Pildigalerii ja video: südametule süütamine kodutänava koduõuel

Tänaste sündmuste ahelast sündis Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva avalöök, milles osalesid ka Sindi linna Raudtee tänava ühe väikese elamu inimesed.

Eesti Vabariik 100 südametule süütamine Sindi linnas Raudtee tänava koduõuel Foto Urmas Saard
Eesti Vabariik 100 südametule süütamine Sindi linnas Raudtee tänava koduõuel. Foto: Urmas Saard

Sada aastat tagasi, 8. aprillil, Petrogradis asetleidnud umbes 40 000 eestlase meeleavalduse mõjul liideti Venemaa Ajutise Valitsuse 1917. a 12. aprilli otsusega Eestimaa kubermang Liivimaa kubermangu põhjaosaga, mille tulemusena tekkis ühtne ja autonoomne Eestimaa kubermang.

Saja aasta tagusest Eestimaa ühendamisest ajendatuna matkasid ligikaudu 2500 inimest täna mööda kunagise kubermangupiiri erinevaid lõike Läänemere kalda ja Peipsi ranna vahel, tähistades sellega Eesti Vabariigi aastapäeva pidustuste algust. Vanimad osalejad olid 91-aastane naine ja 82-aastane mees. Noorimad olid käesoleval aastal sündinud lapsed.

„Elukutselised“ matkajad asusid rännakule täpselt mööda endist piiri ja vastavalt nende kulgemisele kustus rändurite kaasaskantavate GPS-seadmete abil piirjoon kunagise Eestimaa ja Liivimaa vahel.

Lisaks liikusid rahvamatkajad lihtsamini läbitavaid radu. Erinevaid matkaradu oli 18. Matka lõppedes kogunesid kõik matkalised üheksasse rahvamajja Tõstamaal, Lõpel, Järvakandis, Lelles, Kurgjal, Oisus, Päinurmes, Sadalas ja Avinurmes, kus saabujaid ootas soe supp ja meelelahutuslik kava.

Loe edasi: Pildigalerii ja video: südametule süütamine kodutänava koduõuel

Pärnumaal on käsil ettevalmistused nelja omavalitsuse ühinemiseks

Möödunud nädala neljapäeval ja reedel toimus Are, Sauga ja Tori valla ning Sindi linna ühisseminar Tõstamaa vallas asuvas Maria puhketalus, kuhu olid kutsutud nelja omavalituse ametnikud ja juhid, kokku pea 50 inimest.

Maria puhketalu peatus Foto Urmas Saard
Maria puhketalu peatus. Foto: Urmas Saard

Ühisseminari eesmärgiks oli saada omavahel tuttavaks ja pidada plaane, kuidas võiks ühinenud omavalitsuses olla ülesanded jaotatud ja millised oleksid võimalikud juhtimise mudelid.

[pullquote]suuremal osal ametnikel on võimalus saada tööd ühinenud omavalitsuses, väike osa peab töö saamiseks läbima ümber- või täiendõppe ning mõned pikema staažiga ametnikud soovivad loobuda ja suunduvad vanaduspensionile[/pullquote]Esimesel päeval toimus ametnikevaheline tutvumine ja oma valla senise juhtimise hindamine. Kõikide omavalitsuste esindajad vaagisid oma valla plusse ja miinuseid. Peale esitluste ärakuulamist oldi naabrite suhtes juba palju teadlikumad. Teisel päeval keskenduti uue ja suurema valla ülesannete täitmisele ning võimalikele struktuurilahendustele. Töögruppide moodustamisel võeti aluseks ülesanded, mis kohalikul omavalitsusel seadusejärgselt tuleb täita. Mitu tundi arutamist, vaidlemist ja kompromisside tegemist ning juba saidki töögrupijuhid esitleda valdkonna eesseisvaid ülesandeid, nende täitmiseks vajaminevaid ametikohti ja võimalikku juhtimismudelit.

Loe edasi: Pärnumaal on käsil ettevalmistused nelja omavalitsuse ühinemiseks

Versuses kohtusid kirjandushuvilised ja autorid

Pärnu kirjandusõhtute seitsmes hooaeg lõpetati eilse kogunemisega kohvikus Versus, kus kuuldi kõige värskemat loomingut pealinnast Võrumaani. Taas tullakse kokku oktoobri teisel laupäeval.

Versuse kirjandusõhtul esinejate ühispilt Foto Urmas Saard
Versuse kirjandusõhtul esinejate ühispilt. Foto: Urmas Saard

Kirjandusõhtut juhtis (:)kivisildnik, oma loomingut esitlesid Lauriito Meriloo, Margit Peterson, Alari Janson, Kerttu Rakke, Elis Kajo, Elina Allas, Riina Eigi ja Kristina Ruder. Vahepeal käis laval ka Mai Angerjärv, Pärnust pärit räppar. Samuti luges Belka ehk Ivo Orav paar luuletust.

Muusikalist vaheldust pakkus Kristel Mägedi lõõtsa ja lauluga. Ka Alari Jansonil oli tavapärasel kombel laululugu kaasas, haaras seinalt kitarri ja esitas ühe loo. Kirjandusõhtu ametliku osa järel ja pimeduse saabudes jäi kauemaks laulma Tajo Kadajas.

Esimesena sai sõna Lauriito Meriloo, kes sattus oma vaimuvara esitamisest sedavõrd hoogu, et luges värsse ka tänavale värsket õhku hingama kogunenud kirjandusrahvale.

Loe edasi: Versuses kohtusid kirjandushuvilised ja autorid

Sindis peeti kaheteistkümnendat võimlemispidu

Eilsega on Sindi Avatud Noortekeskus korraldanud juba tervelt tosinal korral võimlemispidu. Pärnu maakonnast registreerus 150 esinejat ja oma osalemisega tekitas elevust ka hiireke Hubert.

Sindi võimlemispidu 2017
Võimlemisrühma Stellla neiud, kellega Margit Scmidt 13 aastat tagasi Sindis alustas. Äärtel Helle Vent ja hiireke. Foto: Helen Parmen

Eelmisel aastal tähistas noorteühing 4H oma 25. juubelit, mis viis selle maskoti sünnipäevatuurile ja nii külastas sõbralik Hubert ka Sindi võimlemispidu. Hakkas siis sedavõrd meeldima, et oli eile ammu enne esimeste peoliste saabumist kohal. Jagas võimlemispeo kavalehti, rinnamärke, šokolaadi ja juhatas suurde saali.

Istusin siis hiirekese juhatusel hiirvaikselt oma kohale, Sindi noortekeskuse juhataja kõrvale. Alguseni oli veel mõni minut aega ja Helle Vent meenutas sosinal aastat 2005. „Sindi noortekeskus oli alles oma esimesi samme tegemas. Kaks endist huvijuhti, mina Sindi Gümnaasiumist ja Margit Schmidt Kilingi-Nõmme gümnaasiumist mõtlesime, mida vahvat võiks uue algatusena ette võtta? Oli ju varem koostöö alati suurepäraselt toiminud,“ jutustas Vent Sindi iluvõimlemisringi sünnilugu. Lasteaia juhtkond ja linnavalitsus olid kohe mõttest vaimustunud ja tööd alustati kolme kuni viieaastaste poiste ning tüdrukutega. Umbes 60 mudilasega lasteaia väikeses saalis pidi üsna raskelt alustama, aga mõne kuu möödudes jäid alles need, kellele ala meelejärgi oli. Hundiratas, spagaat, rõnga-, hüpitsa- ja pallikavad hakkasid vähehaaval ilmet võtma.

Loe edasi: Sindis peeti kaheteistkümnendat võimlemispidu

Uplistsikhe tähendab tõlkes jumalate kindlust

UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Uplistsikhe koobaslinn on raiutud Mtkvari ehk Kura jõe äärsele liivakivist kõrgele kaldapealsele, kus inimeste asemel on nüüd jäänud päriselanikena püsima ülisuured sisalikud.

Peatuspaik Bütsantsi ja India vahelisel teekonnal

Käsivarre pikkused ja veelgi suuremad sisalikud Uplistsikhe koobaslinnas. Foto: Urmas Saard

Iidne Uplistsikhe koobaslinn paikneb Gorist ligikaudu 10 km idas, Tbilisi jääb 80 km kaugusele. Aneri Giunashvili viis meid tunnelisse, mille sisse on ehitatud tänapäevane metallist trepp. Aneri võttis kohe kiirkäigul kõrgust ikka paar astet korraga ja meile sai juba alguses selgeks, et tema kannul püsimine pole kerge treeningharjutus. Endise džuudo sportlasena jätkus tal muidugi võhma tublisti rohkem ja nii suutis ta valutu kergusega hüpelda ka jumalate kindluse kaldpindadel ja seinadel nagu parkour’i sooritajad. Päris hullusti ta siiski ei hüpanud.

Palju rahulikumalt liikusid iidse linna tänavatel ja rajatistel ülisuured sisalikud. Nende suurus võis olla võrreldav käsivarre pikkusega. Inimestega olid nad harjunud ja nii võis vabalt ka meetri kauguselt neid imetleda.

Aneri oli Uplistsikhe ajaloo üksikasjadest hästi teadlik ja oskas mitmeid asju üksikasjaliselt kirjeldada. Oletatakse, et esimene asula asutati siinsetele nõlvadele juba üle 3000 aasta tagasi ja oli veel mõneti kasutuses kuni eelmise sajandi alguseni. Suure tõenäosusega varasel rauaajal rajatud Uplistsikhe koobaslinn olnud järjepidevalt asustatud keskajani. Oma õitsengu ajal laotus linn kaheksa hektari suurusele alale. Keskajal möödus linnast Bütsantsi ja India vaheline tähtis kaubatee. Kaubandus toimis ka ammuste Mediani ja Urartu tsivilisatsioonidega.

Loe edasi: Uplistsikhe tähendab tõlkes jumalate kindlust

Georgia põgenikekülas

Georgia reisi kuuendal päeval olime lähenemas ette võetud kauge teekonna ühele peamisele sihtpunktile, mille külastamist kõige rohkem oodati. Ootamatus tabas meid siis, kui teejuht eelistas mõningat teavet jagades jääda anonüümseks. Kõigest rääkides ei soovinud mõnel juhul teisedki inimesed oma nimega esineda, millega Külauudiste reporter ka sõnapidajana arvestab.

Inimröövid lunaraha küsimiseks

Mokhisi põgenikeküla. Foto: Urmas Saard

Tbilisi ja Gori vaheline ligemale 100 km pikkune maantee on riigi ida- ja lääneosa ühendav ainuke maantee, pealegi tipptee, kiirtee, valgustatud tee. Enne Eestist lennukile minekut lugesin Välisministeeriumi soovitust säilitada Georgias kõrgendatud ettevaatlikus, eriti maantee M27 läheduses, kuhu Vene lennukid 2008. aastal toimunud sõjaretkel pomme pillutasid. Lugedes ministeeriumi kodulehelt, et lahingutegevuse tagajärjel kannatanud aladelt (lõuna-Osseetia, Gori linna ümbrus ning Abhaasia kontrolljoon) on leitud miine ja teisi lõhkekehi, jääb mulje nagu olekski just need peamised ettevaatlikusele manitsemise põhjused.

Teejuht näitas käega Lõuna-Osseetia kontrolljoone suunas. Maanteest kõigest kiviheite kaugusel näeb terasemal vaatamisel venelaste kontrollposte. Aga see pole veel kõige hirmuäratavam. Maantee ja kontrolljoone vahel asuvad grusiinide põllumaad. Teejuhi sõnul pole harvad juhtumid, kui sealtpoolt kontrolljoont tullakse inimesi pantvangi võtma. Vabaks lastakse lunaraha tasumisel. Välismaalaste puhul pidavat hind kõrgem olema, ajakirjanikelt võidakse küsida veelgi soolasemat tasu. Tundus uskumatuna, aga polnud ka vähimatki alust kahelda jutustajate sõnades. Meenutame kasvõi meie juhtumit, kui Venemaa kõige kõrgemal riiklikul korraldusel rööviti tunamullu Eesti kaitsepolitseinik Eston Kohver ja viidi teisele poole demargatsioonijoont.

Loe edasi: Georgia põgenikekülas

Väljasõit Georgia äärealale

Teisipäeva õhtupoolikul liitusid taas meiega raadiokoolitajad Kärt ja Margus. Mingil ajal jõudis reisiseltskonnani uudis, et 28. märtsil jõustus Euroopa Liitu ja Schengeni lepinguga ühinenud riikidesse reisivatele Georgia kodanikele viisavabastus. Seda võimalust on grusiinid pikisilmi juba aastaid oodanud, ka see osa rahvast, kes Euroopa Liiduga ühinemise otstarbekuses kahtlevad.

Kui päris batuuti pole, sobib kargamiseks ka vana reformpõhjaga raudvoodi Foto Urmas Saard
Kui päris batuuti pole, sobib kargamiseks ka vana reformpõhjaga raudvoodi. Foto: Urmas Saard

Harjumatult Georgia normaalsuses

Ööbisime Lukhumi kodus. Pesta sai väljapool maja, välisseina külge kinnitatud tilaga anumast vett nõristades. Välikemmerg oli harjumatu. Naljatasime, et kükitada tuleb kotka kombel. Aga keegi ei virisenud, saime hakkama. Ainult paremast taskulambist tundsin puudust. Pidanuks kaasas olema.

Kodude kütmise üle võisime üksnes isekeskis mõtteid vahetades imetlust väljendada. Talviti ja nüüdki kevade aegu on ööd jahedad, aastasse sattub ka päris krõbedaid miinuskraade. Kuid ikkagi ei mõelda kapitaalselt sisseehitatud ahjudele, rääkimata keskküttest. Ainsa soojusallikana kasutatakse kõikjal peredes pisikest plekkahju, mille plekktoru suunatakse otse läbi lae ja katuse või seinast välja. Küsimusele, miks korralikke ahjusid ei tehta, jätavad inimesed õlakehitusega vastamata.

Järgmise päeva hommik valmistas unistele silmadele tõeliselt rõõmustava üllatuse. Seisime rõdul ja pilk kinnitus mägedes värskelt maha sadanud lumele, mis päikese käes eriliselt valgust pildus.

Loe edasi: Väljasõit Georgia äärealale

Põnev päev Lukhumiga

Neljas päev Georgias nõudis vaprust füüsiliseks pingutuseks, võimaldas tutvuda kauge ja lähema ajalooga ning lubas nautida imepärast loodusmaastikku, mis küll asub alles täielikku rohelusse puhkemise ootuses.

Nekresi kloostri veinihoidla Foto Urmas Saard
Nekresi kloostri veinihoidla. Foto: Urmas Saard

Grusiinide külalislahkus

Teisipäeval, 28. märtsil jätkasid Kärt ja Margus teise õppepäeva läbiviimisega, et koolitada tulevasi Georgia kristliku raadio toimetajaid, reportereid, tehnikuid ja teisi selle valdkonna töötajaid, kes suudaks edaspidi kohapeal eetrisse anda umbes samasuguseid saateid, mida Eestis on Pereraadio juba pea 25 aastat toimetanud. Ühe praktilise ülesande sooritamiseks saadeti tulevased raadioreporterid koguni tänavale inimesi küsitlema. Küsimus sõnastati lühidalt: miks on grusiinid nõnda külalislahked? Seda nad tõepoolest on!

Jätsime Aivariga Kärdi ja Marguse oma kohustuste juurde ning lahkusime Kharelist. Meid võttis oma autole Telavis elav Lukhum Maisuradze, kellega sõites nägime Nekresi kloostrit, Kaukasuse mäeahelikke, Gremi kindluslossi, Alazani jõge, Lukhumi majapidamist ja tema kodulinna vaatamisväärsuseid.

Loe edasi: Põnev päev Lukhumiga

Eestlased loobusid linnapea küllakutsest

Pühapäeval sõitsime Tbilisist välja, suunaga Kahheetiasse. Siis ei osanud veel uneski näha, et järgmisel päeval saame küllakutse kahte võhivõõrasse kodusse.

Kümneaastane Achi Avazashvili juhtis autot, millega tulime Kaukasuse ohtlikust piirkonnast välja Foto Urmas Saard
Kümneaastane Achi Avazashvili juhtis autot, millega tulime Kaukasuse ohtlikust piirkonnast välja. Foto: Urmas Saard

Teel nägime Georgiale iseloomulikku sõidumaneeri. Suunatule asemel eelistati vajadusel tuututamist. Lehmad autoteel ja ringristmikul liiklust häirivalt astumas ja kaamerameestele hasarti tekitamas. Kust lehmad tulid või kuhu nad olid minemas, jäi teadmata. Samamoodi jäi teadmata, kas lehmade liikumist teedel ka keegi juhtis või mitte. Tundus nagu suudaksid loomad päris iseseisvalt oma päevateekonda korraldada.

Mida nähtavamaks Kaukasuse mäeahelike lumised tipud muutusid, seda suuremat elevust päikese kiirtes helendavad vaated tekitasid. Enne Khareli linna jõudmist tegi autojuht kõrvalpõike viinamarja istanduste keskele. Ühe istanduse värava kõrval nägime hea välimusega väikest ehitist ja akent katvat Georgia lippu. Tegemist on Šaakashvilile kuuluva istandusega, mille väravas peab valvsalt valvet rahuliku olemusega koer. Kunagine Georgia president ise on alates 2015. a maist Ukrainas Odessa oblasti kuberner.

Loe edasi: Eestlased loobusid linnapea küllakutsest

Õigeusklikus Georgias on kohta ka protestantlikul kirikul

Tbilisi kulla fondi muuseumis rääkis giid, et kristlus jõudis Georgiasse 3. sajandil. Kas naljatamisi või tõsiselt mõeldes, pigem siiski tõsiselt, peetakse Georgias oma maad kristlikuks juba ajast enne Jeesuse sündimist.

Tbilisi äärelinna ehitatava moodsa arhitektuuriga kiriku makett Foto Urmas Saard
Tbilisi äärelinna ehitatava moodsa arhitektuuriga kiriku makett. Foto: Urmas Saard

Seega peaaegu tuhatkond aastat enne ristikiriku jõudmist  Eestimaale. Teatavasti on ristiusul kolm peamist suunda: katoliiklus, õigeusk ja protestantlus. Praegu kuulub Georgia rahvuslikku õigeusu kirikusse arvatavalt enam kui 80% elanikkonnast. Aga vähesel määral on esindatud ka protestantlik kirik. Nii on Georgias täiesti elujõuliselt olemas teiste protestantlike liikumiste kõrval ka baptistid, kellel pidavat olema poolesajas koguduses umbes 15 000 innukat liiget. Georgia Evangeelne Baptisti Kirik kuulub Euroopa Baptisti Föderatsiooni. Meenutuseks, et baptism pole mingi uus sektantlik nähtus. Baptismi eellugu langeb ligilähedaselt samasse aega, kui Saksamaal levis 16. sajandil luterlik reformatsioon.

Tbilisi mitmest kirikust õnnestus lähemalt tutvuda Lodkinis asuva kogudusega, kes ehitab uut hoonet, mille hotellis sai ööbitud esimesel ja viimasel Georgias viibimise ööl. Meid võõrustanud Marina Maisashvili sõnul on kogudusel 69 liiget. Pühapäevasel teenistusel võis näha väga suurt hulka pühapäevakooli lapsi. Marina ütles, et Georgia baptistid tähistavad tänavu oktoobris oma tegevuse 150. aastapäeva.

Loe edasi: Õigeusklikus Georgias on kohta ka protestantlikul kirikul

Pildikesi Georgia pealinnast

Urbekuu viimasel nädalal külastas eestlaste neljane seltskond Georgia riigi kõige eripalgelisemaid paiku. Kuigi igaühe Georgias viibimise eesmärk ja head kavatsused olid seitsme päeva sees mõneti erinevad, ühendas kõiki reisikaaslaseid tahe näha, kogeda ja mõista kauget maad, suurepärane omavaheline läbisaamine ning päris tõsiseltvõetav naljasoon.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Tbilisi köisraudtee. Foto: Urmas Saard

Kas Georgia asub Euroopas või Aasias? See pidi selge olema reisikindlustajale. Natuke arupidamist ja siis otsustati, et kindlustus tuleb teha väljapoole Euroopat. Georgia rahvas ise peab oma Euroopasse kuulumist endastmõistetavaks tõsiasjaks. Veelgi enam. Kõikjal näeb Georgia lipu kõrval lehvimas Euroopa liidu kuldsete tähtedega sinist lippu. Jääb mulje, nagu kuuluks Georgia Euroopa liitu rohkem kui Eesti.

Kas öelda Georgia või Gruusia? Sellele küsimusele puudub üksmeelne vastus. Gruusia valitsus on soovitanud hoiduda nimekuju ‘Gruzia’ kasutamisest ja palunud tarvitada ‘Georgiat’. Sealne elanikkond ei näi väga valitsuse algatust toetavat, aga pole ka märgatavalt muudatuse vastu.

Milline on maa, mis asub autosõidul kolme tuhande kilomeetri või kahe ööpäeva kaugusel? Lennates asub Georgia siiski oluliselt lähemal: Tallinnast 40 minutit Läti pealinna ja ümberistumisega Riiast Tbilisi kestab lend kolm tundi. Tbilisi jõudes nihkub kellaaeg paar tundi tagasi.

Loe edasi: Pildikesi Georgia pealinnast

Wöhrmanni omaaegse kalevivabriku hoonestus variseb

Pealtnägijate sõnul varises 17. märtsil Sindi omaaegse kalevivabriku ühe hoone nurk suures ulatuses maha ja välisel vaatlusel võib karta peatselt uusi murenemisi.

17 märtsil toimunud varing Sindi omaegses kalevivabrikus Foto Urmas Saard
17. märtsil toimunud varing Sindi omaegses kalevivabrikus. Foto: Urmas Saard

Muinsuskaitseameti järelvalveosakonna Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent ütles, et talle oli sellest eile teatanud Tolaram Grupi esindaja.

„Eile õhtul leppisime kokku, arvestades omaniku esindaja ja meie insener-konsultandi ajakavu, et läheme koos omaniku esindaja ja Muinsuskaitseameti insener-konsultandiga mälestist üle vaatama ning varingu põhjuseid välja selgitama esmaspäeval. Siis on võimalik öelda, millised on esmased hädavajalikud tööd. Seadusest tulenevalt on omanikul mälestise korrashoiu ja vajadusel remondi kohustus. See on lähtepunkt. Mis, kuidas ja millal selgub järgmise nädala jooksul,“ selgitas Rent.

Tegemist on peaväravast vaadatuna parempoolse kasutuses olnud hoonega.

Sindi linnavolikogu aseesimees Aleksander Kask ütles, et on pidevalt murega vabriku varemeid jälginud. Tema teada on varinguid toimunud ka vabriku territooriumit läbiva kanali juures. Peaväravast otse kaugema hooneosa seina vaadates võib samuti näha väljasopistumist.

Loe edasi: Wöhrmanni omaaegse kalevivabriku hoonestus variseb

Infomess Suunaja ja Pärnu Töömess Pärnu Kontserdimajas

Pärnumaa suurim infomess Suunaja toimus tänavu esmakordselt ühiselt Pärnu Töömessiga.

Pärnumaa suurimal infomessil Suunaja Foto Urmas Saard
Pärnumaa suurimal infomessil Suunaja. Foto: Urmas Saard

Töömessi ala koondati põhiliselt kontserdimaja suurde saali ja infomess tegutses oluliselt väiksemal pinnal kammersaalis. Näis, et õppeasutused mahtusid kõik kenasti üksteise kõrvale ära, aga vahekäikudes liikumine jäi kitsaks ja tekitas kohati tahtmatut nügimist. Tunda oli ka õhupuudust. Mõne kooli esindaja suust kuuldus tagasihoidlikku rahulolematust ka sellepärast, et noored ei pääsenud igal katsel kohe teda huvitanud õppeasutuse boksi juurde. Põhjuseks täiskasvanud tööotsijate eriline huvi kõikvõimalike meenete vastu.

Töötukassa Pärnumaa osakonna tööandjate konsultant Sigrid Jamnes avaldas arvamust, et järgmisel aastal võiks kaaluda kontserdimaja kolmanda korruse täies mahus kasutusele võtmist, mis võimaldaks kaht messi hajusamalt terves hoones paigutada.

Pärnumaa koolidest hakkasid silma Pärnu Täiskasvanute gümnaasium, Kilingi-Nõmme gümnaasium, Tõstamaa keskkool, Sindi gümnaasium, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Pärnu Saksa tehnoloogiakool, Paikuse politseikool.

Loe edasi: Infomess Suunaja ja Pärnu Töömess Pärnu Kontserdimajas

Seljametsa muuseum külastas Sindi muuseumit

„Kevad toob alati kaasa meeleolu tõusu ja suurendab tegutsemistahet,“ ütles muuseumipedagoogina jätkav Seljametsa muuseumi eksjuhataja Laine Järvemäe, kes külastas kevade hakul koos uue juhataja Annika Põltsamiga Sindi linna muuseumit.

Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam (vasakul) ja Laine Järvemäe Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam (vasakul) ja Laine Järvemäe Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

1. märtsist Seljametsa muuseumi juhatajana tööd alustanud Annika Põltsam soovis tutvuda naabrite ja nende tegemistega. Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend tegi ringkäigu väikese maja tubades ja andis selgitusi museaalide kohta. Laine Järvemäe arvates oli uut ja huvitavat palju. Järvemäe nägemuses oli näitus „Sinine tikand vanaema riidekapist“ väga nostalgiline, sest neis esemeis leidus tema jaoks palju tuttavat lapsepõlvekodust. Põltsam elab Vaskrääma külas, kus peab juba viiendat aastat avatud käsitöökambrit. Sellepärast on tema eriline huvi igasugune käsitöö. Mõlemat külalist üllatas Jakob Suti suur maal Sindi kirikust. Jutuks tuli ka sama kiriku edasine saatus.

Kohvilauas tunti mõlemapoolselt huvi naabrite lähemate ja kaugemate plaanide vastu. „Paari tunni vältel vahetasime infot kummagi mäluasutuse hetkeseisust ja lähituleviku tegemistest. Võrdlesime asutuste eelarveid, pidasime aru lahtiolekuaegade, külastatavuse, soojamajanduse, personali koosseisude jpm üle. Räägiti ka muret tekitavatest probleemidest. Seljametsa muuseumis on ruumi rohkem, Sindis tuleb jätkuvalt seista silmitsi ruumipuudusega ja sellele lahenduse leidmisega. Juttu oleks jätkunud kauemakski,“ vahendas kohtumise muljeid Vellend.

Loe edasi: Seljametsa muuseum külastas Sindi muuseumit

Mati Kaal rääkis loomaaedade ülesannetest

Kauaaegne Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal esines täna Pärnu Tervise konverentsisaalis ümmarguselt kolmesajale Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajale loenguga, mille pealkirjaks on „Loomaaiad ja elurikkus“.

Mati Kaal esineb Pärnu väärikate auditooriumile Foto Urmas Saard
Mati Kaal esineb Pärnu väärikate auditooriumile. Foto: Urmas Saard

Kogu elu ühes asutuses töötanud Kaal alustas Tallinna loomaias juba enne Tartu ülikooli bioloogia eriala õppimise lõpetamist, aastal 1968. Loomaaia direktor sai temast 1975. aastal. Selles ametis töötas ta kuni eelmise aasta 1. juulini, aga praegu koordineerib poole kohaga nõunikuna loomaaia jääkaru kodu ehitust.

Jääkaru uus eluase on kujundatud Kaalu mõtete alusel ja seepärast oli väärikatel põnev kuulda otse idee autorilt, millisena kogu tervik välja nägema hakkab. „Jääkarusid saab läbi klaasi näha toimetamas nii vee peal kui vee all. Nende kasutusse antakse kaks suurt basseiniga aedikut. Mõlemas basseinis ringleb kokku 3000 m3 vett, mida tuleb paar korda ööpäevas filtritest läbi lasta. Just filtrid, pumbad ja kõik muu tehniline süsteem teebki selle rajatise pööraselt kalliks, aga nii neid asju tänapäeval tehaksegi,“ selgitas Kaal. Kolmas aedik on ilma basseinita.

Loe edasi: Mati Kaal rääkis loomaaedade ülesannetest

Punase vahtra kool – 180. juubelit tähistav Sindi gümnaasium

Sindi kooli värv on punane. Jalutades rahulikus väikelinnas Sindis on raske mitte märgata majesteetlikku 1901. aastal ehitatud punastest tellistest koolimaja, mis on üks linna sümbolitest. Kooli sümboliks on aga maja ees kasvav punane vaher. Nagu eesti keeltki, on ka kooli sümbolit mitmed korrad püütud oma auväärselt kohalt minema pühkida, kuid ajaloo keerdkäikude kiuste on puu taas sirgumas oma ajaloolises asukohas. Kooli logoks on andnud ainet selle sama punase vahtra leht. Ja koolipere armastab oma sümboleid ning kasutab neid suurima aupaklikkusega ka kõikidel tellitavatel meenetel, mistõttu on needki valdavalt punased.

Ain Keerup, kümnendat aastat Sindi gümnaasiumi direktor Foto Urmas Saard
Ain Keerup, kümnendat aastat Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard

„Tahtmata küll punast värvi ületähtsustada, on viimastel aastatel koolil sujunud koostöö väga hästi teisegi punast värvi oma tunnusvärviks pidava institutsiooniga – Päästeametiga. Ainsana Pärnumaa üldhariduskoolidest saab Sindi Gümnaasiumis valida valikainena vabatahtliku päästja eelkutseõppe,“ räägib Ain Keerup, kellel tänavu täitub kümme pingelist tööaastat Sindi gümnaasiumi direktorina.

Ainulaadset leidub selles koolis veelgi ja tänavu on erakordselt eaka haridusasutuse eluloos muljetavaldavalt palju ümmarguse numbriga tähistatavaid ajamärke vähemalt poole tosina jagu.

Vestluse alguses näitab Keerup paljude fotodega kujundatud ülevaatliku tekstiga kooli tutvustavat voldikut. Pildid kõnetavad lugejat ise ja säästavad kogenud tippjuhi aega, mis muidu kuluks vestluspartnerile koolist üldmulje loomiseks. Kuigi ega direktor kooli tutvustamata läbi saa, sest läheneval infomessil Suunaja 2017 tuleb nii temal, direktori asetäitjal Margit Rebasel kui ka 10. klassi õpilastel Chätlynil, Elirial, Nettyl ja Egonil vastata sadadele küsimustele, mida esitavad Sindi gümnaasiumis õppimisvõimalustest huvitatud noored.

Loe edasi: Punase vahtra kool – 180. juubelit tähistav Sindi gümnaasium

Lüdigi mehed laulsid kevadele

Pärnu Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor tuli kell 12:29 alanud astronoomilisele kevadele laulmisega Tallinna Väravate juurde vastu.

Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor tervitab Pärnus Tallinna väravate all kevadet Foto Urmas Saard
Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor tervitab Pärnus Tallinna väravate all kevadet. Foto: Urmas Saard

Kevadet, pärnakaid, Lüdigi mehi ja nende laulmist juhatanud Evelin Meid tervitas Pärnu abilinnapea Jane Mets. „Esimesel aprillil tähistate oma tegevuse 70. juubelit ja sellest pool aega olete siinsete väravate all kevade saabumist lauluga tervitanud. Üle mitme aasta tuleb kevad keset päeva, mitte ööpimeduses ega varavalges. Küllap soovis kevad sedakorda eriliselt rõhutada, et pole unustanud õiget tuleku aega nagu unustas talv tänavu oma kohaloleku vajaduse. Ja sügis jäigi kuni kevadeni kestma. Tänagi üritab suure lobjaka sajuga midagi näidata. Aga lumikellukesed juba õitsevad ja kuldnokkagi olevat nähtud,“ rääkis Mets.

„Tuli kevad, tulid lauljad linnud, tulid lindudega ühes sa,“ luges abilinnapea ühest väga vanast laulusalmist. „Mis oli see ‘sa’? Seda kirjas ei olnud. Aga edasi räägitakse: tuli ta. Mina usun, et see ‘ta’ oli päike. Oli soojus, võibolla oli armastus, aga võibolla oli tervis,“ luges Mets värsse ja lasi kevadmõtetel lennata. „Nüüd ja kohe mõelge, mida te kevadelt kõige rohkem ootate ja uskuge, see läheb täide.“

Loe edasi: Lüdigi mehed laulsid kevadele

Sindi muuseumi kogud täienevad keskmiselt iga paari nädala järel

Käesoleval nädalal tõi sintlane Mai Jürs muuseumisse möödunud sajandi kolmekümnendatel tikitud loodusmotiiviga seinavaiba, mis täiendas hästi omaaegset töölise magamistoa seina voodi kohal.

Tikkimistöö tegi kolmekümnendail aastail Audru valla Lindi külas elanud Liisa Tõnst kingituseks oma ämmale Foto Urmas Saard
Tikkimistöö tegi kolmekümnendail aastail Audru valla Lindi külas elanud Liisa Tõnst kingituseks oma ämmale. Foto: Urmas Saard

Mõõtmetega 125X65 cm linasele riidele tikitud loodusmotiiv kujutab esiplaanil seisvat hirve koos vasikaga, taamal näeb kolme männipuud. Tikkimistöö tegi kolmekümnendail aastail Audru valla Lindi külas elanud Liisa Tõnst kingituseks oma ämmale Anna Tõtntsule, kes kasutas seda Tori vallas, Soone külas, Soometsa talus vooditaguse vaibana kuni aastani 1959.

Mai Jürs tuli mõttele selle käsitöö Sindi muuseumile kinkida pärast seda, kui oli lugenud uudist Helin-Helme Mugamäe sinise tikandiga vaipade näitusest.

Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ütles, et muuseumisse tuuakse uusi museaale keskmiselt iga kahe nädala järel. Väiksemate asjade alalisele hoiule võtmisega saab veel hakkama, aga suuremate esemete jaoks jääb ruumi väheks ja siis peab juba tõsiselt kaaluma nende vastuvõtmist.

Urmas Saard

Lavatähtede matkimine Sindi gümnaasiumis

Staarijäljendamise ehk playback võistlus on kujunenud Sindi gümnaasiumi õpilastele igal aastal oodatud sündmuseks. Täna oli kaheksa etteastet oma koolist ja üks külalisesinemine Pärnu Rääma põhikoolist.

Las Kechup, Sindi gümnaasiumi 5A klassi esinemine Foto Urmas Saard
Las Kechup, Sindi gümnaasiumi 5.A klassi esinemine. Foto: Urmas Saard

Konkursil osalenud noored said ülesandeks omavahel oskuslikult kombineerida näitlemis- ja esinemisoskuseid, eesmärgiga tuua žürii ja publiku ette võimalikult täpne koopia originaalesitusest. Playback võimaldas noortel samastuda neile meelepärase artistiga ja tunda endid laval staaridena.

Lavale julgesid minna ennast proovile panema Sindi gümnaasiumi klassidest 2.B (Vello Orumets, Vihm); 3.B (Ot Vinta); 4.A (Kala, Buratino lugu); 4.B (Beyond Beyond, So Alive); 5.A (Phil Collins, In the air tonight); 5.A (Las Kechup, The ketchup song), 7.B ja 1.A (Shape of that power); 5.B ja 4.A (Meisterjaan, Parmupillihullus) ning külalisena Rääma põhikooli 5. klass (Kate Bush, Wuthering heigts). Etteasteks anti aega poolteist kuni kolm minutit.

Matkimisõhtu juhtideks olid Sindi gümnaasiumi õpilased Eliria Kaup ja Ats Tobias Pikk, kes usutlesid kõiki esinejaid pärast nende etteastet.

Loe edasi: Lavatähtede matkimine Sindi gümnaasiumis

Sindi linnavalitsus kõnetas õpetajaid

Emakeelepäeval külastasid Sindi linnapea Rein Ariko ning linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe Sindi gümnaasiumi õpetajaid.

Tatjana Grigorjeva-Keerup ja Mart Tõnismäe Foto Urmas Saard
Tatjana Grigorjeva-Keerup ja Mart Tõnismäe. Foto: Urmas Saard

Pikal vahetunnil aset leidnud kohtumisel andsid linnapea ja nõunik kõigepealt üle 2016. aasta kultuuritegelase aunimetusega kaasneva klaas püsti õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupile, kes ei saanud Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval pidulikul aktusel selle vastuvõtmisel osaleda. Grigorjeva-Keerupi teened kultuuri erinevates valdkondades on märkimisväärselt ulatuslikud, väljudes koolisisestest tegevustest veel palju kaugemalegi.

Tõnismäe on pärast haridus- ja kultuurinõuniku ametisse nimetamist ennast juba päris põhjalikult tutvustanud linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonile, aga pidas õpetajate suhtes lugupidavaks ennast ka neile lühidalt esitleda. Samal esinemisel tunnustas Tõnismäe õpetajate vastutusrikast tööd.

Nõunik rääkis vajadusest kutsuda ümarlaua taha Sindis igapäevaselt hariduse ja kultuuriga lähedases suhtes töötavad inimesed. Kohtumine toimub juba 24. märtsil.

Loe edasi: Sindi linnavalitsus kõnetas õpetajaid

Kodanikuajakirjanduse selts tänab Sindi õpetajat

Emakeelepäeval tänas Eesti kodanikuajakirjanduse selts Sindi gümnaasiumi eesti keele õpetajat, kes on toonud paljude õpilaste väärtuslikud kirjatööd suurema hulga lugejate ette, motiveerides nõnda õpilasi veelgi loomingulisemalt kirjutama, aga samaaegselt ka mitmekesistades Külauudiste portaali lugemise valikuid.

Raili Juss hoiab käes Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi poolt kingitud Külauudiste logoga tassi Foto Urmas Saard
Raili Juss hoiab käes Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi poolt kingitud Külauudiste logoga tassi. Foto: Urmas Saard

Külauudiste ja Sindi gümnaasiumi vaheline loominguline koostöö algas möödunud aasta lõppedes. Õpetaja Raili Juss tegi valiku oma õpilaste parimatest töödest, mis kõnetasid ka Külauudiste lugejaid. Kirjutajaks olid praegused vilistlased, kelle tööd valmisid 9. klassis 2009/2010. õppeaastal.

Sama algatusega jätkus koostöö Tartu rahu aastapäeval.

Nädalapäevad enne Eesti Vabariigi aastapäeva avaldas Külauudiste portaal seitsme põhikooliastme õpilase tööd. Õpilased avaldasid mõtteid Eesti riigist ja tänavu 180. sünnipäeva tähistavast Sindi gümnaasiumist.

Lugejatelt saadud meeldiv tagasiside lubab hea algatusega jätkata. Üheks näiteks on lugeja Margit Petersoni kirjutatud  positiivne arvustus. Soovides loominguliste mõtetega Sindi gümnaasiumiga edasi minna kinkis kodanikuajakirjanduse selts Raili Jussile suurepärase koostöömärgiks Külauudiste logoga nimelise tassi.

Urmas Saard

Loe edasi: Kodanikuajakirjanduse selts tänab Sindi õpetajat

Erasmus+ projekt Pärnus Nooruse Majas

5.-13. märtsil toimus Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus “Gender – awareness to be aware“.

Rahvusvaheline treeningkursus Gender - awareness to be aware Foto Uudo Laane
Rahvusvaheline treeningkursus Gender – awareness to be aware. Foto: Uudo Laane

Koolitajateks olid Ieva Grundsteine Lätist ja Laszlo Földi Ungarist ning osalejateks 26 noorsootöötajat Eestist, Lätist, Ungarist, Itaaliast, Türgist, Belgiast, Kreekast, Prantsusmaalt, Tšehhi Vabariigist, Portugalist, Hollandist ja Poolast. Igast riigist kaks kuni neli osalejat.

Euroopa Liidu Erasmus+ programmi vahenditest rahastatud projekti eesmärk oli suurendada noorsootöötajate pädevust ja teadmisi soolise võrdsuse teemal.

Projekti jätkuna on iga osaleja kohustus koju naastes sellel teemal noorte seas teadlikkust tõsta, et nad tunneksid ära soopõhise diskrimineerimise olukordi ja oskaksid neid lahendada.

Noorte seas korraldatud tegevused tuleb ka dokumenteerida.

Loe edasi: Erasmus+ projekt Pärnus Nooruse Majas

Roosa õpetaja roosas klassis

„Helluse, osavõtlikkuse, armastuse värv. Nii koolitusel sellest teada sain, kui koolitaja mind üleni roosana nägi,“ selgitab Eneli, Sindi gümnaasiumi algklasside õpilastele õpetaja Eneli Arusaar, keda tegelikult jätkub kuni gümnaasiumi astme viimase klassini ja isegi vilistlaste jaoks.

Eneli Arusaar Foto Urmas Saard
Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Täna on koolipäev läbi, aga reedene päev ei tähenda veel Enelile töönädala lõppemist. Tuleb veel tegeleda õpilasteatri näitemängu tekstidega. Tekstide kirjutamist ja lugemist peab Eneli võrdväärselt väga tähtsaks tegevuseks, mida nõuab äärmise rangusega nii endalt kui õpilastelt.

Viin tema mõtted varem kokkulepitud külastusega töiselt tegevuselt kõrvale. Poetan end pisut kartlikult ukse vahelt klassiruumi, paberisse pakitud buketi varred on vist liiga pikaks jäänud. Ehmatan hetkeks, kui tajun pakendi puudutust vastu põrandat. Ei, see ei ole luud. Mitte ka sauna viht, nagu tuttav vene mees Kooli tänavat pidi vastu tulles ekslikult arvas, kui küsis kas sauna? Alles klassi jõudes taipan, et lillekimbu pidanuks paberist vabastama juba ukse taga. Aga nüüd on hilja. Niipea, kui esimesed suured õied nähtavale ilmuvad, hüüatab Eneli, et Star liilia on tema lemmiklilli. Saan esimest korda teada, et olemas on ka Star liilia, veel vähem võisin aimata, et tegu tema lemmikuga. Taas juhatas juhus. Enam ei saa aru, kas tema kaunis nägu muutub pisarmärjaks või hingelist liigutust peegeldavaks peegelpildiks. Kingitud lilled pole ainsad. Suur hulk erinevaid lilli on leidnud sobiva koha pikal aknalaual, roosade kardinate vahel.

Loe edasi: Roosa õpetaja roosas klassis

Tunnike kirjaniku ja kirjastajaga

„Lood ja tegelased elavad mu peas, arenevad, tekivad tegevusliinid. Ja kui see kõik paberile kirja ei saa, siis lähen lõhki,“ kirjutab Heli Künnapas oma raamatus „Minu ilus elu maal“ ja tunnistab, et iga endast välja saadetud looga saab tõesti sisemus selgemaks.

Heli Künnapas Foto Urmas Saard
Heli Künnapas. Foto: Urmas Saard

Kindlasti köidab autori selgus ka lugejat, kes tunneb kiiresti ära, kas kirjanik teab või ei tea, millest ta räägib. Heli teadmine ei tekita kahtlust. Hea vestluskaaslasena teab ta vastata küsimustele ka siis, kui küsijal puudub piisav selgus küsimuse sõnastamiseks. Meie jutuajamine toimus Pärnus Port Artur 2 kaubanduskeskuse kolmanda korruse Piano kohvikus vabalt kulgeva vestlusena, ilma usutluseks ettevalmistatud küsimuste ja vastuste vooruta.

Urmas: „Ma ei tunne ennast kolmekümne viie aastasena väga vanana…,“ ütleb sinu tegelane sarja „Mõni õhtu romantikat“ teise raamatu esimeses loos. Oled kohe saamas oma jutustuse minategelasega samaealiseks. Kuidas tunned sina ennast selles teadmises?

Heli: Ma ei tunne, et oleksin vanem kui olin kahekümneviieselt. Loomulikult kümne aasta tagustele aegadele mõeldes olen nüüdseks targem ja kogenum. Tegutsemisrõõmu ja võimalusi on aga nüüdseks hulga rohkem, sest olen kogu aeg liikunud selle poole, mis tõesti silma särama paneb ja millega tegeleda tahaks.

Loe edasi: Tunnike kirjaniku ja kirjastajaga

Sindi pensionärid tähistasid naistepäeva

Sindi sotsiaaltöökeskuses naistepäeva tähistanud pensionäre külastas üllatuskülalisena riigikogu liige Marko Šorin, kes kinkis kõigile kohalviibinuile nelgiõie ja vestles enamikke huvitanud teemadel.

Marko Šorin kingib Sindi naispensionäridele naistepäevaks nelgiõie Foto Urmas Saard
Marko Šorin kingib Sindi naispensionäridele naistepäevaks nelgiõie. Foto: Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse sotsiaalnõunik Anu Eisenschmidt tänas Juta Vellestet, kes korraldab pensionäride vabaaja sisustamist alates esimesest kogunemisest kuni tänaseni ja jätkab samaga ka edaspidi.

Tantsuks musitseeris Jüri Rotikülast ehk kodanikunimega Jüri Saamel. Sünnipäeva laulu laulis Jüri Meeli Leemanile ja Maimu Miilile.

Šorin rääkis riigikogu tööst, mis jääb sageli inimestel nägemata. Ta tõi näiteks tänase päeva istungi, mis kestis kõigest 3 minutit ja võib jätta tavakodanikule eksliku mulje, et nii lihtsalt poliitiku päevad mööduvadki. Šorin rääkis sellestki, kuidas ta igal võimalikul juhul esitab kolleegidele küsimusi Sindi kohta, et nõnda pidevalt tutvustada oma kodulinna. Näiteks küsis ta haridusministrilt, kus asub Eesti vanim järjepidevalt tegutsev lasteaed? Kuna seda küsis Šorin, siis pidas Mailis Reps kõige tõenäolisemaks Sindi lasteaeda. Ja õigesti vastas. Täna sai Sindi lasteaed juba 123aastaseks.

Loe edasi: Sindi pensionärid tähistasid naistepäeva