Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit tunnustas Elronit “Aasta Transpordiettevõte 2015” tiitliga

Eesti liikumispuudega inimesed tunnustavad Elronit ratastoolikasutajatele mugava, kiire ja ligipääsetava ühistransporditeenuse eest. Täna peetud tänuüritusel andis Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit Elronile üle “Aasta Transpordiettevõte 2015” tiitli.

Aasta Transpordiettevõte 2015 auhinnakarikas Foto pressisõnumiga
Aasta Transpordiettevõte 2015 auhinnakarikas. Foto: pressisõnumiga

“Sõitmine Elroni rongidega on meie inimeste poolt testitud ja saanud kiitva hinnangu,” ütles Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke. “Mugava, kiire ja ratastooliga ligipääsetava teenusega on Elron teinud liikumisraskusega inimestele võimalikuks reisimise, mis seni puudus. Elroni rongidega sõitvad ratastoolikasutajad kiidavad nii ronge kui ka rongides töötavaid inimesi.”
Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip: “Meil on erakordselt hea meel, et Elroni rongide tulek on suurendanud erivajadusega inimeste reisimisvõimalusi, mis tähendab kõigile neile inimestele võimalust olla oma tegemistes iseseisev. Täname Eesti Liikumispuudega Inimeste Liitu positiivse tagasiside eest. Aasta Transpordiettevõtte aunimetus liikumispuudega inimeste esindusorganisatsioonilt on Elronile väga oluline tunnustus.”

Elroni rongiparki kuulub 38 elektri- ja diiselrongi, mis teevad päevas kokku üle 200 reisi ja peatuvad 125 peatuses üle Eesti. Ratastoolikasutajatele on rongides olemas kõik vajalikud mugavused, vajadusel osutavad liikumispuudega reisijatele rongides abi klienditeenindajad. Uuendusena on alates märtsist liikumispuudega inimestel võimalik kasutada veebis piletite eelisostuõigust ning broneerida ratastoolikoht juba enne reisi. Ka rongi pääsemine on kõigile liikumisraskustega inimestele mugav, kuna tänu uute ooteplatvormide väljaehitamisele on kõikidel perroonidel kaldteed ning rongi põhi on platvormiga samal kõrgusel.

Sindi tihastele valmistatakse pesakaste

Margus Ots, Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu esimees ja rasvatihase aasta koordinaator, õpetas Sindi gümnaasiumi vene õppekeelega algklasside õpilastele tihaste pesakastide valmistamist.

Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator, õpetab Sindi gümnaasiumis lindude pesakastide ehitamist Foto Urmas Saard
Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator, õpetab Sindi gümnaasiumis lindude pesakastide ehitamist. Foto: Urmas Saard

Elupõline linnuvaatleja Eedi Lelov õpetab esimest õppeaastat Sindi gümnaasiumis bioloogiat ja on viinud juba korduvalt Sindi noori linnuhuvilisi loodusesse. Õpetaja Jelena Oleštšenko oli väga huvitatud, et Lelov korraldaks ka tema üheteistkümnele õpilasele midagi lindusid tutvustavat. Samal ajal pakkus Margus Ots Pärnumaa õpilastelegi võimalust õppida pesakastide valmistamist, millest Lelov kohe kinni haaras ja rasvatihase aasta koordinaatori Sindi gümnaasiumisse kutsus.

„Rasvatihase aastal pani Keskkonnainvesteeringute Keskus õla alla ja toetas pesakastide ehitamist. Materjaliks kasutatakse ühe Tartumaa puidufirma jääke,“ selgitas Lelov. Pesakasti detailid olid eelnevalt täpsesse mõõtu saetud ja iga komplekt eraldi kilesse pakitud. Esimese pesakasti pani näitlikult kokku Ots. Seejärel jagas komplektid välja ja läkski kõrvulukustavaks kopsimiseks. Tegelikult tuli pesakaste ehitama rohkem kui üksnes 11 vene õppekeelega õpilast. Näis, et haamri hoidmisega tulid kõik hästi toime, sest näpu piha löömise karjatust polnud kordagi kuulda ja kastid said kenasti valmis.

Lelov ütles, et kastid pannakse järgmisel nädalal üles.

Loe edasi: Sindi tihastele valmistatakse pesakaste

Soome juhtrajasõidu 2016. a meistrivõistlustel oli Eestist edukaim Andy Aron

22.-24. aprillil toimusid Vaasas Soome meistrivõistlused juhtrajasõidus. Eestist osalesid sel korral Kaiar Tammeleht Sauelt, Pärnumaalt Andy Aron Sindist ja Karmen Mets Jõõprest. Eesti võistlejate lõpptulemused: Andy 9. koht, Kaiar 16. koht ja Karmen 18. koht.

Andy Aron Foto Urmas Saard
Andy Aron. Foto: Urmas Saard

Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja, tegi eestlaste võistlemisest üksikasjalikuma ülevaate. Sindi rajal harjutajate osalemine osutus võimalikuks tänu Sindi linnavalitsuse toetusele.

Kavas oli viis klassi: ES-32 (väike eurosprt); F1-32 (vormel); EM-24- noored kuni 13 aastased ja EL-24 – juuniorid kuni 19 aastased ja lõpuks kuninglik ES-24 ehk suur eurosport. Meil EM-24 ja EL-24 klasse ei sõideta ja meile tavapärasest erineb mudel sellepoolest, et PR-24 raamile on paigaldatud Openi kere.

ES-32 klassi eelsõitudest kvalifitseerusid meie omadest finaali Andy Aron ja Karmen Mets. Kahjuks jäi finaali uks Kaiar Tammelehe ees kinni. Karmen ja Kaiar lõpetasid küll ühel ja samal ringil, kuid Karmen kaheksandana edestas Kaiarit sektoritega. Finaalis sujus Andy´l sõit kenasti ja kokkuvõttes 4. koht. Tubli! Karmen seevastu ei suutnud hästi kohaneda uue rajaga ja kokkuvõttes 8. koht. Sellel rajal oli üks eriti väikese raadiusega kurv, mille läbimist lillal ja mustal rajal Karmen selgeks ei saanudki. Soome meistritiitli võitis Olli Kamtamaa Matti Fyhr´i ja Arttu Korolaineni ees. Lisaks anti sel võistlusel välja ka nn konkursi auhind ehk siis parima teostusega (väljanägemisega) mudeli auhind. Hinnati kere väljalõikamise, teipimise ja värvimise kvaliteeti ning värvilahendust. Selles klassis sai selle auhinna Andy.

Loe edasi: Soome juhtrajasõidu 2016. a meistrivõistlustel oli Eestist edukaim Andy Aron

Sindis esineb Jaapanist inspireeritud kontserdil “Punane kiil” segakoor Suur Terts

Pärnus toimuva Jaapani nädala avapäeval esineb kell 15.00 Sindi seltsimajas segakoor Suur Terts. Juhatavad Külli Kaats ja külalisena Ryosuke Kurahashi, kaastegev Mizuki Shindo (flööt).

Eesti ja Jaapani lipud Foto Urmas Saard

Segakoori Suur Terts asutamisele innustas liikmeid 2011. aasta kevadel pakatavalt tugev lauluarmastus. Enamikke kooriliikmeid ühendab juba nooruspõlvest omandatud kiindumus koorilaulu vastu. Koori juhatab Külli Kaats, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia dirigeerimise osakonna professor Ants Üleoja käe all. Suur Terts on andnud iseseisvaid teemakontserte, esinenud Tallinna vanalinnapäevadel, laulupidudel, kirikutes ja asutuste pidudel.

1. mail toimuval kontserdil kõlavad Eesti ja Jaapani rahvaluule tekstidele kirjutatud koorimuusika palad, millest umbes 80% on jaapanikeelsed.

Sama kavaga esineb Suur Terts 1. mai keskpäeval Jaapani nädalat avades Raeküla vanakooli keskuses Pärnus.

Eesti ja Jaapani lipud. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Sindi linnaõiguste 78. aastapäeva tähistamisel kuuleb Eesti ja Jaapani rahvaluulelist koorimuusikat

Kevadpühal tähistatava Sindi sünnipäeva keskseks osaks on laadapäeva toimumine. Müügi ja ostlemise võimaluste kõrval pakuvad korraldajad ka mitmekesist meelelahutuslikku laadamelu. Lastele teeb rändnäitleja Heino Seljamaa näitemänge eesti ja vene keeles. Tantsudele, laadamängudele ja muule põnevale asetab lõppakordi segakoor Suur Terts.

Kadri Kärg-Varris varajasel hommiktunnil Sindi laadaplatsi üle vaatamas Foto Urmas Saard
Kadri Kärg-Varris varajasel hommiktunnil Sindi laadaplatsi üle vaatamas. Foto: Urmas Saard

Päeva peakorraldaja MTÜ Tuhk ja Tolm juhatuse liige Kadri Kärg-Varris nimetab laadapäeva läbiva teemana Sindi tekstiilivabriku ajalugu, mis võimaldab laadakülastajatel ajas tagasi vaadata. Retrofoto telgis saab ennast Singeri maksuta kursusel osalejaks kehastunult pildistada. Koostöös Sindi muuseumi ja ajalooklubiga tutvustatakse tekstiilitööstuse arengulugu Eestis. Võib soetada Sindi linna ja vabriku teemalisi meeneid. Elevust tekitavad taidlejad ja laadamängud. Esinevad JJ Street, Murueided, Meelelahutusklubi Kuu segarühm, naisrühm ja Ruubensi tüdrukud. Oodatakse üllatusi. Oma tegevust tutvustavad MTÜ Sindi Tuletõrjujate Selts,  Pärnumaa kaitseliit ja naiskodukaitsjad. Uudne on laadal orienteerumine.

Ajalugu üritatakse teha kell 13.00 asetleidva linnaelanike ühispildistamisega. Mullu naljahammaste poolt kahurimäeks kutsutud künka veerule kutsutakse võimalikult palju rahvast, keda asub pildistama Haide Rannakivi.

Loe edasi: Sindi linnaõiguste 78. aastapäeva tähistamisel kuuleb Eesti ja Jaapani rahvaluulelist koorimuusikat

Tšernobõlis osalenud Pärnu polgu fotodest avatakse täna Pärnu Muuseumis näitus

Täna möödub 30 aastat katastroofist Tšernobõli aatomielektrijaamas. Õnnetuse tagajärgede likvideerimistöödele Ukrainas suunati enam kui pool miljonit meest üle kogu NSV Liidu. Eestist mobiliseeriti sõjaväelises korras 4833 inimest, kellest pärnumaalasi oli 437 meest.

Näitus Tšernobõli avarii likvideerimisel osalenud Pärnu polgu liikmete seast kogutud fotodest Pärnu muuseumis
Näitus Tšernobõli avarii likvideerimisel osalenud Pärnu polgu liikmete seast kogutud fotodest Pärnu muuseumis

7. mail 1986 formeeriti Pärnus paiknenud keemiapolgu baasil avarii tagajärgede likvideerimiseks Pärnu polk, kuhu kuulus mehi üle kogu Eesti. Jõudes kohale baasi Valgevenes Gomeli oblastis, täiendati polku tuletõrjerooduga Riiast ning insenertehnilise pataljoniga Kaunasest. Kokku koos lätlaste ja leeedulastega oli Pärnu polgus ligi 2000 meest. Polgu peamiseks ülesandeks katastroofipiirkonnas kujunes pinnase, hoonestuse ja haljastuse desaktiveerimine.

Näitus Tšernobõli avarii likvideerimisel osalenud Pärnu polgu liikmete seast kogutud fotodest avatakse 26. aprillil kell 16.00 Pärnu Muuseumi fuajees ja jääb avatuks maikuu lõpuni. Näitus on külastamiseks tasuta.

Näituse koostasid Aare Uind ja Jaan Krinal Pärnumaa Tšernobõli Ühendusest GAMMA ning Marju Kurvits ja Indrek Aija Pärnu Muuseumist.

Talguhuntidele rongisõit poole hinnaga

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron pakub Teeme Ära talgupäeval osalejatele poole hinnaga rongisõitu. Talguhundi passi ja isikut tõendava dokumendi esitamisel saab soodsama piletihinnaga reisida 2.-8. maini kõikidel Elroni liinidel, nii tava- kui ka ekspressrongides. Talguhundi sooduspileteid saab osta ainult rongist.

Türi peatus Foto Urmas Saard
Türi peatus. Foto: Urmas Saard

“Teeme Ära talgupäevad pakuvad igale inimesele mugavat võimalust, et lüüa kaasa Eestimaa korrastamisel ja kaunistamisel. Soovime omalt poolt kaasa aidata sellele, et usinad kätepaarid jõuaksid just sinna, kus neid enim vajatakse – merekultuuri aasta puhul näiteks Kloogaranda, Paldiskisse või Pärnusse,” selgitas Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht Mai Vahtrik.

“Talgunädalal liiguvad tuhanded inimesed aktiivsemalt mööda Eestit, sõites talgutele ja tagasi koju. Kuna rongiga on talgutele väga mõnus minna, innustab poole odavam pilet kindlasti ka rohkem talgulisi kodudest välja tulema ning talgutöödele käed külge panema,” lausus talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür. Ta lisas, et just praegu on õige aeg valida talguveebist endale sobiv talgu ning panna end talgutele kirja. Samuti mõelda valmis plaan, kuidas on kõige mugava jõuda talgutele ja pärast koju tagasi.

Loe edasi: Talguhuntidele rongisõit poole hinnaga

Lipu päeva loomevõistlus

Lähivaldade osalusel Sindis tähistatava lipu päeva kontsertkavas esinevad seekord kõige nooremad, lapsed. Merekultuuriaastat väärtustades kõlavad laulud Eestimaast, läbi armsa kodumaa voolavatest jõgedest ja hällitavast merest. Laulud vahelduvad pärimuslike eesti tantsude ja ringmängudega.

Sindi raekoda Foto Urmas SaardLipu päeva aitab tähtsustada loomevõistlus, kuhu oodatakse nii lasteaiaealiste kui algklassides õppivate laste töid. Olgu selleks siis luuletus, lühijutt, laul, joonistatud pildike või käsitööese. Töös peetakse oluliseks üksnes põhielemendina kasutatud sinimustvalget lippu. Töid hindavad Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed. Parimad tööd auhinnatakse ja kantakse ette lipu päeva kontsertkavas. Võistlusele laekunud joonistusi ja käsitöid saab vaadata välinäitusel Sindi gümnaasiumi juures, vihma korral koolimaja koridoris.

[pullquote]Olgu selleks siis luuletus, lühijutt, laul, joonistatud pildike või käsitööese. Töös peetakse oluliseks üksnes põhielemendina kasutatud sinimustvalget lippu.[/pullquote]Täiendav selgitus telefonil 55 694 444 või aadressil urmas.saard@mail.ee. Tööd tuua kas Sindi linnavalitsusse või Sindi seltsimajja hiljemalt 24. maiks. Tekstid võib saata ka antud elektronposti aadressil.

 


 

 

 Sindi raekoda. Foto: Urmas Saard →

Vatla linnuses tehti ajalugu

Vatla linnuses avati muinaslinnade kaart koos teabetahvliga ja süüdati Pärnusse läkitatud märgutuli.

Lääne maavanem Neeme Suur on süüdanud Vatla ehk Karuse Linnuse maalinna valli kohal kõrguva suure tuletuusti Foto Urmas Saard
Lääne maavanem Neeme Suur on süüdanud Vatla ehk Karuse Linnuse maalinna valli kohal kõrguva suure tuletuusti. Foto: Urmas Saard

Vatla ehk Karuse Linnuse maalinn paikneb Hanila valla lõunaservas pikema otsmoreenseljaku kitseneval läänepoolsel otsal, mis jääb Läänemaa pealinnast Haapsalust ümmarguselt 75 km kaugusele. Suurem tõmbekeskus Pärnu asub paarkümmend kilomeetrit lähemal.

Päikese loojangu ajaks kogunes 22. aprillil Vatla linnuse juurde vähemalt paarsada inimest nautima kaunist õhtutaevast ja ilusat ilma. Aga kohale kutsujaks ei olnud siiski mitte ettearvamatu ja tujukas Läänemere äärne ilm, mis osutus ometi kõige olulisemal hetkel äärmiselt suuremeelseks nagu mõistnuks ajaloolise sündmuse tähtsust. Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii tõrvikukandjate toimkond asus põlevate tunglatega pikas rivis linnuse kõrgendiku ette. Ühed kaugemad aukülalised tulid Harjumaalt, täpsemalt Lahemaalt Kalme külast. Liisa Martha Veetõusme on 9-aastane Liivapõllu talu tütar ja Paap Aleksander Kallaste 6-aastane Kalmemäe talu noorhärra. Nemad kergitasidki aeglaselt tumerohelise katte kivilt, millel muinaslinnade kaart.

Loe edasi: Vatla linnuses tehti ajalugu

Audru Männituka lasteaia õuealal peetakse jüripäeval taas laste pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”

Audru laste folkloori ringi juhendajad Evi Vaher ja Anneli Kala tutvustavad möödunud aastatel pildistatud väikese valiku fotode abil pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”, mida on peetud igal kevadel nüüdseks juba üle 10 korra.

Audru Männituka lasteaia pärimuspidu Karjapoiss on kuningas Foto erakogust
Audru Männituka lasteaia pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”. Foto: erakogust

Nad ütlevad, et koos nendega on samuti pidutsenud nii Hoiuspuu naisrühm kui ka Hoiuspuu Memmed ning terve lasteaiapere. Külalisi on käinud esinemas ja ühiselt lustimas Aruvälja lasteaiast, Kilingi-Nõmme folklooriringist ja mujalt. „Kõigil aastatel esineme Audru vallapäevadel ja teistel valla üritustel. Traditsiooniks on saanud koostegemised vanematega – kas toomapäev või kolmekuningapäev. Samuti tähistame ja räägime lähemalt rahvalikest pühadest.“

Lastele meeldivad väga korra igal aastaajal külla tulevad Hoiuspuu Memmed, kes räägivad oma lapsepõlvest ja mängivad nendega mõne mängu või õpetavad tantsusid.

„Oleme teinud väljasõite Kurgjale, kus lapsed saavad näha loomi ja tutvuda erinevate tööriistadega. Tihedalt oleme koostöös oma valla muuseumiga. Püüame hoida elus oma kodukandi pärandit ja süstida lastele armastust ning huvi selle vastu. Tänu lastele on hakanud huvi tundma oma pärimuse vastu ka vanemad.“

Loe edasi: Audru Männituka lasteaia õuealal peetakse jüripäeval taas laste pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”

Pärnu Vana turu käekäik püsib endiselt teravdatud tähelepanu all

Pool tundi enne eilset Pärnu linnavolikogu istungit kogunes raekoja juurde mõnikümmend inimest avaldama arvamust Pärnu Vanal turul ette võetavate ümberkorralduste suhtes, millest mõned seisukohad olid kantud plakatitele.

Piketeerijad otsivad Pärnu turule lahendust Foto Urmas Saard
Piketeerijad otsivad Pärnu turule lahendust. Foto: Urmas Saard

Piketi peakorraldaja MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige Helle Kullerkupp selgitas välja tulemise peamist põhjust. Ta ütles, et linnavalitsus on omal ajal turu erakätesse laskmisel teinud olulisi vigu, mille tagajärgedega tuleb praegusel valitsusel tegeleda. Uue turuhoone ehitamist nõudev plakat jätkas algselt Kullerkupu välja käidud idee hoidmist.

17. märtsi volikogu istungil tegi IRL-i fraktsiooni nimel Annely Akkermann ettepaneku linnaturu rajamiseks ja avaldas mõtet lisada 21. aprillil toimuva linnavolikogu istungi päevakorda punkt Pärnu Linnaturu rajamisest. „Tuleks määratleda turu asukoht, rajamiseks vajalike planeeringute, investeeringute ajakava ja maht,“ ütles ta tookord volikogule peetud sütitavas ja tugevalt argumenteeritud kõnes. Nüüd teame, et sellisel kujul ettepanek volikogusse ei jõudnud ja piirdus üksnes teema käsitlusega infotunnis.

Loe edasi: Pärnu Vana turu käekäik püsib endiselt teravdatud tähelepanu all

Sindi sotsiaaltöökeskuses valmistusid nõiad volbriööks

Rahvasuu räägib, et nõiad lendavat ringi tarkade ja nõidade päeval 1. mail, aga Sindi sotsiaaltöökeskusesse kogunenud eakad olid juba täna selle ime tunnistajaks.

Juta Velleste tänab Sofia Dovonina ja Ljudmila Deeva Foto Urmas Saard
Juta Velleste tänab: Sofia Dovonina ja Ljudmila Deeva. Foto: Urmas Saard

Millal nõia rolli moondunud Ljudmila Deeva ja Sofia Dovonina luua seljas lennates majja vuhisesid, jäi pika laua ääres istuvale toimekale eakate seltskonnale märkamata. Aga kui Anne-Mai Peets akordioni häält tegema pani ja viisijupid seepeale kõige lõbusamad tuurid üles võtsid, ei jäänud nõidadel hoogsad helid märkamata ning kargasid keset põrandat tantsu keerutma, seejuures üritasid luuad veelgi pöörasemalt kaasa lüüa.

Juta Velleste tutvustas ennast noore pensionärina. Tema eestvedamisel kogunevad Sindi erksamad pensioniealised kord kuus sotsiaaltöökeskuse majja. Velleste sõnul oli meelelahutuslike päevade algataja möödunud aastal ametisse tulnud uus Sindi linnavalitsuse sotsiaalnõunik Helga Isand. Jõulukuu keskpaigas koguneti esimest korda. Esinema paluti Eesti vanima järjepidevalt tegutseva Sindi lasteaia lapsed, kes laulsid ja tantsisid Ülle Jantsoni juhendamisel. Laili akordionimäng julgustas ka kartlikumad memmed tantsupõrandale.

Loe edasi: Sindi sotsiaaltöökeskuses valmistusid nõiad volbriööks

Pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”

Laste pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas” toimub sel aastal Baltica osaluspeona. „Saame kokku jüripäeval, 23. aprillil kell 11.00 Audru Männituka lasteaia õuealal. Kui ilm meid tõesti alt veab, lustime Audru rahvamaja katuse all,“ ütlevad peo korraldajad Evi Vaher ja Anneli Kala.

Baltica pärimuspidu 2016Laste pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas” toimus esimest korda 2000. aastal. Sealt alates on Pärnumaal Audru lasteaia hoovil pea igal kevadel pärimuspidu peetud.

Pidu on üles ehitatud jüripäevase perepeona, mis toetub kohalikule pärimusele ja kus saavad osaleda kõik peolised, lastest vanavanemateni.

Loe edasi: Pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”

Ene Michelis: kes kohale tuleb, saab teada huvitava ajaloolise fakti Sindi kohta

Käesoleva nädala esimestel päevadel riputas omaaegne pressifotograaf Henn Soodla Sindi linnaraamatukogu näituse seintele valiku fotosid, mis jutustavad mitmekülgselt linna elu kulgemist läbi rohkem kui nelja aastakümne.

Ene Michelis aitab Henn Soodlat näituse üles panekul Foto Urmas Saard
Ene Michelis aitab Henn Soodlat näituse üles panekul. Foto: Urmas Saard

Mullu sügisel said pärnakad vaadata Soodla fotonäitust „Sindi 77“ Agape kiriku galeriis. Nüüd on väljapanek ja näituse pealkiri ruumis ja ajas edasi liikunud, tulles fotode sünnilinna nimetusega „Sindi 77+1“, mis tähistab ühtlasi ka linnaõiguste saamise 78. aastapäeva. Sindi sünnipäeval, 1. mail, on raamatukogu üksnes näituse külastajatele avatud. Puhkepäeval raamatuid ei laenutata.

Näituse üles panemise ajal astus esmaspäeval juhuslikult sisse naine, kellele Soodla fotode nägemine valmistas erilisi tundeid. Fotod Sindi paisust meenutasid talle nooruse uljust ja hulljulgeid trikke, mida nüüd ei soovita ta mitte kellegil korrata. Külliki jutustas, et aasta võis siis olla 1982 või 1983. Suvise vee vähesuse tõttu oli pais mitmetest kohtadest täiesti kuiv, ainult üksikutest pisut madalamatest kohtadest nirises vett mööda kaldus betoontõket alla. „Elasin siis Taali koolimaja kõrval ja paisuni polnud kaugelt tulla. Sauga valla poolsel kaldal oleva betoonseina küljes oli raudredel, mida mööda ronisin vette ja läksin paisu keskel oleva märjema koha peale, kus vesi betooni libedamana hoidis. Mööda kaldseina alla lastes kulutasin oma bikiinid päris põhjalikult ära,“ naeris Külliki, kes tollel ajal ei osanud vähimatki ohtu karta.

Loe edasi: Ene Michelis: kes kohale tuleb, saab teada huvitava ajaloolise fakti Sindi kohta

Karusel avatakse mälestusmärk ja süüdatakse Pärnusse suunatav jüriöö märgutuli

Uudist täiendatud 19. aprillil fotoga, millel täna valminud Karuse  linnuse tähis

Kaitseliidu Lääne malev, Kaitseliidu Pärnumaa malev ja Pärnu Muuseum korraldavad 22. aprilli õhtul ühise eksperimendi jüriöö märgutulede liikumisega Vatla maalinnast Pärnu südalinna.

Pärnu muuseumi juures oodatakse jüriöö märgutule märkamist Foto Urmas Saard 2
Pärnu muuseumi juures oodatakse jüriöö märgutule märkamist. Foto: Urmas Saard

Esimest korda katsetati märgutulede süütamist Pärnumaal jüriöö 670. aastapäeva eelõhtul 3 kevadet tagasi, kui püüti saada teada aega, mis kulub märgutulede abil teate edastamiseks maakonna piiril asuvalt Soontagana linnamäelt Pärnu südalinna. Neljandal aastal saab märgutulede edasiandmine alguse Vatlamäelt kell 22:00, liikudes suunaga Nurmsi küla – Tuhu raba – Oidrema küla – Lõpe – Kalli – Aruvälja – Audru – Papsaare – Pärnu.

Karusel leiab aset palju rohkem kui üksnes märgutule süütamine

Kaitseliidu Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus ütles täna ühena korraldajatest, et Lääne maleva eestvedamisel toimus nädalavahetusel Vatla linnamäel hästi töine talgupäev ja praeguseks peaks kõik ettevalmistused olema juba eeskujulikult valmis. Suurejoonelise ürituse läbiviimiseks valitud Karuse ehk Vatla maalinn asub Lääne maakonna Hanila valla Linnuse küla maal. Maalinn kujutab endast ringvalliga ümbritsetud neemiklinnust.

Loe edasi: Karusel avatakse mälestusmärk ja süüdatakse Pärnusse suunatav jüriöö märgutuli

Merekultuuriaasta rannaretk Pärnust Häädemeestele

Merekultuuriaasta esimene rannaretk toimus eile Pärnus ja Häädemeestel. Päeva esimeses pooles tutvuti Pärnu kuurordivõimaluste ja kapteni villaga. Pärastlõunal sõitis 60 rannaretkel osalenut Häädemeestele, kus kuulati sealse kandi kuulsatest laevaehitajatest. Päev lõppes Häädemeeste müstilisi juhtumeid kirjeldava filmi vaatamisega.

Tiit Kask, muuseumipedagoog, Pärnu kuursaali juures Foto Urmas Saard
Tiit Kask, muuseumipedagoog, Pärnu kuursaali juures. Foto: Urmas Saard

Alustati nullpunktist

Rannaretke huvilised hakkasid skulptor Voldemar Melliku loodud vett sülitavate poistega kuju juurde kogunema juba aegsasti enne määratud aega. Täpselt kell kümme osundas muuseumipedagoog Tiit Kask kuue sambaga uhkele neoklassitsistlikule hoonele, mille kohal valmis algselt 1838. aastal hoopis tagasihoidlikuma välimusega linna esimene supelasutus. Hoone hävines 1915. a puhkenud tules. Aastatel 1926-1927 ehitati samale asukohale Olev Siinmaa, Aleksander Nürnbergi ja Erich von Wolffeldt projekti alusel uus hoone, millele 1929. a liideti juurde vasak tiib. Pärnu muuseumi teaduri teadmised siinse kuurordi eduloost on põhjalikud, seepärast alati huvitavad ja usaldusväärsed ka siis, kui kummutab veenvatele tõenditele toetudes mitmeid levinud eksiarvamusi. Kask on kirjutanud magistritöö Pärnu kuurordi kujunemis- ja arenguloost aastatel 1838–1940. Doktoritööks oli Pärnu kuurordi ruumi ja ruumipraktika ajavahemikul 1940–2005, aga eilsel õpperajal jalutades ta neljakümnendatest aastatest uuemasse aega ei tulnud.

Loe edasi: Merekultuuriaasta rannaretk Pärnust Häädemeestele

Sindi tähistab linnaõiguste saamise 78. aastapäeva suure ühispildiga

Sarnaselt eelmise aastaga saab jälle tulla 1. mail Sindi laadapäevale müüma, ostma ja laadamelu nautima. Kavas on rändnäitleja Heino Seljamaa etteasted eesti ja vene keeles, tantsud, põnevad laadamängud ja palju muud huvitavat.

Meenutus 2015 a Sindi laadast Foto Urmas Saard
Meenutus 2015. a Sindi laadast. Foto: Urmas Saard

Selle kevade laadapäeva läbivaks teemaks kujuneb Sindi tekstiilivabriku ajalugu, mis võimaldab laadakülastajatel minna ajas tagasi. Retrofoto telgis saab ennast vabrikutööliseks kehastunult pildistada. Koostöös Sindi muuseumi ja ajalooklubiga tutvustatakse tekstiilitööstuse arengulugu Eestis. Võib soetada Sindi linna ja vabriku teemalisi meeneid. Ei puudu elevust tekitavad laadamängud ja taidlejad. Esinejatest ütlesid oma kindla jah-sõna JJ Street, Murueided ja Meelelahutusklubi Kuu segarühm. Pole võimatu mõni üllatuski. Põnevust lisavad MTÜ Sindi Tuletõrjujate Selts, Punane Rist, Pärnumaa kaitseliit ja naiskodukaitsjad. Midagi uut mõeldi välja laadal orienteerumiseks. Täpsemad juhised ja üllatused tublimatele selguvad laadal.

Tippsündmusena üritatakse teha ajalugu! Kell 13.00 võetakse käsile kõigi linnaelanike ühispildistamine. Möödunud aastal naljahammaste poolt kahurimäeks nimetatud künka veerule oodatakse võimalikult palju osalejaid. Pildistab tunnustatud fotograaf Haide Rannakivi.

Loe edasi: Sindi tähistab linnaõiguste saamise 78. aastapäeva suure ühispildiga

Sindi alustab ühinemise läbirääkimisi Paikuse, Tori, Sauga ja Are vallaga

Tänasel Sindi linnavolikogu istungil otsustati alustada ühinemise läbirääkimisi nelja Pärnumaa vallaga ja ei nõustutud Pärnu ettepanekuga pidada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse osas.

Sindi raekoja torn Foto Urmas Saard

Pärnu ettepanekust keeldumine tuli paljudele väga ootamatu uudisena. Ka Sindi linnapea Marko Šorin ei mõistnud volikogu enamiku tahet. Ainsana volikogu liikmetest ei pooldanud mitte ühegi omavalitsusega ühinemise läbirääkimiste pidamist Aleksander Kask.

Urmas Saard

 

 

 

 

 Sindi raekoja torn. Foto: Urmas Saard →

Saarde pärimuspäev kogub rahva Kilingi-Nõmmele

Saarde valla pärimuslik ja peredele suunatud rahvakultuuripäev toimus eelmisel aastal esimest korda. Sel aastal jätkatakse pärimuspäeva traditsiooni ja tegemist on ühe Pärnumaa piirkondliku Baltica eelpeoga.

Kilingi-Nõmme klubi Foto Urmas Saard
Kilingi-Nõmme klubi. Foto: Urmas Saard

Pärimuspäev sai tõuke kohalikest pärimuslugude kogumisest. Eelmisel aastal kogutud pärimusjuttude hulgas oli vana-aja toiduretsept kartuliriivkaraski valmistamise kohta. Seda pidupäevarooga pakutakse ja süüakse ühiselt sellel aastal.

Lugusid, mida pärimuspäeval lugeda, on kogutud ka see aasta. Aino Kapsta on kirja pannud ja laste abil välja andnud raamatu, mis võiks paljudele olla eeskujuks. Kokku on pandud kohalike vanade tööriistade näitus. Pärimuspäevale kutsutakse kohalikes rahvariietes, kasvõi mõne üksiku detailiga, selleks, et oma kodukoha rõivaid uhkusega hoida ja teineteisele esitleda.

Haruldase külakosti toovad päevale soome-ugri sugulasrahva ersa-mokša folklooriansambli Kilejne lauljad, kes tähistavad sel päeval traditsioonilise ersa keele päeva. Pärimuspäeva lõpetab vahvate koolipoiste lõõtsamäng Karksi-Nuiast. Esinevad Lõõtsavägilased, kelle pillimängu saatel on hea tantsugi lüüa.

Loe edasi: Saarde pärimuspäev kogub rahva Kilingi-Nõmmele

Major Martin Kukk rääkis huvitavalt Afganistani missioonidest

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond korraldas „Anname au!“ üleskutse käigus Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele tänuõhtu.

Major Martin Kukk kirjutab autogrammi oma raamatusse Kuus kuud kuumust Estcoy-12 Afganistanis Foto Urmas Saard
Major Martin Kukk kirjutab autogrammi oma raamatusse “Kuus kuud kuumust Estcoy-12 Afganistanis”. Foto: Urmas Saard

Eile oodati pärast tööpäeva lõppu kõiki huvilisi Pärnu keskraamatukogu suurde saali, kuhu oli kutsutud kaitseväelane major Martin Kukk tutvustama oma raamatut „Kuus kuud kuumust: Estcoy-12 Afganistanis“.

Sinilillemärgid

Raamatukogu saali poole liikujaid peatasid särasilmsed naiskodukaitsjad ja pakkusid võimalust kanda sinilillemärki või -käevõru, et väärtustada veteranide panust meie ühise julgeoleku nimel.

Annetustest saadud tulust toetatakse veteranide ja nende lähedaste taastusravi, spordi- ja õppetegevust ning taastusravi valdkonna tugevdamist kogu ühiskonnas. Käesoleval aastal soovitakse annetuste tulust soetada Pärnu Haigla Taastusravi- ja heaolukeskusele lihasjõutreeningu seade ning toetada mittetulundusühingut Peaasi, mis tegeleb noorte vaimse tervise edendamisega.

Loe edasi: Major Martin Kukk rääkis huvitavalt Afganistani missioonidest

Sindi naised olid sangpommi võistlustel parimad

Eestimaa Spordiliit Jõud meistrivõistlused sangpommi võistluses peeti 10. aprillil Järva-Jaani gümnaasiumi võimlas.

Ülle Miil Foto Urmas Saard

Naiste arvestuses toimus ainult rebimine. Sindi spordiklubi Kalju naistest kehakaalus +68 kg saavutas parima tulemuse Ülle Miil. Kehakaalus – 68 kg oli parim Siiri Univer.

Teised kuldmedali võitjad: kuni 75 kg – Eerik Strandberg; üle 75 kg – Raldi Kaljurand; 68 kg – Toomas Lehtmets; 73 kg – Sergei Arbuzov; 78 kg – Ruben Poljakov; 85 kg – Kahro Koit Koitla; 95 kg – Kuldar Kark; üle 95 kg – Endel Taro.

Maakondlikus arvestuses oli esimene Pärnumaa. Talle järgnesid Jõgevamaa, Tartumaa ja Järvamaa.

Mais ootab Sindi  raskejõustiklasi ees Poolas Gdynias toimuv suur võistlus. Üldse sõidab Eestist Euroopa Meistrivõistlustele 9 võistlejat, teiste hulgas Sindist Ülle Miil ja Andrei Kirs, kes saavutas Järva-Jaanis +95 kg kaalus kolmanda koha.

Ülle Miil. Foto: Urmas Saard →

Siseministeeriumi auhind jõudis kildudena
Sindi linnapea kätte

Kui Sindi linnapea Marko Šorin täna pärastlõunal saabunud pakki avas, lootis juures viibiv seltskond näha kuus nädalat oodatud siseministeeriumi kotkamotiiviga klaasauhinda. Paraku valmistas neljaks tükiks purunenud saadetis sügava pettumuse.

Sindi linnavalitsus on vabatahtlike päästjate toetaja Foto Urmas Saard
Sindi linnavalitsus on vabatahtlike päästjate toetaja. Foto: Urmas Saard

Tänavu 1. märtsil tunnustas siseminister Hanno Pevkur möödunud aastal erakordse panusega silma paistnud abipolitseinike, vabatahtlike päästjate ja merepäästjate rühmi ning priitahtlikku tegevust toetanud organisatsioone või eraisikuid. Kiituse pälvis ka Sindi linnavalitsus, kes toetab jõudsalt oma piirkonna vabatahtlikke päästjaid. Kahetsusväärselt linnapea kutset austamispäevale ei saanud ja siseministeeriumi tunnustamisest kuuldi Sindis alles tagantjärele ajakirjanduse vahendusel. Järelpärimise peale teatati siseministeeriumist, et tänukiri ja kotkamotiiviga klaasauhind saadetakse kullerpostiga kohale. Saadetise teele lähetamine võttis aega päris mitu nädalat ja seegi ettevõtmine ebaõnnestus. Raamitud ja klaasi alla paigutatud tänukiri oli paki avamisel terve, aga hoolikalt spetsiaalse õhulise pakkematerjaliga pakendatud klaasist auhind kolmest kohast murdunud.

Klaasbüsti ühele sambale on kirjutatud „Vabatahtlike päästjate toetaja“, alumist serva kaunistavad kolm lõvi ja siseministeeriumi nimetus. Klaasbüsti teise samba tipus ilutseb kotkamotiiv, mille küljest must detail ära murdunud.

Loe edasi: Siseministeeriumi auhind jõudis kildudena
Sindi linnapea kätte

Sindi spordiklubi Kalju tõstjad tõid medaleid

2. aprillil toimusid Ida-Virumaal Tammiku spordihoones Eesti noorte meistrivõistlused tõstmises. Kui veel aasta tagasi oli „Kalju“ esindatud vaid ühe sportlasega, siis sellel aastal oli treener Juhannes Kase juhendatavaid võistlejaid juba neli.

Ken Mereniit ja Martti Šorin noorte meistrivõistlustel Foto Raimond Viik
Ken Mereniit ja Martti Šorin noorte meistrivõistlustel. Foto: Raimond Viik

Võistlustele pääsevad vaid normi (120 Sinclairi punkti) täitnud tõstjad.

Kaalukategoorias kuni 50 kg osalenud Ken Mereniit saavutas teise koha (rebimine 37, tõukamine 47, Sinclairi punkte 143,92)
Kaalukategoorias kuni 56 kg osalenud Martti Šorin saavutas kolmanda koha (rebimine 55, tõukamine 65, Sinclairi punkte 190,25)
Kaalukategoorias kuni 62 kg osalenud Randel Mattiisen saavutas teise koha (rebimine 50, tõukamine 60, Sinclairi punkte 161,73)
Kaalukategoorias kuni 77 kg osalenud Indrek Viik saabutas neljanda koha (rebimine 38, tõukamine 59, Sinclairi punkte 124,40)
Võistkondade arvestuses saavutas „Kalju“ kolmanda koha.

09.aprillil toimunud Eestimaa Spordiliit Jõud meistrivõistlustel esindas Sindi Kalju Pärnumaad, osales kolm tõstjat.

Kaalukategoorias kuni 62 kg osalenud Randel Mattiisen saavutas teise koha (rebimine 48, tõukamine 60, Sinclairi punkte 156,74)
Kaalukategoorias kuni 77 kg osalenud Indrek Viik saavutas kuuenda koha (rebimine 38, tõukamine 55, Sinclairi punkte 119,17)
Kaalukategoorias kuni 94 kg osalenud Märt Tammann saavutas kolmanda koha (rebimine 35, tõukamine 50, Sinclairi punkte 99,10)

Maakondade arvestuses saavutas Pärnumaa neljanda koha.

Tahkuranna Tahk ja Sindi Kalju spordiveteranide sõpruskohtumine

Pärnumaa spordivõistluste sarjas on arvatavalt kõige kauem kestnud klubide Tahkuranna Tahk ja Sindi Kalju vahelised veteransportlaste jõukatsumised, mis pannakse tänavu järjekordselt proovile eeloleval laupäeval, 16. aprillil, Sindi gümnaasiumi võimla ruumides.

Ülle Miil harjutab discgolfi Foto Urmas Saard
Ülle Miil harjutab discgolfi. Foto: Urmas Saard

Teineteise võõrustamine toimub vaheldumisi ühel aastal Tahkuranna vallas ja järgmisel korral Sindi linnas. Kauaaegne endine Sindi spordiklubi Kalju president Helle Artel ütles, et mingil ajavahemikul toimusid kohtumised isegi sagedamini kui kord aastas. Tänavu kevadel võisteldakse nii meeste kui naiste võrkpallis, males, kabes, sulgpallis, koroonas ja seitsmendaks on sedakorda valikuline lisaala discgolf. Eelmistel aastatel on mängitud ka lauatennist ja mullu oli discgolfi asemel Tahkurannas hoopiski meremeeste golf.

Pärast seda, kui Arteli kohustused Kalju presidendi ülesannetes lõppesid, võttis 2011. aastal veteransportlaste kohtumiste Sindi poolse asjaajamise enda vedada Ülle Miil. „Kui varematel aegadel arvati naissportlased veteranideks kolmekümneviieselt ja mehed viis aastat hiljem, siis nüüdseks on mehed ealiselt naistega võrdsustatud,“ selgitas Miil. Kuid vaatamata sellele napib mõnel alal veterane ja siis on tehtud erandeid, lubades võistlema ka nooremaid. Miil meenutab, et näiteks ühel võistlusel asendas Tahku klubis mängivat Juta Talu tema lapselaps. Ka Miil ise on osalenud erandjuhul enne nõutavasse ikka jõudmist veteranide võistkonnas.

Loe edasi: Tahkuranna Tahk ja Sindi Kalju spordiveteranide sõpruskohtumine

Torisse tuleb „Mees kuldse nööbiga“

Täna kell 18.00 avatakse Tori rahvamajas Päästeameti muuseumi korraldatav korstnapühkimise rändnäitus. Avamisel on nii Lääne päästekeskuse esindajad kui ka korraldaja Päästeameti muuseumist.

Illustratiivne pilt Riia linnast Foto Urmas Saard
Illustratiivne pilt Riia linnast. Foto: Urmas Saard

Kuni 28. aprillini saavad huvilised minna vaatama Tori rahvamajas avatud Eesti Tuletõrjemuuseumi rändnäitust “Mees kuldse nööbiga”.

Näituse ja ka korraldaja nimi annavad väikese vihje, et väljapanekul kohtub vaataja korstnapühkijate ning nende ajalooga. Näitusel on olulisele kohale asetatud mitte ainult esemed, vaid kõik see, mis kaasneb korstnapühkijaga, mehega, kes uskumuste kohaselt toob õnne.

Näituse teema tegigi põnevaks just see müstiline, mis justkui ümbritseb korstnapühkijaid. Kõik ilmselt teavad kommet katsuda korstnapühkija nööpi, aga millepärast tegelikult nii tehakse? Kuigi sellise mõtte otsimine ja esitlemine on keeruline, siis loodetavasti saavad kõik külastajad leida näituselt oma vastuse sellele küsimusele. Ja kindlasti ka hulgaliselt teadmisi sellelt elualalt.

Näitus valmis aastal 2011. Samal aastal autasustati korstnapühkijate elu-olu tutvustavat näitust Eesti muuseumide festivalil esimese-teise kohaga. Mõni aeg hiljem jäi näitus puhkusele ning 2013. aastal alustati uuesti ekspositsiooni kokkupanekuga.

Mullu detsembris taasavati näitus Kuressaares, edasi liiguti Kärdlasse ja nüüd ollakse tagasi mandril.