Maire Kriis

Uuringu kohaselt tugevdavad looduslikud pühapaigad Eesti ühiskonda

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist. Allikas: looduskalender.ee

Värske uuringu kohaselt peab valdav enamik Eesti elanikke hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks ning ootab, et riik tagaks nende säilimise.
Täna esitleti Tallinnas Hiite Maja sihtasutuse tellitud avaliku arvamuse uuringut “Eesti elanike hoiakud hiite ja looduslike pühapaikade suhtes”. Uuringu aruandest selgub, et 84% vastanuist peab Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks. Sellist suhtumist jagavad sarnaselt erinevad vanuserühmad nii eesti- kui vene emakeelega elanikkonna seas. Uuringu kohaselt on pühapaigad nähtus, mis liidab erinevaid ühiskonnarühmi ning konsolideerib seeläbi tervikuna Eesti ühiskonda.
Valdav enamik uuringule vastanuist (86%) soovib, et riik tagaks pühapaikade säilimise ning 74% leiab, et riik ja omavalitsused peaksid pühapaikade hoidmisse panustama samavõrra kui kirikute säilimisse.
Pühapaikade tähtsustamine pole pelgalt hoiak, enamus inimesi soovib looduslikke pühapaiku ka külastada ning osaleda nende kaitsmises. Kui pühapaiku puudutav teave oleks paremini kättesaadav, siis külastaks pühapaiku sagedamini kindlasti 16% ja arvatavasti 54% vastanuist, ehk 70% Eesti elanikest. Tähelepanuväärne on seegi, et pea igal viiendal vastajal (19%) on mõni looduslik pühapaik eriliselt tähtis.
Uuringu valmistas sisuliselt ette Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Ahto Kaasik

Arvo Pärt valiti rahvusvahelise muusikaühingu (ISCM) auliikmeks

Rahvusvaheline Uue Muusika Ühing (ISCM) valis oma auliikmeks Arvo Pärdi.
Wroclawis, Poolas toimus rahvusvahelise Uue Muusika Ühingu poolt korraldatud festival, mille raames läbi viidud koosolekul otsustati valida Ühingu auliikmeks Arvo Pärt.
1922. aastal loodud ISCM on suurim erinevaid maid ühendav nüüdismuusika ühing, kus on liikmeid rohkem kui 50-st maast, esindatud on kõik kontinendid.
Ühingu auliikmete nimekiri hõlmab enamikku olulistest ja kaalukatest 20. ja käesoleva sajandi heliloojatest. Kuna auliikmetelt eeldatakse väga olulisi saavutusi, siis see nimekiri ei ole väga pikk. Sinna kuuluvad sellised heliloojad nagu Ravel, Stravinski, Hindemith, Sibelius, Messiaen, Cage ja paljud teised.

Ettepaneku võtta Pärt Ühingu auliikmeks tegi ISCM-i Poola sektsioon, kes tõi välja Pärdi muusikas peegelduvat vaimsust olulisust ning tema tihedat seotust Poola vaimu- ja kultuuriruumiga. Rõhutati ka Pärdi muusika imetlusväärset võimet haarata nii asjatundjaid ning samas kõnetada ka laiemat publikut. Ühingu Eesti sektsiooni esindajana oli festivalil kohal EHL esimees Märt-Matis Lill, kes tõi ettepanekut toetava argumendina välja asjaolu, et Pärdi looming on tervikuna väga eripalgeline ning peegeldab mitmeid olulisemaid 20. sajandi muusika suundumusi ja pöördeid ning et Pärt on kuulunud nüüdismuusika juhtivate tegijate hulka juba üsna varasest tegutsemisajast peale. Festivali raames toimunud mitmel kontserdil kõlas Pärdi muusika. Lisaks kanti ette ka Mirjam Tally kooriteos “Animalistic Hymn”.

Märt-Matis Lill

Leia sügisvärve ka näitusesaalist!

Fotomeenutus Võru kunstiõpetajate ühisnäituselt.

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on avatud Inna Süvingu maalinäitus “Flow” ning Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitus.

Inna Süving on kunstiõpetaja Võru Kesklinna Koolis ja Võru Kunstikoolis. Aktiivne võrukas on võtnud aja oma sisemist sära ning väliseid mõjutusi harmooniliselt lõuendile jäädvustada. Kunstniku maalid on pastelse koloriidiga, maalilised, julged ja üllatuslikud.

Kultuurikoda palus Inna Süvingul valida kõrvalsaali kunstnik, kellega koos publiku ette astuda. Valituks osutus Kadri Kangilaski.

Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitusel saab näha autobiograafilisi maale ja fotosid linnuskulptuuridest. Põhust linnuskulptuurid on rännanud mööda maailma nii linnapildis, looduses kui ka siseruumides. Linnud on saanud tunnustust ja fotod on kõnetanud vaatajaid. Tegemist on dialoogiga lindude ja keskkonna vahel.

Näitused jäävad avatuks 16. novembrini

Tiia Haug

Lahemaa rahvuspargis toimuvad Muuksi linnamäe talgud

Keskkonnaamet, Soomepoiste Pärimusühing, Eesti Metsaühistu ja Muinsuskaitseamet korraldavad 18. oktoobril Lahemaal Muuksi linnamäel talgupäeva. Talgutel toimub võsa lõikamine ja koristus, pärastlõunal saab kuulata põnevaid lugusid ning head muusikat. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss.

Talgupäeval puhastatakse Muuksi linnamäe klindinõlvasid, vaateid ning linnuse lääneserva. Pärastlõunal saavad talgulised lõkke ääres kuulata põnevaid lugusid siinsete randade lähemast ja kaugemast ajaloost. Juttu vestavad Ott Sandrak, Edgar Sinisalu, Gurly Vedru, Robert Treufeldt ja Madis Arukask. Talguõhtu jätkub Näkiallika talus, kus Rein Maran räägib loodusest. Päeva täidavad hea muusikaga Margus Põldsepp ja Jaak Johanson.

Muuksi linnamägi Lahemaal on ajalooliselt tähtis paik, kus inimene on toimetanud juba alates kiviajast. Pronksiajal oli siin asulakoht ning viikingiaja lõpus linnus. Piirkonna rahva jaoks on Muuksi linnamägi olnud sajandeid tähtis kogunemiskoht. Siia püstitatud Põhjatähe mälestusmärgid on pühendatud Eesti ja Soome võitlejatele Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas.

Talgutega tähistatakse ka hõimupäeva, mille eesmärgiks on tutvustada hõimurahvaid ja nende kultuure. Hõimupäeva tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. Talgupäeval löövad kaasa ka soomepoisid ehk Teise maailmasõja ajal Soome relvajõududes teeninud eestlased.

Talgutele on väga oodatud pered koos lastega, kellele on planeeritud eraldi tegevused.

Talgupäev on kõikidele osalejatele tasuta. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss. Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 10 (täpsem info bussisõidu kohta). Toitlustamise korraldamiseks on vajalik osalejate eelnev registreerimine. Registreerimislingi, toimumiskoha kaardi ja täpse päevakava leiab SIIT.

Talgupäeva toetavad Kuusalu vald, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Erametsakeskus.

Muuksi talgupäev toimub Lahemaal laupäeval, 18. oktoobril algusega kell 11.

Annika Remmel

Kultuuriministeerium ootab aasta kodaniku kandidaate

Aasta kodanik 2013 on folklorist Marju Kõivupuu. — Eelmisel aastal pälvis aasta kodaniku tiitli folklorist Marju Kõivupuu.

2014. aasta kodanikupäeva moto on „Liikumine tervendab maailma“, mis lähtub Eesti liikumisaastast ning teadmisest, et igat laadi liikumine on tervislik nii kehale kui vaimule. Aasta kodaniku aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Kandidaadi sobivust ja seost motoga tuleb esitajal põhjendada. Samuti peab kandidaat vastama aasta kodaniku statuudi tingimustele.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. november. Aasta kodaniku 2014 kuulutab kultuuriminister välja kodanikupäeva tänuüritusel 26. novembril Eesti Tervishoiu Muuseumis. Aunimetus, mille traditsioon sai alguse 2003. aastal, antakse tänavu välja 12. korda.

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril ja see on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele.

Aasta kodaniku kandidaate saab esitada Kultuuriministeeriumi veebilehe kaudu SIIN.

Vaata lisa aasta kodaniku aunimetuse ja statuudi kohta SIIT.

Algavad tänavavalgustuse väljavahetamise tööd seitsmes Eesti linnas

Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks. Tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot. Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 MWh aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem CO2-te. Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Berit-Helena Lamp

Mait Agu nimelise tantsustipendiumi pälvis Kadi Voitka

Tänavuse Mait Agu nimelise tantsustipendiumi pälvis noor koreograaf Kadi Voitka. Stipendium anti laureaadile üle 1. oktoobril Tallinna Ülikooli teatrisaalis, kus etendus ka Kadi Voitka tantsulavastus “Mina ja mina”.
Kadi Voitka mõjub innustavat ja julgustavalt igaühele, kel on tahet ja annet – nii on võimalik tõusta ja särada. Õpingutes ja loometöös saab kaugele jõuda ka siis, kui lapsepõlv pole möödunud mitmekesiste võimaluste keskel. Oma unustuste eriala saab õppima tulla ka Eestimaa äärealadelt ja saada sealjuures väga edukaks.
Kadi Voitka õppis koreograafiat Tallinna Ülikoolis ja lõpetas 2014. aastal.
Kadi tantsutee sai alguse Võru balletiringist, mille järel liitus ta võimlemisklubiga “Sirutus”, mis pakkus peale võimlemise veel teisigi tantsulisi väljendusviise. Kadile annab tants võimaluse rääkida lugusid, väljendada oma tundeid ja mõtteid ning viia inimesi jutskui teise maailma. Tähelepanu väärib ka Kadi väga positiivne ja aus suhtumine oma erialasse. Lisaks õpetab Kadi tantsimist erinevas vanuses tüdrukutele Tantsu- ja vabaajakeskuse dotE.
Mait Agu nimeline stipendium loodi Tallinna Ülikooli koreograafia osakonnas 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning noori tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.
Krista Must

Keskkonnaamet kutsub osalema rahvusvahelisel veskipärandi seminaril

Keskkonnaamet ja MTÜ Veskivaramu korraldavad 9. ja 10. oktoobril Lahemaa veskipärandi seminari, mille eesmärgiks on väärtustada veskite kultuuri Eestis ning pöörata tähelepanu veskipärandi hoidmisele. Veskiseminaril räägitakse veskite muinsuskaitselisest väärtusest, veskite tekkest Eestis, tuulikute taastamisest ning vesiveskite taaskasutamisest. Seminaril esinevad ka Ukraina Pirogovo vabaõhumuuseumi peadirektor Dmitri Zaruba ning vanemteadur Natalia Ivantšenko, kes tutvustavad Pirogovo vabaõhumuuseumi tuulikute kollektsiooni ning räägivad lähemalt Ukraina tuulikutüüpide ajaloost ning erinevatest veskitüüpidest.

Oma kogemusi jagavad ning aruteludes osalevad MTÜ Eesti Veskivaramu juhataja ja Hellenurme veski omanik Mae Juske, Jaan Vali Muinsuskaitseametist, Enn Tarvel Ajalooinstituudist, Arvo Järvet Tartu ülikoolist ja Mihkel Koppel MTÜ-st Koppel Arhitektid.

Seminari esimesel päeval saab kuulata ettekandeid ning toimuvad teemakohased arutelud oma ala asjatundjate eestvedamisel. Teisel päeval tehakse ringsõit Lahemaa ja Lääne-Viru veskites.

Seminari päevakava ja info registreerimise kohta on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.

Annika Remmel

Palal tähistatakse Anna Haava ja Juhan Liivi 150. sünniaastapäeva

Luuletaja Anna Haava. Foto Pala kooli arhiivist

Anna Haava nimeline Pala kool. Enn Parve foto

10.-13. oktoobrini toimuvad Palal kirjanduspäevad kooliõpilastele. Kirjanduspäevadega tähistatakse Kodavere kihelkonnas Haavakivi veskitalus ilmale tulnud luuletaja Anna Haava 150. sünniaastapäeva.

Ühtlasi tähistatakse ka luuletaja Juhan Liivi (1864-1913) sünniaastapäeva. Ürituse korraldavad Anna Haava nimeline Pala kool koostöös Eesti Harrastusteatrite Liidu ja Jõgeva maavalitsusega. Kirjanduspäevad algavad 10. oktoobril kokkusaamisega Pala kultuurimajas, kus räägitakse Anna Haava (1864-1957) elu ja loometeest ning toimub Jõgevamaa põhikoolide luulekavade konkurss. Ülevaatusel tunnustakse kõiki osalejaid ja antakse välja peapreemia. Lisaks Jõgevamaa koolidele võivad kaasa lüüa kõik õpilased, kes tulevad Anna Haava tähtpäevaüritusele. Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauchi sõnutsi on poetessi sünniaastapäevade tähistamine koolis pikaajaline traditsioon, mis sai alguse siis kui kool Anna Haava nime kandma hakkas. Olulise panuse Haava elukäigu ja loomingu tutvustamisele on andnud Assikvere haridusselts eesotsas Helgi Vagaga.

12. oktoobril saab vaadata Anna Haava ja Juhan Liivi loomingul põhinevat luuleetendust. Kirjanduslikust projektist võtavad osa erinevate Eestimaa koolide ja kooliväliste asutuste näiteringid. Iga trupp valmistab ette seitsme- kuni kaheksaminutilise luulekava Anna Haava või Juhan Liivi loomingust. Palale oodatakse juhendama professionaalseid näitlejaid: Liina Olmaru ja Indrek Sammuli juhendamisel seatakse luulekavad üheks tervikuks.

Luuleetendusele registreerimise tähtajaks oli 15. september, kuid osa võtma saavad tulla ka need, kes endast lähemal ajal veel märku annavad.

Pala on oluline kultuurilooline paik oma suurkujudega.

1.-10. oktoobrini kestab Palal kohaliku kooli õpilastele mõeldud omaloomingu konkurss “Sügise muinasjutt”, kuhu saab esitada luule ja proosapalasid, mis on inspireeritud Anna Haava maailmatunnetusest ja elufilosoofiast. 15. oktoobril tähistatakse koolis kirjaniku sünnipäeva kirjandushommikuga.

Jaan Lukas

Algas koolide nimekonkurss

Võru linnavalitsus kuulutas välja nimekonkursi kahele uuele koolile – gümnaasiumile ja põhikoolile, mis alustavad Võrus tegevust 1. septembrist 2015.
Võru I põhikooli ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi asemel alustavad tegevust uus riigigümnaasium Seminari 1 ning uus põhikool Kooli 7 koolihoonetes. Konkursile oodatakse nimepaare koos põhjendusega, miks just need nimed uutele koolidele sobilikud on.
Laekunud pakkumusi hindab linnavalitsuse poolt moodustatud komisjon. Parimad nimekandidaadid pannakse avalikule hääletusele, mille tulemusena selguvad 2015. aasta sügisel tegevust alustavate koolide nimetused.
Nimekandidaate saab esitada kuni 13. oktoobrini 2014 elektrooniliselt aadressil vlv@voru.ee märgusõnaga “Nimekonkurss”, internetiaadressil www.voru.ee või tuua/saata Võru Linnavalitsusele aadressil Jüri 11, 65620 Võru, märgusõna “Nimekonkurss”.
Palume pakkumusele lisada oma nimi ja kontaktandmed. Konkursi võitnud nimepaari pakkunute vahel loositakse välja tahvelarvuti.

Ulis Guth

Lastefond aitab haruldase haigusega pisipoisile ravilahuseid soetada

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab haruldase ainevahetushaigusega 2-aastasele Henrile hädavajalike ravilahuste soetamist igakuiselt 40 euroga.

Henril diagnoositi kolmandal elukuul harvaesinev haigus, kaasasündinud kloriidikaotus, millega kaasnevad ravile allumatu kõhulahtisus ning sellest põhjustatud organismi toimimiseks vajalike bioelementide – naatriumi, kaaliumi ja kloori – kaotus seedetrakti kaudu.

Ilma ravi saamata tekivad sellisel juhul elektrolüütide nihked, mis võivad päädida väga tõsiste tüsistustega. Samuti ei võta laps kaalus ja pikkuses eakohaselt juurde. Henri haiguse tagajärgi aitab leevendada igapäevane suukaudsete naatriumkloriidi ja kaaliumkloriidi lahuste tarvitamine.

Lapse raviarst Inga Vainumäe kinnitab, et tegemist on tõsise haigusega, mille puhul on igapäevane ravi vajalik ja eluaegne. “Vanemaks saades võib õnnestuda lahuste osa veidi vähendada nn lihtsalt soolase toidu arvelt. Praegu tuleb aga tugineda lahustele ning toidusegudele, millega proovime kaalutõusu tagada,” selgitab ta lisades, et Henri psühhomotoorne areng on täiesti eakohane ning tegemist on igati tubli ja tegusa lapsega.

Lahuseid kulub Henril suurtes kogustes ning haigekassapoolne soodustus neil puudub. Lisaks tuleb poisi perel lapse haiguse tõttu teha igakuiselt teisigi lisakulutusi, mis ei ole Henrit ja tema kolme õde üksinda kasvatava ema jaoks tihtipeale jõukohane.

Lastefond otsustas perele appi tulla ning kompenseerida neile igakuiselt ravilahuste kulud esialgu kuue kuu jooksul.
Fondi tegevjuht Sandra Liiv tunneb heameelt, et Lastefond saab Henrit ning tema perekonda toetada. “Loodame, et seda uudist lugedes pöörduvad ka teised perekonnad abi vajades meie poole,” kutsub ta abivajajaid üles julgelt endast märku andma. Lisainfo: Sandra Liiv, telefon 554 3794, e-post: info@lastefond.ee; sandra@lastefond.ee

Riho Pätsi Koolimuusika Fond tunnustab koolimuusika edendajaid

Juba kolmeteistkümnendat korda annab Riho Pätsi Koolimuusika Fond üle laureaaditunnistused silmapaistvatele koolimuusika edendajatele. Sündmus toimub kolmapäeval, 24. septembril algusega kell 16 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (Vabaduse väljak 4).
Aastatel 2002–2013 on fondi laureaaditiitli pälvinud 58 silmapaistvat muusikahariduse edendajat muusikaõpetaja, instrumendiõpetaja, helilooja, muusikapedagoogika uurija ja koolimuusika edendaja kategoorias. Need on valdkonnad, millega Riho Päts oma eluajal seotud oli.
2014. aasta laureaadid on muusikaõpetaja LJUDMILA SJOMINA, klaveripedagoog ÜLLE SISA, helilooja RIINE PAJUSAAR, muusikapedagoogika uurija INGE RAUDSEPP, koolimuusika edendaja CELIA ROOSE.
Laureaaditunnistusega kaasneb ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ning stipendium 800 eurot.
Riho Pätsi Koolimuusika Fond on üks Tallinna Ülikooli fondidest.
Fondi tegevust kajastab veebileht www.tlu.ee /pats.

Täna tähistame vanavanemate päeva

Heili Mägi foto. Allikas: Kadri Muhini fotoarhiiv

21. jaanuaril 2010 võttis Riigikogu 81 poolthäälega vastu otsuse lisada vanavanemate päev riiklike tähtpäevade nimistusse. Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Tähtpäev aitab lastel saada teadlikumaks sellest, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad ning tihendaks eri põlvkondade vahelist suhtlemist. Tähtpäev on asjakohane austusavaldus ka riigi poolt ning võimaldab avalikult näidata vanavanemate tähtsust eelkõige perekonna, aga ka ühiskonna jaoks tervikuna.

Vanavanemate päeva tähistatakse ka mujal maailmas. Ameeriklastel langeb see tähtpäev eestlastega samale ajale. Vanavanemate päeva tähistatakse kas riikliku tähtpäevana või rahvuspühana ka Kanadas, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas, Inglismaal. Kõik riigid tähistavad seda päeva erinevatel kalendrikuudel. Kui Eestis on tegemist ilmaliku tähtpäevaga, siis Poolas on vanavanemate päev seotud katoliku kiriku usupühaga. (Allikas: Vikipeedia)

Kohalikud ettevõtted on maaelu hoidjad

Juhataja Andres Trumm tutvustas Arke Lihatööstuse tootmist

Põlva maavanem Ulla Preeden külastas AS Arke Lihatööstust. Ettevõtte juhataja Andres Trumm tutvustas külalistele tootmishoonet ning seejärel arutleti nii lihatööstuse kui maakonna arengu üle.

AS Arke Lihatööstus on üks kaheksast MTÜ Põlvamaa Patrioot liikmest, kes soovivad ergutada kohalike toodete ja teenuste tarbimist ning propageerivad kohalike ressursside kasutamist tootmises.

Saja kümne töötajaga on Arke Lihatööstus üks Põlvamaa suurimatest tööandjatest.

AS Arke Lihatööstus on täielikult Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Kogu 20. aastase tegutsemisaja jooksul on igal aastal kasvatud ning eelmisel aastal sai suure investeeringu toel nii tootmistsehh kui tapamaja kaasajastatud.

Sellega on loodud võimalused tootmismahtusid oluliselt kasvatada. Praegu kasutatakse lihatööstuses keskmiselt 1100-1200 siga ja 100 veist kuus. Kogu toore realiseeritakse oma kaubamärgi Karni all.

Kuigi suurem osa toodetest turustatakse Tallinnas on järgmised olulised piirkonnad just Põlva- ja Võrumaa.

Maret Reinumägi

Foto: Põlva Maavalitsus

Kogukonna kärajad Vastseliinas on kohe-kohe käes

Juba 20. ja 21.septembril toimuvad Vastseliinas Kogukonna kärajad. Osalema oodatakse vallas tegutsevate külade ühenduste esindajaid ja neid, kes oma vallas midagi soovivad ära teha.

Kogukonna kärajatele registreerimine on nüüd avatud kõigile, kes tunnevad huvi, kuidas külad vallaga edukalt koostööd teevad.
Kui oled külavanem, külaseltsi eestvedaja või alles mõtled oma piirkonnas midagi toimetama hakata, siis kuluvad teiste kogemused sulle marjaks ära.
Tule kuula huvitavaid ettekandeid, vaata Vastseliina külade tegevust ja osale kogukonna huvide kaitsmise aruteludes!
Kogu ürituse kava leiad: http://kodukant.kovtp.ee/kogukonna-karajad
Osavõtumaks 10 eurot, Peetri nimelistel 9 eurot, sest projekt, mida toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital kannab nime “Suur Peeter ja Väike Peeter”.
Külli Vollmer

Taavi Ehrpais võitis raiespordi maailmameistrivõistlustel kombineeritud järkamises hõbemedali

Raiespordi 31. maailmameistrivõistlustel Šveitsis Brienzis autasustati eile (12. septembri) hilisõhtul platsialade võitjaid. Kombineeritud järkamises võitis hõbemedali Eesti meeskonna liige Taavi Ehrpais.
202 punkti kogunud Taavil tuli alla vanduda vaid Urs Amstutzile Šveitsi meeskonnast ja seda vaid ühe punktiga. Kolmandaks tõusis sel alal Martijn Meijer Hollandist, kuid tema punktiskoor oli juba madalam – 198.

Teistel Eesti võistlejatel nii hästi ei läinud, Andres Olesk jäi 55. ja Sulev Tooming 57. Eraldi
arvestuses võistlev juuniorsportlane Jarro Mihkelson pälvis kombineeritud järkamises 13. koha.
Täna on võistlustel ees meeskondlik teatevõistlus (ei lähe maailmameistrivõistluste punktiarvestusse) ja laasimine. Seejärel selguvad hilisõhtuks juba individuaalsed ja meeskondlikud maailmameistrid.
Võistluste tulemused ja protokollid on leitavad aadressilt http://www.wlc-2014.com/
Toomas Kelt

Fotod: Eesti Metsaselts

Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Esmaspäeval, 15. septembril alustab Veterinaar- ja Toiduamet sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ning Kagu -Eestist, seejärel teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal ning peale Venemaa poolse puhverala vaktsineerimist suundutakse pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 25. septembrini.

Täiendavat informatsiooni vaktsineerimise kohta leiab ning vaktsineeritavate maakondade ajagraafikuga saab tutvuda Veterinaar-ja Toiduameti kodulehel www.vet.agri.ee

Enel Niin

Rõuges toimub sügishoidiste näitus ja degusteerimine

Sügishoidiste näitus ja degusteerimine on plaanis Rõuges 27. septembril algusega kell 11 Eesti Ema parklas.
Oodatakse maitsma või osalema! Osalemiseks tuleks võtta kaasa omatehtud magus ja/või soolane hoidis või hoopis hoidistatud jook. Parimaid ootavad auhinnad!

Kavas: hoidiste degusteerimine ja hindamine; vestlusring Kaja Keskkülaga sellest, kuidas tema alustas oma hoidiste müügiga; elav muusika, üllatusesinejad.

Info telefonil 5554 2088 (Eveli, MTÜ Püssä küla)

Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Suvise laulu- ja tantsupeo tuleteekonna kuulsad tandemrattad jõuavad sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi kollektsiooni, kus huvilistel on edaspidi võimalik neid unikaalseid tulerattaid näha ning samuti proovisõitu teha.

Kaks 3-rattalist tandemit antakse tuleteekonna korraldajate poolt maanteemuuseumile üle täna.

Tuletulemine 2014 ühe korraldaja Hannes Astoki sõnul sai tuleteekonda kavandama asudes kohe selgeks, et laulu- ja tantsupeo tule vedamiseks on tarvis luua spetsiaalsed jalgrattad. Appi tulid Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid eesotsas juhendaja Jaanus Paaveriga. Koos Tuletulemise korraldajate ja ratta ehitajatega Hawaii Expressist valiti kavandite hulgast välja Rainer Klementi ja Helen Teigari kavand “Noodiratas”. Rattad tegid etteantud kavandite järgi valmis Hawaii Ekspressi meistrid eesotsas Enn Rohtlaga. 1000-kilomeetrisel laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal pidasid tandemid hästi vastu.

Muuseumi külastajate esmakohtumine “Noodiratastega” toimub juba täna, kui maanteemuuseumis tähistatakse vanavanemate päeva.

Kell 14 räägib Tuletulemine 2014 korraldaja Hannes Astok külastajatele laulu- ja tantsupeo tuleteekonna lugu. Kõik huvilised saavad ka ise kuulsate tuleratastega sõitmist proovida.

Muuseumil on plaanis tuletandemid edaspidi aktiivselt kasutuses hoida muuseumi liikluslinnas, kus külastajad saavad nendega sõitmist proovida. Samuti hakatakse rattaid kasutama muuseumi erinevates haridusprogrammides.

Eesti Maanteemuuseum asub Vana-Võru maanteel ehk Postiteel, Varbuse külas Põlvamaal. Muuseum on avatud oktoobrist aprillini T-L kell 11-15, septembris ja mais T-P 11-18 ja juunist-augustini T-P 10-20. Kuni septembri lõpuni on avatud muuseumi välinäituse-keskkond Teeaeg.

Tuuli Tubin

Eesti Põllumajandusmuuseumi vallutavad kauneimad tõuloomad

Laupäeval, 6. septembril algusega kell 10 toimub Eesti Põllumajandusmuuseumis Tartu sügisnäitus „Tõuloom 2014“, kus saab näha Eesti uhkemaid veiseid, hobuseid, kitsi, lambaid ja teisi loomi. Sel aastal ei osale katkuohu tõttu sead, kuid selle eest on võimalik tutvuda paljude erinevate karusloomadega.

„Tartu sügisnäitus toimub juba 20. korda ja kauneimaid tõuloomi tutvustatakse 17. korda. Veised, hobused ja lambad on suve jooksul läbinud üleriigilised tõusisesed konkursid, kust parimad pääsevad Põllumajandusmuuseumi areenile,” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Näitusel osaleb ligi 80 erinevat looma. Kõigi nende seast saavad pealtvaatajad valida näituse kauneima tõulooma. Tartu sügisnäitus ja kauneimate tõuloomade esitlus on läbi aegade olnud väga populaarsed just perede hulgas, sest just siin on võimalik lastele näidata erinevaid loomi ning mõnda neist võimalik ka paitada.

Lisaks tõuloomade näitusele on avatud muuseumi näitused ja rahvuslikud õpitoad ning pakutakse erinevaid tegevusi lastele. Laadalt saab osta sügisande, istikuid ja rahvuslikku käsitööd. Tegevusi pakuvad ka muuseumi koostööpartnerid. Päeva avavad Ivo Linna ja Antti Kammiste ning lõpetuseks saab kuulata Kõrsikute kontserti.

Tartu sügisnäitus “Tõuloom 2014” toimub koostöös Eesti Tõuloomakasvatuse Liiduga.

Päevakava: www.epm.ee/event/tartu-sugisnaitus-touloom-2014/

Katrin Vask

Fotovõistlus “Minu Kadrina, sügis 2014” ootab osalejaid

Kadrina vallaleht „Kodukant“ kuulutab esmakordselt valla ajaloos välja fotovõistluse.

Pealkirjaks on „Minu Kadrina sügis 2014.”

Ootame võistlusele kõikvõimalikke Kadrina valla

sündmuste,
objektide,
inimeste jäädvustusi.

Mõned näited, mida pildistada Kadrina vallas:

olulised kultuuriobjektid; tööstus, tootmine ja põllumajandus; kindlasti argipäev külades, alevikes, koolis, kodus, kirikus ja tööl; peod, tähtpäevad, spordivõistlused; linnud ja loomad, sitikad. Kõik muu, mis autorile huvitav tundub ja Kadrina vallast kõneleb.

Võistluse eesmärgiks on luua Kadrina valla fotopank meile olulistest paikadest ja inimestest. Ootame igapäevaelu jäädvustusi, mida tulevikus kasutada nii valla trükiste, presentatsioonide, aga ka veebikülgede illustreerimiseks.

Võitlusele fotosid saates annab iga autor automaatselt Kadrina vallale ja vallalehele loa saadetu kasutamiseks.

Osavõtt on huvilistele vaba, soovitatavalt on oodatud suureformaadilised fotod JPEG (JPG) formaadis, mahuga vähemasti 1 kui mitte enam MB. Faili pikim külg võiks olla 3000 pikslit, faili tihedus 300 dpi-d. Võistlustöid saab esitada kuni 31. oktoobrini aadressile fotod@kadrina.ee.

Iga foto vajab kindlasti allkirja, kus on ära mainitud nii foto autor, pildistatud sündmus, objekt ja ka fotodel olevate inimeste nimed. Iga autor võib esitada kuni viis üksikfotot ja kuni kolm ühe teema kohta käivat fotoseeriat, igaühes kuni viis fotot.

Välja antakse peapreemia, publikupreemia ja eripreemia parima inimesest tehtud foto eest.

Fotod pannakse kohe saabumise järjekorras avalikult vaatamiseks välja Kadrina valla fotoveebi aadressil www.kadrina.ee/pildid.

Publikupreemia määramiseks saab iga huviline seal fotosid oma nime all kommenteerida. Kõige enam positiivseid kommentaare saanud foto pälvibki publikupreemia.

Lisainfo: Rein Sikk 5012487, rein.sikk@kadrina.ee .

Sõmerpalu vallas tuleb liikumisnädal

8.-14. septembrini toimub Sõmerpalu vallas liikumisnädal „Terves kehas terve vaim“. Esmaspäeval, 8. septembril kell 18 toimub rattamatk. Ligi 20 km matk toimub Sõmerpalu looduslikel ja kruusateedel. Rattamatk on jõukohane kõigile (alates kooliõpilastest). Teel tehakse ka väike paus. Matk algab Osula bussijaamast. Kiiver on matkajatel kohustuslik, soovitatav on ka kollane vest.

Info: Allan Terve, tel 5340 0815.

Teisipäeval, 9. septembril kell 18 on kangi-trenn Osula kooli võimlas, treener on Annika Johanson. Esimest korda tulijatele on trenn tasuta. Info: Annika Johanson, tel 522 5492.

Kolmapäeval, 10. septembril – liikuge ise koos oma perega.

Neljapäeval, 11. septembril kell 18 on stepp-aeroobika koos lihastreeninguga Osula kooli võimlas, treener Annika Johanson. Esimest korda tulijatele tasuta.

Reedel, 12. septembril kell 18 toimub Osula külaseltsi ruumis füsioterapeut Ege Johansoni loeng „Selja- ja kaelavaludest priiks!“.

Tervisepäev Harjumäel „Terves kehas terve vaim“ toimub pühapäeval, 14. septembril kella 12-15. Loe edasi: Sõmerpalu vallas tuleb liikumisnädal

Võrumaalt pärit Vilve Unt toob oma moekunsti kodupubliku ette

6. septembril kell 16 toimub moekunstnik Vilve Undi isiknäituse “Hõbenõel” avamispidu Vana-Võromaa Kultuurikojas.

Vilve Unt on Võrumaalt pärit moekunstnik. EKA moekunsti osakonna juhataja, professor, moedisainer. Vilve Unt toob Vana-Võromaa Kultuurikoja publikuni kolm kollektsiooni oma viimaste aastate loomingust.

Näha saab eelmise aasta Tallinna moenädalal hõbenõela võitnud kollektsiooni “Kaamoslik suvi”, 2012. aastal loodud kollektsiooni “Halo” ja Kärt Summataveti ehetega koos loodud, rahvuslike juurtega ühisloomingut “Valge pulm. Hall argipäev”. Viimane rahvuslik kogu on enamjaolt Itaalia näitusel, Võrus saame näha suuremõõtmelisi fotosid mudelitest. Piltidel on hea näha, kuidas rõivad inimese seljas istuvad.

Hõbenõel on varasema Kuldnõela kõrval Tallinna moenädala uus auhind. Vilve Unt on esimene, kes selle auhinna saanud. Nõela saab näha ka Võru näitusel. Hõbenõel antakse välja viimase aasta eredaima sähvatuse eest meie moetaevas – see on auhind julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, särava idee ja energilise teostuse eest. Sel aastal on auhinna nominent võrukas Triinu Pungits.

Näitus jääb avatuks 5. oktoobrini.

Jana Huul

Rõuges tuleb järjekordne taluturg

Reedel 5. septembril kell 16.30 leiab Rõuges Suurjärve äärses parklas aset järjekordne taluturg.

Lisaks teistele tuleb oma aia ja põllusaadusi seekord müüma Ilumäe talu (tomat, kurk, kapsas, kartul ja muud juurikad).
Ploome müüb kohapeal Vasula aiand Tartumaalt.

Lisainfo tel 517 4556 Peep

Tule kolme valla ühisele spordipäevale!

6. septembril kell 12 toimub spordipäev Jõksi laululava juures Kanepis.

Meeleolukale spordipäevale on oodatud kõik Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla liikumisharrastajad.

Alad: Kuulijänn, kaarikusõit, paku veeretamine, kotijooks, granaadi täpsusvise, köievedu, murutraktorite vigursõit vallavanematele, vee- ja võrkpall.

Spordipäevast väsinud lihased lõdvestame ansambli Meelis Band saatel!

Registreeri 6-liikmeline meeskond : kultuur@kanepi.ee

Info Kristel Kuslapilt tel 5660 1337.