Autor: Aksel Lõbu

Käimas on passiivse joomise teemaline kampaania

Eesti Karskusliit käivitas aprillis Norway Grantsi ja Sotsiaalministeeriumi rahastatud alkoholi kahjudele suunatud meediakampaania. 

Kampaania peamisteks osadeks on tele- ja raadioklipid, internetibännerid, temaatiline koduleht jms. Teavituskampaania viiakse läbi nii eesti kui ka vene keeles.

“Alkoholikahjust rääkides ei saa me keskenduda ainult alkoholi tarvitajale ja selle mõjule tema tervisele,” ütles projekti eestvedaja, Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “Termin “passiivne joomine” viitabki laiemale kahjule, mida kogevad inimesed alkoholi tarvitaja ümber. Alkoholiprobleem ei ole näiteks ainult regulaarselt alkoholiga liialdaval pereisal, see probleem on selles pildis ka abikaasal ja lastel. Inimene ei joo alkoholi praktiliselt kunagi üksinda. Keegi saab alati mingil moel mõjutatud. Ja see on äärmiselt oluline argument sellesse probleemi sekkumiseks. Nii seaduseandjate kui terve ühiskonna jaoks.”

Mis on passiivne joomine? 

Passiivne joomine, sarnaselt passiivsele suitsetamisele, viitab kahjule, mida põhjustatakse teistele alkoholi joomisel. Nende kahjude hulka kuuluvad sündimata lastele tekitatud vigastused, vanemate joomise mõju lastele, roolijoodikute põhjustatud õnnetused, koduvägivald ja alkoholiga seotud seksuaalvägivald, kuid ka rahu rikkumine, vandalism ja kaaskodanike häirimine

Kampaania koduleht: www.passiivnejoomine.ee

Projekti Facebooki leht: www.facebook.com/passiivnejoomine

Lastefondi toetusel aitas vald asenduskodusse sattunud lastel koju naasta

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetas Rägavere vallavalitsuse pilootprojekti “Lapsed tagasi koju”, mille raames võimaldati ajutiselt vanemlikest õigustest ilma jäänud lapsevanematele tugi- ja nõustamisteenuseid, et perest eraldatud lapsed koju tuua.

Eelkooliealised lapsed paigutati 2014. aasta juulis ajutiselt asenduskodusse vanemate alkoholiprobleemi ning puudulike sotsiaalsete oskuste tõttu. Peale seda tegid vanemad elus pöörde: alustasid alkoholisõltuvuse ravi ja käisid fondi toel perenõustamisel, et õppida suhtlema omavahel ja lastega, toime tulema ilma alkoholita ning vastutust võtma laste tuleviku ees. Lisaks asuti tööle ja hangiti perele suurem korter – eesmärgiks oli lapsed koju tagasi tuua.

“Uurides kolleegide käest, kui palju on teistes valdades peresid, kes soovivad oma lapsi asenduskodust tagasi, selgus, et valdavalt ei taheta. Minu kogemus kõnealuse perega aga näitab, et neid leidub,” räägib Rägavere valla sotsiaaltöötaja Kersti Suun-Deket. “Kuid nad vajavad oskusi, kuidas hakkama saada ning ennetada ja lahendada nii omavahelisi kui lastega seotud probleeme.”

Erinevalt Põhjamaadest ei ole Eestis veel üle-eestilisi spetsiaalseid positiivse vanemluse programme. Suun-Deket lisab, et sotsiaalministeerium on kaks seesugust koolitusprogrammi küll juba sisse ostnud, kuid need lähevad käiku kõige varem tuleval sügisel. Perel polnud aga nii palju aega, sest kohus laste hooldusõiguse üle toimus aprilli alguses.

Loe edasi: Lastefondi toetusel aitas vald asenduskodusse sattunud lastel koju naasta

Endine kooliõpetaja korraldas lambavillanäituse

Leida Velling enne näituse avamist. Fotod: Sirje Arro
Leida Velling enne näituse avamist. Fotod: Sirje Arro

Kunagine käsitööõpetaja, nüüdne väärikas eas naine Leida Velling korraldas Põltsamaa vallas Lustivere kultuurimajas lambavillanäituse 20. märtsil. Koos sõbrannadega kogus ta väljapanekule kokku paikkonna elanike valmistatud soojast ja tervislikust materjalist valmistatud rõivaid ja kaunistusi.

Lambavillanäituse avatseremoonial Lustivere Kultuurimaja fuajees andsid Leida ja naised tema sõpruskonnast andsid läbi jutustuste, laulu ja tanstu ülevaate lammaste , villa ja selle kasutamisega seonduvatest rahvakommetest. Kultuurimaja juhataja Vello Pelisaar ilmus publiku ette lambanahkses kasukas. Seejärel avati saaliuks ja koosolijad sisenesid näitust külastama.

“Olen maal kasvanud, pärit Lustiverest ning siin koolis käinud. Nii tunnen maast madalast huvi villaste esemete ja nende valmistamise vastu. Mulle on meeldinud kududa ja aeg-ajalt teen seda praegugi,” rääkis Leida Velling. Tema kunagine õpilane mitmekülgsete kunstikalduvustega Maire Põldma tõi näitusele värvitud villaga vilditud looduspildid.

Lambavillanäitus nurgakeKauaaegne Lustivere kooli õpetaja ja direktor Malle Tuur meenutas, et kui ta 1975 aastal kooli tööle tuli, töötas Leida Velling juba koolis õpetajana. “Tema juhendavad lapsed võitsid olümpiaadidel sageli esikohti.” Malle Tuur oli lambavillanäitusele ka enda ja oma tütre kootud esemeid toonud ja kandis seljas omaloomingulist lambavillast kleiti.

“Mulle väga meeldib käsitöö . Igatsen selle juurde pidevalt, kuid praegu ei jätku lihtsalt aega. Kui Leida palus olin aga loomulikult nõus mõned varem kootud ja heegeldatud esemed näitusele tooma,” rääkis lustiverelane Eda Allsaar. Ta märkis, et eelmisel aastal korraldas proua Velling tõeliselt vahva küünlanäituse, kus pidas huvitava teemakohase ettekande.

Lustivere Külaseltsi eestvedaja Riina Paluoja sõnul on näituse peakorraldaja külaelu hing. Paar aastat tagasi alustas Leida Velling oma mälestuste rääkimist ja üleskirjutamist. “Need on tema emalt ja vanaemalt kuuldud ja ise mäletatud lood, mida kavatseme raamatuna välja anda,” ütles Paluoja.”

Jaan Lukas

Põlvamaa isamaalise omaloomingu konkursil oli rekordarv osalejaid

Fotod: Põlva maavalitsus
Fotod: Põlva maavalitsus

Eile, 13. märtsil tähistati emakeelepäeva ja autasustati isamaalise omaloomingu konkursi võitjaid pidulikul aktusel Kanepi Gümnaasiumis. Isamaalise omaloomingu konkursil võtsid Põlvamaa õpilased omavahel mõõtu enda loodud isamaaliste joonistuste, luuletuste ja esseedega. Seekordsele konkursile esitati 96 joonistust 60 luuletust ja 6 esseed kümnest Põlvamaa koolist.

1-4. klassi õpilaste joonistuste seas sai esikoha Mirtel Ostra Ahja Põhikoolist, teise koha Perit Hindov ja Sirelin Ilves Viluste Põhikoolist ning kolmanda koha Moonika Kull Saverna Põhikoolist.

7-9. klasside luuletuste seast tunnistati parimaks Laura Kallari luuletus (Mikitamäe Põhikool), teise koha pälvis Erik-Villem Lehtmäe Saverna Põhikoolist ning kolmanda Kadri Kalve Kanepi Gümnaasiumist.

Parima essee kirjutaja tiitel läks seekord Kanepi Gümnaasiumisse ja 10-12. klasside kategoorias pälvis esikoha Karel Keldu. Teise koha sai Kati Justus ning kolmanda Cindy-Caroly Toomas, kes õpivad Räpina Ühisgümnaasiumis.

Üliõpilaste kategooriat esindas ja sai auhinna Mirell Lattik.

Välja anti ka kaks eripreemiat. Maavalitsuse eripreemia pälvis viiendate klasside parima luuletusega Darily Paalmann Põlva Põhikoolist. Võro Instituudi eripreemia ainsa võrokeelse luuletuse eest anti Getter Dolgõšev’ile Orava Põhikoolist. Koolide arvestuses sai kõige enam punkte ja rändauhinna “Põlvamaa Aasta isamaalisuse kandja” Juhani veel üheks aastaks enda hoolde Kanepi Gümnaasium.

Loe edasi: Põlvamaa isamaalise omaloomingu konkursil oli rekordarv osalejaid

Eesti Rahvusraamatukogu mälestab Eino Baskinit näitusega

baskinEesti Rahvusraamatukogu avas 8. korruse muusikasaalis näituse väljapaistva humoristi ja näitleja Eino Baskini (1929–2015 ) mälestuseks. Näitusel on väljas poolsada eksponaati, sealhulgas Eino Baskini mälestusteraamatud, kümme anekdoodi-kogumikku ja teatrietenduste kavalehed.

Vaadata saab dokumentaalfilmi Eino Baskinist, kuulata on võimalik Baskini sketšidega CD-plaati, heliajakirja Tipphuumor 93/1 ja 1984. aastal salvestatud vinüülplaati. Väljas on ka 1960. aastatel estraadikavadele valminud plakatid. Näitus jääb avatuks 5. aprillini.

Sadalas tähistatakse Vilde 150. sünniaastapäeva ja emakeele päeva

vilde lõigatudTorma vallas Sadalas tähistakse Edard Vilde 150. sünniaastapäeva koos emakeele päevaga. Laupäeva, 14. märtsi õhtul mängib Sadala Külade teater Jõgevamaal Torma vallas Sadala rahvamajas Eduard Vilde proosapalade dramatiseeringuid . Kirjaniku 150. sünniaastapäevale pühendatud kultuurisündmusega tähistakse ühtlasi ka emakeelepäeva.

Sadala Külade teatri lavastaja ja dramaturg Valdi Reinas märkis, et idee Eduard Vilde loomingu repertuaari võtmiseks tekkis möödunud aasta sügisel “Mõtlesin uue hooaja mängukavale. Siis meenus Eduard Vilde 150 sünniaastapäev, seejärel lugesin läbi juba kõik tema teosed. Pikemad näitemängud seekord eriti ei ahvatlenud. Kui aga tema proosaloomingut lugesin otsustasin ise Vilde juttude põhjal dramatiseerida.”

Reinas valis proosapalad kogumikust “Ärapõletatud peigmehed ja vigased pruudid. Kõik teosed küll erinevad, aga kõikide teemaks on siiski erinevad suhted meeste ja naiste vahel. Teosteks, mida mängime, on “Vigased pruudid”, “Kuida unenäod täide lähevad”, “Klamanni­proua kosilased” ning “Pill pinu taga, toru toa taga.”

Sadala Külade teatris on klassikute loomingut etendamisel mõnigi kaasaegne nüanss juurde pandud. Nii olid näiteks Oskar Lutsu “Kapsapeas” kasutusel mobiiltelefonid ja tahvelarvutid. “Vilde puhul lähenesin siiski võimalikult Vilde tekstide põhiselt, seekord tänapäevaseid lisasid ei kasutanud,” ütles Valdi Reinas, kes on pälvinud tunnustuse Jõgevamaa Aasta Kodanik 2014. Tunnustuse üheks põhjuseks sai harrastusteatri edendamine Sadalas.

Eduard Vilde sünniaastapäevale pühendatud näitemängus teeb kaasa kogu Sadala Külade teatri neljateistkümne liikmeline trupp.

“Et Vilde loomingus kõlab ka kaunis ja samas “mahlakas” eesti keel ja meie harrastusnäitlejad on ühtlasi keele hoidjad ja arendajad tähistame kultuursündmusega ka emakeele päeva,” lausus Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees ning harrastusnäitleja Pille Tutt, kes on ka Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist.

Jaan Lukas

Vanemuises on avatud Leonhard Merzini maalide näitus

Vanemuise väikese maja publikugaleriis on avatud Leonhard Merzini maalide näitus, mis kannab pealkirja ” Õpetaja Lauri maalid”. Näitus on koostatud 2014. aasta algul näitleja 80-sünniaastapäevaks. Eksponeeritud on tema maastiku- ja lillemaalid, mis pärinevad Tõnis Kipperi erakogust. Sama valikut on varem näidatud Kuressaare linnateatris, Tallinna linnateatris ja Kihelkonna rahvamajas.

Teatri ja filminäitleja Leonhard Merzin sündis 1934. aastal Tartumaal. Teatritegevust alustas Merzin rahvateatrite ja näiteringide näitejuhi ja dekoraatorina. Alates 1957. aastast tegi kaasa Vanemuise teatri koorilauljana. Kokku paarkümmend hooaega näitlejatööd viis teda Ugala, Rakvere ja Vanemuise teatrisse. Merzini viljakas filminäitlejatöö algas 1965. aastal telefilmiga “Külmale maale”, kus ta mängis peaosa . Sellele järgnesid tööpakkumised nii Tallinnfilmilt kui eelkõige Nõukogude Liidu suurtelt stuudiotelt – Lenfilmilt, Mosfilmilt, Valgevene, Moldova ning Odessa stuudiotelt. Eestlaste südameisse on jäädavalt kirjutatud Merzini õpetaja Laur Arvo Kruusemendi filmis “Kevade” (1969). Viimastel eluaastatel maalis Merzin lille- ja loodusepilte. Üdini andeka inimesena oli ta ka osav sõnasepp, kirjutades lühijutte, näidendeid ja luuletusi. Leonhard Merzin suri 2. jaanuaril 1990.

Näitus “Õpetaja Lauri maalid” jääb avatuks Vanemuise väikeses majas avatuks kuni 20. maini.

Külavanem tähistab vabariigi aastapäeva harrastustruppide esindajatega

Avinurme suveteatri esindajad mängisid teatrifestivalil "Tädi Brasiilias"
Avinurme suveteatri esindajad mängisid teatrifestivalil “Tädi Brasiilias”

Homme, 24. veebruaril korraldab Viljandimaal Suure-Jaani vallas paikneva Kuhjavere küla külavanem Romeo Mukk traditsioonilise vabariigi aastapäeva vastuvõtu, kuhu tänavu kutsub Kuhjavere Külateatrite festivalil osalenud truppide esindajad.

Kuueteistkümnendat korda toimuval Kuhjavere külavanema vastuvõtul on alati kindel rõhuasetus. “Nii arvasime, et seekord võiks keskenduda festivaliteemale. Selle sündmuse õnnestumise peamine eeldus on ju näitetruppide entusiastlik kaasalöömine, ” ütles Rome Mukk.

“Kutsed saatsime viis kuni kümme korda Kuhjaveres esinenud truppidele, mida kokku üheksa. Kindla vastuse on seni andnud tulemiseks Avinurme Suveteatri, Sulbi külateatri, Sonda näiteringi ja Tänassilma rahvamaja näiteringi esindused. Lisaks loomulikult oma küla ja seltsi inimesed,” märkis Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk. “Kindlasti räägime teatrifestivali tulevikust. Korraldajad on huvitatud arvamustest, kuidas nähakse festivali sisu ja korraldust väljastpoolt, kas oodatakse muutusi, ehk on mingeid vahvaid ideid, ” lisas ta.

Romeo Muki sõnul on kuhjaverelastel väga hea meel, et teatrifestivali patrooni Kalju Komissarovit tunnustati elutööpreemiaga. “Kutsusime Komissarovit mõistagi külavanema vastuvõtule. Erinevate kohustuste ühele päevale langemise tõttu ta ei saa osaleda, kuid palus kõiki tervitada ja ennast meie teratrialaste plaanidega kursis hoida. Usume, et näeme Kalju Komissarovit jätkuvalt külateatrite festivalil,” lausus külavanem.

Jaan Lukas

Teadur Toivo Univeri autasustatakse Viljandimaa vapimärgiga

Viljandimaa vapimärgi nõukogu otsustas tänavu autasustada vapimärgiga Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse teadurit Toivo Univeri. Vapimärgi nõukogu tunnustab ja hindab vapimärgiga tööd, mida Toivo Univer on nelja aastakümne vältel teinud Eestimaiste õuna- ja pirnisortide arendamisel. Lisaks teadustööle on Toivo Univer aianduse õppepäevadel aktiivne nõuannete jagaja ja õunte degusteerimise korraldaja. Veel on ta tuntud rahva poolt hinnatud giidina. Samuti on Toivo Univer aktiivne tegutseja Kitzbergi Sõprade seltsis ja Looduskaitse Seltsis.

Kõik vapimärgi nõukogule esitatud kandidaadid on tublid inimesed, kes oma ameti või ühiskondliku aktiivsusega on kaasa aidanud Viljandimaa arengule ja kogukonna heaolule. Seetõttu oli arutelu pikk ja põhjalik ning kõik nõukogu liikmed põhjendasid oma eelistusi. Selle aasta nominendid olid Elve Joon, Feliks Keel, Jaanika Kressa-Uudre, Tiit Aru, Valdeko Klama, Tiiu-Mall Lutsar, Peeter Rahnel ja Kalle Küttis, Toivo Univer.

Maavanem otsustas Vapimärgi nõukogu ettepanekul, et käesoleval aastal autasustatakse lisaks vapimärgile üht vapimärgi kandidaati maavanema aukirjaga ja ülejäänuid nominente maavanema tänukirjaga. Maavanema aukirjaga autasustatakse Kolga-Jaani piirkonnas töötavat perearsti Tiiu-Mall Lutsarit, kes on sealkandis arstitööd teinud 30 aastat. Selle aja jooksul on ta oma tänuväärse tööga hea seisnud valla elanikele arstiabi kättesaadavuse ja selle järjepidevuse tagamise eest. Koostöös valla sotsiaaltöötajatega on Tiiu-Mall Lutsar loonud võrgustiku, mis tagab, et inimestel oleks hea ja turvaline oma vallas elada. Tiiu-Mall Lutsar on Viljandi maapiirkonna perearstide esindaja ja eestvedaja.

Viljandimaa vapimärk, maavanema aukiri ja tänukirjad antakse kätte Viljandi maavanema, Viljandimaa omavalitsuste liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku pidulikul vastuvõtul 22. veebruaril Sakala Keskuses.

Tartus kuulutatakse välja aasta naiskoor 2014

21. veebruaril tähistab Eesti Naislaulu Selts kontserdiga Tartus Pauluse kirikus Eesti Vabariigi 97. sünnipäeva. Esinevad naiskoorid Tartust, Tallinnast ja Võrust. Kontserdil kuulutatakse välja aasta naiskoor 2014.

Naislaulu selts on vabariigi aastapäeva kontserte korraldanud alates 2001. aastast. On tähelepanuväärne, et esmakordselt toimub naiskooride pidupäeva kontsert Tartus. Just siin linnas hakkas 1994. aastal idanema mõte asutada Eesti Naislaulu Selts. Seekordse kontserdi korralduse võttis enda kanda Tartu naiskoor Emajõe Laulikud. Kontserdi kunstiline juht on Emajõe Laulikute dirigent Vilve Maide. Kontserdil on kohal seltsi patroon proua Ingrid Rüütel.

Aasta naiskoori tiitlit annab selts välja alates 2004. aastast. Aasta naiskooriks saab kandideerida koor, kes on olnud naislaulu seltsi liige vähemalt kolm hooaega. Tiitli pälvinud kooril on au osaleda isadepäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis. 21. veebruaril kell 15 Tartus Pauluse kirikus algav kontsert on prii sissepääsuga.

www.naislauluselts.ee

www.laulikud.ee

Noortekeskuste ühendus arendab rahvusvahelist digitaalset noorsootööd

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) esindus osaleb sel nädalal rahvusvahelisel võrgustikukohtumisel Göteborgis, et hankida uusi kogemusi digitaalse noorsootöö korraldamiseks. 9.-13. veebruarini toimuv kohtumine on osa rahvusvahelisest projektist, mille eesmärgiks on arengukoostöö ja heade praktikate jagamine Eesti, Rumeenia, Iirimaa ja Rootsi noorsootööorganisatsioonide vahel. Projekti raames soovivad selles osalevad riigid arendada ühtset Euroopas kasutatavat digitaalset noorsootöö dokumenteerimise süsteemi.

„Hetkel kasutavad logiraamatuid Rootsi ja Eesti, kuid nüüd plaanitakse oma kogemused ühendada ja luua ühtne suuremate võimalustega süsteem,“ ütles Eesti ANK tegevjuht Heidi Paabort. „Suurem eesmärk on, et me saaksime projektis osaleva nelja riigi noorsootöö kogemust tänu ühtsele dokumenteerimissüsteemile ja analüüsile võrrelda ja edasi arendada.“ Digitaalne logiraamat aitab paremini juhtida ja mõtestada noortekeskuste tööd. Samuti aitab see vähendada bürokraatiat ning võimaldab noortekeskustel esitada kergemini vajalikke andmeid erinevate aruannete jaoks.

Projekt kestab 2016. aasta detsembrini ja seda teostatakse Erasmus+ programmi strateegilise koostöö raames. MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus on üleriigiline eestkosteorganisatsioon, mis ühendab 130 Eestis tegutsevat noortekeskust.

Noore looduskaitsja auhinna pälvis Riho Kinks

Nooreks looduskaitsjaks valiti ornitoloog Riho Kinks, kes viimati paistis silma jäälinnu aasta eestvedajana. Auhind ja sellega kaasnev 700-eurone stipendium antakse üle homme Eestimaa Looduse Fondi 24. sünnipäeva tähistamisel.

Riho Kinks on töötanud kümmekond aastat Eesti Ornitoloogiaühingus (EOÜ), kus ta viimastel aastatel on hea seisnud keskkonnahariduse ja teavituse eest. ELFi juhatuse esimehe Silvia Lotmani sõnul on Kinksi tegevus olnud mitmekesine, ta on pidanud palju loenguid ja ettekandeid lasteaedades, koolides, asutustes ja looduslaagrites ning korraldanud ka ise noorte linnulaagreid. “Suuremad kordaminekud on olnud 2012. aastal ligi 400 loodusaineõpetajale korraldatud linnuõppe projekt ning 2014. aastal jäälinnu aasta kampaania, mis on mõlemad pälvinud keskkonnaministeeriumilt aasta keskkonnateo auhinna,” selgitas Lotman.

Varasemalt on Riho Kinks ametis olnud EOÜ metsa- ja looduskaitsespetsialisti ning juhatuse liikmena. Samuti olnud Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator ning juhtinud keskkonnaministeeriumis LIFE-Nature projekti Põlvamaal asuval Räpina poldril lindude elupaikade taastamiseks ja linnuhoiuala loomiseks. Lindudest on Kinks tegelenud enim rähnide uurimise ja kaitsega. “Minu armastus lindude vastu sai alguse kolmanda kursuse bioloogiatudengina, kui tulevane juhendaja ja õpetaja Asko Lõhmus viis mind Alam-Pedja looduskaitsealale ning näitas, et näe, see on valgeselg-kirjurähn,” meenutas Kinks.

Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinna pälvija valis ELFi poolt kokku kutsutud žürii koosseisus Aveliina Helm, Mart Jüssi ning Kaja ja Aleksei Lotman. Auhinnaga kaasneb 700-eurone stipendium, tänavust auhinnafondi toetasid loodusturismi ettevõtted Estonian Nature Tours, 360 Kraadi ning Natourest. Kandidaate said esitada kõik soovijad.

Lisainfo: www.elfond.ee

Energiasäästliku ühiskondliku hoone konkursi võidutiitli pälvis Võrtsjärve külastuskeskus

Foto: Võrtsjärve Sihtasutus
Foto: Võrtsjärve Sihtasutus

Kolga-Jaani vallas Jõesuus asuv Võrtsjärve külaliskeskus pärjati 18. jaanuaril 2015 Tallinnas Koduomanike Kongressil ühiskondlike hoonete kategoorias energiasäästliku hoone tiitliga.

Rahvusliku programmi “Eesti kaunis kodu” raames korraldatakse alates 2012. aastast ka konkurssi “Energiasäästlik kaunis kodu”, kus tunnustusi jagatakse neljas kategoorias: eramud, kortermajad, ühiskondlikud hooned ja energiasäästliku mõtteviisi edendaja. Kolga-Jaani Vallavalitsus esitas 2014. aastal konkursile Jõesuus asuva Võrtsjärve külastuskeskuse, kes võitiski parima tiitli ühiskondlike hoonete kategoorias.

Võrtsjärve külastuskeskus on ehitatud 3 maakonna piiridesse jääva 7 Võrtsjärve ümber paikneva valla koostöös tolleaegse Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee eestvedamisel. Võrtsjärve külastuskeskust võibki pidada Tartumaa, Viljandimaa ja Valgamaale jäävate Võrtsjärve äärsete valdade – Kolga-Jaani, Rannu, Rõngu, Puka, Põdrala, Tarvastu ja Viljandi koostöö- ja kooskäimise sümboliks. Huvitav ajalooline fakt on seegi, et külastuskeskus on ehitatud. Võisiku mõisa kõrtsi varemetele. Tänavu mais saab Võrtsjärve Sihtasutus juba 15 aastaseks.

2009 aastal valmis Võrtsjärve Sihtasutuse tellimusel ja Jõesuu detailplaneeringu alusel puhkealale struktuurifondide toel peamiselt looduslikest materjalidest ehitatud ja arhitekt Rene Valneri poolt projekteeritud hoone – Võrtsjärve külastuskeskus. Ehitustegevus kestis järjest kümme kuud, 2008 aasta septembrist 2009 aasta juunini. Kõige enam segas tööde teostamist novembri lõpus möllanud lumetorm, mille tõttu jäid mõneks ajaks seisma hoone välitööd. Samuti tegi ehitamise keeruliseks erakordselt soe jaanuar ja kõrgele tõusnud järvevesi, mis lõikas ära ainsa sissesõidutee. Külastuskeskuse hoone jaguneb kaheks pooleteisekorruseliseks hooneks – pea- ja abihooneks, mis on omavahel ühendatud esimese korruse lae kõrguselt 1,1 m pikkuse vahekatusega.

Loe edasi: Energiasäästliku ühiskondliku hoone konkursi võidutiitli pälvis Võrtsjärve külastuskeskus

Eestis korraldatakse ainulaadne tudengite küberlahing

Eesti Kaitseministeerium, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja küberturbe ettevõte Vequrity korraldavad Euroopas esmakordselt IKT tudengitele suunatud lahinguõppuse virtuaalkeskkonnas – Küberolümpia. Küberolümpia toimub 14. veebruaril 2015 kell 9.00 Eesti Infotehnoloogia Kolledžis.

Küberolümpia on individuaalne küberkaitsevõistlus, mille raames pannakse 8 tunni jooksul proovile tudengite tehnilised teadmised ja praktilised oskused arvutisüsteemide kaitsmisel. Korraldajad kuulutasid täna välja registreerimise kogu Euroopas ainulaadsele küberõppusele, kuhu on oodatud rakenduskõrghariduse, bakalaureuse ja magistritaseme tudengid. Osalejad pannakse proovile Eesti Kaitseväe küberharjutusväljal.

“Eesmärgiks on Küberolümpia mõne aasta pärast rahvusvaheliseks võistluseks kasvatada, mis kinnistaks Eesti head positsiooni maailma kübermaastikul. Eestis asub ainulaadne Eesti Kaitseväe poolt opereeritav NATO küberharjutusväljak, mille kasutusvõimalusi on mõistlik laiendada ka tudengitele,” ütles Eesti Kaitseministeeriumi asekantsler Taimar Peterkop.

“Uus võistlus pakub tudengitele suurepärase võimaluse süveneda küberkaitse valdkonda ning omandada uusi teadmisi ja oskusi põneval ja elevust looval moel. Valdkond on Eesti jaoks oluline ning nõuab järelkasvu noorte ja motiveeritud tudengite näol,” tõstis esile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud Margus Ernits.

“Kübermaailm saab aina olulisemaks osaks nii meie eraelus, ettevõtluskeskkonnas kui avalikus sektoris. Seetõttu on väga oluline alustada selle maailma reeglite tutvustamise ja toimuvate protsesside harjutamisega juba varasel haridusteel. Eriti oluline on kasvatada kaitsevõimekust erinevate pahatahtlike tegijate suhtes – küberrünnakud on kahjuks saanud meie elu igapäevaseks osaks,” lisas Küberolümpia üks korraldajatest Taavi Must Vequritist.

Pealtvaatajad on oodatud alates 12.00st, kui avatakse Küberkohvik, toimuvad lühiettekanded kübermaailma uudistest, õppimis- ja karjäärivõimalustest. Esinevad küberkarjääri majakad: Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Tallinna Tehnikaülikool, Vequrity, Cisco, Bytelife, Kaitseväe Küberlabor. Külalistele on avatud robotite töötuba ja häkkimise võistlus.

Esimese Küberolümpia korraldavad Eesti Kaitseministeerium, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja Vequrity. Toetavad Bytelife, EMC, Cisco, HITSA ja Tallinna Tehnikaülikool.

Küberolümpia info ja registreerimine: kyberolympia.ee

Eestimaa koolides alustas oma kolmandat aastat Prügi VaheTund

Eile startis juba kolmandat hooaega keskkonnateemaline haridusprogramm Prügi VaheTund. Programm sai avalöögi 27. jaanuaril Puhja gümnaasiumis, järgnevad Jõgevamaa koolid. Juba praegu on projektiga ühinenud mitukümmend kooli. Teeme Ära liikumisest väljakasvanud Prügi VaheTund on 5. klasside õpilastele suunatud keskkonnahariduslik programm.

“Kuna eelnevate aastate programm sai nii head tagasisidet, on suur osa koole meid juba kolmandat korda tagasi kutsunud,” räägib Liisa Toompuu programmi jätkamisest. “Ka see aasta jätkame juba alustatud suunaga, kus meie koolitajad tutvustavad lastele keskkonnateadlikku mõtteviisi neile omases keeles,” lisas Toompuu.

Kui Eestist alguse saanud ülemaailmne prügikoristusaktsioon Let’s Do It! World kogub maailmas üha enam populaarsust, siis eestlaste seas tegeletakse koristamise asemel juba üha enam selle tekkimise ennetamisega. “Nii on programmigi valitud just uudishimulikud ja arenevad viiendikud, kes on sellises eas, kus nende käitumist on veel võimalik mõjutada. Need lapsed saavad olema eeskujuks ka vanematele põlvedele, loomaks üheskoos puhtamat ja paremat ühiskonda,” tõi Dreimann välja programmi sihtrühma kuuluvate õpilaste olulisuse.

Programmijuhi Toompuu sõnul on tänavune Prügi VaheTund mängulisem: “Eelkõige just selle poolest, et lapsed ise saavad pärast programmi läbimist jätkutegevusena luua erinevaid omanäolisi taaskasutusteemalisi lauamänge.” Parimale lauamängule, mis vastab reeglitele ja on õpetlik ning kaasahaarav, paneb žürii välja 500 eurot, mille eest saab võitja valida endale ise sobiva auhinna.

Lisainfo: www.teemeara.ee/prygivahetund

Keskkonnaharidusprogramm Prügi VaheTund on 5. klassi õpilastele suunatud 45minutiline koolitund, kus koolitajad räägivad asjade tootmise ja tarbimise mõjust elu- ning looduskeskkonnale. Kogu programm on üles ehitatud lastele huvitavas võtmes, sisaldades endas foto- kui ka videomaterjale ja andes lastele näpunäiteid ise midagi prügivähendamise vallas ära teha. 2013. aastal kahe aktivisti, Liisa Toompuu ja Kristiina Dreimanni, poolt alustatu on nüüdseks kaasanud juba üle 200 kooli üle Eesti.

Projekti läbiviimist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ.

Tartu tantsuklubis vihutakse täna saksa tantse

Ave Mets tantsuklubis ebareeglipäraseid masurkasid tutvustamas. Foto: Ruti Kirikmäe
Ave Mets tantsuklubis ebareeglipäraseid masurkasid tutvustamas. Foto: Ruti Kirikmäe

Täna, 28. jaanuaril kell 20.00-24.00 tutvustab tantsuklubi saksa tantse Tiigi seltsimajas (Tiigi 11). Tartu tantsuklubis tutvustatakse seekord huvilistele kontratantse Põhja-Saksamaalt ja paaristantse Lõuna-Saksamaalt. Pearõhk on Baierimaal laialt levinud Zwiefache variantidel. Sissepääs on 2 eurot, osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Zwiefache on tants, kus vastavalt muusikale vahelduvad kaks või enam erinevat tantsusammu ning muusikast tuleb ära kuulda, milline samm parasjagu tuleb. Tantsumuusika võib üsna keeruline ja ebareeglipärane olla ehk tantsijad peavad olema tantsupõrandal alati ärksad ja tähelepanelikud.

Tantse õpetab Ave Mets, kes on pikaajalise ja mitmekülgse tantsukogemusega, mille ta on saanud Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis ja Belgias tantsukursustel osaledes ning tantsuõhtuid külastades. Tantsuõpetaja Ave Mets tunneb sügavat huvi erinevate rahvaste tantsukultuuri ja rahvatantsude vastu ning käeoleval aastal toimuvad folkloorse tantsu õhtud Tartu Maarja koolis, kus huvilised saavad õppida Ave Metsa juhendamisel erinevate rahvaste tantse. Kavas on balkani, iisraeli, armeenia, bretooni, prantsuse, rootsi ja baski tantsud.

Tartu tantsuklubis mängivad tantsuks Elsa Trumm (viiul) ja Kaisa Kuslapuu (karmoška, tinavile, torupill). Õhtu jooksul tantsitakse lisaks hulgaliselt juba tuttavaid ja tuttavlikke rahvatantse 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest, mida tavatseti tantsida külapidudel Eestis ja palju kaugemalgi. Seega meelepärast tegevust jagub paljudele. Teisedki rahvamuusikud, kel on mahti ja lusti, on oodatud Tartu tantsuklubisse musitseerima. Oodatud on külakost ühisele teelauale.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

Üleskutse: Eesti 100. sünnipäevaks igale vallale TOP 10

Foto: fennougria.ee
Foto: fennougria.ee

Rein Sikk, Kadrina vallalehe Kodukant toimetaja

Tõenäoliselt on Kadrina üks esimesi omavalitsusi Eestis, kus rahvas selgitas avalikul hääletusel välja valla tähtsaimad vaatamisväärsused, parimad paigad kogemiseks, ilma mida nägemata pole te Kadrina valda näinudki. Tean ja näen: see lihtne samm on me inimeste kodupaiga patriotismi täna kenakesti õhutamas, oma väärtuste sisu selgitamas. Nii astus Kadrina teadlikult samasse ritta Londoni, New Yorgi ja Pariisiga, kus oma vaatamisväärsuste TOP 10 kogu ilmale näitamiseks ammu olemas, külalisi õhutamas.

[pullquote]Hinges loodan kogeda ja ajakirjanikuna jagada sellest kodupaiga patriotismi õhuta- vast liikumisest võrsuvat vaimutulu.[/pullquote]Kodutundele hoogu andnud samm polnud üldse raske, ega nõudnud suurt raha. Kuu aja jooksul detsembrist jaanuarini toimus kolmekümne võimaliku turismimagneti vahel hääletus valla raamatukogudes. Alevike ja külade kultuurikantsid jagasid paljundatud hääletuslehti rõõmu ning entusiasmiga. Lisaks said inimesed oma soosikuid valida vallaveebis, Google hääletuskeskkonda kasutades ja ka Faceboooki Kadrina kogukonnas. Kokku anti 2786 häält, mis on enam kui pool vallarahva arvust. Osaluse arvukuse üle võib uhkust tunda.

Nüüd on meil igale külalisele öelda, et valla vaatamisväärsuste tippu troonib Kadrina kirik, aga väärika koha said ka Neeruti mäed ja järved, Kadrina emakeeleausammas ja vabadussammas. Nüüd püüame oma TOPi hoolega levitada ja enesele oma väärtuste sisu ja lugu enam teadvustada, et seeläbi ka me külalised teaksid, mida virulased siinkandis hindavad.

Mu üleskutse on aga lihtne: Eesti 100 = TOP 10! Ehk valigem Eesti sajandaks sünnipäevaks igale vallale oma TOP 10. Vaimusilmas näen juba valdade veebikülgi ja voldikuid, buklette, kõigil kiri TOP 10. Hinges loodan kogeda ja ajakirjanikuna jagada sellest kodupaiga patriotismi õhutavast liikumisest võrsuvat vaimutulu. Imeilus oleks ju isamaa sajandal sünnipäeval hoida pihus üllitist, kuhu kõigi me omavalitsuste tähtsimad paigad talletatud. Toimetagem siis koos.

Olen tänulik iga teate eest, kus teil Eesti ja oma koduvalla asja ajades läheb. Veel parema Eestini!

rein.sikk@kadrina.ee

Suur osa eestikeelsest internetist arhiveeritakse

Rahvusraamatukogu alustas esimest suuremahulist .ee domeenil asuvate veebisaitide arhiveerimist, mis tehakse kättesaadavaks Eesti Veebiarhiivist. 28. jaanuaril korraldatakse ka veebiarhiveerimise teemaline rahvusvaheline seminar. Arhiveeritakse ligi 70 000 .ee domeenil asuvat ja vabalt kättesaadavat veebisaiti. Neid saab kasutada Eesti Veebiarhiivist alates käesoleva aasta juunist.

Sellist suuremahulist arhiveerimist kavatsetakse edaspidi teha igal aastal. “See võimaldab teadlastel uurida ühiskonnas ja kultuuris aset leidvaid muutusi, näiteks keelekasutuse, poliitilise kultuuri või kasutatava tehnoloogia osas,” ütles Rahvusraamatukogu veebiarhiveerimise juhtiv spetsialist Jaanus Kõuts. “Veebisaidid nõuavad erilist tähelepanu, kuna nad on kiirelt muutuvad ja lühikese elueaga väljaanded,” lisas ta.

Veebiarhiveerimisest saab lähemalt kuulda 28. jaanuaril Rahvusraamatukogus toimuval rahvusvahelisel seminaril “Web Archiving: Preserving the History of Data-Driven Society” . Seminarile järgneb kahepäevane veebiarhiveerimise tarkvara NetarchiveSuite arendajate ja kasutajate koosolek.

Lähtudes sundeksemplari seadusest, alustas Rahvusraamatukogu valikulist Eesti kultuurile oluliste veebilehtede arhiveerimist 2010. aastal ning avas veebiarhiivi kasutajatele 2013. aastal.Maailmas on kokku umbes poolsada veebiarhiivi. Eesti Rahvusraamatukogu kuulub ka veebiarhiive ühendavasse organisatsiooni International Internet Preservation Consortium , mis otsib lahendusi veebiarhiveerimise tehnilistele ja õiguslikele väljakutsetele, loob standardeid ning arendab tarkvara. 

Aialinnuvaatlusel vaadeldi üle 42 000 linnu

Möödunud nädalavahetusel kuuendat korda Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 42 000 linnu vähemalt 61 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused edastanud 1745 linnusõpra kes tegid aialinnuvaatlusi 1150 paigas üle Eesti. Vaatlusi saab edastada kuni 1. veebruarini.

Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas üle 24% vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põld- ja koduvarblane ning rohevint. Paljude vaatlejate tähelepanekute kohaselt oli püsiva talveilma puudumise tõttu linde vaatluskohas tavapärasest vähem, nii mõnedki vaatlejad teatasid, et ei ole lindude talvise lisatoitmisega veel alustanud. Põnevamatest liikidest kohati hallhaigrut, värbkakku ja aasta lindu hiireviud. Suurim tõusja oli aga tänavu tavapärasest hiljem Eestisse jõudnud siidisaba, kes saavutas ligi 1000 isendiga arvukuse edetabelis 8. koha.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid ja tuletab meelde, et vaatlustulemusi oodatakse kuni 1. veebruarini. Neid saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel www.eoy.ee/talv/vaatlused või saata postiga (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005). Viidatud kodulehel saab reaalajas jälgida kõiki juba sisestatud vaatlusi ja nende paiknemist kaardil. Oodatud on ankeedid ka nendest vaatluskohtadest, kus vaatlustunni jooksul ühtegi lindu ei kohatud, sest lindude puudumine on sama oluline info kui lindude olemasolu. Lõplik kokkuvõte avaldatakse veebruari lõpus.

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Jaak Jürissoni seniavaldamata instrumantaaltsükkel ilmus vinüülil

Jaak Jürisson. Foto: Toomas Tuul
Jaak Jürisson. Foto: Toomas Tuul

Sel nädalal ilmus plaadifirma Frotee viies helikandja – kuue looga Jaak Jürissoni instrumentaaltsükkel. Limiteeritud tiraažiga vinüülplaadil avaldatud lood on salvestatud Eesti Raadio stuudios, arhiivimaterjalide põhjal 1990. aastal. Autor ise jääb nende lugude meenutamisel napisõnaliseks. Salvestamise ajendiks märgib, et oli just saanud uue süntesaatori, arvatavasti mõne Korgi mudeli, ning tahtis ruttu katsetada seda ja lindistada sellega mõned lood, suuremat ambitsiooni nendega polnud. Need lood jõudsid salvestussessioonilt välja harva, kontsertidel ta neid ei esitanud. Alles kolm aastat hiljem kasutati sellelt sessioonilt nelja lugu, kui Jürisson osales Eesti Televisiooni saates „Ahvatlev ettepanek“, esitades neid „laivis“ fonogrammi taustal. Pärast seda unustati need lood, mida praegu võime ühiselt nimetada balearic-muusikaks, kuigi siin on kuulda nii ambienti, smooth jazzi kui ka new age’i.

Jaak Jürisson (sünd. 1956) lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1974. aastal. Ta läks edasi õppima Tallinna Konservatooriumisse, mille lõpetas kompositsiooni erialal 1979. Jürisson kuulus 1980ndatel mitme popansambli koosseisu laulja ja klahvpillimängijana. 1980-83 oli ta pool-nalja ansambli Kontor liige ja 1985. aastal liitus ta pop-disco ansambliga Monitor. Mõlemal ansamblil ilmus 7“ singel, millel Jürisson osaleb nii muusiku kui ka heliloojana. Lisaks ilmus tal 1984. aastal nelja looga soolosingel, millel esitab endakirjutatud laule koos oma aja parimate Eesti muusikutega. Stiililt oli see plaat keerukas popmuusika progerocki mõjutustega. Vinüülplaatidele jõudis ka tema koostöö lauljatar Silvi Vraidiga, Jürissoni instrumentaalloomingut aga plaatidel ei avaldatud. Kui Jürissoni esituses said 1980ndatel tuntuks mitu pophitti (nt. „Veskimees“), siis hiljem ta laulmisega enam ei tegelenud, kuigi muusiku ameti juurde jäi edasi. Viimastel aastatel on Jaak Jürisson nautinud muusika kirjutamist teatrilavastustele ja mängufilmidele.

Lisainfo plaadi kohta koos helinäidetega: www.frotee.net/plaat/51-jaak-jyrisson

Väikeplaadifirma Frotee eesmärgiks on plaadile panna seni avaldamata popmuusikat Eesti lähiajaloost. Baltikumi baleaariliste rütmide otsinguil huvitub Frotee diskost, soulist, fusion’ist, yacht rock’ist, jazzist, idealpop’ist, reggest, psych-pop’ist ja paljust muust. Nõukogude režiimi ajal Ida-Euroopa riikides jäid nii mõnedki läänest mõjutatud muusikud põranda alla ning paljust seniavaldamata idabloki muusikast on seni osa saanud vaid vähesed valitud. Väikeplaadifirma Frotee eesmärgiks on see viga parandada ja seni arhiivides tolmu kogunud parimad palad vinüüli pressida.