Elina Allas

Pajusi teater paneb Aidu koolimajas „kappama“
Soome hobuse

Pajusi teatri näitleja Anni Õnneleid lavastuses "Kunagi ei saa turul õiget hinda". — Pajusi teatri näitleja Anni Õnneleid lavastuses “Kunagi ei saa turul õiget hinda”.

Jõgevamaal paiknevas looduskaunis ja kultuuriloohõngulises Pajusis on teatrikunstiga tugevad seosed. 1980. aastate teisel poolel juhendas siin näiteringi tunnustatud operetinäitleja ja koomik Vello Viisimaa. Praegugi tegutseb Pajusi rahvamajas Pajusi teater . Laupäeval 29. aprillil on trupi esituses Aidu koolimaja saalis esietendus „Kunagi ei saa turul õiget hinda“.

Näidend põimib endasse Soome ja Euroopa Liidu temaatika, ennekõike soovitab aga portaalile Külauudised intervjuu andnud lavastaja Tarmo Kruus tähelepanu pöörata üldisematele inimsuhetele ja universaalsematele probleemidele.

Millised olid esimesed mõtted, kui Pajusi teater soovis mängida näidendit „Kunagi ei saa turul õige hinda”, mis valminud Sirkku Peltola näidendi „Soome hobune“ ainetel, või pakkusite idee ise välja?

Alusmaterjali valikul tuli esimene tõuge küll lavastajalt, aga näitlejad võtsid materjali väga positiivselt vastu. Huvitaval kombel ei ole Pajusi teatri varasematel lavastustel maaelu temaatikat, kasvõi keskkonnana, väga tihti puudutatud ja juubelihõngulisel viiendal aastal tundus sobilik ka sellesse teemasse süüvida. Külateater, nagu me oleme, kui klassifikatsiooni uskuda. Loe edasi: Pajusi teater paneb Aidu koolimajas „kappama“
Soome hobuse

Toidupank ootab vabatahtlikke appi toidukogumispäevadele

Kõik 14 toidupanka üle Eesti kutsuvad vabatahtlikke osalema toidukogumispäevadel 12. ja 13. mail. Registreerumine veebilehel osale.toidupank.ee on alanud. Kaasatud on 45 erinevat kauplust.

Toidupanga kevadised toidukogumispäevad toimuvad mai teisel reedel ja laupäeval ning kaasavad kokku üle 800 vabatahtliku, kes aitavad kahe päeva jooksul 45 kaupluses toidukogumisaktsiooni läbi viia. Toidukogumispäevadel on esindatud valik 6 suure kaupluseketi poodidest: osalevad 12 Selveri, 10 Rimi, 8 Prisma, 6 Maksimarketi, 6 Konsumi ja 2 Maxima toidupoodi ning lisaks Kuressaare AjaO toidupood. Esimest korda on võimalik osaleda vabatahtlikuna ja annetada toitu kõikides Prisma kauplustes üle Eesti.

Igapäevaselt töötab Toidupank selle nimel, et päästa kaubandusest söögikõlbulik toit, et see edasi jagada puudust kannatavatele inimestele. Toidukogumispäevadel pakume võimalust eraisikutele lüüa kaasa Toidupanga töös ning oma piirkonna puuduses elavaid peresid toidukaubaga aidata.

Loe edasi: Toidupank ootab vabatahtlikke appi toidukogumispäevadele

Huvi Eesti traditsioonilise palkehituse vastu tuntakse Kanadast Austraaliani

Alates esmaspäevast õpivad üle maailma kokku tulnud 12 puutööhuvilist viis päeva Moostes Eesti traditsioonilist käsitööriistadega palkehitust.

Huvi Eesti palkehituse vastu tuntakse Kanadast Austraaliani. Osalejate tööalane taust on erinev, kuid neid ühendab huvi puutöö vastu.

See on neljas aasta, kui MTÜ Vanaajamaja rahvusvahelist palkehituse kursust korraldab. Juhendajateks on tänavu Margus Palolill ja Mikk Mustmaa. Lisaks Kanadale ja Austraaliale on osalejaid Ameerikast, Prantsusmaalt, Poolast, Rootsist, Soomest ja Lätist.

Praktiline õpe toimub Moostes, Vanaajamaja koolituskeskuses, kuid külalised saavad võimaluse tutvuda ka Põlvamaa talurahvaarhitektuuriga Karilatsis ja tänapäevase käsitsi palkhoonete toomisega Räpinas, käia Võrumaal suitsusaunas, külastada Mooste mõisa erinevaid kodasid ja Rõuge Sepa sepikoda.

Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi.

“Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

“Kohalikud toitumistavad ning kohalik toidukultuur on ka Eesti erinevates piirkondades mõnevõrra erinevad ning Peipsimaa maitsete aasta pakub hea võimaluse 2017. aastal just Peipsi toidukultuuriga paremini tuttavaks saada,” ütles MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann. “Välja on töötatud kvaliteedimärgis Peipsi Toit, mille väärtusi ja edasikandjaid püüame selle aasta jooksul laialdaselt tutvustada.”

Peipsimaa maitsete aasta tiitli ning tiitliga kaasneva rändkahvli annab Alatskivi lossis Peipsi järvega piirnevate omavalitsuste ning Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ esindajatele üle maaeluminister Tarmo Tamm. Rändkahvel liigub koos aasta toidupiirkonna tiitliga mööda Eesti toidupiirkondi.

Loe edasi: Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

Kuhu paigutada ruuter, et saada parim WiFi-ühendus?

Oleme kõik kogenud ebameeldivusi, mis kaasnevad WiFi-ühenduse ootamatu katkemisega. Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul on koduse WiFi-ruuteri paigaldamiseks õigeid ja valesid viise ning vale paigutuse korral võib veebilehtede laadimine võtta kauem aega.

„Ruuteri peitmine kodu varjatud nurka ei anna head internetiühendust, kuigi just niimoodi enamik meist oma ruuteri üles seab. Iga hoone puhul on siselevi erinev ja see sõltub ehitusmaterjalidest. Näiteks metall ja betoon takistavad WiFi-signaali levikut päris palju,“ ütles Sarri, kelle sõnul tasub ruuteri paigutamisel lähtuda füüsika põhitõdedest.

Kuhu ja kuidas paigutada ruuter, et saada kodus parim WiFi-ühendus? Loe edasi: Kuhu paigutada ruuter, et saada parim WiFi-ühendus?

Suure Lennu kaarel

Kolmapäeval, 29. märtsil süttisid lõkked ja küünlad paljudes Eesti paikades Suure Lennu kaare all. Velise Kultuuri ja Hariduse Selts kutsus juba üheksandat aastat järjest 29. märtsil tähistama Lennart Meri sünniaastapäeva.

Seltskond Peru kooli kivi juures. Foto erakogu — Seltskond Peru kooli kivi juures. Foto: erakogu

Teatavasti saab tuletee alguse Ebavere mäelt Lääne-Virumaalt kulgemisega üle Avaste mäe ja langemisega Saaremaale. Nõnda tekkis Kaali järv. M. J. Eiseni kogumikus „Esivanemate varandus“ ütleb kohamuistend, et Kaalijärve kohal asunud mõis. Meteoori ehk Tarapita teekond on 222 km pikk. Seekordne lõkke tegemine oli 122. kilomeetril Vanamõisa külas Kesk-Vigala külaplatsil.

Kogunemisel askeldasid külavanemad laudade paigaldamise kallal. Külavanemad mitmuses seetõttu, et Malle Kivi andis ameti üle Tiit Roosile. Organiseerimisega tegutsesid Velise poolt Kalev Tihkan ja Jüri Kusmin. Kõige vanem hea tahte kaaskodanik, loodusemees oli 87aastane Lembit Tihkan ja Vigala poolt Ilmar Künnapas. Ilus vaikne õhtu tõi kohale ligi 30 uudistajat. Huviliste ring traditsioonilistel üritustel Vigalas võiks olla laialdasem, teisalt näitab huvitatust ja lugupidamist nende vastu, kel on huvi paikkonna ajaloo ja tänapäeva tutvustamisel. Loe edasi: Suure Lennu kaarel

Vabariigi valitsus koguneb istungile Rattaaeda

1. aprillil korraldab Eesti Vabariigi valitsus väljasõiduistungi Jõgevamaal Tabivere vallas Tormi külas paiknevas spordiajaloolises paigas Saadjärve Rattaaias, kus asuvad vana velodroom ja mälestuskivi, mis pühendatud esimesele Eesti spordiseltsile – Saadjärve Jalgratta Sõitjate Seltsile. Arvestades looduskaunist kohta on istungi päevakorras tervise, spordi ja liikumisega seotud teemad.

Vabariigi valituse liikmed sõidavad väljasõiduistungile jalgratastel. Kõige ees stardib peaminister Jüri Ratas, kes on ka Rattaaias istungi korraldamise idee algataja. Saabujaid tervitab Tabivere vallavanem Tarmo Raudsepp, kes on kunagine tippsportlane jalgrattaspordis.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski eestvedamisel arutakse võimalusi arstiabi parandamiseks maapiirkondades. Et maainimestel oleks arstiabi kodu läheduses pidevalt kättesaadav, on kavas külakeskustesse paigaldada suured teleriekraanid, kust saab pidevalt vaadata Tallinna televisiooni saateid ja kuulata doktor Viktor Vassiljevi nõuandeid.

Seoses arstide puudusega arutab valitsus küsimust anda erandkorras perearsti litsents näitleja Viire Valdmale, kes on omandanud rohkesti meditsiinilisi teadmisi seoses peaosa mängimisega teleseriaalis „Doktor Silva”. Justiitsminister Urmas Reinsalu arvates peab näitlejanna aga enne läbima parapsühholoogiliste meditatsioonikatsetega testi võimalike korruptsiooniriskide vähendamiseks.

Samuti on teemaks Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud lähiajaloolise filmi „Lendoravad autorattas” rahastamine.

Kinnitamata andmetel arutakse ka seoses rahvakultuuritraditsioonidega algatatud ideed kuulutada Eestis rahvus- ja riigipühadeks jüripäev ja kadripäev, mis oleksid ka töövabad päevad.

Jaan Lukas

Külas Kõrgessaare päevakeskuses Hiiumaal

Vigala rahva külaskäigust Kõrgessaare päevakeskusesesse Hiiumaal kirjutab Jaan Viska.

Veidi ajaloost. Kõrgessaare päevakeskus on Lauka päevakeskuse õigusjärglane, mis alustas tegevust 1999. a. Alates septembrist 2014 seoses uue Hiiu valla tekkega koliti endise Kõrgessaare valla ruumidesse. Päevakeskuse eesmärgiks on inimeste kaasamine ühiskonnaellu ning toimetuleku toetamine ja sotsiaalse aktiivsuse säilitamine.

Hiiu vald on õiged eesmärgid püstitanud, kuidas toimida väheneva ja vananeva rahvastikuga vallas. Päevakeskuses toimuvad mitmed ringid, nendest on kuu algul vallalehes ilus ülevaade. Teatati, et sotsiaalkeskuses töötab asendusteenistuja, kes on kui alternatiiv tegevteenistusele. Mandrirahvale olgu öeldud ringid: tervisevõimlemine, seeniortantsuring, juuksur, pediküür, sõit ujulasse, noorte osalemine Tori teatripäevadel 21.-22. märtsil ja kuu lõpus kokkamine koos MTÜ Vikerkaar noortega. Siia juurde võib lisada, et MTÜ Vikerkaare noored olid 2016. aastal Vana-Vigalas laagris. Erihoolekanne osutab kokkuleppel pesupesemist ja dušiteenust.

Loe edasi: Külas Kõrgessaare päevakeskuses Hiiumaal

Häkaton otsib Tartus lahendusi
neljanda võimu väljakutsetele

Sel reedel ja laupäeval, 31. märtsist 1. aprillini toimub Tartus Sparki keskuses 24 tundi vältav häkaton, kus otsitakse lahendusi väljakutsetele, mida seab avaliku arutelu sfäärile tõejärgne ajastu.

Homöopaatilises meditsiinis on põhimõte, et sarnast tuleb ravida sarnasega. Kuitahes õige või väär on see tänapäeva meditsiini vaatepunktist, on kogu post-truth temaatika oma praegusel kujul infoühiskonna probleem. Selle tuumaks on informatsiooni üleküllus ja meie võimetus leida adekvaatseid mudeleid oma mõjuala üha laiendava ja samas peenemaks muutuva infosfääriga toime tulemiseks.

Probleem on ühelt poolt sotsiaalne ja isegi eksistentsiaalne, aga lahendused saavad sündida ainult infoühiskonna vahendite täiustamise kaudu. Aga neid täiustada ei saa me ilma neid mõistmata.

Tartus nädalavahetusel toimuv “tõepõhjahäkaton” toob kokku humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna ning andmeteaduse ja informaatika tegijad infoühiskonna eesliinilt, et leida sellesama infoühiskonna enda vahendeid kasutades lahendusi meid kõiki puudutavatele väljakutsetele, mida markeeritakse viimase aja debattides sildiga “tõejärgne ajastu”.

Tegu on küll tiimitöö suurvormiga, kus tegeletakse lahenduste otsimisega 24 tundi järjest, aga loomulikult ei saa eeldada, et 24 tunni jooksul on võimalik kõik probleemid lahendada. Aga erinevalt hädaldamisest käest libiseva tõe, faktide ja digitaalse avaliku sfääri ussitamamineku üle on see võimalus ise midagi asjade parandamiseks ära teha.

Loe edasi: Häkaton otsib Tartus lahendusi
neljanda võimu väljakutsetele

Torma põhikooli sünnipäeva tähistati põnevates töötubades

Teadusbussi esindus tutvustas Torma kultuurimajas füüsika- ja keemiakatseid.

Eelmisel laupäeval tähistamaks Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli 329. aastapäeva ja koolile Jakobsoni nime andmisest 60 aasta möödumist olid koolimajas avatud töötoad, kus õpilased ja lasteaialapsed avardasid silmaringi igapäeva elus tarvilikes ja põnevates valdkondades.

Eesti Punase Risti Seltsi Jõgevamaa seltsi vabatahtlik Kaidi Forostovets jagas aastapäeval õpetusi esmaabi andmisest, elustamisest, ja tutvustas teadvusetu inimese püsivasse küljeli asendisse panemist. Esimese kuni neljanda klassi õpiastele jagas ta teadmisi ka veeohutusest. Elevuse tekitamiseks organiseeris ta võistluse sidemete kokkukerimise kiiruse peale.

Kaitseliidu Jõgeva malev oli kaasa võtnud näidisrelvade komplekti, mida tutvustakse erinevatel näitustel. Kaitseliitlastel olid töötoas õpetuste jagamisel abiks ka Jõgevamaa naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

„Meie pakutav kuuldu ja nähtu on usutavasti huvitav igapäevase silmaringi avardamiseks, aga ka ettevalmistuseks riigikaitse tundides,” ütles malevapealik kolonelleitnant Tarmo Laaniste.

„Mulle meeldiski kõige rohkem töötuba, mida sisustas Kaitseliidu Jõgeva malev,” ütles õpilane Kaisa Kõre. “Põnev oli relvi vaadata ja ka ise lasta. Võimalik, et ma hakkangi harrastama laskesporti.”

Loe edasi: Torma põhikooli sünnipäeva tähistati põnevates töötubades

Vestlusring Kivi-Vigala raamatukogus

Jaan Viska

Külalisteks olid Kivi-Vigala raamatukogus Vigala aukodanikud Kaie Bergmann ja Jaak Uibu. Tuuline, tuisune talveilm tõi kodudest välja inimesed, kellel oli huvi oma kodukandi inimeste tegemiste vastu.

Jaak Uibu ja Kaie Bergmanni vastastikune tänuavaldus

Jaak Uibu töid tutvustasime kohalikus ajalehes varem. Haridusseminari asutajaliikmena alustas ta rahvatervisega, eelkõige statistikaga, st numbrite levitamisega. Mis on rahvastiku tervise tähtsam näitaja: ikkagi sündivus. Paljude entusiasmi täis aastate jooksul on tehtud sadu ettepanekuid ilma vastuseid saamata. Raamat „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist“ sai valmis enne president Ilvese ametist lahkumist. Raamatuesitlus riigikogus läks korda, sellele aitas kaasa Rein Ratas, kelle algatusel loodi Eesti rahvastiku toetusrühm. Komisjoni tööd juhib Siret Kotka.

10. veebruaril oli Toompea Haridusseminari liikmete kohtumine peaminister Jüri Ratasega, kes tunneb enamikku komisjoni staažikatest liikmetest. Jätkub rahvastiku kahanemisetrend: mõni märkab, teine mitte, kolmanda silmaring piirdub kitsa valdkonnaga. Paljud on käega löönud sellele probleemile. Samas on kuulus majandusteadlane J.M. Keynes seostanud madalat sündimust majanduslangusega. Demograafia on ikkagi majanduskasvu mootor. Rahvastiku probleemkomisjon on eelkõige põhiseaduse preambula paremaks täitmiseks.

Loe edasi: Vestlusring Kivi-Vigala raamatukogus

Lugu põlvkondade suhetest

Jaan Viska, Vana-Vigala

Vana-Vigala rahvamaja oli jaanuaris teist korda suurürituse läbiviija. Kõigepealt toimus maakondlik külade tänuõhtu 13. jaanuaril ja 20. jaanuaril kohtumisõhtu Margus Taboriga. Kuulsime lustakaid lugusid etendusest „Mamma lood ehk hiiu filosoohvia“.

Külalisi saabus üle 100 nii lähedalt kui ka kaugelt, samuti olid kohal aasta küla esindajad Valtu külast. Etendus ei keskendunud üksnes Mammale – oldi Suuremõisa koolipingis, külameeste hulgas, Kärdla muusikakoolis, Tallinnas haridust omandamas ja ka kaugel Kambodžas reisisellina.

Peaaegu meie kõigi elus on Mamma olnud. Mamma on naine, kes on välja tulnud mitmetest eluraskustest ja samas säilitanud loomuomase ja sügava hoolitsuse kõigi ümbruskonna olevuste vastu. Lugudes käsitleb Margus Tabor enda suureks kasvamist. Nüüd on ta sattunud peaaegu 54aastasena vanavanemate põlvkonda, mis toetub väärikusele ja elutarkusele. Nii nagu Mamma vajas austust oma tegemiste üle, vahel tuli ka käre olla, sest Mamma teab, kuidas on õige, kuidas hoida kord majas. Mamma maailm ei ole suur: naabrid, lähim pood, loomalaut, kohalik leht, vana raadio… Aga sellest hoolimata teab maailma asju, iga asja kohta on oma arvamus ja õpetussõnad. Loe edasi: Lugu põlvkondade suhetest

Teatriarvustus Märjamaalt: Kas tõde on olemas?

Jaan Viska

Niiviisi võiks alustada tõe otsinguid Tammsaare romaanis „Tõde ja õigus“. Vargamäe Andres ei leidnud maa pealt tõde.

Olulisem järeldus võiks olla selles, et tänaseid tegemisi mõõdetakse tulevikus, meie tänane samm kajab vastu aastate pärast, nagu meie igapäevane sõna ja vastus. Tundub liialt idealistlik, samas kindel mõõdupuu. Teisalt antakse raamatukogust lugeda P. Pomerantsevi raamatut „Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik“ (seiklused Venemaal).

Märjamaal on külas Ohtu mõisa tallisaalist alguse saanud projektiteatri Kell Kümme etendus „Tõde ehk Valetamise meistriklass“. Lavastajana ja näitlejana teeb kaasa etenduses Roman Baskin, kes on näitemängu pühendanud oma isale Einole. Komöödia hea esitus pani mõtlema selle autorile Florian Zellerile, kes 37 aastasena on üks mängitumaid autoreid Londoni lavadel oma etendustega „Isa“, „Ema“ ja „Tõde“ ja valmimas on näitemäng „Poeg“ . Tuntust etendustele annab inimpsüühika probleemide lahkamine. „Isa“ mängitakse teatris Theatrum M. Petersoni lavastuses. Tuntud autor ka eesti teatrimaastikul.

Loe edasi: Teatriarvustus Märjamaalt: Kas tõde on olemas?

Viis nippi, kuidas oma kodust internetti ergutada

Värsked Tehnilise Järelvalve Ameti internetikiiruste mõõtmistulemused näitavad, et Eesti operaatorite 4G-võrgu katvus on üsna võrdne, ulatudes kõigi puhul üle 90 protsendi.

„Interneti allalaadimiskiirus keskmiselt üle 50 megabiti sekundis ja senine kasutajakogemus kinnitavad, et mobiilse interneti kvaliteet on nii hea, et see on igati vääriline asendus püsiühendusele,“ ütles Tele2 raadiovõrgu juht Tanel Sarri.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis internetikiirus ja -leviala väga heal tasemel. Kuid meeles tuleb pidada, et iga hoone puhul on siselevi erinev ja see sõltub suuresti ehitusmaterjalidest. Kui aga peaksid jääma kodus internetikiirusega hätta, siis altpoolt leiad viis lihtsat nippi selle ergutamiseks. Tele2 raadiovõrgu juht Tanel Sarri annab nõu, kuidas seda teha.

Mõned nipid, kuidas saad oma koduse internetikiiruse maksimumini viia. Loe edasi: Viis nippi, kuidas oma kodust internetti ergutada

Kuus eestimaist äppi, mida iga eestlane teadma peaks

Tele2 müügi- ja turundusdirektor Kristjan Seema esitas väljakutse Eesti äppidele, mille tulemusena jäid sõelale kuus parimat mobiilirakendust. Need on arendatud eestlastelt eestlastele ja need aitavad ühel või teisel moel Eestit paremini tundma õppida.

„Enne kui haarad riiulilt entsüklopeedia või hakkad guugeldama, tasub kindlasti heita pilk ka telefoni rakenduste poodi. Sealt võib leida tõeliselt nutikaid ja kasulikke äppe,“ ütles Seema.

Rahvakalender on tore abimees, mis tuletab meelde Eesti tähtpäevi ja avab nende sisu. Rahvakalendrist leiab infot, kuidas on tähtpäevad oma nime saanud, mida nendel päevadel tavaliselt tehti ning kuidas neid praegusajal tähistada. Lisaks on rahvakalendris kirjas riigipühad, riiklikud tähtpäevad ja lipupäevad. Äpp paistab silma väga ilusa disaini ja hea funktsionaalsusega. Saadaval nii iOSi kui ka Androidi telefonidele.

Talvine aialinnuaabits aitab määrata linnuliike nii välimuse kui ka hääle järgi. Äpis on välja toodud harilikumate aialindude joonistused, häälitsused ja lühitutvustused. Huvitav on teada saada, et talvel on Eestis peaaegu iga eestlase kohta üks rasvatihane. Aialinnuaabitsa kvaliteetsed joonistused on samuti märkimist väärt. Minge õue ja otsige linnukesi! Rakenduse saab alla laadida nii iOSi kui ka Androidi telefonidele.

Loe edasi: Kuus eestimaist äppi, mida iga eestlane teadma peaks

Kuhjavere küla aastate tegijaks sai perekond Vilu

Kuhjavere küla aastate tegija - perekond Vilu. — Kuhjavere küla aastate tegija – perekond Vilu.

Suure-Jaani vallas paikneva Kuhjavere küla traditsioonilisel sündmusel Eesti iseseisvuspäeval toimunud külavanem Romeo Muki vastuvõtul külamajas kuulutati seekordseks Kuhjavere aastate tegijaks perekond Vilu.

Naljatoonis teemale lähenedes võib öelda, et valik oli mõneti onupojapoliitiline, sest pereema Lagle Vilu on tegelikult Kuhjavere külavanema Romeo Muki ja tema abikaasa, külaseltsi juhatuse liikme Urve Muki tütar, Laura ja Markkus nende lapselapsed ja Marko väimees. Tegelikult on põhjus selles, et Vilude pere on palju aastaid nii ideede pakkumisega kui ka käed külge panemisega kaasa löönud Kuhjavere tegemistes, millest üle-eestiliselt on kõige tuntum Kuhjavere külateatrite festival. Otsuse tegemisel kuulas külavanem ka seltsi juhatuse liikmete arvamusi.

„Kuhjavere on meie koduküla,” rääkis Lagle Vilu, kes töötab Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis õpetajana. “Vanematelt hakkas minulegi külge soov lüüa kaasa kogukonna ettevõtmistes ja nüüd on see „nakkus” külge hakanud ka meie lastele. See ongi põlvkondade sidusus.”

Loe edasi: Kuhjavere küla aastate tegijaks sai perekond Vilu

Kolmas üle-eestiline avatud talude päev toimub 23. juulil

Avatud talude päev Pärnumaal Sepa mahetalus Foto Urmas Saard — Avatud talude päev Pärnumaal Sepa mahetalus. Foto: Urmas Saard

Pühapäeval, 23. juulil toimub juba kolmandat korda üle-eestiline avatud talude päev. Talud ja põllumajandustootmised üle Eesti avavad oma uksed, et näidata kohaliku toidu kasvamist ja valmimist.

Külastajad saavad avatud talude päeval näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

Talude ja põllumajandustootmiste registreerimine avatud talude päevale algab 1. märtsil ja kestab 1. maini.

Talupidajad ja põllumajandustootjad, kes soovivad 23. juulil oma tootmise külastajatele avada, on oodatud osalema infopäevadel:

· 29. märtsil algusega kell 11 maamajanduse infokeskuses Jänedal või

· 31. märtsil algusega kell 11 Lõuna-Eestis (toimumiskoht täpsustamisel)

Loe edasi: Kolmas üle-eestiline avatud talude päev toimub 23. juulil

Aasta vabaühendus on MTÜ Eesti Pagulasabi

Vabaühenduste liit EMSL tunnustas sel nädalal kodanikuühiskonna 2016. aasta tegijaid. Toompea lossi Valges saalis toimunud tseremoonial anti tunnuskiri silmapaistvaimale vabaühendusele, aasta investeeringule, vabakonda enam kasu toonud avaliku võimu esindajaile, kõlavaimale häälele, uudsele lahendusele ning aasta mõjusaimale teole.

EMSLi juhataja Maris Jõgeva sõnul iseloomustab vabakonda aina enam see, et muutusi loovad kuraasikad inimesed, organisatsioonid ja algatused sõltumata oma põhitegevusest.

“Igaüks saab olla aktivist, ka see, kes igapäevaselt ettevõtja või riigiametniku rollis,” sõnas Jõgeva. “Tähtis on, et oled piisavalt julge ja kirglik ning kasutad oma teadmisi ja oskusi ühismurede lahendamiseks ja osaled selles, millesse sa usud. Kõik see kokku ongi kodanikuühiskond.”

Aasta vabaühendus on Eesti Pagulasabi, kes aitab ohu eest pagenuid Eestis igapäevaste asjatoimetustega, tutvustab pagulasteemat laiemalt ning jõuab samal ajal toetada ka kaugel sõjakollete lähedal olevaid hädalisi. Viimastel aastatel on Eesti Pagulasabi väsimatult selgitanud, kes on pagulane, miks ta tuge vajab ning kuidas Eesti maailma probleemide lahendamises osaleda saab, laiendanud oma tegevust ning kaasanud rohkem inimesi.

Loe edasi: Aasta vabaühendus on MTÜ Eesti Pagulasabi

Algasid XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ eelproovid

Esmaspäeva,l 23. jaanuaril algasid Jõgevamaal XII noorte-ja tantsupeo „Mina jään” eelproovid.

XII noorte ja laste tantsupeo „Mina jään” Jõgevamaa kuraatori Pille Tuti sõnul kogunesid Jõgevamaal kõige enne eelproovile segakoorid.

„Nad harjutasid laulu mitme tunni vältel Jõgeva kultuurikeskuses,” rääkis Tutt. “Tegelikult hakkasid jõgevamaa kultuuritegijatest kõige enne noortepeoks valmistuma rahvamuusikud, kuid nende eelproov toimus möödunud laupäeval Tartumaal Reolas.”

Pille Tutt andis valmistumisest noortepeoks ülevaate ka Raja vabaajakeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuritöötajate infopäeval.

„Laulupeo repertuaaris on 44 laulu ja kaks orkestriteost,” kõneles Tutt seal. “Arvestades mahukat kava, tehakse igas liigis vähemalt kaks eelproovi. Tantsupeo eelproovides tantsitakse üheskoos läbi 22 tantsu. Tantsupeo pealavastaja Margus Toomla sõnul on eelproovid selleks, et vaadata, kuidas siiani tantse õpitud on. Rahvatantsuspetsialistid on lubanud rühmadele külla minna, igale rühmale vajadusel näpunäiteid ja juhtnööre anda õppeprotsessi jätkamiseks. Tantsupeo ettevalmistusprotsessis kohtuvad tantsujuhtide ja tantsuõpetajate kogemused laste ja noorte tantsulustiga. Väga oluline osa on just laste, noorte ja õpetajate julgustamine.”

Loe edasi: Algasid XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ eelproovid

Adavere Mõisaseltsi eestvedaja Evi Rohtla: „Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad”

Adavere kogukonna eestvedaja Evi Rohtla lapsi käsitöötoas juhendamas. Foto: erakogu

Jõgevamaa kultuuri-sporditegijate ja tervisedendajate tänuõhtul Rahvakultuurikeskuse tänukirja pälvinud Adavere Mõisa Seltsi eestvedaja Evi Rohtla on kaasanud kogukonna tegevusse inimesi erinevatest põlvkondadest, ennekõike aga lapsi ja eakaid. Evi on algatajaks rahvakalendri tähtpäevade korraldamisel. Tema pealehakkamisel saab Adavere naisrühm Põltsamaa kihelkonna rahvarõivad. Rahvatantsu harrastab Evi ka ise.

Evi Rohtlat usutleb Jaan Lukas.

Mis on üldse Adaverele iseloomulikku kogukonna liikumise ja rahvakultuuri vaatevinklist?

Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad. Loomulikult on ka peresid, kus näiteks vastlapäevaüritsele tullakse ikka kogu perega ja lüüakse võistlustel aktiivselt kaasa.
Pikki aastaid ei ole Adaveres tegutsenud rahvatantsurühmasid. Praegu saame uhkusega öelda, et alates 2014. aaastast tegutseb meil kaks rahvatantsurühma: memmede rahvatantsurühm 8-10 tantsijaga ja septembrist naiste rahvatantsurühm 14 tantsijaga.
Adaveres on au sees ka igasugune käsitöö. Võimalus on kangastelgedel kudumist õppida ja praktiseerida Vaba Aja Keskuses olevatel kangastelgedel. Meil on mitmed kirivöö kudujad, kes lahkesti oma oskuseid ka teistele huvilistele õpetavad. Nii “nakatusin” minagi peaaegu aasta tagasi vöökudumise pisikuga. 2016. a suvel-sügisel käis meil vöökudumist õppimas huviline lausa Tallinnast.
Meie igapäevane tegevus toimub Vaba Aja Keskuses. Kuna need ruumid ei ole väga suured, siis teeme koostööd ka Adavere Agroga (meie mõlemad tantsurühmad käivad trennis Agro saalis) ja Adavere põhikooliga (vajadusel saame kasutada mõisasaali oma ürituste korraldamiseks). Loe edasi: Adavere Mõisaseltsi eestvedaja Evi Rohtla: „Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad”

Põlvas toimub suvel kuues iga-aastane
laulupidu Vaba Rahva Laul

Mullu toimus Vaba Rahva Laul Keila lauluväljakul. Foto: erakogu

Sel aastal 19. augusti õhtul toimub ilusal Põlva Intsikurmu lauluväljakul juba kuues iga-aastane laulupidu Vaba Rahva Laul, millega seekord tähistatakse Eesti 26. iseseisvuse taastamise päeva.

Osalevad koorid üle Eesti ja palju tuntud lauljaid. Mõned nimed: Ott Lepland, Gerli Padar, Boris Lehtlaan, Siiri Sisask, Vanemuise bariton Simo Breede, Estonia tenor Urmas Põldma, Mart Müürisepp, Grete Paia, Oliver Leppik, Männiste Perebänd, debüüdi teeb noor Carmen Joala, Kalle Sepp jt. Lauljaid saadab Urmas Lattikase bänd.

Kooridega seonduv on suuresti Lauri Breede töö. Repertuaaris on üle 30 isamaalise ja muidu ilusa eesti laulu. Kõik laulud on ilusas eesti keeles. Lootus on, et oma tantsudega kaunistab laulupidu Põlvamaa vahva segarahvatantsurühm Põlva Päntajalad. Eestlased on ju laulu- ja tantsurahvas!

Ühislaulmisega saame jälle natuke paremateks inimesteks. Laulmiseni! Elagu Eesti!

Ülo Kannisto Vaba Rahva Laulu traditsiooni algataja ja korraldaja

Kontakt: tel 5154202, ylo.kannisto@gmail.com

MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja 2017. a I taotlusvooru

MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja projektitaotluste vastuvõtu 2017. a I taotlusvooru: voor on avatud 27. veebruar-15. märts.

Toetust saavad taotleda Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava, Räpina ja Värska vallas tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud omavalitsused.

Infopäevad taotlejatele toimuvad 15. veebruaril kell 16 Värska kultuurikeskuses ja 17. veebruaril kell 16 Meremäe vallamajas.

Toetust saab taotleda meetmetest:

Meede 1 – Elukeskkonna arendamine
Meede 2 – Ettevõtluse arendamine
Meede 3 – Ühistegevuse ja koostöö arendamine

Projektitaotluste hindamise tähtaeg (tegevusgrupis) on 15. mai 2017.

Täpsem info taotlemise ja nõustamise kohta: www.piiriveere.ee.

Oskuste aasta toob fookusesse kutseoskused

Kutseoskuste, meisterlikkuse ja elukestva õppe väärtustamiseks Eesti ühiskonnas tähistatakse 2017. aastat kui oskuste aastat ning nii Harjumaal kui ka mujal üle Eesti toimub palju kutseharidusega seotud tegevusi.

Täpsemat ülevaadet oskuste aasta sündmustest saab vaadata veebilehel www.oskusteaasta.ee. Kalender täieneb üritustega pidevalt.

Tallinnas asuvad kutsekoolid pakuvad võimalust elada kaasa erinevatele kutsemeistrivõistlustele. Tallinna Ehituskoolis toimub juba jaanuari teises pooles ehituseriala õppurite mõõduvõtt KelluSkills ning veebruari alguses pakuvad põnevat kaasaelamist Tallinna Teeninduskooli kolmandad koolisisesed meistrivõistlused kõikide valdkondade õpilastele. TTÜ Mektory Tehnoloogiakool ja Swedbank korraldavad koos kõigi kooliastmete ja ka kutsekooli õpilastele mõeldud äriideede konkursi Bright Minds, mille auhinnafond on 9000 eurot.

Paljud üritused on üle-eestilised. Nii korraldab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning Tagasi Kooli projektiga projekti „Kõik on IT“ raames märtsis üle Eesti 100 koolitundi. Riigimetsa Majandamise Keskus korraldab aprillis veebipõhise metsaviktoriini. Mai alguses toimub Tallinnas erinevaid erialasid koondav üleriigiline kutsemeistrivõistlus Noor Meister, mis tutvustab kutseõppealasid ning annab võimaluse noortele oma oskuste võrdlemiseks. 2015. aasta haridusteo tiitli võitnud Räpina Aianduskool korraldab populaarset taimeprojekti „Sõprusetera“ ka sel aastal.

Loe edasi: Oskuste aasta toob fookusesse kutseoskused

Läti seafarmis tuvastati taas sigade Aafrika katk

Eelmisel reedel tuvastati Lätis selle aasta esimene sigade Aafrika katku puhang kodusigadel, mis taaskord kinnitab, et viirus võib sigalatesse jõuda ka talvel.

Viirus tuvastati Sigulda lähedal asuvas enam kui 5000 seaga kõrge bioohutusega farmis.

Eelmise aasta 25. novembril tuvastati sigade Aafrika katk ka Leedus koduseafarmis.

“Need juhtumid lähiriikides kinnitavad, et taud võib farmi jõuda ka külmemal ajal ning sigade Aafrika katku esinemise hooajalisuse argument jääb järjest nõrgemaks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Harles Kaup. “Taudi ärahoidmine eeldab loomapidajalt igapäevast hoolsust bioohutusnõuete täitmisel, et kavandatud abinõud reaalselt ja tulemuslikult toimiksid.”

Loe edasi: Läti seafarmis tuvastati taas sigade Aafrika katk

Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum
sõlmisid koostööleppe

Koostööleppele kirjutasid alla Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu (pildil paremal) ja Ogre tehnikumi direktor Ilze Brante. Foto: Luua Metsanduskool

12. jaanuaril sai ametliku vormistuse juba pool sajandit kestnud koostöö Eesti ja Läti metsanduskoolide vahel. Lätis Ogre tehnikumis allkirjastasid koostööleppe Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum, mis on Lätimaal juhtiv metsandusharidust andev kutseõppekeskus.

Esialgu viieks aastaks sõlmitud koostöölepe näeb ette mitmeid ühiseid tegevusi. Kavas on tegeleda metsanduslike kutsevõistluste ettevalmistuslaagrite ja võistluste korraldamisega, õpetajate ja õpilaste vahetusega, praktikaprogrammide ja õppekavade arendusega ning ühiselt osaleda Euroopa Liidu programmides.

“Meie koostöö on kestnud juba üle viiskümne aasta, nüüd fikseerisime selle ka täpsemalt ära,” sõnas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Ta lisas, et koostöö Läti metsanduskooliga on väga oluline ka laiemas mõttes – see annab Eesti metsameestele võimaluse arutada erinevaid teemasid kolleegidega, kes tegutsevad igapäevaselt samasugustes metsades. “Tihti vaatame siit Eestist Soome ja Rootsi poole, õpime nende kogemustest ja arutame nendega metsandust, kuid Läti on ju meile lähem ja samasuguse taustaga nii kultuuriliselt kui looduslikult. Omavaheline suhtluse tihendamine on väga oluline,” rõhutas Zuba-Reinsalu.

Loe edasi: Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum
sõlmisid koostööleppe