Elina Allas

TTÜ-s väideldakse iibetõstmise meetmete üle

Täna, 7. novembril toimub Tallinna Tehnikaülikoolis väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus teemal „Riik peaks pakkuma meetmeid iibe tõstmiseks”. Kokku toimub üle Eesti nädala jooksul kuus
rahvastikuteemalist väitlust.

„Rahvastik on iga maa ja rahva kõige olulisem teema, seepärast väitleme nädala jooksul sellega seotud küsimused läbi. Eesti eri paigus toimuvatel väitlustel on tähelepanu all väljaränne, sündimus, vananemine, pärimuskultuuri säilitamine ja muudki rahvastikuga seotud teemad,” rääkis Eesti Väitlusseltsi projektijuht Marleen Pedjasaar.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus keskendub rahvastiku iibeteemadele ja sellele, kas ja mida saaks riik ette võtta iibe tõstmiseks. Eesti Väitlusseltsi vastu väitlevad Riigikogu liikmed Urve
Palo ja Liisa Pakosta. Väitlus algab kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas (Tallinn, Ehitajate tee 5). Sissepääs üritusele on tasuta.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” korraldavad Eesti Väitlusselts ja statistikaamet. Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis
kuus väitlust.

Väitluste nädal algab 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof. Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlusel erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Täpsema ajakava ja esinejate nimekirja leiab
http://www.stat.ee/vaitlus.

Lisainfo: Marleen Pedjasaar, Eesti Väitlusselts, tel 5515 011, e-post: marleen.pedjasaar@debate.ee

Otepää loodusõhtul räägitakse Venemaa rahvusparkide kokkusaamisel kogetust

Neljapäeval, 17. novembril kell 18 toimub Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää aedlinn) loodusõhtu “Venemaa loodusest ja selle kaitsest eestimaalase silme läbi”, ettekandjaks Kaili Viilma.

Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialistil Kaili Viilmal õnnestus hiljuti osaleda Baikali lähistel toimunud Venemaa rahvusparkide kokkusaamisel. Loodusõhtul jagab ta oma muljeid ja mõtteid nädalasel reisil nähtust-kuuldust-kogetust.

Loodusõhtu on tasuta, oodatud on kõik huvilised. Loodusõhtu korraldajad on keskkonnaamet, Otepää Loodusselts ja Otepää kultuurikeskus, ürituse korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: Margit Turb, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 766 9293, 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee

Dirhami alalise mehitatud piirivalve jätkamiseks
kogutakse toetust

Dirhamisse alalise piirivalvekordoni säilitamise toetuseks loodi Facebooki lehekülg.

“Käesolev leht on loodud toetamaks piirivalvekordoni jätkamist Noarootsi vallas Dirhami sadamas. Alates 01.12.2011 on planeeritud kordoni töö lõpetada,” seisab lehekülje üleskutses. “Kuna mõni aasta tagasi ühendati piirivalve politseiga, siis kaob kogu piirkonnast seni turvatunde taganud üksus. Tegemist pole mitte vaid Noarootsi probleemiga, kuna lähimad politseijõud on ühelt poolt Haapsalus ja teiselt poolt Paldiskis.”

Facebooki lehel Las Piirivalve jääb Dirhamisse kirjutatakse: “Piirivalve kadumine Dirhamist ei puuduta mõnekümne elanikuga küla turvalisust, vaid kogu Noarootsi, Nõva ja ka Padise valda. Nii maad mööda kui ka meritsi on lähimad politsei üsused Haapsalus ja Paldiskis. Parimal juhul jõuab mehitatud üksus kohale paari tunniga. Talvel võib aga meritsi kohale jõudmine aega võtta raskete jääolude korral mitu päeva. Lubatud helikopteriteenuse peale ka eriti loota ei saa, kuna nagu me teame, Eestis praegu töötavat helikopterit nagu polekski…

Dirhami sadam on Eesti üks külastatuim väikesadam. Seal peatub tänu soodsale asukohale ja lihtsale sissesõidule aasta jooksul ligi 1000 hobialust. Samuti on püügiperioodil sadam võõrustajaks kümnekonnale kalalaevale. Dirhami lähedalt kulgeb ka rahvusvaheline meretee, mis on tihedalt täidetud suuremate ja väiksemate alustega. Nagu kahjuks ka senini on olnud on sellise tiheda liikluse tõttu võimalikud ka õnnetused ja kõigil on veel meeles õlireostus Nõva rannikul, laevadelt vette kukkunud inimeste päästmised jne. Kuna piirivalve alus oli ka talveperioodil ainuke ühendusvõimalus Osmussaarega, on ka sealsetel elanikel kurb kuulda, et alates talveperioodil neil ühendust maismaaga edaspidi enam ei ole.

Kõiks sai alguse järgnevast emotsioonitust pressiteatest. Üks piirivalvepunkti lõpetamise põhjus on see, et piirkond on piisavalt turvaline ja ei vaja ka enam selle tõttu piirivalveteenust.”

Ivar Soopan, www.laanlane.ee

Kanepis tuleb targa töö keskuse stardiseminar

6. novembril kell 12.30 toimub Kanepi targa töö keskuse (kaugtöökeskus) stardiseminar. Tutvustatakse, mida keskuses teha saab ja mida keskus targalt töötada soovijatele pakub. Kogemusi ja teiste keskuste praktikat jagavad Targa Töö ühingu inimesed.

Seminarile oodatakse vaimutööinimesi, töötuid, väikeettevõtjaid, MTÜsid ja teisi, kes on valmis Kanepi targa töö keskuse tegevustes kaasa lööma. Seminar toimub ESFi projekti „Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine” raames.

Info ja registreerimine: Enn Ruusmaa, MTÜ Kanepi Kommunikatsioonikeskus, tel 503 6304, e-posti aadress: enn@kanepi.ee, Skype: arendustugi.ee

Kanepi targa töö keskus töötab ettevõtlusinkubaatorina, kus paljud teenused on tasuta või soodustingimustel:
• internetiühendus (Wifi);
• töökoha rent;
• kontoriruumi rent;
• kontoritehnika kasutamine (arendamisel);
• ettevõtlusega alustamise nõustamine;
• tööturule sisenemise ja töö leidmise nõustamine;
• seminariruumi rent;
• koolitused;
• asukate ühisturundus ja teenuste portaal (arendamisel).

Kanepi targa töö keskuse (esimesed) asukad pakuvad järgmisi teenuseid:
• äriplaanide ja toetusprojektide koostamine;
• raamatupidamisteenus;
• konsultatsioonid (ärialustamine, finantsjuhtimine, turundus, äriplaani hindamine);
• kinnisvarakonsultatsioonid ja teenused;
• IKT-lahendused ja kasutajatugi.

Boonusena toredad inimesed ja uued ideed. Võimalus rääkida kaasa keskuse teenuste kujundamisel ja keskuse kaudu oma teenuseid pakkuda. Kanepi Targa Töö keskus kuulub üle-eestilisse Targa Töö ühingu võrgustikku, mis teeb koostööd samasuguste keskustega üle maailma.

Veel nädal on aega esitada aasta kodaniku kandidaate

Kultuuriminister Rein Lang kuulutab välja konkursi kandidaatide leidmiseks aasta kodaniku aunimetusele. Selle aasta kodanikupäeva moto on „Kodanikuks kasvanud“. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 7. november.

Aasta kodaniku tiitlile saavad kandideerida Eesti Vabariigi alalised elanikud ja kandidaate saavad esitada kõik soovijad. Taotluses tuleb põhjendada kandidaadi sobivust ja seost motoga.

Aasta kodaniku kandituuri saab esitada kultuuriministeeriumi aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või elektronpostiga aadressil aastakodanik@kul.ee

Aasta kodanik 2011 kuulutatakse välja reedel, 25. novembril 2011.

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, see on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Kodanikupäeva eesmärk on teadvustada kodanikustaatust ja tõsta kodanikuuhkust ja kõnelda kodanikuõigustest, juhtida tähelepanu kodanikutundele, -kohusele ja vastutusele.

Puidu biokahjustused hoonetes – tasuta koolitused

FaBBi projekti raames on tulemas uus kursustetsükkel, mis leiab aset neljas erinevas Eestimaa kohas. Aasta jooksul toimub igas paigas neli ühepäevast kursust. Kursustel saab põhjalikud teadmised nii puidu kahjustuste ülevaatuseks ja hindamiseks kui ka kasulikke viiteid puithoonete taastamiseks ja hoolduseks. Lektorid on oma valdkonna tunnustatud spetsialistid. Koolituskursustel omandatud oskuste tõendamiseks antakse pärast välja ka tunnistused.

Esimesed kursused teemal: Hoonete tehnilise seisukorra hindamine biokahjustuste seisukohast” toimuvad:
10. november – Tallinn
24. november – Kuressaare
2. detsember – Suuremõisa (Hiiumaa)
8. detsember – Käsmu (Lääne-Virumaa)

Rohkem informatsiooni ja täpse ajakava leiab veebilehelt www.ehitusala.ee. Samal aadressil toimub ka kursustele registreerimine.

Uuel aastal lisanduvad kursused ka majaomanikele ning teistele huvilistele!

MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus korraldab koolituse „Noortelt noortele koolitajaks!“

Kui oled vanuses 15-25 aastat ja soovid saada kogemusi noorte koolitajana, tule vabatahtlikuks! Programmi eesmärk on kaasata HIV-ennetustegevusse noori ning suurendada noorte teadlikkust sugulisel teel levivatest haigustest. Esimene koolitus toimub 4. novembril kell 14-17 Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuses (Paide, Lai 33 III korrus).

Programm sisaldab noortelt noortele koolitajate koolitust (16 tundi, aeg: november-detsember 2011), noorteüritustel osalemist, HIV-teemaliste ennetusürituste korraldamist noortekeskustes, HIV-ennetuslike tundide korraldamist maakonna 9-10.klassidele, osalemist kooliüritustel ja maakondlikel noorteüritustel.

Vabatahtlikuna
•saad ise ja aitad oma eakaaslastel saada teadlikumaks sõltuvusmehhanismidest, põhjustest ning abistamisvõimalustest;
•saad kohtuda erinevate inimestega;
•saad esinemiskogemuse ning –julguse;
•saad koolitaja kogemuse;
•saad kaasa rääkida noorteürituste korraldamisel;
•saad konkreetse kogemuse vabatahtlikuna töös.

Oodatud on kõik aktiivsed noored ning noortega tegelevad spetsialistid!

Info ja registreerimine hiljemalt 2. novembriks: Margit Jullinen, tel 5373 5557, margit@sesok.ee või Tiina Larven, tel 518 9259, tiina@sesok.ee

Sänna kultuurimõis annab teada

4. novembril kell 19 toimub Sänna kultuurimõisas astronoomia-alane õpituba: loeng “Tänapäevane teleskoobivaatlus”. Juhendab Tartu observatooriumi erakorraline teadur Tiina Liimets. Järgneb (selge ilma korral) taevavaatlus. Tasu 1 euro. Toetab Leader-programm.

13. novembril kell 13 toimub kultuurimõisa keraamikaklassis keraamika õpituba algajatele (tassi tegemine). Juhendab Pippin stuudio keraamik Kerli Pajusaar. Osalemine ainult eelnevalt registreerides: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929 (Kadi Noor). Tasu kolm eurot. Selle õpitoa järgmine osa toimub 26. novembril. Toetab Leader-programm.

18. novembril kell 18 toimub sorbi kultuuri õhtu, esitlusele tuleb film “Krabat”. Õhtut viib läbi Sänna kultuurimõisa vabatahtlik Tony Weniger.

19. novembril kell 11 toimub kultuurimõisa puutöökojas õpituba “Mänguasjade meisterdamine”. Juhendab Hendrik Noor. Osalemine ainult eelnevalt registreerides. Rohkem infot tuleb novembrikuu alguses. Toetab Leader-programm.

Esmaspäeviti kell 19 jooga, juhendab Hindrek Vou. Tasu kaks eurot.

Neljapäeviti (kuna kolmapäeviti toimub nüüd draamakursus) kell 18 toimub viie rütmi tants, juhendab Hindrek Vou. Tasu kaks eurot.

Sänna noortetoa info – Hindrek Vou: weouyou@gmail.com või 5647 4448.

Linnalabor saab viieseks

Linnalaboril täitub viies tegutsemisaasta, mida on kõik oodatud tähistama projektiruumis März (Tallinn, Olevimägi 7).

2. novembril kella 20st mängivad urbanistid plaate ja esineb punktrupp, töötab joogibaar, peetakse kõnesid ja vaadatakse kriitilise pilguga üle kõik, mida Linnalabor nende aastate jooksul teinud on.
Sünnipäevakingina kogutakse uksel piletiraha 3 eurot. Baari jaoks tasub samuti sularaha varuda. Pidu kestab varaste hommikutundideni!
Linnalabor – www.linnalabor.ee

Eestimaa rahvused kutsuvad ühisesse tantsuringi

Sel laupäeval, 5. novembril saavad juba kolmandat korda kokku Eestimaal elavad rahvused, et tutvustada oma pärimuskultuuri. Ühisel peol esitavad oma pärimustantse, -laule ja pillilugusid eestlased, kabardinid, lezginid, lätlased, tšerkessid, tšuvaššid ja ukrainlased.

Seekordne Kultuuriruumi rikkuse kontsert on pühendatud pärimustantsu aastale.

“Pärimutantsu võib mõista mingi kogukonna ehk pärimusrühma tantsuviisina, mida kujundlikult on nimetatud improvisatsiooniks traditsiooni piires, st kasutades varasemate põlvkondade liikumismustreid või -elemente,” on selgitanud Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu teema-aastat
välja kuulutades.

Seega võivad kohaletulnud kuulajad-vaatajad näha erinevate rahvaste tantse ning kaasa lüüa ka ühises tantsuringis.

Kontsert, mille raames antakse üle ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi pärimuskultuuri allfondi 2011. aasta stipendium, algab kell 15 Eesti rahvusraamatukogus. Sissepääs on kõigile tasuta.

Rohkem teavet: www.folkloorinoukogu.ee

Toidukoolitus Eesti tippkokkade juhendamisel

Sel laupäeval, 5. novembril kell 10 toimub Võrus eksklusiivne toidukoolitus “Euroopa toit meie
põllult”, mida juhendavad Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja Dmitri Demjanov ja Soome saatkonna peakokk Ants Uustalu, et üheskoos arendada uusi ideid ja mõtteid eestimaise tooraine kasutamiseks euroopalikus köögis.

Töötuba ja koolitus toimub Võru Spordikeskuse teise korruse kohvikus suurlaada UMA MEKK 2011 raames.

Osalema on oodatud kõik kohalikud toiduettevõtjad, huvilised ning gurmaanid. Toidukoolitus on avatud kõigile huvilistele ning on tasuta. Kohtade arv on piiratud, seega on vajalik eelnev registreerimine.

Täpsema info ning registreerimiseks vajaliku info on siin:
http://www.voruleader.ee/et/uma-mekk-suurlaat-2011/280-uma-mekk-2011-kokakoolitusele-registreerumine.
Koolitusele registreerimine on avatud kuni vabade kohtade täitumiseni!

Koolituse programm:

10:00 Chef Ants Uustalu käe all valmivad hõrgutised kohalikust toormest

Chef Dimitri Demjanovilt presentatsioon “Uus Eesti köök” ja “New Nordic Kitchen”

11:30 Valminud toodete degusteerimine ning tutvustamine suurlaada UMA MEKK külalistele koolitajate poolt

Üritust korraldavad Europe Direct Võru teabekeskus ja Võru maavalitsus. Koolitust rahastavad Euroopa komisjon, riigikantselei ja Võru maavalitsus.

Aita eakal lähedasel suitsuandurit kontrollida

Ole tähelepanelik oma eaka lähedase, sugulase või naabri suhtes ning aita teda suitsuanduri paigaldamisel ja patarei vahetusel. Eakamatel inimestel on paratamatult raskem suitsuandurit lakke paigaldada või selle patareid vahetada. Läheneval jõuluajal saad nii näidata hoolivust või päästa isegi inimelu!

Suitsuandurit on lihtne paigaldada ja kontrollida
Hoolimata sellest, mis tulekahju põhjustab – hooletus suitsetamisel, hooletus lahtise tule kasutamisel, kütteseadmete rikked, hooletus toiduvalmistamisel või muu, sõltub suurema kahju ära hoidmine alati
põlengu avastamise kiirusest.

Suitsuandur annab esimestel minutitel märku ükskõik millisel põhjusel alguse saanud tulekahjust ja on seetõttu kiireim elupäästja. Eestis on kõige levinum suitsuandur, mis töötab patareidega ja mida on lihtne paigaldada. Juhtnöörid seadme paigaldamiseks ja hooldamiseks leiad veebilehelt www.suitsuandurid.ee.

Samuti on lihtne kontrollida, kas suitsuandur on töökorras. Selleks vajuta mõneks sekundiks alla testnupp, mille järel töökorras suitsuandur annab piiksuva helisignaali. Patarei tühjenemisest annab seade märku üksikute harva kostvate piiksudega. Siis on viimane aeg poodi uue patarei järele minna. Suitsuanduri töökorras olekut soovitatakse kontrollida kord nädalas.

Suitsuandur päästis hiljuti kaks inimest tulesurmast
22. oktoobri varahommikul teatati elumaja tulekahjust Põlvamaal Mooste vallas Suurmetsa külas. Esimene päästemeeskond jõudis kohale 12 minutiga, kuid hoone oli juba lausleekides. Päästjad said teada, et tulekahjust andis teada suitsuanduri häiresignaal, mis äratas kaks majas maganud elanikku, kes akna kaudu eluga välja pääsesid. Tulekahju tagajärjel hoone ja selle sisustus hävis. Päästekeskuse
menetlusinspektori hinnangul sai tulekahju alguse rikkest elektripliidi pistikus.

Aastal 2006. alustas päästeamet suitsuandurite alast teavitustööd ning kolme aastaga vähenes tulesurmade arv 100 inimese võrra 163 inimeselt 63 inimeseni.

Viljandimaal käivitus võistlus “Suitsuprii klass 2011 – 2012”

Sel aastal toimub Tervise arengu instituudi poolt korraldatav suitsuprii klassi võistlus juba kümnendat korda. Konkursi toimumise aeg on 10.10.2011-10.04.2012.

Suitsuprii klassi võistlus on suitsetamisvastane ennetusprogramm 4.-12. klasside õpilastele. Konkursi peamisteks eesmärkideks on ennetada või edasi lükata suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist laste ja noorte seas, motiveerida tubakat tarbivaid õpilasi sellest loobuma ning toetada tubakavabadust kui eluviisi.

Viljandimaal sõlmisid suitsuprii klassi lepingu 50 klassi 18 koolist ja kokku osalevad 707 õpilast ning nende klassijuhatajad.

Võistluses osalevate klasside ja koolide nimed on kirjas Viljandi maavalitsuse tervisetoa veebilehel www.viljandimaa.ee/tervis

Ülemaailmse noorte tubakauuringu (Global Youth Tobacco Survey 2007) andmetel on Eesti õpilastest vähemalt korra elu jooksul suitsu proovinud 80,4 protsenti ning ligi 35 protsenti õpilastest tarbib ka praegu mõnda tubakatoodet. Eesti on nende riikide hulgas, kus on suurim 13aastaste või nooremate
igapäevasuitsetajate arv: ligi 13 protsenti (ESPAD 2007), see tähendab, et tubakaennetusega alustada ei ole kunagi liiga vara.

Kõikide edukalt lõpetanud klasside vahel loosib tervise arengu instituut välja viisteist 320 eurost auhinda.

Ajalookonverents „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ Järvamaa muuseumis

20 aastat on lühike, aga samas piisavalt pikk aeg, et paljutki mäletada ja ühtaegu unustada. Olulistest sündmustest ja muutustest viimastel aastakümnetel räägivad endised ja praegused omavalitsuste arengutega seotud inimesed Järvamaal ajalookonverentsil 16. novembril kell 11.

Ajakava:

11.00-11.15 Konverentsi avamine. Ülevaade projektist „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ – Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.
11.20-11.40 Järvamaa omavalitsuste liidu algusaastad – Tiina Oraste, Järva maavanem; kaasettekandja Üllar Vahtramäe, Türi abivallavanem.
11.45-12.05 Järvamaa omavalitsused – vaadatuna seest ja väljast! – Jarno Laur, Väätsa vallavanem.
12.10-12.30 Omavalitsuse toimimine põllumajanduspiirkonnas Ambla valla näitel – Harri Lepamets, MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus tegevdirektor.
12.35-12.55 Omavalitsuse moodustamine Türi linnas ja areng seoses välissuhtlusega – Theo Aasa, põllumajandusameti Järva keskuse juhataja aset.
13.00-13.45 Vaheaeg.
13.50-14.10 Imavere vald ja tööstuse areng – Jüri Ellram, Imavere vallavanem.
14.15-14.35 Kultuuri ja spordi areng ja seos Albu vallaga – Kalju Kertsmik, Albu vallavanem.
14.40-15.00 Omavalitsuste loomine Järvamaal – Arvo Sarapuu, Tallinna abilinnapea.
15.05-15.35 Kuidas dokumenteerida omavalitsust? – Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.
15.40-16.00 Tänusõnad. Konverentsi lõpetamine. – Toomas Tippi, Järvamaa omavalitsuste liidu tegevdirektor; Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.

Lisainfo: Valev Väljaots, tel 385 1867, info@jarvamaamuuseum.ee

Varbuse muusikamõis esitleb: Viljandi Gypsy Jazz Collective

5. novembril algusega kell 20 esineb Varbuse muusikamõisa aidamajas Viljandi Gypsy Jazz Collective.

Ansambel koosneb viiest noorest muusikust, keda ühendavad ühised kooliaastad TÜ Viljandi kultuuriakadeemias ning kirg mustlasjazzi vastu, olgu selleks siis stiili “isad” Django Reinhardt ja Stèphane Grappelli või tänapäeva tipptegijad Biréli Lagrène ja Frank Vignola.

Koosseis:
Maarja Soomre – vokaal
Eeva Talsi – viiul
Villu Talsi – mandoliin
Jaan Jaago – kitarr
Andres Alaru – kontrabass

Kontsert kestab 2×45 min. Pärst kontserti jämmsession – oma pillid kaasa! Üheskoos loome aidamajale uudse jazzupubiliku õhustiku, koos kontserdi ja pärastise jämmiga.
Omad joogid ja suupisted võib kaasa võtta, kohapeal saadaval kohvi/tee/allikavesi.

Noorte muusikute toetuseks soovitatav annetus al. 4€. Kaugemalt tulijatele soovi korral võimalus jääda öömajale pererahva külalistemajas (voodikoht 10€), vaja ette teatada!

Kalev ja Nataly Lindal

Mustjala sinep otsib teed Saksamaa turule

Mustjalas vaid 20 ruutmeetri suurusel tootmispinnal ligi paarikümmet sorti sinepit tootev sakslanna otsib toote turustamiseks peale Eesti võimalusi ka Saksamaa poodides ja Soomes.

Eriilmeline Mustjala sinep vallutab turgu nii Eestis kui tulevikus ka Saksamaal ja Soomes. Foto: Toomas Huik/Postimees

“Püüame leida koostööpartnereid Saksamaal, et ka seal mõnes poes saaks meie sinepit müüa,” lausus sinepit tootva OÜ Mustjala Mustard juhataja Birgit Kutzera. Tema sõnul on ettevõttel kavas minna oma tooteid novembris tutvustama ka Helsingi mardilaadale.
OÜ Mustjala Mustard toodab erinevaid sinepisorte ja tšatni-kastmeid traditsioonilise meetodi järgi käsitsi. Ettevõttel ei ole suurt tootmisbaasi – kogu tootmine toimub 20 m² suurusel pinnal.
Kuna tooted valmistatakse käsitsi, toimub tootmine väikeste partiidena. Et kasutatakse võimalikult värsket, ümbruskonna taludest pärit toorainet, on mõningad tooted saadaval vaid teatud aastaaegadel. Käsitsi valmistatud partiid võivad üksteisest mõneti ka maitse poolest erineda.
Mustjalas toodetakse näiteks kalja-, mee-, musta sõstra, punase sõstra, maasika-, rabarberi-, mustika-, pohla-, piparmündi-, ingveri-, karri-, kadaka-, tšilli-, küüslaugu- ja tumeda õlle sinepit.
Praegu saab Mustjalas toodetud sinepit lisaks Saare maakonna mitmele poele ja söögikohale osta Tallinnas, Pärnus ja Hiiumaal.

Oliver Rand, Meie Maa

Tartu laste turvakodus algab homsest remondikampaania

Tartu laste turvakodu kutsub alates homsest vabatahtlikke osalema heategevuslikus kampaanias “Teeme turvakodule head!”

Kampaania eesmärk on koguda turvakodu teise korruse remondiks vajalik raha ja leida inimesed, kes aitaksid seda remonti teostada. Kokku on seitse tuba, mille remondiks vajalike ehitusmaterjalide ostmiseks läheb tarvis ligi 4000 eurot. Selle summa kogumiseks kutsub turvakodu kõiki toetama kas rahalise panusega või ehitusmaterjalidega.

Kampaania käigus saab turvakodu aidata pakkudes vabatahtlikku abi nii remondi teostamisel kui ka ruumide dekoreerimisel. Kindlasti ei lükata tagasi ka erinevaid uusi ideid, kuidas turvakodule abiks olla.

Kampaania “Teeme turvakodule head” tulemusena peaks detsembrikuuks turvakodu teine korrus olema uue näo ja värskema interjööriga ja see kõik saab toimuda tänu toredate inimeste abile.

Rahalised annetused saab teha Tartu linnavalitsuse sotsiaalabiosakonna arvelduskontole 10220060005019, selgitus “Turvakodu remont”.

Abi ja ettepanekud on teretulnud e-posti aadressil kolmkommunikatsioon@gmail.comvõi telefonil 5177 601.

Täna õnnistatakse Kuriste kiriku altar

Täna, 23. oktoobril kell 10 algab Hiiumaal Eesti apostlik-õigeusu kiriku Jumalasünnitaja Sündimise koguduse Kuriste pühakoja altari pühitsemine ja liturgia, mida juhib metropoliit Stefanus.

“Religioon on südameasi, kultuur olgu väärikuseasi, aga kogukonna homne päev väärika hiidlase südameasi. Selle nimel peaks iga hiidlane korra ikka Kuriste imet kaemas käima,” ütles Kuriste kiriku juhatuse liige Hillar Padu ja lisas, et kirikukogudus ootab vanu ja uusi liikmeid, et kinnitada osadus ja kirikule pikk iga.

Urmas Lauri, Hiiu Nädal

Tuleval nädalal peetakse Tartus traditsioonilise tantsu festivali

5. Tartu traditsioonilise tantsu festival teemaks on Eesti rahvatantsud. Festival saab teoks 29.-30. oktoobril Tartus
Tiigi seltsimajas.

Huvilised saavad põhjaliku ülevaate tantsudest, mida tavatseti tantsida Eesti külapidudel 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. 21. sajandi alguseni on paljud nendest tantsudest olnud armsad eestlaste jaoks. Oleks hea, kui nii mõnedki unustatud rahvatantsud ärkaksid oma uuele elule. Õpitoad pakuvavad selleks palju võimalusi ja äratundmisrõõmu.

Kontserdid ja õpitoad toimuvad Tiigi seltsimaja suures saalis 2. korrusel. Seekord on ka keldrisaal rahvamuusikasõprade päralt, seal saab samuti pilli mängida ja tantsida.
Olete oodatud lustima ja õppima!

Ajakava Loe edasi: Tuleval nädalal peetakse Tartus traditsioonilise tantsu festivali

Osale vabatahtlikuna teaduse olümpial

Haridus- ja teadusministeerium koostöös Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega korraldavad 15.-24. juulil 2012 Eestis 43. rahvusvahelist füüsikaolümpiaadi (IPhO 2012).

IPhO 2012 edukaks korraldamiseks otsitakse meeskonda vabatahtlikke, kes on huvitatud ja motiveeritud panustama teaduse olümpiale. Võimalus on saada rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil vabatahtlikuna panustamise kogemust, toredat seltskonda ja mõnusat tunnet, et oled midagi vabast tahtest ja heast südamest teaduse ja hariduse nimel korda saatnud.

CVd oodatakse hiljemalt 6. novembriks e-posti aadressil eipho2012@eitsa.ee.

Metsatulekahjusid aitab ennetada koostöö

Eile Tartus toimunud rahvusvahelisel konverentsil “Metsatulekahjude ennetamine ja koostöö” vahetati kogemusi metsatulekahjude ennetamisest Eestis, naaberriikides Lätis ja Soomes ning Austraalias. Eesmärk oli jõuda üheskoos heade lahendusteni, kuidas edaspidi hoida ära ulatuslike metsapõlengute teket.

Eestis hävitab tuli aastas keskmiselt ligi 400 ha metsa (viimase 10 aasta andmete põhjal), seda on enam kui Aegna saare suuruse maa-ala jagu. Ehkki Soomes hävib tules aastas umbes sama palju metsa , tuleb arvestada, et metsa on seal ligi 10 korda rohkem (20,15 milj ha).

Nii meil kui ka naabermaades on 99 juhul sajast metsatulekahjude põhjuseks inimese tegevus või hooletus. Soomes aitab tule hävitustööd ära hoida inimeste kõrge teadlikkuse ja tõhusa tulekahjudest teatamise süsteemi kõrval ka hästi hooldatud metsade suur osakaal. Põhjanaabrite kogemuse põhjal aitab seega just metsa korralik majandamine tõhusalt kaasa tulekahjude ärahoidmisele.

Konverentsi korraldas SA Erametsakeskus koostöös Päästeametiga. Üritust aitas finantseerida Euroopa Komisjon LIFE+ programmist.

Permakultuurne filmiõhtu Lilleorus

Täna kell 19.30 on permakultuurne filmiõhtu Lilleorus. Näha saab filmi “Introduction to Permaculture Design”.

Filmi tõlgitakse sünkroonselt ja pärast filmi vaatamist toimub ka arutelu. Kohale võib minna juba varem: kell 18 sauna ja õhtusöögi ajaks.

Kõnealune film oli üks parimaid, mida Lilleorus äsja toimunud permakultuurikursusel vaadati, ning annab väga hea näitliku ülevaate looduslike ökosüsteemide toimimisel põhineva elukeskkonna loomisest.

Kokku toimub Lilleorus sel sügisel kolme väga hea permakultuuri filmi vaatamine ja novembris vaadatakse videot kursuse raames Lilleoru põhjal tehtud praktilistest grupitöödest.

Noori oodatakse konverentsile “Noored? Meedias? Eestis?”

Neljapäeval, 20. oktoobril toimub Tallinna Botaanikaaia palmimaja konverentsisaalis meediasuhtlusest huvitatud noortele suunatud konverents. Päeva jooksul räägitakse üle meediasuhtluse põhitõed, sotsiaalmeedia võlud ja valud ning uuritakse ühes ajakirjanikega, mismoodi siis ikkagi noorteühendus ja niisama noor Eestis meediasse pääseb.

Avalike suhete aluseid lahkab avalikult Agu Uudelepp. Silmaringi avardamiseks tuleb Kent Raju rääkima enese ja oma organisatsiooni reklaamimisest ning sellega kaasnevatest ohtudest. Seejärel räägib sotsiaalmeedia võludest ja valudest kolmandas sektoris seda pikalt uurinud Mart Prööm Dreamgrow agentuurist. Mart võtab kaasa ka põneva kaasuse, mida töögruppides lahata.

Päeva lõpus arutatakse koos erineva taustaga ajakirjanikega, mida üks noor või noorteühendus peaks Eestis tegema, et ületada uudiskünnist.

Päeva jooksul saab ka kenasti kõhu täis, liskas hommikul ja pärastlõunal kohvitada.

Päevakava: Loe edasi: Noori oodatakse konverentsile “Noored? Meedias? Eestis?”

Rakkes peetakse visiooni ja arengu mõttetalguid

Pühapäeval, 16. oktoobril kell 12-15 peetakse Rakke gümnaasiumi õpilaskodu saalis mõttetalguid “Rakke valla Visioon ja Areng vol 2”.

Ärksaid kodanikke oodatakse jagama häid mõtteid, koguma teotahet ja rakendama väge.

Teemad:
* Rakke valla rikkused ootavad kasutamist ja eksponeerimist!
* Märgime maha järgmised sammud tegude poole!
* Arutleme, mis taga keskkonna heaolu ja inimese rahulolu!

Mõttetalguid aitab läbi viia Margo Mitt.

Viljandi vana veetorn saab täna 100aastaseks

Viljandi oli esimesi linnu Eestis, kus jõuti tänavavalgustuse, sillutatud tänavate ja kõnniteede ehitamise kõrval oma veevärgi ja kanalisatsiooni sisseseadmiseni.

Veetorni konstruktsioonide ja torustiku ehitamisega tehti algust 1911. aasta mais. 13. oktoobril ühendati veevärgi torustik 30 meetri kõrguse veetorni mahutiga. Vett pumbati torni reservuaari 134 meetri sügavusest puurkaevust, mis andis ühe tunni jooksul 1000 ämbritäit vett.

Novembri lõpuks voolas vesi veetorni mahutist linna torudesse. Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani.

Aastaid tühjalt seisnud torn lagunes ja 1996. aastal tõsteti vana veetorni puidust osa alla. Aasta hiljem algatas Viljandi Rotary klubi vana veetorni restaureerimise, et taastada linna siluett. Veetorni restaureerimiseks annetasid paljud Viljandi ettevõtted ja eraisikud. Suurima summa – 100 000 krooni annetas Torontos elav organist, koorijuht ja helilooja, Viljandi aukodanik Roman Toi. Kõikide annetajate nimed on jäädvustatud veetorni paigutatud metallist seinaplaatidel.

6. novembril 1999. aastal paigaldati oma ajaloolisele kohale tagasi torni ülemine osa.

Viljandi vana veetorn rekonstrueeriti 2001. aasta kevadeks ja avati vaatetornina, kust saab heita pilgu kogu linnale. 2002. aastal sisustas Viljandi Muuseum torni kolmel korrusel püsinäituse, mis annab ülevaate torni ehitamisest ja taastamisest ning Viljandi linna lähiajaloost.

Vana veetorn on jäänud linna sümboliks läbi aastate moodustades Jaani ja Pauluse kiriku, tuletõrjemaja ja raekoja tornidega Viljandi suurepärase linnasilueti.

Vana veetorni 100. aasta puhul on välja töötatud uus linna esindusmeene – keraamiline karikakujuline väike veetorn, mille autor on Külli Allikvee.

Allikas: Viljandi linn