Urmas Saard

Sindi Gümnaasium võõrustab käesoleval nädalal Erasmus+ programmis osalevaid õpetajaid Türgist, Itaaliast, Belgiast ja Poolast

Täna ennelõunal tutvusid Poola Publiczna Szkola Podstawowa w Porebie Spytkowskiej, Belgia L’Etincelle, Itaalia Instituto Comprensivo Statale ja Türgi Naside Halil Gelendost Ortaokulu õpetajad Sindi gümnaasiumiga. Pärastlõunal kohtus külalistega Sindi linnapea Marko Šorin.

Silva Sikk tervitab neljast riigist saabuvaid õpetajaid Foto Urmas Saard — Silva Sikk tervitab neljast riigist saabuvaid õpetajaid. Foto: Urmas Saard

Erasmus+ asendas Comeniuse

„Erasmus+ koolidevahelise koostööprojekti „I love to play maths” (Ma armastan mängida matemaatikat) peamiseks eesmärgiks on matemaatika õpetamise ja õppimise lihtsustamine,“ ütles viie kooli osalemisel Sindis tööd koordineeriv Silja Sikk. „Kuna matemaatikat peetakse tänanpäeva noorele väga raskeks õppeainkes, on otsustatud seda mänguliste abinõudega lihtsustada. Projekti lõpptulemuseks peab olema kaks raamatut: üks raamat õpetajatele, mida saab õppetunnis kasutada, teine materjalidest, mis aitavad õpilasel mänguliselt lihtsustatult matemaatikat õppida. Projekt puudutab põhikooli osa ja kestab teist aastat. Praeguseks on iga riik valmistanud 15 materjali. Viimaks peab olema kõigilt 20 mängumaterjali raamatute koostamiseks.“ Projektiga „Ma armastan mängida matemaatikat“ saab tutvuda kodulehel www.mathslove.com

Loe edasi: Sindi Gümnaasium võõrustab käesoleval nädalal Erasmus+ programmis osalevaid õpetajaid Türgist, Itaaliast, Belgiast ja Poolast

Eelseisvate kliimamuutustega suurenevate üleujutustega tegeletakse aegsasti

Üleujutatud Ranna park Foto Urmas Saard — Üleujutatud Ranna park. Foto: Urmas Saard

Eesti alustas kliimamuutuste mõjudega kohanemise rakenduskava koostamist 2014. aastal. Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud kliimamuutuste mõjude hindamise ja kohanemismeetmete väljatöötamise planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teema II vahearuanne, mille koostas Tartu Ülikool koos Eesti Maaülikooli, Sisekaitseakadeemia ja Norra Linna- ja regionaaluuringute instituudiga. Allpool leiab lugeja aruandest väljavõtteid, mis käsitlevad üleujutusi Edela-Eesti rannikutel, põhiliselt küll Pärnus.

Muutustest üldiselt

Eesti alal on meretaseme tõusu senini suuresti kompenseerinud isostaatiline maa kerkimine, mille intensiivsus on suurem Loode-Eestis. Geoloogilistel andmetel on viimase 7500 aasta vältel maakerke kiirused Eesti alal ületanud meretaseme tõusu.

Loe edasi: Eelseisvate kliimamuutustega suurenevate üleujutustega tegeletakse aegsasti

Maikellukese punaste marjadega tasub olla ettevaatlik

Piibelehe marjad Foto Urmas Saard — Piibelehe marjad. Foto: Urmas Saard

Täna kalmistul lehti riisudes nägin paljude piibelehtede vahel kahte rootsu, mille küljes rippus ühtekokku kuraditosina jagu ahvatlevalt meelitava välimusega punast marja. Enamasti märkan loodust siis, kui edela tuul puhub merevee Pärnu tänavatele, vesipüks puudutab veepinda, tuisulume vaalud kerkivad tavatult kõrgele või juhtub veel midagi harva esinevat. Kevadel olen näinud suurtel aladel maikellukesi õitsemas, aga ei teadnud, et sügise saabudes võib samade varte otsas näha päris punaseid marju. Vikipeedia järgi peaks täpsem värvus olema oranžpunane. Ilmselt ei paista oktoobris maha langevate puulehtede tõttu marjad nii hästi silma, kui valged õied suve tulekul. Teine põhjus võib olla selles, et marjad kukuvad enne märkamist maha.

Uurisin marju lähemalt ja läbi kaamera objektiivi. Kodus püüdsin lugemisega teadmisi täiendada. Rahvapäraste nimede hulgas on ka lillikas, karikelled, villvallikas ja lambakeel.

Loe edasi: Maikellukese punaste marjadega tasub olla ettevaatlik

Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby külastab Sindit

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby külastab seoses Pärnu Briti päevadega 15. oktoobril Sindi gümnaasiumit, kus esineb õpilastele loenguga.

Christopher Bruce Holtby, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Tallinnas, on asetanud veteranipäeval (2013) Püha Jüri monumendi ajalamile pärja Foto Urmas Saard — Christopher Bruce Holtby veteranipäeval (2013) Püha Jüri monumendi juures. Foto: Urmas Saard

Varem NATO-s ja Euroopa Liidus töötanud härra Chris Holtby on olnud Briti suursaadik Eestis alates 2012. aastast, kui 21. veebruaril president Toomas Hendrik Ilves võttis Kadriorus vastu tema volikirja. Tallinnas resideeruv Ühendkuningriigi suursaadik Holtby on korduvalt Pärnumaad külastanud, Kihnu saart koguni kolmel korral, aga Sindit väisab esmakordselt. Briti päeva Sindi gümnaasiumis korraldav õpetaja Silva Sikk ütles, et nii kõrge ametiisik austab oma visiidiga nende kooli esmakordselt. Sikk lisas siiski täpsustavalt juurde, et eelmisel aastal külastasid Sindi gümnaasiumit Briti suursaatkonna töötajad ja kool osales ka üle-eelmisel aastal korraldatud Briti päevadel.

Sindi gümnaasium on suurt tuntust kogunud sinimustvalge lipukultuuri tähtsustamisega, aga kool osaleb innukalt ka mitmesugustes rahvusvahelistes projektides: varem oli Comenius, nüüd Erasmus. Täna lendasidki esimesed külalised Türgist ja Itaaliast Eestisse, et osaleda Sindis kuni 15. oktoobrini kestvas Erasmus projektis. Homme saabub peamiselt õpetajaid veel Belgiast ja Poolast. Arvatavasti kohtub suursaadik ka nende Euroopa Liidu kodanikega, lootis Sikk.

Loe edasi: Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby külastab Sindit

Jõõpres alustati tänavuste Pärnu Briti päevadega juba aegsasti enne 14. oktoobrit

Möödunud aastal MTÜ Estobrit algatusel peetud Pärnu Briti päevad omandavad tänavu juba märkimisväärselt suuremat haaret, millega liituvad ka maakonna pisemad kogukonnad ja nende kõige nooremadki kodanikud.

Lavassaare raudteemuuseumi rööbastel olev auruvedur meenutab pisut Sodori saarel jutustatud auruvedurit Thomas Foto Urmas Saard — Lavassaare raudteemuuseumi rööbastel olev auruvedur meenutab pisut Sodori saarel jutustatud auruvedurit Thomas. Foto: Urmas Saard

Jõõpre Jõmmu lasteaia mudilased räägivad väikesest vedurist nimega Thomas, aga loetakse teisigi lugusid Inglismaast ja Inglismaalt. Auruvedur Thomase sarja raamatute jutustused on Jõõpre lastele lähedasemad seepärast, et neist mitte kaugel asuvas Lavassaare raudtemuuseumis näeb mitmeid vanu vedureid. Näiteks Sodori saarel buss Bertie’ga võidusõitu tegev Thomas näib raamatu joonistusega võrreldes kuidagi sarnasena ühe Lavassaares konutava auruveduriga.

Jõõpre kooli õpetaja Ülle Haavasaar ütles, et 5. oktoobriks valmis videoklipp teemal Halloween. Selles osalesid 5. klassi näiteringi õpilased. Filmisid ja video panid kokku 9. klassi õpilased Melanie-Anett Toomast ja Samantha Ubakivi. Videoklipp on üks osa 14. oktoobril Paikuse põhikoolis toimuvast konkursist, milles osaleb ka Jõõpre kooli 3-liikmeline võistkond Briti päevadele pühendatud Pärnumaa koolide viktoriinil.

Võõrkeelte kabinetis vahetuvad stendid materjalidega teemal the UK, the Royal Family, Holidays in the UK jms. Inglise keele tundides kasutatakse õppetöös erinevaid veebilehekülgi, näiteks www.projectbritain.com jms. Haavasaar täpsustas, et osa tegevusest, mis sobitub hästi Briti päevadesse, on toimunud juba septembris, aga ta lubas teemat kajastada 12.-16. oktoobri ainetundideski.

Pärnu Briti päevad toimuvad 14. kuni 18. oktoobrini.

Urmas Saard

Piima- ja leivanädala tegevus koondus Sindi lasteaia Punamütsikese kohvikusse

Käesoleva aasta jaanuari seisuga kuulub üle riigi tervist edendavate lasteaedade võrgustikku 246 koolieelset lasteasutust, ühendusega on liitunud ka Eesti vanim järjepidevalt tegutsev Sindi lasteaed, kus tervise nõukogu eestvedamisel sisustati tänavune leivanädal mudilastele hästi meeldejäävate sündmustega.

Viljapead, mille teradest valmivad leib ja sai Foto Urmas Saard — Viljapead, mille teradest valmivad leib ja sai. Foto: Urmas Saard

Reede hommikul kogunesid lasteaia rühmade Puhhid, Lepatriinud, Pesamuna, Päikesejänku, Tibud ja Mesimumm võimlemissaali, kus lastega vestlesid Punamütsike (Eve Vellner) ja tema abiline (Astrid Närep). Õpetaja Ülle Jantson mängis akordionit.

Lastehommikul vaadati õpetlikku nukunäidendit „Väike kirju kana ja nisutera“, mille on inglise muinasjutu ainetel loonud Jaan Rannap. Lasteaia õppealajuhataja Reine Tänav ütles, et näidend leiti lasteajakirja Täheke 1987. a märtsi numbrist. Kui Punamütsike ja abiline suured peegeluksed kõrvale lükkasid, ilmusid järgemööda nukuteatri lavale kana, kass, koer, part, nisupea. Nähtamatuks jäid Erika Sõrmus, Eda Sillaots, Helle Tõkke, Siiri Sankovski, aga mitte hääletuks. Laval oli vilgast tegevust ja laisklevat tegevusetust ning jutlemist parasjagu. Aga väga lühidalt jutustades leidis väike kirju kana nisutera, siblis tera mulda ja sirmi varjust hakkas kerkima nisukõrs suure viljapeaga. Kui kana viimaks krõbeda pruuni saiaga tuli, tahtsid kõigepealt need saiakääru ampsata, kes midagi selle pätsi valmimise heaks polnud tahtnud teha. Tuleb ette, et nii juhtub teinekord ka päris elus ja mitte ainult muinasjutus.

Loe edasi: Piima- ja leivanädala tegevus koondus Sindi lasteaia Punamütsikese kohvikusse

Šoti peotantsud Pärnu Nooruse Majas

17. oktoobril algusega kell 19:00 toimub Pärnu Nooruse Majas šoti peotantsude õhtu, kus tantsuks mängib Tallinna Keilibänd.

Möödunud aastal tantsiti keilit Café Grand'is Foto Urmas Saard — Möödunud aastal Café Grand’is. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Samas esitletakse šoti kilti, mida pole sünnis teadmatusest nalja visates seelikuks nimetada.[/pullquote]Tänavu teist aastat aset leidvad Pärnu Briti päevad annavad taas võimaluse keilit tantsida. Selgituseks, et šotlased ütlevad peotantsu kohta ceilidh, mis eestlaste suus kõlab lihtsalt keili. Enamasti on keilitantsud kiiretempolised, mõned siiski ka rahulikumad, aga kindlasti lõbusad. Šoti keilitantsuks sobilikke riile, džiige, tusteppe ja teisi muusikapalasid mängivad kontrabassi, akordioni ja viiuliga Jaagup Kippar, Sulev Reisberg ja Enrik Visla. Kippari sõnul pole eelnev tantsukogemus oluline. Tantsud sobivad edasijõudnute kõrval hästi ka algajatele. Vajaduse korral lubas Kippar ettehõikajana kõndida iga tantsu eelnevalt ilma muusikata läbi: korra või kaks või seni, kuni liikumine lõpuks selgeks saab. „Ja siis läheb lahti bändi saatel do-si-dootamiseks ja paju koorimiseks,“ naljatas Kippar.

Loe edasi: Šoti peotantsud Pärnu Nooruse Majas

Mari Suurväli: Pärnumaa Tulevikutegijate ideekonkursil tegi „puhta töö“ Sindi gümnaasium

Pärnumaa ettevõtlusnädala ühe osana korraldati eile Tulevikutegijate ideekonkurss „Keskkonnasõbralik ettevõte kodukohta Pärnumaal“, mis toimus taas traditsioonilises paigas, Port Artur 2 aatriumis.

Sindi õpilased peavad vajalikuks loomahoiu asutamist oma kodulinna Foto Urmas Saard — Sindi õpilased peavad vajalikuks loomahoiu asutamist oma kodulinna. Foto: Urmas Saard

Ideekonkurssi korraldavad Pärnu kolledž, Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsioon ja MTÜ Ettevõtlushariduse Selts. Tänavu osalesid Pärnu Koidula gümnaasium, Pärnu ühisgümnaasium, Vändra gümnaasium, Sindi gümnaasium ja Pärnjõe põhikool. Žürii hindas eraldi kolme vanuseastet: algklasse, põhikooli osa ja gümnasiste.

Algklasside arvestuses 1. “Loomahoid”, 2. “Kosmosemaja”, juhendaja Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar. 3. “Teade taskusse”, juhendaja Pärnjõe põhikooli õpetaja Eve Sikka.

Põhikoolide arvestuses 1. “Hea tuju maja”, 2. “Mehaaniline õunapurustaja”, juhendaja Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar. 3. “Varjupaik-pood”, juhendaja Vändra gümnaasiumi õpetaja Silja Enok.

Gümnaasiumide astmes 1. koht ja Swedbanki eripreemia “Dogiforta”, juhendaja Vändra gümnaasiumi õpetaja Silja Enok ja Riina Sikkal. 2. koht ning Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse eriauhind “Keskkonnasõbralik parkla”, 3. koht “CFA”, kahe viimase juhendaja Pärnu ühisgümnaasiumi õpetaja Mari Suurväli.

Loe edasi: Mari Suurväli: Pärnumaa Tulevikutegijate ideekonkursil tegi „puhta töö“ Sindi gümnaasium

Briti päev 15. oktoobril Sindis

Kolletamispäevast kuni 18. oktoobrini Pärnus kestvate Briti päevade ettevõtmised koonduvad ühel päeval peamiselt Sindi linna, kus tähelepanu keskmesse asetuvad „Alice Imedemaal“ jutustused, lisaks sellele külastab Sindi gümnaasiumit ka Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby.

Sindi muusikakoolis toimub Alice Imedemaa tund, mille sisustab muusikaajaloo õpetaja Kristi Rulli Foto Urmas Saard — Sindi muusikakoolis toimub “Alice Imedemaa” tund, mille sisustab muusikaajaloo õpetaja Kristi Rulli. Foto: Urmas Saard

„Briti päevi tähistatakse Sindi gümnaasiumis juba kolmandat aastat, kuigi Estobrit MTÜ on Pärnumaal alles teist korda peakorraldaja,“ selgitas õpetaja Silva Sikk, kelle juhtida on koolimajas ka tänavune sündmuste rohke päev.

„Esimesel aastal külastas meid Wales’i meeskoor. Nende esinemine oli tõeliselt meeliülendav. Teisel aastal valmistasime traditsioonilisi Briti küpsetisi ja meid külastasid Briti saatkonna töötajad. Sel aastal on au vastu võtta härra suursaadikut,“ rääkis Sikk.

Juba eelnevalt on Briti päevade raames toimunud raamatukogutunnid õpilastele. Kooli raamatukogujuhataja Imbi Jalakas valmistas ette suurepärase näituse teejoomise traditsioonidest ja „Alice imedemaal” 150. aastapäevaks. Tundides tutvustatakse õpilastele raamatu autorit, raamatut ja tee ning teekannu ajalugu.

Härra Holtby saabudes on kõigepealt väike kohvilaud ja vestlusring. „Peale seda esineb suursaadik gümnaasiumi õpilastele ja loomulikult palume tal ka raamatukogus näitust külastada. Kuna samal ajal on koolis rahvusvahelise Erasmus+ projekti „I love to play maths” neljas kohtumine ja meil on külalised erinevatest Euroopa riikidest, siis proovime suursaadiku ka meie külalistega kokku viia,“ tutvustas Sikk sellele päevale plaanitud kavatsusi.

Loe edasi: Briti päev 15. oktoobril Sindis

Urmas Saard: Sindi linnapea

Marko Šorin ja Viljo Vetik Foto Urmas Saard — Marko Šorin ja Viljo Vetik. Foto: Urmas Saard

Lugesin 30. septembri Pärnu Postimeest seni, kuni jõudsin Kaupo Meieli arvamusloo pealkirjani „Maailma kõige igavam Pärnu linnapea“. Jäin küsivalt mõttesse ja panin lehe kõrvale. Mõni päev hiljem sattus silmapaar uuesti samale pealkirjale ja enda eelarvamust maha surudes lugesin loo peaaegu lõpuni. Tegin hästi, et lugesin, sest üksnes nii sain teada, et artikli sisu loob Romek Kosenkraniusest positiivse kuvandi, mida olingi juba varem mõelnud. Muuhulgas leidis Meiel, et meer ei eksponeeri end mõõdutundetult ega nori avalikkuse tähelepanu, austust ja tänu. Seda lugedes mõtlesin võrdluspildis Sindi linnapead Marko Šorinit.

Aga viimane lõik jäi lugemata, sest naine jõudis töölt koju ja siis kuulus kogu tähelepanu temale. Küsis, kas mäletan ammusest ajast inimest, keda tema enam ära ei tundnud, aga olevat tundunud väga tuttavana. Küsinud, kus me nüüd elame ja kuuldes, et Sindist, läinud unustatud tuttava nägu särama. „See on ju väga vahva linn ja teil pidavat olema hästi tore linnapea,“ vahendas abikaasa Pärnu turult kuuldud uudist minulegi. Umbes samasuguseid uudiseid olen kuulnud varemgi ja mitte ainult Pärnust, vaid maakonna piiridest kaugemaltki.

Loe edasi: Urmas Saard: Sindi linnapea

Harrastusornitoloog Eedi Lelovi juhendamisel vaadeldi Sindis elutsevaid linde

Täna hommikul Sindis Sõpruse pargis toimunud linnuvaatlusel märgati 18 selgesti ära tuntavat lindu, neist vaieldamatult kõige arvukamalt kohati siisikest, kuid sagedamini ka rasvatihast ja pasknääri, päeva alguse väärtuslikumaks linnuliigiks peeti kahtlematult rababistrikku.

Harrastusornitoloog Eedi Lelov Foto Urmas Saard — Eedi Lelov, harrastusornitoloog. Foto: Urmas Saard

Käesoleval nädalavahetusel toimuvad traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch 2015. Sellega pööratakse tähelepanu lindude sügisrändele ja meid ümbritsevale linnurikkusele. Veebruari Eesti Looduses ütleb Fred Jüssi: „Võime tänaval kohata poisse, kes tunnevad kolmekümmend automarki, aga kes tunneks kaht laululindu, neid me ei leia.“ Üks neist poistest, kel vanust turjal juba peale kuuekümne, olen ka mina. Võibolla väheste eksimistega tunnen ära siiski lisaks tuvile ja varblasele veel mõne linnukese, aga mitte eriti palju. Selles teadmises valmistas head meelt aegsasti levitatud kuulutus, et alanud õppeaastast Sindi gümnaasiumis bioloogiat õpetama asunud Eedi Lelov teeb huvilistele linnuvaatluse hommiku. Halinga valla Kodesmaa külas elav mees on enda sõnul juba alates kolmeteistkümnendast eluaastast sobitanud lindudega väga lähedaseid suhteid. Naljatledes ütles lindude tundja, et kui enam pöialpoisi häält ei kuule, tuleks endale tunnistada vanaduse saabumist. Praegu igaljuhul Tony Blair’i ja Toomas Hendrik Ilvesega samal aastal sündinud mehel seda märgata polnud.

Loe edasi: Harrastusornitoloog Eedi Lelovi juhendamisel vaadeldi Sindis elutsevaid linde

Sindi noortekeskuses küpsetavad poisid kooke ja keedavad moosi

Sindi Avatud Noortekeskuses töötav Liidia Pihhus ütles, et keskuse juhataja Helle Vent toob pidevalt oma suvila aiamaalt õunu söögiks. Külmkapis on alati koogitainas küpsetamist ootamas. Eile koorisid ja lõikusid õunu Sten Reimann, Steven Reimann ja Siim-Rasmus Lindau ning keetsid Pihhuse juhendamisel neist moosi, mida enda küpsetatud kookidele peale panna. „Tuli täitsa maitsev,“ kiitis Vent moosikeetjaid. „Õunu on suvilas nii palju, et teeme ka talveks ja siis juba rohkem.“

Õunamoos ja pannkoogid puha poiste enda tehtud. Foto: Helle Vent

Urmas Saard

Sindi naisliidu naised tõid eakate päeval korjanduse kasti seltsimajja

Sindi Naisliit tähistas täna koostöös linna seltsimaja ja sotsiaaltöökeskusega eakate päeva, mis ühildati lasteaia kaasalöömisel muusikapäevaga.

Eakad ülekaalus

Ülle Jantson oma laululastega Sindi lasteaiast Foto Marko Šorin — Ülle Jantson oma laululastega Sindi lasteaiast. Foto: Marko Šorin

Esmalt kuulutati rahvusvaheline eakate päev välja ÜRO Peaassamblee poolt 1990. aastal. Maailma rahvastiku ealises koosseisus toimub pidev muutumine ja praegu elab üks kümnest inimesest vanuses 60 või eakamana, aga tulevikku vaatavatel hinnangutel on juba lähema 35 aasta pärast esimest korda inimkonna ajaloos üle 60-aastaseid lastest rohkem. Käesoleva aasta eakate päeva teemaks valiti jätkuv areng ja eakate kaasatus linnakeskkonnas.

Eakate päev ühendati muusikapäevaga

Sindi naisliit otsustas päevast võtta maksimaalse ja pöörata erilist tähelepanu ka muusika tähtsusele ja rollile meie igapäevases elus just nõnda nagu omaaegne Rahvusvahelise Muusikanõukogu president Yehudi Menuhin seda mõtles, kui ta 1975. a algatas üleilmse muusikapäeva tähistamise. Lisaks eakate päevale on 1. oktoober ka muusikapäev. Naisliit kutsus oma poolesajale külalisele esinema Sindi lasteaia suure mudilaspere.

Loe edasi: Sindi naisliidu naised tõid eakate päeval korjanduse kasti seltsimajja

Pärnumaale rajatav energiasäästlik Jõemänniku elurajoon sai nurgakivi

Mihklipäeval paigaldati nurgakivi Jõemänniku elamurajoonile, mis asub Pärnust 7 kilomeetri kaugusel asuvas Paikuse valla Silla külas.

Pärnu mavanem Kalev Kaljuste viskab nurgakivi sisse peidetud silindrile betoonisegu peale Foto Urmas Saard — Pärnu mavanem Kalev Kaljuste viskab nurgakivi sisse peidetud silindrile betoonisegu peale. Foto: Urmas Saard

Maalilise Reiu jõe kaldal ja kõrgete mändide varjus kerkivate ühepereelamuteni on arendaja oma rahaga ehitanud 900 meetrit uut teed, mis praeguseks on vallale juba üle antud ja loodetavasti saab lähitulevikus ka mustkatte. Arendaja on ehitusala ettevalmistuseks teinud ära suure töö pinnase kuivendamiseks ja selleks kaevanud sügavad sirged kraavid, mis juhivad liigse vee jõkke. Elamute piirkonna sisesed tänavad on juba varustatud tänavavalgustusega. 42 posti küljes on tänapäevased väga vähese elektrikuluga pirnid: kahekümne kahel 56 W, ülejäänud 50 W.

Jõemännikut arendab P-Trucks OÜ, elamud on projekteerinud Pind OÜ ja ehitab Ardis Ehitus, müüjaks LVM Kinnisvara. 29. septembri keskpäevaks kogunesid kõik peamised asjaosalised, aga ka Paikuse vallavanem Kuno Erkmann ja Pärnu maavanem Kalev Kaljuste Kiisa tee 1 valmiva maja ette, kus töömees kaevas peaukse kõrvale väikese süvendi sümboolse nurgakivi kapsli betoonisegusse peitmise tarvis. Piduliku sündmuse käigus asetas Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige, kapslisse ehitust puudutava dokumentatsiooni usus, et sajandite möödudes võiks minevik endast kasulikke sõnumeid edasi anda. Silindrisse mahtusid veel sama päeva Pärnu Postimees, käibel olevad mündid ja paberraha, nimekaardid.

Loe edasi: Pärnumaale rajatav energiasäästlik Jõemänniku elurajoon sai nurgakivi

„Kirju-mirju maailm“ on Sindis avatud Maie Tamme käsitööde näituse pealkiri

Tänasest kuni 25. novembrini soojendavad Sindi muuseumi seinasid Maie Tamme lapitekid, mille kohta Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ütles, et need pole tekid, vaid kunst.

Maie Tamme Kirju-mirju maailm Foto Urmas Saard — Maie Tamme Kirju-mirju maailm. Foto: Urmas Saard

„Kui mul midagi hästi välja kukub, siis tahan seda ka teistele näidata ja jagada,“ jutustas näituse avamisel Maie Tamme, kellel olevat pensionieas hakanud kummalisel kombel rohkem aega kätte jääma, kuigi jätkab koolis geograafia ja bioloogia õpetamist. „Mõtlesin siis, kuidas aega täita ja avastasin enda sees istuva maalimise kuradi, kes kippus välja tulema,“ naeris Tamme ja temaga koos kõik teisedki head kolleegid töö juurest. Kuidas tal senine maalimine on õnnestunud, saab tutvuda veel terve kolletamiskuu jooksul Sindi Linnaraamatukogus.

„Õmblemine on mul kogu elu olnud. Alates kuuendast klassist olen ma endale alati riideid ise õmblenud. Alguses ema muidugi juhendas. Lastele õmblesin samuti. Tahtsin, et minu lapsed oleksid teistest ilusamini riides,“ rääkis Tamme, kes tahtnud õpetajakski saada eelkõige sellepärast, et õpetajad nõnda ilusasti riides käivad. „Sõjaaegsed õpetajad oskasid vähesest kõike teha ja kaunilt tikkida. Oli üks õpetaja, keda ma jumaldasin, sest tal olid nii ilusad riided. Hiljem mõtlesin, et tegelikult olid tal lihtsad riided, aga väga hästi tehtud, tikitud ja kaunistatud. Ja rullidega soeng meeldis samuti. Kuidas saad sa olla õpetaja ja mitte ilusti riides käija? Ikka tegin ise.“ Aga õmblemine tõi vahel talle isegi leiva lauale.

Loe edasi: „Kirju-mirju maailm“ on Sindis avatud Maie Tamme käsitööde näituse pealkiri

Eedi Lelov ootab laupäeval Sindi loodusesõpru lindude sügisvaatlusele

Linnuvaatluse eestvedajaks on Sindi gümnaasium ja retkejuhiks kooli progümnaasiumi osa bioloogiaõpetaja Eedi Lelov, Pärnu linnuklubi Buteo president ning harrastusornitoloog. Lindude sügisvaatlusest huvitatud rahvas koguneb 3.oktoobri hommikul kell 8.00 Sindi raehoone juurde.

Rändlinnud kogunevad parvedesse Foto Urmas Saard — Rändlinnud kogunevad parvedesse. Foto: Urmas Saard

Lelov soovitab panna selga ilmale vastav riietus. Kellel olemas, võtku kaasa binokkel ja lindude välimääraja, mida on eesti keeles ilmunud omajagu.

Mihklikuu Sindi Sõnumid lugejatele ütleb Lelov, et meis kõigis on uudishimu ümbritseva kohta. „Järjest rohkem linnastuvas Euroopas tunneb rahvas tõmmet loodusesse. Inimest paelub aasal lendav liblikas, veest väljahüppav kala ja üle taevalaotuse lendavad linnuparved. Kevad ja sügis on pilkupüüdvad ja vast kõige enim emotsioone tekitavad aastaajad. Mõlema aastaaja üheks märksõnaks on lindude ränne.“

Järgnevalt selgitab ta, et juba aastakümneid organiseeritakse Euroopas ja aeg-ajalt ka Euroopaga piirnevatel aladel viinakuu esimesel nädalavahetusel rahvusvahelisi linnuvaatluspäevi – birdwatch. „Oktoobri alguses on sügisränne kõige silmatorkavam. Sel ajal on võimalus vaadelda ja mõtiskleda looduse väärtuste ja tema säilimise üle. Minnakse rannaaladele, parkidesse, põldudele, et saada osa looduse ürgsest vaatemängust.“

Eesti linnuhuvilisi ühendav Eesti Ornitoloogiaühing koordineerib linnuvaatlusi üle riigi ja tänavu toimub organiseeritud linnuvaatlus ka Sindi linnas.

Urmas Saard

Sindis vaadati sinimustvalge lipu näitust ja Tori koolile kingiti 10 kandelippu

Välisministeeriumi nõunik ja Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei kohtus täna Sindit külastades linnapea Marko Šoriniga, tutvus linna vaatamisväärsuste ning muuseumi väljapanekutega. Trei tõi Sindi gümnaasiumisse Eesti lipu 120-ks aastapäevaks valminud rändnäituse, esines õpilastele loenguga, tänas lipu seltsi aukirjadega linnavalitsust ja linnapead koostöövalmiduse eest lipukultuuri edendamisel. Ühtlasi sai Tori põhikool kingituseks 10 sinimustvalget kandelippu.

Presidendi kellast ja lipu päevast

Jüri Trei tänab Pille Usinat Tori põhikoolis tehtud töö eest Foto Urmas Saard — Jüri Trei tänab Pille Usinat Tori põhikoolis tehtud töö eest. Foto: Urmas Saard

Jüri Trei on töötanud viimased paarkümmend aastat ja pisut pealegi välisministeeriumi teenistuses, esmalt protokolliosakonna esimese sekretärina. Selles ametis vastutas ta riiklike suursündmuste ja kõrgetasemeliste riigivisiitide eeskujuliku korralduse eest. Alates käesoleva aastatuhande teisest aastast on Trei välisministeeriumi pressi- ja avaliku diplomaatiosakonna nõunik. Kuid tänasele visiidile saabus ta esmajoones lipu seltsi esimehena, keda kutsusid kolmepoolselt nii Sindi linnavalitsus, Sindi gümnaasium kui ka lipu seltsi Sindi osakonna liikmed.

Kohtumisel ajaloolises raehoones vestlesid Šorin ja Trei põgusalt päevapoliitilistel teemadel, seejärel jutustas linnapea Presidendi kella saamise lugu ja tutvustas hoonet üldisemalt. Jalutuskäigul renoveeritud endiste raudteejaama hoonete juures rääkis Šorin ainulaadsest muinsusväärtuslikust hoonetekompleksist, mille sarnast terves riigis kusagil mujal sarnasel kujul säilitatud pole. Samas paigas tervitas juunis 75 aastat tagasi sadu Vabaduse Risti Vendade kokkutulekule tulnud sõjasangareid kogu linnarahvas ja selle mälestusväärse päeva meenutuseks toimus lipu seltsi liikme Lembit Roosimäe ettepanekul käesoleva aasta 4. juunil võimas lipu päeva paraad.

Loe edasi: Sindis vaadati sinimustvalge lipu näitust ja Tori koolile kingiti 10 kandelippu

Pärnumaa Spordiliit korraldas kaheksanda Pärnumaa rattaretke, suur pildigalerii

Täna keskpäeval lähetati 472 pedaalijat Pärnu Kesklinna silla juurest kaheksandale Pärnumaa rattaretkele võimalusega valida kolme erineva pikkusega teekonna vahel.

Sindi pedaalijad on Pärnusse jõudnud Foto Urmas Saard — Sindi pedaalijad on Pärnusse jõudnud. Foto: Urmas Saard

Tänavu saabuti igal sügisel toimuvale maakonna rattaretkele Tori, Sindi, Paikuse suunalt esimest korda ühissõidul. Torist asuti Pärnu poole liikuma juba 9.30. Sindi vahele jõudes põigati linna raekoja juurde, mille ees sooritati mõned auringid. Muusikahelid tervitasid kogunevaid rattureid ja peaukse ees registreeris Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu oma linna rattureid. Paberile kanti 9 nime ja iga nime kirjapanija sai rinda Sindi linna vapiga märgi. Kõige arvukamalt oli esindatud Sindi linnavalitsus: 5 naist ja 1 mees. Kõigil kuuel oli seljas ühesugune valge T-särk, mille esist ja seljatagust kaunistas suur linna vapp. Kell 10.30 saatis linnapea Marko Šorin nii teekonda alustanud kui vahepeatuse teinud kaugemalt tulnud ratturid heade sõnadega Pärnu poole väntama.

Paikuse alevis ühineti naabervalla inimestega.

Tervislikke eluviise hindavad jalgratturid valisid vastavalt meeleolule ja jõuvarudele 9-, 20- või 42kilomeetrise asfaltlindi. Poolteist tundi enne ühisminekut toimusid lühikesed lastesõidud.

Loe edasi: Pärnumaa Spordiliit korraldas kaheksanda Pärnumaa rattaretke, suur pildigalerii

Eestist võistleb automudelismi maailmameistrivõistlustel neli sõitjat

Teisest kümnenda oktoobrini toimub Tšehhi Vabariigi pealinnas Prahas ISRA 2015 MM juhtrajasõidus.

Sindi automudelismi ringrajal Foto Urmas Saard — Sindi automudelismi ringrajal. Foto: Urmas Saard

Võisteldakse 4 klassis: PR-24 (meeskonnasõit, 2 võistlejat meeskonnas); F1-32; ES-32 ja ES-24. Eestist osaleb sel aastal 4 võistlejat: Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine Haapsalust ja Pärnu maakonnast Andy Aron Sindist ning Karmen Mets Jõõprest. PR-24 meeskondadena sõidavad Kaiar ja Margus ning Andy ja Karmen. „Teele asume pühapäeval peale lõunat, et saaksime mõne päeva uuel rajal enne võistlusi trenni teha,“ rääkis Johannes Mets, Sindi automudelismi keskuse juhataja.

Võistlusi saab jälgida ka internetti logides. Valides ISRA 2015 ja sealt alla kerides klikkida lõppu paremal pool servas Live ning avanevadki veebikaamerad. Otselink: http://isra2015.com/webcam

Urmas Saard

XIV Leo Kreinini mälestusvõistluse rändkarikas läks Lätti

Täna toimusid Paikuse spordikeskuses XIV Leo Kreinini mälestusvõistlused kreeka-rooma ja naistemaadluses. Traditsiooniliselt läheb rändkarikas 130 kg kehakaalu parimale, kelleks sedakorda oli Liepaja maadleja Uldis Glazins.

Kauri Mitt, Tiia-Triin Tomson, Polina Sahno Foto Urmas Saard — Kauri Mitt, Tiia-Triin Tomson, Polina Sahno. Foto: Urmas Saard

Tänavu sügisel tuli maadlusmatile 124 võistlejat Eestist, Lätist, Leedust. Muidugi oli sarnaselt eelmistele aastatele seegi kord arvukalt maadlejaid Pärnu maadlusklubist Leo, kes on mälestusvõistluse peakorraldaja.

Neidude vanusegrupis 2000 ja nooremad ning kehakaalus 44 kg jäi MK Leo maadleja Tiia-Triin Tomson SK Tapa vastase Polina Sahno paremusele küll alla, aga võitles siiski sitkelt. Samal võistlusel maadles Tiia-Triin Tomson möödunud sügisel neidude 40 kg kategoorias ja autasustamisel astus siis pjedestaali kõige kõrgemale astmele.

Noormeeste vanusegrupis 2002 ja hiljem sündinute kehakaalus 22 kg oli võidukas Markkus Maripuu MK Leost.

Põnev oli jälgida ka MK Leo vendade Randel ja Raimond Uibo võitluslikku vaimu, sest alles eelmisel kuul osalesid noormehed Turus Kalle Mäkineni XXXII mälestusvõistlustel kreeka-rooma maadluses. Pärnu Postimees kirjutas, et Raimond võitis 42 kg kaalus esimese vastase juba esimese minuti lõpus seljaga, tehes eelnevalt soomlasele nii “peeglit” kui ülerinnaheidet. Teises matšis pani ta samuti avaminuti lõppedes selja peale Abergi klubi poisi ja esikoht oligi käes. Täna tal nii hästi ei õnnestunud ja pidi samas kaalus leppima 7. kohaga.

Loe edasi: XIV Leo Kreinini mälestusvõistluse rändkarikas läks Lätti

Egon Jekabson sai Pärnu kolledži Väärikate ülikooli teenetemärgi

Swedbanki Lääne regiooni direktor Egon Jekabsoni austati 16. septembril Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saalis toimunud Väärikate ülikooli õppeaasta alguse pidulikul aktusel Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate Ülikooli teenetemärgiga aastate pikkuse Väärikate ülikooli tegevuse toetamise eest.

Mari Suurväli, Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab ja õnnitleb Egon Jekabsoni Foto Urmas Saard — Mari Suurväli, Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab ja õnnitleb Egon Jekabsoni. Foto: Urmas Saard

Kolledži direktor Henn Vallimäe sõnul oli Swedbank esimene ettevõte, kes vanemaealistele suunatud uudset projektiideed kohe toetas ja on seda sümpaatselt teinud tänaseni. „Väärikate ülikooli koolituste raames on kuulajatele tänuväärselt edastatud vajalikku ja kasulikku teavet, kuidas üha uueneva tehnoloogia taustal rahaasjadega hakkama saada,“ rõhutas Vallimäe.

Kestvat huvi Eestis esimesena loodud Pärnu Väärikate ülikooli vastu kinnitab teadmine, et tänavu alanud õppeaastaks oli registreeritud 518 kuulajat ja oma võimalust ootab veel 40 inimest.

Loe edasi: Egon Jekabson sai Pärnu kolledži Väärikate ülikooli teenetemärgi

Pulli jaama ja Sindi vaheline kergliiklustee võiks valmida kõige varem sügisel 2017

Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium on välja kuulutanud meetme, mille eesmärgiks on raudteepeatuste sobivam ühendamine muude transpordiliikidega ning olemasoleva ühistranspordi taristu potentsiaali parem kasutamine.

Tunamullu detsembris valmis Sindis 1,8 km pikkune kergliiklustee Ehitus maksis üle 350 000 euro, millest EAS tasus 176 000, ülejäänu Sindi linn Foto Urmas Saard — Tunamullu detsembris valmis Sindis 1,8 km pikkune kergliiklustee. Ehitus maksis üle 350 000 euro, millest EAS tasus 176 000, ülejäänu Sindi linn. Foto: Urmas Saard

10. septembril toimunud Sindi linnavolikogu istungil otsustati tagada Sindi linna eelarve kaudu SA Keskkonnainvesteeringute Keskus meetmesse „Raudteepeatuste ühendamine erinevate liikumisviisidega” esitatud projektitaotluse „Pulli raudteepeatust kogukondadega ühendava kergliiklustee rajamine” omafinantseering summas 16 705 eurot.

Toetuse andmise määruse järgi ehitatakse või remonditakse raudteepeatusest kuni 1,5 km kaugusele jääva sihtpunktiga kergliiklus- ning juurdepääsuteid. Rahastajaks on Keskkonna investeeringute keskus (KIK). Sindi linn, Sauga vald ja Maanteeamet esitasid ühistaotluse septembris.

Maksimaalselt antakse projektile toetust 85% abikõlblikest kuludest ja oma finantseeringu määr peab olema vähemalt 15%. Kolmepoolselt otsustati panustada 16%, et suurendada positiivse otsuse tõenäosust. Rahastaja sooviks oli volikogu poolne kinnitus, et kergliiklustee valmimisjärgsed ülalpidamiskulud kaetakse 5 aasta kestel pärast projekti lõppemist alates 2018.a hinnanguliselt summas 1900 eurot aastas. Varasemalt selliseid lisatingimusi ei ole seatud. On ju loomulik, et tee peab olema kasutatav aastaringselt, kommenteeris täiendavat klauslit Sindi abilinnapea Rein Ariko.

Loe edasi: Pulli jaama ja Sindi vaheline kergliiklustee võiks valmida kõige varem sügisel 2017

Uuenduslik rattaretk läbib Sindit ja Paikust

Täiendatud: 26.09, kell 12:22

Pühapäeval, 27. septembril, toimuv VIII Pärnumaa Rattaretk pakub lisaks tavapärasele 42 ja 20 distantsile uudsena 9 kilomeetri pikkust teekonda, kuid alustada võib ka kell 9.30 Torist, liitumistega Sindis ja Paikusel, et jõuda keskpäeval Pärnus antavasse üldstarti.

VII Pärnumaa Rattaretke pikamaa distantsi pedaalijad on jõudnud Ehitajate teel Wendre kohale Foto Urmas Saard — Pikamaa pedaalijad. Foto: Urmas Saard

Algusega kell 10.30 saavad kesklinna silla kõrval toimuvatel lastesõitudel osaleda kuni 9-aastased ratturid. Samal ajal, kell 10.30 starditakse Sindi raekoja eest Pärnu suunal.

Ühine start retke kõikidele distantsidele antakse täpselt kell 12 Pärnu kesklinna silla juurest. Pikemate vahemaade läbijad suunduvad Vana-Pärnusse ja paljud sealt Audrussegi. Startijad 9 km rajale teevad tuttavale Jaansoni ringile tiiru peale.

Korraldajate ootus on kuni pooltuhat pedaalijat.

Retkele saab registreerida Pärnumaa Spordiliidu kodulehel või Pärnu Keskuse infoletis. Eelregistreerimisel on tasu soodsam võrreldes nendega, kes jätavad kirjapaneku stardipäevale.

Loe edasi: Uuenduslik rattaretk läbib Sindit ja Paikust

Paikusel toimuvad XIV Leo Kreinini mälestusvõistlused

Laupäeval, 26. septembril peetakse Paikuse spordikeskuses XIV Leo Kreinini mälestusvõistlused kreeka-rooma ja naistemaadluses.

XIII Leo Kreinini mälestusvõistlused 2014 a Foto Urmas Saard — XIII Leo Kreinini mälestusvõistlused 2014. a. Foto: Urmas Saard

Mälestusvõistluste päev algab kell 10 mälestushetkega Leo Kreinini kalmul, mis asub Sindi kalmistul.

Spordikeskuses alustatakse tund hiljem. Võisteldakse järgmistes vanusegruppides ja kehakaaludes: 2002 ja nooremad: -22; -26; -29; -32; -35; -38; -42; -47; -53 kg; 1998 ja nooremad: -42; -46; -50; -54; -58; -63; -69; -76; -85; -100 kg; neiud 2000 ja nooremad: -44 kg; mehed: -59; -66; -71; -75; -80; -85; -98; -130 kg.

Spordialadest on maadlus üks vanimaid. Juba 3. aastatuhandel eKr. maadeldi Vana-Egipruses lähedaselt tänapäevastele võtetele. Ilma abivahenditeta kahevõitluses loetakse vastane kaotanuks, kui ta puudutab matti mõlema õlaga. Juhul, kui ettenähtud aja piires jääb seljatamine toimumata, tunnistatakse võitjaks suuremal arvul erinevaid võtteid sooritanud või kohtunike arvates südikamalt tegutsenud võistleja.

I-III koha võitnuid autasustatakse medali ja diplomiga, parimatele auhinnad. Peale kaalumist loositakse välja üks täiskasvanute kehakaal, kus rahalised auhinnad jagunevad vastavalt I koht 300 €, II koht 200 €, III koht 100€. Eriauhind on ka parimale noormaadlejale ja keegi saab täiskasvanute raskekaalu võitja rändkarikas. Mullu läks see Evo Richard Lode kätte.

Võistluse korraldaja on Pärnu maadlusklubi Leo, kes paneb ka ise arvukalt maadlejaid võistlema.

Urmas Saard

Sindi Ajalooklubis kuuldi Paul-Peeter Toome sõjateest

Vastupanuvõitluse päeval alustas Sindi Ajalooklubi oma kaheksandat hooaega. Ettekande tegi Sindi gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe, kes rääkis Paikusega seotud kuulsaima luuraja Paul-Peeter Toome elust.

Lembit Roosimäe, Sindi Ajalooklubi peamine eestvedaja Foto Urmas Saard — Lembit Roosimäe, Sindi Ajalooklubi peamine eestvedaja. Foto: Urmas Saard

Paul-Peeter sündis 1921. a 30. oktoobril Audru vallas ja õppis Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Roosimäe ütles, et paarkümmend aastat tagasi olid arhiivid tunduvalt avatumad, kui praegu ja seda võimalust kasutas ta omal ajal üsna ohtralt. Tol ajal pöördus tema poole Paikusel elav Paul-Peeter Toome (Tõnson) tütar palvega uurida arhiiviandmete põhjal isa käekäiku.

1941. a. 12. veebruaril ületas Paul-Peeter NSV Liidu ja Soome vahelise riigipiiri. Roosimäe esitas lõike hiljem tabatud luuraja ülekuulamisprotokollidest, mis asuvad Eesti Riigiarhiivi Filiaalis (parteiarhiiv) Tõnismäel. Muidugi olid protokollid koostatud vene keeles. Ülekuulamisprotokollis on kirjas tema tunnistus: „12. veebruaril mina koos Simmo, Mihkliga ja Rosenfeldt, Heimariga Saaremaalt (Roosimäe sõnul õppis viimane Pärnus pagariks) ületasime piiri kell 7 õhtul Loksa juures Harjumaal.“ Edasi tunnistas ta, et üleminekul neid keegi ei aidanud ja ületamiseks kulus 44 tundi. Soome piirivalve saatis mehed Porvoo merestaapi, kus toimus ülekuulamine ja saatmine Helsingisse. Toiming kestis kaks päeva. 25. veebruaril viidi neid endise ajalehe Vaba Maa toimetaja Harald Vellneri juurde, kus elati 15. aprillini. Seejärel saatis Vellner nad admiral Pitka korterisse.

Loe edasi: Sindi Ajalooklubis kuuldi Paul-Peeter Toome sõjateest