Pille Ivask

Minister peab kodanikualgatust “Maale elama” edulooks

“Maale elama” meeskond tutvustas eile siseministeeriumis projekti tulemusi ja mõju ning tegi ettepanekuid, kuidas soodustada maale elama asumist ja pidurdada maapiirkondade tühjenemist elanikest.

Kodanikualgatus sai üksmeelse tunnustuse osaliseks. Regionaalministri Siim Valmar Kiisleri sõnul sai projekt hakkama sellega, mida tema ei suutnud – muuta ühiskonna hoiakut maal elamise suhtes. Ministri nõuniku Sulev Valneri sõnul on tegemist viimaste aastate suurima regionaalpoliitilise edulooga, mis peab kindlasti jätkuma.

“Maale elama” algatuse laienemise osas üle-eestiliseks oldi eri meelt. Ühelt poolt peeti vajalikuks algatuse jätkumist. Teiselt poolt jäi kõlama seisukoht, et maapiirkondade asustamine ning sellega seotud kampaaniad on pigem maaomavalitsuste endi ülesanne.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks. Projekt näitas, et linnaelanikke, kes eelistavad elukeskkonnana maapiirkonda on väga palju, kuid mitmetel põhjustel ei saa nad oma soovi kohaselt toimida. Sellele vaatamata on “Maale elama” algatuse mõjul tänaseks Lõuna-Eestisse kolinud juba üle 34 pere.

Projekti rahastas 2013 aastal regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Põnevas ja leiduderikkas Risti kirikus toimub restaureerimise tänujumalateenistus

Pühapäeval, 13. oktoobril toimub Harjumaal Padise vallas asuvas Risti kirikus pühakoja restaureerimise tänujumalateenistus. Sellega pannakse mõneks ajaks punkt kirikus tehtud töödele.

Viimase nelja aastaga on Risti kirikust tulnud päevavalgele mitu hinnalist aaret – põranda-alusest pinnasest tulid päevavalgele enam kui 1100 vanaaegset münti, pikihoone võlvidel krohvikihtide alt paljastusid 17. sajandi algusest pärit laemaalingud, käärkambri seinast leiti kinnimüüritud kamin, käärkambri põrandast seni peidus olnud kelder. Pikihoone põranda rekonstrueerimise käigus jõuti unikaalse sillutisega keskaegse põrandani, samuti leiti Eesti kontekstis haruldased keskaegse peaaltari ja kõrvalaltarite jäänused.

Tööde käigus restaureeriti kooriruumi, käärkambri ja pikihoone idapoolse osa interjööri ning viimase etapina tehti ka torni sisetöid. Välja on vahetatud kiriku seenkahjustustega puitpõrand. Tööd viis läbi OÜ Rändmeister eesotsas Juhan Kilumetsaga.

Torni interjööri korrastamistööd võimaldavad külastajatel senisest hõlpsamini külastada kiriku iseäralikku poolsilinderjat torni ning võlvidepealset, samuti saab oma silmaga vaadata Eesti vanimat, 15. sajandist pärinevat tornikella.

Risti kirik on ehitatud tõenäoliselt 14. sajandi algupoolel tsistertslastest munkade pool. Täna tegutseb pühakojas elujõuline ja arenev kogudus. Et tegemist on kohaliku kultuurielu keskusega, siis on kiriku parendamistöödele jõuliselt õla alla pannud Pria maaelu edendamise meede (120 000 EUR). Samuti on mitmel korral saanud toetust koguduse poolt Lääne-Harju Koostöökogule esitatud Leader-meetme projektid (45 543 EUR). Koguduse-poolseid jõupingutusi on hinnanud ka riiklik Pühakodade Programm, mis on viimase nelja aasta jooksul toetanud kiriku interjööri restaureerimist 54 522 euroga. Loe edasi: Põnevas ja leiduderikkas Risti kirikus toimub restaureerimise tänujumalateenistus

Pühapäeval saab Kapa stuudiumis kuulata terviseloengut

Pühapäeval, 13. oktoobril kell 15 on Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumis auditooriumi ees Peeter Liiv loenguga “Tervise viis tasandit”, milles terviseliikumise valdkonnas tuntud lektor käsitleb füüsilise, energeetilise, mentaalne, spirituaalne ja sotsiaalse tervise aspekte meie igapäevases olemises.

Peeter Liivi sõnul toob praegune, n-ö transformatsiooni ajastu kaasa paljude, kui mitte igaühe inimpotentsiaali avanemise. “Avastades oma andeid ja võimeid, saame luua täiesti uusi väärtusi, misläbi näiteks kogu senine jätkusuutmatu majandus ilmselt hääbub tasapisi. Näen tõusmas kahte põhitrendi, esiteks – kogu maailm liigub tervise suunas, teiseks – muutub viis, kuidas inimesed oma igapäevast leiba teenivad.”

Peeter Liiv on osalenud terviseliikumises (klubis “Tervis”), Eesti Rohelises Liikumises, New Age liikumises (sh 1990-1995 ilmunud ajalehe “Päekesetuul” ja 2001-2004 ilmunud religiooniajakirja “Päikesetuul” toimetaja). Kirjutanud teatri- ja kinokriitikat, filosoofilist ja sotsiaalset esseistikat ajalehtedes/ajakirjades. Õppinud teoloogiat, tegelenud jooga, transtsendentaalse meditatsiooni, Silva meelekontrolli meetodi, vaba hingamise jt Uue Ajastu praktikatega. Pidanud ühingu “Teadus” lektorina tervise- ja ökoloogialoenguid; õpetanud maailmavaateõpetust Tallinna Kultuuriülikoolis. Praegu kirjastuse “Silmapiir” direktor. (allikad: ERR ja Maaleht). Hetkel rajamas koos mõttekaaslastega sotsiaal-poliitilist kodanikuliikumist TEEME KOOS – et tagada Eestis ka tõelist sotsiaalset tervist! Peeter Liiv osaleb ka Sakala Kärajatest alguse saava üle-eestilise kodanikuaktivistide võrgustiku rajamisel. Loe edasi: Pühapäeval saab Kapa stuudiumis kuulata terviseloengut

Homme toimub Eesti suurim heategevuslik koertenäitus

Pühapäeval, 13. oktoobril algusega kell 12 toimub Tallinnas Kristiine spordihallis Eesti suurim heategevuslik koertenäitus BIGBANK Match Show, mis toob kokku koerad, koeraomanikud ja heategijad üle Eesti.

Heategevusliku koertenäituse abil toetatakse igal aastal üht Eesti koduta loomade varjupaika. Tänavu lähevad kõik ürituse tulud Haapsalu varjupaiga heaks.

BIGBANK Match Show patroon Marju Länik usub, et koertenäitusest tuleb üks põnev ja südamlik koosviibimine. “Pühapäeval kogunevad koerasõbrad üle Eesti juba üheksandat korda, et demonstreerida koera ja tema omaniku vahelist koostööd ning aidata kaasa koduta koerte olukorra parendamisele. Kohale saabub erineva kasvu, välimuse ja iseloomuga koeri, kes võtavad omavahel mõõtu või osalevad demonstratsioonesinemistel. See päev pakub kõigile näituse külastajatele põnevat vaatemängu ja samas võimalust teha head,” ütles Marju Länik.

BIGBANK Match Showst on oodatud osa võtma nii puhtatõulised kui segaverelised koerad, kes jagatakse nelja võistlusklassi vastavalt vanusele ja suurusele: kutsikad, üle- ja allapõlve koerad ning veteranid. Lisaks toimuvad võistlused koerte esindajatele ehk händleritele. Koertenäitusele saab registreerida üritusel kohapeal. Loe edasi: Homme toimub Eesti suurim heategevuslik koertenäitus

Kodanikuühiskonna sihtkapital soovib tutvustada vabatahtlikku tegevust

KÜSK ootab vabatahtlike kaasamisega tegelevaid ühendusi osalema projektikonkursil “Vabatahtliku tegevuse tutvustamine noorte infomessil Teeviit”. Konkursiga soovime viia omavahel kokku vabatahtlikust tegevusest huvitatud noored ja vabatahtlikke kaasavad kodanikuühendused, et aidata noortel saada esmane töökogemus tööturule sisenemisel.

Projektikonkursiga toetatakse ühe organisatsiooni (koostöös vähemalt kolme vabatahtlikke kaasava kodanikuühendusega) osalemist 29. ja 30. novembril 2013 Tallinnas toimuval noorte infomessil Teeviit. Toetatakse kõiki osalemisega seotud põhjendatud kulusid – sh eksponendi ja kaaseksponentide osalustasu, messipinna kujundamise ja sisustamine, infomaterjalide väljatöötamine ja tootmine jms.

Projektikonkursi lähteülesande leiab siit: http://www.kysk.ee/avanes-projektikonkurss-vabatahtliku-tegevuse-tutvustamiseks-noorte-infomessil-teeviit

Taotlusi saab saata 21. oktoobrini 2013 kell 15.00 kas digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil kysk@kysk.ee või paberkandjal SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Toompuiestee 33A, 10149 Tallinn.

Otepää Naisselts ootab kandidaate valla Aasta isa nimetusele

Aasta isa aunimetust antakse igal aastal isadepäeva pidulikul kontsertaktusel üle ühele isale, kelle peres kasvab kaks või enam last, kes saavad kodunt armastust, hoolt, eeskuju ja õpetust.

Aasta isa avaldusel palutakse märkida kandidaadi ees- ja perekonnanimi, elukoht, töökoht ja amet, laste arv, vanused ja nimed ning lühiülevaade kandidaadi elust.

Avaldusi saab esitada kuni 20.10.2013.

Avaldused saata e-posti aadressil: riitaaader@gmail.com või viia Anni Butiiki.

Aunimetuse “Otepää valla Aasta isa” väljaandmise eesmärgiks on väärtustada isa ja isadust, tunnustada mehe rolli laste kasvatamisel. Aasta isa tiitlit annab välja Otepää Naisselts koostöös Otepää vallaga.

MTÜ juhtide õigusalane koolitus

14. ja 15. oktoobril toimub Tartus Atlantise keskuses (Narva mnt 2) õigusalane koolitus MTÜ juhtidele.

Koolituse eesmärk: osalejatel on vajalikud baasteadmised ja oskused MTÜ siseste ja väliste õigussuhete mõistmiseks ja reguleerimiseks; mittetulundusühingute seaduses sätestatud õigusnormide lugemiseks, mõistmiseks ja rakendamiseks ning MTÜ nimel sõlmitavate lepingute mõistmiseks.

Koolitusel osalejad: MTÜ-de juhatuse liikmed, kellel ei ole eelnevat juriidilist ettevalmistust.

I koolituspäeval keskendume MTÜ siseste õigussuhete analüüsile. Iga osaleja võtab koolitusele kaasa oma organisatsiooni põhikirja, teeb koolitusel selle põhjaliku analüüsi ning koostab parendusettepanekud, mida hiljem oma organisatsiooni liikmetega arutada.
II koolituspäeval uurime MTÜ väliseid õigussuhteid, analüüsime erinevate lepinguliste suhete erinevusi ning harjutame lepingute koostamist ja kriitilist lugemist.

Koolitaja: Kaidi Holm, Juhatuse Kompetentsikeskus

Koolitusel osalemise tasu on 13 eurot.

Koolituse korraldamist toetavad Euroopa Liidu Sotsiaalfond, siseministeerium ja EAS

Vaata päevakava ning registreerumise infot: http://www.arenduskeskused.ee/Uudised-ja-sundmused/Sundmused/1303/Oigusalane-koolitus-Tartumaa-MTU-de-juhtidele.html

Õpilastööde näitus “X” Võru linnagaleriis

Võru kunstikool tähistab oma 10. aastapäeva ja avab Võru linnagaleriis kolm näitust. Võru kunstikooli 10. aastapäevale pühendatud õpilastööde näitust saab kaeda “X” alates 30. septembrist!

“Põhiõppe lõputööde galerii” (galerii 1. korrusel) on läbilõige põhiõppe õpilaste lõputöödest.
Kooli algusaastatel esitas põhiõppe lõpetaja 4-aastase (12 tundi nädalas) õppetsükli lõppemisel hindamiseks 3 tööd kolmes õppeaines: joonistamises, maalimises ja kompositsiooniõpetuses. Praeguseks on muutunud iganädalane õppekoormus ja sellega seoses ka pikenenud põhiõppe õpiaeg 5 aastale. Viimastel aastatel ei ole lõputöö enam seotud kindla ainega ja õpilastele on võimaldatud lisaks lõputöö teemavalikule valida ise teostamise tehnika, tööde hulk ning juhendaja.
10 aasta jooksul on kunstikooli põhiõppe lõpetanud 71 tublit noort. Iga põhiõppe lõpetaja ei ole gümnaasiumi lõpetaja vanuses – nii võib noorim põhiõppe lõpetajatest olla ka 14 aastane – oleneb sellest, millises vanuses õpingiud kunstikoolis alustati. Esimesed kunstikooli süvaõppe “pääsukesed” lõpetasid gümnaasiumi 2005. aastal. Sellest ajast on kunstikooli põhi- ja täiendõppe 87 lõpetajast kõrgkoolidesse kunsti- ja kultuuri erialadele edasi õppima läinud 31 noort. Loe edasi: Õpilastööde näitus “X” Võru linnagaleriis

Euroopa keeltepäev Räpina ühisgümnaasiumis

Hetk Räpina ühisgümnaasiumis toimunud Euroopa keeltepäevalt. Foto: erakogu

26. septembril tähistati traditsiooniliselt üleeuroopalist keeltepäeva, mille eesmärgiks oli näidata keeleõppe tähtsust, suurendamaks kultuuridevahelist mõistmist ning edendada Euroopa keelelist ja kultuurilist mitmekesisust.

Selle puhul korraldati Räpina ühisgümnaasiumis esmakordselt keeli tutvustav üritus, näitamaks noortele, kui huvitav on erinevaid keeli tundma õppida. Kahe tunni jooksul said 7. -12. klasside õpilased võimaluse tutvuda prantsuse, kreeka, soome ning hollandi keelga.

Ürituse initsiaatoriteks ja korraldajateks olid abituriendid Kristina Tammes ja Tatjana Kruglova. Neile olid abiks kooli huvijuht Maarika Ääremaa, õpetaja Külliki Arjokesse ja abiturient Triinu Ruuspõld. Keeli tutvustasid Aira Meitus (soome keel), Tarmo Tammes (kreeka keel), Kristina Tammes (prantsuse keel) ning Hollandist pärit Ritsaart Boeke (hollandi keel).

Ürituse läbiviimist toetasid teemakohaste brošüüride ja meenetega Hispaania, Kreeka ning Hollandi saatkonnad.

Haldo Oravas: Naissaar vajab külastajaid aastaringselt

Tallinna külje all asuv Eesti suuruselt kuues saar – Naissaar – seisab aastaringselt sisuliselt jõude ja külastajaid sinna palju väljaspool suveperioodi ja Nargen Festivali ei satu. Ometigi on saarel oma ajaloo ning praeguste võimaluste tõttu tohutult potentsiaali olla huvitavaks sihtkohaks mõõdukal hulgal sise- ja välisturistidele, leiab Viimsi vallavanem Haldo Oravas.

“Tavaline eestlane ei tea Naissaarest paraku suurt midagi. Eestis on küll 1521 saart, aga enamik inimesi on käinud neist paaril-kolmel ehk siis Muhu kaudu Saaremaal, siis Hiiumaal, võib-olla ka Vormsil või Kihnus,” tõdes Haldo Oravas . ” Tõenäoliselt on Naissaar viimastel aastatel rohkem kõneainet pakkunud Tõnu Kaljuste eestvedamisel toimuvate Nargen festivalide kaudu. Lõppenud suvelgi sai festivali ajaks Naissaarest tõeline kultuurisaar rikkaliku programmiga, kuid sügise saabudes tuhmub selle turismimagneti sära taas.”

Haldo Oravase hinnangul iseloomustab Naissaart mitu märksõna, mille alusel saaks hakata edasi liikuma, saare pakutavaid võimalusi ära kasutama, et sinna elu sisse puhuda. Kui sajandeid tagasi toodi ehituseks Tallinnasse palgid Naissaarelt, siis praegu saaks saare metsi ja loodust kasutada pigem väärtusliku puhkepaigana, kus vabas õhus tegevust oleks erinevate huvidega külastajatel – alates loodushuvilistest kuni golfimängijateni. Naissaarel võiks vabalt olla golfiparadiis. Nagu näiteks Põhjameres asuvatel Saksamaa väikesaartel, millest tuntuim on ilmselt Sylt. Loe edasi: Haldo Oravas: Naissaar vajab külastajaid aastaringselt

Kolmapäevast lõpeb Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel latikapüük

Põllumajandusminister allkirjastas käskkirja, millega peatab alates 18. septembrist 2013 kuni aasta lõpuni latikapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna lubatud kalasaak latika osas on ammendumas.

Kalurite esitatud püügiandmete kohaselt on 17. septembri seisuga sel aastal neist järvedest püütud vähemalt 586 623 tonni latikat ehk 90% lubatud saagist.

Lubatud kalasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni kokkulepete alusel.

Algas Maailma Rohelise Ehituse nädal

“Rohelised hooned mängivad tähtsat rolli meie ajastu oluliste probleemide lahendamisel,” ütles ehitusettevõtte NCC projektijuht ja GBC juhatuse liige ja Argo Kass . “Maailma Rohelise Ehituse nädalal tutvustatakse, kuidas rohelised hooned vähendavad ülemaailmset ökoloogilist jalajälge, säästavad raha ja suurendavad tootlikkust, loovad uusi töökohti ning parandavad miljonite inimeste elu,” lisas ta.

GBC-d 98 riigis, kus on esindatud rohkem kui 25 000 ettevõtet, korraldavad üritusi ja kampaaniaid ning tähistavad 16.-20. septembrini Maailma Rohelise Ehituse nädalat, mille teemaks on “Rohelisemad hooned, paremad kohad, tervemad inimesed”. Loe edasi: Algas Maailma Rohelise Ehituse nädal

EMP toetuste Vabaühenduste Fond ootab uusi projektitaotlusi

Avatud Eesti Fond kuulutab välja uued taotlusvoorud vabaühenduste projektidele. Ühtekokku jagatakse toetusteks 864 723 eurot.

Suurprojektide taotlusvoorus toetatakse algatusi, millega vabaühendused võimendavad teadlikult ja strateegiliselt oma rolli demokraatlike väärtuste, sh inimõiguste hoidjate ja edendajatena; katsetavad selleks uusi lähenemisi ning viivad läbi hoiakuid kujundavaid ja avalikku dialoogi suurendavaid algatusi.

Teiseks teemaks on vabaühenduste eestkostevõime parandamine ja valvekoera rolli jõustamine: toetame läbimõeldud ja mitmetahulisi huvikaitseprotsesse, mis aitavad vabaühendustel kasvada professionaalsemateks ja aktiivsemateks osalejateks poliitikate kujundamisel ja otsuste tegemises.

Suurprojekte toetatakse summas 25 000-40 000 eurot ning suuremahulisemaid võrgustikuprojekte summas 75 000-100 000 eurot.

Taotlusi suur- ja võrgustikuprojektidele ootame 20. novembriks 2013. Loe edasi: EMP toetuste Vabaühenduste Fond ootab uusi projektitaotlusi

Demokraatiapäev koolides: kas erakonnad pakuvad valijatele seda, mida nad ootavad?

“Ühiskonna üldine hüve on kompromiss kõikide erinevate osapoolte vahel,” ütles Juhan Kivirähk eile demokraatiapäeva raames toimunud loengus. Eile algas demokraatiapäevale pühendatud loengute ning väitluste sari.

Tallinna 32. kooli külastas eile, 16.septembril Juhan Kivirähk, kes rääkis õpilastele sellest, kuidas toimib ning kuidas peaks toimima Eesti demokraatia. Kivirähki hinnangul ei paku erakonnad valijatele seda, mida valija neilt ootab. Valimislubadused on vormid pigem erakondade enda soovide järgi, selle asemel et olla kooskõlas ühiskonna reaalsete vajadustega. “Erakonnad on muutunud asjaks iseeneses. Nad on ellu kutsutud ühiskonna huvide nimel, aga nende prioriteediks on enda huvid,” ütles Kivirähk.

Kiviõli Vene koolis käis noortega suhtlemas Stanislav Romanjuk, kes jagas seisukohta, et demokraatlikus ühiskonnas peab oma valikuid hoolikalt läbi mõtlema: “Ainult meie ise saame otsustada, millises ühiskonnas me elame homme ning kuidas me mõjutame otsustajaid.” Rääkides demokraatliku ühiskonna võimalustest, ütles ta väitluses, et kogemuse ning unikaalsete ideede saamiseks peaks aeg-ajalt ka välismaa inimestega suhtlema ning nende tarkusi omaks võtma. Loe edasi: Demokraatiapäev koolides: kas erakonnad pakuvad valijatele seda, mida nad ootavad?

Ümarlaual arutati loomade tsirkustes kasutamise üle

Loomade kasutamine tsirkuses vajaks Eestis senisest põhjalikumat läbimõtlemist, tõdeti täna põllumajandusministeeriumis toimunud ümarlaual.

“Seoses suvel hukkunud tsirkuseelevant Mediga on ühiskonnas selgelt õhus küsimus, kas tsirkuses võiks lubada loomade kasutamist või mitte. Tuleb möönda, et teema on mitmetahuline ja arvamused vastandlikud ning vajab seepärast põhjalikku läbimõtlemist,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Väga lihtsaid vastuseid pole, sest ristuvad loomade heaolu, kultuuri, keskkonda puudutavad küsimused.”

Ümarlaual said erinevad osapooled tutvustada oma seisukohti ja nüüd on ministri sõnul on edasiste arutelude küsimus, kas riik peaks loomade tsirkuses kasutamist senisest põhjalikumalt reguleerima. “Võtame ministeeriumis teema põhjalikult kaaluda, kas valdkonnas oleks vaja täiendavaid regulatsioone või hoopis põhimõttelist otsust tsirkuses loomade kasutamise lubatavuse kohta,” ütles Seeder. Plaanis on põhjalikult tutvuda ka teiste riikide kogemusega. “Euroopa riikides on küsimus reguleeritud väga erinevalt,” lisas minister.

Ümarlaual osalesid Eesti Loomakaitseseltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, Eesti Maaülikooli, Veterinaar- ja Toiduameti, Keskkonnainspektsiooni, Tallinna Loomaaia, Keskkonnaministeeriumi, Tsirkusetuuri korraldava Leifi Rahvusvahelise Meelelahutuse OÜ ning Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Eesti valmistub Grüne Wochel osalemiseks

Sel nädalal tutvuvad partnerriik Eesti ettevalmistustöödega maailma ühe suurima toidu- ja põllumajandusmessi Grüne Woche korraldajad Messe Berlinist.

“Eestil on täiesti ainulaadne võimalus tutvustada end Euroopa suurimale tarbijaturule, 80 miljoni elanikuga Saksamaale,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Peame pingutama, et Eesti toidutööstuse ja põllumajandustoodang oleks seal senisest enam esindatud. Samuti on oluline tutvustada Eestit kui atraktiivset maaturismi sihtkohta.”

Eesti astub jaanuaris Berliinis esmakordselt üles Grüne Woche partnermaana, mis tähendab messi avatseremoonia ja kultuuriprogrammi korraldamist kuni 5000 külalisele, teiste seas messil ja globaalfoorumil esindatud riikide ministritele ja diplomaatilistele delegatsioonidele, toiduainetööstuse ja põllumeeste liitude kõrgetele esindajatele ning ajakirjanikele.

“Grüne Woche partnermaaks olemine on igale riigile suur võimalus end Saksamaa tarbijatele tutvustada. Ootame põnevusega, kuidas Eesti selle võimaluse ära kasutab,” ütles Grüne Woche peakorraldaja Lars Jaeger. Koos Grüne Woche esindajatega on Eesti ettevalmistustega tutvumas ka kümme saksa ajakirjanikku. Loe edasi: Eesti valmistub Grüne Wochel osalemiseks

Moostes saab kohtuda päkarauakandle mängijatega

Laupäeval, 14. septembril 2013 algusega kell 11:00 toimub Mooste rahvamuusikakoolis kohtumine päkarauakandle mängijatega.

Külalisteks on Johannes Arike Järvseljalt ja Eo-Rinaldo Männiste Põlvast. Lisaks kohalikele vanameistritele on oma kogemustest rääkimas ja pillimängu esitlemas külalised-meistrid Tallinnast -Toivo Luhats, Andres Abro, Margus Veenre, Jaagup Kippar ja Tarmo Kivisilla, kes esindavad Räpina pillimeistri Elmar Luhatsi kanneldega seotud kandlepärimust. Loe edasi: Moostes saab kohtuda päkarauakandle mängijatega

Ettevõtluskõrgkooli Mainor üliõpilasdisain taas Viljandis

Reedel, 6. septembril avab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor loomemajanduse õppetool Viljandi linnagaleriis üliõpilastööde näituse “Ü-DI-3” (üliõpilasdisain nr 3).

Tegemist on tulevaste disainerite näitusega, mis juba kolm aastat sarjana säranud üle Eesti erinevates linnades. Nagu tavaks kujunenud, on vaatajate ees taaskord näha parimaid palasid rõivadisaini, sisekujunduse ja graafilise disaini üliõpilaste töödest nii kahe- kui kolmemõõtmelistena. Tihti algab just sellistelt ülesastumistelt värskete ettevõtlike disainerite küps loometee. Üliõpilastele olid nende ideede loominguks vormimisel, suunamisel ja vormistamisel toeks heade abilistena õppetooli õppejõud.

Ühes näituse avamisega leiab aset Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Viljandi õppekeskuse õppeaasta avaaktus.

Näitus jääb avatuks kuni 27. septembrini.

Võru ohutusmess “Armasta Elu” õpetab ohutult elama

Laupäeval, 7. septembril leiab Võru kesklinnas aset ohutusmess “Armasta Elu”, kus päeva jooksul on võimalik jälgida ja jäädvustada jõustruktuuride demonstratsioonesinemisi, simulaatoritel toimuvat, noorjuhtide vigursõitu ja teisi tegevusi.

Ohutusmessi sündmuspaigad on Kesklinna park, Vabaduse väljak ja Lembitu tänav. Päev avatakse kell 11 Kesklinna pargis, kuhu on koondatud lastele mõeldud tegevused.

“Põnevust pakkuvad demonstratsioonesinemised toimuvad Vabaduse väljakul, kus muuhulgas näidatakse avarii teinud autosse lõksu jäänud inimese päästmist, süttinud auto kustutamist, tehakse turvapadja ja mootorratturi turvavesti katseid ja palju muud,” rääkis linnavalitsuse arendusnõunik Tiina Hallimäe.

Lembitu tänavale on algajate juhtide sõiduoskuste testimiseks üles seatud vigurrada. Ohutusmessi täpsema ajakava leiab aadressilt http://www.voru.ee/ArmastaElu_kava.pdf Loe edasi: Võru ohutusmess “Armasta Elu” õpetab ohutult elama

Täna allkirjastatakse noorsportlaste huvide kaitseks Hea Tava dokument

Täna allkirjastatakse kokkulepe, millega noortespordiga seotud organisatsioonid nõustuvad järgima alaealiste huvide kaitse põhimõtteid spordis ja üleminekute head tava.

Hea Tava eesmärgiks on ühtlustada osaliste arusaamu ning vastastikuseid ootusi alaealistele suunatud sporditegevuses nii, et tulemused oleksid lastele, lastevanematele, korraldajatele ja ühiskonnale parimad.

“Erinevate kooli- ja noortespordiga seotud organisatsioonide kokkulepe on igati tervitatav, sest asjaosaliste vabal tahtel sõlmitud kokkulepped on mõnikord seadusestki tõhusamad,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe. “Noortespordi esmane ülesanne on laste füüsiline ja vaimne areng, täna sõlmitav kokkulepe ütleb selle selgelt välja. Kui tippspordis tahavad kõik võita, siis noortespordis on esikohal rõõm spordist.”

Hea Tava väärtustab valikuvabadust ning tunnustab alaealiste õigust klubide ja huvikoolide vahetamiseks. Alaealistel on põhimõtteline õigus treenida ja võistelda oma parima äranägemise järgi ning vastavuses üldiste reeglitega. Loe edasi: Täna allkirjastatakse noorsportlaste huvide kaitseks Hea Tava dokument

Varbusel valitakse “mIŽ maanteemuuseum 2013”

Eeloleval laupäeval, 7. septembril tähistab Eesti Maanteemuuseum vanavanemate päeva uhke mootorrattaparaadiga. Nõukogude mootorrattamargi IŽ 85. aastapäeva tähistamiseks on muuseumisse oodata palju nii vanemaid kui uuemaid mootoriga kaherattalisi.

“1928. aastal alustati legendaarse Nõukogude Liidu mootorrattamargi IŽ esimese mudeli IŽ-1 loomist,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin, kutsudes kõiki IŽi omanikke paraadil osalema.

Paraadil osalemiseks palutakse end eelnevalt registreerida tel 5635 9637 (Tuuli) või e-post tuuli.tubin@mnt.ee . IŽi ja teiste põrisevate kaherattalistega tulijad saavad üritusele tasuta.

Kell 13 algaval perepäeval leiavad tegevust nii suured kui väikesed külastajad. Lapsed saavad sügisandidest kokku panna vahva söödava mootorratta, lasta keerutada endale lahe tsikliõhupall ja teha palju muud toredat. Külastajatele ja tsikliomanikele toimuvad tasuta ekskursioonid muuseumi näitusekeskkonnas Teeaeg. Sepp Ingmar Noorlaid tutvustab välitöökoda, kus kohapeal valmivad minimootorrattad. Meeleolu hoiab üleval bensiinivaatidel musitseeriv rütmikas Tartu Tünnipunt. Loe edasi: Varbusel valitakse “mIŽ maanteemuuseum 2013”

Kohtumisõhtu Ööbikuoru villas

Populaarne blogija , Facebooki lehekülje “Julgus mõelda, julgus öelda” autor ja noorkirjanik Kadri Luik tuleb 14. septembril Ööbikuoru villasse külla.

Kadri on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja PR erialal. Blogi on ta pidanud aastast 2006 ja “Julgus öelda” lehega tegelenud poolteist aastat, mille jooksul on kasvanud välja n-ö suur perekond (pea 10 000 fänni!).

Tänavu kevadel ilmus Kadri esimene raamat “Must ja valge luik” ja juba oktoobris on oodata teist teost. Kadri on pärit Lõuna-Eestist, Põlvast. Ta on end täielikult pühendanud oma kutsumusele-kirjutamisele ning inimeste abistamisele nende rännakul. Lisaks sellele on tegelenud pikka aega muusika ja poliitikaga. Kadri põhimotoks on: “Sina lood oma reaalsuse!”

Üritus kell 19 ja soovitav on laud ette broneerida, sest kohtade arv on piiratud!

Lisainfo telefonil 5099666 või villa@villa.ee.

Tallinna lastehaigla toetusfond sai hiigelannetuse

Tallinna Lastehaigla Toetusfond sai Kanadast Inna ja Aadu Randpalult päranduse, mis on ligi 584 000 eurot ning sellega Eesti kõige aegade suurim eraannetus.

Juba oma eluajal toetas lasteta vanapaar Tallinna lastehaigla toetusfondi 83 000 euroga. Randpalud said presidendilt 2009. aastal Punase Risti III järgu teenetemärgid.

“Ükski töö ei kanna vilja kohe – selleks, et midagi suurt korda saata, on vaja järjepidevalt vaeva näha pikki aastaid,” rääkis Tallinna lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves. “Tallinna lastehaigla on 20 aasta jooksul ühiskonnale ja annetajatele kinnitanud, kui hindamatu väärtus on toetada neid, kes ise ennast aidata ei saa. Perekond Randpalude pärandus on Eesti heategevuse ajaloo suurim eraisikute annetus. Tallinna lastehaigla toetusfondis oleme kogu aeg olnud veendunud, et me ei tee mitte tööd riigi asemel, vaid riigile lisaks ja koos riigiga. Sest riik, see olemegi meie.”

“Heategevus on tänuväärne täiendus maksumaksjate panusele ning tänu headele inimestele saame aidata rohkem ja kiiremini,” sõnas sotsiaalminister Taavi Rõivas. “Hiigelpärandus Kanadast näitab ka eestlaste ülemaailmse kogukonna hoolivust, et Eestis läheksid asjad ikka hästi ja isamaa on väliseestlastel endiselt südames. Päranduse jätmine lastele – homsele Eestile – on üllas.” Loe edasi: Tallinna lastehaigla toetusfond sai hiigelannetuse

Fotomeenutus Tamula järvekontserdist

Eile, 21. augustil, Võru linna sünnipäeval, lõppesid viis päeva kestnud linna sünnipäevapidustused. Pidulik punkt pandi Tamula rannas toimunud järvekontserdil.

Fotod: Aivo Raidma

Võru linnapea Jüri Kaver ning volikogu esimees Erki Saarman

Corelli music – lisakontsert sarjas “Põhjaranniku augustiööd Bachi tšellomuusikaga”

Agentuuril Corelli Music on heameel teatada, et noore muusiku Johannes Sarapuu kontserdisarja “Põhjaranniku augustiööd Bachi tšellomuusikaga” seni toimunud soolokontserdid 1.-6. augustini on tekitanud suure publikuhuvi. Pea kõikjal on kirikutes rahvast olnud kohalike sõnul kaugelt rohkem kui jõuluajal ja seetõttu on tulemas lisakontsert teisipäeval, 13. augustil kell 21.00 Loksa kirikus.

Corelli Music on siin projektis kaasas toetajana, sest idee väikesi maakirikuid kontsertidega elavdada ja seeläbi ka laiemalt tutvustada ning eriti tore, et noore tšellisti enda initsiatiivil, on Corelli tõekspidamistele ja kultuuripärandi aastale väga sobiv.

Jäänud on veel kontserdid 9., 10. ja 13. augustil kell 21.00, lummavalt hubase atmosfääriga muusikalised küünlavalguses suveõhtud kaunites maakirikutes Randveres, Kuusalus ja Loksal.

Corelli tiheda muusikasuve 2013 lõpetab Euroopa Kultuuripealinna Tallinn-2011 menuka jätkuprojektina omapärane festival “Tallinna tornid” 29.-31. augustini, mis tutvustab linna kuulsat ja tänaseks oluliselt täienenud “kilukarbisiluetti” seestpoolt läbi eri ajastute muusika ja meie säravate muusikute loomingu.