Erkki Peetsalu

Vanemuises etendub lastelavastus „Totu kuul“

Vanemuise väikeses majas esietendub sel laupäeval, 16. novembril uuslavastus lastele – „Totu kuul“, mis viib noorema teatripubliku lavategelaste seltsis lustakale reisile Kuu peale.

Nikolai Nossovi samanimelise raamatu põhjal valminud „Totu kuul“ on fantaasiarikas, lustakas, seikluslik ja samas ka mõtlemapanev ulmemuinasjutt, mis saab alguse sellest, et marakann Totu ja teised Lillelinna marakannid on otsustanud Kuule sõita, ehitanud vägeva kosmoselaeva ja pannud kokku parima lennumeeskonna eesotsas Taibuga. Kuid nagu muinasjuttudes ikka, ei lähe kõik nii nagu plaanitud. Ulmelist rännakut Kuule saadavad nii lustakad kui ka üsnagi ohtlikud seiklused, mis tekivad enamasti Lillelinna marakannide ja Kuu elanike erineva elukorralduse tõttu.

Lavastaja Kaili Viidas: „”Totu Kuul” kuulub minu lapsepõlve lemmikute hulka. Lugesin korduvalt juba isa poolt kapsaks loetud raamatut. Mind võlusid Totu lugude illustratsioonid ja seikluslikkus. Paljude jaoks võrdub “Totu Kuul” raamat kapitalistliku ja sotsialistliku maailmasüsteemide kriitilise kõrvutamisena. Mina ei pööranud sellele tähelepanu ei lapsepõlves ega tee seda ka praegu. Keskmes on igihaljad ja inimlikud teemad nagu sõprus, teineteise mõistmine, andestamine, empaatilisus. Oluline on lastele ja miks mitte ka täiskasvanutele meelde tuletada, et iga inimene on võimeline suurteks tegudeks. Maailma vastu tuleb tunda huvi, tuleb olla uudishimulik ja just see on asi, mida peaksime õppima “Totu Kuul” marakannidelt.“ Loe edasi: Vanemuises etendub lastelavastus „Totu kuul“

Uhkõ massin Varbusõl kaemisõs

Seod paraatmassind ZIS-110B saa kaia suurõtiimuusõumin. Jaanuse Einari pilt, Uma Leht

Varbusõl saa Eesti suurõtiimuusõumin kaia Eestin ainukõist 1956. aasta paraatmassinat ZIS-110B, mille väärtüses või olla puul miljonit eurot.

«Seo oll’ meistril Jaanusõ Heinol tõnõ sääne «paraadi kuning» tetä,» andsõ teedä meistri poig Jaanusõ Einari, Eesti suurõtiimuusõumi vanno asjo kõrdategijä (restauraator). «1986. aastal ehit tä üles kinnidse kerega limusiini, a seo om vallalinõ paraatfaeton.»

Massina ülesehitämises läts’ meistril aigu 12 aastakka. Jaanusõ Einari selet’, et joba juppõ otsmisõ pääle läts’ aastit aigu.
«Jupi omma saadu Rootsist, Vinnemaalt ja nii 30% om täl esi perrä tettü,» kõnõl’ Einari. Jaanusõ Heinol oll’ edimädsenä käen kinnine kere, a raami sai tä vallalidsõ massina uma.

«Niisis ehit’ki tä kinnitsest massinast vallalidsõ,» selet’ Jaanusõ Einari. «Kõik oll’ õigõ, selle et tehassõn tetti noid massinit kabriolettena kah. Olli tehassõ joonissõ, mille perrä sai puudu olõva jupi perrä tetä vai tõisi juppõ seo massina külge passita.» Loe edasi: Uhkõ massin Varbusõl kaemisõs

Vaheoja Indrek: nuudli ja hapanu piim miildüse kõigilõ

Vaheoja Indrek minevä aasta Mooste mõisakarnõvalil. Ilvesse Aapo pilt, Uma Leht

Põlvast peri Vaheoja Indrek (35) om üleüü ilmakuulsas saanu Winny Puhhi laulumiis. Umma suuvärki pruuk tä Raadio 2 hummoguprogrammih ja TV 3 saatõh «Kodumäng». A umma kodoliina ega -kiilt tä olõ-i är unõhtanu. Võro keele nädälil mulgahtas Indrek Raadio 2h umah keeleh ja oppas egä päiv umalõ seldsilidsele selges üte võrokiilse sõna.

Kiä sa olõt?
Ma olõ harilik Lõuna-Eesti inemine, kiä om tüü peräst Tal’nahe kolinu. Ega taal liinaelol ka midägi hätä olõ õi. Mu esä ütel’ vanast niimuudu, et pojal lätt häste, om liinan korgõ kotussõ pääl pasatskis.

Winny Puhh, mille ti Põlvan sõpruga teiti, sai kuulsas päält 20 aastat ullitegemist, ku Eesti Laulu finaali jõudnu lugu ilmah silmä jäi. Säält edesi tulli sis Pariisi moodunätäl, maailma kõgõ andsakambas bändis kuulutaminõ jne. Kuimuudu nuu juhtumisõ su ello muutnu omma?
Ei olõ midägi muutnu, elo lätt iks sammamuudu edesi.

Sait õkva reklaamiagõntuuri Age McCann loovjuhis. Midä sääl luuma nakkat?
Ma kirota ja tsehkendä ja tii reklaamõ.

Kuimuudu sa «Kodumängun» umma krõpõt suuvärki är pruuksõt? Kas inemise hiitü tuust är kah?
Ei olõ kiäki är hiitünü. Ma iks mõista hinnäst tagasi kah hoita, ku vaia.

Kuis latsõpõlv om sinno mõotanu?
Latsõn ma elli Põlva liinan, a egä suvi ollimi sõsaraga vanaimä man Võro liinan kah. Roitsõmi mõtsu pite ja kävemi leeväkombinaadi man Kakukesen» lämmind saia ja limonaati ostman. Õnnõlik latsõpõlv vai niimuudu.
Et perren om viil väikumb veli kah, sõs kõgõ suurõmb asi, mis ma kotost saanu olõ, om tuu, et piät tõisiga rehkendämä, et olõ-i esi ilmanaba. Esä-imä opsiva süvvä tegemä ja kraamma kah, nii et peris nälän ja kõrvuni sita seen ma elämä ei piä.
Loe edasi: Vaheoja Indrek: nuudli ja hapanu piim miildüse kõigilõ

Tulekul vabaühenduste üleriigiline ühisnädal

25. novembrist 1. detsembrini toimub üle Eesti ühisnädal “Põnevad vabakonna ühistegevused üle Eesti ja Sinu kodukohas!”.

Võrumaal on nädala õnnestumisse panustamas tervelt 13 maakonna vabaühendust: MTÜ Südamest, noorsooühing Rõuge Noorteklubi, MTÜ Kodukotus Parksepa, Võru Pensionäride Päevakeskus, MTÜ Võluvõru, MTÜ Misso Avatud Noorteklubi, MTÜ Looduskool, MTÜ Revolutsioon, MTÜ Tule Maale, Vana-Võromaa kultuurikoda, Europe Direct teabekeskus – Võru, MTÜ Piiriveere Liider, Võrumaa Arenguagentuur SA.

Põnevaid tegemisi jagub üle maakonna. Ürituste seast leiab näiteks traditsioonilise mittetulundusühenduste sügiskonverentsi, silmapaistvamate ühenduste tunnustamise, tänavakunstnike- ja joonistusvõistluse näituse, leadergrupi strateegiapäeva, võimaluse jälgida Rõuge TV otsesaadet, võtta osa traadi- ja pärlitööde õpiringist, osaleda seltskonnalaulupäeval, arutleda noortega tegutsemise või mittetegutsemise üle, osaleda harjumuste õpitoas, Peruu kultuuriõhtul, matkata Meenikunno rabas. Koolidesse on meie ühendused suunanud samuti üritusi, näiteks toimub MTÜ Südamest eestvedamisel Meremäe koolis ja lasteaias teatraalses võtmes üritus tervislikust toitumisest, liikumisest ja mõttelaadist, Puiga, Sõmerpalu ja Osula põhikoolis arutelu kooliõpilastega teemal, kuidas võtta aktiivselt osa ja luua midagi uut meie ühtses elukeskkonnas.

Ühisnädala eesmärgiks on väärtustada inimeste koosloomist, algatusvõimet, vastutusjulgust ning teadlikkust. Meie riik ja kõik, mis meie ümber on, on meie ühine asi. See on meie vastutada – valida, arvamust avaldada ning ise ära teha.

Ootame Ühisnädala sündmustest aktiivset osavõttu, programm on leitav: www.uhisnadal.ee
Ühisnädala toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: Võrumaa Arenguagentuur

Analüütikute hinnangul on Eesti noortes äratatud teadushuvi hoogsalt

Eestis on viimastel aastatel hoogsalt tegeletud noorte teadushuvi äratamisega, selgub täna avaldatud Praxise analüüsist, mille tellis Eesti Teadusagentuur.

Analüüs toob välja, et aastail 2007–2011 on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas toimunud enam kui 250 noortele mõeldud algatust või projekti, mille eesmärk on olnud soodustada noortes huvi teaduse ja tehnoloogia, teadlase ja inseneri elukutse vastu. Igas vanuses noortel on olnud võimalus võtta osa väga erinevatest võistlustest, töötubadest, teadus- ja tehnoloogiapäevadest, näitustest ja kursustest. Vaadeldud ajavahemikus lisandus hulgaliselt uusi teaduse populariseerimise tegevusi ja nende korraldajaid.

„Tore on tõdeda, et ligi pooled Praxise analüüsitud teadushuvi äratavad tegevused on olnud üle-eestilised. Igas Eesti piirkonnas on leidunud lastele ja noortele vähemalt mõni võimalus teha midagi teaduse ja tehnoloogiaga seotut,” märgib analüüsi üks autoreid, Praxise analüütik Laura Kirss. Ta lisab, et iseasi on see, kas noored ja nende juhendajad või vanemad on need võimalused üles leidnud.

Ohuks peab analüütik seda, et vaadeldud tegevuste seas oli vähem neid, mis kestsid kauem ja tekitasid osalejas sügavama isikliku huvi, rohkem oli ühekordseid üritusi ja projekte. Selgus, et palju oli üksiktegevusi, mis tekitasid teatud tegevuse või valdkonna vastu huvi, kuid nende lõppedes ei leidunud jätkutegevusi, mis arendanuks õpilase huvi edasi. Suurem osa tegevusi on seni olnud mõeldud kolmandale kooliastmele ja gümnaasiumile, jättes tagaplaanile nooremad õpilased.

„Need asjaolud võivad takistada sügavama teadushuvi tekkimist,” tõdeb Kirss. Ta rõhutab, et kui õpilasel ei teki oma huvialavalikuid tehes varakult võimalust teadushuvi arendavaid tegevusi valida, võib teadushuvi jäädagi välja arendamata ja see võib omakorda peegelduda hilisemas karjäärivalikus. Loe edasi: Analüütikute hinnangul on Eesti noortes äratatud teadushuvi hoogsalt

Osale Räpinas jäätmetekke vähendamise nädala loodusõhtul ja õpitoas

Kolmapäeval, 20. novembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) jäätmeteemaline keskkonnaõhtu.

16.-24. november peetakse üle-euroopalist jäätmetekke vähendamise nädalat, sel nädalal tutvustatakse tavapärasest rohkem lihtsaid võimalusi, kuidas igapäevaelus liigsele jäätmetekkele piir panna. Selleks et saada ülevaate jäätmekäitluse põhiprotsessidest tutvume seekordsel keskkonnaõhtul keskkonnamaja jäätmeteemalise ekspositsiooniga. Keskkonnaõhtul osalemine on tasuta.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Keskkonnaõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Neljapäeval, 21. novembril algusega 18.00 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) õpituba “Alternatiivmaterjalidest jõulupuu meisterdamine”

Juhendab Urmas Udso. Urmas Udso on Räpinas elav korvipunuja, kes on käsitööd teinud juba aastaid ning kes kasutab oma töös peamiselt oksi ja muid puujääke; ka metsviinapuu varsi, humalat ja kõikvõimalikke tarnheinu ning punub nendest näiteks korve, kübaraid, lillepiirdeid ja lumekingi ehk räätsasid.

Töötoas osalemine on tasuta. Vajalik eelregistreerimine telefonil 799 0914 (töötoas saab osaleda 12 inimest). Õpitoa korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Allikas: Keskkonnaamet

Hiite kuvavõistluse lõpuni on jäänud kaks päeva

Veel täna-homme on võimalik saata Hiite kuvavõistlusele ülesvõtteid ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Võistlusele on välja pandud hulk toredaid auhindu. Samas on see hea võimalus ka ise kaasa aidata pühapaikade märkamisele ja väärtustamisele.

Hiite kuvavõistlus kestab kuni 31.10. (kaasa arvatud). Piltide saatmist ei maksa siiski päris viimasele päevale jätta. Aeg ajalt ikka juhtub, et mõnel saadetud pildil ei ole looduslik pühapaik ning selle asemel on tarvis saata mõni teine pilt. Ette võib tulla ka tehnilisi tõrkeid.

Seni saadetud pildid, võistluse juhend ja piltide üleslaadimine: http://www.maavald.ee/kuvad/

Kuni 31.10. saab Maavalla kojale esitada ka ettepanekuid tänavuse aasta Hiie sõbra nimetamiseks ning hiiesõbralike ettevõtmiste tunnustamiseks.

Allikas: Ahto Kaasik

Eestit külastab iiri jutuvestja Clare Murphy

Dublinist pärit jutuvestja Clare Muireann Murphy repertuaaris on müüte, legende, folkloori, valme, isiklikke lugusid ja omaloomingut. Foto: rahvakultuur.ee

Jutupühad on liikuv püha – kohe, kui siia maile juhtub tulema mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on ka aeg jutupühadeks. Seekord on Jutupühade külaliseks iiri päritolu jutuvestja Clare Muireann Murphy, kes esineb 3. novembril kell 18 Tallinnas, Kloostri aidas toimuval jutuõhtul ja juhendab ka 4.-5. novembrini toimuvat õpituba Rahvakultuuri Keskuses.

Jutupühad on välja kasvanud Rahvakultuuri Keskuse juures tegutseva jutukooli tegevusest. Jutukool on üle kahekümne aasta aidanud hoida eesti jutuvestmistraditsiooni ja tutvustanud seda jõudumööda ka mujal maailmas: Šotimaal, Rootsis, Ungaris, Hispaanias, Itaalias, Belgias, Prantsusmaal ja mujal. Jutukooli eestvedaja Piret Pääri sõnul sündis Jutukool vajadusest tutvustada meie oma rahvapärimust. „Mitu põlvkonda on üles kasvanud koos klassikaliste muinasjuttudega, nagu „Tuhkatriinu”, „Okasroosike” ja teised. Tõdesin kurvalt, et jutustatav muinasjutupärimus tihti sellega piirdubki. Ajapikku laienes jutuaines muinasjuttudelt pere- ja kodukohapärimusele ning inimese isiklikele lugudele. Lugudele meie enda elust ja ümbritsevast,“ ütles Piret Päär. Loe edasi: Eestit külastab iiri jutuvestja Clare Murphy

Vapramäe Loodusmajas algab säästva eluviisi koolitussari

Laupäeval, 9. novembril kell 11.00 algab Vapramäe Loodusmajas säästva eluviisi koolitussari kõigile huvilistele. Esimesel korral tehakse sissejuhatus looduslikku ehitusse ja kõneldakse looduslikest ehitusmaterjalidest.

Ühiselt otsitakse vastust küsimusele: miks eelistada looduslikku ehitust? Teemaks looduslike materjalide ajalugu ja looduslike materjalide kasutamine täna; savi, lubi ja puit ehitusmaterjalidena.

Koolituse viib läbi Kati Männik, traditsiooniliste materjalide spetsialist-koolitaja. Koolituste kestvused 3-4 tundi.
9. nov koolitusele registreerimine ja info triinu@vvvs.ee, telefonil 5254 172.

Järgmised koolitused:
23. november „Looduslikud värvid“
Sise- ja välisvärvid
Kaseiin- ehk kohupiimavärv, lubivärv, munaõlitempera, linaõlivärv, keeduvärv
Looduslike värvide ajalugu ja valmistamine
Segame läbi erinevad värvitüübid ja keedame traditsioonilist keeduvärvi ehk rootsi värvi.
Loe edasi: Vapramäe Loodusmajas algab säästva eluviisi koolitussari

Homme algab mõtluskontsertite sari “Hingekristallid”

Novembrikuu jooksul toimub rida meditatiivseid kontserte sarjas “Hingekristallid”. Hingedeaja kontserdid on kantud igavikulistest helidest ning esivanemate pärandist.

Tarmo Tabas (laul, raamtrumm, lüüra), Toivo Sõmer (lauto, seto kannel, lüüra) ja Aivar Täpsi (laulvad kristall-helikausid, gong) esitavad meditatiivseid improvisatsioone regilaulu, rahvakoraalide ja gregooriuse laulu teemadel. Lisaks erinevatele rahvapillidele on kontserdil instrumentideks laulvad kristall-helikausid, mille helid mõjutavad meie keha ning teadvuse
erinevaid tasandeid. Helid viivad meid alateadvuse piirimaile kohtuma meie tõelise väega ja lisavad lauludele ajatumat mõõdet.
Helide valguses löövad meie sisemised kristallid eriliselt helenduma. Ruum, kus kontsert toimub, muutub eriliselt pühalikuks ja ülendavaks.

Pühakutepäeval 01.11.2013 kell 18.00 Peetri kirikus, Tartus.
Mardipäeval 10.11.2013 kell 14.00 Maarja-Magdaleena rahvamajas, Jõgevamaal.
Mardipäeval 10.11.2013 kell 17.00 Alatskivi lossis, Tartumaal.
15.11.2013 kell 20.00 Sänna Kultuurimõisas, Võrumaal
Taassünnipäeval, 16.11.2013 kell 17.00 Walge Galeriis, Paides

Korraldajad tänavad Eesti Kultuurkapitali Hingekristallide kontsertsarja toetamise eest.
Hingedeajal süütame küünla lahkunutele. Mõtiskleme kaduva ja igavese üle.

Allikas: MTÜ Tähevalgus

Eesti ja Läti koostöö loob piirialade elanikele uusi võimalusi

Regionaalminister Siim Kiisler kohtub täna Cesises oma Läti kolleegiga. Kohtumisel on aruteluks kahe riigi koostöö raudteetranspordi arendamisel ning ülepiiriliste teenuste tarbimisel.

„Piirialadel elavate inimeste jaoks on oluline, et nii tihedalt seotud riigid oma teenuste korraldamisel ja arengu planeerimisel teeks tihedat koostööd. See loob neile inimestele täiendavaid võimalusi nii tööks kui teenuste tarbimiseks,“ ütles regionaalminister Kiisler. Ta tõi näiteks maksuarvestuse, kus tõhus dialoog kahe riigi vahel on andnud inimestele käegakatsutavaid tulemusi – alates 2012. aastast ei pea Lätis elavad ja Eestis töötavad inimesed kompenseerima tulumaksumäärade erinevusest tekkinud vahet.

Kiisleri sõnul on riikidevaheline koostöö Lätiga väga hea, kuid sellele vaatamata kerkib üles ka lahendamist vajavaid probleeme. „Meil tuleb leida lahendus Valga kutseõppekeskuses lätlaste õpetamisega seotud probleemistikule ja käivitada sujuv piiriülene patsientide vaba liikumine,“ tõi minister välja.

Eesti-Läti ministeeriumite vahelise piiriülese koostöö tõhustamise komisjoni moodustati 2004 aastal. Komisjon kohtub kord aastas. Komisjoni tööd juhib Eesti poolt regionaalminister, Läti poolt keskkonnakaitse ja regionaalarengu minister. 2013. aastal juhib komisjoni tööd Läti regionaalminister.

Kohtumisel arutati ka RailBalticu arendamisega seonduvat ning samuti kiire rongiühenduse käivitamist Tallinn-Valga-Riia suunal. Piiriülese koostöö tõhustamiseks on moodustatud kahe riigi erinevatest valdkondlikest ekspertidest ja riigiasutuste esindajatest koosnevad neli töörühma – sotsiaal- ja meditsiiniteenuste, transpordi, energeetika ja keskkonna, hariduse, turismi ja spordi ning tööjõu piiriülese liikumise ja maksustamise töörühm. Töörühmad valmistavad ette ühised meetmeid ja tegevusi oma valdkonna arendamiseks ja kitsaskohtade eemaldamiseks.

Allikas: Siseministeerium

Maaelu arengukava saab juurde ligi 70 miljonit eurot

Põllumajandusministeerium tutvustas eile maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjonile ettepanekut suurendada maaelu arengukava rahastamist ligi 70 miljoni euro võrra.

Otsetoetuste arvelt lisandub ettepaneku kohaselt maaelu arengukavasse 40 miljonit eurot ning varem maaelu arengukava vahenditest otsetoetustele planeeritud 19 miljoni eurot. 4,9 miljoni euro võrra suureneb Euroopa Liidu poolne rahastamine ja viimase kahe punktiga kaasneb ka Eesti riigi poolse kaasrahastamise suurenemine. Kokku plaanitakse maaelu arengukava rahastamist suurendada ligi 70 miljoni euro võrra.

„Ministeeriumi ja põllumajandusorganisatsioonide ühine seisukoht on olnud, et toetused peavad jõudma nende tootjateni, kes ka reaalselt põllumajandussaadusi toodavad,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Täiendavate rahaliste vahendite lisamine maaelu arengukavasse võimaldabki suunata toetused aktiivsetele tootjatele ning toob tervikuna rohkem investeeringuid põllumajandusse ja maapiirkondades majandustegevuse mitmekesistamisse.“

Ettepaneku kohaselt lisatakse vahendeid keskkonnasõbraliku majandamise, loomade heaolu, põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise investeeringute, maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringute, kiviaia taastamise ning teadmussiirde ja teabe toetustele. Loe edasi: Maaelu arengukava saab juurde ligi 70 miljonit eurot

Latsõ teivä esi kamma

Edimäne kamapruuvminõ. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht

Pokumaa vahtsõnõ ettevõtminõ «Kamakõrd» kuts 5.-7. klassi latsi esi kamma tegemä, luudust kaema ja regilaulu laulma.

Minevä neläpäävä tull’ edimädsenä kamateko opma Tarto liinast kommertsgümnaasiumi 5b klass. Kamateo iistvidäjä Zimmermanni Ursula juhatusõl lätsi latsõ Pokukoja mant regilaulu lauldõn Padasuumäele. Edimält kaeti üle talohuunõ-ait ja suidsusann. Suurõmbalõ jaolõ liinalatsilõ oll’ edimäne kõrd suidsusanna sisse kaia ja nii mõnigi tull’ säält vingun nõnaga vällä. Lambidõ ja kitsi kopli man mängiti maaha ka üts «Hobõsõmäng».

Inne ku tarrõ minti ja kama jahvatamisõs läts’, pidivä latsõ är tundma esisugudsõ vilä, nii lihtsäle pessedü ku röstidü terä. Kesvä, kaara ja rüä vaihõl vaihõtegemine oll’ latsilõ peris keerolinõ. Nissu, hernit ja upõ oll’ lihtsämb är tunda.
Kohviveskiga jahvatõdi ütenkuun kama jaos kats ossa nissu, rükä ja hernest, üts osa kesvä ja puul ossa upõ. Sis sai uma tüü tulõmit maitsma naada. Pernaanõ Kõlleri Mariina tõi kaussõga keefiri ja tsukru lavva pääle. Kes tahtsõ, sai ka mustikit kama sisse panda.

Umatettüt kamma seivä kõik peris hää meelega. Mõni poiskõnõ sei esiki neli kausikõsõtäüt – tühi kõtt om õks kõgõ parõmb kokk. Üts nuurmiis arvas’, et keefir tsurk kama maitsõ är ja sei tuuperäst kamma niisama, mustikidega segi. Loe edasi: Latsõ teivä esi kamma

KÜSK avab vabaühendustele arenguhüppe taotlusvooru

Kodanikuühiskonna Sihtkapital kuulutab välja esimese vooru 2014. aastaks: vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoor, taotlemise tähtajaga 15. jaanuar 2014.

Vooru raames toetatakse projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma ühenduse arenguvajadustest ning selle põhjal koostatud tegevuskava oma tegevusvõimekuse suurendamiseks, et toimida professionaalselt ja tõhusalt.

Toetust saab küsida kuni 10 000 eurot projekti kohta (kuni 90% eelarve abikõlblikest kuludest), projekti abikõlblikkuse periood on 1. aprill 2014 – 31. märts 2015.

Taotlema on oodatud nii piirkondlikult kui üleriigiliselt tegutsevad vabaühendused, taotlusi hinnatakse kahes grupis eraldi. Toetust saab taotleda vähemalt üheaastane avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, kes ei ole avaliku sektori ega äriühingute valitseva mõju all.

Teave taotlustingimuste kohta, taotlusvormid ning muu taotlusvooru info on leitav siit: www.kysk.ee/taotlusvoorud/ah14

Allikas: KÜSK

Tuntud hääleõpetaja korraldab töötoa Sännas ja Tallinnas

Järgmisel nädalal külastab esmakordselt Eestit tuntud laulja, hääleterapeut ja tervendaja Kishti Tomita Touré, kes viib läbi kaks helisevat töötuba – ühe Tallinnas Avaja keskuses ja teise Lõuna-Eestis Sänna Kultuurimõisas.

Põneva elukäiguga Kishti Tomita Touré on kogenud hääleõpetaja, tuntud laulja ja terapeut, vaimne teejuht ja tervendaja, kes on aidanud oma professionaalsete oskustega hääletöös ning kurgu ja keele massöörina nimekaid artiste, lauljaid ja näitlejaid, aga üha enam ka kõiki teisi, kellel ei ole muusikaga otsest seost, kuid kes on isiklik arengu teel jõudnud temani. Kishti erakordsete „keeleväänamise“ oskuste tõttu tuleb tema vastuvõtule inimesi eri paigust üle maailma.

Õhtune töötuba “Vabastav häälemeditatsioon”
Reede, 25. oktoober 2013 kell 18.00-21.00 Võrumaal Sänna Kultuurimõisas (Sänna küla, Rõuge vald). Osaluspanus 10 eurot (ettemaksuna hiljemalt 23.10.2013) või 20 eurot (tasudes kohapeal).

Päevane töötuba “Hääl – võimas töövahend sügavama kohalolu ja armastuse kogemiseks”
Pühapäev, 27. oktoober 2013 kell 10.00-18.00 Tallinnas Avaja keskuses (Müürivahe 17). Osaluspanus 70 eurot (ettemaksuna hiljemalt 23.10.2013) või 80 eurot (tasudes kohapeal). Loe edasi: Tuntud hääleõpetaja korraldab töötoa Sännas ja Tallinnas

Mälestused autoostust: Žiguli sai soetada ka toidupoest

Žiguli oli nõukogude ajal defitsiit. Foto: eastcars.ee

Kevadel Eesti Maanteemuuseumis alanud isiklike sõiduautodega seotud mälestuste kogumine on selleks korraks lõppenud. Mäletuste kogumise eesmärk oli saada infot eelkõige kasutatud autode musta turu kohta Eesti NSVs: kuidas neid osteti, kuidas müüdi ja vahetati.

Mälestuse kogumine oli üks osa maanteemuuseumi poolt läbiviidavast suuremast uurimisprojektist „Sõiduautode levik ja kättesaadavus Eesti NSVs“. Oma mälestusi oli võimalik jagada nii elektrooniliselt kui paberkandjal. Kokku jagas isiklike sõiduautodega seotud meenutusi, fotosid ja muid asjasse puutuvaid materjale 50 inimest.

Lisaks mälestustele said täiendust ka muuseumi kogud. ”Muuseumisse saadeti huvitav, 1960. aastate lõpus reportermakiga salvestatud helifail, millel perekondlikke ja muid tähtsamaid sündmusi talletada armastanud härra tutvustab külla tulnud sõpradele oma äsja soetatud Zaporožetsit,” rääkis maanteemuuseumi teadur Mariliis Hämäläinen.

Kasutatud auto kasuks otsustati enamasti seetõttu, et lootus uue auto ostuks vajalikku luba saada puudus. ”Nii näiteks räägib 1963. aastal sündinud mees, et kasutatud auto soetati 1988. aastal just seetõttu, et noorel inimesel puudus võimalus autoostuloa saamiseks. Auto osteti Eestist ning selle leidmine võttis aega kaks nädalat. Auto maksis umbes 3700 rubla ning vajalik summa saadi koos abikaasaga kogutud säästudest ning pulmadeks kingitud rahast,” vahendas Hämäläinen.
Loe edasi: Mälestused autoostust: Žiguli sai soetada ka toidupoest

Eesti mahepõllumajanduse turustusvõimalused avarduvad

Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.eu

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Ida-Virumaal Avinurmes tulundusühistu Wiru Vili maheviljaterminali avamisel, et Baltikumi suurim mahetootjate ühiselt rajatud viljaterminal tõstab Eesti mahepõllumajanduse konkurentsivõimet.

„Selline rahvusvahelisel tasemel ainulaadne viljaterminal annab Eesti mahetoodangule uue kvaliteedi – varem kuivatamise või ladustamisega kimpus olnud mahetootjad saavad nüüd oma vilja ka turustada mahedana ja seeläbi saada oma toodangu eest ka kõrgemat hinda,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder. „Ka praegu koostatav mahepõllumajanduse arengukava keskendub suuresti sellele, kuidas Eesti mahetoodang jõuaks mahedana töötlemisse ja sealt ka mahemärgisega juba poelettidele. Täna avatud maheviljaterminal aitab meid sellele eesmärgile lähemale.“

Terminalis saab säilituspunkrites hoida 10 000 tonni ja puistepinnal 7000 tonni vilja, kuivati võimsus on 60 tonni tunnis. Sellega loob terminal võimaluse Eestis toodetud mahevilja koondamiseks, et seda kindlas kvaliteedis ja piisavas koguses turustada.

Maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot, millest 1,9 miljonit eurot moodustas maaelu arengukava 2007-2013 toetus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Neli julgõt mõtsatsiidsot Urvastõ-mail

Ilvessepere Uhtjärve Nõiariigin. Dregeri Taavi pilt, Uma Leht

Urvastõ kihlkunnan Uhtjärve ürgoru perve pääl om Nõiariigi turismitalu rahvalõ olnu viimätsil nädälil silmäilus ilvesseimä üten kolmõ pojaga.

«Imä istus ja poja mürräse timä ümbre,» kõnõl’ Nõiariigi pernaanõ Vahteli Maria. «Säälsaman toimõndas viil kitsõpere, kedä ilvesse kah hoolõga silmän hoitva.»

Minevä kolmapäävä olli ilvesse nii julgõ, et perrerahvas näkk’ näid terve päävä. Ilvesse tulli eski tii pääle.

«Ruusatii, midä müüdä Nõiariiki saa, om korgõmba perve pääl ja ku massin tull’, sis kõndsõ nä väega aigupite ja mängelden hainamaa pääle,» selet’ Vahteli Maria. «Perremiis sõit päävän mitmit kõrdu edesi-tagasi ja timä massinat ilvesse inämb ei pelgä, jääse uudistama.»

Harju Ülle, Uma Leht

Viljandis tuleb Eesti kaasaegse kunsti näitus

Esmaspäeval, 21. oktoobril kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis vaatemänguline Eesti kaasaegse kunsti näitus, mis sündis Viljandi kunstikooli ja Viljandi Gümnaasiumi ühise kuraatorikursuse tulemusena. Kursust juhendasid Eve Kiiler ja Monika Mändmaa.
Kõige põnevamad tööd valisid näitusele kümnete kunstiteoste hulgast 11.-12. klassi õpilased. Näituse läbivaks teemaks on inimese suhe loodusega.

Näha saab töid fotodest installatsioonideni. Autoritest on esindatud Eesti kunsti suurkujud Peeter Laurits, Raul Meel, Ene-Liis Semper, Jaan Toomik, Sigrid Viir jt.

Koolirühmadele korraldatakse galeriitunde, mis aitavad kaasaegset kunsti paremini mõista. Veel on plaanis kohtumised kunstnike ja kunstiteadlastega. Vaatajamängus osalevate külastajate vahel loositakse välja auhind. Näitusele on oodatud kõik huvilised, aga eriti kooliklassid koos õpetajatega.

Allikas: Sakala Keskus

Lasila mõisakool sai uue klaveri

Homme saab piduliku lõpetuse agentuuri Corelli Music suvine menusündmus, heategevuslik kontserdisari „Eesti mõisad 2013″. 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates toimunud kontserdid pakkusid publikule ja metseenidele võimaluse toetada veebruaris 2013 asutatud Lasila mõisakooli klaverifondi. Reedel, 18. oktoobril kell 14 toimub Lasila Põhikooli saalis uue klaveri esitlus. Nii kiire eesmärgi täitumine on 15 aastat toimunud kontserdisarja “Eesti mõisad” ajaloos esmakordne.

Uus ja heakõlaline klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti, aga pakub ka võimaluse ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt, aidates kaasa ajaloolise mõisa kujunemisele kohalikuks kultuurikeskuseks.

Pärast sarja lõppkontserdil 28. juulil Lasila mõisakooli pilgeni kuulajaid täis saalis sarja jooksul kogutud summa üleandmist pani klaveri muretsemisele jõulise lõpp-punkti Rakvere Vallavalitsus, kes leidis puuduva summa katmiseks toetajad, lisas omapoolse panuse ning mõni päev tagasi jõudiski tuliuus klaver mõisakooli saali. Homsel esitlusel annavad väikese heliproovi Rakvere muusikakooli õpilased ja pianist Lembit Orgse, kes osales ka mõisakontsertidel klavessiinimängijana.
Loe edasi: Lasila mõisakool sai uue klaveri

Mahetootjad: Eesti mahetoidu sortiment peab laienema

Täna põllumajandusministeeriumis kogunenud uue mahepõllumajanduse arengukava koostamise töörühm leidis, et tarbijateni peab jõudma enam Eestis töödeldud mahetoitu. Kasvama peab ka Eestis töödeldud mahetoidu eksport.

„Laienema peab nii mahetoidu sortiment kui ka tarbijatele kättesaadavus,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Märkimisväärne osa Eesti mahetoodangust töödeldakse tavatoodanguna või eksporditakse toorainena. Peame suutma oma mahetoodangu kohapeal töödelda kvaliteetseteks ja põnevateks mahetoiduaineteks.“

Võimalustena mahetoidu kättesaadavuse parandamiseks nähti töögrupis eelkõige koostööd lasteasutustega, ühistulist tegevust ja alternatiivsete turustusvõimaluste arendamist. Ühiselt leiti, et toodete omahinna alandamiseks tuleb suurendada tootmismahtusid.

Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmises töögrupis arutatakse mahepõllumajanduse uue arengukava rakendusplaani.

Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning PRIA.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Mahemahlad valmivad looduse rüpes

Kaasiku mahetallu jõudmiseks tuleb Tartu-Jõhvi maanteelt kõrvale pöörates tükk maad mööda kruusateed sõita. Just selline paik sobib hästi mahetalu pidamiseks. Privaatses looduskeskkonnas valmivad Kaasiku Mahetalu õunamahlad ja kuivatatud õunaviilud.

Mahetalu peremehel Ago Kaasikul on maalähedane elustiil kogu aeg hinges olnud. „Olen maal sündinud ja kasvanud ja siis tundus kuidagi loogiline siin maal elades ka midagi tõsisemat teha,“ räägib peremees. Nii rajatigi 2010. aastal Soekülla 1,5-hektariline õunaaed, kus sobivate viljelemisvõtete leidmine käib peamiselt proovimise ja katsetamise teel.

Allikas: www.bioneer.ee

Laupäeval algab Rosmal koolitussari väikelapse arengust

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Koolituskeskus kutsub kõiki huvilisi liituma sellest laupäevast, 12. oktoobrist algava 3-osalise koolitussarjaga, mis keskendub väikelapse arengule. Koolitussari “Väikelapse (0-3) areng ja vajadused” tugineb Emmi Pikleri pedagoogikale ning lektoriks on lasteaiaõpetaja, õpetaja ja AMI koolitaja Käty Toommägi.

Koolitussarja põhiküsimuseks on: kuidas kasvavad lapsed, kes on algatusvõimelised, ennast usaldavad ja püsivad; millised on vajalikud eeldused, et lapsel kujuneks terve enesetunnetus?

Koolitus toimub kogemusliku õppe meetodil: lisaks lühiloengutele ühised arutelud, videofilmide vaatamine, grupitööd ja rollimängud. Töö aluseks on Lóczy väikelastekodus Emmi Pikleri ja tema kaastöötajate poolt ülesvõetud fotod ja videod seal elavatest lastest nii hooldus- kui ka mängusituatsioonides.

Koolitus koosneb kolmes moodulist, mis toimuvad järgnevalt:
”VÄLISEST TASAKAALUST SISEMISE TASAKAALUNI” / 12. oktoobril 2013, kell 10.00 – 18.00
”LÄHEDASEKS KASVAMINE” / 9. novembril 2013, kell 10.00 – 18.00
”LAS MA ARENEN ISE” / 7. detsembril 2013, kell 10.00 – 18.00

Koolitus toimub Rosma waldorfkoolis ja see on mõeldud nii õpetajatele kui ka lapsevanematele, kõik osalejad saavad tunnistuse.
Maksumus: ühe mooduli hind 25 eurot; seltsi liikmetele 5 euro (sisaldab koolitust, kahte kohvipausi ja lõunasööki)
Täpsem info ja registreerimine: rosmakoolituskeskus@gmail.com

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Reedel avatakse Võrumaa esimene waldorflasteaed

Waldorflasteaed Terve Pere Aed sündis lastevanemate eestvõttel. Foto: MTÜ Terve Pere Selts

Reedel, 11. oktoobril avab pidulikult uksed kodanikualgatuse korras sündinud Võrumaa esimene waldorflasteaed Terve Pere Aed, mis võttis esimesed lapsed vastu juba septembris. MTÜ Terve Pere Seltsi poolt loodud ja Võru vallas Parksepas tegevust alustanud lasteaed on kaheteistkümnes waldorfpedagoogikale tuginev lasteaed-lastehoid Eestis.

Võrumaa esimese waldorflasteaia Terve Pere Aed loomine on hea näide, kuidas lastevanemate idee rikastada maakonna haridusmaastikku ja luua uus waldorfpedagoogikal põhinev lasteaed, on kandnud vilja. Lasteaia loomine sai teoks tänu koostööle vanemate, Võru vallavalitsuse, Võru linnavalitsuse, Võru maavalitsuse, haridusametnike ja teiste toetajate vahel. Terve suvi läbi tegid lapsevanemad tööd, et remontida Võru vallalt kasutuseks saadud lasteaiaruumid mängukõlbulikuks ja kõigile nõuetele vastavaks.

Tänase lasteaia vanemad on koos käinud juba mitu aastat. Paari aasta eest alustati Võrumaal kodanikualgatuse korras Terve Pere Kooli loengusarjaga, kus kogenud waldorfpedagoog Heli Kudu jagas emadele-isadele nõuandeid väikelapse arengu toetamiseks. Loengutel koonduski lastevanemate tuumik, kes otsustas täita seni Võrumaa haridusmaastikul laiutanud tühimiku ning asus tegutsema waldorflasteaia loomise nimel. Selle aasta kevadel leiti tänu Võru vallale sobivad ruumid Parksepas, sügiseks olid ruumid remonditud ja koolitusluba käes. Tänu vanemate ettevõtlikkusele on nüüdsest võimalus ka Võrumaa noortel peredel valida peavoolu pedagoogika kõrval oma lastele waldorfpedagoogikale tuginev lasteaed.
Loe edasi: Reedel avatakse Võrumaa esimene waldorflasteaed

Algas üle-Eestiline mahepõllumajanduse algkursus

Pärnus toimub täna mahepõllumajanduse algkursuse teine koolituspäev. Üle Eesti toimub oktoobrikuu jooksul kokku 14 koolituspäeva, kus mahepõllumajandusega alustajatele tutvustatakse mahetaime- ja loomakasvatuse põhimõtteid ja nõudeid.

„Turunõudlus mahetoodete järgi ja turustusvõimaluste avardumine nii Eestis kui väljaspool on põllumajandustootjate seas saanud kaalukaks põhjuseks hakata tegelema mahetootmisega,“ ütles toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Mahedale üleminek pole pelgalt sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahendite ärajätmine, vaid nõuab eriteadmisi. Sellealast väljaõpet on veel paraku vähe.“

Koolitust korraldava Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuhi Airi Vetemaa sõnul tutvustatakse mahepõllumajandusega alustavatele tootjatele õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja antakse praktilisi teadmisi mahetaime- ja loomakasvatuse olulisemate aspektide kohta. „Koolitust viivad läbi pikaajalise kogemusega mahenõustajad, kes oskavad keerulisemad aspektid tootjale lahti mõtestada ja anda mahepõllumajanduse põhimõtetest tulenevaid soovitusi paremaks majandamiseks,“ selgitas Vetemaa.

Koolitusi korraldatakse igal aastal uutele mahepõllumajandusega alustajatele, kes peavad mahepõllumajandusliku toetuse saamiseks läbima kohustuslikuna nõuetekohase mahepõllumajandusliku tootmise algkoolituse. Vähemalt 12-tunnine põllumajandusministeeriumi korraldatud koolitus tuleb läbida kohustuse võtmise aasta 1. novembriks.

Mahepõllumajanduse algkursuse korraldab põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus (EMSA).

Allikas: EMSA