Autor: Pille Ivask
Y-generatsioon korraldab Viljandis uuspatriotistliku laulupeo
Teisipäeval, 20. augustil kell 19.00 saab Viljandis Kaevumäel alguse Uuspatriotistlik laulupidu. Kontserdil esinevad noored Y-generatsiooni muusikud (sündinud 1982 ja hiljem), kes esitavad oma isamaalist loomingut. Õhtu lõpetab ansambel Vennaskond.
Uuspatriotistliku laulupeo idee autoriteks ja korraldajateks on Y-generatsiooni esindavad Ugala teatri noored teatrikunstnikud: Mehis
Pihla, Adeele Sepp, Kristjan Suits, Kristian Põldma, Rait Õunapuu, Marika Palm, Vallo Kirs, Klaudia Tiitsmaa, Hanna Jõgis, Nele Pihla.
„Soovime publikuni tuua loomingut, mis oleks vaba laulva revolutsiooni nostalgiast, et me ei laulaks ikka veel neid samu laule ja meenutaks eilset päeva, vaid laulaksime isamaalisi laule, mis kõnetaksid meid tänases päevas,“ selgitab sündmuse üks korraldajatest Nele Pihla. Eesti taasiseseisvumispäeva tähistav laulupidu korraldatakse koostöös Sakala keskuse ja teater Ugalaga. Kontsert on kõigile külalistele tasuta, kuid kohapeal on võimalik annetada Viljandimaa puuetega laste tugirühmale.
Laulupeoga soovivad Y-generatsiooni esindavad noored näidata, et patriotism noorte südametes ei ole kadunud ning vastupidiselt laialdaselt levinud arvamusele hoolivad noored oma kodumaast. Paljud praeguse aja noored ei tunne isiklikku seost laulval revolutsioonil klassikaks kujunenud lauludega. Seetõttu tundub isamaalisus noortele sageli aegunud nähtusena, mille abil võideldi Eesti vabaks, aga mida enam vaja ei lähe. On tekkinud arvamus, et noored (y-generatsiooni esindajad) ei hooligi oma kodumaast ning lahkuvad siit väga kergekäeliselt. Uuspatriotistliku laulupeo eesmärk on tõestada vastupidist. Eestis on hulgaliselt noori, kes hoolivad oma kodukohast ja keda see inspireerib looma väga head muusikat, mis kõnetab kuulajaid tänases päevas. Chalice’i „Minu inimeste“ populaarsus näitas, kui suur on noorte vajadus sellise muusika järele. Noorte või üldlaulupeole Tallinnas jõuavad aga tihti need
laulud, mis on juba tuntud. Seega oleks vaja sündmust, mille kaudu tutvustada uut isamaalist loomingut. Y-generatsiooni algatusel korraldatav laulupidu soovibki seda tühimikku täita – tutvustada noori laululoojaid ja nende loomingut.
Lisaks noortele laululoojatele toob õhtu Viljandi Kaevumäele veel palju üllatusesinejaid ning -etteasteid. Laulupidu viib läbi Ugala teatri noortest näitlejatest koosnev korraldustiim: Vallo Kirs, Rait Õunapuu, Kristian Põldma, Klaudia Tiitsmaa ja Marika Palm.
Erki Pütsep võitis Otepää rattamaratoni
Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja viienda etapi, Otepää rattamaratoni, võitis Erki Pütsep Fixus Sport võistkonnast.
Sarja üldarvestuses jätkab liidrina kuuendal kohal lõpetanud Alges Maasikmets, kellele konkurendid üldarvestuses täna lähemale tulid. Kokku osales Otepää Rattamaratonil 1623 ratturit.
Lõuna-Eesti kuppelmaastikul ja legendaarsel Kekkose rajal kulgenud maraton oli kiire. Võitjal kulus 63 kilomeetri läbimiseks 27 sekundit üle kahe tunni, mis teeb keskmiseks kiiruseks 31,4 km/h. Juhtkolmik Erki Pütsep, Dimitri Sorokin ja Peeter Pruus rebisid end liidergrupist lahti juba sõidu esimesel kolmandikul. Premium7 vahefinišisse Harimäele, raja 28-ndal kilomeetril, jõudsid liidrid pooleteise minutilise edumaaga.
“Täna oli minu rada,” ütles vahefiniši- ja etapivõidu võtnud Erki Pütsep. “Peeter Pruus tegi esimesel poolel vägevat sõitu, kui aga lõpuni jäi veel paar-kolmkümmend kilomeetrit tundsin, et kontrollin sõitu ja võit tuli suhteliselt kergelt,” ütles Pütsep. “Sorokin veel lõpus üllatas, kuid siiski ainult Peetrit ja mitte mind,” sõnas võitja, kes näitas täna võimsaimat minekut ka Hansgrohe kiirenduslõigul maratoniraja 24-ndal kilomeetril. Loe edasi: Erki Pütsep võitis Otepää rattamaratoni
Parim talumetsamajandaja on Elmut Köösel Pärnumaalt
Täna kuulutati Jänedal toimuvatel XXII Eesti Talupäevadel välja parim talumetsamajandaja – austava tiitli sai sel aastal Elmut Köösel Pärnumaalt.
Saarde vallas asuva Viira talu peremees on talumetsaomanikele heaks eeskujuks just oma suhtumisega metsa: Elmut Kööseli eesmärk ei ole metsast kiirelt kasu saada, vaid selle hooldamine ning kasvatamine. Eelkõige mõtleb ta tulevastele põlvedele, et neil oleks ilus ning hea juurdekasvuga mets.
Viira talu üldpindala on 240 ha ning 193 ha sellest on metsamaad. Oma tagastatud kinnistutel asuvaid valdusi on Köösel laiendanud metsatükke juurde ostes. Seda on ta teinud olenemata kinnistute olukorrast – kõlblikuks on ta pidanud nii lageraie järgseid kui ka noore metsaga kinnistud. Küll aga on ta parema majandamise huvides jälginud seda, et need asuksid lähestikku.
Üle poole metsamaa pindalast moodustavad noorendikud, mida talunik suure hoole ja armastusega hooldab. Metsamajanduslikest töödest on talus tehtud palju istutust põllumaale, kus praeguseks kasvavad kenad kuusikud ning kaasikud. Uuendamise juures on märkimisväärne see, et enamus istutatud puid on ta ise liinide alt ning kraavide kallastelt välja kaevanud – taluperemees on veendunud looduslike taimede istutaja. Metsakinnistud on hästi hooldatud, enamus töid on tehtud valdavalt oma tööjõuga. Metsade veerežiimi parandamiseks on metsaomanik rekonstrueerinud vanu kraave. Loe edasi: Parim talumetsamajandaja on Elmut Köösel Pärnumaalt
Tänavune lõõtsaäss on Richard Ott Leitham
Võru folkloorifestivalil pika traditsiooniga lõõtsamängijate jõukatsumise võitis tänavu ässade klassis Richard Ott Leitham.
Kokku võistles Võru Kandle aias lõunamaiselt põletava päikese all 27 mängijat neljas võistlusklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad.
Täiskasvanute arvestuse parim oli žürii hinnangul Kristi Kool ning noorte lõõtsamängijate seas Mart Kirotar. Publiku lemmikuks kuulutati aga varasema kahekordse võitja Toomas Ojasaare ülesastumine, mis väljus pisut võistluse raamest.
Lõõtsavõistluse peakorraldaja Priidu Teppo sõnul oli tänavu väga palju uusi mängijaid, kes varem pole Võru lõõtsavõistlusel osalenud. Eraldi väärib välja toomist ka kolme põlvkonna Ruusamäede ülesastumine ühel võistlusel. Loe edasi: Tänavune lõõtsaäss on Richard Ott Leitham
Jõgeva alevikus alustas tööd taimekasvatusinsituut
Esmaspäeval alustas Jõgeva alevikus tööd Eesti Taimekasvatuse Insituut, mis on Jõgeva Sordiaretuse Insituudi ja Sakus paiknenud Eesti Maaviljeluse Insituudi liitumisel loodud põllumajandusteadusasutus.
Senise Jõgeva Sordiaretuse Insituudi ja nüüdse Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel märkis, et uus teadusasutus otsustati luua Eesti vabariigi valitsuse otsusega. “Jõgeva alevikus paiknevad Eesti Taimekasvatuse Insituudi keskus ja siin jätkatakse traditsiooniliste tegevustega. Eesti Maaviljeluse Insituudis tehtud töösuundadega jätkatakse praegu Sakus, kuid tulevikus võidakse mõni nendest tegevusharudest ka Jõgevamaale üle tuua.
Koppel märkis, et loodetavasti tekivad Jõgevamaa sordiaretajatel ja teistelgi teadustöötajatel Eesti Taimekasvatuse Insituudi koosseisus igapäevatööks veelgi mitmekülgsemad ja laiaulatuslikumad võimalused ning ka paremad tingimused tööpindade kasutamiseks.
“Mõnedki infrastruktuurid vajavad kaasajastamist. Näiteks praegune laborihoone on jäänud kitsaks teraviljade ja heintaimede katsematerjali töötlemiseks. Loodame, et perioodiks 2014-2020 planeeritakse Jõgeva alevikus asuva teaduskompleksi arendamiseks senisest enam raha,” ütles Eesti Taimekasvatuse Insituudi direktor.
Eesti Taimekasvatuse Insituudi tegevusvaldkonadeks ja üksusteks on agrotehnoloogia, sordiaretus, taimekaitse- ja taimebiotehnoloogia geenipank, seemnekeskus, arendus-ja haldusosakond ning juhtkond.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on öelnud, et Eesti Taimekasvatuse Insituudi tööle hakkamine võimaldab luua suuremate isikkoosseisudega uurimisgruppe ja tõsta võimekust teadustöö tegemisel.
Jaan Lukas
38. Eesti linnade suvemängud võitis Türi
29.-30.juunini Haapsalus toimunud 38. Eesti linnade suvemängudel võitis esikoha Türi linn, kes edestas üldarvestuses teiseks tulnud võõrustajat 8 punktiga. Kolmanda koha saavutas Rakvere.
Parimad suurte linnade arvestuses (üle 10000 elaniku)
1. Haapsalu (210 p)
2. Rakvere (205 p)
3. Jõhvi (196 p)
Parimad väikeste linnade arvestuses (kuni 10000 elanikku)
1. Türi (218 p)
2. Paide (198 p)
3. Elva (195 p)
Spordialade võitjad:
jahilaskmine – Keila
jalgrattakross – Elva
juhtide võistlus – Alar Näärme
kergejõustik – Rakvere
mälumäng – Türi
orienteerumine – Põlva
petank – Haapsalu
tennis – Haapsalu
naiste võrkpall – Keila
meeste võrkpall – Türi
38. Eesti linnade suvemängudest võttis osa 22 linna ligi 700 sportlasega.
Tulemused www.joud.ee
38. Eesti linnade suvemängud korraldaja oli Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Haapsalu linnavalitsuse, Haapsalu linna spordibaaside ja Lääne maakonna spordiliiduga Läänela.
Teraviljatööstuse toodang I kvartalis kasvas
2013. aasta esimese kolme kuuga tootsid teravilja töötlevad Eesti ettevõtted 46 miljoni euro eest teraviljatooteid, selgub põllumajandusministeeriumi ülevaatest. Ligi viiendik toodangust eksporditi.
“Võrreldes aasta varasemaga võis tänavu esimeses kvartalis täheldada mõningast nõudluse kasvu siseturul. Eksport aga kahanes mõnevõrra, sest oluliste majanduspartnerite Soome ja Rootsi majandus on jahtumas,” ütles ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.
Statistikaameti (SA) kiirstatistika järgi toodeti tänavu I kvartalis teraviljasaadusi 71 000 tonni, mis on aasta varasemast 2,3% võrra rohkem. Toodangust ligi poole (43%) moodustas segasööt, sellele järgnesid teraviljajahu (31%), pagaritooted (24%), valikpagaritooted (1,2%) ja tangained (0,8%).
Võrreldes aasta varasemaga suurenes tänavu I kvartalis tangainete (+63,9%), rukkijahu (+10,7%) ja segasööda (+5,1%) tootmine, vähenes valikpagaritoodete (-24,7%), pagaritoodete (-1,9%) ning nisujahu (-1,2%) tootmine.
Teraviljasektor tootis tänavu esimese kolme kuuga ligi 46 miljoni euro väärtuses teraviljatooteid, mis on 14,4% toiduainetööstuse ja 2,1% töötleva tööstuse kogutoodangust. 19% teraviljasektori toodangust eksporditi.
Eestist veeti tänavu esimese kolme kuuga välja 41 600 tonni teravilja, millele lisandusid teraviljatooted (ümberarvutatuna teraks) – 14 600 tonni. Teraviljasektoris oli ekspordi osakaal toodangus kõige suurem jahu ja tangainete tootmises (ligi 45%).
Eestisse imporditi teravilja 26 000 tonni, millele lisandusid teraviljatooted (ümberarvestatuna teraks) – 58 700 tonni. Olulisemad importöörid olid Läti, Leedu, Ukraina, Soome.
SA andmeil tegutses tänavu I kvartalis teravilja töötlevas sektoris 138 ettevõtet, neist enim (105) oli pagaritoodete tootjad.
Loe lähemalt teravilja töötleva tööstuse 2013. aasta I kvartali ülevaatest: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/2013/teraviljatoostus-ylevaade-2013-01.pd
VTA: toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv mullu vähenes
Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis mullu toidu käitlemisega tegelevaid ettevõtteid 12 986 korral. Võrreldes aasta varasemaga vähenes toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv 5% võrra.
“Eestis toiduga tegelevad ettevõtjad on reeglina hästi kursis kehtivate nõuetega ja suuri probleeme nende täitmisel pole,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Tema sõnul olid 2012. aastal toidukäitlejatele tehtud ettekirjutused põhiliselt seotud ruumide ja seadmete mittevastavuse, toidu märgistuse ning üldiste hügieeninõuetega.
Kokku tegi VTA 2012. aastal toidukäitlemisega seotud ettevõtetesse 12 986 plaanilist, erakorralist ja järelkontrolli. Selle tulemusel tehti kokku 25 005 ettekirjutust, mis on aasta varasemaga võrreldes 5% võrra vähem.
Ametliku kontrolli korras, sh riiklike seireprogrammide raames võeti toitu käitlevatest ettevõtetest 6288 proovi, millest nõuetele mittevastavaks osutus 3,4%.
Kokku laekus ametile mullu 740 vihjet, millest enamik puudutas toidu käitlemist ja loomatervishoidu ning -kaitset. Varasemast rohkem oli toidumärgistuse, toidu kohta esitatud teabe või tarbija eksitamisega seotud vihjeid. “Viimaste aastate jooksul on vihjete arv kasvanud, ilmselt on see seotud inimeste parema informeeritusega,” selgitas Pärtel.
2012. aastal oli VTA järelevalve all 12 220 toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet, millest suurim osa (kokku 9816) on jaekaubandusettevõtted (sh toitlustus).
Festival tuli öösel Võrru kollaste labajalavalsi sammudega
Täna öösel tekkisid Võru linna kahele tänavale kollased jalajäljed. Ühed viivad linna keskväljakult randa, teised Võru kultuurikeskusesse Kannel.Tegu ei ole tavaliste jalajälgedega, vaid kollaste labajalavalsisammu imiteerivatega.
Sel moel astus linna 11. juulil algav XIX Võru Folkloorifestival “Teljed”.
“Tahtsime varakult näidata, et festival on juba kohal,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Pealegi tegime sel moel väikese ninanipsu kurikaelale, kes päevade kaupa festivalireklaame tulpadelt maha kisub”.
Kollased jalajäljed näitavad esmakordselt festivalile tulijale suuna kätte, kuidas kesklinnast minna teistesse festivalipaikadesse – Kandle aeda ja Tamula järve äärde.
Labajalavalsi jälgi mööda minnes saab kulgeja aga tee lõpus juba ka tantsu selgeks.
XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15.juulini. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele Võrus ja maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui üle maailma.
Lisaks eesti rahvatantsijatele ja -muusikutele osalevad festivalil esinejad Prantsusmaalt Bretagne´ist, Puerto Ricost, Portugalist, Nepaalist, Lätist, Soomest ja Inglismaalt.
Einar Eiland: Stagnatsioon hävitab meie tulevikupõlvkonda
Einar Eiland,
kodanik
Meie ühiskondlike protsesside üheks mõõdupuuks on kujunenud stabiilsus. Hoopis vähem on aga räägitud sellest, milleks meil seda stabiilsust vaja on? Siinkohal lähevad ühiskondlikud arvamused lahku – ühtedele on vaja stabiilsust selleks, et mitte midagi ei muutuks. Ühiskonnale on stabiilsust vaja selleks, et luua paremat tulevikku.
Ühiskonna tulevikku saab üles ehitada siis, kui noored ise tahavad ehitada ühiskonna tulevikku. Kui aga ühiskonnas on vaja stabiilsust selleks, et mitte midagi ei muutuks, siis vastandab see võimu noore inimese tulevikuperspektiiviga ja noore inimese tulevikku nähakse pigem väljaspool populatsiooni piire ja selle jaoks luuakse ka vastavad ideaalid. Vaadates meie noorte inimeste lahkumist regioonidest pole kahtlustki, kumma kuvandiga meie riik tegeleb.
Seega oleme jõudnud mõttelaadilise tõkendini, mis takistab põlvkonnavahetust ja seega ei saa toimuda areng, mille tulemusena oleks homne päev parem kui eilne. Seega on aegamisi jõutud nii kaugele, et inimeste peades domineerib eliidile allumisvajadus, mitte arenemisvajadus. Tähtsaks muutub ka see, mida eliit näitena presidendi näol välja ütles, mitte see, milline on reaalne areng ja inimese roll selle arengu tagamisel.
Selline võim saab aga eksiteerida lubatavuse piirides ja lubajaks on rahvas. Meil kipub aga rahvas eksisteerima nendes piirides, mida võim talle lubab. Tulemusena oleme saanud kõikide sõja kõikide vastu ning sisuliselt on see kodusõda, kus rahvas peab olema sõjapõgeniku staatuses ning valitseb poliitilise võimu sektantlus. Sõjaseisukorras on keeruline ka populatsiooni paljunemine ja üksikvanematel on aina vähem aega pühenduda järeltuleva põlvkonna kasvatamisele ja eneseharimisele. Seega on iga järeltuleva põlvkonna vaimne ja füüsiline tervis aina kehvem. See aga kindlustab sektantliku võimu levikut.
Ilmselt oleks ebaõige sellise olukorra loomisel kiita olemasolevat võimu, sest võim on kui haridussüsteem, mis programmeerib inimesi vastavalt käituma. Kui võimu eesmärgiks on programmeerida inimest võimule stabiilselt alluma, siis see vastandub pikemas perspektiivis uuenemisvõime ja inimsusega. Siin on suur vahe – kas noor inimene õpib asjad ära selleks, et alluda paremini võimule, või õpib ta asjad ära selleks, et juhtida riiki ja ühiskonda. Vastavalt sellele luukase ka vastavad õppekavad ja luuakse vastavad pühakirjatekstid. Loe edasi: Einar Eiland: Stagnatsioon hävitab meie tulevikupõlvkonda
Viljandimaa Maakaitsepäeva tähistatakse suurejooneliselt Mõisakülas
Võidupühal, 23. juunil tähistatakse traditsiooniliseks saanud Maakaitsepäeva Mõisakülas. Seekordne sündmus tõotab tulla eriti elamusterohke ning põhjust sinna koguneda on kõikidel Viljandimaa elanikel. Mõisakülas jätkub tegevusi ja uudistamist päeva jooksul tervele perele.
Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine algab pühapäeval, 23. juunil kell 10.15 mälestustseremooniaga maakonnakeskuses Viljandis J. Laidoneri mälestussamba juures, kus riigi-, maakonna- ja linna esindajad asetavad pärjad ning siis liigutakse Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures Vanal kalmistul. Seejärel kell 11 toimub pidupäeva jumalateenistus Viljandi Pauluse kirikus.
Alates kell 11 saab Mõisaküla kesklinnas hoo sisse maakaitsepäev, kus oma tööd, tehnikat ja varustust on tutvustamas Viljandi maakonna jõustruktuurid. Toimuvad Kaitseliidu, Politsei, Päästeameti ja Punase Risti esitlused. Näiteks toimub kaitseliidu relvastatud mini-kaitselahing, politsei peatab ekstreemsel moel liiklusrikkujat, päästeamet näitab autosse lõksu jäänud inimese päästmist, liiklusõnnetuses kannatanule osutab esmaabi Punane Rist jne. Lapsi paelub kaitseliidu ja päästeameti tehnika ning relvad.
Lõunaajal pakutakse kõikidele soovijatele tasuta sõdurisuppi ning ametliku osa lõpetab alates kell 14.15 keskväljakul algav võidutule üleandmise tseremoonia omavalitsuste esindajatele.
Mõisaküla pakub pidustuste raames lisaks kõikidele linlastele ja külalistele kogu päeva vältel mitmekesist laada- ja kultuuriprogrammi ning näitusi. http://sakala.kaitseliit.ee/et/maakaitsepaev
Maavanem Lembit Kruuse sõnul saavad kõik kodanikud otsesemalt või kaudsemalt kaasa aidata Eesti julgeoleku ja -kaitsetahte arengule. “Turvalisus ei koosne ainult sõjalisest jõust. See on meie oma inimeste tahe midagi ise, omal algatusel korda saata kodukoha, keskkonna, kultuuri – meie oma riigi heaks.”
1919. aasta juuni mängis eestlastele kätte ainukordse võimaluse, mil lätlaste ja eestlaste ühine võit Võnnu all lubas Eestil koondada kogu sõjajõu idarindele peavaenlase vastu. Juba sügisel tegigi vastane Eestile nende ajaloo ainsa rahupakkumise. Saime vabaks ja saavutasime rahu.
Mahladele suhkru lisamine keelustatakse
Valitsus kehtestas täna oma määrusega uued mahlatoodete koostise- ja kvaliteedinõuded, millega keelustatakse mahladele suhkru lisamine. Määrusega viiakse Eestis kehtivad nõuded vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga.
Valitsuse määrus “Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded” keelustab alates 28. oktoobrist 2013 suhkrute lisamise mahlale, mahlakontsentraadile, kontsentraadist toodetud mahlale, mahlapulbrile ja tõmmismahlale.
“See aitab muuta inimeste toidulauda tervislikumaks. Kuigi Eestis toodetud mahladele üldiselt suhkruid ei lisata, on paljude teiste riikide toidutootmises mahladele suhkru lisamine veel üpris tavapärane,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Praegu kehtiva korra järgi võib mahlatoodete maitse parandamiseks lisada suhkrut kuni 15 grammi ja magustamise eesmärgil kuni 150 grammi liitri kohta.
Erandina võib uue määruse järgi lisada suhkrut vaid astelpajumahlale. Määrusega sätestatakse ka nõuded tõmmismahlale (ing k water extracted fruit juice) ja tomatist valmistatud mahlatoodetele.
Uus kord jõustub 28. oktoobril 2013. Juba turule viidud või seniste nõuete kohaselt märgistatud tooteid on lubatud turustada kuni 28. aprillini 2015.
Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”
Täna avatakse Tartus kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgruppide, omavalitsuste ja kogukondade koostöös ettevalmistatud projekt, mille raames tähistatakse 21 põneva looga paika National Geographicu kollase aknaga – nii sünnib Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”.
Teekonna avamine toimub neljapäeval kell 18:00-19:15 Tartus Raekoja platsil, sest Tartu on väravaks Lõuna-Eestisse. Avasündmusele, kus esinevad Lõuna-Eesti laulu- ja tantsukollektiivid, on oodatud kõik huvilised. Sündmuse käigus avatakse pidulikult Tartu linna südames paiknev National Geographicu kollane aken, mis hakkab tähistama teekonna algust. Tartu Kaubamajas näeb fotograaf Sven Začeki loodusfotode näitust “Elu kahe maailma piiril”.
Tegemist on kuue Lõuna-Eesti maakonna koostööprojektiga, kus maakogukonnad ja linnad on ühendanud oma jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks. Projekti raames National Geographicu kollaste akendega tähistatud teekond “Elu kahe maailma piiril” jutustab loo ühest erilisest paigast Euroopa Liidu piiril, Venemaa ja Läti kõrval, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Rohkem infot teekonna ja välja valitud paikade kohta leiab aadressilt www.visitsouthestonia.com. Loe edasi: Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”
Tõelised Komissar Rexid kogu maailmast võistlevad Eestis meistritiitli eest
13.-14. juulil 2013 võistlevad Rakveres teenistuskoerte kolmevõistlusel Eesti, Läti ja Leedu ning Põhjamaade parimad saksa lambakoerad, malinoisid jt jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.
Eesti esimese rahvusvahelise koerte kolmevõistluse (saksa k lühend IPO) kolmest osaalast on pealtvaataja jaoks kõige põnevam kuulekus ja kaitse. Mitmekordse Eesti koerte kolmevõistluse meistri ja maratonijooksja Kairi Viherpuu sõnul on vaatajatel raske ükskõikseks jääda, kui koer alustab platsil “päti” otsimist. “On tavaline, et pealtvaatajad hoiavad hinge kinni, kui koer “päti rünnaku” enesekindlalt tõrjub, temaga võitleb ning hoogsa hüppega rajalt maha võtab,” rääkis Viherpuu. Kõige selle juures on koer siiski omaniku kontrolli all ja peab lõpetama rünnaku koerajuhi esimese käsu peale.
Võistluse korraldaja ja tuntud koertekoolitaja Aivo Oblikase sõnul on selline rahvusvaheline võistlus Eestile mitmeti kasulik, kuna aitab kaasa koerte koolitamise vajalikkuse teadvustamisele.
“Meie soov on näidata, et koolitatud koer on üks õnnelik koer, et koer naudib ja vajab inimesega koostööd ning et koerasport on üks võimalus pakkuda oma koerale, ja ka endale, täisväärtuslikku elu,” lisas Oblikas.
Koos rahvusvahelise võistlusega toimuvad Rakveres ka Eesti Meistrivõistlused IPOs ehk (saksa k Internationale Prüfungsordnung), kus selgitatakse välja Eesti IPO ehk kolmevõistluse 2013. aasta meister.
Nii rahvusvahelise kui ka Eesti meistrivõistluse korraldab Klubi Sportkoer koostöös Eesti Kennelliidu Koerte Koolitust Koordineeriva koguga (EKL-KKK). Võistluse üheks kohtunikuks on Pentti Rapila Soomest, teine kohtunik on ajakirja Koer peatoimetaja ja EKL-KKK juht Vilve Roosioks.
Menukad bändid ja setu kollektiivid tulevad Setomaale kokku
19.-20. juulil toimub Meremäe vallas, Ostrova külas festival, kuhu on kutsutud ansamblid Setumaalt ja kaugemalt.
Festivali eesmärk on pakkuda erinevate ülesastujate kaudu ülevaadet setu pärimusmuusikast, mis vaheldub kaasaaegsemate viisidega Eesti tunnustatud artistidelt.
Tänavu on olulisel kohal regilaul. Publiku ette astuvad äsja 10 aastaseks saanud ansambel Zetod, Oort, Kiiora, arhailise meestelaulu punt Lüü-Türr, Seto Miihi Summ, Moskva/Odessa Bänd, Ukerdajad, Simmaniduo, leelokoor Hõpõhelme ja Meremäe Mehed, Terminaator ning Raali Ain koos Rikka Ivvani pillilaagri lastega. Eksklusiivse kontserdi annavad Kosmikud. Festival lõpeb suure simmaniga Untsakate saatel. Lisaks arvukatele kontsertidele rikastab festivali Taarka Pärimusteatri noortestuudio oma uue etendusega „Lennuk“. Festivali päevajuht on tuntud sõnameister ja spordimees- Contra. Külalistel on võimalik tutvuda ka kohaliku käsitööga.
Korraldaja Aime Tulp: „Setudel on tugevad traditsioonid, mida tuleb väärtustada ja hoida. Festivali kaudu anname selleks oma väikese panuse“. „Soovime, et külalised võtaksid üheks nädalavahetuseks aja maha ja tuleksid Setumaale nautima selle paiga ilu ning head muusikat“ lisas Neeme Tulp.
Festival on mõeldud ka lastele, sest avatud on mängutelk ja lastekino.
Ostrova Festival toimub juba kolmandat korda looduskaunis paigas Võrumaal. Kahel esimesel aastal on külastajate arv kõikunud tuhande piires. Festivali piletid on saadaval Ticketpros. Festivali korraldaja on MTÜ Ostrova Festivalid.
Festivali toimumist toetavad: Setomaa arengu programm, Setumaa Kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital, Kohaliku omaalgatuse programm ja Meremäe Vald. Festivali korraldaja on MTÜ Ostrova Festivalid.
Ainult sellel nädalal saad veel oma lemmikküla poolt hääletada!
Eestis on 4438 küla, neist aktiivseid ehk ärganud on 15%, ärkavaid 58% ja uinuvaid külasid 27%. Eesti Külalliikumine Kodukant valib viiendat korda Kodukandi Aasta küla.
Kogu eesti rahvas saab valida oma lemmikküla 16. juunini Terevisiooni kodulehel http://etv.err.ee/index.php?0562990#.UZ2VCpb-p1o . Reedeks oli enim hääli kogunud Karala küla Saaremaal, järgnesid Lihula alevik (Läänemaa) ja Lustivere piirkonna külad (Jõgevamaa). Anna oma hääl lemmikkülale, sest just sinu hääl võib olla otsustav!
Küladega saab tutvuda Kodukandi kodulehel http://www.kodukant.ee/index.php?id=104015 , Terevisiooni videoklippide vahendusel ja Terevisiooni Facebooki lehel https://www.facebook.com/Terevisioon#!/media/set/?set=a.524304087630097.1073741826.206736052720237&type=1 .
Hindajatele, Riigikogu esimehele Ene Ergmale, põllumajandusministeeriumi esindajale Sille Rähnile, Eesti Maaomavalitsuste liidu esindajale Taimi Saarmale, Maalehe ajakirjanikule Bianca Mikovitšile ja Liikumine Kodukant esindajale Anneli Kanale tutvustavad külad kahe tunni jooksul oma inimesi, tegemisi ja vaatamisväärsusi.
“Kõik külad on juba võitnud, sest nad on saanud oma maakonna Aasta küla tiitli”, ütles Ene Ergma. “Sellel konkursil pole kunagi kaotajaid, siin on alati võitjad,” lisas ta.
Teisipäeva, 11. juuni õhtupoolikul võtab hindajate seltskonna vastu Ingliste külade piirkond Raplamaal, nädala pärast ollakse Viisu külas Järvamaal ning peale jaanipäeva lõpetavad hindajad oma ringkäigu Virumaal – Kõrtsialuse külas ja Venevere külade piirkonnas.
Rahva lemmiku hääled loetakse kokku 17.juunil, hindajad annavad oma otsusest teada 9.augustil Eesti Külade X Maapäeval Saaremaal.
Eesti Külaliikumine Kodukant asutati 1997.a. mittetulundusühingute liiduna. Täna on liikmeid 20 (neist 15 maakonnaühendust) ja nende kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte.
Einar Eiland: rahvakogust on saanud võimuruupor
Einar Eiland,
kodanik
Kaleidoskoopilise idiotismi sündroom ei ole mõeldud siinkohal kellegi lolliks või targaks tembeldamiseks, vaid on lugu sellest, kuidas targad inimesed võivad veelgi targemate otsuste seast rumalate või lollide otsusteni jõuda.
Kaleidoskoopilise idiotismi sündroom on sotsiaalpsühholoogiline termin, mis kirjeldab protsesse, kuidas eliit saab säilitada võimu isegi juhul, kui tal igasugune kompetentsus puudub ja on asendatud võimuihaga. Seda kasutatakse reeglina siis, kui ühiskonnas on tunda püssirohulõhna ja võimueliidi pädevuses hakatakse kahlema. Õigemini on ta nagu võimult kukutamise eelne agoonia. Nii on see toimunud läbi sajandite.
Kõige kindlam viis võimu säilitamiseks on luua teatav masin, mis võtaks vastu ühiskonna pahameeletormi ning säästaks võimu eliiti pööbli rünnakute eest ja jätaks mulje, et riik töötab rahva huvides. See masin, olgu selleks siis kas rahvakogu või rahvaportaal, peab töötama kui gaseeritud vee aparaat, mis peale kolme sendi sisestamist peab andma vastava värviga mullivee. Vastavas vaimus saab ta ka projekteeritud ja programmeeritud olema. Eesmärgina peab ta rahvale jätma mulje, et janu kustutamiseks saab rahvas ise vastava mullivee tellida. Tegelikkuses aga selgub, et tegemist on tüüpilise mõttekontrolli süsteemiga. Seda, et tavakodanik saab valiku teha vaid juba ette antud mullivee valikute seast ning hiljem selgub et ka kolmesendinegi on riigi poolt vermitud, siis seda ei tohi tavakodanik märgata. Kogu võimustrateegias on määrava tähtsusega see, kuidas see märkamatult rahvale maha müüa. Selle läbi teostab eliit enda võimu ja kontrolli pööbli üle.
Jääkeldri rahvakogu saaga meenutab seega kaleidoskoopi, kuhu rahvas saab enda mõttekillud kokku koondada. Seejärel asub võimutasand seda kaleidoskoopi keerama ja küsima rahva käest, kas see pilt meeldib või mitte. Otsustada saab aga antud olukorras vaid meeldivuse või mittemeeldivuse tasandilt, mitte teadvuse ja vastutuse tasandilt. Aga meeldivuse või mittemeeldivuse tasandilt tehtud otsused, olgu need mistahes ekspertide nõustatud, viib ühiskondliku enesetapuni. Rahvakogu otsustajad saavad teha valikuid vaid ette antud sundlahenduste vahel, kuid sundvaliku ja meeldivuse või mittemeeldivuse olukorras ei saa arengu vastutust tekkidagi. Ettemääratud tõenäosuse alusel saab rahvakogu aga teha vaid neid muudatus ettepanekuid, milleks ühiskond on informatiivselt ette valmistatud. Mistahes eliit, komisjonid kuni parlamendini välja saavad läbi suruda vaid neid lahendid, millega ühiskonda harjutatud on. Üldise keskmisele riigi arenguvundamenti rajada on aga hullumeelsus ja infoühiskonnas enesetapp. Üldise keskmisest väljaspool olevat teadvust hakatakse pidama aga eliidi ja selle kaudu programmeeritud rahva poolt juba rumaluseks. Rahvas ei taha aga loll olla ja neid ideid ta väljanäitusele ei esita.(see on esimene filter). Kui mõni arendav idee peaks siiski läbi lipsama, siis püütakse see kinni järgmise filtriga, sest eliit on sunnitud tegema otsuseid ühiskondliku keskmise arusaama alusel, kuna ta peab võimalikult paljudele meeldima, sest muidu ta ei oleks eliit ega saaks olla võimul. Seega eksisteerib juba kaks filtrit, mis võimalikud lahendid juba eos rajalt maha võtavad. Sest ettemääratud tõenäosuse alusel teostuvad vaid keskmise otsustajale arusaadavad keskmised valikud. Ja kui on teada, et neid hakkavade realiseerima keskmised ametnikud keskmise finantsvõime tasandilt, siis on muutuste sooritusvõimekus nullilähedane. Loe edasi: Einar Eiland: rahvakogust on saanud võimuruupor
Rakvere teatri köögituur Tallinnas, Käsmus ja Võsul
Rahvusvaheline suvelavastus “köök/keittiö” lõpetas proovid Rakvere teatri koduses saalis ja kolis Võsu rannaklubisse, et valmistuda 21. juunil toimuvaks esietenduseks.
Suvehooaja täisväärtusliku alguse puhul peeti Rakvere teatri suveköögis koostöös Ööjooksuga maha ka vägev pidu, mida külastas rohkem kui 1000 inimest.
Lisaks köögitrupi kolimisele etenduspaika saatsime reisima ka peol ristsed saanud lavastust tutvustava suveköögi. Väliköögi võimalusi saab kasutada Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kuhu köök jääb üles 18. juunini ja Käsmus, kus saab kööki põigata 11-13 juuni. Külastajatele on kasutamiseks pliidid ning külmik, nõud tuleb üldjuhul endal kaasa võtta. Rakvere teatri loomingulise köögi liikmeid näeb rändköögis toimetamas ja süüa pakkumas laupäeval 15. juunil Telliskivi kirbuturul ja 11. juuni Käsmu Kaunitel Kontserditel. Muul ajal on köök vabakasutuses. Loe edasi: Rakvere teatri köögituur Tallinnas, Käsmus ja Võsul
“Europeana 1989 – meie tegime ajalugu”. Poolas käivitatud projekt jõuab augustis Balti riikidesse
Euroopa digitaalse raamatukogu, muuseumi ja arhiivi Europeana uus projekt “Europeana 1989” kutsub kõiki jagama oma kogemusi, lugusid ning teemaga seonduvaid esemeid ajast, mil varises raudne eesriie.
Projekt sai avatakti laupäeval Poolas avaliku diskussiooni ja kogumispäevaga, millele kogunes saalitäis huvilisi. Paljud olid kaasa võtnud mälestusesemeid ja rääkisid meenutusi. Projekt kulgeb edasi kogumispäevadega Poola teistes osades, Eestis, Lätis ja Leedus, Tšehhis, Saksamaal ning Ungaris. Europeana talletab kõik mälestused digiarhiivi.
Osalevate maade elanikel on võimalik rääkida sellest, mida nad tollal nägid ja kogesid ning jagada seda kogumispäevadel või projektiportaali kaudu.
2014. aastaks loob “Europeana 1989” värviküllase kajastuse tollal Euroopat raputanud sündmustest jutustuste, fotode, videoklippide ja helisalvestuste kaudu. Europeana Eesti-poolseks projektipartneriks on Eesti Rahvusraamatukogu.
Balti riikides korraldatakse kogumispäevi augustikuus “ühest riigist teise” turnee korras:
Vilniuses 9.-10. augustil
Panevėžyses 13 augustil
Riias 23.-24. augustil
Tallinnas Rahvusraamatukogus 30.-31. augustil
Üheks täiendavaks eesmärgiks on “rekonstrueerida” Balti kett virtuaalselt, kasutades selleks “Europeana 1989” vastavat kaarti. Kutsume teid juba tänasest osa võtma! Markeerige täpselt, kus te isiklikult asusite selles pikas inimketis 23. augustil, 1989. Võimaluse korral lisage ka foto ja kirjelduseks mõned sõnad või tekstiread. Loe edasi: “Europeana 1989 – meie tegime ajalugu”. Poolas käivitatud projekt jõuab augustis Balti riikidesse
Avinurme kutsub tünnilaadale
Üle-eestiline noortepäev toimub sel aastal Viljandis
Kas noorsootöö tähendab noortekeskust, huvikooli, noorteorganisatsiooni või on see erinevatest komponentidest koosnev terviklik tugi noore kujunemisel tegusaks ühiskonnaliikmeks? Kes on noorsootöötaja – kas erispetsialist, rühmajuht, treener, huvijuht või on seda kõik, kes igapäevases töös koolitunniväliselt noortega tegelevad? Mida tänapäevasele noorele pakkuda? Nendele küsimustele annab vastuse 12. augustil Viljandis toimuv „Noortepäev 2013“.
Noortepäeva tähistatakse Viljandis linna eri paigus, peamiselt Sakala Keskuse territooriumil.
Tegevused algavad kell 16:00 ning lõppevad õhtul kell 21:00 algava Tanel Padar & The Suni kontserdiga. Esindatud on noored ja noortega töötavad inimesed üle terve Eesti. Tutvustatakse erinevaid osalus- ja vaba aja veetmise võimalusi, võimalik on osa saada noorte poolt ettevalmistatud eeskavadest ning teavet jagatakse tööhõivest ja noorteprojektidest. Jakobsoni Gümnaasiumi staadionil, algusega kell 14.00, peetakse maha traditsiooniline jalgpallimatš „noorte ja otsustajate“ vahel ehk noored versus Haridus- ja Teadusministeerium.
Noortepäeva korraldavad sel aastal ühiselt Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Eesti Noorteühenduste Liit ning Eesti Noorsootöötajate Ühendus. Oma panuse annavad kõikidest maakondadest kohale tulnud noortekeskuste, noorsootööorganisatsioonide ja teiste koostööpartnerite esindajad. „Noortepäev 2013“ elluviimist rahastab traditsiooniliselt
Eesti Noorsootöö Keskus.
Eestis juhitakse noortepäeva tähistamisega noorte ja noorsootöö väärtustele tähelepanu alates 2003. aastast. Ühtekokku on aga 12.
augustil rahvusvahelist noortepäeva tähistatud ÜRO eestvedamisel juba alates 1999. aastast.
Täpsem informatsioon „Noortepäev 2013“ programmi osas on kättesaadav:
https://www.facebook.com/noortepaev
Ida-Eesti grillimeistriks sai Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse võistkond
Laupäeval, 25. mail peeti Jõhvi keskväljakul Ida-Eesti meistrivõistlused grillimises Grillfest 2013 raames. Piirkondliku võistluse võitis ning Ida-Eesti grillimeistriks tuli Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse barbeque-võistkond (IVKHK BBQ).
Jõhvi võistlusel osales üheksa võistkonda: Alutaguse Malev, Grilliministeerium, Grillisemud (Jõgeva), Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse BBQ, Jõhvi Vallavalitsus, Roger Vinni, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (Ida-Virumaa), Tõrvandi Peomaja ja Virukad. Kõik võistkonnad küpsetasid võistlusroogasid Rakvere searibi, Talleggi kanatiibade ja Kaupmehe fantaasiavoorus.
Grillivõistlusi hindasid kümme kohtunikku. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse BBQ võitis esikohad searibi- ja fantaasiavoorus ning kanatiibade voorus 3. koha. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse BBQ-võistkonda kuulusid: Indrek Kõverik (kapten), Anna Alasoo, Dmitri Filippov, Siim Parts, Ene Valgemäe ning tööandjate esindajana Mihkel Luus Vanameistri Pubist. Võistluste korraldajateks olid Eesti Grilliliit ja Jõhvi Vallavalitsus.
Piirkondlike võistluste võitjad osalevad Pärnus 7.-8. juunini toimuvatel Hea Toidu Festivali-Grillfest lõppvõistlustel. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus läheb Pärnus võistlustulle nii õpilaste kui täiskasvanute võistkonnaga.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 130 inimest.
Pikakannul toimub kandle valmistamise koolitus
10.-14. juunil toimub Pikakannul kandle valmistamise koolitus. Kandlemeister Mihkel Soon õpetab algusest lõpuni valmistama väikekannelt.
Soovi korral võib kaasa võtta oma materjali – ükskõik mis puupaku, peaasi, et on kuiv (seisnud vähemalt kaks aastat kuivas) ning ilma pragudeta. Väikekandle suurus on ca 80 x 25 cm. Käsitööriistadest võib kaasa võtta kumerpeitli ja lapikpeitli ning võimalusel käsihöövli.
Koolituspäevad kestavad kella 10 – 18.
Osalustasu on 35 eurot ja sisaldab lõunasööki, kohvi ja teed.
Soovi korral on võimalus majutuseks. Info tel 5028783, registreerimiseks saada kiri info@pikakannu.ee.
Otepääl toimub perepäev
Laupäeval, 1.juunil, kell 11.00-14.00 toimub Otepää Kultuurikeskuse pargis kevad-suvine perepäev. Kell 17.00 algab Kultuurikeskuses kitarrikontsert.
Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Jana Rohumets ütles, et sellel aastal on perepäeval kavas lastele erinevad mängud, näomaalingud, oma oskusi saab proovile panna batuudil. “Täiskasvanud saavad võistelda nii jõus, kui ka osavuses, võistluste vahepeal saab aga nautida erinevaid tantsuetteasteid.”
Kell 17.00 on Otepää Kultuurikeskuses kitarrikontsert, kus esinevad H.Elleri nimelise muusikakooli kitarriõpilased. Kontsert on tasuta.
Perepäeva korraldavad Otepää ANK ja Otepää Kultuurikeskus, toetab Otepää vald, Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp. Perepäeva kohvikut peab kohvik-restoran l.u.m.i.