Urmas Saard

Tööstuspärandi tulevikumõtted jõudsid Sindi muuseumisse

Täna pandi Sindi muuseumis üles näitus, mis sündis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimis- ja sisearhitektuuri- ja Tallinna Tehnikaülikooli inseneriõppe üliõpilaste ning juhendajate ühisest mõtisklusest interdistsiplinaarsel teemal “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?”

Heidi Vellend näituse ülespanekul Foto Urmas Saard — Heidi Vellend näituse ülespanekul. Foto: Urmas Saard

Tänavu jaanuaris külastasid üliõpilased Sindit, et kohapeal koguda oma ideekavandite koostamiseks vajalikke materjale ja eelteadmisi. Märtsis toimus Tallinnas Suur-Kloostri tänava auditooriumis Sindi tööstuspärandi võimalike tulevaste kasutusideede tutvustamine, mille juures osales vabriku varemete omaniku Sonny Aswani esindajana ka Tarvo Teder. Sealse esituse vastu tundsid huvi veel volikogu liige Kardo Kase, linnapea Marko Šorin ja linnaaednik Sirli Pedassaar-Annast.

Neljale tudengite töögrupile andsid hinnanguid Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna juhataja professor Lilian Hansar, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna professor Andres Ojari jt.

Loe edasi: Tööstuspärandi tulevikumõtted jõudsid Sindi muuseumisse

Piltuudis: Laulev revolutsioon kui Euroopa liitja

Auhinnasaajad Vytautas Landsbergis, Dainis Ivans ja Trivimi Vellistele koos võõrustajate ja diplomaatidega Münsteri raekoja 17 sajandi kuulsas rahusaalis, kus kunagi lõpetati 30-aastane sõda Foto erakogust — Auhinnasaajad Vytautas Landsbergis, Dainis Ivans ja Trivimi Vellistele koos võõrustajate ja diplomaatidega Münsteri raekoja 17. sajandi kuulsas rahusaalis, kus kunagi lõpetati 30-aastane sõda. Foto: erakogust

Krahv Richard Nikolaus Coudenhove-Kalergi lootis 1923. aastal Pan-Euroopa liikumist asutades hoida ära maailmasõja kordumist – esialgu ebaõnnestunult. Ent pärast Teis maailmasõda sündis sellest vaimsest ja poliitilisest algatusest viimaks Euroopa Liit.

Pan-Euroopa liikumise Münsteri osakond Saksamaal määrab iga paari aasta tagant Coudenhove-Kalergi medali väljapaistvate teenete eest Euroopa ühtsuse edendamisel. Tänavu 2. septembril anti medal Münsteris Balti riikide laulva revolutsiooni esindajaile Vytautas Landsbergisele Leedust, Dainis Ivansile Lätist ja Trivimi Vellistele Eestist.

Euroopa Parlamendi asepresident ja Saksamaa Euroopa-Uniooni president Rainer Wieland rõhutas oma kõnes: rahumeelne ja veretu laulev revolutsioon aitas oluliselt kaasa Berliini müüri langemisele, Ida- ja Lääne-Euroopa taasühinemisele.

Eestis oli laulva revolutsiooni üheks algatajaks muinsuskaitseliikumine, sellele järgnesid rahvarindeliikumine, kodanike komiteede liikumine jmt.

Loe edasi: Piltuudis: Laulev revolutsioon kui Euroopa liitja

Muinsuskaitsepäevadel tutvustatakse Pärnumaal Waldhofi vabriku lugu, Sindi kalevivabrikut ja Lavassaare muuseumraudtee veeremit

Euroopas tähistatakse 10.- 13. septembril tööstuspärandi aastat ja Muinsuskaitseamet kutsub huvilisi tänavustel Euroopa muinsuskaitsepäevadel tutvuma Eesti tööstuspärandiga.

Marko Šorin tutvustab külalistele Sindi kalevivabriku varemeid Foto Urmas Saard — Marko Šorin tutvustab külalistele Sindi kalevivabriku varemeid. Foto: Urmas Saard

Muinsuskaitseameti kodulehel kirjutatakse, et ligemale 10% Eesti 6000st ehitusmälestistest on otseselt seotud tootmisega: viinavabrikud, meiereid, veskid, masina- ja laevaehitustehased, linavabrikud ja puuvillamanufaktuurid, paberitööstused jne.

Ligi pooled Eestis riikliku kaitse alla võetud tööstuspärandist on vesi- ja tuuleveskid. Suur osa nende omanikest on tõelised veskifanaatikud, kes hoiavad ja tutvustavad pärandit, aga olulisem veelgi on see, et nad tegelevad tõsiselt veskite kaasaegse kasutusega, taastuvenergia tootmisega ja tasakaalu otsimisega loodusressurside kasutamise ja loodus- ning pärandihoiu vahel.

Seetõttu teeb ka Muinsuskaitseamet tänavustel muinsuskaitsepäevadel koostööd veskiomanikke ja –huvilisi ühendava MTÜga Eesti Veskivaramu ja avatud tööstuspärandi päeval 12. septembril on avatud kümned veskid kõikjal üle Eesti.

Loe edasi: Muinsuskaitsepäevadel tutvustatakse Pärnumaal Waldhofi vabriku lugu, Sindi kalevivabrikut ja Lavassaare muuseumraudtee veeremit

Kristlikud koolid asuvad palverännakule

Teisipäeval, 8. septembril toimub kristlike koolide palverännak, mille käigus kõnnib ligi 300 õpilast, õpetajat ja lapsevanemat jala Toompealt Piritale, et tähistada Eesti Maarjale pühendamise 800. aastapäeva ja paluda kooliperedele uueks õppeaastaks õnnistust, hädasolijaile abi ja riigiisadele tarkust teha otsuseid, mis võimaldaksid lapsevanemate ja koguduste asutatud koolidel kasvada ja areneda.

Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliit Stefanus tervitab lapsi Pärnus Issandamuutmise katedraali õuel 2013 a 8 septembril Foto Urmas Saard — Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliit Stefanus tervitab lapsi Pärnus Issandamuutmise katedraali õuel 2013. a 8. septembril. Foto: Urmas Saard

Facebooki tänases postituses annab Püha Johannese kool teada, et lisaks nende endi õppeasutusele osalevad palverännakul veel Püha Miikaeli kool, Tallinna Toomkool, Kaarli kool ja Kohila Mõisakool. Toomkirikust saadab lapsed teele EELK peapiiskop Urmas Viilma, Neeva Aleksandri katedraalis saavad palverändurid Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Korneliuse õnnistuse, Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliit Stefanuse õnnistusel tehakse peatus Hanna ja Siimeoni kiriku aias ning Pirita vanas kloostris võtab rändurid vastu Rooma-Katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan.

Viimase viie aasta jooksul on Eestis asutatud kuus kristlikku erakooli. 2011. aastal vastu võetud otsus, millega riik võttis kohustuse kanda erakoolide tegevuskulud, tegi võimalikuks luua nn kodanikukoole ehk kolmanda sektori koole, mis annavad vanematele võimaluse valida oma lapsele pere maailmavaateliste või pedagoogiliste tõekspidamistega kooskõlas olev haridus.

Püha Miikaeli kooli asutaja ja nõukogu liikme Kersti Nigeseni sõnul on palverännak mitu tuhat aastat vana palvevorm. „Tänapäeval on inimesed harjunud oma õigusi nõudma ja unustanud, et on olemas ka võimalus paluda. Rännakul ette tulevad katsumused ja eneseületusmomendid on palveohver, mille toomisega palume meie perede, koolide ja Eesti tuleviku eest,“ ütleb Nigesen.

Sindis näeb taas elamussportlaste omavahelist jõukatsumist

Eelseisval laupäeval, 12. septembril peetakse rula, BMX- ja tõukerataste osalusel Sindi Skate 2015, mille ettevalmistused algasid juba mitu kuud tagasi.

Sindi Skate 2015 Märgi kavandaja Elvo Grimm ja valmistaja Sindi ANK Foto Urmas Saard — Sindi Skate 2015. Märgi kavandaja Elvo Grimm ja valmistaja Sindi ANK. Foto: Urmas Saard

Traditsioonilist trikiratturite võistlust korraldava Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent ütles, et sarnaselt eelmistele aastatele tuleb ekstreemsporti harrastavaid noori ka seekord kohale riigi väga erinevatest paikadest. „Demonstratsioonesinemist teevad riigi paremikku kuuluvad noormehed Jarmo Kangro ja Aleksander Tubin Tartust, Marko Padernik Kilingi-Nõmmest, Siim Raidmets ja Rain Randväli Pärnust. Muidugi hakkavad nad ka võistlema ja on ühed peamised favoriidid,“ nimetas Vent saabujatest tuntumaid nimesid. “Võistlustel osaleb ka vahetusõpilane Enric Garriga HIspaaniast.” Igal alal valitakse välja kolm paremat. Lisaks eriauhinnad noorimale osalejale, suurimale kukkujale, parimale sintlasele…

Juhataja sõnul kuulub korraldusmeeskonda kümmekond noort ja täiskasvanut. Kuulutuse ja märgi kavandi tegi Elvo Grimm. Videoklipi valmistas eelseisvateks võistlusteks Sindi noormees ja Kuldrula üks eestvedajatest Henri Holland. Temalt valmis ka 2014. aasta võistluse järelvideo. Võistlust pildistavad Sindi noormees Kaur Kasemaa ja Tallinna neiu Aliina Kask. Päeva juhib Taavi Burket, kes on nende võistlustega olnud seotud algusest peale. Kohtunikeks on väljapoolt Andre Aavik, Klen Arge ja Cristf Paulberg, lisaks sindikad Ardo Saulep ja Sören Mäesalu.

Spordisündmust turvavad politseikooli kadetid. Toitlustamise eest hoolitseb Mart Nõmm. Esmakordselt pakutakse suhkruvatti ja jäätist. Skatepargi remonti veavad Mihail Škljar ja Vallo Vaargas.

Noortekeskuse ettevõtmist toetavad Sindi linnavalitsus, Fein-Elast Estonia, Pajo Trükikoda, Onweels.

Urmas Saard

Sindi muuseumi aupäeval läks hinge esmakordselt kuuldud laul „Credo“

1. septembril tähistas Sindi muuseum sama mälukeskuse looja Olga Kalda sajandat sünniaastapäeva koduselt piduliku koosviibimisega, ühtlasi esitleti tähtpäevaks koostatud raamatut „Aja jälg Sindi Muuseumis“.

Kohtumine isiksusega inimlikkuses

Olga Kalda sajandale sünniaastapäevale pühendatud raamat Aja jälg Sindi Muuseumis Foto Urmas Saard — Olga Kalda sajandale sünniaastapäevale pühendatud raamat “Aja jälg Sindi Muuseumis”. Foto: Urmas Saard

Viis päeva on ülimalt meeldejäävast sündmusest möödas ja saadud elamused kammitsevad endiselt mõistust, mis peaks tegema valiku peamisest. Paraku tõrgub mälu endale aru andmast, et kokkuvõtvat kirjatükki koostades pole mõeldav kõigest üksikasjaliselt jutustada. Ometi on hästi tähtsaid üksikasju nõnda palju, et nendest rääkimata jätmine muudab meele nukraks ja paneb kahtlema, kas olen üldsegi suutnud midagi jagada nendega, kellel polnud võimalik mälestusväärsel päeval osaleda.

Usun, et siin vahendamata jäänud kuuldust-nähtust oskab edaspidi oma vanavanemast palju enamat jutustada Liisi, kes tuli muuseumisse pärast esimest koolipäeva. Kindlasti oli huvitav, südant soojendav ja võibolla mõndagi uut kuulda ka Olga pojatütrel Elol, pojapojal Raimol ja minial Seljel. Nii Olga lähedaste kui kõigi teiste külaliste jaoks oli kahtlematult eriti liigutav Urve Lusmägi mälestuste laeka avamine. Isiklikult vahetu läbielamise edasiandmine jutustaja emotsioone nähes ja kuuldes on alati märksa väärtuslikuma sisuga, kui raamatust lugedes või fotolt vaadates. Ühena episoodidest kirjeldas Lusmägi Olgat kui väga sügavalt osavõtlikku inimest. Praegugi Sindis elav väga töökas, kuid vähema mõistmisega noormees ei saanud hääletuskasti juures osaleda. Olga leidis nukra ja nõutu noormehe jaoks lihtsa kuid nutika lahenduse, et inimene ei peaks ennast teistest alaväärsemana tundma. Ta tegi seda, mida ametnik oma igapäevaste ülesannete asjalikkuses poleks olnud kohustatud tegema. Väga hea näide!

Loe edasi: Sindi muuseumi aupäeval läks hinge esmakordselt kuuldud laul „Credo“

Trivimi Velliste kõne Coudenhove Kalergi medali vastuvõtmisel Münsteris

Täna õhtuks oli kutsutud Saksamaale Euroopa-Uniooni Münsteri osakonna poolt määratud Coudenhove-Kalergi medalit vastu võtma Vytautas Landsbergis Leedust, Dainis Ivans Lätist ja Trivimi Velliste Eestist.

Trivimi Velliste Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Euroopa-Uniooni Münsteri osakond Saksamaal määrab iga kahe aasta tagant Coudenhove-Kalergi medali mõnele eurooplasele, kellel on väljapaistvaid teeneid Euroopa ühtsuse edendamisel. Tänavune auhind määrati Balti riikide laulvale revolutsioonile, mis aitas kaasa Berliini müüri langemisele ja Saksamaa taasühinemisele veerand sajandit tagasi.

Medali vastuvõtmisel esines Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees kõnega, mis on eestikeelses tõlkes täies mahus allpool ära toodud.

Esmalt tahaksin ma tänada oma lahkeid võõrustajaid võimaluse eest olla täna õhtul siin Münsteris selles auväärses saalis selle auväärse kuulajaskonna ees. Ja muidugi tahan ma tänada nende asjaolude, selle tunnustuse eest, et ma täna olen siia kutsutud. Tahan Eesti nimel tänada, et meid on tähele pandud ja esile tõstetud.

Loe edasi: Trivimi Velliste kõne Coudenhove Kalergi medali vastuvõtmisel Münsteris

Maie Tamme maalide lihtsuses peitub võlu

Täna avati Sindi Linnaraamatukogus Sindi gümnaasiumi kauaaegse õpetaja Maie Tamme maalide näitus, mis jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni.

Maie Tamme Foto Urmas Saard — Maie Tamme. Foto: Urmas Saard

Avasõnadeks luges raamatukogu direktor Ene Michelis Ellen Niidu ja Edgar Valteri raamatust “Suur maalritöö” luulekatket: „Tal pintsel viskas tireleid, / kui värvis valgeid sireleid / ja ülaseid ja õisi muid / ja õiekuhjas maikuu puid / ja vahtu lainetaval veel / ja vesililli veel ja veel. / Lõi takti pintsel laberik, / kui meister / värvis paberit. / Ja muhe muie oli tal, / kui värvis pilvi / taeva all. Mitmele leheküljele jätkuvast luuletusest jätkus huvitavat mõtteainet ka animatsiooni tehnikas teostatud filmile, mille režisöörid Aina Järvine ja Meelis Arulepp selgitavad, et luuletuses on äärmiselt huvitav sõnade mäng ja loovusel lennata laskmine. Luuletuse pealiskaudne sisu on maailma värvimine ja värvide õppimine, kuid on ka sügavam sõnum. Inimeste pidev rahulolematus ja oskamatus tunda rõõmu elust ning asjadest nende ümber nii nagu need parajasti on.

Loe edasi: Maie Tamme maalide lihtsuses peitub võlu

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste: sain Sindist hea hariduse – keskhariduse!

Alanud õppeaasta esimesel päeval külastas Sindi gümnaasiumit Pärnu maavanem Kalev Kaljuste.

Kalev Kaljuste, Pärnu maavanem Foto Urmas Saard — Kalev Kaljuste, Pärnu maavanem. Foto: Urmas Saard

Õppides Sindi kogemustel

Maavanem meenutas, et Sindis kooliteed alustades oli aasta 1985. Esimesse klassi läks 80 õpilast. Õpiti kahes paralleelklassis. „Siin õppides ei tulnud mul mõttessegi, et peaksin vahepeal kooli vahetama. Ma sain Sindist hea hariduse – keskhariduse! Minu arvates on õppides tähtis asjadest aru saada ja ülesanded õigel ajal ära teha. Õpime ikka iseendale, mitte õpetaja ega kellegi teise jaoks. Mida rohkem õpid, seda rohkem mõistad, kui vähe sa tegelikult tead ning soov uute teadmiste järele aina kasvab,“ rääkis Kaljuste lihtsalt mõistetavast kogemusest.

Maavanem kordas möödunud aastal kuuldud president Toomas Hendrik Ilvese kooli alguse telepöördumisest tõdemust, et hea õppimine on kooli, õpetaja, õpilase ja lapsevanema ühine looming. Uute asjade õppimisel elus ei tohi me kunagi unustada rõõmu, õnne ja põnevuse tunnet. „Õppides peame usaldama ja oskama kuulata teisi: endast targemaid ja elukogenumaid inimesi – oma õpetajaid! Õppige oma õpetajatelt, kaaslastelt ja elust enesest.“

Loe edasi: Pärnu maavanem Kalev Kaljuste: sain Sindist hea hariduse – keskhariduse!

Laulvale revolutsioonile Euroopa ühtsuse medal

Tuli Tallinna lauluväljakul Foto Urmas Saard — Tuli Tallinna lauluväljakul. Foto: Urmas Saard

1923. aastal asutas krahv Richard Nikolaus Coudenhove-Kalergi Pan-Euroopa liikumise, et ära hoida Esimese maailmasõja koleduste kordumist. Esialgu tahtis ajalugu teisiti, ent pärast Teist maailmasõda viis areng Euroopa Liidu sünnini.

Euroopa-Uniooni Münsteri osakond Saksamaal määrab iga kahe aasta tagant Coudenhove-Kalergi medali mõnele eurooplasele, kel on väljapaistvaid teeneid Euroopa ühtsuse edendamisel. Tänavune auhind on määratud Balti riikide laulvale revolutsioonile, mis aitas kaasa Berliini müüri langemisele ja Saksamaa taasühinemisele veerand sajandit tagasi.

2. septembril on kutsutud Münsterisse medalit vastu võtma Vytautas Landsbergis Leedust, Dainis Ivans Lätist ja Trivimi Velliste Eestist. Laudatio-kõne peab Saksamaa Pan-Euroopa liikumise juht, Euroopa Parlamendi asepresident Rainer Wieland.

Varem on Euroopa ühtsust sümboliseeriv medal antud teiste hulgas Europarlamendi esimesele presidendile Simone Veil´le ja endisele Luksemburgi peaministrile, tänasele Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile.

Paikusel vahetas tõusev täiskuu Kuu välja

Eilsel täiskuu ootel tantsisid MTÜ meelelahutusklubi Kuu rahvatantsu nais- ja segarühmad Paikuse tiigi kaldal. Tantsude järel laulis Fred Rõigas ja sumeda suveõhtu kontserdi järel seati sammud Reiu jõe suudmesse, kus süüdatud tulukesed sümboliseerisid muistseid iidetulesid.

Fred Rõigas Foto Urmas Saard — Fred Rõigas. Foto: Urmas Saard

„Oleme selleks, et sellest tantsuilust saaks rõõm ja rõõmust jälle tants, mis paneb naeratama ka kuu,“ jutustasid tantsuvõlu nautivad naised ja mehed meelelahutusklubist Kuu, mis alustas tegevust Paikuse vallas 2009. a sügisel ja juba järgmisel kevadel asutas samanimelise mittetulundusühingu. Ansambli naisrühm tegutseb Sindis novembrist 2010.

Kuu tantsud moodustuvad folkloorselt stiliseeritud rahvatantsudest, nii rahvalikust kui ka kaasaegse tantsukunsti autoritantsudest. Põnevust tekitavad on segarühma mõnedki nö poolakrobaatilised lennukad liikumised, mis pakub huvitavat vaheldust naisrühma vähem tempokatele tantsusammudele. Aga hoogu kütavad samaväärselt ka rahvariidest seelikutes naisrühma tantsijad traditsiooniliste tantsudega.

Loe edasi: Paikusel vahetas tõusev täiskuu Kuu välja

Europa Nostra asepresident Piet Jaspaert toetab Patarei kiiret taastamist

Teisipäeval, 25. augustil korraldas Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum Euroopa Liidu toel Patareis konverentsi „Patarei ärkab ellu“, mille käigus keskenduti peamiselt võimaluste otsimisele, et anda väärtuslikule arhitektuurimälestisele uus elu.

Piet Jaspaert, Europa Nostra asepresident Foto Urmas Saard — Piet Jaspaert, Europa Nostra asepresident. Foto: Urmas Saard

Esimesel korral koguneti Patarei ajaloolise rajatise väiksemasse ruumi käesoleva aasta mais ja siis oli mõttetalgute teemaks peamiselt minevikku vaatlemine. Nüüd kogunes hoopis suurem hulk ettevõtmisest huvitatud inimesi Patarei kunagisesse avarasse katlamajja, kus kümnel sõnavõtjal ja paljudel kuulajatel oli küsimusi või arvamusi esitades selgelt midagi olulist lisada.

Konverentsi tööd juhtinud Trivimi Velliste ja kõik teisedki mõttetalgutel osalenud ei kahtle selles, et Patarei kuulub ülimalt stiilipuhtana säilinud klassitsistliku kaitserajatisena kogu Euroopa arhitektuuripärandisse. Samas püüdis Velliste taaskordselt rõhutada, et tegemist on Eesti riigi märtrite vastupanu võimsa sümboliga, kommunismi- ja natsismiohvrite mälestusmärgiga.

Loe edasi: Europa Nostra asepresident Piet Jaspaert toetab Patarei kiiret taastamist

Sindis elavate Talide peres õitseb öökuninganna juba kolmandat aastat järjest

Täna, 25. augusti õhtul avanes Sindis Raudtee tänaval asuvas Kaisa ja Tambet Tali kodus öökuninganna teine õis.

Öökuninganna Talide pere aknal Foto Urmas Saard — Öökuninganna Talide pere aknal. Foto: Urmas Saard

Punga puhkemise algust märgati kella seitsme paiku. Umbes kella 22.30 paiku oli õis täiesti avanenud. Täies ilus vanillilõhnalise õie läbimõõt oli 11 cm. Esimene õis avanes nädalapäevad tagasi ja kolmanda õie õitsemist võib oodata kolmapäeva öösel vastu neljapäeva.

Umbes 25 liigilises taimeperekonnas on öökuninganna nende hulgas kõige tuntum. Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärinevasse kuukaktuste perekonda kuuluvat öökuningannat tuntakse eelkõige öösel avanevate suurte õite poolest. Mõnel juhul on õie läbimõõt ka kuni 30 cm. Öökuninganna õitseb ainult ühel ööl aastas ja õis närbub juba koidikuks.

Kaisa ütles, et nende peres hakkas öökuninganna taim kasvama 2012. aastal paarist väikesest vette pistetud oksast, mis võttis alles juuri alla. Sama aasta jõulude paiku istutati taim mulda. Juba järgmise aasta suvel avanesid esimesed kolm õit. Sama kordus ka mullu suvel.

Loe edasi: Sindis elavate Talide peres õitseb öökuninganna juba kolmandat aastat järjest

Piltuudis: Kuu rahvatantsu sega- ja naisrühmad lõpetasid Sindi suvekontsertide sarja Konsumi ees ja sees jooksmisega

Kuu tantsijad jooksevad läbi Sindi Konsumi supermarketi Foto Urmas Saard — Kuu tantsijad jooksevad läbi Sindi Konsumi supermarketi. Foto: Urmas Saard

Täna keskpäeval tantsisid Sindi traditsioonilise suvekontsertide sarja lõpetajatena Kuu rahvatantsu sega- ja naisrühmad. Esinemispaigaks oli seegi kord Konsumi esine parkla, kus juhumöödujate hulk kõige suurem. Aga sama kindlalt nagu on juurdunud suvekontsertide traditsioon otse linnatänaval, moodustavad ühe osa publikust ikka ühed ja samad inimesed. Nendeks on päris väikesed lapsed, kultuurilembelised noored, keskealised ja eakamad.

Kuu tantsijatel on alati midagi üllatuslikku varuks. Sedakorda tehti ussitantsu, millega haarati kaasa ka inimesi vaatajate hulgast. Lõpuks joosti koguni läbi supermarketi eesruumi.

Loe edasi: Piltuudis: Kuu rahvatantsu sega- ja naisrühmad lõpetasid Sindi suvekontsertide sarja Konsumi ees ja sees jooksmisega

„Ajakivi“ kiviaja küla „väravas“

Taasiseseisvumispäeval avati Pärnumaa Paikuse vallas „Ajakivi“, mis asub Pärnu jõe ääres paiknevast Sindi-Lodja kiviaja külast mõnesaja meetri kaugusel.

Ajakivi Sindi-Lodjas Foto Urmas Saard — Stiliseeritud rändrahn, mis seob üheks inimkonna mineviku, oleviku ja tuleviku. Kunstnik Tiina Ojaste. Kiviraidur Paul Uibopuu. Püstitatud LC Paikuse poolt taasiseseisvumispäevaks 20.08.2015. Foto Urmas Saard

Käesoleva aasta juuni esimestel päevadel valmis Paikuse Lions klubi liikmete ühise töö tulemusena alus, millele juulis paigaldati monument. Ligemale 10 tonni kaaluva Kikepera soorahnu külge on kinnitatud mustast graniidist lihvitud lõpmatuse märk, mis stiliseeritult kujutab ühtlasi DNA järjestust kodeerivat spiraali. Tänapäeva inimese ja selle eellase jõulisem kämmal kätlevad omavahel teineteist kujundi harude ristumiskohal. Kunstilise teostuse tegi Paikuse valla Seljametsa külas elav kunstnik Tiina Ojaste. Kiviraiduri töö tegi ära Paul Uibopuu. Algse mõtte siduda monument kiviaja teemapargi ja inimarengu järjepidevusega nii Sindi-Lodjas kui ka geograafiliselt laiemas ulatuses andis Paikuse Lions klubi liige Guido Ratnik.

Monumendi avamise ajal kaunistasid ümbrust sinimustvalged lipud, samuti Paikuse valla ja lõvide klubi lipp. Esmalt laulis kohale tulnud väike seltskond Eesti hümni. Eeslauljaks oli Eliisabet Tiits, kes kivilt sinimustvalge lindi eemaldamise ajal laulis ka Rein Rannapi „Eesti muld ja Eesti süda“. Lindi eemaldasid Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Lions Paikuse president Marti Lasn, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Paikuse vallavanem Kuno Erkmann.

Loe edasi: „Ajakivi“ kiviaja küla „väravas“

Spaapealinnas avati Viiking Saaga veekeskus ruunidega kaunistatud lindi lõikamisega

Kuu aega tagasi Pärnus suplemist harrastavale rahvale avatud Viiking Saaga veekeskuses toimus 19. lõikuskuu päeval pidulik lindi lõikamine.

Toivo Ninnas Foto Urmas Saard — Toivo Ninnas. Foto: Urmas Saard

Pidulik toiming algas sama hoone trepil, kus 2012. kevadel lõigati Viiking spaa neljanda hoone avamise puhul linti. Vanadest tegijatest hoidsid nüüdki kääre hotellikompleksi ainuomanik Toivo Ninnas ja arhitekt Riho Jagomägi, lisaks mitmed teisedki abilised. Ninnas väitis, et Pärnu pole enam ammugi mitte üksnes Eesti suvepealinn. Märkamatult on saanud linnast ka spaapealinn. Ninnas usub, et spaade arvestuses ruutkilomeetri kohta omab Pärnu kahtlematult riigis rekordit. Tema arvates võib olla tegemist koguni Baltikumi rekordiga.

Omaniku kinnitusel on valminud veekeskus täiesti teistsugune võrreldes kuue senise Pärnu ja ka kõigi teiste Eestimaa sarnaste rajatistega, mida ollakse harjunud veekeskustes nägema. Sellepärast oli lõikamiseks valitud lintgi eripärane, järgides ammuste skandinaavlaste ajaloo mäletamist koos nimetuste Viiking ja Saaga kasutusele võtmisega. Õhtu peajuht Elmar Trink rääkis, et lindile kirjutatud ruunid on esimesel sajandil pKr tekkinud germaanlaste tähestik. Ta jutustas 24 tähest mõningaid tähti esile toovalt ja sidus neid sümboolselt Viiking Saaga spaas kogetavaga.

Loe edasi: Spaapealinnas avati Viiking Saaga veekeskus ruunidega kaunistatud lindi lõikamisega

Vene filmide päeva esimesest õhtust ja järgmisest hommikust jäi lisaks kinole meelde palju muudki

Lõppenud nädala reedest pühapäevani võis Peipsiääre valla Vana-Kasepää küla ambulARTooriumis nautida vene filmi päevadel näidatud dokumentaal-, multi- ja mängufilme.

Kaisa Sammelselg ja Annika Haas Foto Urmas Saard — Kaisa Sammelselg ja Annika Haas. Foto: Urmas Saard

Juba enne ametlikku avamist alustati keskpäeval Nukufilmi Lastestuudio animatsiooni töötoaga, millele järgnes vabatahtlike abiliste ja hooandjate pidulaud. Linastusid filmid „Olga“ ja „Ivanipäev“. Üldse oli kavas kolme päeva peale kokku 16 filmi, aga filmipäevade avamiseks valiti esilinastuseks “Kasepää laterna magica”, mille režissöör on Kaisa Sammelselg. 14 minuti pikkune dokumentaal jutustab vene filmi päevadest. Lühikese avatervituse ütles ambulARTooriumi õuele kogunenud rahvale kogu ettevõtmise peamine eestvedaja Annika Haas.

Esilinastusele järgnes Eesti-Ukraina folkmuusikat mängiva ansambli Svjata Vatra (‘püha tuli’) kontsert. Ruslan Trochynsky alustas trombooni puhumisega, jalutades ja mängides ka kõige tagumistes ridades istuvate kuulajate juures. Teiseks muusikariistaks on Ruslanil vikat ja muidugi ei puudu ka vokaalne hääl, mida saadavad Martin Aulis löökpillidel, Arlet Tiigi basskitarril, Madis Pilt akordionil ja Juhan Suits põispilli, Eesti torupilli, vilepilli, parmupilli või sarvega. Kaks viimast laulavad samuti koos Ruslaniga. Õhtu edenedes muutus ka rahvas järjest tempokamaks: tantsis lava ees hüpeldes ja ussitantsu pikalt vedades. Annika pani korraks kaamera kõrvale ja võttis viiuli. Juhan astus samuti lavalt maha ja nii musitseerisid nad kahekesi võimalikult rahva seas. Ka pärast seda, kui ansambel oli viimase ja kordust palutud loo esitanud, jätkati hoogsalt kontserdiga edasi.

Loe edasi: Vene filmide päeva esimesest õhtust ja järgmisest hommikust jäi lisaks kinole meelde palju muudki

Arvamusfestivalilt kogutud uitmõtted

Kolmas Paide Arvamusfestival Foto Urmas Saard — Kolmas Paide Arvamusfestival. Foto: Urmas Saard

Teist korda Paide Arvamusfestivali külastades ei saanud jääda märkamatuks, et tegevuse ala oli avardunud ka Keskväljakule. Peamine mõttetöö leidis siiski aset kõrge valli seesmiste kaitsvate nõlvade vahel. Nähtavasti seepärast ei alustatudki festivalile saabuvate inimeste loendamist mitte festivali ala piirilt vaid vallile tõusva trepi eest, kuhu suurem rahvahulk kõigepealt suundus. Vabatahtlike tegevus jättis kohe esmapilgul väga meeldiva mulje. Naerataval näol paluti luba valge paela sidumiseks käele. Seda selleks, et oleks festivali lõpuks hea ülevaade külastajate hulga kohta. Nüüd teame, et kahe päevaga sai paela käele üle 10 000 inimese. Võrdluseks olgu meenutatud, et mullu loendati 4000 inimese ringis. Siis oli kavas üle 150 arutelu, nüüd 224 seinast-seina teemavalikuga arutelu. Kolmas festival on teinud kahtlematult rahva hulki haaravalt suure hüppe edasi.

Loe edasi: Arvamusfestivalilt kogutud uitmõtted

Viktor Kaarneem: Vanda Kirikali teine isikunäitus Sindi muuseumis näitab harrastusmaalija head edasiminekut!

Täna avati harrastuskunstniku Vanda Kirikali uuemate maalide näitus Sindi muuseumis, mis jääb avatuks 25. septembrini.

Vanda Kirikal oma pildi Üksikuine ees Foto Urmas Saard — Vanda Kirikal oma pildi “Üksikuine…” ees. Foto: Urmas Saard

Umbes 9 aastat tagasi pensionieas maalimist alustanud Vanda Kirikal on välja pannud juba kuuenda näituse. Esimesed 3 näitust olid vaatajate päralt 2009., 2010. ja 2011. aastal Pärnu keskaegse kindlustuse Punases tornis. 2012. aasta mais avati näitus esimest korda Sindi muuseumis, järgmise aasta septembris aga Sindi raamatukogus. Sindis ongi Kirikal pikalt elanud ja seepärast mõistetav suurendatud huvi just siinsete näituste vastu.

Seoses 3. näituse avamisega Sindis on põnev meenutada tunamullu septembris avaldatud uudist ajalehes Sindi Sõnumid, milles kirjutati muuhulgas järgmist: „Vanda Kirikal arvas, et usutavasti jääb see maalinäitus tal nüüd küll viimaseks, sest maalimise vaimustus on temas raugemas. Nüüdseks on tema kireks ja hobiks saanud luule.“ Vaatamata tookordsele arvamusele on ta ikkagi jätkanud maalimist. Näitusel on 21 tööd, millest ainult üks veski kujutis tuleb varajasemast väljapanekust tuttavana ette. Kunstivaatleja Viktor Kaarneem ütles, et nimetatud vanema töö võrdluses on väga hea näha harrastuskunstniku suurt arengut. Talle, nagu mitmetele teistele külalistele, meeldisid eriti ööpildid. Ka Kirikal ise suunas näpu ühele taolisele, kuigi väga väikeste mõõtmetega maalile.

Loe edasi: Viktor Kaarneem: Vanda Kirikali teine isikunäitus Sindi muuseumis näitab harrastusmaalija head edasiminekut!

Rannarada avas Sindis traditsioonilise suvemuusika kontsertide sarja

Täna keskpäeval esines pereansambel Rannarada üle tunni kestva kontserdiga Sindi Konsumi supermarketi esisel platsil.

Ülle Jantson ja Jaano Martin Ots Foto Urmas Saard — Ülle Jantson ja Jaano Martin Ots. Foto: Urmas Saard

Juba aastaid on Sindis tavaks korraldada augustis suvemuusika kontserte kõige käidavamates kohtades. Tänavu tegi otsa lahti Rannarada. Pereansambli täiskoosseisus osalevad võimaluse korral Ülle Jantson erinevate akordionite, kandle ja flöödiga, Jaano Martin Ots isesuuruste kitarridega, Marta-Lotta Kukk viiulil, Anna-Loore Ots lauljana ning Jaan-Jakob Ots on samuti üks väike laulupoiss. „Pillimänguni läheb noorhärral veel pisut aega,“ selgitas Ülle, kelle osaks on kogu pereansambli juhatamine. Paraku sedakorda pidi rahvamuusikat armastav kuulajaskond leppima pere kahe vanema liikmega, sest nooremad olid hõivatud muude tähtsate tegemistega.

Loe edasi: Rannarada avas Sindis traditsioonilise suvemuusika kontsertide sarja

Pärnu puuskulptuuripäevad lõpetati paadisõiduga

Toomas Altnurme ja tema abiline Mariliis Sorts Foto Urmas Saard — Toomas Altnurme ja tema abiline Mariliis Sorts. Foto: Urmas Saard

Reedel pärast viit nägi veel tööpäeva ja oma taiest lõpetamas kahte skulptorit. Rait Pärg toimetas sea juures ja Toomas Altnurme lükkas parajasti sulemehe saabumise hetkel mälupulka läbi tootemlooma pea ning tema abiline Mariliis Sorts tegi viimaseid pintslitõmbeid värvidega. Altnurme ütles, et Pärnus veedetud skulptuuripäevad on osa tema puhkusest ja varsti tuleb sõita tagasi Araabia Ühendemiraatidesse. Sealses ülikoolis õpetab ta maalimist, joonistamist ja skulptuuride valmistamise kunsti. Värviline tootem sarnaneb esmapilgul väga selle skulptuuriga, mis valmis 2003. aastal ja leidis koha Ranna pargi skulptuuride alleel. Siiski ei ole tegemist täpse koopiaga, mis vahetab välja ilmastiku oludes lõplikult näbrastunud skulptuuri, aga Altnurme lubas uue tootemi asetada täpselt samale kohale, kus seisis vana „Meele haardes”. Uuele loomtootemile pole ta veel nimetust leidnud, aga Altnurme soovib selle tööga juhtida tähelepanu meie ühismälu taastamise vajadusele.

Loe edasi: Pärnu puuskulptuuripäevad lõpetati paadisõiduga

Loomad Veenuse bastioni sepikoja õuel

Täna lõpetatakse Pärnus järjekordsed puuskulptuuripäevad, millega alustati kesknädalal.

Toomas Altnurme alias Pomshiva Foto Urmas Saard — Toomas Altnurme alias Pomshiva. Foto: Urmas Saard

Näbrastunud skulptuuri asemele uus

Veenuse bastioni madalaks vajunud vallide vahele juhatas teed juba kaugelt eemalt kostuv mootorsae undamine ja lähemale jõudes esimesest puutüvest tõusev suits.

Uurisin ühest otsast tasase leegiga põletatavat ja pooleli olevat tööd. Samal ajal tuli Toomas Altnurme parajasti lõunalt. Viimati kohtusime Pärnu Ranna pargis 2012. a septembris. Tookord voolis Pomshiva, nii on skulptori hüüdnimi, Pärnu linnavalitsuse tellimusel Rahu pargis pikselöögist pikka aega maas lebanud jämedaharalisest remmelgast draakonit. Sealsamas lähedal oli juba 2005. aastal sündinud esimene draakon ühistöös Argentina skulptori Carlos Enrique Valdeziga. Paar aastat varem valmis „Meele haardes”. Tervise lähedal asunud mitme meetri kõrgust värvikirevat puuslikku võisid Ranna pargis jalutavad inimesed aastaid vaadata. Kõiki meenutatud töid on looduslik töötlus ajapikku sedavõrd näbrastanud, et skulptori loomingut näeb algses eheduses veel üksnes pildijäädvustustelt.

Loe edasi: Loomad Veenuse bastioni sepikoja õuel

Tosin meest ja üks naine ehk Pärnu Poisid taaskohtumisel

Eile õhtul musitseeris Pärnu Ranna kõlakojas palju tuttavaid hariduse ja kultuurielu inimesi, kelle esinemine hoidis publiku naerulihaseid pidevas vabatreeningu asendis.

Eddi Leet ehk Poti-Eedu, keraamik, sõnade seadja, laulja, tuubamees Foto Urmas Saard — Eddi Leet ehk Poti-Eedu, keraamik, sõnade seadja, laulja, tuubamees. Foto: Urmas Saard

Loominguline seltskond Pärnu Poisid tuli kokku 2004. aasta suvel pärast edukalt sooritatud tuubaostutehingut, mille tegi ära keraamik Eddi Leet ehk Poti-Eedu, nagu mees ise ja sõbrad teda naljatledes kutsuvad. „Olen tuubamees, kes mängib palju pille, aga mitte eriti hästi,“ tutvustas Leet tagasihoidlikult oma mitmekülgseid andeid. Eile Leet tuubat ei puhunud aga selle asemel laulis vägeval häälel laule, mille viisid on vanad, mõned isegi väga vanad ja unustuste hõlma kadumas. Esinemise ajal tegi ta jalaliigutusi, võttis lähemal seisva mehe tantsule ja loopis kaabut nii kõrgele kui kõlakoja kaar seda võimaldas. Austria või Anglo-Ameerika pärimusmuusikast, aga ka meremehe laulude meloodiatele on Leet loonud sõnad, mis pole täpne tõlge algsele sisule. „Ma ei ole ühelegi laulule autori õigust nõudnud ja nii on mitmed minu lood lauldud teiste armastatud muusikute poolt üldtuntuks,“ rääkis Leet kontserdi järel toimunud vestluses. Ühe näitena nimetas ta „Roostes naela“.

Loe edasi: Tosin meest ja üks naine ehk Pärnu Poisid taaskohtumisel

Runö on alates täna hommikust taas liinireise tegemas

Nagu Väinamere Liinid juba varem lootsid, suudeti läinud nädalavahetusel tekkinud rike kiirkatamaraanil Runö kõrvaldada ja täna hommikuse Ruhnust väljumisega võis alus asuda uuesti plaanipäraseid reise tegema.

Runö Pärnu-Ruhnu liinil Foto Urmas Saard — Runö Pärnu-Ruhnu liinil. Foto: Urmas Saard

Pühapäeval hakkas Runöl üks kahest peamasinast tõrkuma ja katamaraan pidi liinireisid katkestama. Siiski tõi laev ööl vastu teisipäeva ooteärevuses inimesed Ruhnust mandrile ära, kuigi sõit kestis ca 5 tundi. Heade ilmaolude korral kestab Ruhnu ja Pärnu vaheline ülesõit 3 h 10 min, tuule ja lainetusega võib ülesõidu aeg pikeneda. Pärnusse on linnulennult 96 km ja Kuressaarde 70 km.

Laeva ehitaja oli AS Baltic Workboats ja Runö alustas proovisõite 2012. a mais. Kiirkatamaraani pikkus on 23,9 m, laius 8 m ja süvis 1,8 m. Lisaks 60 reisijale arvestatud salongile võib kaubatekile paigutada kuni 5 tonni kaupa. Vajaduse korral saab vedada ka kahte sõiduautot.

Urmas Saard

Elamusterohkel Kassaril

Kassari ajaloost

Angela on meeldiv ja kõike teadev teejuht Foto Urmas Saard — Angela on meeldiv ja kõike teadev teejuht. Foto: Urmas Saard

Tuhat aastat tagasi asus Väinameres praeguse Kassari kohal kaks saart: lääne poolel Orjaku ja idas Kassari. Kõigest pooletuhande aasta eest saared ühinesid ja viimase mõnesaja aastaga kasvasid Orjaku külge ka varajasemad saared Reigi ning Puulaid. Hiiumaalt mööda tammteed Kassarile sõites jääb mulje, nagu oleks tegemist poolsaarega. Kuna Kassarile pääseb kahe roogu kasvanud tammi kaudu, siis võiks näiliselt pidada Kassarit ka Hiiumaa osaks ja Käina lahte ühe saare siseveekoguks. Taaralinna juurtega hiidlanna Angela ütles, et kinnikasvamine on hoogustunud eriti viimastel aastakümnetel, aga ametlikku kinnitust pole veel saarte ühinemise kohta saadud.

Ajaloos esmakordselt 1564. a mainitud Kassari on 19,3 km² suuruselt Eesti viies saar, mida piirab üle 56 km pikkune hästi liigestunud rannajoon. Neljas külas elab umbes kolmsada inimest. Igal sammul pakub ootamatuid üllatusi nii saare loodus kui inimesed.

Loe edasi: Elamusterohkel Kassaril