Aksel Lõbu

XXIII Viljandi pärimusmuusika festival saab homme alguse rongkäiguga

Kui kunagi varem ei ole Viljandi pärimusmuusika festivali alustatud väljaspool lossimägesid, siis tänavune teema „Vabadus“ paneb aluse uuele traditsioonile – alustada Folki rongkäiguga.

Ühine marss pärimeetri suunal algab neljapäeval kell 12.30 Uku keskuse peaukse eest ja kulgeb mööda selleks puhuks autodele suletud Tallinna tänavat kuni Kaevumäele, kus see läheb sujuvalt üle traditsiooniliseks avamisetenduseks.

Rongkäik on mõeldud kõigile linlastele, kes võivad liituda kas selle alguspunktist või suvalise koha pealt trassil. Muusikaliselt saadavat paraadi 80 Eesti Etno laagrilist, keda jagub mängima terve marsi ulatuses. Rongkäigu korraldajad lubavad lisaks muusikalisele meeleolule nii pealtvaatajatele kui osavõtjaile ka üllatusi ja ootamatuid vahepalu.

Rongkäigu idee on tuua festival rohkem linnaruumi, et ka linnaelanikud ja kohale sõitnud külalised tunnetaks, et midagi suurt on algamas. Samuti on oluline asjaolu, et kõik soovijad saavad sellest ka ise osa võtta ja nii oma panuse suursündmuse õnnestumisse anda. Samas paluvad rongkäigu läbiviijad autojuhtidelt mõistvat suhtumist ja ajutistest liiklusmärkidest kinnipidamist.

Rongkäigule järgneva avamisetenduse on lavastanud TÜ VKA endised ja praegused tudengid: Kaire Kartau, Brite Vilgo, Sänni Noormets, Cathy Sommer, Joonas Tagel. Lisaks muusikalistele etteastetele saavad sõna Eesti Vabariigi president, Viljandi linnapea, festivali pealik ja kultuuriminister. Kohe pärast avamist, kell 14.00 algab XXIII Viljandi pärimusmuusika festivali esimene päris kontsert kui A. Le Coq Kirismäe lavale astub soome pärimusmuusika lipulaev Frigg.

Loe edasi: XXIII Viljandi pärimusmuusika festival saab homme alguse rongkäiguga

Mulgimaa pealinnas peeti suvepäevi ja rahvusvahelist akordionifestivali

**Õpitakse valmistama grillivorsti Mulgimaa moodi. Fotod: Johannes Haav**

17.-19. juulini Mulgimaa pealinnas Abjas kestnud suvepäevadel õpiti mitmeid mulgi elulaadile iseloomulikke käsitööoskusi, elati kaasa teatrietendustele ja spordivõistlustele.

Sündmuse raames sai teoks ka VI Mulgimaa Pealinna Akordionifest. Abja Suvepäevadel avatud Mulgi Ukuvakas õpiti telgedel kudumist, näpunööri, südamepaela ja kaaruspaela valmistamist. Noortekeskuse vana maja savitoas sai valmistada mulgikeelsete tarkustega külmkapimageneteid ja mulgilikku pakendit. Avatud oli ka mulgimaiste filmide tuba.

“Eesmärk oli pakkuda võimalust mulgi kultuuri tundma õppida selliselt nagu keegi seda soovib,” ütles Abja vallavanem Peeter Rahnel, kelle sõnul on Abjas suvepäevi peetud üle paarikümne korra. “Ma tahan ka ise vaibakudumise selgeks õppida, vaat siis ma oleksin nagu tegija mees. Mulgimaa inimestel on alati uhkus südames, kuid mitte põhjusel et ollakse mulgid, vaid ennekõike töökuse, ettevõtlikuse ja kultuurihuvi tõttu,” lisas ta.

Üheaegselt suvepäevadega toimus ka VI Mulgimaa Pealinna Akordionifest. “Nii on korralduslikult ökonoonsem ja pealegi tuleb ka rohkem pealtvaatajaid kaasaelajaid,” ütles muusikasündmuse peakorraldaja Abja muusikakooli õpetaja ja rahvusvahelise orkestri Baltic Tremolo dirigent Valdo Värk. “Abjat ääremaaks küll pidada ei saa. Perearste töötab siin kolm ja moodustamisel on perarstikeskus, poode oli neliteist ja toitlustada saab mitmes restoranis,” lisas kauaaegne abjalane.

Loe edasi: Mulgimaa pealinnas peeti suvepäevi ja rahvusvahelist akordionifestivali

Värska päästekomando tähistas 15. sünnipäeva

Reedel, 17. juulil tähistas Värska päästekomando oma viieteistkümnendat sünnipäeva. Pidulikule juubelisündmusele Värskasse oli kutsutud ka maavanem Ulla Preeden, kes õnnitles komandot tähtsa sündmuse puhul.

Maavanem rõhutas komando tegevust regionaalse koostöövõrgustiku arendamisel kriisiolukordades. “Tegemist on väikese, aga väga tubli komandoga”, lisas ta. Värska komando säilimine Eesti kagupiiiri vahetus läheduses on oluline nii ennetuse kui julgeoleku võtmes.

Oma parimad soovid edastasid ka Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos ning Värksa vallavanem Raul Kudre, kes kiitsid oma õnnitluskõnedes päästekomando ennetustöö efektiivsust ning meeste rolli kogukonna elus kaasalöömisel.

Värskas loodi kutseline tugikomando aastal 2000. Enne seda tegutses seal kohaliku omavalitsuse päästeasutus, kellel oli maavanemaga haldusleping tuletõrje- ja päästealal. 2005. aastast on komando pealik Raivo Kunst ja hetkel töötab seal 3 meeskonnavanemat ja 7 päästjat.

20. juubelit tähistav Uhtjärve jooks ei tee jooksjate elu lihtsaks

Võrumaa pikamaajooksusarja kuuluv jooks ümber ilusa Uhtjärve kannab sel aastal järjekorranumbrit 20.

Jooksu suurim väärtus on lisaks heale seltskonnale ka suurelt jaolt looduses kulgev vaheldusrikas rada, kus on nii künkaid kui kände, olenevalt taevaluukide heldusest ka märjemaid ja porisemaid kohti.

Rada, mida ei soovita läbida uute valgete tossudega. Samas tuleb kindlasti kaasa võtta hea tuju ja optimistlik meeleolu. Korraldajad teevad muidugi omalt poolt kõik, et vältida eelmise aasta üllatusi nagu herilaste suurrünnak või võistlejate massiline metsaeksimine, aga põnevust leiab rajal küllap ilma selletagi.

Umbes 8-kilomeetri pikkuse Uhtjärve jooksu start on 23. juulil kell 19 Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis.

Lisainfo: uhtjarvejooks.blogspot.com

Margus Konnula

Karala Odagalal tegi kuldse duubli võrkpallur Nette Peit

Nädalavahetusel peeti Karalas traditsiooniline Karala Odagala ehk spordi- ja kultuuripäev. Võistlus kujunes kaasahaaravaks osalejatele ja meeldivaks elamuseks pealtvaatajatele. Esimesena toimunud spordiprogrammiga said vormi kontrollida nii tõsisemalt harjutajad kui pühapäevasportlased.

Peaalal odaviskes oli esikoha saatus Jako Lindropi ja Sander Suurhansu otsustada. Seekord jäi peale Lindrop tulemusega 60.14, Suurhans leppis 55.26 ja hõbemedaliga. Pronksmedali omanikuks sai Tom Lindrop tulemusega 46.78. Naiste odaviskes sai ülekaaluka võidu Nette Peit 30.27 –ga , teised poodiumikohad jagas perekond Tamm: teine Kätriin Tamm 22.84 , kolmas Lelet Tamm 21.52. Meeste kuulitõukes olid vahed üsna selged, võidu võttis Kaarel Mai resultaadiga 11.96, Sander Suurhansule teine hõbe 11.56, pronks Karel Lõbu 11.07. Naiste võistluses vormistas kuldse duubli Nette Peit tulemusega 10.00, teised poodiumikohad Reelika Aedmäele 9.10 ja kolmas Lelet Tamm 8.27-ga.

Hiljem toimunud teatrietendus ja mälumäng olid jätkuks mitmekesisele päevale kaunis külas Karalas. Kogupereetendus „Jänes Lontkõrv“ kogus kokku suured ja väikesed teatrihuvilised, kes said lõbusa ja õpetliku lugu vaadata. Pärast teatritükki võeti veel mõõtu teadmiste omamises, Maidu Variku teemakohased ja põnevad küsimused olid heaks lõpetuseks mitmekesise programmiga päevale. Võistluste peakorraldaja Urmas Kase sõnul oli tõepoolest hea näha sportlasi Karala Arenal jälle endast parimat andmas ning hilisem kultuuriprogramm teatri ja mälumängu näol on leidnud hea vastukaja. Hea koostöö Juulikute pererahvaga annab elamuse kõikidele päevast osa võtnutele.

Karala Odagala korralduskomitee

Väikese külaseltsi projekt kutsus Eestisse rahvusvahelise seltskonna VOLISE huvilisi

Projekti koodaaruannet käsitlev nõupidamine Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Esiplaanil projekti algataja Ülvi Nool ja koostööpartner ja nõustaja Valdi Reinas

Torma vallas asuva Näduvere Külaseltsi esinaise Ülvi Noole Grundtvigi Õpikoostöö programmi esitatud projekti “Avatud valitsemine Euroopas 2013-2015” raames toimus Sadala Külade Seltsi rahvamajas koolituspäev.

Kohaliku elu edendajad erinevatest riikidest õppisid koolitusel tundma omavalitsustes kasutatavat infosüsteemi VOLIS.Ülvi Nool märkis, et valisime tutvustamiseks süsteemi VOLIS, mis võimaldab läbi infotehnoloogia tõhustada kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste tegevust ja digitaliseerida istungeid.

“Et istungite salvestused pannakse omavalitsuste kodulehele, saavad kodanikud neid interneti vahendusel kuulata ja vaadata. Nii on paikkonna elanikud aktiivsemalt kaasatud omavalitsustöösse, saavad vajalikku teavet oma arvamuste väljakujundamiseks, ettepanekute tegemiseks, ideede algatamiseks. Torma vallavolikogu kogemus näitab et VOLISE-ga kaasnevad tulemused on väga lihtsasti saavutavad ka väikestes omavalitsustes,” leiab Nool.

VOLIS valiti projekti partnerite poolt ka üheks parimaks praktikaks Avatud Valitsemises Euroopas. Sadala rahvamajas toimunud koolituspäeval tutvustas VOLIS-t Henri Pook, kes on selle infosüsteemi väljatöötajaks ja tunnustatud tutvustajaks nii Jõgevamaal kui ka teistes Eestimaa paikades. Poogi loengut olid kuulamas inimesi Itaaliast, Türgist, Ühendkuningriikidest, Rumeeniast, Hollandist, Poolast, Itaaliast, Saksamaalt, Portugalist ja Kreekast. Neile tuli üllatuseks, et VOLIS-e vastu tuntakse huvi ka Rootsis ja Hollandis.

“Projekti koostamiseks andis mõtte asjaolu, et varasematesse Torma valla volikogudesse kuuludes tajusin, et vallaelanike peaaegu ei kaasatudki eelnõude menetlemisse ja otsuste vastuvõtmisesse. Piirkonna elu arendamiseks on aga olulised võimalikult paljude inimeste mõtted valuküsimustest, vajalike hoonete ja rajatiste ehitamistest,” ütles majandusharidusega Ülvi Nool, kes on ka tänase Torma vallavolikogu esimees ning kuulub Carl Robert Jakobsoni nimelisse Torma põhikooli ja Torma lasteaia Linnutaja hoolekogusse.

Jaan Lukas

Nädala foto

Ära peida mu värve öösse! Ööliblikas Türil. Foto Johanna Terehov — **Ära peida mu värve öösse! Ööliblikas Türil.** Foto: Johanna Terehov

Võru folkloorifestival kutsub maamärke köitma

Esmaspäeva õhtul kell 21 kutsub Võru folkloorifestivali meeskond tervitama festivalinädalat ja tähistama kolme maamärki.

Selle aasta festival kannab pealkirja “Millest rikkad, sellest helded”. Oma rikkuse märkamiseks ja märkimiseks kutsubki meeskond tulema välja esmaspäeva õhtul kell 21 ja märgistama väepaeltega mõned Võru linna ja Võrumaa väekad paiga. Meeskond on esimesteks märkideks välja valinud hoolimise, sõna ja heli märgid. Nii käiakse esmaspäeva õhtul läbi kolm paika: Võru Katariina kirik, Kreutzwaldi kuju ja Teppo lõõtsatalu.

Kreutzwald pani vanad eesti muinaslood Kalevipojast ilusasse keelde. Ja eristuvad ju me oma August Teppo meisterdatud lõõtsad teistest ülimalt puhta heli ja kauni tämbri ehk teppo timmi poolest. Teppo on siinkandi Stradivarius. Las see kõlab liiga uhkeldavalt. Aga kui me nii tunneme? Sel aastal on August Teppo 140. sünniaastapäev.

Üks maamärk, mida Võrru tulija näeb, on Katariina kirik. Väärikas paik, mille üle uhkust tunneme, seda hoolimata tulija usutunnistusest või veendumustest. Kiriku maja olukord pole kiita, usk seal sees aga tugev. Ta kannab hoolimise ja jagamise tunnet. Kas teeme ta koos Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks korda?

Väepaelu nendesse paikadesse hakati punuma juba rahvusvahelisel tantsupäeval aprillikuus, jätkati Võru linna ja Lasva valla jaanituledel. Nii igapäevaselt on väepaelad pikenenud.

Korraldajate sõnul on nad rõõmsad, kui iga festivali külaline nendega esmaspäeva õhtul kell 21 algaval retkel kaasa lööb. Aga veelgi enam, mõtleb, milline on tema jaoks see kõige-kõige suurem rikkus, mida jagada. Nii saab 8.-12. juulini toimuva XXI Võru folkloorifestivali idee kõige paremini edasi kantud ja me ise veel rikkamaks.

Kirju minevikuga rahvatantsurühm pidas 50. juubelit

Õerutajad tantsimas juubelpeol. Fotod: Urve Mukk

Erineva põlvkonna rahvatantsuhuvilisi ühendanud segarühm Õerutajad pidas juubelit Kuhjavere külaplatsil.

Rõõm ja kurbus käivad saatuse tahtel sageli käsikäes 1965. lõppes maine teekond legendaarsel rahvatantsupedagoogil ja tantsuloojal Anna Raudkatsil. Samal aastal alustas Viljandimaal Tääksi külas tegevust segarühm Õerutajad.

Laupäeva õhtul Kuhjavere külaplatsil viiekümnendat sünnipäeva pidu pidanud rahvakultuurikollektiiv alustas juubelikontserti Raudkatsi “Tuljakuga”. Teadustajateks, tantsurühma loo lahtirääkjateks olid juubelikontsertil segarühma liikmete lapsed ja lapselapsed. Üks neist, Johanna, juhatas “Tuljaku” tantsimise sisse nii: “Viiekümnendaks juubeliks on suur pidu ette valmistatud, terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud, küalisi igat seltsi, vallavanem kaasagi palutud.”

Paljude pealtvaatajate kaasaelamisel esitati ka alates esimesest hooajast Õerutajate repertuaari kuulunud Ullo Toomi tantsu “Oige ja vasemba”, kodupiirkonnast Suure-Jaanist pärit segapaaristantsu “Jooksupolka” ja mitmeid teisi vanemaid ja uuemaid rahvatantse. Kontserti lõputantsuks oli tänavu kevadel õpitud popurii erinevatel aegadel kavas olnud tantsudest.

Vahetekstidesse oli põimitud olulisi ja huvitavaid fakte Õerutajate tegevusest. Nii saadi teada, et esmakordselt pääses rühm suurele tantsupeole Tallinnasse 1970 aastal. Toona aga minna ei õnnestunud, sest parajasti ametis olnud kolhoosiesimees leidis, et majandis töötavaid tantsijaid on tarvis kuiva heina tegema. 1973. ja 1975. aasta pidudel aga Tääksi segarühm juba osales. Ülevaatusel on Õerutajad kahel korral, 2004 ja 2009 pälvinud esimese kategooria.

“Palju on ilusaid mälestusi. Meie tantsurühm on alati kokku hoidnud, oodanud proove ja esinemisi. Paikkonda jätkus ka aastakümneid tagasi tugevat rahvatantsuvaimu. Näiteks sõjaväest tulnud noored mehed “värvati” kiiresti tantsima,” rääkis praegu pensionipõlve pidav kooliõpetaja Ene Ruubel, kes juhendas rühma esimesed viisteist aastat.

Loe edasi: Kirju minevikuga rahvatantsurühm pidas 50. juubelit

Nädala foto

**Kapsas kasvab uhkeis ridades.** Foto: Elina Allas

Sakus peetakse taas mandoliinifestival

27. ja 28. juunil toimub Sakus juba teine mandoliinifestival, mis on unikaalne kogu Eestis ning on pühendatud mandoliinile, aasta-aastalt taas aina populaarsemaks muutuvale pillile.

Kahe päeva jooksul toimub Saku Valla Majas ja Saku Pruulikojas rida kontserte, kus astuvad üles barokkmandoliini mängiv Alina Sakalouskaja, bluegrass-ansambel Robirohi, oma uut mandoliinialbumit esitlev Ants Õnnis koos oma ansambliga ning ligi sajaliikmeline Üle-Eestiline Mandoliiniorkester. Toimub ka maailma esimene mandoliinirongkäik, ühislaulmine Eesti Ühendatud Ukuleleorkestri saatel ning loeng mandoliini ajaloost. Kõik kontserdid on tasuta.

Eestis on käimas mandoliinimuusika renessanss, mille tunnistajaks on neli aina kasvava liikmeskonnaga mandoliiniorkestrit, kes kõik on ka festivalil kohal. Orkestri Saku Mandoliinid ja Saku Huvikeskuse poolt korraldatav Saku Mandoliinifestival on seadnud oma eesmärgiks mandoliini veelgi populariseerida ning tutvustada arvukale publikule sellele pillile loodud mitmekülgset muusikat.

Vanemuise teatris toimub kuues Kollase Kassi suvekool

Vanemuise teatri Kollase Kassi suvekool toimub tänavu 4.-14. juunil. Vanemuise ooperisolistide Rasmus Kulli ja Reigo Tamme juhendamisel valmib suvekooli raames “Nooremuine” – muusikalavastus ooperi lavaletoomisest.

Lavastusprotsessis osalevad noored teatrihuvilised vanuses 12-18 aastat. Suvekooli kümnepäevane programm on tihe ja põnev ning selle käigus tutvutakse lavataguste ametitega, toimuvad treeningtunnid nii häälele kui ka kehalisele liikumisele ja eneseväljendusele.

Vanemuine korraldab Kollase Kassi Suvekooli alates 2010. aastast. Varem on suvekooli raames valminud draamalavastused ja muusikalid, ooperižanris pannakse end proovile esmakordselt.

“Nooremuise” originaallibreto koosneb erinevatest ooperisüžeedest ning žanriliselt on lavastajad Tamm ja Kull selle määratlenud post-post-postmodernistlikuks laulumänguks ühes vaatuses. Lavastajate kinnitusel pakutakse ainulaadset võimalust näha lähedalt teatriime sündi ning kohtuda erakordsete tegelastega Eesti rahvusmütoloogiast. Kollase Kassi Suvekooli lõpuetendus toimub 14. juunil kell 16 Vanemuise väikeses majas.

Nädala foto

Mina kännu kuningas. Rebasekutsikas Haanjamaal. Foto: Kylauudis.ee — **Mina, kännu kuningas. Rebasekutsikas Haanjamaal.** Foto: Kylauudis.ee

Kaasaegne kino annab jälle põhjust Märjamaale tulla

Alles olime Märjamaal Vigala rahvaga Vana Baskini teatri juubelietendust „Õnnenumbrid“ vaatamas. Nüüd on jälle põhjust Märjamaale minna, uude kinno. Remondiaja jooksul olid kino seinad ja lagi saanud tumehalli värvi, uue hõbedase katte parema peegelduse tarvis ekraan.

29. mai oli see tähtpäev, mil täissaal vaatas 3D koguperefilmi „Käsna-Kalle Kantpüks“. Filmi vaatajaskond ostis ruumiliseks nägemiseks vastavad prillid, mil kasutuskordi üle 30-e. Projektor on uuenenud tehnikaga 3D ja 4K filmide vaatamiseks, seni esimene nii kaasaegse tehnoloogiaga projektor väikses maa-asulas.

Selles osas, et Märjamaal kino välja ei surnud ja nüüd hoopis tugeva jätku sai, on palju teeneid kinomehaanik Hans Veimannil, kel sel suvel täitub 45 kinoaastat. Hansu visadus ja entusiasm leidis toetust maakonnast kindlasti noorte huviliste seas, keda oli seansile üsna palju kohale tulnud

jalgratastel.

Loe edasi: Kaasaegne kino annab jälle põhjust Märjamaale tulla

Belgia karikatuurikunst jõuab ülehomme Huumoriliidu vahendusel Tallinna

Laupäeval, 30. mail 2015 kell 15.00 avatakse Rahvarinde Muuseumis, Vabaduse väljaku aluses klaasgaleriis, Belgia karikaturistide näitus „10 x10“.

Kui meie karikaturistide looming on paljudele tuttav, siis välismaine karikatuurikunst jõuab Eestisse harva, viimati sai seda näha 2013 ja 2014 Eesti Huumoriliidu poolt korraldatud Tallinna rahvusvahelistel karikatuurivõistlustel „Linlane naerab“ ja „Elavad tänavad“. Sedapuhku toob Eesti Huumoriliit kohale Euroopa Karikatuurikeskuse (Belgia, Kruishoutem) poolt koostatud Belgia karikaturistide paremiku näituse. Kümme karikaturisti, kes kõik on võitnud rahvusvahelistel karikatuurivõistlustel auhindu, on saatnud oma tööd Tallinnasse, et ka meie inimesed saaksid osa sellest unikaalsest näitusest.

„Karikatuur pole ühepäevaliblikas, mis naljatab vaid päevasündmuse üle,“ arvab Andrus Tamm, Eesti Huumoriliidu esimees. „Õige karikatuur teeb tuju heaks ja säilitab oma aktuaalsuse ka aastakümnete möödudes. Karikatuur võib olla ka ühiskonnakriitiline või siis narrust naeruvääristav pilapilt, kuid oluline on, et karikatuur oleks lisaks naerutamisele ka mõtlemapanev.“

Näitusel on väljas 100 eripalgelist karikatuuri ning näituse avamisele on kohale tulnud Euroopa Karikatuurikeskuse esindajad ja ka kaks karikaturisti Belgiast. Näitus jääb avatuks 30. augustini 2015 ja on tasuta sissepääsuga.

"Beste Belgische inzending" ("Parim Belgia eksponaat") — “Beste Belgische inzending” (“Parim Belgia eksponaat”)

Lastefond jagab Jõhvis teadmisi autismist ja oma tegevusest

Kolmapäeval, 27. mail korraldab SA TÜ Kliinikumi Lastefond Jõhvis tasuta teabepäeva “Räägime autismist”, mis tutvustab osalejatele autismi kõrval ka Ida-Virumaa laste ja noorukite vaimse tervise kabineti ja Lastefondi tegevust.

Jõhvi vallavalitsuse hoones toimuva teabepäevaga soovitakse pöörata tähelepanu autismile ning tuua kokku kõik teemaga kokku puutuvad Ida-Virumaa spetsialistid, et jagada muu hulgas teadmisi ka Lastefondi tegevuse ja toetusvõimaluste kohta.

Teabepäeval räägivad oma kogemustest autistlike laste õpetamisel Tartu Herbert Masingu kooli direktor ja õpetaja Tiina Kallavus ning autistliku lapse kasvatamisel lapsevanem Kaja Leppik. Elu võimalikkuse üle täiskasvanud autisti kõrval arutleb ning esitleb raamatut “Autism. Meie laste lood 2” Eesti Autismiühingu juhatuse esimees Marianne Kuzemtšenko. Lisaks antakse ülevaade Ida-Virumaa laste ja noorukite vaimse tervise kabineti tööst ning viiakse läbi aruteluring Ida-Virumaa hetkeolukorra ja lähituleviku vajaduste teemal. Päev lõpetatakse külaskäiguga Jõhvi Puuetega Laste Tugikodusse “Päikesekiir”.

Loe edasi: Lastefond jagab Jõhvis teadmisi autismist ja oma tegevusest

Sergei Trofimovi, Avatud Ateljee ja Võru Kunstikooli näitused Võru Linnagaleriis

Sergei Trofimovi fotonäitus “Juured ja tiivad”

“Juured ja tiivad” on fotode seeria, mis jutustab inimeste elust Käru vallas, Raplamaal, mis on tehtud viimase kolme aasta jooksul. Pere annab meile tiivad, perest otsime oma juuri, pere annab jõudu, et elus saavutada edu. Fotodel on jäädvustatud eesti küla peresid kodus, kokkutulekutel, pidudel ja kõikvõimalikes muudes olukordades. Esialgne idee oli küll teha küla peredest portreepilte, aga kuna Sergei Trofimovil on pikaaegne kogemus pressifotograafina, siis on näituse meeldejäävamateks hetkedeks just reportaažfotod Kärus toimunud suurematest pidustustest. Käru alevik ei ole eriti suur, aga jälgides erinevaid peresid erinevatel aastaegadel, toimub arusaamine, kui tähtis on jagada positiivset kogemust ilusa maa inimese elust.

Sergei Trofimov arvab, et tervislikus ühiskonnas on perekond pea element. Linnad kasvavad iga päev, ent selle kiire kasvuga ei kaota elu maal oma romantikat ega jõudu, vaatamata sellele, et maale on elama jäänud vähem inimesi. Lapsed maal on rohkem laste moodi ja nende lapsepõlv on selline nagu peab olema, neil ei ole kuskile kiire. Just selle tõttu arvab autor, et elu linnas on teisene võrreldes maaeluga.

Loe edasi: Sergei Trofimovi, Avatud Ateljee ja Võru Kunstikooli näitused Võru Linnagaleriis

Nädala foto

Sume kevadõhtu Sindis. Foto: Urmas Saard — **Sume kevadõhtu Sindis.** Foto: Urmas Saard

Pühapäeval peetakse Nõmmel tänavalaata “Roheliste väravate tänav”

Pühapäeval, 24. mail toimub Nõmme Kevade raames Nõmme linnaosas Piiri tänava piirkonnas taas kogukonnaüritus «Roheliste väravate tänav». Ühenduse Loov Nõmme eestvedamisel peetaval tänavalaadal on avatud kodukohvikud, toimuvad kontserdid, võrkpallivõistlused, vanade mootorrataste näitus, töötoad, ajaloo- ja loodusloengud, avatud on lasteala ja rohevahetus.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul paneb juba kuuendat korda toimuv “Roheliste väravate tänav” Nõmme linnaosa kevadpäevadele väärika punkti. Mitmekesine on ka tänavalaada muusikaprogramm. Laval esinevad Nõmme folgiringi lapsed, erinevad Nõmme noortemaja ringid, kõhutantsijad, näha saab aga ka lõõtsakuningas Juhan Uppinit, Siim Rikkerit ja Enrik Vislat ansamblist Tuulelõõtsutajad, ansambleid Vanaviisi, Zorbas ja Köömes.

Eelnevalt on “Roheliste väravate tänav” toimunud kahel korral Õie pargis, Vabaduse parkmetsas, Vana-Mustamäe tänaval ja Serva tänaval. Igal korral on sündmusesse kaasatud ka toimumiskoha lähedusse jäävate tänavate elanikud.

Ürituse info: www.facebook.com/events/155

Nõmme Kevade programm: www.tallinn.ee/nommekevad2015

Algas hiite kuvavõistlus

Eelmisel aastal võitnud Janno Loide Kaarma valla Pähkla küla pühal allikal tehtud ülesvõte “Põhjatu allikas”

Algas kuvavõistlus Maavalla hiied 10228, kuhu oodatakse ülesvõtteid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistlusel antakse välja peaauhind ning kuni 16-aastaste peaauhind. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Tänavu kuuendat korda toimuvale võistlusele on taas oodatud ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted. Osalejatel on võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla. Seeläbi saab aidata kaasa pühapaikade ja oma loomingu tutvustamisele mitteärilistes väljaannetes.

Loe edasi: Algas hiite kuvavõistlus

Täna algavad XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses

Täna õhtul avatakse Luua Metsanduskoolis pidulikult XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses. Üle-euroopalise tähtsusega metsandusõppe kutsevõistlused kestavad nädala lõpuni.

Võistlustulemuse hindamine Foto Urmas Saard — Võistlustulemuse hindamine. Foto: Urmas Saard

„Eestis toimuvad Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses on korraldajale, Luua Metsanduskoolile suur au,“ rääkis Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Ta lisas, et kahtlemata on see koolile ka suur vastutus, sest sel aastal võtab võistlustest osa 17 riiki. „Selliste suurvõistluste korraldamine on suur töö, kuid praegu võib öelda, et oleme kõigega hakkama saanud ja võistlused võivad alata,“ lisas Zuba-Reinsalu.

Võistluste tähtsust rõhutab ka fakt, et metsandusõppuritele on algavad meistrivõistlused pea ainsaks võimaluseks võtta mõõtu oma kutseoskustes teiste riikide sama eriala õppivate noortega. Nimelt ei kuulu metsanduslikud kutsevõistlused Euroopa ja maailma kutseõppe suurvõistluste EuroSkills ja WorldSkills programmi.

Kutsevõistluste tähtsust rõhutas ka haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo. „Kutsemeistrivõistlused aitavad ühelt poolt tutvustada metsanduse eriala ja selle töö sisu. Teisalt on võimalus näha, milliseid keerulisi ülesandeid peab suutma hea meister lahendada. Rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste korraldamine Luua Metsanduskooli poolt on seega erilist tunnustamist väärt ning see pakub Eesti kutseõppuritele head võrdlusmomenti teiste Euroopa noortega,“ rääkis Põllo.

XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlustest Metsanduses võtab osa 17 Euroopa riiki. Neljaliikmelised võistkonnad võtavad omavahel mõõtu metsarajal ning raiespordis. Esimene võistluspäev on homme, siis võisteldakse metsarajal. Ülehomme võisteldakse langetamises, laupäeval raiespordi platsialade. Laupäevane võistlus toimub Tartu kesklinnas Vabaduse puiesteel.

Võistlused avatakse pidulikult täna õhtul Luua Metsanduskoolis. Avapalgi saevad kooli staadionil läbi Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu ja keskkonnaminister Marko Pomerants.

Lisainfo: forestryskills.eu

Kevadjooksjad kogusid Vinni perekodu lastele 1500 eurot

Heategevustšeki üleandmine. Foto: Ain Liiva

Laupäeval, 16. mail Rakveres MTÜ Rakvere Maraton eestvõttel toimunud viie kilomeetri pikkune heategevuslik kevadjooks kogus Vinni Perekodu lastele sporditarvikute soetamiseks ja laste suviste ekskursioonide rahastamiseks 1500 eurot.

Võistluse peasekretäri Riina Ignatovi ütlusel tegi tänavu Vinni perekodu lastele head ligi 200 särasilmset liikumise sõpra. “Suur tänu kõigile, kes kaasa lõid, nii noored, kui vanad. Ülla eesmärgi nimel saab teha suuri asju. Suur-suur aitäh kõigile,” sõnas võistluse peasekretär Riina Ignatov.

Läinud aastal kogunes samalaadse rattaööga 3635 eurot, mis läks Virumaa naiste tugikeskusele. Siis tuli rajale 706 ratturit. Veel enne seda toetati heategevusliku liikumisüritusega Rakvere Lille kooli vaimupuudega lapsi 3000 euroga. Lisaks on sama vabaühendus toetanud ViKe kergejõustikuklubi andekaid noori, paljulapselisi peresid Lääne-Virumaal ja teisi häid algatusi.

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järvamaalt

Vasakult Martin Žuravljov (III koht), Günter Kuru (I koht), Dirgis Jõemaa (II koht)

Parimaks noortalunikuks tunnistati teist aastat järjest Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Günter Kuru. Teise koha sai Dirgis Jõemaa, kes pälvis ka parima noore taluperenaise tiitli. Kolmandale kohale tuli Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Martin Žuravljov.

“Valisin põllumajanduseriala, kuna tegeleme kodus loomadega ja mulle meeldivad masinad ja traktorid. Traktorisõit oligi täna minu jaoks kõige kergem ala,” ütles Eesti parim noor taluperenaine Dirgis Jõemaa, Järvamaa Kutsehariduskeskuse esimese kursuse õpilane. “Põllumajandus on elu alus – meie teeme tööd, et teised saaksid süüa ja elada.”

Noorte sõnul andis võistlusel osalemine neile kogemusi ja enesekindlust. “Usun, et see tiitel lisab mu CV-le kaalu ja aitab saada tulevikus paremat tööd,” ütles Eesti parim noortalunik Günter Kuru,Järvamaa Kutsehariduskeskuse teise kursuse õpilane.

“Võistlus läks igati korda ning oli näha, et selle toomine Türile oli õige otsus,” ütles Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Noored olid võtnud asja tõsiselt ning võistluseks põhjalikult valmistunud. Tulemustest on näha, et põllumajanduslik kutseharidus on meil väga heal tasemel.”

Parima noortaluniku tiitlit püüdis kokku 27 võistlejat Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Põltsamaa Ametikoolist ning Eesti Maaülikoolist.

Noored panid oma teadmised, oskused ja kiiruse proovile kümnel võistlusalal : teadmiste test, veiste eluskaalu määramine, või valmistamine, traktori täpsussõit, põllutööriistade haakimine traktorile, põllu suuruse määramine sammudega, palgi saagimine käsisaega, kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, kartulite noppimine ning ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine.

Noortaluniku kompleksvõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Sihtasutusega Innove.

Teeme Ära talgupäev läks korda

Eilne Teeme Ära talgupäev, mis kõikjal üle Eesti sujus töiselt ja tegusalt, on praeguseks lõppenud. Tegemist oli hästi korda läinud talgupäevaga, mille raames tuli vaatamata vihmale kodust välja mullusest rohkem inimesi – õhtustel andmetel vähemalt 43 026 talgulist. Talgupäeva meeskond tänab ja tunnustab kümneid tuhandeid eestimaalasi, kes on jätkuvalt valmis kaasa aitama kodukandi ja kogukonna elu edenemisele.

Talgupäeva raames korraldati kokku 1771 talgut, millest tänastel andmetel võttis osa 43 026 talgulist. Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 411 talgul osales kokku 12 547 inimest. Elanike arvu järgi oli taas kõige rohkem talgulisi Saaremaal, kus osales 191 talgul 4104 inimest. Ida-Virumaal osales 102 talgul 3464 talgulist, Tartumaal 154 talgul 3246 talgulist, Pärnumaal 145 talgul 3209 talgulist, Lääne-Virumaal 104 talgul 2313 talgulist, Järvamaal 88 talgul 2079 talgulist, Võrumaal 84 talgul 1790 talgulist, Läänemaal 86 talgul 1770 talgulist, Valgamaal 63 talgul 1744 talgulist, Viljandimaal 89 talgul 1714 talgulist, Raplamaal 97 talgul 1698 talgulist, Jõgevamaal 69 talgul 1687 talgulist, Põlvamaal 58 talgul 1175 talgulist, Hiiumaal 29 talgul 446 talgulist. Kanadas Toronto lähistel Jõekääru talgutel osales 40 inimest.

Loe edasi: Teeme Ära talgupäev läks korda

Tõrva noorte kogukonnaraadio alustab suvehooaja planeerimist

Tõrva noortest ja noorte meelsetest koosnev MTÜ Tõrva Noorte Liit moodustas reedel oma erakorralisel üldkoosolekul 10-liikmelise Tõrva Raadio nõukogu, mis hakkab juhtima Tõrva Raadio tööd. Pärast üldkoosoleku lõppu toimus kohe ka esimene Tõrva Raadio nõukogu koosolek.

Nõukogu koosolekul valiti nõukogu esimees, määrati suviseks Tõrva Raadioks peatoimetaja, vaadati üle projekti eesmärgid ja eelarvelised vahendid ja peeti plaani suvisteks tegevusteks. Lisaks plaanib nõukogu raadio meeskonnaliikmetele läbi viia vajalikke koolitusi, et muuta raadio tööd paremaks. Raadio nõukogu otsustas, et suvine Tõrva Raadio jõuab eetrisse 27. juulist kuni 9. augustini.

Esimeheks valitud Karl Kirt ütles, et raadio tegemist tahetakse paremini koordineerida ja tegevusi paremini läbi mõelda. „Juba täna tuleb teha ettevalmistusi, et tuua piirkonna inimesteni suvel kvaliteetne raadio. Suureks väljakutseks saab olema see, et raadiot teeme sellel korral kaks nädalat. Eks igakord tahame iseennast ületada,“ ütles värskelt valitud esimees Karl Kirt.

Peatoimetajaks määrati nõukogu poolt Kaspar Metsar, kes jõuluraadios vedas eest populaarset mälumängusaadet „Mäluauk.“ „Olen kindel, et suvine raadio tuleb jällegi väga äge. Väljakutseid on palju ning tööd ka palju. Üritame kajastada kogu piirkonna tegemisi selle kahe nädala jooksul.“ Peatoimetaja kutsub üles ka huvilisi raadio töös kaasa lööma. „Hetkel on meeskonnas üle 20 noore. Kel veel huvi, võtku aga meiega ühendust! Alati leiab midagi, mida teha,“ ütles peatoimetaja Metsar.

Tõrva Raadiot toetavad Tõrva linn, Helme vald ja Hummuli vald. Lisaks on saanud MTÜ Tõrva Noorte Liit toetust oma projektile läbi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali vabaühenduste arenguhüppe meetme. Raadiot veavad eest MTÜ Tõrva Noorte Liit ja Tõrva linna Noortevolikogu.