Kuuest finaali jõudnud lauljast tunnistas žürii parimaks ja teise preemia vääriliseks kauni tämbriga, täisjõulise dramaatilise baritoni Andrei Savtšenko Valgevenest, kes valiti ka publiku lemmikuks. Kolmanda koha pälvis säravahäälne sopran Elina Volkmane Lätist. Esimese preemia ja Grand Prix’ otsustas žürii jätta seekord välja andmata.
Kauneima Ave Maria esitaja eriauhind kuulus Eesti lauljatarile, kaunihäälsele Vanemuise sopranile Pirjo Püvile.
Finaali jõudsid ka Juri Samoilov (bariton, Ukraina), Tatjana Ganina (sopran, Ukraina), Nicola Proksch (sopran, Austria). Lauljaid saatis Kaunase muusikateatri ja Pärnu linnaorkestri ühendorkester Erki Pehki juhatusel.
Žürii esinaine, Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor Ingrid Kremling ütles: „Konkurss on saavutanud rahvusvahelise tuntuse, tase on väga-väga kõrge ja otsust langetada ei olnud sugugi lihtne.”
Vastavalt reglemendile saavad laureaadid võimaluseosaleda PromFesti järgmise festivali ooperilavastuse koosseisus ja esineda PromFesti kontsertprogrammides.
Võistulaulmisele registreerus kokku 83 lauljat 17st riigist.
Peale aastast pausi on tagasi festival Rabarock, mida on korraldatud Järvakandis alates 2005. aastast. Tänavu on Rabarock suurem kui kunagi varem – kaks päeva, kolm lava ja kolmkümmend artisti. Rabarocki peaesinejateks on drum’n’bassi kuulsus Pendulum (AU), alternatiivmetali staarid Filter (USA) ja 23 aastase vahe järel taas Eestit külastav punk ja post-punk ikoon John Lydon (Johnny Rotten) koos oma bändiga Public Image Ltd.
Aasta valgeimal nädalavahetusel näidatakse Viimsis Valgete Ööde Festivali raames häid Eesti filme ning toimuvad kaunid taluõue kontserdid.
Festivali kesksed sündmused leiavad päikeseloojangul aset suurepärase merevaatega Viimsi Vabaõhumuuseumis, kus täna, 17. juunil astuvad taluõue kontserdil üles Liisi Koikson koos bändiga ning legendaarne Tõnis Mägi. Esitusele tulevad mõlema artisti parimad palad nii eraldi kui üheskoos ning laulmata ei jää ka Tõnise poolt aastaid tagasi Liisile kirjutatud hittlaul „Sinu hääl“. Öökino raames näidatakse suurel ekraanil selle aasta Eesti filmide kassahitti „Kormoranid“, millele eelneb filmitutvustus ja kohtumine filmi tegijatega.
Homme, 18. juunil tulevad Viimsi Vabaõhumuuseumis lavale Rein Rannap ja Uku Suviste. Lisaks Reinu võrratule ja romantilisele klaverimuusikale, esitavad nad sel õhtul Ukuga mitmed laulud üheskoos. Sealhulgas tuleb esitusele Rein Rannapi „Eesti Laulu“ konkursiks kirjutatud laul „Jagatud öö“. Samal õhtul näidatakse öökino raames mitmete rahvusvaheliste auhindadega pärjatud draamafilmi „Polli päevikud“, millele eelneb samuti kohtumine filmi tegijatega.
Lisaks Viimsi vabaõhumuuseumile näidatakse neil päevil kino ka Rannarahva muuseumis, kus pööningukinos on võimalik vaadata laste- ja perefilmide paremikku, Kirovi ja Kalamehe kinosaalides ajaloolisi must-valgeid filmikaadreid.
Festivali kolmandal päeval, pühapäeval, 19. juunil toimub eksklusiivne kinopäev Keri saarel, kuhu sõidetakse üheskoos juba hommikul väljuva postipaat Helgega. Saarel näitab külastajatele kino Kass Arturi Rändkino. Saare sümbolina tuntud tuletornis toimub romantiline kontsert endise tippkorvpalluri Rauno Pehka esituses. Õhtu lähenedes tuuakse külastajad taas mandrile.
Nädalavahetusel toimub Raplamaal Käru vallas Toosikannu Puhkekeskuses I Kesk-Eesti harrastusteatrite suvekool.
Suvekool saab teoks Rapla Rahvakultuuri Seltsi ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse ühisel ettevõtmisel. Tegemist on esmakordselt toimuva ühise suvise koolitusega Raplamaa ja Järvamaa harrastusteatrite näitlejaile ja lavastajaile.
Kavas on EMTA professori Tõnu Tepandi kõnetehnika koolitus, sertifitseeritud lavavõitluse õppejõu Indrek Sammuli lavavõitluse koolitus ning teatri projektijuhtimise koolitus Kesk-Eesti Teatritrupi juhi Ants Välimäe eestvedamisel.
Suvekooli on registreerunud 16 teatritruppi Rapla- ja Järvamaalt kokku 110 osalejaga.
Lisaks koolitustele on kavas ühine folgiõhtu, kus igal osalejal oma pill, millel mängida.
Nautida saab Jüri Tuuliku novellide põhjal valminud ja palju kiidusõnu kogunud etendust „Külatraagik”, mille lavastajaks ja peaosatäitjaks on Margus Mankin.
Allikas: rahvakultuur.ee
Eesti Kunstiakadeemia andis Saatse muuseumile üle Saatse vana kiriku kunagise ikonostaasi kuninglikud väravad, mis aastasadu kiriku pööningul lebasid. Väravate restaureerija on Allan Talu.
Vana ikonostaasi keskseks detailiks olnud kuninglikud väravad pärinevad ilmselt Saatse vanast puukirikust, mis oli ehitatud 1673. aastal. Väravate stilistika andis aluse paigutada need samasse perioodi. 19. sajandi algul kerkis Saatsesse uus kivikirik ning vana kiriku ikonostaas rändas kahesajaks aastaks pööningule, kust see kolme aasta eest inventeerimiseks paksu tolmukihi alt välja võeti. Enne kui meisterlik ja väärikas teos oma peaaegu täies hiilguses särada sai, kulus restaureerijal peaaegu aasta.
Kuna kiriklikes toimingutes vanu väravaid enam pruukida ei saa, leidsid need uue kodu Saatse seto muuseumis. Olgugi, et leid tuli päevavalgele juba ekspositsiooni planeerimise järel, saavad väravad selles tagantjärele väärika koha.
Tuginedes Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetele kuulutab Päästeamet välja suure tuleohuga aja. See tähendab, et metsas on keelatud lõkke tegemine, grillseadme kasutamine ja suitsetamine.
Metsa- ja maastikupõlengute põhjuseks on enamasti inimeste hooletus. Maha visatud või autoaknast välja loobitud suitsukonist võib alguse saada metsatulekahju. Samuti võib tuleohtu tekitada metsas mootorsõidukiga liiklemine.
Metsas jalutades olgu kaasas laetud mobiiltelefon, et vajadusel abi kutsuda. Alati tuleks jälgida oma liikumistrajektoori, et metsatulekahju puhkedes võimalikult kiiresti metsast välja saada.
Alates 11. juunist on Eestis (va Saare ja Hiiu maakonnad) suure tuleohuga aeg, mille määrab Päästeameti peadirektori käskkiri. Kuumade ilmade jätkumisel kuulutatakse suure tuleohuga aeg välja ka Saare-ja Hiiumaal.
Keskkonnaamet tellib tänavu ohjamiskava võõrliigi verev lemmalts (Impatiens glandulifera) ohjamiseks ja ootab teateid selle taime leiukohtadest üle Eesti. Kuigi Eestis on verev lemmalts massiliselt levinud vaid väga üksikutes kohtades, siis lähimaade Soome ja Rootsi praktikat arvestades võib ta invasiivseks muutuda ja kodumaised liigid välja tõrjuda.
„Kui võõrliigi arvukus ja levik kujutavad ohtu keskkonnale, inimese tervisele või varale, koostatakse liigile ohjamiskava, mille eesmärgiks on olukorra kaardistamine ja tegevuste määratlemine. Näiteks on ohjamiskava koostatud karuputke võõrliikidele, mille põhjal käib nende liikide tõrje juba alates 2005. aastast,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Eike Vunk.
Verev lemmalts on sarnaselt oma sugulasliigile (väikeseõiene lemmalts) väga kiire levikuga võõrliik ja võib kasvada kuni kahe meetri kõrguseks. Oma erakordselt dekoratiivse välimuse – kõrge kasv ja roosad õied – tõttu on ta aianduses levinud. Verev lemmalts on väga vastupidav liik ja parimaks tõrjemeetodiks on hoolikas väljarohimine. Taime rohimine käsitsi on täiesti ohutu.
Rohitud taimi ei tohiks aga lihtsalt maapinnale jätta või suurde hunnikusse jätta, kuna ta suudab väga kergesti juured uuesti mulda ajada ja seemned valmitada.
Teateid vereva lemmaltsa leiukohtadest võib edastada nii regioonide kontaktandmetele kui ka ameti üldmeili kaudu info@ keskkonnaamet.ee. Eestis on registreeritud 947 võõrliiki ehk liiki, kes ei kuulu looduslikult meie kodumaiste liikide hulka. Nende ohtlikkus seisneb kohalikelt liikidelt ruumi ja ressursside äravõtmises, mille kaudu muudetakse ka liikidevahelisi seoseid, toiduahelaid ja ökoloogilist tasakaalu jne. Äärmuslikult võivad võõrliigid kujutada ohtu ka inimese tervisele või varale. Võõrliikideks nimetatud taimi on Eestis 739 liiki.
Lisainfo: Eike Vunk, Keskkonnaameti looduskaitse bioloog, tel 4477380, 53345379, eike.vunk@keskkonnaamet.ee
Täna Türi rannas ja lauluväljakul toimuva toidukultuuri festivali „peaesinejateks“ on huvitav toit ja hea seltskond. Festivalile on oodatud igaüks, sissepääs on kõigile tasuta.
Viiendat aastat Türil toimuval toidukultuuri festivali platsile rajatakse erinevad teemarestoranid, mahla- ja kokteilibaarid. Magusatootja Kalev ennistab üheks päevaks kuulsa Türi Rannakohviku, sealt avaneb maaliline vaade Türi järvele. Toidutootjad ja maaletoojad esitlevad festivalialal oma toodangut, Hea Toidu Laadal osalevad väiketootjad kelle pakutavat toidukaupa suurtest poekettidest ei leiagi.
Eesti Grilliliit korraldab festivaliga koostöös kolm toiduvalmistamise suurvõistlust, mille käigus süütavad grillituled paar tuhat grillimeistrit Eestist ja välismaalt. Harrastuskalastajate klubi Säinas korraldab Türi järvel ujuvvahenditega traditsioonilise rahvaliku kalapüügivõistluse, võidab see kes kolme tunni jooksul püüab suurima kogukaaluga saagi.
Juku Mängumaa juhataja Riina Risti sõnul saab festivali lasteala olema veelgi meeleolukam ja sisukam kui varasematel aastatel, lisaks suurele batuulinnakule on kohal ka karussellid ja ponid.
Grillfest on kogupere-festival ja seepärast on ka neljajalgsetele pereliikmetele rajatud festivali peaväravasse Bosse lemmiklooma-ala, kus pakutakse head toitu, värsket vett ja pika festivalipäeva mõnusaks veetmiseks lemmikutele kakakotikesi. Koertega saabuvad autoomanikud saavad Türi kiriku kõrvale rajatavas Bosse parklas tasuta parkida, samuti on tasuta parkimine tagatud Speedesti motoparklas mootorratastega saabujaile.
18.-19. juunil toimub Kuusalu vallas, Viinistu rannakülas järjekordne
kihelkonnamäng. Lühikese suveöö jooksul kõnnime regilaulu saatel mööda külatänavaid,
metsaradasid ja mereranda. Kuuleme jutte ja lugusid Viinistult ja kaugemalt. Mängu veavad ajaloolane Ott Sandrak ja muusik Jaak Johanson. Kaasa löövad Lahemaa Rahwamuusikud ning Viinistu inimesed. Mäng algab kell 22 Viinistu rahvamaja juures Sunimäel ning kestab koiduni.
Osalemiseks vajalik eelregistreerimine kuni 14. juunini aadressil melikakindel@hotmail.com või tel 5147581. Osavõtutasu 2.50 eurot ühele inimesele.
Mängu viib läbi: Veljo Tormise Kultuuriselts
Toetavad: Kuusalu Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital
Melika Kindel,
projektijuht
Täna, 11. juunil alustab Eesti Maanteemuuseumis Varbusel alternatiivseid liikumisviise tutvustav teemapäevade sari, sel laupäeval tutvustab maapurjekaid Savi turismitalu.
Kolmest osast koosnev teemapäevade sari „Ka nii võib” on keskendunud vähetuntud liikumisviiside tutvustamisele. Laadalaupäevadel elustub Valkla kõrtsi esine – kaubeldakse koduse ja käsitöise kraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ja peetakse mokalaata. Laadalaupäevad toimuvad suvehooajal iga kuu teisel laupäeval.
Austria Suursaatkonna vahendusel jõudis Tapa Linnaraamatukogusse väga omanäoline kunstinäitus “Kui meri kadus mäe sisse”. Austria kunstnikud Peter ja Regina Rieder on inspiratsiooni ammutanud fossiilidest ning lõpptulemus pakub huvi nii kunstinautlejale kui ka ajaloohuvilisele. Näituse avamist austas oma kohalviibimisega Austria suursaadik dr Angelika Saupe-Berchtold, kes oma sõnavõtus tutvustas Peter ja Regina Riederit ja nende loomingut. Kunstnikud on ligi kümme aastat üles astunud näitustega Eestimaa erinevates linnades.
Näitust saab Tapa Linnaraamatukogus vaadata 29. juunini. Juulikuus on näitus üleval Rakvere Galeriis.
Liikumisel Kodukant on hea meel teatada, et algas uus noorteprojekt “Uued luuad”. Tegemist on kaheksa kuud kestva noortealgatusega, mille jooksul saavad 45 Eesti erinevate maapiirkondade noort oskused külakoosoleku korraldamisest ja praktiseerivad õpitut kodukülas, -vallas või -maakonnas. Üheskoos avastatakse külakoosoleku kui kaasamise ning kaasa rääkimise võimaluse olemus, leitakse motivatsioon kodukohas külakoosolek läbi viia, analüüsitakse kogukonna arenguvõimalusi ning hakatakse ette valmistama kodukandi noortepäevi.
Kui sa oled 15-30 aastane ning elad külas, alevis, alevikus või väikelinnas, siis on projektis osalemine võimalus just sulle avastada iseenda võimekust ning kodukoha arengupotentsiaali.
Kui sul on motivatsioon osaleda projekti kõikides etappides; tahtmist ellu äratada vanad traditsioonid uues kuues, uute luudadega; soov kogukonnas midagi omakäel algatada; villand kodus istumisest ja ootamisest, et kogemused ja teadmised lihtsalt sülle kukuksid; lusti saada mitteformaalse õppimise kogemus, siis ära hoia ennast tagasi ning suundu täitma registreerimisvormi!
Kogu projekti osalustasu on 5 eurot, mis sisaldab majutust, toitlustust, transporti ja täisväärtuslikku programmi. Registreerimine toimub 29. juunini.
Kogu info projekti kohta on Kodukandi kodulehel.
PromFest ja Endla teater tõid suveks lavale Verdi "Attila".
1996. aastal alguse saanud Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss on 15 aastaga kindlustanud endale koha Pärnu kultuurielus ja Eesti kultuurimaastikul.
Pärnusse rahvusvahelisele ooperimuusika festivalile PromFest saabusid sel nädalal ooperimaailma tulevikutähed, noored ooperilauljad üle maailma osalesid VII Klaudia Taevi nimelisel lauljate konkursil. Konkursi teeb ainulaadseks see, et üks võidupreemiatest on laulda peaosa enda poole valitud ooperis, mis lavastatakse just võitja jaoks järgmisel, kahe aasta pärast toimuval PromFestil nagu tänavu Attila.
Konkursile registreerus 83 lauljat, helisalvestite põhjal kutsuti Pärnusse 32 solisti 17st riigist: USA-st, Prantsusmaalt, Austriast, Argentinast, Venemaalt, Lõuna-Koreast, Soomest, Poolast, Valgevenest, Ukrainast, Norrast, Lätist, Bulgaariast, Kanadast, Saksamaalt, Sloveeniast ja Eestist. Senistest osalejatest on pääsenud nii mõnigi maailma esilavadele New Yorgi Metropolitan Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures teatris.
Enne pidulikku finaalkontserti läbisid lauljad kaks vooru. Eile, 10. juunil kõlas edasipääsenute esituses kohustusliku palana Franz Schuberti vokaalset meisterlikkust nõudev ”Ave Maria”. See on üks Taevi konkursi tunnusmärke ja kohustuslik alates esimesest võistlusest.
Konkursi žürii on igati väärikas: Ingrid Kremling-Domanski – Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor (žürii esinaine, Saksa), Henri Maier – Opera Eventsi juht (Saksa/Prantsusmaa), Alain Surrans – Rennes’i ooperi peadirektor (Prantsusmaa), Peter Theiler -Nürnbergi ooperi peadirektor (Saksa), Hans Nieuwenhaus – ooperistuudio Nederlands juht lavastaja (Holland), Vladimiras Prudnikovas – Leedu rahvusooperi solist, Leedu muusikaakadeemia professor (Leedu), Erkki Alste – Opera-Connection Alste & Mödersheimi (Soome/Saksamaa), Tatjana Zozulja – lavastaja (Ukraina), Paul Mägi – Vanemuise teatri peadirigent (Eesti), Erki Pehk – dirigent, PromFesti kunstiline juht (Eesti).
Täna toimub Ammende villas Klaudia Taevi mälestusõhtu. Taevi õpilaste kõrval astuvad üles Vladimiras Prudnikovas, Urve Tauts, Therese Raide, Malle Raid jt, kontsertmeister Helin Kapten.
VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest lõpevad homme Pärnu kontserdimajas suurejoonilise finaalkontserdiga, millel selguvad võitjad ja laureaadid.
President Toomas Hendrik Ilves andis sel nädalal üle SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia dirigent Risto Joostile ning eripreemia poeedile, esseistile, tõlkijale ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundajale Eestis Igor Kotjuhile.
Risto Joosti kandidatuuri esitas Eesti Kooriühingu muusikanõukogu, kelle hinnangul on ta paistnud silma mitmekülgse ja kõrgetasemelise kontserttegevusega nii dirigendi kui soololauljana.
Igor Kotjuhi kandidatuuri esitas Eesti Instituut, märkides, et tegu on tunnustatud poeedi ja esseistiga, mitmekülgse tõlkijaga. Eriliselt tähelepanuväärne on tema roll eestivene kirjanduse jõulise eestseisjana, kes tajub täpse tundlikkusega eesti ja siinse vene kultuuriruumi loomupäraseid erinevusi, aga mis veelgi olulisem – võimalusi nende piiride ületamiseks. Sihi saavutamiseks on Igor Kotjuh koondanud siinseid noori vene literaate, innustades neid jätkama kirjanduslikku tegevust, edendama kontakte eesti eakaaslastega ja otsima ühisosa eesti kultuuriruumiga. Selleks tarbeks on ta loonud kirjanduslikke võrguväljaandeid ning asutanud kirjastuse KITE. Igor Kotjuhi tegevus ei piirdu Eesti-sisese dialoogi arendamisega, ta on ka oodatud eesti kultuuri seletaja võõrsil, näiteks Peterburi Ülikoolis hinnati kõrgelt tema loengukursust eesti, sh eestivene kirjandusest.
Noore kultuuritegelase preemia suurus on 4793 eurot elik 75 000 krooni ja seda rahastab Toomas Luman. Erandkorras antava eripreemia suurus on 3000 eurot, seda rahastab Indrek Neivelt.
Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond
Lenna Kuurmaa ja Ultima Thule riisusid sel aastal Eesti muusikaauhindade koore. Neid kahte staari saab kuulata täna Saaremaal Kuressaare lossihoovis kontserdil, ürituse SaareFest raames.
Kontsert on Ultima Thule viimase albumi „Jälgede jälgedes“ esmaesitlus suurel laval.
Festivali raames toimub Kuressaares Turu pidulik taassünd. Esindatud on hea ja saaremaine toit ja käsitöö ning õhtused muusikastaarid jagavad autogramme.
See on selle suve muusikasündmus müütilisel Thule saarel! Losshoovi varavad avatakse õhtul kell seitse.
Täna toimub Jõgeval I Eesti naiste tantsupidu, kus oma lugu jutustavad 3500 tantsijat, kes annavad Jõgeva linna staadionil kaks etendust: kell 15 algab I etendus ja kell
19 algab II etendus.
Naisrühmi on Eestis üle 200 , suurtele tantsupidudele pole kõik mahtunud. Jõgeval on
enamus naisrühmadest koos ja nii mõnigi saab esmakordselt kogeda suurel
tantsumurul tantsimise erilist tunnet.
Tantsupeo stsenaariumi läbivaks teemaks on mõtisklus eesti naisest ja tema saatusest siin tuulepealsel maal nähtuna läbi naise silmade ja südame. Tantsides otsitakse vastust küsimusele, kui palju on tänapäevases ärinaises alles veel seda looduslast, kes kord kuuvalgel allikal silmi pesi ja ussisõnu teadis.
Pealavastaja Ülo Luht usub, et naised suudavad mehed oma südamest tantsitud tantsudega vaimustusest aplodeerima panna.
Aga tantsumurul ei olegi ainult naised, vaid ka neiud,väiksed nukuemad ja vahepeal ka mehed. Ütleb ju eesti vanasõna, et naine ilma meheta on kui lill ilma leheta. NaiseLoo kirjutas kokku Leelo Tungal.
Konkursile oodatakse asju, mis on tehtud pruugitud kraamist, igapäevaselt tarvilikud, huvitavad ja omanäolised.
Asja pakkumiseks helista 58203730 (Liis) või kirjuta e-posti aadressile kultuurimois@kultuuritehas.ee või saada tavaline kiri aadressile “Sänna Kultuurimõis, Sänna, Rõuge vald, 66710 Võrumaa”. Meie tuleme teeme pilti ja küsime kuidas asi alguse sai. Töid oodatakse 15. juunini 2011. Huvitavamatest asjadest trükitakse rändav fotonäitus. Kõik saadetud tööd riputatakse Sänna Kultuurimõisa kodulehele. Auhinnaks talgupäev töö autori juures! Konkrussi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Viimsis Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus ”Norra. Rannarahva lood”. MTÜ Norra Sõbrad korraldas eelmisel aastal fotokonkursi, kuhu laekus populaarsest reisisihist Norrast kokku 619 fotot – parimad neist on koondatud näituseks.
Konkurss toimus kahes kategoorias – noored (kuni 18) ja täiskasvanud (üle 18). Heade fotode saamiseks innustas peaauhind: laevareis kahele Kirkenesist Bergenisse. Parima noore auhind oli Tensi Reiside kinkekaart Norrasse sõiduks.
Täiskasvanute kategoorias osutus võitjaks Ingrid Maasik fotoga ”Rannalaste mängud” ja noorte kategoorias Karilin Tõnisoja fotoga ”Õõvastav vaikus”.
Žüriisse kuulusid fotograafid ja disainerid Aivar Pihelgas, Andres Toodo, Tiit Lepp, Marika Piip ning Norra Saatkond. Lisaks võitjatele tunnustas žürii järgmiste autorite töid: Ivar Neio, Alo Peerna, Tõnis Tuuga, Toomas Jüriado, Valmar Valdmann, Maldon Ots, Kati Rüütelmaa; noortest Els Kaev, Krister Kasemaa, Taivo Karu.
Näitus on avatud 31. juulini Rannarahva Muuseumis (Nurme tee 3, Pringi küla, Viimsi vald).
Kõiki konkursile saadetud töid saab vaadata: www.norrasobrad.ee/pildid
Kultuuripealinn avab linna merele ja kolib kultuuri mere äärde. Täna, 5. juunil sõidab Vabaduse väljakult mööda Pärnu maanteed ja Mere puiesteed linnahalli juurde Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 suurejooneline rattaparaad, et avada linnas rattaliiklust innustavate pidustustega mereäärne kultuurikilomeeter. Tegemist ei ole rattaralli ega spordiüritusega, ratastel ja jalgsi liikumisel läbi südalinna mere äärde on eesmärk anda ratturitele võimalus näidata, et ka nemad on tähtis osa linnaliiklusest.
Täna avab Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 merel kohviku ja kaldal linnainstallatsioonid.
Koguperepeol „Kultuur kolib mere äärde“ avaneb kultuurikilomeetril Vana-Kalasadamas vees hõljuv Ökosaare buss-kohvik, kaldal saab kruttida luuleautomaati ning uudistada linnainstallatsioone, teiste seas maailma suurimat tuulekella.
Vana-Kalasadamas 5. juunil uksed avav Ökosaar on kui teistmoodi mõtteid genereeriv hiigelparv, kus hea sõpradega kohtuda, keha kinnitada või aega veeta – seal asuvad piljardilaud ja klaver, einestada saab bussi teisel korrusel ja värske õhu käes. Pühapäevasel koguperepeol avaneb ka mitu põnevat, kogu suveks avatuks jäävat installatsiooni. Üks neist, Vana-Kalasadama kaldapealsele paigaldatav luuleautomaat on osa Tallinn 2011 ja MTÜ Kirbutsirkus suveprojektist „Murepunktide kett“. Mereäärne luuleautomaat loeb soovi korral luulet kolmes keeles – eesti, inglise ja vene keeles.
Täna mere ääres algav kultuurisuvi pakub üllatusi, ootamatuid kohtumisi, rõõmsaid hetki ja vana taasavastamist mitmeks eelseisvaks kuuks.
Täna, 5. juunil tähistatakse Kolga-Jaanis rahvusliku liikumise suurkuju ja Kolga-Jaani koguduse õpetaja Villem Reimani 150. sünniaastapäeva.
Kogunemine toimub Kolga-Jaani kalmistul Villem Reimani haual, kus kõneleb Villem Reimani Kolleegiumi esindaja Ants Tooming.
Esineb Põltsamaa puhkpilliorkester, dirigent Urmas Mägi. Villem Reimani monumendi juures kõnelevad Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur ja EÜSi esimees Henrik Einre. Tänujumalateenistusel Kolga-Jaani kirikus jutlustab peapiiskop Andres Põder.
Kolga-Jaani rahvamajas toimub konverents „Villem Reiman 150“, kus kuulatakse ettekandeid. Esinevad põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, ajaloolane Tarmo Piir, kaitseminister Mart Laar ja Tartu Ülikooli kirikuloo teadur Priit Rohtmets.
Omakultuuride osakonna taotlus projekti „Development of knowledge exchange and transfer of know-how of museum reform and innovation between Nordic and Baltic countries: structural changes, economic incentives and new solutions in communication services“ läbiviimiseks sai Põhjamaade Ministrite Nõukogult (Norden) toetusraha 10 tuhat eurot.
Eesti Rahva Muuseumi töötajad ja maakonnamuuseumite esindajad Iisaku Muuseumist, Valga Muuseumist, Mõniste Muuseumist, Mahtra Talurahvamuuseumist ja Hiiumaa Muuseumist saavad projekti käigus omandada kogemusi muuseumireformi ja innovatsiooni valdkonnas nii Islandil, Taanis kui ka Norras.
Eesti Maanteemuuseum kutsub märkama ja tunnustama meie maanteedel liikuvaid erilisi sõiduvahendeid ja kuulutab sellega seoses välja fotokonkursi “Maanteede uhkus”.
Kuigi meie teedel ringi vurav masinapark on aasta-aastalt aina mitmekesisem ja liigirohkem, leidub siiski piisaval hulgal neid hakkajaid inimesi, kes massist eristuda soovides on oma sõidumasina visuaalselt silmatorkavaks muutnud. Olgu siis ümberehitamise, -kujundamise, kaunistamise või isevalmistamise teel. Et märgata ja tunnustada erilisi sõiduvahendeid meie maanteedel, kutsume üles oma kahe-, kolme- või neljarattalisest sõbrast pilti tegema ja meile saatma.
Konkurss kestab 31. juulini. Fotokonkursi parimad kutsutakse koos oma erilise sõiduvahendiga 20. augustil Eesti Maanteemuuseumisse.
Täna, 5. juunil avatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis näitus: “POTATOPRINT V” kus on näha valik viiendal rahvusvahelisel kartulitrüki festivalil valminud töödest.
Näituse avamisel toimub kartulitrüki töötuba, kus saab katsetada kartulitrükki tekstiilil.
Kohapeal olemas kartulid, kangas, noad, švammid, pintslid, pliiatsid ja siiditrükivärvid.
Osalejad võiksid soovi korral kaasa võtta särgi, püksid vms riideeseme, millele trükkida
(siiditrükivärvid on vesialuselised, et trükitud kujutis säiliks ka peale pesemist, triigi see
eelnevalt üle).
Pühapäeval, 5. juunil peetakse Narva muuseumi kunstigaleriis Kunstnikupäeva ning avatakse kartulitrüki näitus.
Tänavuse aasta Kunstnikupäev on pühendatud Narva muuseumi kunstigalerii 20. aastapäevale. Kahe kümnendi jooksul on kunstigaleriist saanud Narva linna tähtsaim kunstikeskus, kus regulaarselt avatakse uusi näitusi, toimuvad loometunnid nii lastele kui ka täiskasvanutele, korraldatakse kontserte, pidusid, kohtumisi tuntud kunstnikega ning loenguid kunstiajaloo teemadel.
Kella 11-14 saavad kõik huvilised tutvuda Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Tallinna ja Jaanilinna kunstnike loominguga. Galerii lavadel saab näha varjuteatri ja teatristuudio „16. tuba“ etendusi, tantsustuudio „Varjud“ koreograafilist flash mobi ning akustilise bändi M.O.R.A etteastet.
Lapsed on oodatud osalema Narva kunstnike Katri Kuuse ja Lilli Jefimova meisterklassides, kus saab katsetada kartulitrükki.
Kunstnikud Jana Botsarova ja Tatjana Sonina esinevad oma kontseptuaalsete performance’itega ning Mainori kõrgkooli disainistuudio esitleb oma uut kostüümikollektsiooni. Soovijad saavad riietuda ajaloolistesse kostüümidesse ja lasta end neis pildistada.
Kunstnikupäevaks avatakse Kunstigaleriis korraga viis näitust. Kunstigaleriisse sissepääs on sellel päeval tasuta.
Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.
Selle aasta teemaks oleme valinud elu võimalusest maal, ehk ametlikult “Seestpoolt suurem Eesti: regionaalne areng”. Metsaülikooli sihiks on Eestile oluliste teemade arutamine, kus lektorid viivad kuulajad oma ala sõlmpunktideni, selleks et siis asju edasi arutada ja mõnikord isegi lahendusi leida. Arutlused jätkuvad lõkke ääres, saunas ja ka peale Metsaülikooli.
2011. aastal toimub Metsaülikool 10. – 14. augustil (kolmapäeva õhtust pühapäeva lõunani) Käärikul. Lektorid on erinevate kogemustega eri aladelt, näiteks Jaan Kaplinski, Garri Raagmaa, Mikk Sarv, Tiit Vähi, Ivari Padar, Katri Raik jpt. On võimalus arutada asju inimestega, keda tavaliselt ainult kaugelt näeb ning ühtlasi ka enda maaelu visioon kujundada. Osavõtumaks on 160 eurot, peamiselt nelja päeva majutus ja toitlustus. On võimalik taotleda stipendiumit, mis langetab osavõtumaksu 45 eurole. Registreerimise tähtaeg on 30. juuni.
