Erkki Peetsalu

Otepää Kultuurikeskuses tähistati õpetajate päeva

Õpetajate päev Otepääl. Foto: Monika Otrokova

Otepää Kultuurikeskuses tähistati õpetajate päeva 3. oktoobril kontserdiga, kus esinesid Aura Põldvere ja Jürmo Eespere.

Õpetajaid tervitasid volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Andres Visnapuu. Otepää valla tänukirjad said Valgamaa Aasta Õpetaja 2011 nimetuse pälvinud Pühajärve Põhikooli klassiõpetaja, algklasside muusikaõpetaja, kasvataja ja ringijuht Anneli Teder ning Otepää Gümnaasiumi klassiõpetaja, kooli algklasside ainesektsiooni juhataja, ringijuht Tiie Jaaniste. Pärast kontserdit olid kõik õpetajad palutud tordilauda.

Vaata pildigaleriid siit:
http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/122-opetajatepaev03102011

Allikas: Monika Otrokova

Noori kutsutakse välismaal õppimise töötubadesse

Dream Foundation Eesti kutsub kõiki noori, kes on unistanud välismaal õppimisest, töötubadesse Tallinnas 11. oktoobril ja Tartus 18. oktoobril, kus on võimalik astuda esimene samm unistuste täitumise poole.

“Töötubades võtame luubi alla kõrgharidusvõimalused populaarseimates sihtkohtdades: UK-s, Hollandis, Rootsis ja Taanis. Oma kogemust tulevad jagama noored, kes on nendes riikides juba õppinud ja tudengipõlve nautinud,” räägib Tallinna töötoa korraldaja Katriin Visamaa. Ta lisab, et Tallinna töötoas on võimalik teha peale UK, Hollandi ja Taani tutvust ka Lätis asuva SSE Riga koolieluga. Visamaa kirjeldab, et kõnelejateks tulevad noored, kes on nendes riikides juba õppinud ja tudengipõlve nautinud. Seega on töötoad suunatud noortelt noortele, et kirjeldada välismaal õppimise teemal mõtteid mõlgutanutele võimalikult vahetuid ja erinevaid elamusi.

Visamaa selgitab, et üritusel kuuleb lisaks seiklusjuttudele kõigest, millest rahvusvaheline tudeng peaks teadlik olema: kõrghariduse eelistest erinevates sihtriikides, õpingute sidumisest karjääriga, rahalisest võimalustest ning paljust muust.

Samuti on kõigil tulijatel võimalus esitada oma küsimusi ja saada neile vahetu vastus juba koha peal, innustab Katriin Visamaa kõiki tulema ja uudishimu rahuldama ning saama infot just enesele olulistes valdkondades. Loe edasi: Noori kutsutakse välismaal õppimise töötubadesse

Otepääl korraldatakse ettevõtluskonverents

3.-9. oktoobrini toimub üle-eestiline ettevõtlusnädal, mille eesmärgiks on tõsta ühiskonna ettevõtlusteadlikkust ning arendada ettevõtjate teadmisi. Otepääl toimub ettevõtlusnädala raames 6. oktoobril ettevõtluskonverents.

Selle-aastase ettevõtlusnädala peateemaks on ettevõtluskultuur, mis hõlmab endas nii vastutustundliku ettevõtluse kui ka ärieetika teemasid. Otepää abivallavanema Merlin Müüri sõnul on Otepää Gümnaasiumis peetav ettevõtluspäev saamas omamoodi traditsiooniks, kus esinevad nii omakandi ettevõtjad, kui ka üle-eestilise tunnustuse saanud ettevõtjad. Konverentsi käigus tunnustatakse Otepää valla ettevõtjaid 2011.

Konverentsil lausuvad tervitussõnad Valga maavanem Margus Lepik ja Otepää vcallavanem Andres Visnapuu. Konverentsil esinevad Eesti Suusaliidu juhatuse liige Jaak Mae, Riigikogu aseesimees Jüri Ratas, Otepää Metalli juhataja Kalev Merisalu, Riigikogu rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas ja AS Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik. Konverentsi modereerivad Riigikogu rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas ja Riigikogu maaelukomisjoni liige Meelis Mälberg.

Täiendav info: Merlin Müür, tel 7664825, 5157487
Loe edasi: Otepääl korraldatakse ettevõtluskonverents

Paku kandidaat kogukonnaarendaja stipendiumile

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja konkursi kogukonnaarendaja stipendiumile.

Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist. Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule ja/või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega. Stipendiumi suurus on 1 000 eurot.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate.

Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega ning soovitajate kontaktidega.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2011. Hilinenud taotlusi ei arvestata.
Stipendium eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile. Stipendiumi eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumi üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2011. aastal novembri lõpus.

Lisainformatsioon: Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, www.dorpatensis.ee

Porgandeid tuleb tänavu Haanjas üles võtta kangiga

porgandid — Kangiga porgandivõtt Horoski külas. Foto: erakogu

Sügisene pööripäeva on selja taga ja Mihklipäev ees – selleks ajaks on vanarahva tarkuse järgi ikka köögiviljad juba üles võetud ja salve seatud. Seetõttu käib sel nädalavahetusel paljudel põllulappidel agar juurikakummardamine, sest ammuseid tarkusi tasub saagikoristusel meeles pidada.

Kagu-Eesti paistab tänavu päris hea köögivilja saak olevat, sest suvine ilm pakkus nii päikest kui äikest ja maa andis juurikatele piisavat niiskust ning toitaineid, et hooga kasvada. Ja võilill paisutas siin mõnel pool oma lehed sel suvel lausa nii suureks, et tekkis juba tunne nagu oleks tegu uue liigi või hoopis geneetiliselt muundatud taimega.

Saagikoristus võib vahel tuua ka üllatusi ja nõuda leidlikku lähenemist. Paiguti võib näiteks savine maa olla vaatamata sügisvihmadele pisut sügavamal mullakihis nii kuiv, et võta või kang appi – muidu saaki kätte ei saa…

Haanjas Horoski külas katsetasid potipõllumehed kangiga porgandite ülesvõtmist ja see meetod toimis päris hästi. Labidaga porgandile järgi minna oli kohati täitsa võimatu, sest labidat ei õnnestunud mingi nipiga maasse suruda, kaevata ega lüüa. Porgandil jagus küll väge, et savisesse mulda tungida ning jämedaks kasvada, ent saagikoristajal jäi selle väeka porgandi kättesaamiseks rammu väheks.

Nii jõulist porgandivõttu pole Horoskil varem harrastatud, ent tänavu, mil porgand piisavalt pikk ja parajalt pirakas, kippus ülesvõtmisel juhtuma nii, et labidaga pääses küll poole juurikani, aga kui hakkasid ‘põrknast’ maast üles võtma, läks porgandipoiss plõksti pooleks. Nii ei jäänudki muud üle kui leiutada teistmoodi meetod – porgandivõtt kangiga. Loe edasi: Porgandeid tuleb tänavu Haanjas üles võtta kangiga

Pühä prahipaik?

Kõivupuu Marju,
rahvaperimüse tiidjä

Eesti inemine lätt iks hindäst vällä, ku koskil mõni vana suur puu plaanitas maaha võtta vai majandusello edendä pühhi kotussidõ naabrusõn vai mis viil hullõmb – peris pühän kotussõn.

Kultuuriaoluulist tähtsät maia vai pühäkota om võimalik konserviiri, restauriiri vai hää tahtmisõ kõrral vahtsõst kogoni üles ehitä. Luudusõn tüküs asi olõma nii, et maaha võetut pühhäpuud, tühäs kaivõtut pühhä mäke, kuiunut lätet vai lahutut pühhäkivvi inämb niisama vai «piaaigu niisama» tagasi panda ei saa. Mis lännü, tuu lännü – kõgõpäält maastigust ja sõs pikäpääle inemiisi meelestki.

Pühäpaiga ja egäsugumadsõ ilosa kotussõ luudusõn omma parhilla roitlõja-lõksi – kiä käü sääl ütsindä, kiä sõpruga, kiä määndsegi suurõmba kõrraldõdu jõuguga. Sildi seletäse ja tiijuhi kõnõlasõ, mis kotus tuu vai tõni sääne om, mille tä om tähtsä vai huvviväärt.

Ja sõs taht tuu roitlõja-inemine pühäst kotussõst medägi hindäle mälestüses üten võtta: pühä puu külest koorõtükü, ossakõsõ vai lehekese (kuiki tuud om kõvastõ keeletü tetä!) vai lättest elävät vett.

Võtt sõs roitlõja uma anumakõsõ, näütüses limunaadi vai jogurtiga plastpudõli vällä, lobistas säälsaman lätten puhtas, vala mõsuvii sinnäsamma lättehe ja võtt mõstu pudõli värskit vett täüs.

Ku ütlet sõs tälle, et nii õks sünnü-i tetä, pühä läte olõ-i kortinamaja köögi kraanikauss, et kraanist tulõ üllest puhast ja säältsamast torost lätt tsolk alla, aja timäkene silmä suurõs ku rattatsõõri: ega timä sõs pühän lätten es mõsõ, timä tull’ paar sammu pühäst lättest edesi ja tsolist’ sääl… Loe edasi: Pühä prahipaik?

Täna peetakse heategevuslik kokkade jalgpalliturniir

Pühapäeval, 25. septembril 2011 algusega kl 12 leiab Tallinnas Snelli Staadionil aset esimene kokkade heategevuslik jalgpalliturniir “Chefs’ Cup”, mille piletitulu läheb Johannese Kooli Rosmal köögiseadmete ostuks. Kõik huvilised on oodatud kaasa elama ja ostma ka heategevuslikke loteriipileteid.

Pealtvaatajad ja toetajad saavad osta loteriipileti, mis osaleb loosimises, kus võib võita õhtusöögi Eesti parimates restoranides või jalgpallipileti Eesti- Ukraina sõpruskohtumisele. Konto omanik on MTÜ Rosma Haridusselts (Swedbank 1120075260, SEB 10402010939005; märgusõna “parem koolitoit”). Ühe loteriipileti hinnaks on 10 eurot.

Rosma Haridusselts plaanib saadud toetuse eest osta kööki auruahju, mis võimaldaks teha lastele erinevaid ahjuroogasid, küpsetada leiba ja kooke.

Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva külje all 20. sajandi kooliuuendaja Johannes Käisi sünnipaigas. Haridusuuenduslike impulsside hoidmine ja levitamine Kagu-Eestis on üks kooli missioone. Kool on 21 aastane põhiharidust andev waldorfkool.

Allikas: Rosma Haridusselts

Kongo Mati: tallo om hää pitä, ku perrega jõvvat tüü är tetä

Põllumehe tegevä aastast edimäidsi kokkovõtmiisi. Üts keskmäne vana Võromaa talomiis, Kanepi valla Magari külä Kuuba talo peremiis Kongo Mati (58) saatsõ minevä neläpäävä rapsikuurma kokkoostu poolõ minemä. Päält tuud ütel’, et põllumehe ello või ellä külh, ku hindäl nutti om ja palgaliidsi pidämä ei piä.

Midä ja ku pall’o kasvatat?
Maad om vilä ja rapsi all 300 hektärit, vabarnat 0,4 ha ja 50 tsika. Väiksembä pinnaga iks är ei elä. Naksimi 1990. aastil 20 hektäriga pääle. Edimädse traktori ostsõmi mõtsaraha iist, viläst es saa midägi. Sai jala ala ja no olõmi vii pääle jäänü.

Kuis timahavanõ saak om?
Keskmäne – siin omma savidsõ maakundi, suuri saakõ ei olõ tan kunagi saadu. Ma olõ rahul ja vilä hind om kah hää. Ku mõni aasta tagasi sai kaara müüdüs 70 senti kilo, sis nüüt om hind ligi 2 kruuni (0.12 eurot – UL). Seo rapsikuurma, mis läts’, om 430 eurot tonn. Tuu tege 6,7 kruuni kilost, ku ümbre rehkendä. A rapsi om ka kolmõ krooniga kilost müüdü, nii et hind om iks nõsõnu.

A ku vilä hind nõssi, nõssi õkvalt ka väetüse hind. Ma vissi müügimiihile nall’a, et tiiä-i, kas väetüst tetäs sis nüüt viläst vai?
Mi põllumehe kõgõ suurõmb hädä om tuu, et toetusõ omma niru võrrõldõn tõisi Euruupa riikega. Tehnika hind om meil sama vai eski kallimb. Küte niisama. Või-olla tüüjõud om tsipakõsõ odavamb, a ku kõrralikku tüümiist tahta, om tuu hind kah sama.

Pall’o sul tüüjõudu om?
Uma perrega põhilidsõlt olõmi. Poiss om abin, ku täl vaba aig vai puhkus om ja pernaanõ om muidoki tragi mul!
Tüüjõud omgi kõgõ suurõmb murõ. Tehnikat ja kõkkõ saa osta, a maal tüüjõudu lihtsäle ei olõ! Viinahädä om tuu kõgõ suurõmb hädä! Tuu miis, kes meil omgi, om parhilla kaotsin jälki. Sändsil miihil ei olõ tuu palganummõr kah tähtsä. Ku tuud rahha rohkõmb om, sis kulus pikemb aig, inne ku tä jäl tüüd tegemä nakkas. Loe edasi: Kongo Mati: tallo om hää pitä, ku perrega jõvvat tüü är tetä

Sindi ja Limbaži ehitavad automudelite juhtrajad

Eesti ja Läti programmi raames sai suve alguses heakskiidu rahaeraldus Sindi ja Limbaži automudelite juhtradade ehitamise projekt. Nüüd on projekt saanud lõpliku heakskiidu ja jõutud järgmisesse etappi, kui teisipäeval, 20. septembril, sõitsid projekti eestipoolne koordinaator Johannes Mets ja Sindi linnapea Lätti, et sõlmida partneritega ametlik koostööleping.

Limbaži linnapea ja Sindi linnapea allkirjastasid ühisprojekti lepingu, mille järgi tehakse koostööd juhtradade ehitamisel mõlemasse linna ning hakatakse korraldama ka automudelismi huviliste laagreid. Automudelite juhtrajad projekteerib nii Sinti, kui ka Limbažisse ja tellib nende ehitamise Jânis Raìe-Raìis. Radade projekteerimine algab eeldatavat oktoobri teises pooles ning need valmivad järgmisel aastal.

Automudelite juhtradade ehitamise ühisprojekt on Sindi ja Limbaži noorte ettevõtmine, kelle huvialaks on automudelite juhtrajasõit. Projekti eelarveline maksumus on 33970 eurot. Eesti-Läti programmi rahastatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel Euroopa Regionaalfondi vahenditest.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi linnavalitsus

Võrus tuleb metsateemaline kontsert

Reedel, 7. oktoobril kell 19 toimub Võru kultuurimajas Kannel kontsert “Eesti metsa lugu – Nõukogude aeg”, kus esineb Weekend Guitar Trio ja nõukogudeaegsest metsaelust pajatab Vladislav Koržets.

Eesti Kontserdi ja RMK koostöös sündinud kontserdsari on ainukordne ühisprojekt, millega Eesti metsa lugu jõuab mitmekümnesse Eestimaa paika, sageli sellistesse ebaharilikesse kohtadessegi, kus tavapäraselt pole harjutud kontserte kuulama.

Tõtt öelda polegi tegemist klassikalise kontsert-ettevõtmisega, vaid tänavuseks rahvusvaheliseks metsa-aastaks loodud sulandusega kvaliteetsest muusikast ja Eesti metsa lugu pajatavast kõnelejast.
Kogu „Eesti metsa lugu“ jaguneb ajaloolisteks etappideks ning igal üksikul kontserdil keskendumegi ühele etapile. Need põnevad ajalooseiklused avavad uusi tahke meie teadmistes ning aitavad mõista siinse inimese kulgemist läbi metsa ja koos metsaga.

Weekend Guitar Trio moodustus 1993. aastal pärast Robert Jürjendali osalemist ühel Guitar Crafti kursusel Saksamaal. Trios on kolm kitarristi: Robert Jürjendal, Tõnis Leemets ja Mart Soo, kelle muusikaline taust hõlmab vastavalt klassikalise kitarri ja Guitar Crafti meetodit, alternatiivset elekroonilist tantsumuusikat ja džässi/ vaba improvisatsiooni.

Vladislav Koržets on eesti humorist ja kirjanik, on kirglik kalamees ning tuntud nii loodushoiu, kalapüügi kui ka kalatoitude populariseerijana. Loe edasi: Võrus tuleb metsateemaline kontsert

Valgamaa liikumisrajad said kaardistatud

Meeste terviseliikumine „Mehed Liikuma“ kaardistas kokku 15 Valgamaa liikumis- ja terviserada.

„Mehed Liikuma“ eestvedaja Siim Ausmehe sõnul puudub Internetis senimaani hea võimalus tutvuda Valga maakonna liikumisradade kohta käiva infoga. „Eriti hea meel on valminud videode üle, mis loodetavasti aitavad omal moel kaasa ka Valgamaa omavalitsuste kohaturundusega seotud tegevustele,“ lisas Ausmees.

Valgamaa liikumisrade info on leitav aadressil http://www.mehedliikuma.ee/valgamaa-liikumisrajad.html. Kõikide kaardistatud radade puhul on olemas lühitutvustus, videoklipp, pildipank, kõrgusegraafik ja GoogleMaps kaardirakendus.

Valgamaa liikumisradade kaardistamine toimus Valgamaa Partnerluskogu ja Euroopa Liidu Leader-toetuse abil projekti „Mehed Liikuma 2011 Valgamaal“ raames.

Allikas: „Mehed Liikuma“

Beebid hakkavad rahvatantsu õppima

Rahvakunstiseltsi Leigarid beebirühm alustab oktoobris oma sügishooaega ning ootab endaga liituma kuni üheaastaseid lapsi koos vanematega.

Beebirühma tunnid toimuvad teisipäeviti kell 15.30 Tallinnas Pelgulinna Sünnitusmaja Perekeskuses (Sõle 23), esimene tund on 4. oktoobril.

Beebirühm on mõeldud kuni 1-aastastele lastele ja lapseootel peredele. Tundides liigutakse, lauldakse, tantsitakse ja mängitakse rahvamuusika saatel. Sageli on beebirühm koht, kus tehakse esimest korda tutvust rahvakultuuriga, millest kujuneb tegevusala pikkadeks aastateks.

Leigarite beebirühma õpetaja on Solvi Kruus. Rühmaga liitumiseks tuleb täita sooviavaldus kodulehel www.leigarid.ee

Lisainfo: Solvi Kruus, tel 56486965

Silvi Vrait esineb Rõuges

Silvi Vrait annab laupäeval, 1. oktoobril Rõuge rahvamajas kontserdi “Hümn armastusele”. Kontserdi algus kell 16.00, pääse maksab 6 eurot. Täpsem info: Toivo Tuberik, Viitina Loodushariduskeskus, tel 5076214.

Patsilabor Kohilas toob kokku üle poolesaja piiga

Teist hooaaga alustanud Kohila Loovuslaboris saab laupäeval alates kella 11-st patse punuda. „Patsid, krunnid, junnid, palmikud, põimikud, kalasabad ja kõiksugu muu sigri-migri, mida juustest on võimalik ehitada, saab professionaalsete juhendajate kaasabil selgeks õpitud ja pähe punutud,“ lubab labori tutvustus.

Pealaborant on õpetaja Merike Tiidrus, teda assisteerivad kuus asjatundjat. Tung laborisse on olnud ootamatult suur, seetõttu on võimalik, et kaalumisele tuleb ka jätkulabori korraldamine.

Möödunud aasta oktoobris Kohilas uksed avanud, igas vanuses inimestele katsetusteks ja loovuse turgutamiseks mõeldud laborid on rahva hulgas omaks võetud ja oodatud.

Loovuslabori eestvedaja, MTÜ Raplamaa Noored juhatuse liikme Anneliis Kõivu sõnul ei ole labor konkreetne hoone või rajatis, vaid mõtteline paik, kus kohtuvad teadmine ja teadmisjanu. „Labor on koht, kus oled vaba oma loomingus – võid julgelt teistest eristuda. Toetame inimeste loovust, pakkudes erinevaid kogemis- avastamis- leiutamis- ja uurimisvõimalusi. Asendame välisele edule ja saavutustele suunatud orientatsiooni sisemisele rikastamisele suunatud mõtteviisiga. Iga kuu avaneb võimalus end katsetada mõnes uues laboris, kuid, tähelepanu!, labor ei ole huviring!, konkreetses laboris saab osaleda vaid korra. Pideva huvi tekkimisel saab loomulikult luua ka erinevaid huvialaringe, mis võimaldavad inimestel neid paeluva huvialaga tegeleda pikema ajaperioodi jooksul.

Laborid on osalejatele tasuta või väikese tasu eest. Gurmetlabor, teatrilabor, seikluslabor, tarbekunstilabor, mustkunstilabor, muusikalabor, fotolabor, filmilabor – need on laborid, kus juba katsetused käinud. Avanemist ootavad huumorilabor ja koomiksilabor.

Loovuslabor loodi, et teostada idee – muuta kogu Kohila vald loovust genereerivaks keskkonnaks. Esimesed laborid avasid uksed eelmise aasta novembris. Loovuslabori ellukutsujad on MTÜ Raplamaa Noored koostöös Kohila vallavalitsusega. Sel hooajal toetab laborit ka Raplamaa Partnerluskogu LEADER meede 5.1.

Vaata ka: www.loovuslabor.ee
Rohkem infot: Anneliis Kõiv, tel 55560083

Kõnõlõmisõga viinaviast vallalõ

«29. eloaastas olli ma hinnäst peris sodis joonu. Lühkese püksi, lahkinõ Metallica-hamõ, pass: seo oll’ kõik, mis mul viil alalõ oll’. Kiäki es taha inämb mukka kokko saia ja eski imä ütel’, et parõmb ärku ma inämb tulku.» Nii õkvalt ja karmilt kõnõlõs hindä kotsilõ Priit (40). Kuis tä 11 aastaga iist pääväpäält kainõs jäi ja kuis elo päält tuud nigu nõiaväel kõrda juusksõ, tuud tiidmist tahtsõ Priit ka Uma Lehe lugõjidõga jaka.

Suurt süämehallu joodigu peräst tiidvä pall’o imä, naasõ, latsõ… Tüüandja vanva, ku päält palgapäivä poolõ tüümehe «kaoma» läävä. A sakõst arvatas, et tetä saa-i midägi ja joodik jääski juuma, nikani ku hinnäst koolnus juu.

Priit tunnistas väega õkva, et timä pruuvsõ tävve tiidmisega hinnäst koolnus juvva – elo es olõ inämb elämist väärt. A surm es tulõ: Priidul om hää tervüs ja peris noorõst pääst tekk’ tä kõvastõ sporti kah.

Sõs sai Priidulõ selges, et hirmsa joodigu elo või viil 20 aastakka edesi minnä. Priit otsõ api tohtri käest ja käve kats kõrda Villändin pendlimehe man. Lubasi hindäle, et võtt hinnäst kätte. A midägi avida-s. «Oll’ vallus teedä, et ma ei suta esihindäle antut lubahust pitä,» ütel’ Priit. «Pallõlsi jumalat, et hädäorg lõppõsi…» Loe edasi: Kõnõlõmisõga viinaviast vallalõ

Uma kandi tarkus koolin

Väiku maakooli otsva umma näko ja ellojäämist: oppasõ inämb kodoluku, rahvapillimängu, rahvuslikku käsitüüd ja muud mi kandi jaos umma.

«Opminõ ja oppaja omma hää!» ütel’ edimädsel koolipääväl Pikäkannu kooli edimädse klassi opilanõ Künnapuu Gabriel. Poiskõsõ silmä leivä helkämä jutu pääle, et päält koolioppusõ saa koolin ka kannõld mängi ja rahvalaulõ laulda.

«Koolih om kümme kannõld – ansambli tulõ suur!» muhel’ Gabrieli klassijuhataja Nagla Anneli. Tä om kõrraga kolmõ klassi juhataja, selle et 29 latsõga Pikäkannu põhikoolin omma kolmõ klassi kaupa liitklassi. 1.-3. klassin om kokko 13 last.

Nagla Anneli selet’, et latsilõ kõnõldas koolin inämb umast kodopaigast, rahvakallendri tähtpäivist, käsitüü- ja kunstitunnin pandas kah uma kandi värve ja väke sisse. Et suurõmb jago oppajist mõist võro kiilt, sis kõnõlõsõ nä tuud ka latsiga, iks kodotsõmba tundõ peräst.

Seost sügüsest om Pikäkannu koolin ka uma perimüskultuuri oppaja: Põlvast peri perimüsmuusik Hainsoo Meelika. «Võissi kävvü läbi mi vana Võromaa lõunaeestikeelidse perimüse luu, mis pututas muusikat,» kõnõl’ tä umast tunnist. «Regilaulust pääle, võtta pilli, mängu ja muinasluu. Tulõ pall’o muusikat ja laulmist!»

Meelika ütel’, et timä jaos om tähtsä, et Pikäkannu om tsill’okõnõ, mitte suur mammutkuul nigu liinan. «Perimüskultuuri opmisõs om kõgõ tähtsämb tuu, et inemise, kes latsõ kuuli toova, omma maainemise. Selle et perimüskultuur om maakultuur. Liinalatsõ sagõhõhe ei tiiä inämb tüüriistu, eläjit. Tal’na latsõ ei tiiä, et muna tulõ kana seest. Ütlese, et poodist, külmästletist. Maal om elo viil normaalnõ ja tuuperäst saa perimüskultuuri opada häste õnnõ maal.» Loe edasi: Uma kandi tarkus koolin

Rosmal jätkub Vanemate Kool

Vanemate Kool toimub Rosma koolis. Foto: Rosma Haridusselts

MTÜ Rosma Haridusselts alustab Vanemate Kooli neljandat õppeaastat, mille fookuses on sel hooajal looduse aastaringiga seotud pühad ja lapsevanemate oma initsiatiiv ehk „lapsevanemalt lapsevanemale“.

Inimene elab ja tegutseb kooskõlas maailma ja loodusrütmidega. Pööripäevad annavad aastaringile rütmi, toimub valguse kvaliteedi muutus. Üleminekul ühest seisundist teise on alati arenguvõimalus. Mida kõnelevad meile aastaringipühad, mis on tänapäeval pühade mõte, kuidas leida nende tähistamisest jõudu ning kuidas seda kõike vahendada lastele?

Lapsevanemate initsiatiiv sündis kooli ja lasteaia visioonipäeval ning seisneb selles, et lapsevanemad ise tutvustavad üksteisele omi töid ja tegemisi, hobisid, reise või muidu huvitavaid ettevõtmisi.

Neljanda õppeaasta esimese poolaasta tunnid on 21. septembril, 19. oktoobril, 2. ja 30. novembril. Loe edasi: Rosmal jätkub Vanemate Kool

Lasteluuletajad kogunevad reedel Pokumaale

Pärast 7-aastast vaheaega toimub teine Pokumaa lasteluulepäev. Reedel, 16. septembril saab Pokumaal Hauka talu lavalt kuulata nii lastele kirjutatud kui laste kirjutatud luulet. Üles astuvad Milvi Panga, Lehte Hainsalu, Sulev Oll, Peep Pedmanson, Heiki Vilep, Jaanus Vaiksoo, Wimberg ja Contra. Lisaks on kohal ajakiri „Täheke“, lavalaudadele astuvad Jõõpre ja Kuldre kooli õpilased. Kava algab kell 12 ja kestab umbes 3 tundi.

Lisainfo urvaste@gmail.com või tel 53305250, Margus Konnula

Tulekul laste ja perede huvikaitse konverents

Lapse Huvikaitse Koda kutsub kõiki huvilisi konverentsile „Laste ja perede huvikaitse – keda huvitab?“ 28. septembril 2011 Clarion Hotell Euroopas (Paadi tn 5, Tallinn) algusega kell 9.30.

Konverentsile oodatakse poliitikate kujundajaid, laste heaolu ja huvide edendajaid (kohaliku omavalituse tasand, vabaühendused, haridusasutused), laste- ja noorteorganisatsioonide esindajaid, kõrgkoolide üliõpilasi ning õppejõude. Konverentsi ettekanded keskenduvad laste ja perede huvikaitse olemuse ja vajaduse mõtestamisele.

Ettekannetega esinevad: Mihail Stefanov (National Network for Children, Bulgaaria), Andres Aru (Õiguskantsleri Kantseleist), Margus Oro (SOS Lasteküla Eesti Ühingust), Sotsiaalministeeriumi esindajad ja
teisedki.

Poliitikakujundajad väitlevad konverentsi raames teemal „Riigi erinevate tasandite suutlikkus laste- ja perepoliitika elluviimisel“. Debatti juhib Sotsiaalminister Hanno Pevkur. Konverents lõpetatakse kuulajaskonna kaasamisel toimuva avatud ruumiga teemal „Laste ja perede huvikaitse kitsaskohad“. Loe edasi: Tulekul laste ja perede huvikaitse konverents

Tartumaal saab õppida seltskonnatantsu

Kuna õhtud lähevad pimedamaks ja õuesoleku aeg jääb järjest lühemaks, siis kutsub seltskonnatantsu õpetaja Eva Kouhia Tartumaa inimesi taas tantsima. Hobikursusel ja algajate kursusel saab osaleda nii Raatuse Gümnaasiumis kui Luunja kultuurimajas.

Registreerumine tundidesse aadressil eva.koolitus@mail.ee või tel 5114081. Kui soovid osaleda tantsutunnis ja sul ei ole hetkel partnerit, siis anna endast ka teada. Praegu otsivad endale tantsupartnerit kaks meest: 32 aastane ca 177 pikk ja 44aastane 184 cm pikk – mõlemad algkursusele. Lähem info seltskonnatantsu kohta siin.

Allikas: Eva Kouhia

Vana pilt kõnõlõs

Jäl om alanu vahtsõnõ kooliaasta ummi murridõ ja rõõmõga, tüü ja lõbustuisiga, vannu ja vahtsidõ sõpruga. Kooliaasta tuu ka vahtsit tiidmiisi ja vahtsit avastuisi. Üts kimmäs kooliaasta osa om puuduminõ, mis om perrile, opilaisilõ ja kuulõlõ esi aol esisugumadsõ mõoga olnu. Kaemi tagasi 1923. aastahe, ku koolielo oll’ veidükese tõistsugunõ ku põra ja ka puudumistõendi olli veidükese tõistmuudu.

Võro liina poiskõisi algkooli (rahva siän tunnõt ku Sirgu kuul) juhatajal tull’ tuul aastal arvada kõgõ rohkõmb puudumistõendit vasta võtta Noorhani Alberti vanõmbidõ käest. Tankotsil omma neo tõendi võro kiilde ümbre pantu. «Anna teedä, et mu hoolõalonõ Albert Noorhani es saa puulpäävä, 1. joulukuul s.a. kuuli minnä siitmishädä peräst, mis koolitüü võimatus olõs tennü».

«V.a. herr! Võlssarvamiisi ärhoitmisõs anna teedä, et mu hoolõalonõ, Ti juhatamisõ all olõva kooli 1. klassi opilanõ Albert Noorhani es saa kuuli minnä 25., 26. ja 27. rehekuul s.a. suurõ paisõ peräst, mis suu üles paistõt’, nii et kõnõlõminõ rassõ oll’. Kõrralduisi tegemisel (trahvõ paikapandmisõl jne.) pallõ taad silmän pitä.»

«Anna teedä, et mu hoolõalonõ Albert Noorhani es saa kuuli minnä 10 skp. (iispäävä) tuuperäst, et pidi uma vele ristjätsile Räpinäle sõitma ja riidi 14. skp kõva (üle 24 kraadi) külmä peräst, minka pallõ rehkendä».
Marie Tugan om kirotanu säändse puudumistõendi: «Pallõ tan uma poja iist andis, et tä es saa saapidõ puudusõ peräst 24-27. skp. kuuli minnä.» (märdikuu 1923)

G.Trussmann om kirotanu koolijuhatajalõ säändse kirä: «Mu poigõ, Elmar ja Arnold Trussmanni koolist puudumist (hingämise päivil) es olõ mul võimalik 17. rehekuul s.a. hoolõkogolõ vabandama tulla. Tii tuud no kiräligult.
Ma sunni uma latsõ kõgõ hoolõga koolin käümä; a hingämise pääväl omma nimä Jumala teenistüsel. Meil om pühäpäiv, puulpääväl, seo om nädäli säitsmendäl pääväl Jumala kümne käsu perrä ja tuuperäst ei olõ näil võimalik kuuli tulla. Uma kooliülesandõ tegevä nimä är järgmädsel pääväl. Pallõmi lahkõlõ kooli Hoolõkogol näile andis anda.»

Pildi löüdse ja jutu otsõ mano Võromaa muusõumi päävarahoitja Ruusmaa Arthur.

Hää lugõja! Uman Lehen om vahtsõnõ nukk «Vana pilt kõnõlõs». Ku sul om koton mõni põnnõv vana pilt ja ummamuudu jutt sinnä mano kõnõlda, anna teedä!

Uma Leht

Tallinnas tuleb V Põhjamaade budismikonverents

15-16. septembril 2011 toimub Tallinnas Eesti Njingma korraldusel Põhjamaade 5. budismikonverents „Budism ja Põhjala”, kus võetakse kõne alla budistlik tühjuse-teooria ja tantrad, chan-budismi areng ning iidne kalligraafiakunst Hiinas.

Rahvusvahelisel konverentsil tuleb juttu Rolpai Dorje müstilisest loost tsatsa kujudega, budismi arengust Ungaris, ‘Kajo Zendost’ Soomes ja budismist igapäevases elus. Vaadeldakse Peterburi budiste ja budolooge, Läti budismi tänapäeval, tiibeti meditsiini korüfeesid Burjaatias ning tiibeti meditsiini dialoogi tänapäevase biomeditsiiniga. Konverentsi töökeel on inglise keel.

Allikas: Eesti Njingma, www.budcon.com

Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi

Sõmmõrpalo vallast Liinamäe mõisast asunigutalo köögipõrmandu alt tull’ vällä tarõsuurunõ kivimüräk. Tuu om arvada sama kivimüräk, mink kotsilõ om üles kirotõt juttõ kivi ala matõtust varandusõst.

«Seo ots lätt vundamendi ala, tõsõlõ poolõ,» kõnõl’ löütü kivi suurusõst Murumäe talo peremiis Helsteini Lembit. «Tõnõ ots lätt ahu ala ja kolmas küünüs viil poolõ tarõni. Seo om õnnõ nukakõnõ siin päält nätä. Ja ku pall’u tä alla viil lätt?!»

«Mi tiidsemi nii pall’u, et määnegi suur kivi om põrmandu all. Esä veidükese ragusi taad, ku tegi tarõnukka,» ütel’ Lembit. «A köögijaku es tiiä sukugi. Ku viitrassi kaivõti, läts tuu täpsele kivist müüdä.»

Kivvi kaiõn tunnus, et maja ehitämise aigu om tuud päält kõvastõ lahutu. Maja om ehitet tuudaigu, ku mõisamaa asunigõlõ vällä jaeti. «1928 vai kuna nä tetti,» tulõt’ miilde Lembitü 86aastanõ imä Miralda, kiä tuudaigu oll’ väiku lats. «Maa anti ja naksiva kõik ehitämä. A nuu omma kõik är koolnu, kes teivä ja olli. Tuu oll’ paruni man üts Tammi Miina, tälle anti maa ja tä nakas’ siiä ehitämä. Kõgõpäält oll’ maja vundament tettü tõsõ kotussõ pääle, a sis millegiperäst märgiti ümbre ja tetti tarõ siiä.»

Mõisaaigu olli ümbretsõõri talli, vask’alauda, küünü, kaiv, munakivvega katõt huuv, tiidse Miralda uma imä jutu perrä. Tä esi sai majja elämä päält sõta. A köögipõrmandut olõ-s putnu päält maja ehitämist kiäki. Lembit om väke täüs, et vahtsõ köögipõrmandu jaos iks kivvi vähämbält päält är lahku. Loe edasi: Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi

Esmaspäeval saab õpetajate palgatõusule toetust avaldada

Õpetajate palkade tase jääb kolmandiku võrra alla riigi keskmist. Aktiivsed kodanikud on teema käsile võtnud. Eelmisel esmaspäeval loodi facebook liikumine „Õpetajale vääriline palk“, millega on tänaseks liitunud üle 9300 inimese.

Samal lehel on kodanikualgatatuse korras avatud aruteluvood, kus õpetajad räägivad oma töötingimustest koolides ja lasteaedades, inimesed kirjutavad oma kogemustest ja jagavad haridusinfot.

Liikumise eesmärgiks on juhtida avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu, et õpetajate nõudmised palgatõusuks on põhjendatud. “Olukord koolides ja lasteaedades vajab kiiret reageerimist ja otsuste vastu võtmist esmases järjekorras. Õpetajate, lastevanemate ja õpilaste hääl peab jõudma kõikideni, sest me räägime olukorrast Eesti hariduselus, räägime meie lastest ja tulevikust. Kodanike otsustada on, kas Eesti tulevik on meie riikliku poliitika prioriteediks,” selgitab üks eestvedajaid Evelin Tamm.

Algatuse eestvedajate hinnangul tuleks noorele õpetajale maksta Eesti keskmise palgaga võrdsustatud palka. Õpetaja palka tuleks edaspidi hakat arvutama sarnaselt Riigikogulaste palgaga, et lõppeksid pidevad vaidlused, ebakindlus ja põhjendamatud viivitamised palgatasemete reguleerimisel. Loe edasi: Esmaspäeval saab õpetajate palgatõusule toetust avaldada

Võrus alustab naiste ja ka rasedate joogagrupp

Teisipäeval, 6. septembril alustab Võru beebikoolis (Lembitu tn 2, II k) sügistalvist hooaega naiste joogagrupp, lisaks on ka lapseootel naistel võimalus tulla samal päeval esmakordselt kogunevasse rasedate joogagruppi.

Joogatunnid toimuvad teisipäeviti ja liituma on oodatud kõik soovijad nii Võrust kui kaugemalt.

Naiste jooga algab kl 15.30. Lisaks füüsilistele joogaharjutustele on grupitöös oluline koht ka loovuse äratamisel ning omavahelisel suhtlusel, kus naised ja emad võivad turvalises ringis avada just sel hetkel neile olulisi teemasid. Kohale võib tulla ka koos lastega, kes saavad siis samal ajal omapäi mängida kõrval asuvas mängutoeas.

Rasedate joogatund algab kl 17.00. Seal tehakse sünnituseks ettevalmistavaid ja lõdvestavaid harjutusi, sh hingamisharjutusi. Joogatunni lõpetab juturing, kus lapseootel naised saavad jagada oma kogemusi.

Joogagruppe juhendab Mari Peetsalu, kes on pikka aega tegelenud joogaga, sh rasedate joogaga.