Avatud talude päevale registreerimine on alanud

Algas talude ja põllumajandustootjate registreerimine 24. juulil toimuvale üleriigilisele avatud talude päevale. Mullu võttis avatud talude päeval üle Eesti külalisi vastu ligi 150 talu ja põllumajandustootjat.

Urmas Kruuse Foto Urmas Saard
Urmas Kruuse: “Avatud talude päev aitab luua tugevaid sidemeid maapiirkondade ja maaeluga.” Foto: Urmas Saard

“Avatud talude päev aitab luua tugevaid sidemeid maapiirkondade ja maaeluga. Mullu esmakordselt toimunud üle-eestiline avatud talude päev näitas, kuivõrd suur on Eesti inimeste huvi kodumaise toidu ning selle tootmise vastu ,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Avatud talude päev tõi ühe päeva jooksul taludesse 45 000 külastust. Läbi selliste suuraktsioonide saavad põllumehed luua tugevaid sidemeid oma toodangu tarbijatega.”

24. juulil toimuval üle-eestilisel avatud talude päeval saavad külastajad näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta päris ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

2016. aasta avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Maamajanduse Infokeskus, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Loe edasi: Avatud talude päevale registreerimine on alanud

Läänemaal mälestatakse märtsiküüditatuid

Märtsiküüditamise mälestuspäeva korraldustoimkond kutsub suurel reedel kõiki läänlasi mälestama kommunismi suurkuriteo ohvreid ja süütama nende mälestuseks mälestusküünlaid.

Läänlaste vabadussõja mälestussammas Haapsalu Lossiplatsil Foto Urmas Saard
Läänlaste vabadussõja mälestussammas Haapsalu Lossiplatsil. Foto: Urmas Saard

Märtsiküüditamist on mälestuspäevana tähistatud 28 korral. Tänavu langeb kuupäev kokku kirikliku püha, suure reedega. 25. märtsil möödub 67 aastat ühest Nõukogude võimu massilisemast repressioonist, mille käigus küüditati üle 20 000 eestimaalase Siberisse. Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsini läbi viidud massiline elanike vägivaldne ja kuritegelik ümberasustamine Siberisse.

Märtsiküüditamine ja totalitaarse režiimi kuriteod ei jätnud lähemalt või kaugemalt puudutamata ühtegi Eesti peret sõltumata rahvusest, ilmavaatest ja sotsiaalsest päritolust.

Meenutamaks seda kurba sündmust ning mälestamaks märtsiküüditamise tõttu kannatanuid, toimub 25. märtsil märtsiküüditamise mälestuspäev.

Ürituse eesmärk on näidata, et Eesti üldsus mäletab, noored peavad vabadust tähtsaks ja ei unusta kunagi seda, mida iseseisvuse kaotus kaasa toob.

Kell 10.00 koguneb Represseeritute Ühendus Läänemaa Memento, Naiskodukaitse Risti jaoskond ja Kaitseliidu Risti malevkond esindusega Ristil, et asetada mälestuspärg ja küünlad küüditatute mälestusmärgile Risti raudtee jaamas.

Kell 11.00 algab suure reede jumalateenistus Haapsalu Jaani kirikus, teenib piiskop Tiit Salumäe, laulab koguduse segakoor ja mängib organist Lia Salumäe.

Loe edasi: Läänemaal mälestatakse märtsiküüditatuid

Annely Akkermann: Pärnu vajab kaasaegset halli ja galeriidega turgu

Tänasel Pärnu volikogu istungil tegi Annely Akkermann IRL fraktsiooni nimel ettepaneku Pärnusse linnaturu rajamiseks.

Hääbuv Pärnu Vana turg vajab linnasüdames uut asukohta Foto Urmas Saard
Hääbuv Pärnu Vana turg vajab linnasüdames uut asukohta. Foto: Urmas Saard

Annely Akkermann nimetas volikogu ees peetud kõnes turgu ettevõtlusvabaduse sümboliks nii praktikas kui teoorias. Ta meenutas, et 18. sajandil lõi šoti filosoof Adam Smith kontseptsiooniga vabast turust kaasaegse majandusteaduse.

„Tänapäeval vajavad mikro- ja väikeettevõtjad, kes ei suuda oma mahtudega mitte kunagi sisse murda kaubanduskettidesse, just nimelt seda ühte meetrit pinda võib olla ühel hommikul nädalas.“ Ta leiab, et sedamööda kuidas kaubandusketid ja –keskused muutuvad suuremaks ning kaubad sarnasemaks nii Londonis, Tallinnas kui ka Pärnus, kasvab vajadus linnadel luua kauplemistingimusi kohalikele väikeettevõtetele.

Euroopa Liidul on ulatuslik väikeettevõtluspoliitika koos paljude erinevate toetustega eeskätt ettevõtluse mitmekesistamiseks. „Loodusteadlased ütlevad, et mitmekesisemad populatsioonid on elujõulisemad ning liikide kaitseks seatakse sisse Punane raamat ja ulatuslikud kaitsealad. Ühiskonnateadlased väldivad monofunktsionaalsete, üht liiki ettevõtetega asulate tekkimist, mille elujõulisus kahaneb kiiresti, kui maailmaturul tekivad hinnamuutused. Selle näiteks on viimaste kuude suurkoondamised Ida-Virumaal.“

Loe edasi: Annely Akkermann: Pärnu vajab kaasaegset halli ja galeriidega turgu

Tähelepanekuid Linnade ja Valdade Päeva esimesest päevast

Eile alanud ja täna jätkuval Linnade ja Valdade Päevadel kaalutakse peamise mõttena haldusreformi kava.

Linnade ja valdade konverentsi esimese päeva alguses Foto Urmas Saard
Linnade ja valdade konverentsi esimese päeva alguses. Foto: Urmas Saard

Linnade ja Valdade Päevad avasid 16. märtsil tervituse ja sõnumiga Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, riigihalduse minister Arto Aas ja Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho. Esimene päev lõppes Riigikogusse valitud erakondade esindajate vahelise väitlusega haldusreformi teemal.

Päevade toimumise kohaks on Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskus ja konverentsile kutsujateks Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, Tallinna linn ja Taveco Disain. Korraldajate sõnul on huvi enneolematult suur. Osalema oodatute hulk ületab tuhande piiri. Messipinnal on esindatud üle 30 ettevõtte.

Enne keerukamate teemade juurde asumist jagas statistikaamet saabujaile viktoriini küsimustega lehekesi. Olenemata vastuste õigsusest sai kolm vastanut loosi valikul ka auhinna. Ene Palo sõnul märkisid kohanimedeta kaardil kõik õigesti kevadpealinna asukoha. Muudes küsimustes oli eksijaid. Lisaks esimesele küsimusele teadsin, et Pärnumaa on Eesti kõige suurema pindalaga maakond.

Loe edasi: Tähelepanekuid Linnade ja Valdade Päeva esimesest päevast

Põlvamaa Päevad Solarises andsid ettevõtjatele hea võimaluse kontaktide loomiseks nii pealinnas kui omavahel

10. – 13. märtsini toimusid Tallinnas Solarise keskuses Põlvamaa Päevad, mille kaudu tutvustati maakonna suuremaid sündmusi ning Põlvamaal tegutsevaid ettevõtjaid ja nende põnevat toodangut.

Põlvamaalased Solarises Foto pressisõnumiga
Põlvamaalased Solarises. Foto: pressisõnumiga

Põlvamaa Päevade kultuuriprogrammile andsid sisu Mandoliinide Orkestri kontsert 12. märtsil ning mitmed lõõtsa”maiused”, mille raames esinesid telekonkursi Rahvalõõts populaarseim esineja Kristin Semm ning taasiseseisvunud Eesti esimene lõõtsakuningas Juhan Uppin, lisaks lõõtsaäss Richard Ott Leitham ning 40 aastase staažiga lõõtsamees Ain Lindvest ja Peeter Nahko. Pikema muusikamaiusega tuli aga laupäeval välja Intsikurmu Festival, mille kolmetunnise kava raames esines neli omapärast artisti: Laura Prits ja Jörgen Pakkas, Tiina Adamson ja Bänd, The Werg, Moody Ocean ning Abandoned Alysium. Mõnda neist on võimalus uuesti kohata augusti alguses toimuval Intsikurmu Festivalil!

Põlvamaa ettevõtjatest ja turismisihtkohtadest olid end Solarise kahel korrusel nähtavaks tegemas nt Värska Sanatoorium & Veekeskus, Setomaa, Hea kodu koht Räpina koos sadama ja loomemaja esindajatega, Haudamäe Puhkemaja, kodukohvik Tillu, OKKA lae- ja seinaplaadid, lõõtsapealinn Põlva, Rohelise Võtme hotell Pesa, Lõuna Pagarid, Taevaskoja Puhkekeskus, matkakorraldaja Puhka Looduses, Eesti Maanteemuuseum,

Loe edasi: Põlvamaa Päevad Solarises andsid ettevõtjatele hea võimaluse kontaktide loomiseks nii pealinnas kui omavahel

Sindis jällegi mailaat tulemas

Eile enne päeva õhtusse veeremist vormistas MTÜ Tuhk ja Tolm näoraamatusse oma lehe, milles teatab järgmise Sindi laadapäeva toimumisest 1. mail kella üheksast kolmeni seltsimaja aasal.

Aleksei Vaštšenko 2015 aastal ehitatud kahur Foto Urmas Saard
Möödunud aastal vedas Sindi sepp Aleksei Vaštšenko koos abiväega enda valmistatud uhiuue saja kilose kahuri künka otsa ja koos vastava väljaõppe saanud kaitseliitlasega põrutati linna 77. aastapäeva auks tubli mütakas. Foto: Urmas Saard

Esimeses sissekandes kirjutatakse: „Me teeme seda jälle! Sindi laadapäev tuleb taas. Vähemalt sama meeleolukas kui eelmisel aastal. Siin lehel hakkame juba õigepea jagama põnevat infot nii, et hoidke silma peal. Seniks on siin aga meenutusi ja pildikraami eelmisest aastast.“ Tekstist võib järeldada, et korraldajateks mittetulundusühingus Tuhk ja Tolm on samad tegijad, kes eelmisel aastal esimesel korralgi olid.

Laat näib sarnanevat mullusega. „1. mail võib meie laada kirbuturul maha müüa kõik, mis kodus ülearune. Ja mehed ärge garaaže unustage! Eelmisel aastal olidki kõige magusamad leiud just sellest valdkonnast.“ Veel öeldakse, et pikisilmi oodatakse ka vahvaid nobenäppe! „Pikk ja pime talv on seljataga ning kindlasti on selle aja jooksul midagi vahvat meisterdatud.“

Eilse kuupäeva lõppedes oli märgitud asjast huvitatuid 54 ja osalejate nimistusse kantud 23 nime. Meenutuseks, et möödunud aastal oli kauplejaid 131 ja meelelahutuskavadega esines 13 seltskonda. Nagu esimeselgi laadal, pidavat nüüdki kauplemine tulema ilma koha maksuta.

Urmas Saard

Pärnu turu alles jäämiseks küsitakse abi pealinnast

Pärnakad saatsid täna Pärnumaalt valitud Riigikogu saadikutele kirja, milles teavitatakse Pärnu Vana Turuga kujunenud umbsõlmest. Sama kirja said ka Mari Lauri, väikeettevõtjate toetusrühma juht Riigikogus ja Kersti Kracht, EVEA president.

Riigikogu hoone Foto Urmas Saard
Riigikogu hoone. Foto: Urmas Saard

Seoses Vana turu rekonstrueerimistöödel toimuvaga ja sellele järgneva eeldatava olukorra tekkimisega tegid ühispöördumise turu rentnike nimel Irina Viirmaa, MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige Heldur Paulson ja
EKRE Pärnumaa ringkonna esimees Helle Kullerkupp. Selles öeldakse, et Rimi AS toiduketi kaupluse tulemisega Pärnu turule tekib ebaaus ja ebaeetiline konkurents Eesti väike- ja mikroettevõtete ning Rootsi suurmonopoli vahel.

Taustaks teatatakse, et turu omanik on OÜ Pärnu Turg, juhatuse esimees Olga Dubovitskaya, kes on Pärnu turuga tegelevatele ametnikele tundmatu isik, on nähtud vaid digiallkirja dokumentidel. Samuti pole ta kunagi kohtunud tururentnikega.

Alates veebruari keskpaigast said kodanikud Pärnu Postimehest teada, et turu renoveerimistööde järel rajatakse uuenenud turuhoonesse 1200 ruutmeetrine Rimi ketikauplus. “Plaanime sinna keskmise suurusega supermarketit,” ütles Rimi Eesti Food ASi kommunikatsiooni spetsialist Katrin Bats. Hetkel on linna turul kokku üle 80 kauplemiskoha ja väike- või mikroettevõtete rentnikke 64.

Loe edasi: Pärnu turu alles jäämiseks küsitakse abi pealinnast

Vanda Kirikal: olen pensionär ja võin kõike teha

Umbes kümmekond aastat tagasi pensionieas maalimist alustanud Vanda Kirikal tuli täna seitsmendat korda oma isikunäitusele ainult loodusfotodega. Kolmekümnest pildist koosneva väljapaneku pealkirjaks on valitud „Käsikäes kodukoha loodusega”.

Vanda Kirikal oma fotonäituse avamisel Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Vanda Kirikal oma fotonäituse avamisel Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Vanda esimesed kolm isikunäitust maalidega toimusid Pärnu Punases tornis aastatel 2009, 2010, 2011. Lehekuul, aastal 2012, tõi ta näituse esimest korda Sindi muuseumisse ja järgmise aasta septembris Sindi linnaraamatukogusse. Pärast pisut pikemat vaheaega, 2015. aasta lõikuskuul ja mihklikuul oli ta näitusega uuesti Sindi muuseumis. Täna siis juba kolmandat korda Sindi mäluasutuses. Tema elu ongi olnud seotud pikalt Sindiga, kus sündis ja lapsepõlve veetis.

Näitust avades ütles Vanda endastmõistetava enesekindlusega: „Olen pensionär ja võin kõike teha!“ Öeldu kiskus kõigi kohalviibinud kümnekonna näitusehuvilise suunurgad heatujuliselt naerule. Ta selgitas, et alustas enda jaoks väga meelepäraste tegevustega – luuletamise maalimise ja loodusfotograafiaga pärast pensionile jäämist, aastal 2006. „Mul on vedanud kaameraga, ostsin 99 eurot maksnud lihtsa Canoni, mis teeb ilma erilise käsitlemisoskuseta täiesti rahuldavaid fotosid.“ Fotonäituse ettevalmistamisel osutasid piltide valikul abi Pärnu Postimehe fotograaf Urmas Luik ja Pärnu Pilteri fotokoja töötaja Peeter Roots, samuti sintlane.

Loe edasi: Vanda Kirikal: olen pensionär ja võin kõike teha

Sindi saab pimedal ajal järjest rohkem valgustatud

Täna paigaldas FIE Tiit Teidearu Sindi linnavalitsuse tellimusel Paide maantee ääres kulgevale kergliiklusteele valgustusposte.

Tiit Teidearu, FIE Pärnumaal Tori valla Urumarja külast, ehitab Sindi linnavalitsuse tellimusel Paide maantee äärsele kergliiklusteele valgustust Foto Urmas Saard
Tiit Teidearu, FIE Pärnumaal Tori valla Urumarja külast, ehitab Sindi linnavalitsuse tellimusel Paide maantee äärsele kergliiklusteele valgustust Foto Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse abilinnapea Rein Ariko ütles, et Paikuse ja Sindi piirilt Kuldnoka tänava kohalt alguse saanud kergliiklusteed ehitati 2008. a Maanteeameti tellimusel. Paarsada meetrit Kauri tänava käänakul ehitati juba linna rahadega, sest Maantee eelarve rohkemat ei võimaldanud. Samuti ei jätkunud tol ajal raha valgustuse jaoks.

Nüüd võeti pimedal ajal ohtu kujutav lõik käsile ja aeti 17 valgusti tarvis postid püsti. Teidearu sõnul peaksid korralikult immutatud puitpostid vastu pidama keskeltläbi poolsada aastat. Siiski juhtub ka teisiti. Ariko meenutas, et näiteks Maxima kaupluse juurde 2007. a paigaldatud mõned postid tuli välja vahetada juba 7 aasta möödumise järel. Tegemist oli täieliku praagiga, immutust kõigest 3 mm sügavuselt. Enamik poste on siiski hästi püsinud. Kasulikum on osta korraga suuremas koguses. Viimati osteti 24 posti. Neid paigaldatakse pidevalt. Möödunud aastal täiendati valgustust Linnu teel.

Praegu töös oleva 17 valgustuse paigaldus läheb ühtekokku maksma umbkaudu suurusjärgus 10 000 eurot. Tööga tahetakse valmis saada käesoleva nädala jooksul.

Loe edasi: Sindi saab pimedal ajal järjest rohkem valgustatud

Rahvusraamatukogus avatakse merekultuuriaasta avanäitusena “Meresõnad”

Täna kell 17 avab Eesti Rahvusraamatukogu fuajeealas uue galerii ja merekultuuriaasta avanäituse “Meresõnad”. Näituse avavad Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, merekultuuriaasta ellukutsuja Urve Tiidus ja üks esindajatest Marko Matvere.

Marko Matvere jutustab oma ümbermaailmareisist Pärnu kontserdimajas Foto Urmas Saard
Marko Matvere jutustab oma ümbermaailmareisist Pärnu kontserdimajas. Foto: Urmas Saard

Näitus on koostatud Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskuse, laenuosakonna ja kunstide teabekeskuse koostöös ja tutvustab mereainelist kirjavara, keskendudes ilukirjandusele, luulele, muusikale, mereajaloole ja -õigusele.

“Uus galerii loob aluse traditsioonile tutvustada aastaringi Rahvusraamatukogu kogusid. Mereaasta annab suurepärase võimaluse näidata meie mitmekesist ja külluslikku kogu. Meile on oluline olla osa merekultuuriaastast, sest nii saame edasi anda meie maja kultuuripärandit ja võtta osa festivalihõngulisest programmist,” arutleb RRi näituste osakonna juhataja Ave Tölpt.

Näituse kõrval on valminud kultuurikava.

Esinevad Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, luuletaja Kristiina Ehin, helilooja Pärt Uusberg, stsenarist-režissöör Martti Helde, Marko Matvere ja Peep Raun ning Ingrid Rüütel ja Kihnu Poisid.

Toetuse eest tänatakse Hasartmängumaksu Nõukogu. Näitus jääb avatuks 23. detsembrini.

Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie

Kesknädalal, helmekuu 9. päeval, külastas Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi algklasside õpilasi, kes kuulasid lastekirjaniku jutustusi tähelepaneliku põnevuse ja kestvate naerupursetega. Vaatamata üle tunni kestnud kohtumisele ei ilmutanud õpilased tüdimuse märke ja esitasid rohkelt asjalikke küsimusi.

Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi ees Foto Urmas Saard
Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi ees. Foto: Urmas Saard

Pipit Ilmarist ei saanud

Laste käest on ikka küsitud, kelleks ta tahab saada. Nii küsitud ka Ilmarilt. Tema vastus üllatas õpetajaid, sest tulevase lastekirjaniku sooviks oli saada Pipi-Pikksukaks. Ilmarile meeldis Pipi juures hobune ja jõud, millega ta looma üles tõstis, samuti kuldrahadega kast. „Unistasin minagi sellisest kastist, millest võtan kuldraha ja lähen sellega näiteks jäätist ostma. Olen pärit suurest perest ja mul endal alati jäätise raha ei olnud.“ Aga kuue-seitsme aastaselt mõtles ta hobusele. Vanaemal oli küll lehm Mari, aga mitte hobust. Ükskord, kui vanaema hakkas lehma lüpsma, palus Ilmar luba Mari üles tõsta. Vanaema üllatuse peale selgitas poisike, et kuna tal hobust pole, sobib selleks ka lehm. Vanaema polevat kahelnud selles, et lapselaps ei jaksaks lehma tõsta, aga muretsenud hoopis piima kinnijäämise pärast. Ja mis siis veel sellest lehmast, kui enam piima ei anna. Nõnda jäänudki lehm sedakorda kõike mõistval jõmpsikal üles tõstmata. Aga Ilmari jutustuse peale said teda kuulavad õpilased täiel suul naeru pugistada. „Suuremaks kasvades sain aru, et ega minust Pipit ikka saa, sest mina olen poiss!“

Loe edasi: Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie

“Uus Noor Mood” tuleb Pärnusse

Näitus “Uus Noor Mood” avatakse Pärnu Avangard Galeriis neljapäeval, 17. märtsil kell 18.00 ja jääb avatuks kuni 4. aprillini.

Avangard Pärnus Rüütli tänaval Foto Urmas Saard
Avangard Pärnus Rüütli tänaval. Foto: Urmas Saard

Näitus “Uus Noor Mood” põhineb noorte moeloojate loomingul, mis on olnud viimaste aastate vältel esindatud vabariiklikul konkursil “Noormood”. Eksponeeritud on erinevate aastakäikude kollektsioonide paremik Kirke Talult, Mirjam Kalmannilt, Laura Viialt ja Tiina Lüüsalult. Varasemate kollektsioonidega on kõrvutatud ka uuemat loomingut väljendamaks osalejate loomingulisi arenguid viimaste aastate jooksul. Väljapanek peegeldab konkursil osalemiste valusid, vaevu ja rõõme läbi moeloojate ja korraldajate pilgu.

Kirke Talu on moeblogija ja Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti eriala tudeng, kes asutas hiljuti omanimelise rõivabrändi TALU. Alates 2012. aastast on ta edukalt osalenud erinevatel konkurssidel ja saavutanud CICUCOCO kollektsioonidega esikohti.

Mirjam Kalmann Tallinna Ühisgümnaasiumi gümnasist, kes on pälvinud mitmeid auhindu oma kollektsioonidega “Next Exit” (2016), “Anima Nostra” (2015), “Repliik” (2014) ja “Mosaiik” (2013).

Loe edasi: “Uus Noor Mood” tuleb Pärnusse

Üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust

Pärnus  Koidula muuseumis täna toimunud teise üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali parimaks tunnistas žürii üksmeelse otsusega Tess Pauskari Tartust.

II üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust Foto Mailiis Ollino
II üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust. Foto: Mailiis Ollino

Etluskonkursi finaalis osales kümmekond luulelugejat mitmest Eestimaa paigast, kes esitasid ühe luuletuse Lydia Koidula loomingust ja ühe vabalt valitud eesti luuletajalt. Pauskar esitas väga professionaalselt Koidula luuletuse “Puurilind” ning Doris Kareva teksti “Külaline”. Võitja sai auhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaali.

Žürii, millesse kuulusid näitleja Kersti Heinloo ja luuletajad Karl-Martin Sinijärv ning Kaupo Meiel, otsustasid teise preemia anda Kaider Vardjale Võrust ja kolmanda preemia Kai-Mai Olbrile Tallinnast. Eripreemiad pälvisid Ehte Mumm Kadrinast, Kärolin Lints Tallinnast, Anne-Mai Tevahi Tartust ning Siiri Toomik Helsingist. Omapoolse eripreemia andis välja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond ja sellegi pälvis Tess Pauskar.

“Tore, kui luuletuse lugeja haarab publiku kaasa endaga ega kao kosmosesse, nagu loeks üksinda ja omaette. Märkasin, et vabalt valitud luuletus oli üldjuhul lugejatele isikliku sõnumiga ehk rohkemgi kui Koidula looming,” kommenteeris Heinloo luuletuste esitamisi.

Loe edasi: Üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust

Otepää parasportlane Hans Teearu tegi Zakopanes ajalugu

Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu (EVPISL) meeskond osales 28.02 kuni 06.03. Rahvusvahelise Intellektipuudega Sportlaste Organisatsiooni (INAS) Maailmameistrivõistlustel murdmaasuusatamises Zakopanes, Poolas. Otepää parasportlane Hans Teearu sai nii maailmameistri kui ka Euroopa meistri tiitli ning saavutas hõbemedali.

Maailmameister Hans Teearu Foto Mallika Koel
Maailmameister Hans Teearu. Foto: Mallika Koel

Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu juhatuse liige Mallika Koeli andmeil võttis võistlustest osa 9 maad 99 osavõtjaga. Eestit esindas otepäälane Hans Teearu, kes on tegelenud suusatamisega juba 17 aastat Otepää Karupesa Team koosseisus.

Tema treeneriks on äärmiselt pühendunud ja professionaalne Eesti juuniorite ja järelkasvu peatreener Kalju Ojaste. Meeskonda kuulusid veel sportlase saatja Karl Teearu ja meeskonna juht Mallika Koel.

“Eesmärgiks oli tuua vähemalt medal, see eesmärk täideti kuhjaga – võistluste raames selgitati välja nii maailma kui ka euroopa meistrid. Hans Teearu tuli raskes konkurentsis võitjaks ning talle omistati Maailmameistri kui ka Euroopa meistri tiitel 1,2 km sprindis klassikastiilis ja 9.6 km distantsil vabastiilis,” rääkis Mallika Koel. “Lisaks saavutas Hans Teearu hõbemedali 7,2 km distantsil vabastiilis.”

Kokku toodi Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu teatel Eestile 4 kulda ja 2 hõbemedalit. Hans Teearu tehnikat ja tulemusi kiitis IPC vaatleja Itaaliast ja INAS murdmaasuusatamise juht Jaapanist.

Loe edasi: Otepää parasportlane Hans Teearu tegi Zakopanes ajalugu

“Upa-upa, ubinakõnõ” tutvustab Stockholmis võru keelt

Täna õhtul astuvad Mari Kalkun, Tuulikki Bartosik ja Ramo Teder võrukeelsete laulude kavaga “Upa-upa, ubinakõnõ” üles Stockholmis emakeelepäeva konverentsil, mis toob kokku eesti keele õpetajad ja koolijuhid kogu maailmast.

Killuke tänast Võrumaad Foto Urmas Saard
Killuke tänast Võrumaad. Foto: Urmas Saard

Stockholmi kontsert on osa “Upa-upa, ubinakõnõ” kevadtuurist ja lauluvihiku esitlusest. “Upa-upa, ubinakõnõ” on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning “Kõnõtraadi” autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele.

Kontsertidel esitletakse ka uut lauluvihikut, mis sisaldab plaadi laulude noote ja laulusõnade seletusi. “Sellist materjali ootasid meilt lauluõpetajad, kes soovivad oma tunde rikastada pärimusliku uusloominguga,” täpsustas Tuulikki Bartosik. “Uus lauluvihik koos eelmisel aastal ilmunud plaadiga ajendab võru keelt õppima läbi pärimusmuusika ja koosmusitseerimise”.

“Upa-Upa” muusika ja kontserdid teeb eriliseks lihtsus ja spontaansus ning tavapäratute muusikariistade kasutamine, mis innustavad kuulajat tajuma muusikat kõikjal enda ümber. Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste “salakeele” juurde.

Loe edasi: “Upa-upa, ubinakõnõ” tutvustab Stockholmis võru keelt

Ivo Linna on teise Eesti naiste tantsupeo patroon

Täna Jõgeva kultuurikeskuses toimunud II Eesti Naiste Tantsupeo MeheLugu esitluskontserdil kuulutati välja 12. juunil toimuva suurpeo patroon, kelleks on Ivo Linna.

Ivo Linna Foto Urmas Saard
Ivo Linna. Foto: Urmas Saard

Peo korraldustoimkonna juhi Airi Rütteri sõnul kannab patroon kahesugust rolli. Ühelt poolt on ta peo sümboolne esindaja ja hea tahte saadik, teisalt on tal peol oma kindel roll. “Kui 2011. aastal toimunud I naiste tantsupeol lõi tollane patroon Evelin Ilves peol kaasa tantsijana, siis tänavu on Ivo Linna üks meestest, kes aitab jutustada MeheLugu,” ütles ta.

MeheLugu on lugu Eesti mehest, sellest kuidas mees näeb naist läbi oma silmade ja südame. Tantsulavastuses põrkuvad kaks maailma – avatud ja elurõõmus ning suletud ja kibestunud. See on lugu, milles on kirge ja armastust, aga ka viha ja põlgust. Ivo Linna kõrval aitab lugu jutustada Jõgeva juurtega näitleja Tiit Sukk.

Erakordne on see, et Ivo Linna tähistab naiste tantsupeo toimumise päeval oma 67. sünnipäeva.

Loe edasi: Ivo Linna on teise Eesti naiste tantsupeo patroon

Parimad etlejad selguvad Pärnus Koidula muuseumis

Märtsis möödub 150 aastat Lydia Koidula esikkogu „ Waino-Lilled“ avaldamisest. Selle tähistamiseks toimub II üleriigilise Koidula täiskasvanute etluskonkursi finaalvõistlus emakeelepäeva eel, 12. märtsi keskpäeval, Koidula muuseumis.

Peaauhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal Foto Koidula muuseum
Peaauhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal. Foto: Koidula muuseum

Etluskonkursi eesmärgiks on aktiveerida täiskasvanud inimeste luule- ja etlushuvi kogu riigis ja anda oma oskuste esitlemiseks motiveeriv väljund traditsioonilise mitmetasandilise etluskonkursi näol, kus iga piirkondliku eelvooru  parimad esinejad lähetatakse finaalvõistlusele Koidula muuseumisse Pärnus.

Tänavu sõeluti etlejaid piirkondlikel konkurssidel Betti Alveri muuseumis Jõgeval, Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis Võrus, Liivi muuseumis Alatskivil, Tuglase ja Underi Kirjanduskeskuses Tallinnas  ja Koidula muuseumis Pärnus, kes esitasid kohustusliku Koidula luule kõrval enda valitud autorite ja ka omaloomingut.

Finaalvõistlusel astuvad üles tosin etlejat, keda hindavad žüriis näitleja Kersti Heinloo ning luuletajad Karl-Martin Sinijärv  ja Kaupo Meiel.

Peaauhinnaks on Vello Paluoja poolt loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal.

Sündmust toetavad Pärnu linn, Kultuurkapital, Eesti kirjanike muuseumide ühing, Endla  teater ning Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond.

Konkursi eestvedaja on Koidula muuseum koostöös Eesti kirjanike muuseumide ühinguga.

Otepää esmamainimist tähistati ajaloopäevaga

Otepää esmamainimise 900. aastapäeval, 9. märtsil, kogunesid ajaloohuvilised Oti pubi teisele korrusele, kus toimus pidupäevale pühendatud ajaloopäev.

Otepää püss on 14 sajandi lõpul hävinud Otepää linnuse ühest ruumist leitud algeline püss, üks Eesti vanimaid tulirelvi Foto Monika Otrokova
Otepää püss on 14. sajandi lõpul hävinud Otepää linnuse ühest ruumist leitud algeline püss, üks Eesti vanimaid tulirelvi. Foto: Monika Otrokova

Ajaloopäeva avas Otepää vallavanem Kalev Laul. Päevakavas oli kaks ettekannet. Ingmar Noorlaid, Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor rääkis arheoloogiamälestistest Otepää vallas ja Ain Mäesalu, Tartu Ülikooli Arheoloogia osakonna lektor, andis ülevaate sellest, miks ajaloolased peavad just 9. märtsi Otepää esmamainimise kuupäevaks ning mis toimus Otepääl 900 aastat tagasi.

Nimelt märgitakse 1116. aastal Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: “Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne pühaku päeval”. Esmalt täheldati sõjakäik üles Novgorodis, kus märgiti ära ka retke toimumisaeg – 40 märtri päev, mida kreeka-katoliku kirikukalendris tähistatakse 9. märtsil.

Hiljem oli kõigil huvilistel võimalus minna koos Ain Mäesaluga Otepää linnamäele, kus ajaloolane demonstreeris ajaloolise Otepää püssi koopiat ja tegi sellega demonstratsioonlasu.

Loe edasi: Otepää esmamainimist tähistati ajaloopäevaga

Tänane Meie Maa: „Kui Lätist Saaremaale jõudsime, olid lilled parasjagu närtsinud…“

Tänane Meie Maa meenutab artiklis „Pidu, mida tuli igal juhul suurejooneliselt pidada“ aegu, kus 8. märts oli kalendris tähtis ja hiljem lausa punane püha ehk vaba päeva. Siis ütlesid tolle aja mehed nagu ühest suust, et seda päeva ei tohtinud tähistamata jätta.

Lillede valiik turu letil Foto Urmas SaardEnn Rettau, kes juhtinud KEK-i, Varmat jt asutusi, saatis mehed ka Riiga lillede järele.
“Kui Lätist Saaremaale jõudsime, olid lilled parasjagu närtsinud, aga ära sai need toodud. Eks seda mõtlemist ja muret oli, sest tahtsime alati naistele väikest üllatust teha. Mingid lahendused leidsime alati, sest naised olid väga tähtsad.

Kui naistepäev hakkas kätte jõudma, küsisid mehed, millal naistepäeva nõupidamine tuleb. Ükski mees ei tohtinud alla vanduda – see oli püha seadus.

 

 

 

Lillede valiik turu letil. Foto: Urmas Saard →

Korda läinud Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel

5. märtsil viidi talvepealinnas Otepääl läbi I Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel, mis tõi kaasa palju positiivseid elamusi ja läks kõigiti korda.

Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel Foto Timo Arbeieter
Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel. Foto: Timo Arbeieter

Start ja finiš oli Pühajärve mõisapargis, sõideti Pühajärve ja Murrumetsa matkaradadel 5 km pikkusel kinnisõidetud lumerajal. Distantsid olid 5 ja 10 km, võisteldi kahes kategoorias: täiskasvanud (alates 17. eluaastast) ja koolinoored vanuses 10 – 16 aastat. Tagasiside osalejate poolt on olnud positiivne – kiideti korraldust ning meeldis ka tõukekelgusõit.

Matkamaratoni peakorraldaja Imre Arro OÜ-st Loodusturism jäi võistlusega samuti rahule. Ta sõnas, et järgmisel aastal, kui ilmataat lubab häid jääolusid, siis toimub võistlus järvejääl kui lumeeit lund puistab, siis taas lumerajal. Korraldajad loodavad, et see ei jää lihtsalt ühepoolseks ootuseks ning me saadakse jätkata juba traditsiooniks kujuneva tõukekelgumaratoniga. “Kes aga talvisel ajal võistlusele ei jõudnud ja soovib tõukespordis osaleda, siis nende jaoks on meil hea uudis – suvehooajal on plaanis ümber Pühajärve kulgevatel liikumisradadel korraldada matkamaraton tõukeratastel, jälgige infot,” teatas Imre Arro.

Loe edasi: Korda läinud Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel

Endla Murd laulustuudio solistid valmistuvad konkursiks ja esinevad naistepäeval Kaubamajakas

Endla Murd laulustuudio solistid valmistuvad konkursiks Lätis ja koostöös Pärnu Kaubamajakaga esinevad stuudio solistid 8. märtsil kell 17 Pärnu Kaubamajakas.

Endla Murd Foto Urmas Saard
Endla Murd. Foto: Urmas Saard

Kontsert on pühendatud naistepäevale ja kannab nime: „Roosidega! Naistele!“.  Tunniajasel kontserdil astuvad üles Karmen Kõrnas, Merily-Anett Hallik, Elizabeth Meedla, Karmen Mardik, Karmen Kollo, Getter Akkaja, Henri Sarapuu, Keily Kaal, Liina Bergmann, Rebeka, Kristin Salu, Keitlin Kütt ja “Lepatriinu” ansambel. Kontsertmeister on Irina Oad. Pärnu Kaubamajakas on naistepäeval alati naisi püüdnud üllatada ja nii ka seekord. Mis seekord lisaks kontserdile plaanis, jäägu aga üllatuseks kohaletulnuile!

Pärnu Kunstide Maja Endla Murd laulustuudio solistid on kutsutud rahvusvahelisele kunkursile Lätis. 22.-24. aprill on Lätis Bauskas konkurss „APRĪĻA PILIENI“. Konkursil osalevad solistid  Karmen Kõrnas, Merily -Anett Hallik, Elizabeth Meedla ja Diandra Kirs. Kaubamajakas aitab katta konkursil osalevate solistide osavõtutasu.

Endla Murd laulustuudio tähistab aga sel aastal juba 25. tegutsemisaastat!

Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare

Ugala teater mängib sel suvel Vargamäel suurt vabaõhulavastust “Kõrboja perenaine”, mis sünnib tandemi Urmas Lennuk – Vallo Kirs ühisloominguna.

Kõrboja perenaine kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov) Foto Gabriela Liivamägi
“Kõrboja perenaine” kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov). Foto: Gabriela Liivamägi

Viimasest korrast, mil Vargamäel vabas õhus lavastus välja toodi, on möödas tervelt viis aastat. Vaatamata heitlikule Eesti suveilmale kisub Tammsaare loomingut ikka Vargamäe kivistele väljadele ja nõnda etendub Ugala suvelavastus Tammsaare muuseumi õuealal 15 suveõhtul juulis ja augustis.

Näidendi “Kõrboja perenaine” aluseks on Lennuk valinud Tammsaare romaani “Kõrboja peremees” ja kirjutanud näidendi just lavastaja Vallo Kirsile ja Ugala teatri näitlejatele. Suvelavastuses astub üles pea kogu Ugala trupp, kaasatud on tuntud rahvamuusik Kulno Malva, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, lavastuskunstnik Kristjan Suits ja kostüümikunstnik Pille Küngas. Kõrboaja Annat mängib Kadri Lepp, Kuusiku Eevit Adeele Sepp, Kõrboja Madli Luule Komissarov, Katku Villut Ott Aardam ja Kõrboja Reinu Egon Nuter. Lavastuses kõlab elav muusika ja kaasa teeb üle 30 näitleja.

Loe edasi: Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare

Jaan Pehk esineb Sargvere mõisas

Reedel, 11. märtsil, palutakse lahkelt kõiki koos perega mõnusat muusikat nautima omaaegsesse Sargvere rüütlimõisa, kus toimub kontsert “Naistepäev Jaan Pehki laulude ja luuletustega”.

Jaan Pehk Sindis Foto Urmas Saard
Jaan Pehk Sindis. Foto: Urmas Saard

Külla kutsutud lembelaulik Jaan Pehk loeb laulude vahele enda loodud luulet. Päris tasuta sisse ei pääse ja kell 19:00 algavale kontserdile tuleb osta viie eurone pilet.

Paliveres sündinud Jaan Pehk on võtnud soolomuusikuna varjunimeks Orelipoiss. Teda tuntakse kirjaniku, laulja ja kitarristina. Pehk kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse ja on Eesti Kirjanike liidu liige.

Vikipeediast leiab tõsise mehe kohta mõndagi huvitavat. Tõsisemalt hakanud Pehk luuletama 1992. aastal pärast rahareformi, kui ostis 4 odavalt müüdud luulekogu ja oli neist innustust saanud.

Otsa muusikakooli sisseastumiseksamitele läks ta ilma sellest kellelegi teatamata. Sõel olnud tihe ja sisse sai umbes kolmekümnest ainult 4, nende hulgas muidugi Pehk.

Loe edasi: Jaan Pehk esineb Sargvere mõisas

Virumaa korteriühistud püsivad renoveerimistaotlustega Eesti esikolmikus

Eesti Korteriühistute Liidu Virumaa suurfoorumil tõdeti, et Rakvere ja Virumaa linnapilt muutub lähiajal oluliselt ilusamaks ja energiatõhusamaks. Foorumil esinenud SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe projektijuhi Kalle Kuuse sõnul on Virumaa korteriühistud renoveerimistaotluste ettevalmistamisel riigis kolmandal kohal üllatuslikult esikohal oleva Tartumaa ja Eesti suurima maakonna Harjumaa järel.

Vahtpolüsterooliga soojustatud korterelamu välissein Foto Urmas Saard
Vahtpolüsterooliga soojustatud korterelamu välissein. Foto: Urmas Saard

Eesti Korteriühistute Liit korraldas laupäeval, 5. märtsil, Virumaa korteriühistute foorumi “Korteriühistute renoveerimiskevad Virumaal”. „Rakveres on juba täna ligi 20 korteriühistut oma taotluste esitamisega Kredexile lõpusirgel,” kinnitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. “Kui kõik need taotlused ka rahastuse saavad, muutub linna välisilme oluliselt. Lisaks Rakverele on aktiivsed ühistud ka Kundas ja Tapal, Vinnis, Kadrinas ning teistes Virumaa
piirkondades. See näitab, et lähiaastatel muutub meie linnade ning asulate elukeskkond oluliselt,” rääkis Jaadla.

Just Rakverest alguse saanud Eesti Korteriühistute Liit tähistab tänavu 20. aastapäeva. “Hea on tõdeda, et Rakvere ühistud on valinud kiire arengu, teataval määral tunnustab see liidu aastatepikkust tegevust ühistute arendamisel ja näitab, et tegevus hakkab linnapildis välja paistma,” nentis Jaadla.

Loe edasi: Virumaa korteriühistud püsivad renoveerimistaotlustega Eesti esikolmikus