11. novembril on Varstu kultuurimaja osaline suures esilinastuste ahelas, mis katab kogu Eestimaa.
Tegemist on Kinobussi Filmitalgute rahvafilmi “Täitsa lõpp” esilinastusega, mis toimub 111-s kinos.
Film on suunatud eelkõige noortele, aga ideaalis võiks esilinastusest osa saada kõik elanikud, kellel vähegi võiks olla filmihuvi. Eesmärk on populariseerida kodumaist filmikunsti ning elavdada
Eesti valdade kultuurielu ja tuua elanikud kultuurimajja.
Augustis 2010 alguse saanud projekti, mis annab Tartu maakonnas elavatele inimestele võimaluse pöörduda tasuta nõu ja abi saamiseks võlanõustaja poole, tähtaega on pikendatud 2012. a novembri lõpuni.
Projekti eesmärk on majanduslanguse tingimustes võetud laenude või muude rahaliste kohustuste täitmisel raskustesse sattunud inimeste mitterahaline abistamine. Nagu paljude raskuste korral, on ka võlgade tekkimisel oluline probleemiga võimalikult kiiresti tegelema hakata ja mitte jääda ootama, et olukord kuidagi iseenesest laheneb. Võlanõustaja poole võiks julgelt pöörduda juba siis, kui võlad alles hakkavad tekkima – see võimaldaks ära hoida olukorra halvenemise ja võlakoormuse suurenemise.
Tartumaa elanikel, kes soovivad pöörduda võlanõustaja poole, palutakse sellest teada anda kohaliku omavalitsuse (valla) sotsiaalnõunikule või otse MTÜ Majandamisnõustaja võlanõustajatele e-posti aadressil majandamine@hot.ee . Nõustamine toimub kohaliku omavalitsuse ruumides.
Allikas: MTÜ Majandamisnõustaja
Ulatuslik tee-ehitus Vastseliina alevikus on nüüdseks seljataga. 2,56 miljoni euro eest remonditi üle kolme kilomeetri sõiduteid ning rajati sama palju jalg- ja jalgrattateid.
„Tänu tee-ehitusele paranes nii liiklusohutus kui ka -mugavus. Vana asfaltkate freesiti üles ning asendati uuega, mis muudab sõitmise alevikus märksa mugavamaks. Endised katkendlikud kõnniteed ei taganud jalgsi liiklejatele ohutut teekonda, nüüd aga ääristavad aleviku riigiteid valgustatud jalg- ja jalgrattateed,“ rääkis maanteeameti lõuna regiooni asedirektor Janar Taal.
Remonditi ligi 3,2 kilomeetrit sõiduteid ning rajati 3,5 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid. Ehitati kaks ringristmikku ja uus sild ning surnuaia juurde rajati parkla. Lisaks uuendati vee- ja kanalisatsioonitrasse ning asendati elektri õhuliinid maakaablitega, tänu millele on elektrikatkestuse oht edaspidi väiksem. Teeremondist saadud freespurust ehitati katted 11,5 kilomeetrile Võrumaa kruusateele. Nii sai tolmuvabaks tee Haanja ja Vastseliina vahel.
Remonditud riigimaanteede pidulik avamine toimub 14. oktoobril kell 13 Vastseliina aleviku uue silla juures.
Allikas: maanteeameti lõuna regioon
Uuskasutuskeskuse ja SmartPOSTi koostöös toimunud heategevuskampaania raames saatsid head Eesti inimesed SOS Lasteküla toetuseks mitmesuguseid koolitarbeid.
Saadetud pakkidest sai midagi kooliks vajalikku iga SOS Lasteküla koolilaps. Annetati nii pliiatseid, värve, paberit kui ka jalanõusid, ranitsaid ning muid koolis vajaminevaid esemeid.
Alates augustikuust oli kõigil võimalik saata SmartPOSTi pakiautomaatide kaudu heategevuslikke postipakke Uuskasutuskeskusesse. Paki saatmine maksis 1 euro ning saatmiskulu eest annetas SmartPOST samuti SOS Lastekülale vajalikke koolitarbeid.
„Laste silmis peegeldus siiras rõõm ja ootusärevus,“ rääkis Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska pakkide üleandmisel SOS Lastekülas valitsenud meeleolu kohta. „Suur aitäh kõikidele, kes kampaaniaga
kaasa tulid ning lastele rõõmu otsustasid valmistada.“
Sel aastal juba teist korda toimunud SmartPOSTi ja Uuskasutuskeskuse ühise heategevusliku koostööprojekti eesmärk on innustada inimesi ja pakkuda kõikidele võimalust ka ise käed külge lüüa, et abivajajate jaoks midagi ära teha.
SOS Lasteküla pakub perepõhist asenduskodu vanemliku hoolitsuseta lastele, et nad saaksid kasvada üles armastuse, austuse ja turvatunde õhkkonnas. SOS Lasteküla aitab lastel kujundada oma tulevikku ja annab oma panuse nende kasvamisel täisväärtuslikeks kodanikeks ja hoolivateks emadeks-isadeks.
Eestis on kaks lasteküla: Keilas ja Põltsamaal.
Toila vallas tegutsev Konju maanaiste selts, kes edendab kohalikku maaelu erinevate tegevuste kaudu, korraldab Toila vallas Voka alevikus olmehoone käsitöötoas kangakudumise õppepäevi tänavu aasta septembrist detsembrini.
Kangastelgede ja nende juurde kuuluvate osade soetamist toetasid kohaliku omaalgatuse programm ja Toila vallavalitsus eesmärgiga pakkuda võimalust õppida ühistegevusena kangakudumist ning õpetada järelkasvu kultuuripärandit hoidma.
Kangakudumist saavad õppida nii noored kui ka lapsed, miks mitte ka mehed. Kangastelgedel on võimalik kududa värvilisi kaltsuvaipu, kotte, patju oma äranägemise järgi ja oma materjalist. Lastekangastelgedel on võimalik kududa vöösid, linikuid, nukkudele tekke, salle.
Kangakudumise õppepäevi korraldatakse kindlasti ka tuleval aastal.
8. oktoobril kell 11 algab retk Vapramäe Vanema Vapperi jälgedes, kus saab teadmisi Vapramäe radadega seotud legendidest ja orienteerumisalaseid kogemusi.
Valmis tasub olla erinevateks üllatusteks sügiseses metsas! Algus Vapramäe Peedu-poolsest parklast (Tartumaa, Nõo vald), kestus 3 h, pikkus 3 km. Retk lõpeb väikese piknikuga. Retkejuhid Tiina Aidnik ja Tiina Kartau. Reg. tel: 5162117 Tiina Aidnik. Matkapäeva matkad on tasuta. Toetab SA KIK. Info www.vvvs.ee.
Triinu Pertels
Mooska talu perenaine Eda Veeroja sai esimese võidu eurobürokraatia üle – oma saunas suitsutatud liha võib edasi müüa.
Sannan suidsutõdut lihha või edesi müvvä – suidsulihasõbrast Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda sai edimädse võidu eurobürokraatia üle.
Lihasuidsutamisõ oppuisi kõrraldaja, kodokandin tettü söögi avvustaja ja turismitalo pidäjä Veeroja Eda tapõl’ keväjä veterinaar- ja toiduammõtiga, miä es lupa sannan suidsutõdut lihha edesi müvvä ja mõnõl tõsõl turismitalol küläliisile lavva pääle pandmisõs osta.
Et põhjõndus tundu Veeroja Edalõ ull’ – savvusannan tohe-i süvvä tetä, selle et sääl olõ-i kraanikaussõ, saa-i sainu mõskõ jne –, sis võidõl’ tä edesi. Tsiht oll’ saia luba liha savvutamisõs eräle sannan, kon inemise hinnäst mõsõ-i. Tuu luba om no käen.
«Hügieenisäädüs lupa sändsit kokkolepmiisi,» selet’ Veeroja Eda. «Ku ammõtnigu jääse rahulõ tuuga, kuis lihaga inne ja päält suidsutamist ümbre käütäs, sis passis savvusann liha kuumtüütlemise ruumis.»
Veeroja Eda om edimäne Eesti ettevõtja, kiä sändse lua sai. «Ei olõ olnu sändsit ettevõttit, kes noid tahtnu,» kõnõl’ tä. «A ku ma kai noilõ paprilõ otsa, sis ma sai arvo, mille – noid paprit niimuudu täütä, et veterinaar- ja toiduammõt rahulõ jääs, ei olõ lihtsä. Mul oll’ suvõl aigu, võtsõ kätte ja tei är.»
Paprõ saiva kõrda, a asi jäi iks saisma. «Ammõtnigu es julgu vai es mõista otsusta ja es taha kah väega,» ütel’ Veeroja Eda. «A sis tull’ appi trehvämine. Põllumajandusministri Võromaalõ tulõmisõ survõ all teivä Talina ammõtnigu otsussõ är: sannan savvutamist nä tunnistasõ, ku tuus om ehitet eräle sann. Tuu om pretsedent, mille perrä tõsõ saava kah naada umma asja ajama.»
A ütegi muu kotussõ päält ammõtnigu perrä ei anna: liha külmtüütlemine piät vastama Euruupa lihahügieeni nõudmiisilõ. «Piät olõma rossõvaba pinna, kimmä temperatuuriga ruumi, eski rõivakapp: ku ammõtnik tulõ ruumi kontrolma, piät tä saama sääl sälgä panda sanitaarrõiva,» selet’ Eda. Loe edasi: Sannaliha edimäne võit
25. oktoobril peetakse Tallinnas sotsiaalmeedia seminari „Avalik võim sotsiaalmeedias – kas sõber või kutsumata külaline?“
Seminari eesmärgiks on võtta vaatluse alla sotsiaalmeedia kasutamise olukord riigiasutustes ja arutleda selle üle, kuidas uusi kommunikatsioonikanaleid avalikkusega suhtlemisel tõhusalt kasutada. Seminari peamiseks sihtgrupiks on ametiasutuste pressi- ja infoosakondade spetsialistid.
Seminar leiab aset teisipäeval, 25. oktoobril algusega kell 10 Riigikogu teabekeskuses (Tallinn, Lossi plats 1). Seminari korraldab e-Riigi Akadeemia koostöös Riigikantseleiga. Seminar toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Seminarile osamiseks saab registreerida siin. Registreerimine toimub kuni saali täitumiseni (50 kohta), kuid mitte hiljem kui 21. oktoobri kell 17.
Märdikuu 19 pääväl (19.11.2011) peetäs Urvastõn ja Karilatsin savvusannapäivä.
Kell 10 naatas pääle Urvastõ seldsimajan kõnõlõmisõga, midä saiva teedä tinavaasta suvõl Urvastõ kandin sannaperimüst korjanu üliopilasõ. Päält lõuna kellä katõ aigu lätt päiv edesi Põlvamaa talurahvamuuseumin Karilatsin, kon tetäs vallalõ näütüs “Savvusann – mi uma sann” ja kõnõldas aastaga joosul savvusannu hääs ettevõetu tegemisist. Juttu tulõ sannaperimüsest, sannu eihtüsest, seosuvitsist vallalisi sannu päivist.
Vasta õdagut istutas ütenkuun tsäilavva takan ja arotadas, määndsit ettevõtmisi tulõva aasta ja viil edesi olõsi vajja käümä tougada. Jutuajamisi aigu pantas küttü muusõumi savvusann ja kellä kuvvõ kanti saa
päävä lõpõtusõs sannan kävvü.
Sannapäävä ettevõtmisõ omma massulda, kaema-kullõma-ütenkõnõlõma oodõtas kõiki savvusanna-huvilisi. Kiä plaan pikembät sõnavõttu, pallõmi seost teedä anda kõrraldajilõ ildamba rehekuu 15. pääväs (15.10.2011).
Savvusannapäivä kõrraldasõ ütenkuun MTÜ Hinokad, Põlva talurahvamuuseum, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Urvastõ seldsimaja, Võro Instituut ja Võro selts VKKF, tugõva kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist ja Võru maavalitsus; savvusannanäütüse tegemist tugõsi Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.
Teedüs:
Külli Eichenbaum (Võro Instituut), tel 5661 1924, kylli.eichenbaum@gmail.com, Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 5332 2153, triinu.ojar@wi.werro.ee
Tore võimalus on kuulata imelist lüürilist tenorit Siberist Diorisiyt ja Haanjas 21. oktoobril kell 19. Laulik esitab kitarril endaloodud romansse.
Tema laulud on taevasest ja maisest armastusest, sõprusest ja inglitest, kõigest sellest, mida me igatseme ja millest aeg-ajalt puudust tunneme. Neil on eriline võime inimese hinge kõrgemale tasandile viia ka siis, kui sõnadest täielikult aru ei saa.
Teadlikku loomingulist tegevust alustas Diorisiy 15aastasena ja tänaseks on ta välja andnud 79 albumit ligikaudu 1200 lauluga. Rohkem teavet tema eluloo, loomingu ja tegemiste kohta leiad tema kodulehelt:
http://diorisiy1.narod.ru
Kõige paremini iseloomustavad teda tema enda kirjutatud sõnad:
“Ma ei oska inimesi lõbustada, ma püüan laulda oma tunnetest, aga mitte selleks, et olla edukas või kuulda tunnustavat aplausi, vaid selleks, et kuulajad mõtiskleksid elust ja armastusest ning kasvõi veidikene meenutaksid, kuidas nad lapsepõlves naeratasid...”
Viimase nelja aastaga on Eestis asutatud ligi 6000 uut mittetulundusühingut ning teiste Ida-Euroopa riikidega võrreldes on Eesti kodanikuühiskond kiiremini arenenud ja tegus.
Sellised järeldused toodi välja «Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010» tegevusaruandes. Aruandest selgub, et kui 2007. aasta alguses oli Eestis registreeritud 24164 MTÜ-d, siis selle aasta alguseks oli see arv kasvanud juba 31208ni.
Ühe olulisema sammuna kodanikeühenduste võimekuse tõstmisel tõi regionaalminister Siim-Valmar Kiisler välja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) asutamise 2008. aastal. Selle kaudu on kodanikuühiskonda arendamisse investeeritud ligikaudu 4,4 milj eurot ehk ca 70 miljonit krooni ning kokku on toetatud üle 250 erineva projekti. Tegevusaruandest lähtub, et KÜSK-i toetusel on suurenenud kodanikuühenduste tegevusvõimekus, paranenud nende organisatsiooniline töökultuur ning strateegiline planeerimine.
Märkimisväärselt on tugevnenud ka kohalikul ja maakondlikul tasemel tegutsevad vabaühendused.
Tegevusaruandes toodi välja ka kaasamisele suunatud tegevuste osakaalu suurenemine, mis on muutnud süsteemsemaks ja laiemaks riigiasutuste ja kodanikuühenduste omavahelise koostöö ja infovahetuse.
Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010 täitmise lõpparuandega saad tutvuda siin.
Allikas: www.arenduskeskused.ee
Mittetulundusühenduste juhtide mentorprogramm toimub juba neljandat korda ja on suunatud tegutsevate ühenduste juhtimisvõimekuse ja professionaalsuse suurendamisele.
Programmis mentiina osaledes saab aastaks personaalse mentori, kes aitab organisatsiooni arenguvajadusi kaardistada ning annab tagasisidet tegevuste elluviimisel.
Kandideerijalt eeldatakse, et juhitav ühendus soovib arendada ja laiendada oma tegevust ning on tegutsenud avalikes huvides vähemalt kaks aastat.
Programmis mentorina osaledes saab mõtestada olemasolevaid teadmisi ja kogemusi, arendada juhendamise ning tagasisidestamise oskusi, õppida palju uut ja huvitavat ning anda enda panus kodanikuühiskonna arendamiseks Eestis.
Mentoriks kandideerijalt eeldatakse vähemalt viieaastast organisatsiooni juhtimise kogemust, soovitavalt mittetulundusühenduse käivitamise ja arendamise kogemust ning valmisolekut oma teadmisi jagada kuni kaheksa tundi kuus.
Mentorpaari tööd toetavad EASi poolt korraldavad juhtimisteemalised koolitused ja seminarid, mis toimuvad keskmiselt üks kord kuus.
Rohkem infot programmi, eelnevate osalejate kogemuste ja kandideerimistingimuste kohta leiate www.eas.ee/mtymentorlus või liina.keerberg@eas.ee, tel 627 9530. Kandideerimine toimub avalduse ja elulookirjelduse alusel ning on avatud kuni 09.11.2011 allolevate linkide kaudu:
5.-7. oktoobrini kella 10-12 kohtuvad Eesti Rahva Muuseumi Raadi konverentsisaalis (Narva mnt 177, Tartu) ettevõtlikud noored. Õppemäng „Ettevõtlusküla“ viiakse läbi ettevõtlusnädala raames.
Õppemäng on mõeldud erinevas vanuses lastele ettevõtluse, majanduse ja finantskirjaoskuse aluseid tutvustav simulatsioonimäng. Seda viivad läbi koolitatud juhendajad ning mäng toimub siseruumi rajatud tehislinnakus.
Ettevõtlusnädala raames toimub kokku kuus mängu Tartu linna koolide lastele. Korraga mängib 20-30 last ehk umbes üks klassitäis.
Lisainfo: Mehis Pärn, e-post mehis@ettevotluskyla.ee
Rein Siku eestvõttel otsib Eesti Päevaleht koos lugejatega ehedamaid Eesti asju aastal 2011. Otsime seitset Eesti maa ja rahva tublimat tunnusmärki, vingemat visiitkaarti, ehedamat Eesti ehet.
Tublid lugejad pakkusid nädalaga välja üle kuuekümne Eesti asja. Kodulehel www.epl.ee algab hääletamine esimese kümne kandidaadi vahel.
Anna oma hääl siin.
Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli muinasjuttude uurimise töörühm ning Obinitsa Seto Muuseumitarõ korraldavad sel laupäeval, 8. oktoobril Obinitsas seminari, mille teemadeks on seto ja lutsi muinasjutud.
Seminari lõpetab veebiväljaande “Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt” esitlus ning jutusõajaja Terje Lillmaa poolt räägitavad seto jutused.
Kava:
13.00
Kohvipaus
16.30
Veebisaidil petitsioon.ee kogutakse allkirju selle nimel, et Lihula vallavalitsus võtaks tagasi volikogu otsuse eelnõu, mille kohaselt suletakse Metsküla algkool pärast 2011/2012 õppeperioodi lõppu.
“Metsküla kooli sulgemine oleks järgmine samm Matsalu rahvuspargi hävitamisel,” kirjutab Mark Soosaar. “Kas sellest on vähe, et Eesti rahvuspargid “kastreeriti” mõned aastad tagasi keskkonnaministeeriumi otsusega lõpetada rahvusparkide juhtkondade tegevus? Kas nüüd on järgmiseks sooviks inimeste lahkumine rahvusparkide territooriumilt? Miks ei näe keskkonnaamet ja -ministeeerium kohalikus elanikus liitlast Eestimaa looduse hoidmises ja vaatab ükskõikselt pealt, kui väikelaste koolitee olulise pikenemise tõttu nende perekonnad kaitsealalt minema kolivad? Teisiti on võimatu prognoosida olukorda, mis tekib Metsküla kooli sulgemise korral.”
Metsküla algkool taasavati 1989. aastal. Praegu õpib koolis 14 last.
Praeguseks on Metsküla kooli sulgemise vastu andnud allkirja 397 inimest, allkirja andmiseks on aega veel üks päev. Oma hääle väikese kooli kaitseks saab anda siin: http://petitsioon.ee/metskula-kooli-sulgemise-vastu/
Keskkonnaamet kutsub laupäeval, 1. oktoobril algusega kell 12 kõiki kaitse-, hoiuala maaomanikke ja huvilisi seeneteemalisele infopäevale Kihelkonna rahvamajja.
Infopäev toimub mihklipäeva laada raames. Võimaluson tutvuda Saaremaa muuseumi organiseeritud seenenäitusega. Põnevaid lugusid kaitsealustest ja tavalisematest seeneliikidest jagab Vello Liiv.
Buss väljub Kuressaare bussijaama tagusest parklast kell 11, Kärla teeristist 11. Tagasi Kuressaares kell 15.
Infopäev on osalejatele tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Setomaa valdade liit kutsub kõiki, kellele läheb tõeliselt korda piirkonna hariduse tulevik, haridusfoorumile „Rännak tuleviku kooli“, mis toimub 27. septembril kell 15–19 Värska kultuurikeskuses. Kohtumise põhiküsimus on „Kuidas saame tagada laste jaoks väga hea koolihariduse Setomaal?“
Päeva jooksul saab ülevaate hetkeseisust piirkonna põhikoolides ja mis on praegu noortele koolis oluline ning heita pilgu gümnaasiumihariduse hetkeseisu ja võimalikku tulevikku.
Osalema oodatakse koolijuhte, õpetajaid, volikogude haridus-kultuurikomisjoni liikmeid, õpilasesindusi (-kogusid), gümnaasiumiõpilasi, põhikoolide lõpuklasside õpilasi, arendusnõunikke ja Setomaa vedosnikke, haridusega seotud vallaametnikke, külavanemaid, üliõpilasi, lasteaednikke ja kõiki teisi, kes soovivad hariduse teemal kaasa mõelda.
28. septembrist kuni 1. oktoobrini on Paide linn suures peohoos ja tähistab oma 720. sünnipäeva. Kuivõrd iga on juba väga soliidne, ei saa sünnipäevalaps oma tähtpäeva lasta mööda suurema möllu ja mürtsuta.
Juba 28. septembri õhtutundidel algusega kell 19 toimub Paide raehoones linna sünnipäevale pühendatud kontsert „Pühendus Paidele“, kus astuvad üles kaunikõlaline sopran Pille Lill ühes keelpillikvartetiga Presiozo. Esmaettekandele tuleb ka Paide helilooja Aaro Pertmanni poolt spetsiaalselt Paide linna sünnipäevaks loodud laulutsükkel. Üritus on kõigile tasuta.
30. septembril ootatakse aga kõiki kell 18 Paide kultuurikeskusesse pidulikule juubeliaktusele „Paide 720“ saama osa võrratutest muusikalistest ettekannetest ning kaasa elama Paide linna 2011. aasta aukodaniku väljakuulutamisele ning linna vapimärkide ja tänukirjade üleandmisele.
Oktoobri esimesel päeval annavad linna juubeli puhul tõelise galakontserti Ivo Linna, Koit Toome, Gerli Padar ja Lauri Lugu. Galakontsertil esinejatest uhkemaks võib aga lugeda loomingut, mis ettekandmisele tuleb. Kontserdi jooksul esitavad artistid Hando Runneli ja Priit Aimla tekstidele loodud muusikat. Kontsert toimub Paide spordihallis kell 19. Kuni 26. septembrini on võimalik osta pileteid soodushinnaga 6 eurot ning alates 26. septembrist maksab pilet 8 eurot.
Sünnipäevanädala raames võib linnapildis näha ka mitmeid toredaid üllatusi.
Allikas: Lauri Talumäe
Peterburis peetud Euroopa noorte korvpalliliiga U20 vanuseklassi avaetapil sai KK HITO täisedu – viie võiduga esikoha. HITO järel sai teise koha ühe kaotuse saanud Peterburi Spartak ja kolmas oli Minski meeskond kolme võiduga.
Pühapäeval, etapi viimasel päeval alistas KK HITO 46:41 (21:21) BS Volgogradi. Jalmar-Joosep Saar viskas võitjate kasuks 15 punkti, Sander Saare ja Jarko Kooli arvele kanti 9 punkti.
Eelnevalt olid treener Priit Sternhofi hoolealused alistanud Peterburi Spartaki 52:51, Moskva Dünamo 62:41, Minski BGUIR/RCORi 76:47 ja Moskva regiooni Himki 58:52.
Kolmeetapilise põhiturniiri teise etapi mängud on KK HITOl kavas 24.-27. novembrini Riias.
Rene Kundla
Sügisel 2011 ja kevadel 2012 toimub Sänna Kultuurimõisas astronoomiateemaliste loengute ja vaatlusõhtute sari. Sari koosneb kuuest loengust ja kolmest vaatlusõhtust.
Esimene loeng/vaatlusõhtu leiab aset reedel, 7. oktoobril. Esineb astrofüüsika doktor Elmo Tempel ettekandega “Päikesesüsteemist galaktikate superparvedeni”. Elmo kaitses sel kevadel doktorikraadi astrofüüsikas. Praegu töötab ta Tartu observatooriumis teadlasena, tema uurimisobjektideks on galaktikad, ükskgalaktikate detailne modelleerimine, galaktikate jaotuse uurimine universumis ning galaktikate tekkelood.
7. oktoobri õhtul on idakaares näha muuseas Kuu, Jupiter, Uraan ja palju muud põnevat. Vaata vaatlusõhtu tähekaarti http://kultuurimois.kultuu
Loengu algusaeg on kell 19. Loengule järgneb kohe vaatlus orienteeruvalt kell 20-22. Gruppidel palume registreerida telefonil 5558 8927 – Hendrik Noor. Vaatlusõhtu toimub vähese pilvisuse korral.
Loengu ja vaatlusõhtu osalustasu on 1 euro. Toetab LEADER-programm.
Virtuaalne luulekonkurss “Sahtlist netti” sai oma nime 2005. aastal, kui Rauno Märks Uuno raadios projektist rääkides arvas, et selline konkurss peaks kindlasti ka oma nime omama. Luulekonkursi muudab eriliseks täielik virtuaalsus ning osaleja võimalus jääda lõpuni anonüümseks.
Konkursist võivad osa võtta kõik soovijad, kui täidetud on allpool toodud osalemistingimused.
Ajakava:
15.09.-16.10. – luuletuste edastamine korraldajaile
17.10.-06.11. – žürii valib välja finalistid, algab publiku lemmiku valimine
07.11.-27.11. – finaali pääsenud luuletajad edastavad korraldajaile lisaks kolm luuletust
28.11.-16.12. – žürii hindab finalistide loomingut
17.12. – lõppüritus, kus loetakse ette finalistide loomingut ning jagatakse auhindu finalistidele.
Osalemistingimused: Luulevõistlusel konkreetset teemat ei ole, luuletus ei tohi olla lühem kui 12 rida; luuletus ei tohi olla pikem kui 60 rida; luuletus peab olema eesti keeles; võõrkeelseid sõnu ega väljendeid ei tohi kasutada; esimeses voorus peab iga autor esitama kaks luuletust.
Luuletused peavad olema saadetud aadressil konkurss@teehead.ee hiljemalt 16.10.2011.
Võistlusest osavõtuks tuleb teatada oma kontaktandmed: kontakttelefon, mailiaadress, aadress, sugu, vanus, ees- ja perekonnanimi ning kirjanikunimi. Avalikustatakse vaid kirjanikunimi (selle puudumisel autori nimi). Heategevusühing MTÜ Hea Tegu omandab kõik konkursist osa võtvate teoste õigused tingimusel, et kõikjal märgitakse ära autori nimi. Avalikustatakse vaid finaali pääsenud luuletajate (kirjaniku)nimed.
Hindamine: 1. voorus hindab zhürii luuletusi kolme palli skaalal, žürii käest saadud punkte ei avalikustata, ka ei avalikustata tekkinud paremusjärjestust. Teise vooru ehk finaali pääsevad kahe luuletuse kokkuvõttes 30 enim punkte saanud luuletajat. Finalistid peavad saatma seejärel žüriile hindamiseks veel kolm luuletust, mis antakse seejärel luuletajate kaupa uuesti žüriile hindamiseks. Finaalis hindab žürii luuletajaid Eurovisiooni hindamissüsteemis.
Publiku lemmiku valimine toimub Facebookis Hea Tegu lehel kuni 15.12.2011.
Zhürii liikmed: proua Ingrid Rüütel (patroon), Pärnu Kuursaali esindaja, Birgit Varjun, Rauno Märks, Venno Loosaar, Juku-Kalle Raid, Contra, Sven Kivisildnik, Chalice, Margus Prangel, Liisi Koikson, Olavi Ruitlane, Jaan Elgula, Jaagup Kreem ja Liina Vahter.
1. oktoobril kell 11-14 toimub Võrumaal Rõuge vallas Alt-Lauri talus kapsapäev.
Kell 11 ringkäik põllul, vaadatakse ja lõigatakse erinevaid kapsaid
Kell 11.30 käsitsi hapukapsa tegemise õpituba eelregistreerimisega; kapsaorienteerumine- eelregistreerimisega
Kell 12 erinevate kapsaste suur maitsmistest talupoes
Kell 12.30 kapsalõuna (omapanusega) – palun andke ette teada oma huvist! Menüüs kapsa-klimbisupp, õunakook, tee
Kell 13.30 Kapsa loovtuba Maarja Vilsari juhendamisel, kapsamängud ja jutud
Ja Haanja kandis
Kell 16 Kapsas terviseks – Mooska suitsusaun kapsamähistega. Pakutakse ka suitsusaunaliha ja muud head-paremat.
Töötubasid toetatakse toiduturismi ja aktiivse turismi koospakkumise projektist INFACTO.
Eelregistreerimine 28. septembrini: kajakeskula@gmail.com või 56953206.
