Urmas Saard

Sindi austab ja premeerib Riost saabuvat Allar Raja ja Sten-Erik Andersoni

Sindi linnavalitsus otsustas äsja lõppenud istungil premeerida oma linna kodanikke Allar Raja ja Sten-Erik Andersoni kokku 2500 euroga ning korraldada 28. augustil Rio olümpial osalenute auks piduliku vastuvõtu.

Allar Raja austamine Sindis pärast Londoni olümpiat Foto Urmas Saard — Allar Raja austamine Sindis pärast Londoni olümpiat. Foto: Urmas Saard

Sindi linnapea Marko Šorin ütles vahetult peale istungit, et 1500 euroga premeeritakse Allar Raja neljase paadi meeskonnas olümpiapronksi võidu puhul. Varumehena Rios olnud Sten-Erik Andersoni premeeriti sellepärast, et pidi olema iga hetk valmis vajadusel kedagi asendama. See tähendas võrdväärselt põhimeeskonnaga samuti pingsaid treeninguid. Teisalt on preemia ka edaspidiste treeningutega tekkivate kulutuste katteks. Ka Raja hakati Sindis toetama veel enne suuri saavutusi.

Veel lisas Šorin 28. kuupäeva osas täpsustavalt juurde, et esialgselt määratud päev jääb kehtima üksnes siis, kui see sobib ka Raja ja Andersoni plaanidega kokku.

Viimati korraldati Sindis Raja auks suursugune vastuvõtt 2012. a taasiseseisvumisepäeva eelõhtul pärast seda, kui Sindi sõudja oli Tõnu Endreksoni, Kaspar Taimsoo ja Andrei Jämsäga tulnud
Londoni olümpial Saksamaa, Horvaatia ja Austraalia järel neljandaks, jättes seljataha Suurbritannia ja Poola, rääkimata juba poolfinaalis võidetud tugevamatest riikidest.

Urmas Saard

Loe edasi: Sindi austab ja premeerib Riost saabuvat Allar Raja ja Sten-Erik Andersoni

Sinuga koos!

Eesti riik saab peagi 100-aastaseks! Viimase veerandi sellest oleme olnud jälle vabad. Paljud meist arvukamad rahvad alles unistavad oma riigist. Omariikluseta poleks me need, kes oleme – me poleks peremehed omal maal. Me ei saaks vabalt ja segamatult rääkida oma emakeelt. Me ei saaks ise oma asju otsustada.

Tundkem täna uhkust, et oleme vaba riigirahvas! Andkem au oma riigile ja selle lipule!
Heisakem 20.augustil sinimustvalged kõikjal üle terve riigi! Tehkem seda üheskoos – Eesti noored ja vanad!

Heiska Sinagi oma kodus Eesti lipp! Kingi oma toetus – pandiks tulevastele põlvedele!

Lipud Kärdlas. Foto: Urmas Saard →

Eesti Lipu Selts

Viljo Vetik sooviks, et Pärnu linn kingiks olümpiapronksi võitnud sõudjatele elamukinnistud

Pärnus Port Artur 2 kolmandal korrusel on alates juuli keskpaigast kuni augusti lõpuni avatud Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamiosakonna IV kursuse tudengite sõudmise-teemaline plakatite näitus, kus kõik külastajad saavad hääletada märgistatud sedeliga valitud lemmiktöö poolt.

Viljo Vetik tutvustab Port Arturis avatud sõude-teemalist plakati näirust Foto Urmas Saard — Viljo Vetik tutvustab Port Arturis avatud sõude-teemalist plakati näitust. Foto: Urmas Saard

„Aasta tagasi kohtusime Pärnust pärit Marko Kekiševiga, kes on Tartu kunstikooli õppejõud ja püüdsime nuputada uusi võimalusi meie Pärnu linna trumpala, kuningliku spordiala, sõudmise, propageerimiseks,“ meenutas tänasel kohtumisel Viljo Vetik, Port Arturi juhatuse liige. „Tal tekkis mõte siduda viimase kursuse üliõpilaste kursuse töö sõudmise tutvustamisega. Kekišev andis neile idee kujundada sõudmist propageeriv plakat. Tööd valmisid inimestelt, kes ei ole üldse sõudmisega kokku puutunud. Otse väljaöeldult: kes ei teagi, mis sõudmine on. Aga sellele vaatamata püüdsid nad väljendada oma nägemust tundmatust spordialast. Päris põnev vaadata, kuidas seda nähakse,“ rääkis tulemusest vaimustunud Vetik. Plakatite autoriks on Anna Ring, Ingmar Järve, Katrin Klepman, Keiu Meesak, Maksim Kokajev, Sigrid Sitnikov, Stina Leek, Triinu Laansalu.

„Port Arturi ja kunstikooli ühistöös sündinud näituse eesmärgiks on noori innustada sportima, kuid Pärnu eeliseid silmas pidades eelkõige sõudma. Meie nelik on siin parimaks eeskujuks. Allar Raja, Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä ja Kaspar Taimsoo näitavad, et kõik on võimalik.”

Loe edasi: Viljo Vetik sooviks, et Pärnu linn kingiks olümpiapronksi võitnud sõudjatele elamukinnistud

Siimu rassimist kroonis tasuta pääse Eesti ja Malta vahelisele jalgpallikohtumisele

Tänane talgupäev Sinti rajataval Poseidoni jalgpallistaadionil möödus vihmas ja päiksepaistes, aga kõige rohkem ikkagi sügavas poris rassides. Päeva teisel poolel loositi kõigi töötegijate vahel välja tasuta piletid Eesti ja Malta vahelisele maavõistlusele jalgpallis, mille võitis kuueaastane Siim Kosenkranius.

Silver Lulla, Poseidoni esindusmeeskonna mänedžer ja Siim Kosenkranius, kelle kuuluvad võidetud pääsmed Eesti – Malta jalgpallikohtumisele Foto Urmas Saard — Silver Lulla, Poseidoni esindusmeeskonna mänedžer ja Siim Kosenkranius, kellele kuuluvad võidetud pääsmed Eesti – Malta jalgpallikohtumisele. Foto: Urmas Saard

Poseidoni noortesuuna juht Joonas Einfeldt ja mõned teised virgemad jõudsid tööpostile juba poole kümne paiku. Lõpetama hakati poole viiest. Vaatamata kehvadele ilmaoludele tuli palju inimesi välja. Mõned saabusid varem, teised hiljem ja lahkuti samuti erinevatel aegadel, sest töötati oma võimaluste piires. Lõunale minnes loendas esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi ühtekokku nelikümmend kätepaari ja veel mõned üle selle. „Poseidoni oma inimesi oli kümmekond. Palju oli ka Sindi noori ja lapsevanemaid. Kristjan Õunpuu tõi oma isiklikke tööriistu kaasa arvestusega, et ka teistele jätkuks. Perekond Krünberk varustas ämbritega. Meie oma esindusmeeskonna mängija Hannes Kiviloo istus bobcati hoovade taga ja vedas kopa sisse kogutud kivisid suurde hunnikusse. Sven Saar tuli kive vedama sõbra maastikuautoga, millele lubas Germo Karro oma järelhaagise külge haakida,“ kirjeldas Kuldmägi erinevate inimeste panuseid.

Tänaseks kavandatud kivide korjamise tegid päris raskeks eilsed ja tänased vihmasajud, mis muutsid staadioni ala üsna poriseks. Kuid ei teinud töötegemist mitte võimatuks. Einfeldt ütles, et ammusel ajal ehitatud drenaaž töötab suurepäraselt. Selles võis igaüks ka oma silmaga veenduda. Kui lõunatunni ajal mahasadanud vihmasahmakas ujutas hetkeks kogu staadioni üle, siis pärast lõunatamist jäid vaid madalamates kohtades lombid maha.

Loe edasi: Siimu rassimist kroonis tasuta pääse Eesti ja Malta vahelisele jalgpallikohtumisele

Pühapäeval, 14. augustil, peetakse kolmandat nädalavahetust talguid Poseidoni staadionil

Eelmisel nädalavahetusel jäeti üks talgute pidamise kord vahele selleks, et noored saaksid osaleda Weekend festivalil, nüüd tahetakse uue hooga jätkata eelseisval pühapäeval algusega 10.00 ja töötada terve pika päeva. Kuid sellegipoolest toimetati ka eelmisel nädalal tulevase staadioni rajamiseks tarvilike ettevalmistavate töödega.

Abroosius laiendab kraaviületust Foto Urmas Saard — Abroosius laiendab kraaviületust. Foto: Urmas Saard

1. augustil lubas Sindi linnavalitsus võtta maha Kesktänav 7 kinnistu ja Kesktänava vahelisel alal ühe kase ja ühe pärna. Linnavalitsuse tellimusel paigaldas samal päeval kaevetöödega tegelev Sindi firma Ambroosius OÜ Kesktänava äärsele kraavile uue pikema truubitoru. Puude langetamine ja laiem kraavi ületus võimaldab nüüdsest tulevasele Poseidoni jalgpallistaadionile sõita ka paarikümne tonnistel turbaveokitel. Turvas on vajalik parema jalgpallimuru kasvatamiseks. Kuid enne turbakoormate laiali laotamist tuleb väljak puhastada kividest.

Vahepeal sai teatavaks teinegi rõõmustav sõnum. Teatavasti algatasid Sindi Kesktänava staadioni taastamise eestvedajad jalgpalliklubist Poseidon internetikeskkonnas stardipaik.ee rahakogumiskampaania inventari ostuks. Päev enne lõpptähtaega sai eesmärgiks seatud 3000 euro suurune summa kogutud. Annetajaid oli tolle õhtu seisuga 114. Enne toetusprojekti “Väravad valmivale Sindi jalgpallistaadionile” sulgemist lisandus veel 8 toetust.

Loe edasi: Pühapäeval, 14. augustil, peetakse kolmandat nädalavahetust talguid Poseidoni staadionil

Eesti paarisaerulise neljapaadi meeskond võitis olümpiapronksi

Algselt eilsele kavandatud tänasel finaalsõidul saavutasid Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo hea meeskonnatöö tulemusena kolmanda koha, edestades neljandaks jäänud Poolat, viiendale kohale sõitnud Suurbritanniat ja kuuendana finišeerunud Ukrainat. Kulla võitis Saksamaa paatkond, hõbeda võttis Austraalia.

Ülesõte meenutab Eesti paarisaerulise neljapaadi võistkonda pärnakate vastuvõtul pärast seda kui olid saanud pääsu Rio olümpiale Foto Urmas Saard — Ülesvõte meenutab Eesti paarisaerulise neljapaadi võistkonda pärnakate vastuvõtul pärast seda kui olid saanud pääsu Rio olümpiale. Foto: Urmas Saard

Kõrval olev foto on tehtud möödunud aasta 9. septembril, kui pärnakad tervitasid Riosse minevaid sõudjad Port Arturi kaubanduskeskuse aatriumis. Mäletatavasti andis Eesti paarisaerulise neljapaadi meeskonnale, koosseisus Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo, oodatud pääsu Rios toimuvale olümpiale pärast maailmameistrivõistluste pronksmedali võitu. Toona kinnitas Eesti Sõudeliidu peasekretär Robert Väli, et sõudmine on Pärnu visiitkaart kogu maailmas. „Ilma sõprade ja toetajateta me selliseid maailmatasemel tulemusi ei teeks,“ märkis Väli, kes tänas Port Arturit sõudespordi toetamise eest 25 aasta kestel. „Oleme aastaid päev-päevalt näinud meeste ettevalmistust olümpiaks ja võistlustele kaasa elades imetlenud nende tahtejõudu,“ kostis vastuseks peasekretäri sõnadele Port Artur Grupi juhatuse liige Viljo Vetik. Väga uhke tunne oli juba 11 kuud tagasi Pärnu sõudjaid taas olümpiale läkitada ja veel uhkem tunne on olümpiakangelasi nüüd õnnitleda pronksmedali puhul.

5. augustil kirjutas Sindi linnapea Marko Šorin, et Eesti esinduspaadis istub ka Sindist pärit Allar Raja. „Juhuks kui on vaja paatkonnas kedagi välja vahetada, on Rios kohal veel teinegi Sindi tippsportlane – Sten-Erik Anderson. Anderson teeb samas mahus trenni põhimeestega ning peab igal hetkel olema valmis vajadusel kedagi asendama,“ osundas Šorin. Kuigi tema abi ei läinud vaja, tuleb tänada ka Andersoni.

Matti Killing on Eesti koondise peatreener.

Urmas Saard

Staarmängijad Kullamäe ja Kuusmaa taas Pärnu korvpalliplatsil

Korvpallistaarid Gert Kullamäe, Aivar Kuusmaa ja Ivo Saksakulm astuvad nädalavahetusel Pärnus taas korvpalliväljakule. 13-14 august toimub Pärnus rahvusvaheline korvpalliturniir Sunset Cup, mis meelitab lisaks tuntud eestlastele kohale ka mitmed nimekad Leedu ja Läti mängijad.

Foto pressisõnumiga — Foto: pressisõnumiga

Sunset meeskonda esindavad Gert Kullamäe ja Aivar Kuusmaa, Pärnu kodumeeskonna eest võitlevad Mait Käbin ja Ivo Saksakulm. Leedukate võistkonnas saab näha Evaldas Jocyst, kes profikarjääri lõpetas alles paar aastat tagasi.

Endised staarmängijad Kuusmaa ja Kullamäe meelitati Pärnusse juba paar aastat tagasi, et tugevdada amatööridest koosnevat Sunset võistkonda. Gert Kullamäe lubab kindlasti selga tõmmata kossuvormi ja astuda mänguplatsile, Aivar Kuusmaa aga naudib võimalust juhendada Gert Kullamäed treeneri rollis. Võistkonna esindaja Erlend Aav räägib: “Mehi Pärnusse meelitada ei ole olnud raske – rand ja päike aitavad alati läbirääkimistele kaasa. Täielikult amatööridest koosnevale meeskonnale on sellised mängumehed oluliseks abiväeks. Koostöö sai alguse mõned aastad tagasi, kui mehed otsisid endale treenerit. Mängijad viskasid tookord nalja, et treenerit otsiti vabade meeste hulgast, Aivar Kuusmaa olla agendi sõnul suvel ametis muruniitmisega ning tahtnud pikemat lepingut ning Hiina turneelt naasnud Kullamäe tundus lihtsalt parim valik”. Aivar Kuusmaale visati sellega kindana väljakutse, mille Kuusmaa ka vastu võttis, asudes treeneriks, kaasa tõmmati ka Gert Kullamäe.

Loe edasi: Staarmängijad Kullamäe ja Kuusmaa taas Pärnu korvpalliplatsil

Sindi naispensionärid viibisid Seto Kuningriigi päeva tähistamisel

Tänavu oli Verskah see paik, kus toimus juba 23. korda Seto Kuningriigi vällähõikminõ, vägümehe välläseletaminõ, Ülembsootska valiminõ, sõjaväe paraat, kuningalaud, pidoõtak üteh ansambliga Otava Yo ja kõik muu nimetamisväärselt huvipakkuv, mis olulisema loetelu vahele samuti aoplaani mahtus.

Sindi pensionärid Värskas enne koduteele asumist Foto Urmas Saard — Sindi pensionärid Värskas enne koduteele asumist. Foto: Urmas Saard

Ei kirjutanud asjatult loo päisesesse muist sõnu kursiivis, et seto murret riigikeele üldtunnustatud keelendist selgemalt eristada. Täiendavaks selgituseks, et kirjakeelne setu on murdes seto, kuid selle sõna laiema leviku tõttu jään loo kirjutamisel austusest setode vastu murdesõna kasutamise juurde.
Setod tunnevad oma väärtust ja kellel soov selle rahvakilluga lähemalt tutvuda, peavad suutma mõista ka nende keelt.

Värska on Setumaad lõhestavast demargatsioonijoonest siinpoolsel alal suurim asula. Neljakümneviiendani oli Setumaal 11 valda ja Petseri linn. Nüüd on Setomaa jagatud kolmeks: muist jääb Põlva maakonda, teine tükike Võrumaale ja ülejäänu Vene föderatsiooni poolt hõivatud alale sealses Petseri rajoonis.

Värska lahe äärde jõudmiseks pidi Sindist teed alustades läbima ümmarguselt 260 kilomeetrit. Kuna kõige otsem tee ei kulge üldsegi sirgjooneliselt mööda siledat asfaltkatet, vaid läbib kohati päris käänulisi tõusude-langustega kruusateidki, siis on ilma peatusteta bussisõidu ajaline teekond ca kolm ja veerand tundi. Algse plaani kohaselt taheti jõuda keskpäevaks kohale.

Loe edasi: Sindi naispensionärid viibisid Seto Kuningriigi päeva tähistamisel

Prantsuse vabatahtlikke vaimustavad metsad, puitmajad ja jäätuv meri

Zoé Favre d’Anne ja Julien Tort on tänavu 1. veebruaril Pärnusse saabunud Prantsuse vabatahtlikud, kes lahkuvad tagasi kodumaale lõikuskuu viimasel päeval.

Zoé Favre d’Anne ja Julien Tort Pärnus Nooruse majas Foto Urmas Saard — Zoé Favre d’Anne ja Julien Tort Pärnus Nooruse majas. Foto: Urmas Saard

Vabatahtlike siinviibimise projekti toetavad Euroopa Komisjon ja Noorteagentuur SA Archimedes. Kolm nädalat ja paar päeva enne koduteele asumist avasid Zoé ja Julien Pärnu Nooruse majas 21 pildiga fotonäituse, mis on valik Eestimaa erinevates paikades tehtud paarituhandest ülesvõttest. See on kahe inimese ühistöö ja seepärast puudub pildi allkirjade kõrval fotode autori nimi. Silma hakkab, et enamik fotosid on mustvalged, mõnedel aga lisatud ka värve. Sellisena nähtud Eestimaa on fototöötlusena üsna huvitav kunstiline teostus. Fotograafiat pole neist kumbki sihipäraselt õppinud ja pildistavad sarnaselt kõigi teistega, kellel aparaat taskus. Näitus jääb avatuks ussimaarjapäevani.

Zoé on pärit 9000 elanikuga väikelinnast Aurillac’ist. Ta õpib ajakirjandust magistriõppes, millega lõpetab järgmisel aastal. Praegu on Zoé 23-aastane. „Koostöös Pärnu Vabakooliga kavandasime kaks eraldi projekti: Zoe läks Vabakooli ja Julien tuli meie juurde. Aga kuna koolis ei ole suvel palju tööd pakkuda, leppisime kokku, et suvel ollakse kahekesi ühiselt meie majas,“ selgitas Pärnu Nooruse maja direktor Uudo Laane.

Loe edasi: Prantsuse vabatahtlikke vaimustavad metsad, puitmajad ja jäätuv meri

Seto Kuningriigi päeva sõjaväe paraadi saatsid võimsad kärgatused

Ülembsootska valimise kõrval on Seto Kuningriigi päeva üks tähtsamaid ja oodatumaid sündmusi setode sõjaväe paraad.

Mõnede arvajate meelest pilab setukeste sõjaväe paraad vägevate maade militaarset jõudemonstratsiooni, kuid samas sunnib imetlema väikese rahva vaprust, millest kõneldakse tõsimeeli võimendatud nalja tegemisega. Olgu kuidas on, aga vaatemänguliselt pakub välja toodud tehnika päris nauditavaid elamusi, mille sekka kärgatavad tugeva heliga paugud panevad ootamatuses ehmatavalt võpatuma.

Pildivalikuga saab väikese ülevaate eilsest komedijandist, millega külalisi lõbustati.

Seto Kuningriigi päeva sõjväe paraad. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Seto Kuningriigi päeva sõjaväe paraadi saatsid võimsad kärgatused

Aarne Leima valiti kolmandat korda setode Peko asemikuks

Augustikuu esimesel laupäeval kuulutasid setod Värska alevikus välja XXIII Seto Kuningriigi ja valisid uue ülemsootska ehk setode kuninga Peko asemikuks juba kolmandat korda Aarne Leima.

Aarne Leima Foto Urmas Saard — Aarne Leima. Foto: Urmas Saard

Esimest korda, 2012. aastal, valiti Leima samuti Värskas. Sama kordus juba järgmisel aastal Luhamaal Määsi mäel, kui Leima sai taas Peko asemikuks. Tänavu kogus Leima rahvahääletusel kaht naist edestades 578 häält.

Valimine toimus omapärasel viisil. Kolm kandidaati astusid lavale tõstetud puupakule, kus igaühele anti väheke aega sõnavõtuks. Iga paku ümber seoti takunöör, mis keriti vastavalt sellele nii pikalt lahti kui jätkus nöörist kinni haarajaid. Igale nööri hoidvale käele tehti mäge. Märgitud käed loeti kokku ja seejärel selgitati välja enim hääli saanud kandidaat.

Traditsiooniliselt iga augustikuu esimese nädala laupäeval asetleidev Seto Kuningriigi päev toimub erinevates kohtades. Aastast 1994 alguse saanud Seto Kuningriigi päeva tava alge pole küll otseselt pärimuslik, aga vaatamata sellele taotletakse säilitada võimalikult ehedat seto rahvakultuuri. Kuuldavasti soovitab varajasematest ülemsootskadest koosnev nõuandev Kroonikogo uuel ülemsootskal jääda kuulekaks Seto rahva häälele. Seda olenemate tulevasest haldusterritoriaalsest ümberkorraldusest.

Loe edasi: Aarne Leima valiti kolmandat korda setode Peko asemikuks

Andres Roots ja Anneli Kadakas mängisid Pärnus Steineri aias

Pärnu Gildipäevade eilse Steineri aia esinejate seas musitseerisid ka bluuskitarrist Andres Roots ja Vennaskonna trummar Anneli Kadakas, kes kahepeale kokku käinud oma instrumentidega publikut vaimustamas pea kõigis maailma nurkades.

Andres Roots Pärnus Steineri aias Foto Urmas Saard — Andres Roots Pärnus Steineri aias. Foto: Urmas Saard

Väljakuulutatud kontserdi algusaeg nihkus 25 minutit edasi, sest tehnika vajas häälestamist. Aga kohtadele istunud kuulajad olid kannatlikud vaatamata korduvatele vihmasabinatele. Pärnu Gildipäevade kultuuriprogrammi kokkupanija Ülle Jantson ütles, et enamik duo austajaid olid samal ajal Weekend festivalil. Vastasel korral võinuks korduda see, mis juhtus maikuus Endla teatrisaalis toimunud džässifestivali Fiesta 30 aasta juubelikontserdil. Pärast Rootsi ja Kadaka esinemist puhkenud tõeline aplausitorm ei tahtnud enam vaibuda ja publik vaheajale minna.

Endine Bullfrog Browni kitarrist Roots on lava jaganud Mississippi bluusilegendi Honeyboy Edwardsi, Soome rockiguru Tuomari Nurmioga, tuuritanud ja salvestanud suupilli-tippude Steve Lury ja Ismo Haavistoga.

Pärnu juurtega Anneli Kadakas on tuntuks saanud ka bändides Rasta Orchestra, Dave Benton Latin Band ja Rock Hotel. Samuti on Kadakas mänginud lahkunud legendaarse Slavka Kobrini ja Kanada suupillivirtuoosi David Rotundoga.

Loe edasi: Andres Roots ja Anneli Kadakas mängisid Pärnus Steineri aias

Uhla-Rotiküla elamusjooks on kingitus riigi sajandaks juubeliks

Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse eestvedamisel toimub tänavu esmakordselt taasiseseisvumispäevale kavandatud elamusjooks 10,4 kilomeetri pikkusel teekonnal Tahkuranna vallas asuvalt Uulu staadionilt Pärnusse Raeküla staadionile. Täna läbisid korraldustoimkonna inimesed raja jalgratastel ja määrasid looduses viibides teeninduspunktide asukohti.

Peakohtunik Priit Neeme ja spordiajakirjanik Enn Hallik Foto Urmas Saard — Peakohtunik Priit Neeme ja spordiajakirjanik Enn Hallik. Foto: Urmas Saard

Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg on mõtte algatuse üks peamisi käivitajaid, kelle kaugele ulatuvat ideed toetab toimekas spordilembeliste inimeste seltskond. „Uue rajavalikuga rahvajooksu mõte sündis pärast lõplikku teatavaks saamist, et tänavu enam Raekülast Rannastaadionile suunduvat jooksu ei korraldata,“ selgitas Piia Karro-Selg. Toreda traditsiooniga kahe staadioni jooksu ära jäämisega ei soovinud Raeküla rahvas leppida ja leiti võimalus teisel suunal kahe staadioni vahelise tava algatamiseks.

Mitmepalgelise looduskauni maastiku sportlikule läbimisele soovitakse lisada ka tükike ajaloolist mälu. „Pärnu Raeküla linnaosa ja Tahkuranna valda ühendab mõlemapoolne ühine mälestus perekond Pätside eluloos. Pätsid on omal ajal avaldanud oluliselt head mõju mõlema kogukonna piirkondlikule käekäigule,“ osundas Piia Karro-Selg, kelle sõnul just neil asjaoludel ärgitus korraldajatel tahe kinkida Eesti Vabariigi sajandaks tähtpäevaks sportlikult tervislik ja Pätside radadel kulgev traditsioon. Ajaloolist mälu püütakse rõhutada ka jooksu nimetusega: tänane Uulu kandis kunagi Uhla nime ja üht piirkonda Raekülast hüüti Rotikülaks.

Loe edasi: Uhla-Rotiküla elamusjooks on kingitus riigi sajandaks juubeliks

Kirmas sõidab Indoneesiasse

Rahvuskultuuriseltsi Kirmas segarahvatantsurühm osaleb Eestist ainsana Indoneesias peetaval rahvusvahelisel rahvatantsu ja rahvamuusika festivalil, mis toimub ajavahemikul 20.-28. augustini.

Kirmas 2014 a XXVI laulu- ja XIX tantsupeol Tallinnas Foto Urmas Saard — Kirmas 2014. a XXVI laulu- ja XIX tantsupeol Tallinnas. Foto: Urmas Saard

Kahe nädala pärast asub Kirmas Kagu-Aasias asuva maailma suurima saareriigi poole teele. Kirmase juhendaja ja kontsertide lavastaja Raivo Erm oli lahkesti valmis rääkima eelseisvatest päevadest.

Kuuldavasti olevat teinegi rühm kandideerinud sellele festivalile, aga ei saanud kutset. Millest langes eelistus teile?

Raivo Erm: Jah, meie teada kandideerisid veel ka Leigarid, kes nüüd esindavad Eestit Folkolriadel Mehhikos. Meie kasuks mängis ilmselt reageerimiskiirus ja organisaatoritele meeldis ka meie lisatud info (videod, fotod…). Rahvusvahelisel festivalil osalemiseks oli vaja saada CIOFFi (st. Eesti Folkloorinõukogu) heakskiit ja selle me saime.

Kus täpsemalt festival aset leiab?

Raivo Erm: Indoneesia suurimal saarel Kalimantanil.

Mitu tantsupaari Indoneesiasse sõidab? Kas võtate ka oma muusikud kaasa või kasutate saatemuusikaks helikandjat?

Loe edasi: Kirmas sõidab Indoneesiasse

Eesti Lipu Selts kinkis Eesti olümpiakoondisele komplekti Eesti lippe

Eesti Lipu Selts külastas olümpiamängude eel Eesti Olümpiakomiteed ja andis üle traditsioonilise kingituse – komplekti erinevas suuruses Lipuvabriku poolt valmistatud Eesti lippe Eesti olümpiadelegatsioonile.

Siim Sukles ja Jüri Trei Foto Eesti Olümpiakomitee — Siim Sukles ja Jüri Trei. Foto: Eesti Olümpiakomitee

Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei sõnul on Eesti olümpiadelegatsioonile Eesti lipu kinkimine pikaajaline traditsioon, millega Eesti olümpiakoondisele olümpiaks kõike kõige paremat soovitakse. “Olümpiamängud on globaalne spordi- ja kultuurisündmus, kus Eesti riigi väärikas ja esinduslik osalemine on oluline. Loodan, et kingitud lipud toovad sportlastele head õnne ja aitavad meeles hoida, et ka kaugel Rios olles elab nende pingutustele kaasa terve Eesti.”

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles tänas Eesti Lipu Seltsi kingituse eest! “Eesti lipp on olümpiamängudel olnud alati aukohal ja see on meie sportlaste, taustajõudude ja ka fännide jaoks esmane identifitseerimise vahend. Eesti lippudega tähistame alati oma elukoha piirkonna olümpiakülas, neid kantakse ava- ja lõputseremoonial, neid kasutatakse sportlastele kaasaelamisel ja loomulikult on lipud alati olemas, kui on see vaja anda üle meie medalivõitjale auringi läbimiseks. Tänan veelkord kingituse eest! Saan lubada, et kingitud lippudest osa leiab koondislaste poolt kasutust juba üsna peatselt, 5. augustil toimuval Rio 2016 olümpiamängude avatseremoonial delegatsioonide sisse marsil.”

Loe edasi: Eesti Lipu Selts kinkis Eesti olümpiakoondisele komplekti Eesti lippe

Poseidoni staadioni rajamine edeneb paljude abiliste osavõtul silmnähtavalt jõudsalt

Lõppeva nädalavahetuse kahel päeval korraldas Pärnu JK Poseidon taas Sinti rajataval jalgpallistaadionil suured talgud, kus praegu on kujunenud üheks peamisemaks ülesandeks välja kividest puhastamine.

Germo Karro läheb teo käigul liikuvat traktorit peatama, et kivide noppijad järele jõuaks Foto Urmas Saard — Germo Karro läheb teo käigul liikuvat traktorit peatama, et kivide noppijad järele jõuaks. Foto: Urmas Saard

Eile alustati talgutega poole viiest ja rabati tööd teha neli tundi, täna nopiti kive alates keskpäevast kuni kuueni. Laupäeval vedas traktor enne talguliste tulekut viimased suured kivid ja asfalditükid minema ning käis kogu ala randaaliga üle. Talgulistele jäi väiksemate kivide korjamine, millest saigi käesoleva nädalavahetuse põhiline töö. Eile oli kivikorjajaid 15 inimese ümber, täna kuni paarkümmend. Traktor liikus teo kiirusel ilma juhita. Mitte seepärast, et 1959. aasta väljalaskega traktor poleks suutnud ka nobedamalt veereda, vaid seepärast, et jätkuks aega kivisid järelhaagise platvormile loopida või päris peent kildu ämbrist kummutada. Kõige töömahukam ongi väikeste kivikeste kogumine. Martin Kuldmägi ütles tööpäeva lõppedes, et praeguseks on puhastatud umbes kümnendik kogu alast. „Seega on tööd veel meeletult. Korjajateks olid Poseidoni mängijad ja toetajad, kohalikud lapsevanemad, linnapea.“

Kuldmägi rääkis edaspidisest plaanistki ja pidas mõistlikuks teha vahepeal veidi pikem vahe sisse, et siis uuesti suurte jõududega jätkata. „Kuna järgmisel nädalal elab Pärnu ja selle lähiümbrus tõenäoliselt Weekendi festivali rütmis, siis on ilmselt raske abilisi sel ajal leida,“ arutles Kuldmägi.

Loe edasi: Poseidoni staadioni rajamine edeneb paljude abiliste osavõtul silmnähtavalt jõudsalt

Pildigalerii täna lõppevast XXIV Viljandi pärimusmuusika festivalist

XXIV Viljandi pärimusmuusika festival Foto Urmas Saard — XXIV Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: Pildigalerii täna lõppevast XXIV Viljandi pärimusmuusika festivalist

Morpho liblika müstiline puudutus Viljandi ordulinnuse varemete kohal

Jaak Känd Viljandi Lossimägedes muinasjuttu vestmas Foto Urmas Saard — Jaak Känd Viljandi Lossimägedes muinasjuttu vestmas. Foto: Urmas Saard

Viljandi pärimusmuusika festivali üheks loomulikuks osaks on tänavamuusikud, kelle jalge ees pillikohver, peakate või lihtsalt karbike raha vastu võtmiseks. Samuti näeb raha eest trikitamisi, näiteks vaskses rüüs liikumatut kuju ikkagi ootamatuid liigutusi sooritamas ja muud sarnast. Seepärast näis üsna tavatuna, et pärnakas Jaak Känd pakkus midagi päris ilma rahata. Ta jalutas Lossimägedes, väike pambuke kaenla all. Aegajalt peatus, võttis kotist lahtikäiva tooli välja ja istus sellele jalga puhkama. Aga mitte sihitult.

Muinasjutuvestja valis üheks peatuspaigaks järsu nõlvaga kõrge künka serva. Tema seljataga avanes kaunis vaade Viljandi järvele, veel sõitvatele alustele ja taeva all liikuvatele pilvedele. Ta avas suu ja lubas sedakorda rääkida lühidalt, aga jutt sai pikem ja sedavõrd huvitavam. Teel jalutavad inimesed peatusid, jäid üllatunult kuulama.

See oli Amasoonase kallastel elavate tucuna-indiaanlaste muinasjutt “Sinised tiivad”. Lugu räägib indiaanitüdrukust Chimiduyest, kes kauni Morpho liblika järele joostes eksib metsa, kus ta õpib tundma metsa imepäraseid saladusi ja moondumisi. Koju jõudes on tunda saanud metsa ürgset müstilist puudutust.

Loe edasi: Morpho liblika müstiline puudutus Viljandi ordulinnuse varemete kohal

Tuletõrje hoovil esinesid Untsakad, kellele lisasid särtsu õed Ilona Aasvere ja Anneli Aken

Saabuval sügisel 24. aastat lavalaudadel rahvast „hullutav“ ansambel Untsakad tõi eile õhtupoolikul Tuletõrje hoovi istmed juba tunnike enne kontserdi algust inimesi täis.

Tuletõrje hoovil, XXIV Viljandi päimusfestivali ansambli Untsakate kontserdil Foto Urmas Saard — Tuletõrje hoovil, XXIV Viljandi päimusfestivali ansambli Untsakate kontserdil. Foto: Urmas Saard

Lava ja pinkide esirea vahele laotati tekid maha lootusega lebades veel mõnusamalt kontserdile kaasa elada. Siis kogunes üks arvamatult suur seltskond otse lava ette seisma ja nendest veel lavale lähemale samade lapsevanemate päris pisikesed võsukesed. Üks heasüdamlik turvatöötaja püüdis küll lava ette ruumi jätta, aga peatselt ronisid lapsed lava servale. Kellel endil jaksu nii kõrgele tõusmiseks ei jätkunud, tõusid nagu nukukesed emmede käte vahel lavale ritta. Mõnel tüdrukul omakorda nukuke süles. Kes pinkidele ja lava ette enam ei mahtunud, surusid endid tugevate pritsumeeste maja müüride vastu, aga viimased jäid üsna kõigutamatult õnneks paigale ja kõrge torngi ei värisenud. Ka teist kätt olevad kuuri katused jäid oma kohale, kuigi mõnedki surusid lagipead kõrgele vastu räästakaste, et ikka paremini üle teiste peade laval toimuvat silmata.

Ega vaadata eriti polnudki: mehed nagu mehed ikka, üksnes jutt ja eriti laulud panid rahva „keema“.

Ansambli põhikoosseisus vanad tuttavad: Margus Põldsepp – lõõtsad, Jaanus Jantson – kitarr, Marek Rätsepp – basskitarr, Jaanus Põder – mandoliin, Ilmar Kald – viiul. Kogu viisik mõistis ühtviisi valjul ja selgel häälel laulda. Ainult Tauno Uibo ei laulnud. Tema ülesandeks olid helivõluri trikid, et kogu heli kenasti tervele hoovile laiali laotuks.

Loe edasi: Tuletõrje hoovil esinesid Untsakad, kellele lisasid särtsu õed Ilona Aasvere ja Anneli Aken

Täiendavaid märkmeid ühest päevast Rapla vallas

Tänase kuuenda looga saab tõmmata joone alla avaldatud artiklitele, milles on püütud anda ülevaadet Külauudiste portaali 7. juuli täispikast külastuspäevast Rapla valda, mis sai teoks Elroni algatusel ja vallavalitsuse kutsel.

Rapla Foto Aare Hindremäe — Rapla. Foto: Aare Hindremäe

Ajaloohõngulises Rapla kesklinnas paikneb kaunilt ja nüüdisaegselt uuendatud paekivimaja, kus loob õdusa õhkkonna Pargi Resto. Vestluskaaslasteks Rapla vallavalitsuse kultuurinõunik Rita Triinu Peussa ja avalike suhete spetsialist Anneli Pärna, kes oli kogu päeva toredasti meie tulekuks ette valmistanud.

Rita Triinu: Rapla elu on koostööprojektne omavalitsuse, kultuurikeskuse ja erinevate mittetulundusorganisatsioonidega. Palju toimub laulu-, tantsu- ja muid kultuurisündmusi ja kontserte. Tänavu oli muidugi hästi vahva märtsi algul valla 125. sünnipäeva tähistamine. Esimest korda Rapla valla ajaloos toimus suur avalik sünnipäeva pidu.

Loe edasi: Täiendavaid märkmeid ühest päevast Rapla vallas

Joensuu linn kutsus kõiki Euroopa linnu ja valdu heiskama Euroopa lippu

Soome idapiiril asuva Joensuu linna üleskutsega on tänaseks Eestis ühinenud 16 kohalikku omavalitsust, kelle seas esimene oli Narva. Tema eeskuju järgisid veel Sindi, Halinga, Pärnu, Narva-Jõesuu, Elva, Kohtla-Järve, Võru, Valga, Kuressaare, Jõhvi, Rapla, Kunda, Saku, Tartu, Haapsalu.

Euroopa lipp Sindi raekojal Foto Urmas Saard — Euroopa lipp Sindi raekojal. Foto: Urmas Saard

Lõunanaabrite juures Lätis on registreerimisi 53 ja Leedus 31. Kõik ei pruugi olla KOV-id vaid ka näiteks asutused või organisatsioonid.

“Usume, et Euroopa vajab kildkondlikkuse ja lagunemise asemel koostööd. Teeme igapäevatööd rohulibletasemel nii maakondades kui linnades. Ühise lipupäevaga tahame endile ja teistele meelde tuletada, et kuigi Euroopa on täiusest kaugel, tasub probleemide lahendamiseks ühiselt pingutada”, selgitas Joensuu linnapea Kari Karjalainen algatuse mõtet.

Narva abilinnapea Vjatšeslav Konovalov ütles, et isegi kõige idapoolsemas Euroopa Liidu punktis tunneme Euroopa Liidu tugevust. Sest see, mis teeb Euroopa Liidu tugevaks, on ühised väärtused, avatus ja ühtsus.“

Soome suursaatkonna teatel on algatus pärit rohujuuretasandilt, mitte Euroopa Liidu struktuuridest. Joensuu linna töötaja tegi ettepaneku üle-euroopaliseks lipuheiskamise kampaaniaks alles paar nädalad tagasi.

Loe edasi: Joensuu linn kutsus kõiki Euroopa linnu ja valdu heiskama Euroopa lippu

Tootsi Turvas toetab Poseidoni esinudsstaadioni ehitamist turbaga

Käesoleval nädalal vastas AS Tootsi Turvas Pärnu JK Poseidoni sõbrahinna küsimisele, et firma otsustas jalgpallurite ettevõtmist toetada 60 kantmeetri turbamullaga, mille eest tasu ei nõutagi.

Sinti rajatava Poseidoni jalgpallistaadioni alalt tuleb veel kive koristada Foto Urmas Saard — Sinti rajatava Poseidoni jalgpallistaadioni alalt tuleb veel kive koristada. Foto: Urmas Saard

Turvas on vajalik liivase pinnase niiskustpidavamaks muutmisel, selgitas OÜ Kodu Kuubis juhatuse liige Mikko Selg, kes tegeleb Sinti rajatava Poseidoni jalgpallistaadioni murukatte eeltingimuste loomisega. Täpselt nädal tagasi palus Selg teha sõbraliku hinnapakkumise 60 m3 turba ostmiseks ja lisas juurde, et kindlasti on sajad jalgpallimuru kasutajad hiljem väga tänulikud.

Käesoleva nädala esimesel tööpäeval vastas AS Tootsi Turvas müügijuht Krista Toomiste, et nende firma otsustas Poseidoni etevõtmist sponsoreerida turbaga. Peale selle sai Toomiste sponsoreerimise osas nõusse ka autotranspordifirma KEA OÜ, kes nõustus suure rekkaga turba ehitatavale staadionile kohale viima tingimusel, et pinnas oleks piisavalt tugev ja jätkuks manööverdamise maad.

Teisipäeval käis autotranspordi omanik vaatamas staadioni asukohta ja tõdes, et sinna ei sa nii suure haagisega auto sõita. Järgmisel nädalal lubas ka Toomiste minna kohapeale võimalusi hindama, et aidata mõelda parema lahenduse leidmist juhul kui vahepeal midagi täiendavalt ei selgu.

Loe edasi: Tootsi Turvas toetab Poseidoni esinudsstaadioni ehitamist turbaga

Sindi väliujulas toimuvad lastele esmaste ujumisvõtete õppetunnid

Käesoleva nädala esmaspäeval ja kolmapäeval toimusid Sindi väliujulas selle suve suplushooaja esimesed ujuma õpetamise tunnid pisematele lastele.

Katrin Tammik õpetab Sindi väliujulas lastele ujumist Foto Urmas Saard — Katrin Tammik õpetab Sindi lastele ujumist. Foto: Urmas Saard

Ujuma õpetamist korraldatakse üksnes rohelise lipu heiskamisel ja nõutav veetemperatuur peab sel juhul olema vähemalt +20 kraadi.

Ujumistreener on Katrin Tammik Pärnu ujumisklubist Uca. Mõlemal päeval osales algõppes kümmekond koolieelset või algklasside ealist last. Õpetamine toimus kaldaäärses madalamas basseinis.

Kogenud treenerina näitas Tammik peamisi liigutusi ja keha veepeal püsimise võtteid ette, suunates neid sundimatult ja mänguliselt kõiki harjutusi järele tegema. Selili ujumisel toetas laste pea õiget asendit oma kätega. Aga enamikke asendeid ja ujumisliigutusi näitas ta enda peal põlvist saadik vees seistes nõnda hästi, et lastel polnud raske treenerit mõista. Kogemuse puudumise tõttu hoidsid lapsed ennast teatud liigutuste puhul kramplikult, aga siis julgustas Tammik neid vabamalt liikuma.

Loe edasi: Sindi väliujulas toimuvad lastele esmaste ujumisvõtete õppetunnid

Kauaoodatud Sindi seltsimaja välisilme uuendamine on alanud

Käesoleva kuu alguses tunnistas Sindi linnavalitsus Sindi seltsimaja fassaadi soojustamise hankele tehtud Pärnu REV Ehitus OÜ ja AS Pärnu REV ühispakkumuse edukaks ning täna hommikul alustati juba esimeste töödega.

Sindi seltsimaja välisseinte soojustamiseks alustati esmalt seinaäärte lahti kaevamisega Foto Urmas Saard — Sindi seltsimaja välisseinte soojustamiseks alustati esmalt seinaäärte lahti kaevamisega. Foto: Urmas Saard

Osapoolte vahel sõlmitud leping näeb ette hoone välisseinte soojustamist, vihmaveerennide ja räästakastide korrastamist, katusele lumetõkendite paigaldamist, ühe varikatuse ja panduse ehitamist.

Esimese tööna alustas väike ekskavaator seinaäärte lahti kaevamisega. Ajapikku on hoonet ümbritsev maa mitukümmend sentimeetrit tõusnud, millest annavad tunnistust mullakamara alt välja kaevatud betoonplaadid.

Hanketingimuste kohaselt ehitise üleandmise tähtpäevaks määratud käesoleva aasta 30. september on projektijuhi Enn Pirsko sõnul täiesti mõõdukas tegevuse aeg, kuigi möönis, et käsiloleva hoone seinapind on tavatult suur. Seda akende vähesuse ja tõttu.

Ühispakkumuse kogumaksumuseks on 99 900 eurot koos käibemaksuga.

Loe edasi: Kauaoodatud Sindi seltsimaja välisilme uuendamine on alanud

Tõnis Tõnisson: oleme kõige suurema lugejaskonnaga Kesk-Eesti ajaleht

7. juulil kohtus Külauudiste reporter Raplamaa Sõnumid peatoimetaja Tõnis Tõnissoniga, kes rääkis pea veerandsajandi pikkuse ajalooga lehe eduloost tänasesse päeva ja tegi pisut mureliku vaate ka tulevikku.

Tõnis Tõnisson ja Ulvi Blande Foto Urmas Saard — Tõnis Tõnisson ja Ulvi Blande. Foto: Urmas Saard

Ilma endisaegse rajoonilehe taagata ajaleht hakkas Raplas ilmuma 1992. aastal, alguses nimetusega Nädaline, kuid aastast 1996 sai nimeks Raplamaa Sõnumid. Olete väljaande peatoimetaja lehe asutamisest saadik. 2010. a iseseisvuspäeva eel pälvisite kodumaakonna tippauhinna „Rapla redel“ laureaadi nimetuse. Tänavu kevadel arvati teid ühena Eesti Ajalehtede Liidu poolt esimest korda väljaantava elutöö preemia nominendiks. Tunnustusi ei jagata niisama.

Tõnis Tõnisson: Maakonna leht Ühistöö tuli täiesti ootamatult ’91. aasta lõpus munitsipaliseerida. Me olime juba natuke vabadust tunda saanud ja otsustasime, et kellegi alluvuses ei jätka ja teeme oma lehe. See asi ei olnud nii lihtne. Oleksime ette teadnud, kui keeruline saab kõik olema, siis oleksime võibolla pikemalt mõelnud, aga tarkus tuleb ikka tagantjärgi. Nii hakkasime ’92. aastal pikkamööda tegutsema. Tagantjärgi on üsna kummaline vaadata, mis välja kukkus. Mõtlesin, kui täpselt 25 aastat lehe tegemist täis saab, siis mina lõpetan.

Loe edasi: Tõnis Tõnisson: oleme kõige suurema lugejaskonnaga Kesk-Eesti ajaleht