid. Sindis on automudelismi harrastatud üle 40 aasta. Ligemale viimased 15 aastat on Sindi juhtraja mudelautode tehnikaringi juhendanud mehaanikainseneri haridusega Johannes Mets, kelle edukat südikust on väärtustatud Sindi Aastainimese tiitliga. Seda viimast muidugi mees ise ei rääkinud.

Loe edasi: Kärmed tootsikad Sindi automudelismi ringrajal

Suurt pahandust tormi-iilid Sindis ei tekitanud

Võrreldes mõne teise Pärnumaa piirkonnaga pääses Sindi linn tugevamate tuulte paisudes kergemate juhtumitega.

Hommikul kodust väljudes nägi naabrimees, et Raudtee tänaval on elektripost koos tugipostiga risti üle sõidutee langenud. Kuna kaabel jäi terveks, siis põles tänavavalgustus edasi ja ohtlik tõkend oli autojuhile hästi nähtav. Kahjuks vigastas kukkumine ka elamukrundi aeda. Sindi abilinnapea Rein Ariko teadis, et peale elektriposti kukkumise viis tuul pikali ka ühe puu Pärnu mnt 25 (endine teenindusmaja) läheduses. Kuna päästetöid on palju, siis polnud veel kella kolme paiku elektriposti teelt eemaldatud, aga tänav oli punavalge ohutuslindiga korralikult piiratud.

Tormi-iili pahandus Sindis, Raudtee tänaval. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Suurt pahandust tormi-iilid Sindis ei tekitanud