Autor: Maire Kriis

Mart Sander toob muusikaeliidi Paidesse

9. augustil on ainulaadne võimalus kuulata Paide Vallimäel Mart Sanderi kuulsat Bel Etage’i svingorkestrit, Hanna-Liina Võsa, Nele-Liis Vaiksood ja teisi suurepäraseid muusikuid.
Mart Sander esineb oma orkestriga tänavu Eestis vaid korra – Paide Vallimäel.
Sihtasutuse Wittenstein juhatuse liikme Ants Hiiemaa sõnul valis Mart Sander oma sünnipäevakontserdi paigaks Paide just seepärast, et ta vaimustus ordulinnusest ning seal valitsevast ajaloohõngust.

Ajakeskus Wittenstein keerab 9. augustil ajaratta 30ndatesse aastatesse ning annab võimaluse pärast kontserti ajastu hittide saatel, mida esitab Teet Tihvani bigband, jalga keerutada.

Kontsert algab kell 20.

Kaspar Tammist

Türi Noortekeskus kutsub tantsulaagrisse

Türi Noortekeskuses toimub 9.- 11. augustini noorte tantsulaager. Tantsulaager on mõeldud erinevate tantsustiilidega tutvumiseks, uute hobide leidmiseks. Laager on mõeldud noortele vanuses 13 kuni 18 eluaastat.  

Pole oluline kas oled enne tantsuga tegelenud või mitte –  tule proovi- siit leiad midagi huvitavat endale kindlasti! Loe edasi: Türi Noortekeskus kutsub tantsulaagrisse

Evelin Ilves ristis Eesti piirivalve uue reostustõrjelaeva

Evelin Ilves ristis Eesti Piirivalve uue lipulaeva piirivalve sõjaeelse juhi järgi Kindral Kurvitsaks. Uus multifunktsionaalne reostustõrjelaev võimaldab pääste- ja reostustõrjetöid teha ka väga rasketes ilmastikutingimustes, samuti suudab see liikuda keemiaõnnetuse piirkonnas.

Korpus ehitati Lätis, laev valmis Soomes, sõitma hakkab peamiselt Eesti vetes.

Eesti Piirivalve laevadest on veel kaks presidendi abikaasade poolt ristitud. Aastast 1995 on Helle Meri laeva Pikker ristiema ja Ingrid Rüütel 2002. aastast laeva Kati ristiema.

Kes teavad midagi kunagistest kampsuusatajatest?

Marek Vahula.

Algatamisel on filmiprojekt „Kampsuusatajate koosolek”, kunagisest popist võistkondlikust suusamaratonist. Viimased kaks maratoni toimusid 1987. aasta märtsikuus marsruudil Tamsalu-Neeruti ja Tallinn-Keila. Filmi eesmärk on jäädvustada üks „kadunud” spordiala ja üritada seda uuesti ellu äratada. Algne filmi käsikiri on valmis, aga sealt on puudu faktiline osa, mis ühes dokumentaaflimis kindlasti olema peab. Eriti tuntakse puudust kõikvõimalikust infost: kus, millal ja millistel asjaoludel võistkondlik suusatamine alguse sai. Teave palun saata aadressil marek53@hot.ee

Marek Vahula,

kunagine kampsuusataja

Kiirjoonistamise kursusele saab end kirja panna kuni 10. augustini

18. augustil kell 11 ja kell 13 toimub Võru Kesklinna pargis kunstipäeva raames krokii, ehk kiirjoonistamise kursus algajatele.
Krokii kursuselt on võimalik saada teadmisi anatoomiast ja joonistamisest, valguse ja varjude suhtest ning kompositsioonilisest paigutusest.
Vajalikud töövahendid saab kohapealt. Osavõtt on tasuta. Poseerib modell.
Juhendab maalikunstnik Tanel Tolsting.
Huvilistel palutakse eelnevalt registreeruda 10. augustiks: ulle.voitka@vorukannel.ee või telef 56 903 006.
Joonistama pääseb 10-15 kiiremat registreerijat.
Kursusel osalejatele puudub vanuse piirang ja ei nõuta eelnevat kogemust.
Jana Huul,
Võru Linnagalerii galerist

Haanjamaa ootab taas külalisi suitsusauna nädalale

2.-5. augustini ootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba” muusikat.

Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu– ehk savusanna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad  jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et põliseid traditsioone edasi kanda.

Mullu valis SA Lõuna-Eesti turism Haanjamaa suitsusaunanädala piirkonna üheks eredamaks turismisündmuseks. Ka sel suvel ootavad Haanjamaa saunaomanikud  2.-5. augustini toimuval II Haanjamaa suitsusaunanädalal külla  pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti. Oma uksed avavad Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu saunad.

Saunapäevad on 2. ja 4. august. Kell 10 hommikul saavad eelregistreerunud külalised saunaperedega kokku Haanja rahvamajas, kus toimub tutvustus suitsusaunast kui omakultuuri hoidjast. Edasi liigutakse saunade juurde toimetama, kütma ja teisi töid tegema. Igal sannal uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk.

2. augustil toimub lisaks õpituba pärimusmeditsiinist saunas, 3. augustil saab osaleda suitsuliha suitsetamise meistriklassis Mooska tallu ehitatavas suitsusaunas ning sõita ringi mööda erinevaid Haanjamaa saunu, et tutvuda nende eripäraga.

Samal õhtul toimub muusikaõhtu Haanja rahvamajas, kus astuvad üles Lõuna-Eesti pärimusmuusikud Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa, Kati Soon, Ann Maria Piho ja mitmed teised, et toetada Haanja rahvamajja loodava Eloviiekeskuse ruumide renoveerimist.

5. augustil on kõik külalised palutud Munamäele suvetarre, kus kõlab rahvalik muusika ja töötavad õpi- ning toidutoad lastele ja suurtele.

Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees” põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 503 2341, Eda Veeroja.  Osalemistasu 5 € osalejalt (lastele tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) kindla saunahuvi kinnituseks.

Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega MTÜ Haanja Kultuurikoda. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Võrumaa Partnerluskogu.

Nädala kava saab vaadata kodulehtedel www.savvusann.ee ja www.haanja.eu

Ivi Rausi,

suitsusaunanädala juht

ivi.rausi@gmail.com

Tänavusel Viljandi folgil saab ka maitsvat talutoitu

Täna alanud Viljandi Pärimusmuusika Festivalil pööratakse rõhku kohalikule kodumaisele toidule. Selleks tarbeks on loodud eraldi rahulikum piknikuala talu- ja mahetoidu pakkujatele. Folgi külastaja saab esimesel Kirsimäel aja mõnusalt maha võtta ning lasta kosutaval ja tervislikul einel hea maitsta.
Menüüs on muuhulgas mahevõikud oapasteedi või lepasuitsu singiga, värske salat kitsejuustuga, tomati toorsupp värske kartuliga ning kamamaius maasika toormoosiga. Lisaks pakutakse värskehapukurki, meesepikut ning porgandiampsu. Jookidest turgutavad toitlustajad folgilisi värske piparmündi tee, mahekohvi ning kodumaise mahe õluga. Valdav osa toorainest on pärit kohalikelt väiketootjatelt.
Ahto Vegmann
OÜ Loodusvägi

Maanteemuuseum peab sünnipäeva

Põlvamaal Varbusel, Eesti vanimas tegutsevas postijaamas asuv Eesti Maanteemuuseum saab tänavu kaheteistkümne aastaseks. Pühapäeval, 29. juulil on seega põhjust muuseumi sünnipäeva pidada. Sünnipäevaga teeme algust 29. juulil kell 12.
Muuseumi sünnipäev on inspireeritud hobuajastu tegemistest ning kannab nime ”Küll hobu veab, kui look peab” – sõita saab nii postitõlla kui pikkvankriga, jälgida sepatööd ja päris ehtsa hobuseraua valmimist. Lisaks sellele tuleb külla laste laulustuudio ning kätt saab proovida animatsiooni töötoas, mis kannab nime „Elu postijaamas 150 aastat tagasi” – pealkiri on inspireeritud Varbuse postijaama juubelist, mida tähistasime tänavu maikuus. Laste lemmikuks on muuseumi liikluslinn, kus saab sõita elektriautodega. Sünnipäeva puhul pääseb muuseumisse sooduspiletiga, mis maksab 2 EUR. Maanteemuuseum ootab kõiki sõpru sünnipäevanädalal ka muuseumi lehele Facebookis, kus saab osaleda meenete ja perepiletite loosimises – tuleb vaid kirjutada, mis maanteemuuseumis kõige enam meeldinud on.
Sel suvel on maanteemuuseumi vabaõhu-näitusekeskkonnas avatud hooajanäitus ”Laadawärk”, mis võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta tagusesse aega, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli. Näitus jääb avatuks suve lõpuni.
Kristel Kossar

Ruusa piirkonna külade väravad on avatud 28. juulil

Kella 10-12 tutvume Zerna Ökotalu tegemistega Võukülas (info tel 53 822 864).
Kogu päev toimuvad kanuu- ja süstamatkad Pääsna külast Pindi sillani (info tel 527 6184)
Ujumisvõimalus on soovi korral Viroste järve ääres Võiardi külas.
Kell 12 avatakse päev tervituste ja sõnavõttudega ning tutvustatakse piirkonna külasid.

Samal ajal toimub 2-6aastastele lastele mängutund.
Kultuurimajas on avatud Joakim Weimarni mündikogu näitus ja fotonäitus.
Töötab külakohvik. Lõunaks pakutakse maitsvat suppi, kohvi ja kooki.
Kell 12.20 kuulatakse kultuurimaja saalis Kersti Murumetsa ettekannet „Kodukandi loodus-ja kultuuriloost” koos slaidiprogrammiga.
Kell 13 vaetakse mõttekojas piirkonna külade arengueeldusi- ja võimalusi.
Kell 14.10 kogunetakse lipujooksuks.Lipujooksu algus on kell 14.40 Pindi sillalt Võhni Seltsiaida juurde (Pindi külas).
Kell 15 toimub Räpina valla küladepäeva avamine.
Päeva lõpuni on avatud külakohvikud. Toimub ka kodutoodangu laat, liivatrüki õpikoda (lastele) ja märkide valmistamise õpituba (lastele).
Batuudid on kasutusvalmis kella 15-18.
Kavas on kaartide valmistamise õpituba. Müügil on vabaõhulavastuse ”Kuurott Ruusa” lisaetenduste piletid. Meeleolu loovad lõõtspillimängijad Olev Suur ja Kalev Kreegipuu
Kell 18 algab kultuuriprogramm koos simmaniga. Esinevad tantsurühmad Reilender, Helgerid, Räpina Noored Naised, Ruusa Väike Segarühm, Ruusa Mehed. Tantsuks mängib Leevaku küla bänd, tantsude õppimine koos Paul Popkoviga. Kell 20 toimub oksjon.
Info: www.rapina.ee; telefonid 517 6288 (Marge) ja 5346 1739 (Ülle).
Olete kõik oodatud!
Marge Trumsi

Otsi! Leia! Mõistata!

Eesti muuseumide külastusmäng!

Suvel rahvas liigub rohkem, otsib elamusi ja midagi uut, miks mitte kiigata sisse muuseumidesse! Sellele lootes on 25 muuseumi üle Eesti on liitunud külastusmänguks, mis kestab 20. juulist 5. augustini. Täpne info kõikide osalejate kohta on üleval Eesti Rahva Muuseumi kodulehel (www.erm.ee, Muuseumide külastusmäng), samuti muuseumide oma kodulehtedel. Tavakülastusele lisaks pakutakse lustakaid otsimismänge, õpitubasid, võimalust ise oma kätega midagi meisterdada, teatraliseeritud külastusi ja palju muud huvitavat. Vastavale flaierile tehakse märge muuseumikülastuse kohta. Vaid kahes muuseumis käimisest piisab loosimisel osalemiseks. Iga muuseum loosib mängu lõppedes kaks pääset Tartu Uue Teatri muusikalisele suveetendusele „Opus Geographicum ehk naised valitsevad maailma“, mida mängitakse Eesti Rahva Muuseumi uue hoone asukohas Raadil. Etendust mängitakse augustis 8 korda ja võitjad saavad valida neile sobiva päeva. Lisaks läheb loosi muusumide omi auhindu: raamatuid, meeneid jm.

Võrumaal osalevad Kreutzwaldi muuseum (Kreutzwaldi 31, Võru), Võrumaa muuseum (Katariina 11, Võru) ja Mõniste muuseum (Kuutsi küla, Mõniste vald). Põlvamaal Põlva talurahvamuuseum (Karilatsi küla, Kõlleste vald), Valgamaal Valga muuseum (Vabaduse 8, Valga).

Kohtumiseni muuseumides!

Siiri Toomik

Täna algavad mõisameistrite päevad Suuremõisas

17. – 20. juulil toimuvad Suuremõisa lossi pargis (spordihoone tagune kiigeplats ja selle ümbrus) mõisameistrite päevad. Ametlik avamine on 17. juulil kell 16 ja ametlik lõpetamine 20. juulil kell 16. Läbi nende nelja päeva on võimalik külastajatel jälgida (ka ise kätt proovida oma tööriistadega) „suure kunsti sündi” ja samas ka einestada. Soovi korral saab valmis kujusid osta ka enne lõpuoksjonit kokkuleppel meistri ja korraldajaga. Lastele on avatud ürituse ajal eraldi tegelusnurk. Reedel kell 16 toimub ürituse ametlik lõpetamine ja oksjon. Esineb tantsutrupp Tuurit-Tuurit ning Mõisaprouad.

Maalimise perepäev Luke mõisas

Pühapäeval 22. juulil kell 12 – 16 toimub Luke mõisas maalimise perepäev „Õpime loodust maalima“. Maalimise ja joonistamise vahendid korraldajatelt, abiks kogenud juhendajad. Võimalusel võta kaasa piknikutekk. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul ja veeda Luke mõisas tore pühapäev! Toetab SA KIK. Tasuta. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik.
Lisainfo telefonil 55544 231 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Voose küla on üks mõnus paik puhkuseks

Voose küla on olnud üks aktiivsemaid kodanikuliikumise ja maaelu edendamise toetajaid ja propageerijaid, seetõttu pole väga üllatav, et just meid koos Metsanurme külaga Harjumaalt aktsiooni valiti. Loodan, et suudame ka seekord ennast heast küljest näidata. Voose on korduvalt valitud kauneimaks külaks, meil on ka kauneima talu tiitli võitja, meie talispodipäevad on juba lausa legendaarseks muutunud jne.
Kuid kõige tähtsam on ikka see, et kohalikud elanikud on meil aktiivsed, tahtmist ja optimismi täis ning töötavad ühise eesmärgi nimel. Ja see ühine eesmärk on meil turismi arendamine, mille läbi loodame kohalikku ettevõtluskeskkonda parandada, mis omakorda annab võimaluse inimestele kohapeal tööd ja leiba pakkuda. Selle puudumine on praegu peamine põhjus, miks inimesed linnadesse kolivad. Samas on Voosel väga suur potensiaal just turismisihtkohana, sest meie ajalugu, loodus, vaatamisväärsused jms on vägagi atraktiivsed.
21. juulil tahamegi näidata seda kõike, korraldame ekskursioone, toimub fotovõistlus, kus eelnevat koolitust pakub ja auhinnad on välja pannud Nikon. Eesti esimese interaktiivse jalgrattamuuseumi avamine toimub samuti (kõik rattad on töökorras ja neid saavad soovijad kasutada), kohal on kuumaõhupall, millega saab Voose kohale tõusta, toimub PAFpalli võistlus, väljasõit Kakerdi rabasse veoautoga, Voose küla tutvustav matk, pakume käsitöötooteid, kohapealset toidukraami, lapsed saavad seigelda madalseiklusrajal ja batuudil, ratsutada poniga ja osaleda erinevates töötubades, saab näha kuidas lambakoerad oma tööd teevad… Nii et tegevust ja lusti ning rõõmu jagub kõigile.
Tahame tutvustada Vooset kui mõnusat puhkuseveetmise paika ja loomulikult loodame, et inimesed saavad sel päeval nii positiivse elamuse, et tahavad meie juurde ikka ja jälle tagasi tulla.
Tanel Talve,
MTÜ Voose Külaselts
juhatuse liige

Leevaku hüdroelektrijaam ootab huvilisi uudistama

polvamaa.ee

Kuni augusti lõpuni on kuulsusrikka ajalooga Leevaku hüdroelektrijaam külastajatele avatud iga päev kell 11-14.

Muul ajal tuleks külastamissoovi korral eelnevalt kokku leppida telefonil 795 2238 või 5393 2855.
Leevaku on ristteel asuv küla Räpina vallas, mille sümboliteks on kõrge telliskivikorsten ja elektrijaam Võhandu jõe paisul.
20. sajandi algul oli Leevakul jahu- ja saeveski ning villavabrik. Veejõudu on kasutatud siin alates 1835. aastast. Samuti tehti siin savinõusid. Plaanist ehitada Leevakule tellisetehas räägib 1923. a. valminud kõrge korsten.

Kuulus on Leevaku hüdroelektrijaam, mis II Maailmasõja ajal hävis. 1947. a taastati elektrijaam Võrumaa noorte ühistööna.
Praegu saab elektrijaamas tutvuda nii jaama enda, Leevaku ajalugu tutvustavate stendide kui nõukogudeaegsete elektrimõõdikutega. 2007. aasta suvel lavastas Raivo Adlas Jan Rahmani stsenaariumi järgi ning Räpina ümbruse harrastusnäitlejate kaasabil 1947. aasta Leevaku hüdroelektrijaama löökehitusest näitemängu, mida mängiti Leevaku elektrijaama juures.
Kokkuleppel elektrijaama omanikuga hoiab Leevaku küla seltsing elektrijaama uksed suvekuudel külastajatele lahti.

Corelli Music toetab heategevuslike mõisakontsertidega Uderna hooldekodu

Agentuur Corelli Music alustab tänavusuvise menusündmuse, heategevusliku kontserdisarjaga „Eesti mõisad 2012”, kus Eesti mõisate ilu ja ajalugu ühinevad barokkmuusika ja metseenluse ideega. Juba aastast 1999. eri mõisates korraldatud sarja kauni barokkmuusikaga kontserdid külastavad tänavu 19.–22. juulil Suure-Kõpu, Saka, Vihula ja Uderna mõisaid. Sel aastal läheb publiku ja metseenide sihtannetus Uderna mõisas asuva SA Uderna Hooldekodu välisvalgustuse rajamise fondi. Sarja peaesineja, barokkansambel Corelli Consort tähistab tänavuste kontsertidega oma juubelihooaega.
Barokkansambel Corelli Consort koos fagotimängija Peeter Sarapuuga esitab ajastu pillidel kauni barokkmuusikaga kava, Eesti luuleklassika pärle esitab näitleja Guido Kangur. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab oma tuntud muhedal moel kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, Saka mõisas Tõnis Kaasik. Kontserdid toimuvad neljapäeval, 19. juulil Suure-Kõpu mõisas, reedel, 20. juulil Saka mõisas, laupäeval, 21. juulil Vihula mõisas ja pühapäeval, 22. juulil Uderna mõisas. Kontserdid algavad kõikjal kell 18.

Laste suvepäevad Asukülas

Asuküla selts ja Asuküla raamatukogu korraldavad 18. ja 19. augustil laste suvepäevad, mille eesmärgiks on laste loovuse arendamine. Suvepäevad on projekt, mis viiakse läbi kohaliku omaalgatuse toel. Suvepäevad on mõeldud 5-10aastastele lastele.

Projekti eesmärgiks on pakkuda lastele suvel kasulikku ja arendavat loovtegevust (meisterdada, joonistada, mängida, laulda jms.) Tutvustada lastele näitemängu telgitaguseid võimaldades neil endil kehastuda muinasjututegelasteks või kasutada mänguasju, näpunukke, käpiknukke. 

Laste suvepäevad, koondnimetusega „Reis muinasjutumaal”, toimuvad 18. ja 19. augustil Asuküla koolimajas. Suvepäevad on ilma ööbimiseta. Mõlemal päeval on toitlustamine.

Esimesel päeval algavad suvepäevad kell 10 ja järele võib lastele minna kell 20.

Teisel päeval algavad suvepäevad kell 10 ja järele lastele võib tulla kell 17.

Soovitav on, et lastel oleksid seljas mugavad riided ja jalatsid, ka peakate peaks olema.

Kaasa võtta lemmik-karu esimesel päeval toimuva karude pikniku jaoks.

Ette valmistada tuleb ka kostüüm esimesel õhtul toimuva Tuhkatriinu balli jaoks. Kõiki kostüüme auhinnatakse.

Info ja registreerumine 18. juulini   asukyla@gmail.com või 5390 3632 Imbi Sildaru

Kohtade arv on piiratud!

Allikas: laanemaa.ee

Folkloorifestival muudab Võru jalakäijate linnaks

Sel neljapäeval algav XVIII Võru Folkloorifestival muudab reedest pühapäevani osa Võru kesklinnast vaid jalakäijate pärusmaaks, et pidulised võiksid segamatult festivalil ringi liikuda.
„Loome ühtse festivaliala, mis ulatub kesklinnast kultuurimaja Kannel aiani ja seob nõnda põhilised kontserdikohad,“ ütleb festivali tegevjuht Kadri Valner. „Nii jääb see ala ligi 60 kollektiivi, umbes 400 esineja ja eeldatavalt vähemasti 10 000 festivalikülalise pärusmaaks.“
Festivaliala kahte otsa seob linna läbiv rekordpikk käsitöö ja kohaliku toidu laat, kus linlastele ja külalistele pakuvad head ja paremat üle 150 müügikoha.
Kolme päeva jooksul suunatakse liiklus, sealhulgas ka bussiliinid Jüri ja Liiva tänavalt kõrvalolevatele, põhiliselt Vilja ja Kreutzwaldi tänavale. Korraldajad loodavad kõigi autojuhtide mõistvusele seoses Võrumaa suvise suurima kultuurisündmusega.
Festival algab neljapäeval, 12. juulil kell 18 Võru valla Loosu küla Teppo talus tantsuetendusega Suvehaljas tantsusamm, mille lavastab Võrumaa üks tuntumaid tantsujuhte Maire Udras. Võru parimaid rahvatantsijaid saadavad muusikud Mari Kalkun, Triin Arak, Karoliina Kreintaal ja Siim Soop.
Nelja päeva jooksul toimub Võru linnas ja maakonnas üle 50 kontserdi, lisaks traditsiooniline tänavatants, publiku ja esinejate ühised õhtulaulmised ja koostantsimised, Võrumaalt pärit kuulsa lõõtsameistri August Teppo nimeline eesti lõõtsa võistumängimine, töötoad, kirikukontserdid, noorte muusikute ülesastumised festivali vabalaval jne.
12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin”.

Maailma vanima Rolls-Royce´i klubi unikaalseid autosid saab näha Vihula mõisas

14. juulil võõrustab Vihula mõis maailma vanimat Rolls-Royce´i klubi “20-Ghost Club´i” ja Virtuaalset Vanatehnikaklubi. Mõisahoovis saab näha 40 erinevate aastakäikude klassikalisi ja vanasid autosid, sealhulgas ka 18 imeilusat Rolls-Royce´i alates ikoonilisest 1913. a Rolls-Royce Silver Ghostist kuni 1930ndatest pärit Rolls-Royce Phantomini.

Vihula Mõisa juhatuse liikme Paul Taylori sõnul on 800-aastase ajalooga Vihula Mõis sobiv paik korraldamaks iga-aastast vanade ja klassikaliste autode päeva. “Sel aastal külastab mõisa Baltikumi tuuri raames maailma vanim Rolls-Royce´i klubi “20-Ghost Club” koos endise Londoni linnapea ja klubi juhi sir John Stuttardiga ning meil on heameel ka tervitada Virtuaalse Vanatehnikaklubi liikmeid,” lisab Paul Taylor.

Üritus algab 18 Rolls-Royce´i näitusega laupäeval kell 11, mil kõigil on võimalik neid autosid uudistada ja autoomanikega vestelda. Kell 13 saabuvad mõisa ka Virtuaalse Vanatehnikaklubi liikmed erinevate aastakäikude masinatega. Ning kell 14 algab vanade ja klassikaliste autode rongkäik läbi Lahemaa rahvuspargi suunaga Palmse, Sagadi, Altja, Vihula mõis. 1,5-tunnise rongkäigu kestel tehakse peatused kõikides mõisates, et vestelda sealsete külastajatega.

Olles ka ise ühe unikaalse auto omanik, selgitab Paul Taylor, et vanad autod puudutavad hinge ning neis leidub palju enam iseloomu ning klassikalist stiilset peenust kui ühel tänapäeva autol üldse on. Seetõttu pole midagi imestamapanevat, et alles hiljaaegu müüdi oksjonil maha 100 aasta vanune Rolls-Royce Silver Ghost rekordilise 4,7 miljoni naelsterlingi (5,85 miljonit eurot) eest. Vihula mõisas ei ole võimalik küll oksjonil müüdud autot näha, kuid ikoonilist 1913. a Rolls-Royce Silver Ghosti saavad kõik mõisa külastajad laupäeval oma silmaga vaadata.

Seega juba sel laupäeval, 14. juulil on oodatud vaid tunnisõidu kaugusel Tallinnast asuvasse Vihula mõisa kõik, aga eriti autohuvilised, kuna põnevust jätkub terveks päevaks. “Lisaks autode uudistamisele saavad külalised mängida Baltimaade suurimal minigolfi väljakul, külastada öko-farmis elavaid loomi, viinamuuseumi, tuuleveskit koos vaateplatvormiga, avastada ümbrust jalgrattaga, teha paadisõitu Mustoja jõel ning osaleda mõisatuuril, mis on täis meeliköitvaid legende ja lugusid mõisa ajaloost ja inimestest,” lisab Paul Taylor.

Vanade ja klassikaliste autode päeva lõpetab kell 18.30 algav barbeque-õhtu, kus ei puudu suur lõkketuli ega rahvuslik muusika. Õhtul on võimalik vabamas õhkkonnas suhelda nende hinnaliste autode uhkete omanikega ja miks mitte saada endale samuti uus hobi.

Lisainfo:

Paul Taylor

e-post:paul@uniquestay.com

Kadi Elmeste

e-post: kadi.elmeste@vihulamanor.com

Alpinistid tõusevad taas Tartu ülikooli ja Parroti mäetippudele

Tartu ülikooli 380. aastapäeva tähistamiseks stardib 12. juulil Tallinnast ekspeditsioon Tartu ülikooli ja Parroti nimelistele mäetippudele Kesk-Pamiiri mäestikus – 30 aastat pärast esmavallutusi.

Tartu ülikooli ja J.F. Parroti mäetipud asuvad Kesk-Pamiiri mäestikus, Kõrge Seina ahelikus vastavalt 6350 ja 6277 m kõrgusel üle merepinna. Kesk-Pamiir asub Tadžikistanis, Mägi-Badahšani autonoomse vilajeti territooriumil. Käesoleval aastal möödub nii Tartu ülikooli kui ka Parroti tipu esmatõusust 30 aastat. Tõusud tehti Tartu ülikooli 350. aastapäeva puhul. Vahepealsel ajal eestlased seal käinud pole.

Mäetippe asub vallutama Tartu ja Tallinna alpinistidest koosnev 10-liikmeline grupp eesotsas Andrus Hiiemäega, kes hindab retke keerukaks ja suhteliselt ohtlikuks, kuna ekspeditsioon toimub inimasustusest kaugel ning välisele abile loota on pea võimatu. „Tõus baaslaagrist tippu sisaldab liustiku ületamist, tõusu lumenõlval ning liikumist teraval harjal. Vajalik on seongus liikumine ning see nõuab erivarustust (köied, kassid, kirkad, lumeankrud jmt) ning reljeefile vastavaid tehnilisi võtteid ja oskusi. Lisaks toimub enamik tegevusest rohkem  kui 5000 meetri kõrgusel, tipud aga on veel üle kilomeetri kõrgemal – merepinnalt tõusjatele avaldab oma pärssivat mõju kindlasti ka kõrgusfaktor. Ilmaolud mägedes on alati ettearvamatud,“ ütleb Hiiemäe ja lisab, et isegi äärmise hädavajaduse korral võib abi saabumine Tadžiki sõjaväekopteriga võtta päevi.

Hiiemäe hinnangul teeb alpinisti jaoks ekspeditsiooni eriliseks just vajadus tegutseda täiesti iseseisvalt ilma igasugust tugiteenust omamata. Puuduvad ettevalmistatud rajad, tugiköied jne. Olemasolevad tõusukirjeldused ja kättesaadav teave olude kohta piirkonnas on pigem ajaloolise väärtusega. Seega selguvad taktikalised nüansid ja teekonna valik tipputõusuks alles kohapeal. 

Ekspeditsioon kestab 37 päeva ning kõik vajaminev alates tehnilisest varustusest kuni söögi-joogi ja sidevahenditeni tuleb meestel endil kaasa võtta. Lisaks võetakse kaasa Tartu ülikooli lipp, tekkel ja sõrmus, et need tippu jätta. 30 aastat tagasi mäe esmavallutuse ajal jäeti mäetippu tollane ülikooli tekkel ning tipuplaat.

Spetsiaalne ettevalmistus ekspeditsiooniks algas jõuludest – jooksvalt tehti üldfüüsilisi ja vastupidavustreeningud, erialased ja tehnilised treeningud viidi läbi Eesti pankrannikul nii talvel kui ka suvel, lisaks pikad matkad raskete seljakottidega, osavõtt mägipääste ja alpinismitehnika võistlustest ning mitmed koolitused (nt esmaabi ja meditsiini, laviini jm).

Ekspeditsioon stardib 12. juulil Tallinna lennujaamast ja saab suuresti teoks Tartu ülikooli toetusel. Tagasi jõutakse plaanide kohaselt 17. augustil.

Lisainfo: Kristjan-Erik Suurväli, tel 517 5339, kristjan.erik@alpinism.ee

Anneli Miljan

 

Fuji Rakke rattamaratonil oli kiireim Martin Loo

Martin Loo Rakke rattamaratonil. Tanel Meose foto

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja neljanda osavõistluse Fuji Rakke rattamaratoni võitis Martin Loo, kes läbis 59 km pikkuse maratonidistantsi ajaga 01:57:58. Talle jäi 6 sekundiga alla Peeter Pruus.
Tänavu juba kolm Samsung Estonian Cup maratonidesarja etappi võitnud Caspar Austat konkurendid siiski poodiumilt tõrjuda ei suutnud ning sarja üldliider ületas finišijoone kolmandana.
Järgmine Samsung Estonian Cup rattamaraton toimub 28. juulil Otepääl.

Kabala rahvamajas toimub augusti alguses VII rahvusvaheline kartulitrükifestival

10.-12. augustini toimuva festivali teema on “JÄLG” – jäljed looduses, kultuuris ja meie peades.
Kartulitrükifestival on väike kunstiüritus, mille põhieesmärkideks on arendada ja propageerida kartulitrükki, kui lihtsat ja ökoloogilist graafikatehnikat ja elavdada maapiirkondade kultuurielu.

Festivali raames toimuvad jälje teemalised loengud ja töötoad, kus mõtiskletakse jälgede, nende jätmise ja kulumise üle. Lisaks trükitakse ohtralt kartuliga paberile ja kangale, kasutades selleks erinevaid tavalisi ja tavatuid värve kohupiima- ja siiditrükivärvist tindini.

Festivalile trükkima ja vaatama on oodatud kõik huvilised olenemata soost, rahvusest, haridustasemest ja varasemast kunstikogemusest.
“Võtame vastu 30 osalejat, kes peavad end eelnevalt kodulehel www.printpotato.pri.ee registreerima,” ütles Katri Kuusk. Registreerunud osalejatele on organiseeritud öömaja ja toitlustamine, kuid trükkima ja vaatama on oodatud ka kõik teised, lisas ta.

Loenguid ja töötube viivad läbi järgmised head inimesed: „Kaduvad kultuuri jäljed eesti maastikes“ Valdur Mikita (EST) ja „Kauge ja vaikse heli jälg“ Tuule Kann (EST). Korraldajate sõnul ei ole loengute nimekiri veel täielik ega lõplik ning kavas võib tulla muudatusi.

Kartulitrüki tegemiseks vajalikud vahendid (kartulid, noad, paberid, värvid, kangad, pintslid, švammid, pliiatsid, vildikad jne) on kohapeal olemas. Kes soovib, võib enda materjale ka kaasa võtta. Olemas on tekstiilivärvid, võta kaasa ka oma rõivaid/kangaid, millele trükkida.
Samuti on oodatud kõik muud loomingulised lahendused, mis seotud trükikunsti, kartulite, jälgede ja keskkonnaga.
Festival toimub Kabala Rahvamajas, Kabala alevikus, Türi vallas, Järvamaal. Kabala jääb Imavere-Viljandi maantee äärde, Türilt ca 20 km Viljandi poole. Osalejate käsutuses on rahvamaja koos köögi ja hooviga.
Ööbimine on suures saalis võimlemismattidel, osalejad peavad magamiskoti kaasa võtma. Kes tahab, võib ka telkida.
Üritus on tasuta, osalejad maksavad vaid söögiraha 19 €.
Üritust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Türi vald.

Lisainfo www.printpotato.pri.ee
MTÜ Potatoprint – printpotato@gmail.com
Katrin Soomets

Paides toimuval kreisilinnapäeval jätkub lustimist kogu perele

Kreisilinnapäeval 14 juulil kell 11 toimuvad Paide kultuurikeskuse esisel platsil Paide kauneima koera valimised. See on mitteametlik meelelahutuslik koertenäitus, kus võivad osaleda kõik segaverelised koerad ja tõukoerad, kes on marutaudi vastu vaktsineeritud.

Kreisilinnapäeval on kõik lapsed oodatud Paidesse Lembitu parki laste mänguväljakule mängima. Toimub palju põnevat. Kõigil, kel kodus oma lemmikloom, võtke ka tema kaasa – valime neist välja armsaima. Kreisilinnapäev toimub Paide Lembitu pargis 14. juulil kella 10-16. Sel päeval saavad laste käsutuses olema lisaks mänguväljaku atraktsioonidele ka batuudid. Osaleda saab taaskasutuskarnevali töötoas, kohtuda klouniga ja Kadriorust küll tulnud Miia-Milla-Manda muuseumiga, mängida murumänge, süüa jäätist ja pannkooke. Igaüks, kel ideid ja tahtmisi võib tulla lastemaailma oma tegevusega, mis lapsi võiks köita ja arendada. Lasteala kõrval on selleks päeval tehtud loomaaed, kuhu tuuakse loomi. Kindlasti on seal üks väike hobune, kellega lapsed saavad sõita, kits ja võib-olla veel loomi, kes aitavad muru pügada. Aga tooge kodust kaasa lustima ka oma lemmikloomad – tule ja näita oma koera, kassi, siga või krokodilli! Lemmiklooma tuues hoolitse ka tema ning teiste turvalisuse eest – vajadusel kasuta puuri, rihma või suukorvi ja loomale võta kaasa jooki-sööki.

Kreisilinnapäevale oodatakse vabas vormis kohvikuid korraldama ja omatehtud toitu-jooki pakkuma.

Kreisilinnapäeva korraldajad ootavad ka huvilisi, kes oma vabakohviku Paidesse Lembitu parki püsti seavad. Kuna Lembitu pargis kohvikut ei ole, siis teeme selle ise! Igaüks on oodatud pakkuma omatehtud kohvi, morssi, kooke, võileibu, vahvleid, pannkooke või mida iganes suupärast. Kas raha eest või niisama, täitsa oma asi. Kohvikus võib istuda laudade taga, lebada murul või tsillida võrkkiikedes. Võibolla saab isegi grillida. Lisaks on meil P.A.I.-kohvik. See on koht, kus saab süüa ja juua teenitud P.A.I.de eest. Nii saab toetada kõiki neid, kes on vabatahtlikena aidanud kaasa sel päeval peo korraldamisel või muul ajal kogukonna heaks vabatahtlikuna tööd teinud.

Vabakohviku korraldajal on oluline heade tavade järgimine: toit peab olema värske, valmistatud toidukõlbulikust toorainest, toidu pakkuja terve jne.

Vabakohviku püstipanekus või mistahes oma idee või tegevusega väljatulemiseks anna palun teada kas meiliaadressil kogukonnakeskus@weissenstein.ee või telefonil 53 56 46 23.

Maive Premet
Paide kogukonnakeskus

Missos valmistutakse suureks rahvapeoks

14. juulil kell 18 toimub Misso laululaval rahvapidu. See on juba 83. rahva pidu, mil Misso laululavale kogunevad rahvatantsijad, -lauljad ja pillimehed, nii Võrumaalt kui ka mujalt Eestist ning külalised Lätimaalt, et koos traditsioonilist pidu pidada. Esinevad Eesti koolinoorte segakoor, puhkpilliorkester Kungla, Vastseliina segatantsurühm Kullerid, Misso rahvamaja isetegevuskollektiivid ja paljud teised.
Õhtu jätkub simmaniga ansambel K.O.I. saatel ning öö saabudes astub lavalaudadele DJ Imre Mihhailov.
Birgit Lüüs