Urmas Saard

Õpilaslaat Sindi gümnaasiumis

Täna õhtul pidas Sindi gümnaasium kuueteistkümnendat korda õpilaslaata, mis on Pärnu maakonnas kõige pikema traditsiooniga.

Margit Viies, Silmapaistvaim müügimees Foto Urmas Saard — Margit Viies, Silmapaistvaim müügimees. Foto: Urmas Saard

Majandusõpetaja Kristi Suppi juhendamisel kauplesid laadal nii Sindi gümnaasiumi õpilasfirmad kui Raeküla kooli minifirmad. Enamik Sindi gümnaasiumi õpilasi polnud siiski Junior Achievement Eesti programmi raames firmadena esindatud ja nemad tegutsesid töötubadena. Lisaks neile oli ka täiskasvanud kauplejaid.

MTÜ Pesapuu erineva kujuga korvid ja karbid valmistati Pärnu Postimehe paberist. Korduvkasutusena tarvitatud ajalehepaberist materjal on oskusliku töötluse tulemusena tugev ja vastupidav ning esmapilgul peale vaadates ei teagi arvate, et tegemist paberiga.

Õpilane Katrin Elisabeth müüs enda valmistatud vilditud seepi. Minifirma Jakami müüs Pirni-õuna ja virsiku-õuna suhkruvabasid, kuid magusaid jooke. Õpilaste sõnul oli neil sadakond pudelit väga tervislikku jooki, mis müüdi praktiliselt silmapilkselt ära. Ühe teise leti ääres teistsuguse maitsva joogiga sai pisut ka nalja. Enne kui kahe eurone müüja näppude vahele jõudis, otsustas münt ka ise proovida joogi värskust ja sulpsas ühe jutiga topsi põhja.

Loe edasi: Õpilaslaat Sindi gümnaasiumis

Kurgjal lihviti kivisid ja küpsetati leiba

Tänane Särghaua õppekeskuse ja C. R. Jakobsoni talumuuseumi külastus oli preemiareis kõigile neile õpilastele, kelle abil viidi edukalt läbi 9. novembril toimunud Sindi gümnaasiumi seitsmes õpilaskonverents „Andrew Winter – sintlasest maailmakuulsa meremaalija lugu“.

Kurgjal Foto Urmas Saard — Kurgjal. Foto: Urmas Saard

Väljasõit Vändra valda polnud üksnes tavalisele koolipäevale vaheldust pakkuv tegevusetu ajaviide. Mitme tunni pikkust ajakava täitis meelelahutuslik käeline tegevus erinevates õpikodades.

Esmalt peatuti Kurgja talumuuseumi naabruses asuvas TTÜ Geoloogia Instituudi Särghaua välibaasis, mis asub kultuurilooliselt huvitava ajalooga endisel talukohal. Särgava talus on karjapoisi põlve saanud tunda Johann Voldemar Jannsen, hiljem samas kohas peatunud Fridebert Tuglas ja Ernst Peterson Särgava. Korduvalt on talu külastanud Konstantin Päts.

Tänaseid külalisi võttis vastu doktorikraadiga geoloogia teadur Maris Rattas, kellelt saadi teada, et möödunud sajandi alguses oli talukoht Pärnumaal üks edukamaid. Paraku 1949. aastal Särgava pererahvas küüditati Venemaale ja majandamise võttis üle Vändra kolhoos. Nüüd asub samas paigas geoloogia instituudi välibaas, mille peamiseks funktsiooniks on kujunenud kivimiproovide hoiustamine ja esmane uurimine.

Loe edasi: Kurgjal lihviti kivisid ja küpsetati leiba

Helgi Tuul avas Sindis gobeläänide näituse

Tekstiilikunstnik Helgi Tuul tähistas 3. detsembril oma 70. sünnipäeva isikunäituse avamisega Sindi muuseumis.

Helgi Tuul 70 sünnipäeva isikunäitust avamas Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Helgi Tuul 70 sünnipäeva isikunäitust avamas Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Tema töid on olnud paljude aastate kestel vaadata väga mitmel pool, ka välisriikides. Sindi muuseumis nägid külastajad tunnustatud tekstiilikunstniku gobeläänvaipasid viimati 2009. a märtsis avatud näitusel. Sarnaselt tollele meeldejäävale päevale kogunes ka laupäeval märkimisväärselt suur hulk tema loomingu austajaid muuseumi kitsukestesse ruumidesse. Kohal olid viis Helgi lähimat kaastöölist omaaegses 1. detsembri nimelises vabrikus; Helgi tütar Tiina; tekstiilikunstnik Karin Tislar, kes alles tänavu juulis tähistas samuti Sindi muuseumis oma 70. sünnipäeva isiknäituse avamisega; kunagine üleaedne ja praegune riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin, endine majanaaber ja praegune Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk; teised lähedased, sõbrad tuttavad, kunstihuvilised.

Näituse avamisele andis tundelise pidulikkuse Merike, kes pani viiuli keeltel helisema traditsionaali „Forever joung“ (igavesti noor). Näituse avamisel liiguti ühest ruumist teise, kolmandasse. Kõigis tubades mängis Merike järgmise peatüki sissejuhatuseks.

Loe edasi: Helgi Tuul avas Sindis gobeläänide näituse

“Jäärmark 2016” Pärnus

Laupäeval, 3. detsembril toimus üheksandat korda Pärnu Kaubamajakas õpilaste poolt korraldatud laat õpilastele. Tänavu oli osalemissoovi avaldanute hulk rekordiline: 55 meeskonda, kellest kohale jõudis 48.

Korraldajad Merilin ja Lisett üritust avamas Foto Kristi Suppi — Jäärmarki korraldajad Merilin ja Lisett üritust avamas. Foto: Kristi Suppi

Oleme võtnud eesmärgiks, et osalejad ei pea tasuma osalemistasu. Kõik vajalik saab korraldatud sponsorite ja toetajate abiga. See on korraldavale meeskonnale paras „pähkel“, aga seni on kõik sellega hakkama saanud. Igal aastal on erinev korraldusmeeskond, et anda võimalikult paljudele õpilastele kogemuse omandamise võimalust.

On olnud vaidlusi selle üle, et kuna majandusõpe on õpe, mis teadvustab, et „tasuta lõnaid ei ole“, peaks siiski jääma üks võimalus, kus saavad õppe-eesmärkidel osaleda ka need õpilased, kelle majanduslikud võimalused on kesisemad. Igal medalil on aga kaks külge. Kui ikka ise ei ole raha välja käidud, on ka lihtsam loobuda – otsustasin, lubasin, aga ei tule… Muidugi ei saa siinkohal vastu haigustele – kui gripp murrab, pole parata.

Niisiis olid kohal 48 meeskonda (ÕF, MF, töötoad) ja nende kogukäive laadal ulatus 2000 euro kanti. Fikseerisime summa 1884,57 eurot, aga kahjuks jäid sinna hulka arvestamata mõned tublid müüjad, kelle lõppsumma on veel meile teatamata.

Loe edasi: “Jäärmark 2016” Pärnus

„Jõululooga“ Sindis

Eesti Lastemisjoni nukuteater Talleke külastas tänasel teisel adventpühal Sindi linna lasteprogrammiga „Avamata kingitus“, mille keskseks ootuseks oli nukunäidend „Jõululugu“.

Eesti Lastemisjoni nukuteatri Talleke trupi liikmed Sindis Foto Urmas Saard — Eesti Lastemisjoni nukuteatri Talleke trupi liikmed Sindis. Foto: Urmas Saard

„Jõululugu“ vestab Jeesuse sünniloost ja esimestest sünnipäevakülalistest väiksematele lastele hõlpsasti mõistetaval kujul. Jutustus põhineb piibliloo Luuka evangeeliumi 2. peatüki kirjeldusel, kestvusega 25 minutit. Helitaustaks on kasutatud Timo Lige muusikat ning vokaalselt ka Maarja ja Joosepi laulu. Nukud pani elama kuus vabatahtlikku, kes saanud ettevalmistuse lastemisjoni koolituspäevadel. Lisaks üks inimene valgustuse puldis ja teine arvuti taga.

Nukuetendusele eelnes vahetu vestlus lastega. Vestlust illustreerisid pildid suurel ekraanil ja vahelduseks lauldi täiel rinnal tuntud lastelaule. Näiteks: „Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö…“ Seda viis läbi Ülle Kalvik, lastemisjoni projektijuht. Seltsimaja väikese saali kõik 70 istekohta olid hõivatud ja toole tuli puudugi. Tublisti üle poolte olid lapsed. Selgelt kristlikule pärimusele tuginev vestlus polnud siinse kultuuriruumiga harjunud inimestele midagi võõristavat ja seepärast ei tundunudki religioosse müsteeriumina. Pigem oli tegemist väga eluterve käsitlusega, mis suunas lapsi ratsionaalselt, aga ka eetiliselt parimal viisil elus toimetama.

Loe edasi: „Jõululooga“ Sindis

„Pärnumaa jõulud“ on Mari Suurväli laps

Viie Sindi gümnaasiumi õpilasfirmaga alustanud õpilaslaat „Pärnumaa jõulud“ on osavõtjate arvult lähenemas sajale.

Mari Suurväli, õpilaslaada Pärnumaa jõulud projektijuht Foto Urmas Saard — Mari Suurväli, õpilaslaada Pärnumaa jõulud projektijuht. Foto: Urmas Saard

Täna toimus Pärnu kaubanduskeskuses Port Artur 2 traditsiooniline õpilaslaat „Pärnumaa jõulud“, mille järjekorranumbriks kirjutati 15.

Riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin ütles, et paljud tänased laadal osalejad polnud veel sündinudki, kui Mari Suurväli Pärnus õpilaslaatade korraldamisega alustas. „Õpilasfirmade laada „Pärnumaa jõulud“ tõi Port Arturi aatriumisse Suurväli sel ajal, kui ta ise töötas Sindi gümnaasiumi direktorina. Koondades tegusaid õpetajaid juhendama maakonna esimesi õpilasfirmasid sai Sindist tervel Pärnumaal alguse midagi täiesti uut, mis nüüdseks on kasvanud õpilasosaluse arvukuselt kujundlikult öelduna sajakordseks,“ tõdes Šorin.

„Kui me esimest korda 2001. aastal Port Arturisse tulime, polnud selles hoones enamikku laatade pidamise ala olemaski. Õpilaslaat oli esindatud ainult viie Sindi gümnaasiumi õpilasfirmaga,“ meenutas laada „Pärnumaa jõulud“ projektijuht Mari Suurväli. „Aga tänaseks on enim õpilasfirmasid nende aastate jooksul jälle Sindi gümnaasium välja toonud. Eks see ettevõtlus oli ju mul oma laps ajast, kui töötasin Sindi gümnaasiumi direktorina.“ Suurväli pidas õnneks tookordseid õpetajad, kes seatud eesmärgiga hästi haakusid.

Loe edasi: „Pärnumaa jõulud“ on Mari Suurväli laps

Õpilasfirmade koolitus laienes Pärnusse

Strand SPA & Konverentsihotellis toimunust andis ülevaate Merike Elmik, Junior Achievement (JA) Eesti koolitusjuht.

Mari Suurväli ja Merike Elmik Foto Urmas Saard — Mari Suurväli ja Merike Elmik. Foto: Urmas Saard

JA Eesti korraldas täna esmakordselt Pärnus koolituse õpilasfirmade liikmetele. Koolituspäeva kavas osalesid erinevates töötubades juhatuste esimehed, raamatupidajad, tootmis-, arendus- ja turundusjuhid. Ühiselt võeti osa müügikoolitusest.

Õpilasfirmade õppekava on koostatud JA Eesti ettevõtlusõppe programmi alusel, mida üldjuhul õpetatakse üldhariduskoolide majandus- ja ettevõtlusõppe raames. See programm läbitakse ühe õppeaastaga. Kõikide JA Eesti programmide metoodiline põhimõte on õppimine tegevuse kaudu. Õppeaasta alguses programmiga alustades mõeldakse välja ideed ja alustatakse ettevõtte loomisega. Eestis käib ettevõtte asutamine kiiresti. „Aga tegemist ei ole tavamõistes äriettevõttega. Programmi käigus tekivad väikesed meeskonnad, keda me nimetame õpilasfirmaks. Põhikooli astme noorematel õpilastel on ka minifirmad. Programmi üldnimetus on siiski õpilasfirma,“ selgitas Elmik.

Loe edasi: Õpilasfirmade koolitus laienes Pärnusse

Piltuudis: Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil

Eelistatult kaubeldakse Raekoja platsil Eesti käsitööde ja toiduainetega. Tavapäraselt ei puudu soojad joogid, suupisted, maiustused, kingitused.

Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil Foto Urmas Saard — Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil. Foto: Urmas Saard

Turg avati Läti iseseisvusepäeval ja kestab kanuti päevani ehk kuni Gregoriuse kalendri seitsmenda päevani. Jõuluturgu peetakse juba 16. korda. Esimese turuga alustati aastal 1991. Kuusk toodi kohale umbes 100 kilomeetri kauguselt Käru vallast juba mardipäeval ja aeti kohe ka Raekoja platsi keskel püsti.

Kärdil oli mõneks tunniks pealinna asja ja otsustas üürikest aega kasutada ka Jõuluturu uudistamiseks. Teda huvitasid eriti just kudumid. Kuigi oli kuulnud laiast valikust Eesti käsitööst, üllatas teda varrastega kootud esemete vähesus. Tegelikult seda peaaegu polnudki. Tänapäeval kootakse valdavalt ikka masinatel. Kuigi ka säärane kodune tegemine mahub mõneti käsitöö alla, peab ta vanade tavade au sees hoidjana päris käsitööks siiski varrastega kootud sokke, kindaid, kampsuneid, salle, mütse.

Loe edasi: Piltuudis: Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil

Kunstnike uudislooming Pärnu linnagaleriis

Pärnu raekojas asuvas linnagaleriis avatud kunstnike aastanäituse noorim osaleja on Elisabeth Teinburg ja vanim Leili Voll.

Pärnu Postimehe ajakirjanik Anu Jürisson usutleb Elisabeth Teinburgi Foto Urmas Saard — Pärnu Postimehe ajakirjanik Anu Jürisson usutleb Elisabeth Teinburgi. Foto: Urmas Saard

Eile õhtul tänavust aastanäitust avades ütles Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja, et sarnaseid ülevaate väljapanekuid on järjepidevalt korraldatud 22 aastat. „Meie jaoks on see väga pikk aeg. Tore, et igal aastal on näitus täiesti erinäoline, kuigi pooled osalejatest on ikka ühed ja samad kunstnikud,“ rääkis Raudoja. „Kui Mõned aastad tagasi väga vingusime, et noori ei ole ja peamine raskus jääb ikka vana kahurväe kanda, siis viimasel kolmel aastal on julgenud ka keegi noor inimene aastanäitusele välja tulla.“ Sedakorda tõstis ta esile Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi viimase klassi õpilast Elisabeth Teinburgi.

Vahetult enne tööde ülespanekut tõi oma uuema loomingu näitusele ka Pärnu vanim kunstntik, tänavu augustis 90. sünnipäeva tähistanud Leili Voll. Käesoleva õppeaasta alguses sai väsimatu kunstnik linnapea Romek Kosenkraniuse allkirjaga tänukirja, millega tunnustati tema pikaajalist tööd Pärnu kunstikoolis ja panust kodukandi kunstiellu. Maalid ja graafika sisustavad Volli kõiki päevi.

Loe edasi: Kunstnike uudislooming Pärnu linnagaleriis

In memoriam Elmar Joosep (13.06.1924-27.11.2016)

Manalateele on läinud üks rahvuslane, kelle sünnikodu oli Pärnumaal Halinga valla Uduvere alevikus.

Pildil Elmar Joosep koos sõpradega, tänavu 26. septembril Foto Ants Liigus — Pildil Elmar Joosep koos sõpradega, tänavu 26. septembril. Foto: Ants Liigus

Elmar oli seitsmeteistkümnene, kui tema kodu 1941. aastal hävituspataljonlaste, punaväelaste ja nende kohalike käsilaste poolt koos enamuse alevikuga maha põletati. Selja taha oli jäänud kaunis noorus vilka kultuuri- majandus- haridus- ja seltsieluga alevikus. Ilmselt isa Jaani konstaabliameti tõttu oli nende kodus jutuks kindlasti aleviku ja valla uudised, mida terane poiss endale meelde jättis. Uduverre jäid sealse suvelasteaia päevad, mida ta koos alevikus Enge Põllumeeste Seltsi majas asunud ühiskaupluse pidaja poja, hiljuti lahkunud Valter Ojakääruga mööda saatis.

Raamat oli Elmari hea sõber kogu elu. Ta oli oma eluajal poolesaja raamatukogu lugejaks ja seda alates kuueaastase poisikesena Uduvere kodumajanduskooli raamatukogust kuni Genfis Rahvasteliidu palees asunud ÜRO raamatukoguni (tal endalgi kogunes mitme tuhande köiteline, põhiliselt teatmeteostest koosnenud tarkusevaramu). Poja tulevikule mõeldes suunasid vanemad ta Pärnu-Jaagupi algkoolist 1935. aastal Pärnu I progümnaasiumi ja nii äkki see lapsepõlv ja pidev elu Uduveres lõppeski. Poisipõlve pikendusena siiski vanematekodu Uduveres veel küüdiaastani 1941. Ta kiindus oma noorusaastastesse sedavõrd, et ei lahkunud neist iialgi.

Loe edasi: In memoriam Elmar Joosep (13.06.1924-27.11.2016)

Piltuudis: Vabadussõja mälestuskontsert Estonias

Vabadussõja mälestuskontsert oli ühtlasi toetusavaldus Vabadussõja-aegse Eesti Vabariigi esimese valitsusjuhi ja sõjaministri Konstantin Pätsi mälestusmärgi rajamisele riigi pealinna.

Vabadussõja mälestuskontsertil peab tähtpäeva kõne Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras Foto Urmas Saard — Vabadussõja mälestuskontsertil peab tähtpäeva kõne Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. Foto: Urmas Saard

28. novembril toimunud kontsert kutsus looma sidet toonaste ja tänaste põlvkondade vahel, pühitsemaks meie riigi sündi ja kestmist.

Rahvusoooper Estonia saalis mängis Kaitseväe orkester kolonelleitnant Peeter Saani juhatusel, laulis Estonia seltsi segakoor Heli Jürgensoni juhatusel, solistina esines Tõnis Mägi.

Vabadussõja tähendust tänasele Eesti noorsoole mõtestas Tallinna 21. Kooli vilistlane Mikk Mäe. Tähtpäevakõnega esines Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. Lõpusõnades tänas Trivimi Velliste Estonia seltsi, orkestrit, lauljaid ja Tõnis Mägi, kes laulis laulu “Koit”.

Kõigile külalistele anti president Konstantin Pätsi pildiga postkaart, mis kutsus annetama suurmehe auks püstitatava mälestusmärgi kulude katteks. Sularaha võis lasta Estonia fuajees asuva kuuse alla paigutatud korjanduskasti.

Loe edasi: Piltuudis: Vabadussõja mälestuskontsert Estonias

Telefoni abil saab toetada mälestusmärgi rajamist K. Pätsile

Täiendatud 1. detsembril

Konstantin Pätsi Muuseum ja tema koostööpartnerid korraldasid eile, Vabadussõja alguse mälestuspäeval Tallinnas Õpetajate Majas pressikonverentsi, et hoogustada president Konstantin Pätsile püstitatava mälestusmärgi tarvis raha kogumist.

Janek Mäggi teeb Pätsi monumendi rajamise toetuseks telefonikõne numbrile 900 1920 Foto Urmas Saard — Janek Mäggi teeb Pätsi monumendi rajamise toetuseks telefonikõne numbrile **900 1920**. Foto: Urmas Saard

Ajakirjanikele rääkisid oma mõtetest mälestusmärgi idee peamine eestvedaja Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, president Arnold Rüütel, maalikunstnik Jüri Arrak, Estonia Seltsi esimees Arne Mikk, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa ja Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Pressikonverentsi juhatas suhtekorraldaja ning luuletaja Janek Mäggi.

Velliste meenutas, et just selles majas alustas 1918. aasta novembris avalikku tegevust Eesti Ajutine Valitsus ja kusagil nendes samades ruumides langetati Pätsi juhtimisel ajalooline otsus minna Vabadussõtta.

Käesoleva aasta jaanuaris tegid Eesti lipu selts, Eesti muinsuskaitse selts, Konstantin Pätsi muuseum, Jaan Tõnissoni selts, Kindral Johan Laidoneri selts, Jaan Poska fond ja korp! Fraternitas Estica Riigikogu juhatusele pöördumise ettepanekuga rajada riigi sajandaks sünnipäevaks Tallinna Kuberneri aeda mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale, esimesele valitsusjuhile ja sõjaministrile Konstantin Pätsile. Seni on nimetatud ühendused isekeskis kogunud 7000 eurot.

Loe edasi: Telefoni abil saab toetada mälestusmärgi rajamist K. Pätsile

Juhtrajasõidu hooaeg lõpetati Haapsalus

Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja, teeb ülevaate käesoleva aasta viimasest juhtraja automudelite võistlusest.

Karikavõitjad Pärnumaalt Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets — Karikavõitjad Pärnumaalt: Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets

26. novembril kogunes Haapsalus veidi alla 30 mudelisportlase, et viimast korda sel aastal üksteiselt mõõtu võtta. Traditsiooniliselt jäi viimasele etapile kaks klassi N-14 ja PR-24. Neljas ülejäänud klassis olid asjad juba varem paika pandud.

Alustasid noored N-14 klassiga. Osales 16 võistlejat. Nende hulgas ka Karin Mets ja Reimo Usin, kes harjutavad Sindi rajal. Reimo startis B grupis ja Karin A grupis. Juba treeningute lõpus hakkas Reimo mudel kiirust kaotama. Tavaliselt on probleem mootoriharjastes. Need said kiiresti välja vahetatud, kuid võistluse esimeste ringidega oli selge, et viga mootoriga on tõsisem. Õnneks oli abi kohe saadaval ja saime mootori kiiresti vahetatud, kuid sellele kulus kogu esimese sõidu aeg, mis hinnanguliselt tähendas ca 25 ringi mahajäämist teistest võistlejatest. Lõppkokkuvõttes Reimole 15. koht. Karin esines A grupis tublilt ja sõitis end kaheksandana finaali. Finaalis suutis ta oma kohta parandada ja lõpuprotokolli läks kirja 7. koht. Sellega tuli ka tõhus punktilisa karikasarja arvestuses ja Karin oli võitnud oma esimese karika sellel spordialal.

Loe edasi: Juhtrajasõidu hooaeg lõpetati Haapsalus

Ühinemisläbirääkimisi selgitav rahvakoosolek Sindis

Eelseisval pühapäeval algav rahvaküsitlus olevat küll omavalitsustele kohustuslik, aga polevat otsuse langetamisel siduv, selgitati eilsel rahvakoosolekul.

Johannes Mets rahvakoosolekul Foto Marko Šorin — Johannes Mets rahvakoosolekul. Foto: Marko Šorin

28. novembril kogunes Sindi seltsimajja veidi alla 30 inimese, kes tundsid huvi Sindi linna, Sauga valla, Tori valla ja Are valla ühinemisläbirääkimiste hetkeseisu vastu. Linnavalitsuse poolelt olid kohal linnapea kohuseid täitev Rein Ariko, volikogu esimees Toomas Asi ja linnasekretär Birgit Kuusk. Külalisena osales koosolekul Sauga vallavolikogu liige Tiit Sutt. Samuti oli kohal riigikogu liige ja Sindi kodanik Marko Šorin.

Hetkeseisu tutvustas Asi, kes tuletas lühidalt meelde asjade käiku alates Suur-Pärnu plaanist, millest Sindi kohe keeldus, kuni käesoleva hetkeni. Pärast Suur-Pärnu idee lagunemist jagati kaardid ümber ja Sauga vald tegi omakorda Sindi linnale ja Tori vallale ettepaneku ühinemiseks. Ariko sõnul jõuti kolmepoolsetel läbirääkimistel kiiresti kokkuleppele tulevase valla nime ja keskuse asukoha suhtes. Kaardid lõi jällegi segi Are valla sundseis. Kuna esialgse plaani kohaselt ei saa ühise piiri puudumise tõttu Are vald Pärnuga ühineda, siis oli neil valida kaks suunda: kas Sindi – Sauga – Tori või Halinga. Peale Halinga keeldumist jäi Arele vaid üks valik. See tõi segadust juurde, kuna Arele ei sobinud ei uue ühendvalla nimeks valitud Sindi vald ega keskuse asukoht Sindis. Are esitas omad tingimused ja nende arutamine hetkel käibki.

Loe edasi: Ühinemisläbirääkimisi selgitav rahvakoosolek Sindis

Vabadussõja aastapäeva kaks algatust

Vabadussõja mälestuspäeval koguneti Tallinnas Kaitseväe kalmistule, Reaalkooli juurde ja võidusamba jalamile. Ühtlasi algatati üleilmne raha kogumine Konstantin Pätsi mälestusmärgi püstitamiseks Toompeale.

Trivimi Velliste ja Jan Enriko Laidsalu Vabadussõja mälestussamba ees, mõlemal on öelda oluline sõnum Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste ja Jan Enriko Laidsalu Vabadussõja mälestussamba ees, mõlemal on öelda oluline sõnum. Foto: Urmas Saard

Eile, 28. novembril tähistati pealinnas Eesti Vabadussõja algust, mis muutis meie maa ja rahva ajalugu. 98 aastat tagasi otsustati kaitsta noort riiki ja peatada pealetungivad Vene vaenuväed. Julge tahtekindlus viis Vabadussõja võiduka lõpuni. Kindral Johan Laidoneri Selts kutsus ajaloolist päeva meenutades looma sidet toonaste ja tänaste põlvkondade vahel.

Laidoneri seltsi esimehe Trivimi Velliste sõnul oli Vabadussõja sangareid mälestamas kõige rohkem inimesi keskpäeval Kaitseväe kalmistul. Kell 13:30 tulid oma lippudega võidusamba ette Ants Erm Vabaerakonnast ja Tarmo Kruusimäe IRL-ist. Juba enne nende saabumist oli asetatud sini-kollastes rahvusvärvides pärg mälestusmärgi jalamile. Erm asetas selle kõrvale lillekimbu ja Kruusimäe süütas küünla.

Laidoneri seltsi uus tegevjuht Jan Enriko Laidsalu läitis samuti küünla. Oma lühikeses sõnavõtus tegi ta teatavaks Laidoneri seltsi poolt välja kuulutatud koolinoorte esseevõistluse „Mida oleksin mina teinud Vabadussõja puhkedes?“, mis kestab kuni 9. detsembrini.

Loe edasi: Vabadussõja aastapäeva kaks algatust

Jaanus Torrim: ärgem olgem ainult jõuluajal head

Pärnus süüdati pimeda saabudes esimene advendiküünal ja tehti head mitte ainult sõnades.

Esimesel adventpühal Pärnus Rüütli platsil Foto Urmas Saard — Esimesel adventpühal Pärnus Rüütli platsil. Foto: Urmas Saard

Traditsiooniliselt alustasid pärnakad esimese adventpüha tähistamist kaunimate advendi- ja jõululaulude ühislaulmisega Eliisabeti kirikus. Seejärel kogunesid kirikulised Eliisabeti kiriku ette, et ühiselt jõuluvanade ja Janne Ristimetsa tantsuinglitega alustada jalutuskäiku mööda Rüütli tänavat Rüütli platsile. Kõige ees sammusid Eliisabeti koguduse diakon Jaanus Torrim ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Rüütli platsil tervitas linnakodanikke jõuluvana Ärni. Kõnelesid Torrim ja Kosenkranius.

Torrim rääkis valgusest, mida vajab iga inimene ja kogu loodu: loomad, linnud, taimed. „Valgus aitab tihtipeale eemalduda ka meie muredest ja vaadata läbi pimeduse kumava valguse poole. Torrimi arvates võiksime mõelda advendi ajal nendele inimestele, kellel võibolla ei ole lähedasi, kellel ei ole perekondi ja kes on üksinda. „Vaadakem enda ümber ringi, kas minu naabrimehel või -naisel on jõuluõhtul kedagi. Kas meie võiksime olla nende kõrval ja kutsuda neid endale kasvõi külla. Et nad ei oleks kurvad. Et ka neil oleks rõõmsad jõulud.“ Diakon pidas tähtsaks, et kiriku altari küünlast läidetud tuli valgustaks meie riigi inimeste hingesid ja südameid. „Ärgem olgem ainult jõuluajal head või väga head. Olgem kogu aeg head, ärgem riielgem ja ärgem tehkem kurja üksteisele, vaid olgem üksteise kõrval ja toetagem üksteist. Et inglid oleksid saatmas teid teie eluteel.“

Loe edasi: Jaanus Torrim: ärgem olgem ainult jõuluajal head

Luues sidet toonaste ja tänaste põlvkondade vahel

28. novembril möödub 98 aastat Eesti Vabadussõja algusest, mis muutis meie maa ja rahva ajalugu.

Detail mälestusehisest Kaitseväe kalmistul Foto Urmas Saard — Detail mälestusehisest Kaitseväe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Sel päeval mälestatakse Vabadussõja sangareid:

kell 12 Kaitseväe kalmistul mälestusehise juures
kell 13 Tallinna Reaalkooli juures
kell 13.30 Võidusamba jalamil

Samal päeval kell 18 algab Rahvusooper Estonia saalis (Estonia pst 4) Eesti Vabadussõja mälestuskontsert. Esinevad Estonia seltsi segakoor Heli Jürgensoni juhatusel, Kaitseväe orkester kolonelleitnant Peeter Saani juhatusel ja solist Tõnis Mägi.

Tähtpäevakõne peab Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. Vabadussõja tähendust tänasele Eesti noorsoole mõtestab Tallinna 21. Kooli vilistlane Mikk Mäe.

Mälestuskontsert on kutsutud looma sidet toonaste ja tänaste põlvkondade vahel, pühitsemaks meie riigi sündi ja kestmist. Kõik on teretulnud! Sissepääs vaba.

Eesti Lipu Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts
Estonia Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts
Konstantin Pätsi Muuseum

Samal teemal:

Toris ja pealinnas tähistatakse Vabadussõja algust

Sindi gümnaasiumi parimad tordi valmistajad

Sindi gümnaasiumi sünnipäeva nädal lõpetati tordivalmistajate vahelise võistlusega, kus hindamiskomisjon nimetas kuus parimat noort kondiitrit.

Žürii liikmed ja kooli ajakirjandusõpilased arutlevad parima maitse üle Foto Urmas Saard — Žürii liikmed ja kooli ajakirjandusõpilased arutlevad parima maitse üle. Foto: Urmas Saard

Novembrikuu kolmandal nädalal tähistas Sindi gümnaasium oma 179. sünnipäeva. Kogu nädala võis kuulda kooliraadio saadete sarjas õpetaja Lembit Roosimäe põnevaid jutustusi õppeasutuse ajaloos toimunud sündmustest. Valmistati postkaarte ja torte. 18. novembril korraldati neist näitus.

Samal päeval hindas žürii torte maitse, välimuse ja loomingulisuse järgi. Teraselt jälgiti toorainete valikut. Hindamisel eelistati naturaalsete tervislike toorainete kasutamist. Teist korda toimunud tortide valmistamise võistlusel osales 46 õpilast, keda oli võrreldes eelmise aastaga ligemale paar korda rohkem. Žüriisse kuulusid kooli kodunduse õpetaja Maia Agar, kooliõde Anne Sammelselg, Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Helen Sääsk, arvutiadministraator Asko Aru ja majandusjuhataja Mart Nõmm, kes omab toitlustajana pikaajalisi kogemusi.

Sünnipäeva nädal lõppes piduliku kontsertaktuse ja võitjate väljakuulutamisega.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi parimad tordi valmistajad

Sindi meediaõpilased Papa Jannseni koolitunnis

Pärnu Ülejõe linnaosas asuv omaaegne Tallinna-Posti maantee on nimetatud Johann Voldemar Jannseni tänavaks põhjusel, et selle ääres asuvas majas sai alguse esimene Eestis pidevalt ilmuv ajakirjandus.

Õpetaja Ilona Veike ja Sindi gümnaasiumi meediaõpilased Koidula muuseumist väljumas Foto Urmas Saard — Õpetaja Ilona Veike ja Sindi gümnaasiumi meediaõpilased Koidula muuseumist väljumas. Foto: Urmas Saard

Nädalapäevad tagasi, 18. novembril külastasid kultuurilooliselt olulist maja Sindi gümnaasiumi meediakallakuga 10. klassi õpilased. Praegu asub majas Koidula muuseum.

Tänavapoolsest uksest majja sisenedes satub külastaja 19. sajandi aegsesse klassiruumi. Madala laega tuba on vähe valgustatud. Esmapilgul hakkavad silma vanaaegsed koolipingid, suur maakaart, sama suur arvelaud ja harmoonium ühes hämaras nurgas. Külastajaid teretab suurt kasvu mees, kellel seljas vanaaegse tegumoega pikk kuub. Elmar Trink on Koidula muuseumi juhataja ja näitleja. Koolmeister palub õpilased istuma. Tagumises pingis istub Edwini kõrvale ka õpilasi saatev õpetaja Ilona Veike. Pärast lühikest sissejuhatust jalutatakse ka teistesse tubadesse.

Kõigepealt sisenetakse Johann Voldemar Jannseni ehk Papa Jannseni töötuppa, kus ta toimetas seitse aastat ajalehte Perno Postimees ehk Näddalileht. Lehe esimene number ilmus 1857. aasta 5. juunil. Peale nende ruumide on majas veel neli tuba. Neist kõige tagumises näeb magamistuba. Kõigis ruumides on rohkelt ajalooürikuid: dokumente, pilte jm. Eriline koht on Papa Jannseni tütrel Lydia Koidulal, kes aitas isal lehte toimetada ja kirjutas eesti rahvale südamesse minevaid luuletusi.

Loe edasi: Sindi meediaõpilased Papa Jannseni koolitunnis

Rail Balticu planeeringu tutvustamine Pärnumaal

Pärnumaad läbiva Rail Balticu planeering suunatakse Pärnu maavanema korraldusega avalikule väljapanekule, millega saavad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda ajavahemikul 29. novembrist 29. detsembrini.

Rail Balticu trassi tarvis ehitatakse Pärnu jõge ületava Papiniidu silla kõrvale uus kahe rööpmepaariga raudteesild Foto Urmas Saard — Rail Balticu trassi tarvis ehitatakse Pärnu jõge ületava Papiniidu silla kõrvale uus kahe rööpmepaariga raudteesild. Foto: Urmas Saard

Planeeringu eesmärgiks on leida sobivaim asukoht raudtee koridorile Pärnumaal, alates Rapla maakonna piirilt kuni riigi piirini. Pressiteates öeldakse, et Rail Balticuga luuakse uus ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, millega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning keskkonnahoid, Rail Balticu rajamine on seotud suure avaliku huviga.

Trassi määramisel analüüsiti erinevaid asukohti ja võrreldi alternatiive kriteeriumigruppide lõikes: inim- ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, tehniline teostatavus, ehitusmaksumus, sotsiaalmajanduslik tulu ja kulu. Põhjaliku analüüsi käigus selgitati välja parim võimalik trassikoridor, kus osutusid otsustavateks teguriteks kohaliku eluolu ja majandustegevuse hoidmine ning tasakaalustatud arengu jätkamine, Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemine, trassi kulgemine majapidamistest kaugemal ja strateegilise, regionaalset arengut soodustava Pärnu linna ühendamise võimalust arvestades. Valitud trassikoridor annab ka võimaluse korraldada tulevikus raudteel kohalikku rongiliiklust suunal Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia. Selleks on kavandatud perspektiivsed asukohad regionaalsete rongipeatuste rajamiseks Rail Balticu trassile.

Loe edasi: Rail Balticu planeeringu tutvustamine Pärnumaal

Marko Šorinist saab homme riigikogu liige

Täna õhtul pärast pingelist ja viimast tööpäeva Sindi linnapeana teatati riigikogu keskfraktsioonist Marko Šorinile, et teda oodatakse homme hommikul riigikogu saali, kus täpselt kell 10:00 tuleb anda riigimehe ametivanne.

Marko Šorin riigikogu hoone koridoris, peatselt juba riigikogu liikmena Foto Urmas Saard — Marko Šorin riigikogu hoone koridoris, peatselt juba riigikogu liikmena. Foto: Urmas Saard

Kuna Maardu linnapea Vladimir Arhipov jättis täna peaminister Jüri Ratase asendusliikmena riigikogus vande andmata, siis otsustas Marko Šorin kasutada talle antud õigust ja asuda tööle riigikogu liikmena. „Tuleb homme hommikul aegsasti teele asuda, sest tipptunnil võib Tallinnas kergesti ajahätta jääda. Küsisin igaks juhuks, mis saab kui hilinen kaks minutit? Selle peale tehti väga tõsist häält. Sain aru, et riigikogus hinnatakse täpsust,“ rääkis täpsust ja korda armastav Šorin.

Mis oli täna ametist lahkunud linnapea viimane tõsine töö? „Alates kella kahest toimus Toris omavalitsuste esindajate nõupidamine ühinemise asjus. Kohal olid kõik neli osapoolt: Sindi linna, Tori, Sauga ja Are valla volitatud läbirääkijad. Meiega oli ka maavanem Kalev Kaljuste. Tööpäev läks üle määratud aja.“

Kas homne päev tuleb lihtsam, antakse aega sisse elada ja kohaneda uue töökohaga? „Teisipäeval Tallinnas viibides ja uuest tööst kõneldes sain aru, et tööle tuleb asuda kohe vahetult pärast vande andmist.“ Šorin rääkis, et tänase info põhjal määrab fraktsiooni esimees ta suure tõenäosusega väliskomisjoni liikmeks ja päev võib tänasest veelgi pikemaks ning pingelisemaks kujuneda.

Loe edasi: Marko Šorinist saab homme riigikogu liige

Marko Šorin ei anna täna riigikogu ees vannet

Täna annavad vande need inimesed, kes asuvad asendama ministriteks läinud riigikogu liikmeid.

Kadri Simsonil on Marko Šorinile midagi olulist öelda Foto Urmas Saard — Kadri Simsonil on Marko Šorinile midagi olulist öelda. Foto: Urmas Saard

Eile teatas Delfi („Vaata, kes saavad uue kolmikliidu ministrite asemel riigikogusse“) sündmustest etteruttavalt, et Keskerakonnast tuleb uute ministrite asemel riigikokku lisaks teistele ka Sindi linnapea Marko Šorin. „Peaministriks saava Jüri Ratase asendusliige on tegelikult Maardu linnapea Vladimir Arhipov, kuid tema teatas, et ei lähe riigikokku,“ kirjutas Delfi.

Kas Šorin on siis täna riigikogu ees vannet andmas? „Ei ole,“ kinnitas Šorin täna hommikul. „Jüri Ratase asendusliige Vladimir Arhipov on öelnud, et tema ei lähe riigikokku. Aga tulenevalt seadusandlusest ei saa ta sellest kohast muudmoodi loobuda, kui jätta vanne andmata. Mingid muud variandid, kirjalik avaldus või muu, siin ei loe. Kui ta täna vannet ei anna, siis läheb järjekord üle järgmisele asendusliikmele, mitte enne seda,“ selgitas Šorin.

„Mina annan ausat infot, nii nagu asjad on. Mina ei saa asjadest etterutata, sest see puudutab mind ja minu peret isiklikult,“ jääb Šorin selgesõnaliselt ühemõtteliseks. Tema tänane päevakava on seotud Sindiga. „Kell kaks läheme Torisse ühinemislepingut arutama.“

Urmas Saard

Eraldatud rahastus võimaldab uurida Pärnu kaubajaama tasuvust

Pärnu linnavolikogu planeeringukomisjoni aseesimees Viljo Vetik ütles, et praegu on viimane aeg tegeleda jõuliselt Rail Balticu kaubajaama kavandamisega Pärnusse.

1524 mm rööpmelaiusega Pärnu kaubajaam Foto Urmas Saard — 1524 mm rööpmelaiusega Pärnu kaubajaam. Foto: Urmas Saard

Vetik on osalenud ka EVR Cargo nõukogu ja Eesti Raudtee nõukogu töös. „Juba projekti koostamise alguses, 2013. aastal, osundasin vajadusele asetada kaubaveod reisijate sõidutamisest tähtsamale kohale. Hea, et linn tuli mõttega kaasa ja märkis detailplaneeringusse uue kaubajaama võimaliku asukoha Ehitajate tee äärsesse piirkonda.“

Vetik mäletab, et veel mõned aastad tagasi polnud Rail Balticu Eesti projektijuht Pärnu kaubajaama arengust eriti vaimustunud. Nüüd näib asi pisut liikuvat. Möödunud nädala reedel, 18. novembril allkirjastati järjekordne rahastuslepe, millesse on kirjutatud summa ka Pärnu kaubaterminali tasuvusuuringuteks. Seni on üksnes Muuga kaubaterminalist kõneldud. Kuid Vetik meenutas Briti konsultatsiooniettevõtte AECOM raudteeprojekti uuringut, mis tõi välja majandusliku põhjendatuse rajada lisaks Riia ja Tallinna ühendvedude terminalile kaubajaamad ka Panevežysesse ja Pärnusse.

Loe edasi: Eraldatud rahastus võimaldab uurida Pärnu kaubajaama tasuvust

Hans Soll on saanud aastaga kolm kõrget tunnustust

Kodanikualgatus aitas kaasa sellele, et riik omandas 2015. aastal Sindi paisu ja alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks.

Hans Soll tänab Sindi raekojas oma abilisi Foto Urmas Saard — Hans Soll tänab Sindi raekojas oma abilisi. Foto: Urmas Saard

Eile, 21. novembril andis siseminister Hanno Pevkur Tallinnas Suurgildi hoones toimunud pidulikul tunnustusüritusel viieteistkümnele silmapaistvale inimesele üle kodanikupäeva aumärgid. Teiste hulgas sai kõrge tunnustuse kodanikualgatuse „Sindi pais“ eestvedaja Hans Soll, kes seadis eesmärgiks Pärnu jõe alamjooksul asuva Sindi paisu avamise rändkaladele. Paisu asemel uue loodusilmelise kärestiku rajamisel võidavad kalavarude suurenemise läbi nii Pärnu jõestikus tegutsevad kalurid kui ka loodusturismiga tegelejad, kellel avanevad paremad võimalused kalaturismi arendamiseks ja kohaliku toidu pakkumiseks.

Kodanikupäeva aumärki antakse välja alates 1998. aastast. Tänavu esitati aumärgi komisjonile 85 ettepanekut aumärgi andmiseks.

Kodanike algatusrühma “Sindi pais” asutaja Hans Soll on käesoleval aastal lisaks viimasele tunnustusele pälvinud veel kaks suurt tunnustust. Veebruaris otsustati Hans Sollile anda Pärnumaa Vapimärk ja keskkonnaministeeriumi tänukiri.

Urmas Saard

Samal teemal:

Kodanike algatusrühma “Sindi pais” asutaja Hans Soll pälvis 2 tunnustust

Sindi muusikakool pälvis Sindi linnavalitsuse erilise tänu

Sindi linnavalitsus tänas Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli õpetajaid ja õpilasi osalemise eest õpilaskonverentsil „Andrew Winter – sintlasest maailmakuulsa meremaalija lugu“.

Täna õhtul toimunud igakuine Sindi muusikakooli õpilaskontsert algas tavapärasest pidulikumalt. Külalisena sai esmalt sõna Sindi linnapea Marko Šorin. Ta meenutas 9. novembril Sindi gümnaasiumis toimunud õpilaskonverentsi, mille suurepärasele kordaminekule andis olulise panuse ka linna muusikakool. Sindist võrsunud maailmakuulsale maalikunstnikule Andrew Winterile pühendatud konverentsi ettekanded vaheldusid muusikaliste paladega. Musitseerisid 19 õpilast ja 5 õpetajat. Muusikute pühendunud panus pälvis linnavalitsuse tähelepanu ja kõik 24 muusikut väärisid nimeliselt isiklikku tänukirja.

Linnapea tänamisele järgnes muusikakooli õpilaste kontsert.

Merike Teppan-Kolk ja Marko Šorin. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindi muusikakool pälvis Sindi linnavalitsuse erilise tänu