Erkki Peetsalu

„Eesti 100 tamme“ esinduspargi maastikuarhitektuuri võistluse võitis töö märgusõnaga „Sõnasalud“

Lõpusirgele on jõudnud Tamsalu Vallavalitsuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantselei koostöös korraldatud maastikuarhitektuuri võistlus, mille eesmärk oli leida ideekavand Tamsalu 100 tamme pargi rajamiseks. Tamsalu tammepargist saab ühtlasi „Eesti Vabariik 100“ juubeliprogrammi ettevõtmise „Eesti 100 tamme“ esinduspark, mis on kavas riigi toel välja ehitada vähemalt aastaks 2018.

Kõik võistlusele esitatud tööd pakkusid žürii hinnangul kontseptsiooniga visiooni 100 tamme väärilisest linnapargist. Žürii pidas oluliseks pargi sõnumi selget väljendumist reaalses maastikuruumis ning hindas peale väärika tulemuse ka pargi tulevasi hoolduskulusid ja sobivust ümbritseva keskkonnaga.

Üksmeelselt otsustas žürii, kuhu kuulusid Tamsalu Vallavalitsuse juhid, arhitektid ja maastikuarhitektid, valida esimesele kohale võistlustöö märgusõnaga „Sõnasalud“. Teise koha pälvis võistlustöö märgusõnaga „Ridade vahel“ ja kolmanda koha võistlustöö märgusõnaga „Retro“.

Riigikantselei algatusel on Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli aastaks plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid – need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Plaani kohaselt istutatakse koolinoorte ja omavalitsuste koostöös igasse maakonda vähemalt üks tammik. Enamikus maakondades on tammeparkide asukohad juba valitud. Nende rajamise ja hilisema hoolduse eest seisavad kohalikud omavalitsused.

Tamsalu 100 tamme park on plaanis kujundada ja ehitada kõnealuse programmi esinduspargiks ja see on esimene omataoliste seas. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nimemaagia kui ka Eesti keskse asupaiga tõttu. Pargi rajab Riigikantselei toel Tamsalu Vallavalitsus.

Tööde autorid selguvad võitjate nimekaartide pidulikul avamisel 14. aprillil kell 17.30 Arhitektuurikatlas Tallinnas Põhja pst 27a. Olete oodatud osalema!

Allikas: Eesti Arhitektide Liit

Tänasest algab talgute kirjapanek 2. mai talgupäevale

Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub tänasest kõiki aktiivseid inimesi ja organisatsioone alustama ettevalmistusi üle-eestiliseks talgupäevaks, mis sel aastal peetakse 2. mail. Juba kaheksandat aastat kogunevad kümned tuhanded eestimaalased maikuu esimesel laupäeval, et võtta käsile kõige pakilisemad tööd ja tegemised, mis aitavad kaasa elu edenemisele nii oma kodukandis ja kogukonnas kui ka kaugemal. Talgud saab kirja panna uuenenud talguveebis aadressil www.teemeara.ee.

Tänavuse talgukevade avalöök antakse keskpäeval Tallinnas Kesklinna päästekomando garaažis, sest Teeme Ära talgupäeva meeskond soovib sel aastal koostöös Päästeametiga pöörata muude talgutegemiste kõrval rohkem tähelepanu tuleohutusele. Samas räägitakse ka teistest tänavuse talgukevade fookusteemadest ja talgupäeva ettevalmistustest ning tutvustatakse esimesi kirja pandud talguid. Endiselt kehtib talgupäeval põhimõte: igaüks saab ise otsustada, mida 2. mail oma kodukandi või kogukonna heaks ühiselt ette võtta.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul osales mullu talgupäeval 45 024 inimest ehk 3,5% eestimaalastest, mis näitab järjest kasvavat valmisolekut vabatahtlikuks tegevuseks. „Kõiki neid inimesi võime tunnustavalt nimetada Eestimaa vaba tahte saadikuteks, kes on valmis oma mätta otsast kaugemale vaatama ning kodukandi heaks midagi ise ära tegema,“ lausus Tüür. „Maikuu esimesel laupäeval igas Eesti nurgas kogetav koostegemise rõõm on kujunenud kogu Eestimaad ühendavaks igakevadiseks sündmuseks. Meie ühises talgupäevas peitub nii palju väge, et selle väljendamiseks ei olegi sõnu vaja – piisab, kui märkame, kuidas see on muutmas inimeste eluhoiakuid ja käitumist!“

Seekordse talgukevade rõhuasetused lähtuvad elulistest valikutest ning üheks tänavuseks fookusteemaks on tuleohutus. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub koostöös Päästeametiga ja päästeala vabatahtlikega korraldama kõikjal Eestis tuleohutustalguid või pöörama ka teistel talgutel tähelepanu tuleohutusele. Olgu talgupaigaks küla seltsimaja, korteriühistu või looduskaunis koht, igal pool saab muude vajalike talgutööde kõrval panna rõhku ka otseselt tuleohutusega seonduvale. Päästeauto juurdepääsuteede puhastamine, veevõtukohtade korrastamine, küttekollete ülekontrollimine, korstnate pühkimine, suitsuandurite paigaldus ning kontroll jm praktilised tööd suurendavad oluliselt nii kodude kui avalike hoonete ja paikade tuleohtust ning aitavad vähendada tuleõnnetuste ja ka tulesurmade arvu. Just seepärast soovime tänavu igale talgujuhile anda lisaks traditsioonilisele stardipaketile üle ka suitsuanduri ja praktilist tuleohutuse infot, et ennetada tuleõnnetusi ja tõsta inimeste teadlikkust seoses võimalike ohuolukordadega.
Loe edasi: Tänasest algab talgute kirjapanek 2. mai talgupäevale

Hiireviu Villu ja viukaamerad

Jälgimisseadmega varustatud hiireviu nimekonkurss on edukalt lõppenud. Viu hakkab kandma nime Villu, mida pakuti kõige sagedamini, 64 korral.

Kokku esitas 512 inimest konkursile 631 nime, millest erinevaid nimesid oli 305. Populaarsed olid ka Urmas (38 pakkujat), Villem (25), Vidrik (19) ja Vihur (13), kõik tulemused on näha http://www.eoy.ee/viu/konkurss. Hiireviu Villu asukohaandmeid uuendatakse rändekaardil http://goo.gl/9YfSBf üks kord päevas. Praegu on ta jõudnud Tšehhi ja Poola piirile.

Sel ajal kui Villu alles rändab, on kahes Eesti hiireviu pesas võimalik veebikaamerate vahendusel jälgida juba pesaehitamist ja edaspidi loodetavasti ka pesitsemist. Viukaamerate kohta saab lisainfot looduskalendrist http://www.looduskalender.ee/node/22762.

Praeguses pesitsusstaaadiumis võib viupaare oma pesades toimetamas näha eelkõige hommikuti. Kes hommikul otseülekannet vaadata ei saa, neile jääb info toimunust foorumi lehtedele http://www.looduskalender.ee/forum/viewforum.php?f=91.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Selle eesmärgiks on tutvustada avalikkusele üht linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi lindude uurimisse ja kaitsesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Riik investeerib maaettevõtluse arendamisse 57 miljonit

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, mille alusel toetatakse Eesti maaelu arengukavast maaettevõtluse mitmekesistamist ja arendamist kuni aastani 2020 kokku 57 miljoni euroga.

„Maapiirkondades püsiva majandusliku tegevuse tagamiseks on oluline anda hoogu ettevõtlusele ka väljaspool põllumajandust,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Majandustegevuse mitmekesistamise meetme läbi saavad ettevõtjad luua maale uusi töökohti, pakkudes alternatiive põllumajandusest vabanenud tööjõule ja näiteks põllumajandustootja pereliikmetele.

Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele “Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks paapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” ette nähtud 57 miljonit eurot, millest 17 miljonit on kavandatud 2015. aasta taotlusvooruks. Maksimaalne toetussumma perioodi jooksul on kuni 150 000 eurot taotleja kohta.

Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud mikroettevõtted, kelle müügitulu ületas mõlemal majandusaastal 4000 eurot. Põllumajandusega tegelevatel mikroettevõtetel peab põllumajanduslik müügitulu mõlemal majandusaastal ületama 4000 eurot ning moodustama ettevõtte müügitulust üle 50%. Investeeringud tuleb teha maapiirkonnas ja toetuse saaja peab säilitama vähemalt olemasoleva töötajate arvu.

Toetust saab taotleda 13.-20. aprillini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tartu Kunstikoolis tulekul avatud uste päev

Tartu Kunstikoolis toimub kolmapäeval, 18. märtsil kell 12 ja kell 14 avatud uste päev teemal “Õpi kujundama erinevates keskkondades!”

Õpi amet, mille oskajaid otsitakse lausa tikutulega taga – 3D kunstnik-kujundaja.

Õpi amet, mille oskusi läheb vaja paljudes muudes ametites – dekoraator-stilist. Kujundusoskusi läheb vaja ka õpetajal, kondiitril, hambatehnikul, (auto)maalril, tätoveerijal.

Õpi amet, mille oskuste abil kujundatakse meie trükised, viidad ja veebid – kujundusgraafik.

Avatud uste päeva infotunnid Tartu Kunstikoolis kolmapäeval, 18. märtsil kell 12 ja 14.

Tartu Kunstikool on riiklik kutsekool, kus saab õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil.
Olete oodatud.

Allikas: Tartu Kunstikool

Otepää mälumängurid olid edukad

14. märtsil toimusid Paides mälumänguvõistlused valdadele ja omavalitsustele – Eesti Maakilva superfinaal, kus Otepää mälumängurid saavutasid kolmanda koha.

Otepää mälumängurid koosseisus Kaido Mägi, Urmas Kuldmaa, Kadri Steinbach, Meelis Lill ja Indrek Paavle pistsid rinda 12-ne võistlejaga. Esikoha pälvis Räpina vald, teise koha võistkond „Saue Sammas“.

Otepää mälumängurite kapten, Linnaraamatukogu juhataja Kaido Mägi, ütles, et Maakilva sari on küll selleks korraks lõppenud, kuid hooaeg läheb edasi. Laupäeval, 21.märtsil kell 12.00 toimuvad Otepää Raekoja saalis Eesti karikavõistlused paarismälumängus – Aarne Steinbachi memoriaal. Kaido Mägi andmeil on praegu kirjas juba 12 paari vabariigi parematest. Valgamaa paaridele on eriarvestus ning tublimad saavad auhinnad.

Allikas: Otepää Vallavalitsus

Eesti Heliloojate Liidu 90. juubelile pühendatud kontsert „Questions” tõstatab uusi küsimusi

Muusika-aasta 2015 kingib erilise võimaluse mõtestada veelgi rohkem seda, mis juba loodud ning väärtustada ka järjepidevust heliloomingu alal ning koostööd organisatsioonide ning kollektiivide vahel.

Kontserdil 27. märtsil kell 19.00 Narva Geneva keskuses ja 28. märtsil 2015 kell 17.00 Tallinnas Estonia kontserdisaalis on keskmes 1960-ndate aastate muusika. Meie tippkollektiivide Eesti Rahvusmeeskoori ja Tallinna Kammerorkestri esituses ja Mikk Üleoja dirigeerimisel tulevad ettekandele Veljo Tormise (kellel on tänavu suvel 85. sünnipäev) koorilaulud „Kolm mul oli kaunist sõna“ ja kaks „Hamleti laulu“ ning koorilaulutsüklite „Sügismaastikud“ ja „Jaanilaulud“ keelpilliversioonid. Teises pooles kõlab Erkki-Sven Tüüri teose „Questions…“ uue seade esiettekanne – versioon meeskoorile, solistidele ja keelpilliorkestrile, mis on valminud Mikk Üleoja initsiatiivil.

Erkki-Sven Tüür: “Ma ei tahtnud seekord kasutada ei liturgilist ega kõrgpoeetilist teksti, vaid midagi seesugust, mis võiks esmapilgul näida proosaline, kuid oleks samas mingil sügavamal tasandil oluline või visionaarne. Siis meenus mulle kvantfüüsiku David Bohmi raamat „On Creativity“ („Loovusest“), milles on ka intervjuu. Küsimuse-vastuse printsiip andis võimaluse teatud määral teatraalseks lähenemiseks. Kõik ülejäänu on peidus tekstis – olgu see siis utoopiline või mitte, kuid meil tuleb nende küsimustega tegelda.

Kontserdil teevad kaasa veel flötist Oksana Sinkova ning solistid Ka Bo Chan, Ott Indermitte ja Valter Soosalu.

Heliloojate Liidu 90. juubelisarja neljandal kontserdil korralduslikult ühendanud väed Eesti Heliloojate Liit, Eesti Kontsert ning Narva Kontsert.

Allikas: Eesti Heliloojate Liit

National Geographic Eesti kõneleb uskmatuse ajastust

Ajakirja National Geographic Eesti märtsinumber keskendub ühe põhiteemana uskmatuse ajastule, käsitledes erinevaid teadusteemasid, mis on teaduses kahtlejate poolt küsimärgi alla seatud.

Teiste põhilugude lühitutvustus:

Terrori eest pakku, pelgupaika otsides
Paradiisist välja matkav autor kohtub ulatusliku ja massilise kodutusega ehk sõjast räsitud Süüriast põgenevate meeleheitel pagulaste vooridega.

Helendav elu
Üle nelja viiendiku Maal elavatest valgust tekitavatest organismidest elab ookeanis. Nende helendavat elu ilmestavad oma rõõmud ja mured.

Kaks linna, kaks Euroopat
Eurokriisi tõttu sattusid kaks pealinna vastakuti – Berliinist sai laenuandja, Ateenast laenuvõtja.

Trükiproov
Maailma lõpus – Silmast silma Gröönimaa mandrijää säravvalge tühjusega.

Lisaks tuleb juttu jõekalade päästmisest, sünagoogi kaunistavast tavatute motiividega mosaiikpõrandast, antibiootilisest resistentsusest, pisikuvaesest tervitusest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne märtsinumber jõudis müügile sel nädalal.

www.national-geographic.ee

Tulekul järjekordne Lõuna-Eesti keskuse jututare

Järgmisel neljapäeval, 12. märtsil kell 16.15 toimub Tartus aadressil Jakobi 2-103 TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus järjekordne jututare, kus tutvustatakse kahte uut võrukeelset raamatut.

Autorid ja koostajad eesotsas Mariko Fasteri ja Sulev Ivaga räägivad äsja valminud eesti-võru sõnaraamatust ning sellest, mis kaante vahelt välja jäi. Urmas Kalla tutvustab sõnaraamatuga samal ajal trükivalgust näinud võrokeste kõnekäändude raamatut. Meele laulab rõõmsaks lauluansambel Ütsiotsõ. Kõik huvilised on oodatud!

Allikas: TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

Karulan saa teedä põlitsist sortõst ja tõugõst

14. urbõkuu pääväl kell 10–17 kõnõldas Karula rahvuspargi keskusõn Ähijärvel põlitsist eläjätõugõst ja kasvusortõst.

Keskkunnaammõt om kutsnu noid tutvas tegemä Annamaa Külli Eesti taimõkasvatusõ instituudist ja Michelsoni Annika MTÜst Maadjas.
Juttu tulõ vanno sortõ ja tõugõ alalõhoitmisõst ja kasvatamisõst. Vastussõ saa ka küsümüsele, kost noid ülepää hindäle hanki saa.
Pikembält om juttu pesäsibulast, maalambast ja maakanast.

Jäätsu Liisi kõnõlõs ka mõni aasta tagasi Karulan proovitust sõõrupalotamisõst. Kullõma omma oodõdu kõik huvilidsõ, hindäst tulõssi teedä anda kas liina.laanemets@keskkonnaamet.ee vai tel 5698 7103. Rahha ei küstä. Pääväkavva saa kaia www.karularahvuspark.ee päält. Teedüspäivä tugõ SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uma Leht

Tsiakatsk perrä ei anna

«Võromaa mõtsa omma koolnuid tsiko täüs – tuud näütäse perädüsuurõ kaarnaparvõ mõtsa kotsil,» om murrõn Sõmmõrpalo jahiseldsi päämiis Kauna Toomas. «Kaarna omma nii täüs söönü, et jõvva-i inämb lindu minnä: juuskva jupp aigu maad pite, inne ku üles saava.»

Et hulga tsiko om hukka saanu, näütäs ka tuu, et talvõl es putu tsia piaaigu sukugi söögiplatsõ pääle veetüt kardokat ja villä.
A veterinaar- ja söögiammõt om saanu timahava kontrolli õnnõ ütte Võromaalt löütüt koolnut tsika ja katsk tuul tsial oll’gi.

Jahimehe lihtsäle lää-i mõtsa koolnuid tsiko otsma. «Taudipiirkunnan saa-i ajujahti pitä ja koolnu tsia löüdmine tähendäs jandalit ja rahakullu,» põhjõnd’ Kauna Toomas. «Kel omma koton tsia, nuu ei taha kah jahti tulla, et mitte katsku kodo tuvva, ja tuu omgi mõistlik.»

Veidemb ku kats nädälit tagasi otsust ärminejä valitsus, et mass reservfondist egä tsiakatsku koolnu tsia häötämise kinni.

Veterinaar- ja söögiammõdi Võromaa veterinaarkeskusõ juhataja Saavo Inge selet’, et ammõtil om seost kuust leping Eesti jahimiihi seltsiga. Tuu perrä mass ammõt seltsile egä tsiakatsku koolnu ja maaha matõtu tsia päält 70, konteinerihe viidü koolnu vai lastu tsia päält 35 eurot. Selts saa raha kätte kõrra kuun eelmidse kuu aruandõ perrä. Loe edasi: Tsiakatsk perrä ei anna

Eesti noor sõidab esseekonkursi võidureisile Keeniasse

Täna, ülemaailmse sotsiaalse õigluse päeval, kuulutati välja arengukoostööteemalise esseekonkursi võitja, kelle preemiaks on reis Keeniasse. Teist korda toimunud konkursi võitjaks nimetati Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane Kirsti Viljamaa, kelle töö lahkab üksikisiku võimalusi maailma mõjutamiseks. Kirsti sõidab Keeniasse juba mõne nädala pärast, kevadisel koolivaheajal.

Esseekonkursist võttis osa 21 õpilast üle Eesti, kes kirjutasid teemadel “Elu maakeral aastal 2050 – pärast saavutatud (või saavutamata) kestliku arengu eesmärke“ ja “Mida mina saan teha, et maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem?”. Žürii liikmete sõnul olid tööd läbivalt kõrge tasemega, kuid Kirsti Viljamaa võidutöö tõusis esile tänu oma heale aruteluoskusele ning väga laiadele teadmistele maailmast toimuvast. Parima essee kirjutajana on Kirstil võimalus märtsis sõita Keeniasse tutvuma MTÜ Mondo projektidega Nairobis Kibera slummis ning Lääne-Keenias Shianda külas.

“Kõige tähtsam on suhtumine. Kui keegi küsib, kuidas oleks võimalik maailma muuta, vastaksin talle, et kõigepealt on vaja uskuda sellesse, et maailma on võimalik muuta. Ümbritseva suhtes tuleb olla uudishimulik ja avatud. Probleemidesse ei tohi suhtuda ükskõikselt ning aitama peab sisemisest vajadusest,” kirjutab Kirsti oma võiduessees, “kui eksisteerib tõeline tahe aidata, siis on alati olemas võimalusi aitamiseks.” Loe edasi: Eesti noor sõidab esseekonkursi võidureisile Keeniasse

Elron sõidutab kõik soovijad Presidendimatkale

Seoses järgmisel laupäeval toimuva XII Presidendimatkaga saadab Elron hommikust Tallinn-Aegviidu ja õhtust Aegviidu-Tallinn reisi teenindama pikema koosseisu, lisaks on presidendimatkalistele sõit tavapärasest oluliselt soodsam.

„Selleks, et ära teenindada kõik matkata soovijad, teenindame 28. veebruaril reisi nr 406, mis väljub Tallinnast kell 10:24, ning reisi nr 421, mis väljub Aegviidust kell 16:20, tavapärasest pikemate koosseisudega,“ ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. „Lisaks pakume nimetatud väljumistele eripiletit – edasi-tagasi reis maksab märksõna „Presidendimatka pilet“ ütlemisel kokku vaid 3 eurot tavapärase 5.60 asemel.“ Eripiletit saab Ronnie Kongo sõnul osta vaid ülalmainitud väljumistele ning ainult rongist, muud soodustused selle pileti ostmisel ei kehti.

„Koostöö Elroni ja tema eelkäija Elektriraudteega ulatub aastate taha ning loodetavasti jätkub ka tulevikus, täna igatahes tundub, et see huvi on mõlemapoolne,“ sõnas üks XII Presidendimatka korraldajatest Alari Kirt. „Tuleval laupäeval toimuv Presidendimatk on järjekorras juba kaheteistkümnes, seega võib öelda, et oleme koos Elroniga osalenud ühe tervise- ja keskkonnasõbraliku traditsiooni loomises.“ Loe edasi: Elron sõidutab kõik soovijad Presidendimatkale

Laupäeval toimub Nõmmel kalafestival

Sel laupäeval, 21. veebruaril on Nõmme spordikeskuses (Külmallika 15a) suur perepäev «Nõmme kala 2015», kus tegevust jagub kõigile, toimub kontserte ja põnevaid võistlusi. Sissepääs üritusele on tasuta.

Nagu ütleb ürituse nimigi «Nõmme kala 2015», on perepäeva keskmes kalad ja kõik selle teemaga seonduv. Kohale tuleb mitu põnevate kalaroogade valmistajat, nende seas ka Kaarel ja Vladislav Koržets oma eksklusiivse kalakõrtsiga.

Perepäeva keskmes on kell 12 algav suur kalagrillimise võistlus-show, kus võistlustulle astuvad kõigile tuntud näod – nende seas Silver Laas, Rosanna Lints, Allar Levandi, Marilyn Jurman jt. Korraldajate sõnul on tegemist tõsise, aga humoorika võistlusega. Kalad võetakse otse basseinist. Karmi, kuid õiglase žürii silma all peavad võistkonnad sellest kalast valmistama maitsva roa.

Lisaks toimub terve päev põnevaid mitmevõistlusi, kohal on saunabuss, keha saab jahutada jääaugus. Muusikalise poole eest kannavad hoolt ansambel Kukerpillid ja Hit FMi DJd. Ka lastele on erinevaid võistlusi. Mart Poomi eestvedamisel korraldab Nõmme United lastejalgpalli, samuti saab proovida hokit, taldrikugolfi ja muud põnevat.

„Nõmme kala 2015“ ajakava:

10.00 hommikukohv, maitsvad kalaroad, köetud saunad ja uksed avab Koržetsite kalakõrts
11.00 „Nõmme kala 2015“ ametlik avapauk
11.15 talisuplejad, mitmevõistluste start
11.25 Paf-i bingo
12.00 grillimise võistlus-show
14.00 „Vanad Kalad“ – Kukerpillid
14.30 mitmevõistlused – osaleda võivad kõik! Toimuvad erinevad teatevõistlused, kalaküpsetamine, augupuurimine jne
15.00 Kukerpillid
15.30 autasustamine
16.00 Hit Fm-i DJ mängib muusikat

Lisaks toimub lasteprogramm. Rohkem infot ürituse „Nõmme kala 2015“ Facebooki lehelt https://www.facebook.com/events/705985656185933/.

Allikas: Nõmme Linnaosa Valitsus

Lammutustoetus aitab eluohtlikest majadest lahti saada

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tunnustas riigi plaani läbi sihtasutuse KredEx toetada rahaliselt lagunenud hoonete lammutamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mulluse uringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist. Näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist enamik Valga linnas. Kohtla-Järvel on seis sama kurb: 42 kortermaja on hullus seisukorras.

“Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid,” hoiatas Mardi.

Mardi sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. “Tegemist on aga nõiaringiga – mõnes piirkonnas ei leidu kinnivarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest,” nentis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Allikas: Eesti Korteriühistute Liit

Mart Raukas kõneleb Rosmal väärtustest

Teisipäeval, 17. veebruaril kell 18.00 toimub Põlvamaal Rosma koolimajas Rosma Koolituskeskuse algatatud aktiivseminari neljas loeng teemal “Mis teeb meid paremaks?” Juttu tuleb väärtustest – lihtsalt ja selgelt.

Filosoofiaprofessor, seljakotiga mägedes rändav matkasell, koolitaja Mart Raukas kõneleb teemal “Mida õpetame?”
• Klassikaline helleeni kultuur on Euroopa tsivilisatsiooni vundament.
• Miks on Antiik-Kreeka klassikalist kultuuri oluline kaasajal tunda.
• Kuidas see võimaldab mõtestada haridust ja igapäevaelu.
• Mis on väärtus? Mis on fakt?
• Kuidas rääkida väärtustest selges, lihtsas ja üldarusaadavas keeles?
• Kuidas väärtustega oma otsustusi põhjendada?
• Kaasajal, mis väärtusterminid on muutunud üleüldiseks moeks, suudavad vaid vähesed ennast selles vallas mõttekalt väljendada.
• Elust võetud tabavate ja vaimukate näidete abil demonstreeritakse nii väärtusdiskursuse absurdseid kui ka õnnestunud igapäevapraktikaid.

Osalustasu 5 eurot. Kestvus kaks tundi. Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi rahadest.
Eelteateks, et aktiivseminari järgmine lektor on Aivar Haller, kes kõneleb 24. märtsil teemal “Rohkem koostööd ja vähem konkurentsi”.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Tulekul TudengiTeaduse päev Tartus

11. veebruaril Tartus AHHAA Teaduskeskuse toimuval TudengiTeaduse päeval tutvustavad üliõpilased säästva arengu teemalisi teadusartikleid. Kohal on ka teaduspisiku levitajad Ideelaborist ja Eesti Teadusagentuurist, läbi viiakse põnevaid töötube ja eksperimente.

TudengiTeaduse päeval tuleb ettekandmisele 13 noorteadlase teadusartiklid. Autorid on Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli tudengid.

“Tahame oma tegevustega eelkõige edendada tudengiteadust. Samas soovime ka näidata, et kõik elu valdkonnad on seotud säästva arenguga,” ütles TalveAkadeemia projektijuht Kadi Varda. “TudengiTeaduse päeval saavad noored teadlased kõige erinevamatelt erialadelt kokku ning jagavad oma nägemust sellest, kuidas aitavad nende uurimused kaasa jätkusuutlikule ühiskonnale. Meiega kaasa mõtlema on väga oodatud kõik huvilised.”

Kuulda saab ettekandeid liiklusest, haridusest, elektroonikast, magnteväljadest ja paljust muust. Ettekandeid hindab komisjon, kes päeva lõpuks valib välja parimad tööd, mis pääsevad edasi 11.-13. märtsini toimuvale TalveAkadeemia korraldatavale konverentsile “1001 digivarjundit”.

Lisaks tudengite esitlustele tutvustavad teaduse telgitaguseid Eesti Teadusagentuuri ja Ideelabori esindajad ning noorteadlane Allan-Hermann Pool USAst. Huvilistele on avatud ka õpitoad, mida viivad läbi Rändav Bioklass, Teadusbuss ja Psühhobuss. Päeva lõpetab improteater Koosen. Loe edasi: Tulekul TudengiTeaduse päev Tartus

National Geographic tutvustab Hawaii kogukondade elu

National Geographic Eesti veebruarikuu number toob kaaneloos “Maagiline Hawaii” lugejani kauge saarerahva varjatud kultuuri. Havailaste kultuurilise identiteedi alustala on lainelauasõit, kunagine saarepealike spordiala, mida sealsed kogukonnad hoiavad tänaseni au sees.

Teiste põhiteemadena on veebruaris vaatluse all:

Sõda ajus
Lööklaine põhjustatud ajukahjustused vaevavad tuhandeid USA sõdureid.

Võimsad lestad
Lestad pesitsevad kõige kummalisemates kohtades, paljud neist ka inimese kehal.

Vee pealetung
Florida ümbruses tõusnud meri näitab, millised võivad olla kliimamuutuse tagajärjed rannikule ja majandusele.

Leitud paradiis
Itaalia rahvuspargis Gran Paradisos püütakse hoida tasakaalus kultuuri ja säilitamist.

Lisaks tuleb juttu äärmiselt kiirekasvulisest umbrohuväärilisest ronitaimest, kliimat mõjutavatest joonpilvedest, Angkor Watis paljastunud kunstist, pubide arvu kahanemisest Suurbritannias, maailma kõige aeglasema imetaja paaritumisest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne veebruarinumber jõuab lugejateni sel nädalal.

Allikas: www.national-geographic.ee

Hooandja koolitused toimuvad veebruaris Pärnus ja Tartus

Hooandja on viimase kahe ja poole aasta jooksul vahendanud üle 250 projektile ligi 720 000 eurot. Et veel rohkemad ettevõtmised jõuaksid ühisrahastuse toel tegudeni, korraldab Hooandja meeskond jaanuarist märtsini kümme koolitust erinevates Eesti linnades. Veebruari esimesed koolitused toimuvad Pärnus ja Tartus.

Hooandja koolitustele tutvustatakse ühisrahastuse sisu ja eeliseid ning kaasava eelarve võimalusi. Räägitakse Hooandja platvormi võimalustest ning sobiliku projekti loomisest. Jagatakse kogemusi ja erinevaid näiteid ning katsetatakse praktikas kohapeal räägitud teemad läbi. Koolitust viivad läbi Hooandja juhatuse liige Henri Laupmaa ja projektijuht Katriin Kütt. Jaanuaris toimunud koolitused Viljandis, Paides ja Võrus olid rahvarohked ja pakkusid mitmele osalejale inspiratsiooni tulevaste projektide ühisrahastuseks.

2015. aastal on platvormi lisandunud võimalus lisaks rahale koguda ka vabatahtlikku abijõudu ning muid ressursse. Henri Laupmaa, Hooandja eestvedaja, sõnab: „Kodanikuaktivistide projektid on sageli tundnud puudust just abikätest, kaasamõtlejatest ja tegutsemisruumidest. Tulles vastu nende soovidele hakkame nüüd neid funktsioone lisaks ühisrahastuse otsimisele pakkuma. Sellega seotult on meil käsil projekt koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Vabaühenduste liiduga, et nende projektide tegemist nõu ja jõuga kaasa aidata.“

On hea, kui kuulajatel on ideid, mida nad sooviksid ise ellu kutsuda.
9. veebruaril 15-18 Pärnus, Rüütli 23 kultuurikeskuses (Rüütli 23)
16. veebruaril 15-18 Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 13)

Koolitused on tasuta, neid toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Allikas: Hooandja

Eesti esimene kogukondade raadio saab aastaseks

Reedel, 6. veebruaril tähistab oma esimese eetriaasta täitumist Tartu kogukondade raadio – Generaadio. Paralleelselt internetiraadio arenguga tähistab Generaadio ka kodanikumeedia uue ajastu sündi.

Raadiokanali loomist alustati juba 2013. aasta septembris, kui Genialistide klubist välja kasvanud mõtte peale kutsus tollane peatoimetaja Kärt Rebane kokku kümmekond raadiohuvilist. Praeguseks on raadiotegemisega olnud hõivatud üle 60 tegija, kes on läbi interneti toonud eetrisse üle 30 saate.

Tartu kogukondade raadio töötab selle nimel, et luua platvorm, kus erinevad kogukonnad ja kodanikualgatused saaksid lihtsalt ja kiirelt oma sõnumeid laiema auditooriumini tuua. Generaadio loodab, et diskussiooni arendamine suurendab teineteisemõistmist ja mitmekesistab vaatenurki. “Generaadio kui avatud platvormi olemasolu näitab, et kodanikuajakirjandusel ja kogukonnameedial on Eestis suur potentsiaal,” tõdes raadio peatoimetaja Sven Paulus. “Generaadio taolised algatused aitavad kaasa inimeste paremale informeeritusele, kogukondade omavahelisele koostööle ja ka laiendavad senist meediavälja,” selgitas Paulus.

Esimese aastaga on Generaadio oma eesmärgile lähemale liikunud: jaanuaris viidi koos DD Akadeemiaga läbi poliitikadebatt “Poliitika eestuba”, eetris on saated nii LGBT kogukonnast, punkarite- ja spordimaailmast, muusikast jne. Ettevalmistamisel on mitu uut saatesarja, üks neist keskendub keskkonnale ja teine toob eetrisse stand-up koomikud. Kusjuures, ümbritsevat meediaruumi kirgastavad vabatahtlikud raadiotegijad. “Kui sa nullist raadiot ehitama hakkad, pead sa selles kõiges ka kindel olema, sest kui kord palli veerema lööd, siis peatada seda ei saa. Kui aga juba alustada, saab tahtmise korral päris hea asja valmis,” ütles Generaadio staažikaim tegija Mihkel Vinogradov, kes on saatejuhi rollist arenenud raadio üheks eestvedajaks. Pauluse sõnul motiveerib vabatahtlikult töötama unistus ja püüdlus, et ühel päeval on valmis raadio, mis on isemajandav, pakub põhitöötajaile ka palka ning teisi hüvesid. “Soovime jõuda püsiautorite honoreerimiseni ja loodame välja töötada mikroannetustel või tellimusel põhineva süsteemi,” lisas Paulus. Loe edasi: Eesti esimene kogukondade raadio saab aastaseks

Algastme klassidele mõeldud Mate Talgud algavad täna

Eesti algkoolides algab täna kevadsemestri kestev Mate Talgud nimeline võistlus, mille eesmärgiks on motiveeritakse lapsi koolis matemaatikat õppima. Mate Talgud on mänguline võistlus, mille vältel on kõigil algkoolidel võimalus kasutada digitaalset matemaatika õppekeskkonda tasuta. Mängides on koolidel võimalus võita huvitavaid õppimist motiveerivaid auhindu.

Selles 1.-4. klassidele suunatud võistluses võivad osaleda kõik Eesti algkooli õpilased. Valdav osa koole ongi end juba kirja pannud. Praeguseks on Mate Talgutele registreerinud üle 60% Eesti koolidest.

Projekti on korraldanud hariduslikke rakendusi arendav 10monkeys ühes koostööpartnerite Lenovo ja Taibulaga.

Lisaks sellele, et end võistlusele kirja pannud koolid võivad kasutada 10monkeys Math World mängulist õppekeskkonda tasuta, on klassidel igal nädalal võimalus võita vahvaid õppimist motiveerivaid auhindu. Klass, kes kogu võistluse jooksul kõige aktiivsemalt mängib, saab aga Lenovo Yoga tahvelarvutite komplekti omanikuks.

Vastav üritus korraldati esimest korda Soomes 2014. aasta sügisel ja sellest ajast alates on Math World kasutusel suuremal osal Soome algkoolidest. Küsitluse kohaselt peavad õpetajad Math Worldi kasulikuks õppematerjaliks ja 95% õpetajatest soovitab seda julgelt ka teistele õpetajatele.

“Oleme kasutanud õppekeskkonda matemaatika tunnis ja see haaras konksu otsa nii õpilased kui ka õpetaja,” naerab Petri Ahokas – matemaatika õpetaja kes on kasutanud Math Worldi juba eelmisest suvest alates. “Digitaalsete õpematerjalide üheks eeliseks on lihtsus. Lisaks on igal õpilasel võimalik lahendada ülesandeid endale sobivas raskusastmes. Matemaatikas on lihtne edasi minna, kui algteadmised on omandatud,” lisab Petri Ahokas digitaalse õppimise eelistest.

Allikas: www.matetalgud.ee

Johannese Kooli Rosmal 8.-9. klass alustab ringreisi

"Naeruväärsed eputised" Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits — “Naeruväärsed eputised” Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits

Johannese Kooli Rosmal 8. ja 9. klass suunduvad käesoleval nädalal ringreisile mööda Lõuna-Eestit. Esitatakse Moliere`i „Naeruväärseid eputisi“.

Näidend on juba pikemat aega töös olnud. Septembris alustati draamatundidega, mille sisuks olid hääl, liikumine, lavalised žestid ja etüüdid. Esimese veerandi lõpul jagati osad kätte. Siis algas tõeline draama! Tuli osad selgeks õppida, lisaks lavalist liikumist harjutada. Sellega tegeleti terve novembri. Esietendus toimus 5. detsembril, lisaks etendati näidendit veel 8. ja 9. detsembril. Siiski tundus nii näitlejaile kui publikule, et kolmest korrast jäi liiga väheseks. Tekkis mõte minna ringreisile.

Eesti Kultuurkapital annab rohelise tule
Esitati taotlus ettevõtmise rahastamiseks. Kohalik Põlvamaa Kultuurkapital andis rohelise tule, toetades ringreisi 200 euroga. Kuigi õpilaste plaanid olid lennukamad, piirdusid õpetajad kolme pakkumisega: 29.jaanuaril etendutakse Mooste Põhikoolis, 30.jaanuaril Tartu Maarja Koolis ja Viljandi Vabas Waldorfkoolis.

Tavaliselt põhikoolis klassinäidendeid ei tehta, kuid waldorfkoolis kuulub see õppekavasse. Eesmärkidena võib nimetada koostöö arendamist ja kultuuri loomist (versus kultuuri tarbimine). Igal juhul on tore, et üks Lõuna-Eesti waldorfkool saab minna ringreisile!

Erik-Jürgen Määrits
Johannese Kool Rosmal, 8. klassi õpilane

Tulekul loeng vanemate mõtte- ja tundeelu mõjust lastele

Terve Pere Kooli koolitunnist võtab osa nii suuri kui väikeseid. Foto: Terve Pere Selts

Võrumaal tegutsev Terve Pere Selts kutsub huvilisi neljapäeval, 29. jaanuaril kell 17.15-19.45 taas Terve Pere Kooli, et osa saada loengust “Vanemate mõtte- ja tundeelu mõju lapse terveolemisse”. Loeng toimub Parksepas waldorflasteaias Terve Pere Aed.

Loengus räägitakse, kuidas olla täiskasvanuna heaks toeks ja tagalaks oma lastele ning kuidas täiskasvanu meeleolud ja väsimus mõjutavad laste tervist. Seitse harjutust täiskasvanu enesekasvatuseks antroposoofilise inimpildi taustal. Lektoriks on Jakobi Terapeutikumi arst Ülle Pechter.

Loeng on tasuta. Loengu ajal on avatud heategevuslik kohvik, kus pakutakse Terve Pere Aia lastevanemate valmistatud suupisteid. Vajalik eelregistreerumine e-posti aadressil evelin@vaa.ee, et korraldajad teaksid arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid. Terve Pere Kooli loengusarja rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Allikas: MTÜ Terve Pere Selts

Eestimaa parimad koolibussijuhid kogunevad laupäeval maanteemuuseumisse

Illustratsioon: martnapohikool.blogspot.com

Sel laupäeval, 24. jaanuaril kogunevad Eesti Maanteemuuseumisse Varbusel Eestimaa parimad koolibussijuhid. Toimub konkursi „Märka koolibussijuhti“ pidulik lõpuüritus, millega tunnustatakse selle elukutse kõige silmapaistvamaid esindajaid.

„Sellise erilise konkursiga soovisime eelkõige tunnustada neid koolibussijuhte, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud ohutu koolitee tagamisele. Märkame parimaid koolibussijuhte, kes on enda õlule võtnud vastutuse tagada koolilaste turvaline tee kooli ja koju,“ rääkis Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner konkursist.

Eesti Maanteemuuseumi ja Õpetajate Lehe korraldatud konkursile laekus 53 ettepanekut 14-st maakonnast. Ettepanekuid tegid nii koolijuhid, õpetajad, omavalitsused kui õpilased ise. Neis tõsteti esile enim juhtide professionaalsust ja tähelepanelikkust turvalisuse tagamisel liikluses, aga ka bussijuhi iseloomuomadusi, mis näitavad, et bussijuhi töö on palju rohkemat kui pelgalt roolikeeramine. „Küll võetakse laste sünnipäevadel bussis laul üles, tänavanurgalt korjatakse peale hilisemad ärkajad, halva ilmaga saavad bussi peale ka külamemmed ning õnnetuse korral antakse kiirelt esmaabi,“ loetles Valner.

Ettepanekute seast valis Eesti Maanteemuuseumi, Maanteeameti liiklusohutuse osakonna, Teede Tehnokeskuse ning Õpetajate Lehe töötajaist koosnev žürii välja seitse enim eeskuju väärivat bussijuhti. Parimateks valiti Osula ja Sõmerpalu põhikooli ning Sõmerpalu lasteaia bussijuht Kalle Kreevald, Mati Sõrmus (Tartu Maarja Kool), Margus Laidmets (Oru Kool), Igor Raju (Varstu lasteaed Sipelgas, Krabi Kool), Sirje Karus (Oru Põhikool), Vello Remmel (Surju Põhikool) ning Aivar Saarpere (Käru Põhikool).

Eeloleval laupäeval toimub Eesti Maanteemuuseumis konkursi lõpuüritus, kus tänatakse kõiki koolibussijuhte ning pärjatakse parimaid. Kõik bussijuhid on kohale palutud koos peredega. Lisaks toetab muuseumi koostööpartner Teede Tehnokeskus omakorda seitsme bussitäie laste tulekut maanteemuuseumisse tasudes nende transpordikulud. „Loodame siis meie hinnatumaid koolibussjuhte taas Varbusel näha,“ lisas Valner.

Tänuüritus algab 24. jaanuaril kell 13.

Allikas: Eesti Maanteemuuseumi

Tööd alustab suusabuss Munaka Express

Alates 20. jaanuarist kaheksa järgmise nädala jooksul on talispordi fännidel võimalik Tartust suusabussiga Munakale ja tagasi sõita. Ja seda täiesti tasuta!

Väljumised on igal teisipäeval ja neljapäeval. Kell 17:00 Tartu Lõunakeskus > 17:15 Vanemuise alumine parkla > Munakas Sport Resort, Väike-Munamäe Suusakeskus (saabumine kell 18:00). Kell 20.15 Munakas Sport Resort > Tartu (saabumine 21:00 Vanemuise alumine parkla & 21:15 Lõunakeskus).

Suusabussiga reis on suusatajatele eelregistreerimisel tasuta, suusabuss viib mäesuusatajad, lumelaudurid & murdmaa huvilised Väike-Munamäe parklasse. Väike-Munamäel on võimalik suusatada valgustatud nõlvadel kuni 20:00, avatud on ka sportnõlv ning freestyle park. Mööda valgustatud kergliiklusteed või maratoni rada, saab suusatada Tehvandi murdmaa radadele (1km)

Tähelepanu! Kohtade arv on bussis piiratud! Eelregistreerunud talispordi harrastajatele garanteeritakse 59 kohta.

Registreerimiseks tuleb Väike-Munamäe Suusakeskuse kodulehel täita registreerimisvorm ja vajutada avaneval ürituse lehel Liitu! (Vorm http://www.munakas.ee/2015/01/suusabuss-munaka-express/)

Suusabussiga sõidutavad: Tartu Linnavalitsus, Tartu Lõunakeskus, Tartu Mill, Otepää Vallavalitsus, Munakas Sport Resort

Allikas: Väike-Munamäe Suusakeskus

Monika Otrokova
Otepää Vallavalitsus/