Ilmselt ei ole Eesti lipu seltsi olemasolu enamikele inimestele üllatus, eriti pealinnas, Pärnumaal, Pärnus ja Sindis. Võibolla kõige rohkem on seltsi tegevust märgatud lipu päevade tähistamisega. Pärnus ja Sindis ka mitmetel teistel riigile olulistel tähtpäevadel. Viimati 3. jaanuaril. Peatselt tähistatakse Tartu rahu aastapäeva, siis iseseisvuspäeva.
Sindis on saanud traditsiooniks tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva 24. veebruari hommikul erilise pidulikkusega. Loodetavasti toimub pidulik lipuheiskamine, lipurivistus, rongkäik ja sellele järgnev kava ka käesoleval aastal. Mõned aastad on Sindis riigi sünnipäeva tähistatud heas koostöös Paikuse vallaga. Nüüd tähistavad nad tähtpäeva Sindi eeskujul iseseisvalt ja omanäoliselt.
Aga alates käesolevast aastast on Sindi astumas uude olukorda. Mullu 23. detsembril allkirjastasid Sindi linn ja vallad Are, Sauga ning Tori omavahelise ühinemislepingu. Moodustuv uute piiridega Tori vald, keskusega Sindis, peab nüüdsest paljudes üksikküsimustes ühist mõistmist leidma. Tuleks otsustada, milliste seniste kogukondlike traditsioonide kestvust soovitakse kohapeal jätkata ja mida võiks asuda ühiselt toimetama.
Mõnes ettevõtmises oleks Eesti lipu seltsi Sindi osakond valmis võtma endale ühendaja rolli. Pean silmas eelkõige ühist iseseisvuspäeva ja lipu päeva tähistamist Sindis, kus on olemas kauase kogemusega tugev korraldustuumik. Lipu seltsil, eriti Sindi osal on olnud häid varajasemaid koostöö kontakte Jänesselja lasteaiaga Sauga vallas, samuti Tori vallamaja ja kooliga.
Lipu seltsil on olnud pidev koostöö Sindi linnavalitsusega. On kehtinud nn Heatahte leping, mida pole mitte kunagi kirjalikult sõnastatud, aga ometi toiminud paremini kui seda juriidiline keel võinuks mõtestada. Sindi gümnaasium on tegutsenud lipukultuuri edendamisega juba enne seda, kui tekkis suurepärane koostöövaimsus lipu seltsiga.
Kuna esmane innukus võiks tulla rohujuure pinnalt, kodanikelt, kodanike ühendustelt, koolidelt, rahvamajadelt, siis tahtsin kõigepealt kõnetada avalikkust ja mitte alustada ülevalt poolt, vallamajade tasandilt. Olen varajasematel aastatel tutvustanud lipu seltsi tegevust POL-i esindajatele ja kohtunud korduvalt ka valdade ning koolide juhtidega. Seega ei ole koostöö võimalused neile võõrad. Kõige suuremat ühistööd soovib lipu selts siiski koolidega, aga see initsiatiiv peaks ikkagi tulema õppeasutuse seest. Lipu selts ei taha olla pealetükkiv ja ebameeldivat pealesurutuse tunnet tekitav kodanikeühendus. Samas on valmis kõigi oma võimaluste ja vahenditega toetama, nõustama, kaasa mõtlema, tegutsema.
Urmas Saard
Eesti lipu seltsi Sindi osakonna esimees