Autor: Erkki Peetsalu

National Geographic uurib 3200 aasta vanust hiidsekvoiat

Ajakiri National Geographic uurib detsembrinumbris ühe põhiloona 3200 aasta vanust ja 75 meetri kõrgust hiidsekvoiat nimega President. Lisaks leidub aastalõpu ajakirjanumbris veel palju huvitavaid teemakäsitlusi, samuti info, et kõik tellijad saavad järgmisel aastal lisaks igakuisele ajakirjale ka kaks temaatilist erinumbrit.

Põhilugude lühitutvustus:

Paradiisilinnud leitud
Kõigi paradiisilindlaste liikide looduses pildistamisele kulus kaheksa aastat, 18 ekspeditsiooni ja enam kui 39 000 fotot.

Doggerlandi otsingul
Tuhandete aastate eest jäi Doggerland tõusuvee alla. Nüüd otsivad seda arheoloogid.

„Hundi taevas, palun aita!“
Nii palvetavad šamaanid – Mongoolia, Kesk-Aasia ja Siberi ravitsejad.

Gaza tunnelid
Tunnel on ühtaegu surmalõks, nabanöör ja 1,6 miljoni ümberpiiratud gazalase unistuste sümbol.

Hea gaas, halb gaas
Maagaasi tootmise hoogustudes pääseb rohkem gaasi atmosfääri. Mida see endaga kaasa toob?

Metsahiiglase mõõtmine
Puude otsas roniv teadlane mõõtis 3200 aasta vanust ja 75 meetri kõrgust sekvoiat.

Vaata hiidsekvoia lugu tutvustavat klippi (inglise keeles): Magnificent Giant Tree: Sequoia in a Snowstorm Loe edasi: National Geographic uurib 3200 aasta vanust hiidsekvoiat

Õpilased võistlevad maheda koolitoidu valmistamises

Laste koostatud maheda koolitoidu retseptid jõuavad ka mahetoidu retseptiraamatusse. Foto: EMSA
Täna toimub Tallinnas Pelgulinna Gümnaasiumis mahetoidu päev, mille raames valmistavad õpilased omatehtud retseptide alusel mahedast toorainest koolitoitu. Söögitegemist juhendab Eesti Kulinaaria Instituudi liige, Laulasmaa SPA peakokk Angelica Udeküll, mahetoidu päeva korraldab Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Harju Mahetootjate Ühinguga.

Pelgulinna Gümnaasiumis algab mahetoidu valmistamise võistlus homme pärast koolitundide lõppu kell 14.00. Esmalt tutvustatakse õpilastele mahepõllumajandust ja mahetoidu temaatikat, seejärel valmistavad viis 7. ja 8. klassi võistkonda põhiroa ning magustoidu. Igasse võistkonda kuulub neli õpilast, kes on ise retseptid ette valmistanud – kokku osaleb mahetoidu valmistamise võistlusel 20 last.

Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse juhataja Merit Mikk ütles, et maheda koolitoidu võistluse ettevalmistamiseks anti õpilastele mahetoorainete nimekiri. “Toorainete põhjal pidid nad välja pakkuma selliste toitude retseptid, mida nad ise koolis süüa sooviksid. Välja pakuti väga toredad toidud, üks klass valmistab ka taimetoitu,” rääkis Mikk.

Söögitegemist juhendab Laulasmaa SPA peakokk ja Eesti Kulinaaria Instituudi liige Angelica Udeküll, kes aitab lastel ka retsepte vajadusel natuke kohendada. Kui kõik mahetoormest toidud tehtud, asub neid hindama žürii, kuhu kuulub viis õpilast ja viis täiskasvanut (kolm kooli esindajat, kokk Angelica Udeküll ning mahesektori esindaja). Žürii valib välja kõige rohkem meeldinud prae ja magustoidu ning need retseptid avaldatakse ka maheda koolitoidu retseptiraamatus. Loe edasi: Õpilased võistlevad maheda koolitoidu valmistamises

Reedel tulekul HÖÖÖ ehk Haani filmiööö

Reedel, 23. novembril 2012 kl 18.00 algab Haanja Rahvamajas HÖÖÖ ehk Haani filmiööö, kus vaadatakse kolme filmi ja aetakse juttu maailma asjadest.

Kavas on:
“Armasta mind” (Prantsusmaa)
“Regilaul” (Saksamaa)
“Seenelkäik” (Eesti)

Võta hääd ja paremat ühisele lauale, ning ära unusta naabrit kaasa kutsuda!
Osalemine annetuslik, soovitavalt kuni 5 eurikut.

Toetab Lektoorium: http://lektoorium.ee/

Lähem info seekordsete filmide kohta HÖÖÖ FB lehelt, ürituse info ka siin.

Tegemist on juba kolmanda HÖÖÖ-ga, esimene toimus mullu suvel ja teine eelmise aasta lõpus.

Segarühm Nuustaku tähistas juubelit

Segarühm Nuustaku juubelimeeleolus. Foto: Monika Otrokova
16. novembril oli Otepää Gümnaasiumis elevust rohkem kui muidu – gümnaasiumi aulat täitsid rahvariideseelikute kirevad värvid. Rahvatantsu segarühm Nuustaku pidas 25. aasta juubelit ja oli külla kutsunud kultuurikollektiivid Otepäält ning naabervallast Sangastest. Tantsisid kõik, ka segakoor Eveko.

Tantsijate pidu algas aga hoopiski puhkpillihelide saatel – Pühajärve-Rõngu Puhkpilliorkester mängis juubilarile mitu kaasahaaravat lugu. Seejärel tervitas sünnipäevalaps – segarühm Nuustaku, kõiki külalisi hoogsa tantsuga „Eesti liha ja Eesti veri“. Tantsu jätkus terveks õhtuks – sünnipäevalapsele tantsiti nii rahvatantse, kui ka teises stiilis tantse. Segakoor Eveko esitas Nuustaku segarühma auks laulu koos tantsuga, Nuustaku pikaaegne klaverisaatja Varju Teder aga mängis kannelt. Rahvamuusikud – Karupojad, esitasid aga loo, mille saatel sünnipäevalaps tantsu keerutas. Oma etteaste tegid naabridki – Sangaste segarühm Kõvverad kõdarad ja naisrühm Tanuke.

Segarühma Nuustaku tervitasid ja õnnitlesid kõik küllakutsutud kollektiivid ja laulukoori Relami esindus, Otepää vallavanem Merlin Müür, Valgamaa rahvakultuurispetsialist Eha Mandel, Valga maavalitsuse avalike suhete juht Kaja Mõts, Otepää Gümnaasiumi direktor Aivo Meema. Tänati ja tunnustati endiseid segarühma juhendajaid Eha Ojaveed, Angela Toomet ja praegust juhendajat Kaire Ojaveed. Tunnustuse pälvisid segarühma endine klaverisaatja Varju Teder ja Heivi Truu, kes seda tööd jätkab. Loe edasi: Segarühm Nuustaku tähistas juubelit

Haanimaal saab õppida piipu ja kirivööd valmistama

Sel pühapäeval, 25. novembril toimub Haanimaa pärimusõpitubade raames taas kolm õpituba: piibu meisterdamine, kirivöö valmistamine ja tantsutuba.

Kell 10.00 algab Haanja rahvamajas kirivöö õpituba, mida juhendab Ene Aedmaa. Pane end kirja: ivirausi@gmail.com

Kell 11.00 algab Haanja kooli tööõpetuse klassis piibu meisterdamise töötuba Olev Russi juhendamisel. Tule taastama Haanimaa traditsiooni – piibumeisterdamist! Kui on, võta kaasa oma materjali. Pane end kirja: taistouuslail@gmail.com

Kell 16.00 algab Haanja rahvamajas tantsutuba, veab esisuss Kadri Lepasson koos Anu Tauli ja Tarmo Noormaaga. Võta omad sõbrad, sussid ja pillid kaasa! Pane end kirja: ivirausi@gmail.com

Võrus etendub “Kaks tilli ja apelsin”

Võru Kandles mängitakse 27. novembril kell 19 Von Krahli Teatri etendust „Kaks tilli ja apelsin“. Fiktiivne loomeagentuur “Talent“ esitleb: aus lugu ilust, vabadusest ja loomingust, mis ei jäta külmaks, vaid jätab soojaks.

See on armas segu stand-up´ist ja teatrist, mis kätkeb endas komöödiat, tragöödiat ja tüki kolmandatki. Universumitevahelise teatrifestivali parima lavastuse nominent ja lavakujunduse eripreemia laureaat.

Lavastajad: Kait Kall ja Madis Mäeorg
Kunstnik: Kait Kall
Muusikaline kujundaja: Madis Mäeorg
Mängivad: Madis Mäeorg ja Kait Kall
Valgus/ muusika: Janno “John” Jaanus

Pileti hind 10 € ja 8 € (õpilane, tudeng, pensionär)
Eelmüük Võru Kannel kassas (tel. 7868676) ja Piletilevi müügipunktides.

Allikas: Võru Kannel

Kaubelda või võidelda?

Arved Breidaks,
lõunaeestlane

Õhus hõljub suur kogus idealismi ja ootusärevust, mis varem või hiljem kanaliseerub ja muutub millekski. Kas see miski kehtestab uued riigivalitsemise põhimõtted või on see pigem kui uue protektori saanud vana autorehv, sõltub suuresti idealistide suutlikkusest eristada oluline ebaolulisest.

Poliitilises elus muutusi nõudvad vabakonnad, seltskonnad või kildkonnad on ebamugavas positsioonis. Ühel pool on radikaalid, kes näevad ainuüksi parteidega ühe laua taha istumises reetmist ja teisel pool kokkuleplased, kelle hinnangul on muutused ühiskonnas võimalikud vaid läbi kompromisside.

Parteid teavad seda ja proovivad olukorda enda kasuks ära kasutada. Sõja võitmise nimel tuleb teinekord taanduda. Oda tuleb ohverdada, kui see viib vastasmängija lipu langemiseni.

Reformierakond tuligi välja pakkumisega, et parteide asutamiseks kehtestatud tuhande liikme kvoot võiks olla poole väiksem ning riigieelarvest võiks raha anda ka neile parteidele, kes jäävad valimiskünnise taha. Radikaal peaks selle pakkumise peale hüüdma: „See on lõks!“

Radikaalil oleks õigus, sest parteide eesmärk ongi hakata kauplema. „No kui te tuhandet liiget kokku ei saa, tehke siis 500 liikmega partei. Anname teile natuke raha ka,“ kõlab see loogika. Võim teab, et selline väikepartei ei muudaks midagi ja kui ta kasvabki suureks, siis on ta partei, nagu üks partei olema peab. Roheliste ja Res Publica erinevad saatused on paljudel hästi meeles. Loe edasi: Kaubelda või võidelda?

Eesti jõulumees murdis taas maailma tippude sekka

Maailma parimad jõulumehed pärast jõukatsumist Rootsis. Foto: Anti Ronk
Eesti jõulumees Aare Rebban saavutas Rootsis toimunud Jõulumeeste 2012 Talimängudel III koha. Ida-Virumaalt pärit jõulumees Aare astus poodiumile ka seitse aastat tagasi, kui talle riputati samadel võistlustel kaela kuldne medal.

Rebimine auhinnaliste kohtade pärast oli väga pingeline. Polaarjoone taga asuvasse kaevanduslinna Gällivaresse olid saabunud mitmed uued võistkonnad ning nende salanipid ja taktika olid tundmatud. Tänavune poodiumile tõusmine tähendas juba teise värvilise medali toomist Eestisse.

Esimese ülesandena tuli võistlejatel püsida mehhaanilise põhjapõdra seljas võimalikult kaua – võidu sai endale Saami jõulumees. Teiseks oli kotijooks ja soomekelguga sõitmine. Kes kiirem, see võidule lähemal. Eesti võistkonna medalisaak sellega algaski – jõuluvana Aare sai kolmanda koha. Järgmisena tuli jõulumehel ennast ümber oma jalutukepi keerutada. Kepp pidi toetuma maha ning pea (laup) pidi olema käepideme peal. Paljudele sai saatuslikuks see, et pead ei hoitud kepil. Loe edasi: Eesti jõulumees murdis taas maailma tippude sekka

Ainult koos saame luua turvalisema Läänemaa

Nii valmib moos Afganistanis teenivatele Eesti sõduritele. Foto: Naiskodukaitse Lääne ringkond
Naiskodukaitse koondab liikmeid, kes tunnetavad oma vastutust isamaa ja ühiskonna ees ning on vajadusel valmis kiiresti reageerima, täitmaks vabatahtlikult oma riigikaitselisi kohustusi. Naiskodukaitse Lääne ringkond aitab oma tegevuse ja hoiakutega kaasa turvalisema elukeskkonna loomisele Läänemaal.

Iga meie organisatsiooni liige suudab hädaolukorras ise hakkama saada ja ka teisi aidata. Me toetame koolituste ja vabatahtliku tegevuse kaudu isiksuse arengut ning suurendame sellega teadlikkust turvalisemast keskkonnast ka kogu maakonnas.

Mitmel “rindel” aktiivsed

Naiskodukaitse Lääne ringkonna liikmed osalevad igal aastal paljudel Lääne- ja Hiiumaal korraldatud üritustel. Oleme aidanud läbi viia põhikooli õpilastele mõeldud projekti „Kaitse end ja aita teist”, tutvustanud mitmetel perepäevadel esmaabiga seotud põhitõdesid, suurüritustel toitlustanud (Maakaitsepäev, Vabariigi aastapäev jne), heategevusürituste korraldamise ja läbiviimise juures abiks olnud. Loe edasi: Ainult koos saame luua turvalisema Läänemaa

Soomaa piirkond saab uue tõuke ettevõtlikkuse suunal

Soomaa kaart – Soomaa piirkonna all mõistetakse Viljandi ja Pärnu maakonnas olevat Soomaa Rahvusparki koos ümbritseva mõjualaga. Kaardil hele peenike joon – valla piir; heleroheline keskmine ala – Soomaa ala; tumeroheline laiem ala – planeeringu ala.
Soomaa piirkonna teemaplaneeringu raames toimus eile, 20. novembril Viljandi- ja Pärnu maavalitsuse ning Keskkonnaameti korraldusel ettevõtluse teemapäev, mis hakkab andma uut hingamist rahvuspargile.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul on jõukuse aluseks koostöö ja majanduslik tegevus. „Inimesed läbi ettevõtluse muudavadki Soomaa väärtused kättesaadavaks ja aitavad need üles leida. Piirkond on paljuski eriline, piirangutega seonduv ala, kus koostöö hõlmab suures osas koos toimimist keskkonnaga. Elamise võimalikkus erilises kohas on seotud kohapealse töökoha ja elatise teenimise võimalusega, mistõttu tulebki piirkonnas luua kokkulepitud reeglite abil võimalused ettevõtluse ja inimtegevuse arendamiseks,“ selgitas Kruuse.

Teemaplaneeringu käigus lepitakse kokku Soomaa kui piirkonna ruumilise arengu põhimõtetes ja täpsustakse tegevusalade prioriteedid. Määratakse olulisemate sotsiaalse- ja tehnilise taristu objektide asukohad. Täpsustatakse maa- ja veealade kasutamistingimused, seotakse piirkonna erinevad arengudokumendid riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja tasakaalustatud huvidega. Luuakse eeldused kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks loodus- ja kultuurilise keskkonna säilitamise tingimustes. Loe edasi: Soomaa piirkond saab uue tõuke ettevõtlikkuse suunal

Tartus esietendub Urmas Lennuki lavastus „Remondimees“

Laupäeval, 24. novembril kell 19 esietendub Tartus Sadamateatris Urmas Lennuki kirjutatud, lavastatud ja kujundatud „Remondimees“. Lavastuse helikujundaja on Taavi Toom ning valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Külliki Saldre, Maria Soomets ja Tanel Jonas.

„Remondimehe“ keskmes on ema ja tütar. Nende suhted pole kõige paremad. Võib olla on asi selles, et nad elavad koos ja neil pole meest ega isa. Võib olla on aga asi ka selles, et nad lihtsalt hoolivad üksteisest väga. Armastus on mõnikord väga keeruline. Ühel päeval satub nende korterisse remondimees Nikolas, kellel on seljas inglitiivad. Miks? Ja mida Nikolas neis kahes naises muudab? Selles ongi küsimus.

„Kindlasti ei ole minu kui lavastaja ja kirjutaja sõnum ainuõige ja eksimatu, aga selles on lootust. Usku inimesesse, kes elab „kantseliitlike“ sõnade taga. Usku, et maailm ei lakka olemast, kui üks kolmekümne aastane tüdruk meest ei leia,“ ütles autor ja lavastaja Urmas Lennuk „Lavastajana võin öelda, et kolm Vanemuise näitlejat teevad head rollid. Olen näinud ja imetlen neid näitlejaid siiralt. Saab itsitada, aga saab ka nukrutseda. See on tänapäev ja tänased inimesed,“ lisas ta.

Lisainfo: www.vanemuine.ee

Maanteemuuseumis toimub teedeajaloo konverents

Reedel, 23. novembril toimub Eesti Maanteemuuseumis järjekorras viies teedeajaloo konverents, mille eesmärk on juhtida tähelepanu teede ajaloole kui olulisele ja mitmekülgsele ajaloovaldkonnale. Oluline on populariseerida teede ajalugu ning koondada sellega tegelevaid uurijaid ja uurimisvaldkondi.

Korrastatud teedevõrk koos kaasaegsete liikumisvõimalustega on üsna hiljutine nähtus. Veel sadakond aastat tagasi liikusid meie teedel valdavalt hobusõidukid ja tänapäevaste moodsate reisiterminaalide ülesandeid täitsid teeäärsed hobupostijaamad. Praegu Eesti Maanteemuuseumi koduks oleva Varbuse postijaama avamisest möödus sel aastal 150 aastat. “Omaaegseid Võru ja Tartu kreisilinnu ühendanud maantee äärde ehitatud postijaamakompleks oli nii hobuajastul kui ka veel 1920. aastate alguses, esimeste bussiliinide käimapanemise järel kahe linna vahel reisijate jaoks oluliseks peatus- ja puhkekohaks,” rääkis muuseumi teadur Kersti Liloson.

Praeguseks on Võru ja Tartu vaheline teekond, mille läbimiseks sada aastat tagasi võis kuluda terve päev, taandunud vaid kolmveerandtunnise auto- või bussisõidu kaugusele. Teedemajanduse ja transpordivahendite kiire areng on lühendanud vahemaid ja toonud kaugused lähemale. Varbuse hobupostijaama ajaloost ja teemeistrikeskuse kujunemisest kõnelevad muuseumi teadur Kersti Liloson ja juhataja Mairo Rääsk. Loe edasi: Maanteemuuseumis toimub teedeajaloo konverents

Hotellide ja restoranide liit tunnustas noori 1550 euroga

EHRLi juhatuse esimees Feliks Mägus stipendiaadiga. Foto: EHRL
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) andis 11-le parimale hotelli- ja toitlustuse eriala õppivale noorele üle 2012. aasta stipendiumid. Stipendiumide eesmärk on väärtustada kutseharidust, innustada Eesti noori õppima teenusmajanduse erialal ning tõsta turismisektoris töötavate noorte kutsemeisterlikkust.

Käesoleva aasta stipendiumifondi suurus moodustas kokku 1550 eurot. Konkursile esitasid stipendiaatide kandidaadid 13 Eestis tegutsevat kutseõppeasutust. Parimaid selle valdkonna õpilased valiti välja EHRLi koolitus- ja personalitöö komisjoni poolt, kuhu kuuluvad Eesti turismiettevõtjate esindajad.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Raigo Triigi sõnul on kogu sektori jaoks on oluline, et meie hotellide ja restoranide klienditeenindajad oleksid oma valdkonna spetsialistid. „Oleme huvitatud, et noorte huvi nende erialalade vastu säiliks ning et Eesti kvaliteetse tööjõu osakaal turismisektoris kasvaks,” märkis Raigo Triik. Ta lisas, et kuigi ka praegu tuleb hotellindusse ja toitlustusse tööle erialase hariduse- ja kogemuseta inimesi, eelistavad ettevõtted vastava eriharidusega töötajaid. Loe edasi: Hotellide ja restoranide liit tunnustas noori 1550 euroga

Tallinna noorte infokeskus kutsub seminarile

29. novembril algusega kell 18.00 toimub Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuses (Suur-Ameerika 35) seminar „Sõltuvus kui toimetuleku meetod“.

Seminaril keskendutakse noore arengule, teda ümbritsevate inimeste ning maailma tähtsusele ning kuidas see kõik noort mõjutab. Samuti räägitakse sellest, kuidas võib traumaatiline sündmus, mis kõrvaltvaatajale võib tunduda tühine, noort mõjutada, mille tulemuseks on langemine erinevate sõltuvuste küüsi. Selleks muutjaks ei ole tihti mitte füüsiline, vaid psüühiline trauma, mis võib näiteks olla tingitud koolikiusamisest, õnnetusjuhtumitest, vanemate lahkuminekust, lähedase kaotusest või muust sellisest. Seminari viib läbi Erik Rüütel.

Seminarist osavõtt on tasuta, kuid osalemiseks tuleb end registreerida hiljemalt 28. novembriks e-maili aadressil janne@taninfo.ee.

Tallinna noorte infokeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse allasutus, mille eesmärk on koguda, vahendada ja levitada noorteinfot Tallinnas. Sihtrühma moodustavad peamiselt 7 kuni 26aastased noored.

Allikas: Tallinna noorte infokeskus I Tallinna Noorsootöö Keskus

Tammuri talu peremees sai kätte presidendi auhinna

Tammuri talu peremees Erki Saar. Foto: Monika Otrokova
19. augustil tunnustas kodukaunistamise konkursi patroon, president Toomas Hendrik Ilves Haapsalus konkursi „Eesti kaunis kodu 2012” võitjaid. Tunnustuse osaliseks saanud Tammuri talu peremees Erki Saar sai presidendi auhinna kodutalus kätte. Auhinna ja Otepää valla meene andis üle Otepää vallavanem Merlin Müür.

Tammuri talu Otepää vallas Mäha külas kuulub nn põlistalude hulka, seda pole tükeldatud ega jaotatud uusmaasaajatele. Taluhoone on sellise suurusega siin alates 1877.aastast, enne seda olnud siin veidi väiksem maja. Seega peaks hoone vanus olema 150-160 aastat. 1909 ostis Tammuri talu Jaan Kenk, makstes selle eest 1500 tsaarivene kuldrubla.1928 võttis Jaan tallu uue sulase, oma vennapoja Eduard Ilvese, kes on praeguse taluperemehe Erki Saare vanaisa. Erki Saar on Tammuri talu peremees aastast 2000. Aastast 2006 elab ta täielikult selles talus ja tunneb, et on viimaks jõudnud koju peale pikka rännakut. Tammuri talus tegutseb üle Eesti tuntud restoran.

Tammuri talurestoran saavutas sellel aastal Eesti parimate söögikohtade edetabelis 19. koha, olles ainuke juba neljandat aastat järjest edetabelis figureeriv Valgamaa restoran. Parima söögikoha valisid välja restoranide töötajad ja toiduajakirjanikud, samuti toidublogijad nii Eestist kui ka välismaalt. Hindamisse olid kaasatud ka Soome, Rootsi ja Venemaa nimekad oma ala asjatundjad.

Lisaks Tammuri talule pälvis kodukaunistamisalase üleriigilise tunnustuse ka Tehvandi Spordikeskus ja Palupera vald.

Allikas: Otepää Vallavalitsus

Eestlased tutvustavad end Helsingi mardilaadal

Sel nädalavahetusel, 24.-25. novembril, peetakse Soomes Helsingi Kaapelitehdas kultuurikeskuses juba 29. korda iga-aastast Mardilaata, kus tutvustatakse peamiselt Eesti kultuuri, käsitööd, toitu ning turismivaldkonda ja Eestis puhkamise võimalusi. Mardilaat on soome-eesti kultuurisuhteid edendava Tuglase Seltsi igasügisene suursündmus juba aastast 1983.

Messi turismialal tutvustavad Lõuna-Eestit ühiselt SA Lõuna-Eesti Turism ja MTÜ Peipsimaa Turism. Organisatsioonidest ja ettevõtjatest esindavad Lõuna-Eestit veel SA Tartumaa Turism, Kubija Hotell-loodusspaa, Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus, Tartu Ülikool, Eesti Maanteemuuseum, Pühajärve Spa & Puhkekeskus, Tartu Loomemajanduskeskus, Luke Farmimeierei ja paljud teised.

Kogupereüritusel, kuhu oodatakse üle 15 000 külastaja, tutvustavad Eestit kui turismimaad, eesti toitu ja käsitööd, eesti kunsti ja kultuuri peaaegu 150 esinejat ning üle 160 eksponendi. Seekordse Mardilaada teemaregiooniks on Haapsalu ja Läänemaa. Mardilaada külastaja saab nautida põnevat Läänemaa kultuuriprogrammi, tutvuda kogu Eestit hõlmava turismialaga ja teha meeldivaid oste käsitöö- ning toiduainete alal. Kõik üritused on tasuta! Lisainfo Mardilaada kohta aadressil: http://www.martinmarkkinat.fi/.

Allikas: SA Lõuna-Eesti Turism

“Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis Rosma Haridusselts

Rosma Haridusseltsi juhatuse esimees Tiina Länkur (vasakul) ja Olympic-Online’i juht Priit Pajumaa. Foto: Rosma Haridusselts
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ja Olympic-Online’i poolt välja antava “Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis waldorfpedagoogikat väärtustav MTÜ Rosma Haridusselts. Stipendium aitab Põlvamaal asuvat ainulaadset lasteaeda ja kooli opereerival haridusseltsil oma tegevust laiendada ning luua juurde kümme uut lasteaiakohta.

“Tegusa Eesti” stipendiumi asutas Olympic-Online koostöös Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga 2012. aasta suvel, eesmärgiga panustada Eesti ühiskonna arengusse ning toetada uut tüüpi majandusmudelit – sotsiaalset ettevõtlust. Stipendiumeid antakse juba tegutsevatele algatustele, milles žürii näeb tugevat potentsiaali edasiseks arenguks.

Olympic-Online kasiinooperatsioonide juht Priit Pajumaa ütles žürii valikut kommenteerides, et Rosma Haridusseltsi kogemustepagas ja saavutused on märkimisväärsed. “Tegemist on väga nõutud haridusteenusega – lasteaia ukse taga on soovijate järjekord ning igal aastal kolib paar perekonda mujalt Eestist sinna kanti elama just selleks, et tuua oma laps Rosma lasteaeda või kooli. Olukorras, kus maapiirkondadest valdavalt ära kolitakse, on see oluline saavutus,” märkis Pajumaa. Ta lisas, et kuna Rosma Haridusseltsil on olemas selge arenguvisioon, otsustatigi seltsi toetada.

MTÜ Rosma Haridusselts suunab saadud toetuse uute lasteaia- ja töökohtade loomisesse, et hoogustada veelgi kohalikku arengut ning muuta waldorfpedagoogiline alusharidus Kagu-Eestis kättesaadavamaks enamate perede lastele.

Rosma Haridusseltsi juhatuse esimees Tiina Länkur ütles, et sotsiaalse ettevõtluse stipendiumil on laiem tähendus. “Kuna nõudlus waldorflasteaia teenuse järele kasvab, plaanime kodanikualgatuse korras tegutsevat lasteaeda laiendada ja stipendium annab meile selleks olulise toe. Kuid veelgi olulisem – tänu sellele saame näidata, et Eesti hariduskorralduses on võimalik positiivseid muutusi ellu viia koos tegutsedes, kaasates lisaks vanematele ja omavalitsustele ka ettevõtteid ning äriorganisatsioone,“ lausus Länkur. Loe edasi: “Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis Rosma Haridusselts

Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

Hetk mahekonverentsilt Tartus. Foto: Elen Peetsmann
Eelmisel neljapäeval Tartus toimunud konverentsi „Mahepõllumajanduse arengusuunad – teaduselt mahepõllumajandusele“ osalejad näevad vajadust kiirendada innovatsiooni mahesektoris. Sellise sõnumi edastas mahetootjatele ja teadlastele konverentsil pealoengu pidanud dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist.

„Põllumajandus, mis sõltub taastumatutest energiamahukatest ressurssidest, ei saa praegusel kujul jätkuda. Ka tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, toitained tuleb suunata ringlusesse ning vähenema peab sõltuvus välistest sisenditest,“ ütles dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist FiBL. „Et mahepõllumajandus saaks peavoolusuunaks, on vaja võrreldes tänasega oluliselt kiirendada innovatsiooni: nt efektiivsete biokontrolli meetodite arendamine kahjurite ja haiguste vastu võitlemisel, mahetootmisesse sobivate sortide aretamine saagikuse tõstmiseks jpm.“ Loe edasi: Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

75 000 võro keele mõistjat

Kuuba Rainer,
Võro instituudi direktri

Vahtsõ keeleuurmisõ näütäse, et võro keele mõistmisõ kirja pandnu inemise mõistva kõnõlda, lugõmisõ-kirotamisõga om rassõmb. Tinava sügüse saimi edimäst kõrda teedä, ku pall’o sõs om Eestin võro ja seto keele mõistjit. Minevä aasta lõpu saisuga elli Eestin jämmelt võttõn 75 000 võro keele ja 12 500 seto keele mõistjat.

Statistigaammõdi avaldõt rahvalugõmisõ-teedüs ütles külh mõnõsaa inemise jago veidemb, a näile tulõ mano arvada ka vinne ja läti imäkeelega võro ja seto keele mõistja. Säändsit eläs mi kandin jo ütsjago. Mõnõ mõistva võro vai seto kiilt eski eesti keelest parõmbalõ, a rahva ülelugõmisõ meetodi perrä näide käest seod murdõkeele küsümüst küstä es joht.

Nii et Eestin om 75 000 võro keele ja 12 500 seto keele mõistjat. Lisas ligi 10 000 mulgi ja 1300 kihnu keele mõistjat, ja tõisi viil. Kokko andsõva inämb ku 130 000 inemist rahva ülelugõmisõl teedä, et mõistva mõnd Eesti paikkundlikku kiilt vai murrõt.

Et rahva ülelugõmisõl kor’ati teedüst ka inemiisi sünnü- ja elokotussõ, niisamatõ vannusõ ja muu kotsilõ, sõs om seo uuringu perrä võimalik teedä saia, kon võro ja seto keele mõistja eläse, ku pall’o näist omma Lõuna-Eestist är kolinu, kuimuudu jagonõsõ keelemõistja vannusõ perrä ja pall’o muud. Statistigaammõt om lubanu, et säändse täpsä andmõ saias kokko tulõva aastaga edimädse poolõ seen.

Võro keele mõistjidõ suurõ arvu kotsilõ om joba mõni nimmanu, et ega periselt naid keelemõistjit nii pall’o joht olõ õi, et ütsjago inemiisi omma nigunii seod hindä kotsilõ võlssnu.

Ma olõ sõs pallõlnu kahtlõjil seletä, et kihnu ja seto keelest om Eestin jo niisama pall’o juttu olnu ku võro keelest, mille olõ õi sis kümne tuhandõ inemise hinnäst kihnu vai seto keele mõistjas võlssnu? Olõ õi ma vastussit saanu. Et hinnäst rahvalugõmisõ aigu keelemõistjas kirja pandnu inemine õks mõist seod kiilt, tuu kotsilõ and kimmüst üts vahtsõnõ uurmistüü. Loe edasi: 75 000 võro keele mõistjat

Tõsõ ilma nägejä

Mõttusõ Kalev näge sändsit asjo, midä egäüts näe-i. Foto: Uma Leht
Egä aasta hingipääväl ots Varstu valla Mõtstaga külä miis Mõttusõ Kalev (59) rehe alt vällä vana kündle ja pand palama: kaonulõ imäle, sõsaralõ, vanatädile… «Kül nä üleväst nägevä,» ütles miis kimmäle: uma inemise omma tälle tõsõst ilmast teedä andnu, et nä iks kuigimuudu olõman omma.

Kalev eläs ütsindä uma vanatädi talon – ehit’ majast pistü jäänü korsnajala ümbre hindäle väiku tarõkõsõ. Sugulaisi trehväs tä harva, häid sõpru olõ-i ja naist kah mitte: noorõ-iä armuluu hallus lõpp sekä seoniaoni. Seltsis om pinikene, telekas ja sorga, kiä tarõ pääl kõvva madistasõ.

Külärahvas kõnõlõs, et Kalev om tsipakõsõ esimuudu miis. Tä näge sändsit asjo, midä egäüts näe-i. «Ma ei olõ pall’u asju tihanu kõnõlda – et peetäs ullis, – a imäga kõnõli neli-viis aastat pääle timä surma,» seletäs Kalev. 84aastadsõs elänü imä Meeta oll’ eloaol kangõ naistõrahvas, kiä katõssa last piaaigu ütsindä (joodikust mehest olõ-s suurt api) üles kasvat’ ja kõvastõ kõrda nõudsõ.

Tõsõst ilmastki jagi imä päämidselt oppust. «Ütel’ iks, et är tuud tekku ja är tuud tekku!» kõnõlõs Kalev. Ku imä är kuuli, sis havvakaibja kaibsõ havva tsipakõsõ liuhka. «Imä ütel’, et täl om halv, ku pää allapoolõ om, a ma ütli, et hauda iks inämb valla ei kaiva kiäki!» seletäs Kalev.

Imä – Kalevi kõgõ parõmb sõbõr – om mitu kõrda unõn teedä andnu, et poig saa perändüse. «Seoniaoni ooda – olõ-i määnestki mõtõtki, kost tuu või tulla!» muhelõs miis – seod ettekuulutust tä väega tõsitsõlt võta-i. Loe edasi: Tõsõ ilma nägejä

Enn Kasak kõneleb teadusest kui rumalast religioonist

Neljapäeval, 15. novembril kell 18 toimub Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses jutuõhtu teemal “Tark teadus kui rumal religioon””. Kõnelema tuleb teadusfilosoof Enn Kasak. Kõik huvilised on oodatud kaasa mõtlema ja vestlema. Keskuse aadress: Lossi 3-134, Tartu.

Lisainfo: Triin Iva, tel 7375422 või triin.iva@ut.ee

Eestlaste 54 päevasest reisist Euraasia kaugeimasse tippu

Kirja-, foto- ja rännumees Marko Kaldur tuleb Setomaa tippu rääkima 2012 aasta muljeid rännust Siberi tippu. Kokku 26 000 kilomeetrit, esimeste eestlastena läbiti trass `110`, samuti täispikkuses BAM-i magistraalraudtee autodega, rasketes oludes tuldi toime 54 päeva.

Kuidas kulges maasturitega sõit Venemaa avarustes, kohtumisest eestlaste külas Ülem-Suetukis ja restoranis Starõi Tallinn, milliseid tundeid ja mõtteid tekitas kurikuulsa Surmatee ehk Kontide tee läbimine. Põnevast suvest näha huvitavaid pilte ning lisaks veel, kuidas möödus reisiseltskonna jaanipäev Siberi eestlastega Kasekülas saab kuulda kohtumisel Meremäe vallamaja saalis 16. novembril kell 19.00.

Lisainfo: Pille Malkov, Meremäe valla arendusnõunik, tel 5298643

Terve Pere Kool kutsub kolmapäeval Võrru loengule

Terve Pere Kooli tund Võrus. Foto: erakogu
Võrus jätkub Terve Pere Kooli loengusari kolmapäeval, 7. novembril kell 17.30-19.00 Võrus Lembitu tn 2 (II korrusel Võru Loovuskooli ruumides). Seekordne teema on “Lapsepõlve võimalikkus ja vajalikkus”.

Vaatluse all on:
– Lapsele sobiv meelelahutus. Kui palju elamusi on piisav?
– TV, arvuti jm meelelehutajad.
– Nädalavahetus perega. Kuidas lapsega koos puhata?

Lektoriks kogenud waldorfkasvataja, kolme lapse ema ja vanaema Heli Kudu, kes pälvinud tiitli Põlvamaa aasta õpetaja 2012.
Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised. Loengu tasu annetuslik (2-5 eurot).

Kodanikualgatuse korras loodud Terve Pere Koolis otsime ja jagame innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Lisainfo:
Pille Sõrmus, e-post pille.sormus@gmail.com, tel 566 95364
Mari Peetsalu, e-post mari@maailmad.ee, tel 510 1819

Tartus esietendub draamalavastus „Musta pori näkku“

Laupäeval, 10. novembril kell 19 esietendub Vanemuise suures majas Mihkel Raua romaanil baseeruv draamalavastus „Musta pori näkku“. Täpsem žanrimääratlus on mokumentaalne* talkshow lauludega kahes vaatuses.

Teksti on dramatiseerinud ja lavastanud Andres Noormets (Pärnu „Endla“), kunstnik on Maarja Meeru, videokujundaja Taavi Varm ning valguskunstnik Margus Vaigur (Pärnu „Endla“). Muusikalise kujunduse on loonud Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja Ele Sonn. Lavale astuvad Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg ja Marianne Kütt.

„“Musta pori näkku“ on lõks-tüüpi raamat, mis pigem varjab kui näitab oma sisemisi hoovusi. Sellesse lõksu on päris lihtne kinni kukkuda ja pärast nina vingutada, et küll on ropp. Jah, pealispindselt vaadates on ropp küll, aga tihti on selline väliskest pandud just kõige haavatavamaid kohti kaitsma. Minu jaoks on see tajumus elusolemise mitmeplaanilisusest. See romaan on äärmiselt mitteteatripärane ja just see mind käivitaski. On suur väljakutse teha midagi, mida justkui teha ei saa,“ rääkis lavastaja Andres Noormets.

*Seletuseks sõnale mokumentaalne – mokumentaarium ehk libadokumentaal (inglise keeles mockumentary) koosneb sõnadest pilkama /mock/ ja dokumentaal /documentary/. “Mokumentaalsus” märgib meediavormi, kus dokumentaalsuse muljet jättes räägitakse asjadest looval ja täiesti mittedokumentaalsel moel.

Lisainfo: www.vanemuine.ee

Tule Eesti Rohelise Liikumise vabatahtlikuks

Kui tasakaal on ohus, ei piisa lugupidamisest eluringi vastu – väärtusliku alalhoidmiseks tuleb seda teadlikult kaitsta. Eesti Roheline Liikumine (ERL) on keskkonnakaitseorganisatsioon, mis tegeleb säästva ja vastutustundliku eluviisi kampaaniatega ning osaleb keskkonnapoliitikate kujundamises. Koos meiega ehitad maailma, kus on hea elada saagimata Maailmapuu oksa, millel ühiselt istume.

ERL otsib uusi inimesi ja koos nendega värskeid ideid, mida üheskoos ellu viia. Samuti soovime elavdada suhteid oma liikmete ja avalikkusega. Selleks ootame oma meeskonda:

1) toimetajaid, kes kajastavad meie üritusi sõnas ja pildis (artiklid, fotod, video) ning uuendavad kodulehte: tore, kui Sul on eelnev kogemus tekstitoimetamise, väljaannete sisuhalduse, veebiarenduse, fotograafia või graafilise kujundamisega, aga pole ka lugu, kui tahad selles vallas kätt harjutada – peamine, et soovid teha meeskonnatööd

2) vabatahtlike koordinaatoreid, kes oleksid esmaseks kontaktiks uute vabatahtlike jaoks ning aitaksid neil leida endale meelepärase rolli organisatsioonis; kasuks tuleb eelnev töökogemus vabatahtlike või personaliga, aga peamine on suhtlusrõõm ja loomupärane oskus tulla toime inimestega

3) aktiviste, kes soovivad osaleda mõnes juba käimasolevas projektis või ehk hakata ise mõne uue tegevussuuna eestvedajaks: kui näed keskkonnaprobleemi ja sul on olemas tahe ja idee selle lahendamiseks, aitame sul kokku panna meeskonna ja kui asi hakkab kuju võtma, siis ka otsime vajalikke ressursse idee teostamiseks

Miks tulla? Oleme paindlikud: saad valida omale meelepärase rolli ja võtta omale jõukohaseid ülesandeid. Omalt poolt pakume toetavat meeskonda, vajalikke koolitusi ja töövahendeid. Lisaks saad laiendada silmaringi keskkonnateemadel, vahvaid kogemusi, uusi tutvusi ja kontakte ning saad olla osaline organisatsiooni kuvandi kujundamisel. Kes teab, võibolla saab sinust meie järgmine projektijuht…

Kui soovid ennast registreerida või siis lihtsalt rohkem infot saada, võta meiega ühendust. Eesti Rohelise Liikumise koduleht asub aadressil www.roheline.ee.

Info: Maris Aleksašin, e-post maris@roheline.ee, tel 55601343