Aksel Lõbu

Verekeskus tuleb jõulukuul Kuressaare Kultuurikeskusesse

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 16. detsembril kell 13-18 ja 17. detsembril kell 9.30-14.00 Kuressaare Kultuurikeskuses (Tallinna 6) toimuvale doonoripäevale.

“Verekeskus tähistab jõulukuud eriliselt – pakume doonoritele piparkooke, mandariine, jõuluglögi ning toimub jõululoterii, kus jõulumeeleolu aitavad luua enam kui 30 Eesti ettevõtet, muuseumi ja teatrit. Kõigi detsembris verd loovutanud doonorite vahel loositakse välja Tallinki Tallinn-Stockholm-Tallinn kruiis neljale,” kirjeldas verekeskuse arendusjuht Ülo Lomp.

Viimati oldi Kuressaares doonoripäevaga 2. ja 3. novembril ning siis külastas doonoripunkti 243 saarlast, tervislik seisund lubas verd loovutada 202 doonoril ning kokku saadi üle 90 liitri hinnalist verd. “Täname kõiki verd loovutanud inimesi ning loodame südamest, et seekordset doonoripäeva väisab samuti rohkelt doonoreid, sest nagu ütles eelmisel külaskäigul verd loovutanud Päästeameti Saaremaa osakonna juhataja Margus Lindmäe: “See tegevus on mõistlik ja mõistlikke tegevusi tuleb teha!”” toonitas Ülo Lomp.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud teha ka paljusid plaanilisi operatsioone, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Loe edasi: Verekeskus tuleb jõulukuul Kuressaare Kultuurikeskusesse

Torma valla eakate jõulupeol olid külalisteks Luule Komissarov ja Ain Lutsepp

Luule Komissarov, Ain Lutsepp ja kohaliku elu edendaja Luule Väin. Foto Priit Tali — Ain Lutsepp, kohaliku elu edendaja Luule Väin ja Luule Komissarov. Foto: Priit Tali.

Sadala rahvamajas toimunud traditsioonilisel Torma valla eakate jõulupeol olid külalisteks kaks nimekat kultuuritegijat.

Luule Komissarov, kes viimasel paaril aastakümnel saanud tuntuks Laine kehastamisega ETV seriaalis Õnne 13 ja Ain Lutsepp, kes meenutas Tõnissoni mängimist Arvo Kruusemendi filmides „Kevade“, „Suvi“ ja „Sügis“, hilisemaidki olulisemaid rolle teatri-ja filminäitlejana ja praegust tegevust Riigikogu liikmena.

Ligi kümnendat korda toimunud Torma valla eakate jõulupeo korraldasid heategevuse ja paikkonna elu edendajad Eckard Klug ja Luule Väin. Arvestades kodukandi inimeste aktiivset huvi näitekunsti vastu, kutsusid nad seekord külalisteks selle valdkonna professionaalid. Luule Komissarov märkis sissejuhatuseks, et Jõgevamaaga seob teda Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadiks kuulutamine.

Põhjalikumalt tuli kõneaineks Laine Rosenkampf Jägerfreundi roll alates 1993. aastast kestnud teleseriaalis „Õnne 13“. „Laine on selles sarjas alates kolmandast osast. Ma olen selle rolli üle rõõmus ja tunnen head meelt, kui televaatajad kaasa elavad ja Laine tegemisi kommenteerivad. Mu kindel soov on aga see, et Lainel peab kogu aeg olema peas sama barett. See on tema tunnusmüts,“ ütles ta oma rolli kohta. Jõulupeolised jagunesid kaheks: enamus pooldas Laine mütsi alles jäämist, kuid mõned ka moodsama vastu vahetamist.

Komissarov arvas, et seriaal “Õnne 13” jätkub niikaua, kui leidub stsenaariumikirjutajaid. „Stsenariste pole aga kuigi kerge leida olnud,“ lisas ta. Kui küsiti Komissarovilt tema hobide kohta, siis saadud vastus tekitas paljudes kuulajates kerget hämmeldust. Nimelt tegeleb ta oma kodulinnas Viljandis varakevadest kuni hilissügiseni suplemisega.

Loe edasi: Torma valla eakate jõulupeol olid külalisteks Luule Komissarov ja Ain Lutsepp

Jõgevamaa kodanikuühenduste tublid tegemised said tunnustatud

Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse aseesimees Pille Tutt, Jõgevamaa Sädeinimene Evi Rohtla ja Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse esimees Liia Lust. Foto: Vahur Kukk

Palamuse rahvamajas toimunud üle-eestilise ühisnädala tunnustamistseremoonial kuulutas Jõgevamaa Kodukandiühendus selle aasta sädeinimeseks Põltsamaa vallas tegutseva Adavere Mõisaseltsi projektijuhi Evi Rohtla, kes organiseerib huvitegevust erinevatele põlvkondadele ja tunneb rõõmu rahvatantsuhuvi tugevnemisest kodukandis.

Tunnustuse Jõgevamaa Sädeinimene 2015 saanud Evi Rohtla on kultuuritöö eestvedajaks Adaveres. Rohtla nimetas käesolevat aastat Adavere Mõisa Seltsi jaoks suuresti rahvatantsu edendamise aastaks. “Kui juba aastakümneid pole Adaveres olnud täiskasvanute tantsurühmi, siis praeguseks on neid meil juba kaks. 2014 alustas tegevust ka vanaemade tantsurühm Senta Bergmanni ja nooremate naiste tantsurühm Karin Uusküla juhendamisel.“

Adaverelaseks sai Evi Rohtla 2006. aastal, kui otsiti töötajat kohalikku vabaajakeskusesse, mis paikneb endises lasteaiahoones. „Selles majas käib koos ka eakate jututuba, kooliõpilasi ühendav 4 H klubi, tegeletakse kangastelgedel kudumisega, teadmisi ja oskusi omandatakse ka tasulistes töötubades,“ ütleb ta.

Evi Rohtla tunneb rõõmu ka Adavere ja selle ümbruse noorte aktiivse kaasalöömise üle erinevatel sündmustel.Mitmekülgse naise enda hobideks on metsasarvemängimine Põltsamaa linnaorkestris, käsitöö, toiduvalmistamine ja viimasel ajal on ta hakanud ise ka rahvatantsu harrastama.

Parimad Jõgevamaa kodanikuühendused ja nende tegemised

Kodanikuühenduste parimaks projektiks valiti Sadala hoolekandeühingu ettevõtmine “Euroopa ei hirmuta”, mille raames rajati külakeskustesse hernehirmutiste teemapark. Hernehirmutiste teemapargis esindas iga kuju ühte kahekümne kaheksast Euroopa Liidu liikmesriigist, näiteks saam põhjapõdraga Soomet, Pipi Rootsit, flamenkotantsija Hispaaniat, hitimees Eestit jne. Hernehirmutiste ülesseadmisel oli hea koostöö kohalike maaomanikega. Sadalasse paigaldati ka suunaviit, mis näitab vahemaid kõikide Euroopa Liidu riikide pealinnade vahel. “Euroopa ei hirmuta” teostajateks olid seitseteist piirkonna noort, projektijuhiks Liisa Katt ja projekti mentoriks Valdi Reinas.

Loe edasi: Jõgevamaa kodanikuühenduste tublid tegemised said tunnustatud

Isetehtud meedia seob koolipere tervikuks

Kristel Külmallik, Tapa gümnaasiumi meediahuviline

Saabuvad üritused, uued tunniplaanid, koosolekud, tähtsad teadaanded – kõik see peab jõudma koolipereni. Aga kuidas? Koolis toimuv vajab kajastamist, kuid pole kedagi, kes sellega tegeleks. Klassijuhatajad on tehtud infokandjaiks, kes enda jadirektsiooni jaoks tähtsat infot õpilastele edasi räägivad.

Tihtipeale jääb nii palju asju aga kahe silma vahele ja jutt jääb poolikuks. Kuid sellele kõigele on üks väga lihtne lahendus – luua kooli meediagrupp! Minu koolis, Tapa gümnaasiumis, kajastab igapäevaselt kõike vajalikku ja põnevat kooliraadio. Lisaks ilmub iga veerandi lõpus koolileht, mis annab ülevaate tähtsamatest sündmustest. [pullquote]Iga kool vajab enda meediatiimi.[/pullquote]

Raadio- ja ajalehetiim on koolis nii populaarseks saanud, et ilma nendeta ei kujutata koolielu enam ettegi. Iga kool vajab enda meediatiimi. Nii jõuab kõik vajalik kiirelt ja kergelt iga õpilase ja õpetajani. Kuuldes vahetunnis kõlaritest, et tulemas on tähtis teadaanne, siis paratamatult jäädakse seda kuulama. Raadio räägib noortele mitte ainult koolis toimuvast, vaid ka üleüldiselt suurematest uudistest, lahedatest kogemustest ja igasugustest konkurssidest ning üritustest, kus on igaühel võimalik osaleda.

Kui koolis on valikainena meedia või õpilastel on võimalus ise meediat edastada, annab see õpilastele väga suure võimaluse arenemiseks. Käes on aeg tuua koolimeedia igasse kooli.

13.-15. novembrini toimus Võru gümnaasiumis meedialaager koolinoortele üle Eesti. Lugu on pärit laagritöö tulemusena ilmunud ajalehest Wõrovahtsõ.

Topeltstandardid: mehed versus naised

Emma Koppel, põhikooliõpilane

„Tütarlapsel peavad olema õlad kaetud, sest kui matemaatika tunnis välgub paljas õlg, siis noormehed ei suuda keskenduda matemaatikale. Sama käib ka aktuse riietuse kohta.“ Just selline seisukoht kõlas, kui räägiti Tallinna Reaalkooli riietumisreeglitest.

Kui öeldi, et aktusel peab õlgu ja isegi rangluid katma, vajus mul suu lahti. Miks peaksin mina katma kinni lõpuaktusel oma õlad mingi poisi pärast? Kas siis, kui poisid minu õlgu näevad, lähevad nad hulluks? Tundub nagu arvataks, et poisid ei suuda end kontrollida ja tüdrukud on neile vaid seksuaalsed märklauad.

Tüdrukute kohus on oma tagasihoidliku riietusega kindlustada, et poistel ei tekiks kõrvalisi mõtteid, mitte poiste kohustus pole oma mõtteid, tundeid ja tegusid kontrollida. Eesti ühiskonnas ei peaks keegi end katma kinni kellegi teise pärast. Keegi ei peaks olema vastutav teise inimese käitumise ja mõtete eest.

Meedialaagrisse tulles märkasin kohe, et siinsed tualetid olid kas sega- või meestetualetid. Võru gümnaasium on uhiuus kool, see peaks olema tänapäevane, modernne. Kas kool eeldab, et tüdrukud ei taha oma tualetti või privaatsust? Poisid saavad käia tualetis nii, et tüdrukuid pole, kuid vastupidi mitte. [pullquote]Keegi ei peaks olema vastutav teise inimese käitumise ja mõtete eest.[/pullquote] Ainus naistetualett asub söökla kõrval. Muuseas, sööklas on eraldi poistepraad, kuid puudub naistepraad.

Naistele valimisõiguse andmine on igas riigis olnud ajaloo verstapost, algus teekonnale võrdõiguslikkuseni. Ent isegi tänapäeval on suureks sündmuseks, kui naine on kõrgemal positsioonil kui mees. Kui otsustajatel oleks selline tagurlik mõtteviis olnud sada aastat tagasi, poleks naised valimisõigust saanud. Mõlema soo esindajatel peaksid olema ühesugused õigused, jätkuvalt.

13.-15. novembrini toimus Võru gümnaasiumis meedialaager koolinoortele üle Eesti. Lugu on pärit laagritöö tulemusena ilmunud ajalehest Wõrovahtsõ.

Nädala foto

Novembri keskel palus pohli veel punetab. Foto: Elina Allas

Viljandimaa otsib tunnustamisväärseid ettevõtteid

Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja SA Viljandimaa Arenduskeskus kuulutavad välja Viljandimaa ettevõtjate tunnustamise konkursi, mille eesmärgiks on maakonna ettevõtjate tegevuse väärtustamine.

Viljandi maavanema Erich Palmi sõnul ei ole avalikul sektoril maakonnas palju võimalusi ettevõtluse arengu toetamiseks. Üks võimalus on kuulata, märgata ja tunnustada koostöös inimest, ettevõtjat, töötajat, tööandjat, tänu kellele Viljandimaa elab ja areneb. Kandidaate saab esitada viies kategoorias: Viljandimaa maaelu edendaja 2015, Viljandimaa edukas alustanud ettevõte 2015, Viljandimaa parim väikeettevõte 2015, Viljandimaa parim suurettevõte 2015, Viljandimaa loomevaldkonna ettevõtja 2015.

Täpsemad kriteeriumid ja kandidaatide esitamise ankeedid on kättesaadavad SA Viljandimaa Arenduskeskuse kodulehel. Kandidaate oodatakse hiljemalt 15. detsembriks kella viieks e-posti aadressil save@viljandimaa.ee või posti teel aadressil Vabaduse plats 6, 71020 Viljandi.

Nädala foto

Hingedeöös on Liina Meta Kuuskman süüdanud puhastava lõkketule. Foto: Elina Allas — **Hingedeöös on Liina Meta Kuuskman süüdanud puhastava lõkketule.** Foto: Elina Allas

Jõgevamaa aasta õppija 2015 Merje Ottson leiab, et õppida on mõnus

Merje Ottson tunnustusüritusel Assikvere seltsimajas. Foto: Pille Tutt

Tänavune Elukestva Õppe programmi Jõgevamaa parimate tunnustamistseremoonia toimus Pala vallas Assikvere külaseltsi majas.

Jõgevamaa aasta õppija 2015 tunnustuse pälvis samas omavalitsuses elav Merje Ottson, kes oma unistust täide viies Tallinna ülikoolis õpetajaks õpib. Tragi ja nutikas naine on juba varem saanud Eesti maaülikoolist veterinaari ja Luua metsanduskoolist haljastusspetsialisti diplomi. Merje Ottsoni sõnul teeb tunnustus Jõgevamaa aasta õppija meele rõõmsaks nagu iga märkamine. “Õppida on mõnus ja pealegi annab see protsess võimaluse ümber kohaneda, kui elu muutusi nõuab,” ütleb ta.

Võrumaal Mõniste põhikooli ja Varstu keskkooli lõpetanud Merje leiab, et tema tõsises suhtumises õppimisse on oma osa vanematel, kes kohe koolitee algul nõudsid kohusetundlikku õppimist. “Õpetajaks saamise soov on mul ammu olnud. Tallinna ülikoolile langes valik põhjusel, et seal on sobivat eriala võimalik õppida kaugõppes. Pereinimesena ei saa ma endale lubada päevaõppes õppimist isegi siis, kui kool asuks Tartus. Kuigi Tallinna ülikoolis pole loenguid teab mis palju, pean oluliseks neil vähestelgi kordadel kohal käia, sest mul on kuulmismälu. Iseseisvalt omandamist vajava materjali jaoks on oluline keskendumine ja mõtetega asja juures olemine. Mõnikord aitab ka tähtaja “kukkumine ” end korralikult kokku võtta,” räägib ta.

Merje Ottson arvab, et väärika tunnustuse tõigi talle just Tallinna ülikoolis õppimine. Tal on kindel plaan asuda tööle kas klassiõpetaja või eesti keele ja kirjanduse õpetajana. “Kas see juhtub lähiajal, sõltub vabade töökohtade olemasolust,” ütleb laureaat.

Kuni tänavu juunini asendas Merje Ottson Alatkivi keskkoolis inglise keele õpetajat. Praegu on ta aga praktikal Võrumaal Meremäel, kus tegeleb kohalikus koolis haridustehnoloogia ülesannetega, mis on seotud arvuti ja nutiseadmetega. “Tahtsin huvitavasse paika minna ja pealegi olen ise Võrumaalt pärit,” ütleb Ottson.

Loe edasi: Jõgevamaa aasta õppija 2015 Merje Ottson leiab, et õppida on mõnus

Stipendiumikonkurss ootab nutikaid ehete ja märkide loovlahendusi

Merilin Tõnisoja 2014. aasta võidutöö. Foto: Romat Tavast OÜ — Merilin Tõnisoja 2014. aasta võidutöö. Foto: OÜ Roman Tavast

XVII Roman Tavasti stipendiumikonkurss ootab 19. novembrini nutikaid ja silmapaistvaid ideid Eesti ehtekunstnikelt, disaineritelt, kullasseppadelt ja muidu loovate ideedega inimestelt, et tuua esile kvaliteetset Eesti ehte- ja märgikunsti.

Roman Tavasti fondi halduskogu esimehe Eivor Maiväli sõnul on stipendiumile oodatud kandideerima ja töid esitama kõik huvilised, kes soovivad ja suudavad panustada ehte- ja märgidisaini ning -tootmise arendamisse. Osaleda võivad nii hobikorras ehtedisainiga tegelevad noored kui ka kogenud ehtekunstnikud ja disainerid.

“Stipendiumi väljaandmisel peame oluliseks nutikust, praktilisust, head disainiideed või enneolematut tehnilist võtet, mis viiks Eesti ehtekunsti ja märgidisaini jõudsalt edasi,” rõhutas Maiväli, selgitades, et konkursitööde puhul hinnatakse ka nende tootmiskõlbulikkust ehk et toodet on reaalselt võimalik ka ellu viia.

Loe edasi: Stipendiumikonkurss ootab nutikaid ehete ja märkide loovlahendusi

Novembris sõidavad rongiga soodsamalt talunikud

Elron pakub sel aastal Eesti elu edendajatele poole soodsamat reisimisvõimalust. Novembrikuu kangelasteks, kellele on 2.-15. novembrini rongisõit ükskõik millisel marsruudil terves Eestis poole hinnaga, valiti kõik talupidajad üle Eesti.

Pärnu lõpp-peatus Liivi tee ääres Foto Urmas Saard — Pärnu lõpp-peatus Liivi tee ääres. Foto: Urmas Saard

Talupidajad saavad poole hinnaga reisida, esitades piletikontrolörile Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmekaardi koos isikut tõendava dokumendiga. Sooduspiletit saab osta ainult rongist ning soodustused ei summeeru, kuid Elroni Kuu Kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka I klassis.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm kiitis Elroni Kuu Kangelaste kampaania sügavamat tagamõte. “Ikka teeb rõõmu, kui ka suhteliselt tähelepandamatu eluala inimesi tunnustatakse,” nentis Kaul Nurm. “Kindlasti pole talunik poliitiku või meelelahutaja mastaabis silmatorkav tegelane, kuigi katab oma higi ja vaevaga eelmainitute söögilaua.”

Veebruaris olid kuu kangelasteks õpetajad, märtsis kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, aprillis meditsiinitöötajad, mais Teeme Ära talgulised, juunis päästeameti töötajad ja vabatahtlikud päästjad, juulis Lasterikaste Perede liikmed, augustis Politsei- ja Piirivalveameti töötajad ning abipolitseinikud, septembris lastelastega koos reisivad vanavanemad ja oktoobris kaitseväelased ning ajateenijad.

Kodavere pärimuskultuuri konverents tõestas huvi paikkonna omapära vastu

Eevi Treial töötoas Kodavere murrakus kõnelemist õpetamas. Foto: Johannes Haav

15-16. oktoobril Pala kultuurimajas toimunud Kodavere pärimuskultuuri konverentsil räägiti kihelkonnale omase murraku, laulude ja tantsude ning töötraditsioonide uurimisest, hoidmisest ja tutvustamisest möödanikus ning tänapäeval.

Juhan Liivi muuseumi direktor Mari Niitra märkis konverentsil peetud ettekandes, et kuigi Soome-Eesti teadlane ja õppejõud Lauri Kettunen (1885-1963) arvas eelmisel sajandi esimesel poolel, et Kodavere murraku oskus tulevikus kaob, on see keelekild tänaseni püsima jäänud. „Nüüdseks on Pala koolile üle antud esimesed Kodavere murdes aabitsad, mida koostasime koos kohaliku kultuuripärandi uurija ja propageerija Eevi Treialiga. Praegu on oluline, et õpetajad ise aabitsat põhjalikult tundma õpiksid ja siis selle õpilastele lähedaseks teeksid,” arvas ta.

Loe edasi: Kodavere pärimuskultuuri konverents tõestas huvi paikkonna omapära vastu

Kuressaare 3. Animapäevad toovad Portugali temperamendi Saaremaale

Esmaspäevast teisipäevani, 19.-20. oktoobrini toimuvad Kuressaare kolmandad Animapäevad, mis pakuvad sissevaadet Portugali mitmekesisesse animatsiooni.

Koos Nukufilmi Lastestuudioga tuleb animasõpradele külla rahvusvaheliselt tunnustatud Portugali režissöör ja Lissaboni animafestivali Monstra kunstiline juht Fernando Galrito, kes juhendab ühes Eesti koolitajatega filmitegemist tutvustavaid töötubasid ning kohtub ka autoriõhtul publikuga.

Kuressaare Ametikoolis toimuvate animapäevade programm pakub huvitavat nii vaadata, kuulata kui ise käed külge panna. Õpetajatel ja õpilastel on võimalus osaleda animatsiooni tegemise töötubades, mis arendavad nii loovust kui visuaalset loo jutustamisoskust. Tänavuste töötubade eripäraks on see, et osalejad saavad animatsioonitegemist õppida oma isiklike nutiseadmetega.

Loe edasi: Kuressaare 3. Animapäevad toovad Portugali temperamendi Saaremaale

Talukultuurikool ootab akende ja uste restaureerimise koolituspäevale

Järgmisel pühapäeval, 18. oktoobril toimub C. R. Jakobsoni talumuuseumi talukultuurikooli kursus, mis seda korda annab teadmisi ning praktilise kogemuse akende ja uste restaureerimisest.

Oma kodu renoveerimisel on tihti lihtsam viis osta hoonele uueda aknad ja uksed, kui vanu taastada. Kuid sageli kestavad olemasolevad avatäited veel pikka aega, kui neid oskuslikult ning õigete töövõtetega renoveerida.

Koolitusel käsitletakse akna restaureerimise erinevaid tööetappe – värvi eemaldamise viisid, lihvimine, puidu parandused, kruntimine, klaasimine, kittimine ja värvimine. Kuna akna restaureerimisel on tööetappe rohkem, siis selle käigus käsitletakse ka ukse restaureerimist.

Osaleja võib kaasa võtta restaureerimist vajava väikese aknaraami, mille peal praktilises osas harjutada saab. Kui endal sobilikku raami pole, on aknaraam kohapeal olemas. Koolituse läbiviijaks on kogenud restauraator Teet Tooming ettevõttest Säästvad Ehituslahendused OÜ.

Koolitus algab kell 10.00 käsitöömajas ning sisaldab 3 tundi teoreetilist ning 4 tundi praktilist tööd. Osalustasu on 10 EUR, toitlustus 3 EUR (vajalik ettetellimine). Eelregistreerimine kuni 14. oktoobrini e-maili aadressil info@kurgja.ee või telefonidel 44 58 171, 58 600 025.

TABi kuraatorinäitus “Keha ehitus / Body Building” ootab viimasel lahtiolekupäeval kuraatoriekskursioonile

"Keha ehitus". Foto: Ardo Kaljuvee — “Keha ehitus”. Foto: Ardo Kaljuvee

Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015 peanäitus “Keha ehitus / Body Building” on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud viimast päeva.

Enne näituse sulgemist kutsuvad näituse kuraatorid Sille Pihlak ja Siim Tuksam viimast korda kuraatoriekskursioonile, et kõiki eksponaate lähemalt tutvustada.

“Keha ehitus” tõi seekordsele biennaalile kümne rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektuuribüroo ja uurimisrühma hetkel kõige aktuaalsemad tööd, mis pakuvad ulmelist vaadet arhitektuuri ja ehituskunsti võimalikesse tulevikustsenaariumidesse. Kaasaegse andme- ja robottehnoloogia abil on valatud uude vormi loodusest inspireeritud struktuure, mis võimaldavad tulevikus rajada ehitisi, hoides kokku materjali ja ruumi. Uurijad ja arhitektid liiguvad inspiratsiooni saamiseks ja lahenduste pakkumiseks erinevate distsipliinide vahel.

Kuraatoriekskursioon toimub täna, 11. oktoobril kell 16, sissepääs muuseumipiletiga. Näitus on avatud Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2) kell 10-18.

Mõtteid fotokuusse ja
Lüüli Suuki näituse avamine Märjamaal

Fotokunstnik+Lüüli+Suuk+II — Fotokunstnik Lüüli Suuk

Substants on lihtsalt aine või ollus, levinuma arusaama kohaselt füüsiline ese. Piltidel olevad kohad paiknevad laiali Eestimaal: Suurupi, Tapa, Kurgja, Vääna, Rummu karjäär, Tuhala… Kohad ei ole määrava tähtsusega. Meile tuttavad igapäevased asjad on asetatud erinevatesse keskkondadesse. Piltidel kujutatu paremaks mõistmiseks peame mõtisklema asjade tähenduse üle. Võib-olla, millest meil puudub jääb, on vaatlusoskus, fantaasia. Seda kõike püütakse vaatlejas arendada.

Lüüli Suuk on näituse kohta öelnud: „Emulsioon koos põhimikuga moodustab filmi. Üks aine jäädvustab teist. Millise vormi ja tähenduse mateeria omandab, sõltub reaalsusest.”

Mida võis fotodel näha? Ühel neist oli maalitud südamed valgustatuna lisavalgusallikast, teisel mängukaardid segamini (ega elus ei teagi, millise kaardi võtad pakist), lestad vee alla jäänud vangla ehiste piiril; kingad, lilled bussipeatuse märgi all, tagurpidi kell sauna trepil, kindla tähendusega raamatud aknalaual, ilma objektiivita leitud fotoaparaat puu otsas.

Loodusfotograaf Arne Kiin oli selle fotonäituse soovitajaks Märjamaale. 120 mm filmile pildistatuna fotod on positiivideks suurendatuna sündinud Nõmme Noortemaja Fotoklubi pimikus. Suuk on 2009. aastast Nõmme Noortemaja Fotoklubi liige. Sealt sai alguse ka tema armastus traditsioonilise mustvalge fotoprotsessi vastu ningnäitusel olevad tööd on valminud sealses pimikus. Suuk tutvustas Nõmme fotoringide tööd: ringiliikmete käsutuses on korralik valgustehnika, arvutid valgustöötluse jaoks ja veel palju võimalusi.Raamatukogu juhataja Ede Talistu tänas Lüüli Suuki mälestusmeenega.

Loe edasi: Mõtteid fotokuusse ja
Lüüli Suuki näituse avamine Märjamaal

II Vooremaa konverentsil räägitakse haldusreformi ja põllumajanduse käekäigust

Jõgeva kultuurikeskus. Foto: Johannes Haav

Reedel 11. septembril Jõgeva Kultuurikeskuses toimuval II Vooremaa konverentsil käsitletakse haldus- ja riigireformi; teedeehituse, tervishoiu- ja põllumajandusvaldkonda. Teoks saab minimess Vooremaa põllumajandussaaduste tutvustamiseks ja turustamiseks.

Sündmusel on arutlusel mõnedki teemad, mis olid kavas ka 2014 peetud I Vooremaa konverentsil. Vaagitakse, kuidas on edasi arenenud Geopargi projektist inspiratsiooni saanud Suur-Vooremaa idee, mille eesmärgiks otsida ja leida Jõgevamaa ja Tartumaa ühisosa ja perspektiivid edasiseks koostööks. Ettekandega “Ühinenud omavalitsuste plussid ja miinused” esineb Viljandi vallavanem Ene Saar. Sellele järgneva debati muudab põnevaks kindlaid arvamusi omavate eredate isiksuste Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi, Tartu maavanema Reno Laidre, Viljandi vallavanem Ene Saare, Jõgeva linnapea Aare Olgo ja Pala vallavanema Jozsef Weinrauchi kaasa rääkimine. konverentsi peakorraldaja riigikogulane Aivar Kokk modereerib debatti.

Haldustemaatikaga haakuvad tõmbekeskuste käekäigu, teedeehituse ja tervishoiuga seonduvad probleemid. Nende üle diskuteerivad Jõgevalt võrsunud Maanteeameti teedevõrgu juht Kuno Männik, sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, Tartumaa Omavalitsusliidu eestvedaja, Tartu vallavanem Aivar Soop, Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson, Kambja vallavanem Ivar Tedremaa. Debatti modereerib AS Põltsamaa Felix kauaaegne juhataja ja tänane konverentsikorraldaja Anti Orav.

“Teemablokk “Suur-Vooremaa – maa, mis toidab” koondab endasse põllumajandus- ja maaelusektori valuküsimused. Põllumajandussaaduste tootjatele-töötlejatele ja tarbijatele põhjustab muret olukord, mille on põhjustanud sigade Aafrika katk. Piimandussektoril tuleb läbida ellujäämiskursus,” märkis peakorraldaja Kokk.

Mõttevahetust sisustavad Eesti krooni kehtima hakkamisel ametis olnud põllumajandusminister, tänane Tartu Agro juht Aavo Mölder, 2008. aastal alanud ülemaailmse majanduskriisi aegne põllumajandusminister, praegune Riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder, Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht, Jõgevamaa Veterinaarkeskuse juhataja Harles Kaup ja Jõgeva valla ettevõte AS Perevara juhataja Alo Teder. Moderaatori rollis on ajalehe Vooremaa peatoimetaja Helve Laasik-

II Vooremaa konverentsile annab boonuse ka põllumajandussaaduste minimess, mille eesmärgiks tutvustada ja väärtustada põllumeest ning pakkuda kohalikku toitu. On ju ka september kuulutatud Eesti toidu kuuks.

Millega teenis Põltsamaa ühisgümnaasium tunnustuse Jõgevamaa Aasta Haridustegu 2015?

Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula ja õppealajuhataja Riina Valdmets. Foto: Vahur Kukk

Tunnustuse Jõgevamaa Aasta Haridustegu 2015 laureaat Põltsamaa ühisgümaasium on sõlminud Tartu Kutsehariduskeskusega koostöölepingu, mis võimaldab korraldada innovaatiliselt õppetööd.

Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula sõnul on õppeasutuse arengus kõige olulisemad märgusõnanad koostööd ja uute suundade elluviimine. “Möödunud aasta 3. septembril sõlmisime Tartu kutsehariduskeskusega koostöölepingu infotehnoloogia ja majandusalase eelkoolituse läbi viimiseks Põltsamaal. Lisaks gümnaasiumiharidusele on Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilastel võimalus omandada, kas IT süsteemide spetsialisti või ärijuhi eelkoolituse tunnistus,” lausus ta.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev kasutas Põltsamaa ühisgümnaasiumi hariduskeskkonna iseloomustamiseks sõna innovaatiline. “Üheks tähelepanuväärsemaks uuenduseks on selles koolis küberkaitseõppe õppeprogrammi võtmine,” ütles ta.

Jaan Lukas

Martin Noorkõiv: Meie aja suurim väljakutse on leida ühisosa

Martin Noorkõiv Tartu ülikooli avaaktusel. Foto: TÜ Üliõpilasesindus

Üliõpilaskonna esimees ja Domus Dorpatensise tegevjuht Martin Noorkõiv pidas täna hommikul Tartu ülikooli avaaktusel haarava tervituskõne. Teemaks ei olnud mitte tore tudengiaeg, vaid hoopis Eesti ühiskonna lõhestumine. Autori loal avaldame kõne täismahus.

Head tudengid, ülikooli töötajad ja juhid, külalised!

Mul on hea meel teid üliõpilaskonna nimel juba teist aastat tervitada.

See on muuseas ka viimane kord kui ma avaaktusel kõnet pean. Mitte, et mulle ei meeldiks neid kõnesid pidada, aga ametiaeg saab lihtsalt otsa. See aga tähendab, et võin julgelt kõik südamelt ära rääkida. Südamel on aga viimase poole aasta jooksul olnud palju. Tunnen, et nüüd on õige hetk see endast välja lasta. Rektor ei pea aga muretsema, ma ei kavatse rääkida ülikoolist. Ma arvan, et ülikool peaks rohkem vaatama endast välja ja suhestuma laiema ühiskonnaga.

Viimane poolaasta on Eestis olnud täidetud laias plaanis ühe ja sama teemaga – pagulased. See teema on meid kiskunud jõuga lahku ning Eesti avalikkusest on saanud lahinguväli. Keegi ei hoia laskemoonaga tagasi ning miski ei paista olevat püha.

Ma olen seda sõda jälginud kõrvalt ning iga päevaga on minus järjest rohkem hakanud süvenema üks veendumus. Üks põhimõtteline arusaam – arutelu ja terve ühiskonna vundament. See on veendumus, et hoolimata meie ümber käivast vihasest sõnasõjast, on enamus eestlasi jätkuvalt normaalsed heatahtlikud inimesed.

See on usk sellesse, et suurem enamus meist tahab lõpuks sama asja.

Loe edasi: Martin Noorkõiv: Meie aja suurim väljakutse on leida ühisosa

Torma vallas Sadalas peeti kolmandat korda Külateatri Päevi

Sadala Külade teatri ja Iisaku Rahvamaja näiteringi liikmed pärast lõppetendust. Foto: Kertu Tutt

21.-23. augustini peeti kolmandat korda Sadala Külateatrite päevi Sadala rahvamajas.

Üleeile õhtul mängitud Sadala Külateatri päevade lõpuetendus Eduard Vilde lugu “Muhulaste imelikud elamused Tartu juubelilaulupeo puhul” õpiti kolme päevaga selgeks sedavõrd hästi, et esitamisel ei tulnud näitlejatel tekstriraamatut kasutada.
Varasematel kordadel selgeks õpitud etenduse esitamisel publikule, on lavastaja Valdi Reinas lubanud harrastusnäitlejatel veidi tekstiraamatusse vaadata. “Seekord seadsin eesmärgiks, et tekst täielikult peas oleks. Algul ei usutud selle õnnestumisse. Tänu pingelisele ja pühendunud tööle saadi aga “spikrita” edukalt hakkama,” ütles ta. Reinas valis näitlejad rollidesse, peategelaste osad andis ta Sadala Külade Teatri koostööpartneritele – Iisaku Rahvamaja näiteringi liikmetele.

“Osalesime ka esimestel Sadala Külateatrite päevadel, millest tänaseni vahvad muljed. Tänavu kutsus piirkonna seltsielu edendaja Pille Tutt meid mängima vastvalminud etendust oma repertuaarist. Plaan ei täitunud, sest meie üks näitleja viibib praegu Norras. Küll aga võtsime meelsasti vastu ettepaneku lüüa kaasa Vilde kirja pandud Muhulaste “seiklustes”,” rääkis Iisaku Ravamaja juhataja ja näiteringi juhendaja Merle Pikhof, kes mängis Muhumaa neiut Kai Sitikat. “Ennekõike omandasime Sadalas kiire õppimisoskuse näitemängu selgeks saamisel,” lisas Pikhof.

Loe edasi: Torma vallas Sadalas peeti kolmandat korda Külateatri Päevi

Seitseteist suvist teatrielamust Kuhjavere külas

Stseen Avinurme Suveteatri näitemängust "Potilill ja Karusammal". Fotod: Kuhjavere Külaselts — Stseen Avinurme Suveteatri näitemängust “Potilill ja Karusammal”. Fotod: Kuhjavere Külaselts

„Külateatrid on just samamoodi igaüks ise nägu nagu küladki,” nii ütles Kuhjavere Külaseltsi esimees Romeo Mukk tänavuse Kuhjavere Külateatrite festivali kokku võttes.

Üheteistkümnendat korda toimunud kultuurisündmusel esines 17 näitemänguseltskonda erinevatest Eestimaa paikadest. Publikut paelus kõige rohkem maaelutemaatika. Traditsiooniliselt vaatas ja kommenteeris näitemänge festivali patroon teatritegelane Kalju Komissarov.

Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas peetud külateatrite festivali avas tavakohaselt Väike Mukk, kes saabus kohale lindude lennutatud vaibal. Väikest Mukki saatis Haldjas. Staažikamad festivalikülastajad tundsid muinasjututegelaste kehastajana ära abikaasad: külavanem Romeo Mukki ja külaseltsi juhatuse liikme Urve Mukki.

Tänavu astus Kuhjaveres publiku ette 17 näitemänguseltskonda. Laupäeval alustas Surju rahvamaja näitering, kes jõudis festivalile kolmandat korda. Surjulaste näitemängu teemaks oli nõukogude võimu lõpuaastate kolhoosielu. Järgmisena asus etlema uus tulija Kuhjavere festivalil, ONTrupp Türilt. Pühapäeva hommik kell kümme on teatrielamuste jaoks üsna varajane aeg, kuid Jõesuu külateater sai oma etendusega „Ma ei taha siit ära sõita” hästi hakkama ning näitlejad pälvisid päeva lõpuks tunnustustki.

„Näitetrupid püüavad vastavalt võimalustele tabada etenduse ajastule kohast riietust, lavakujundust ja esemelisi sarnasusi. Hästi sobitatud kostüümid ja kujundused hakkasid silma Orissaare näiteseltsi, Võhma Rassijate, Paide Huviteatri, Avinurme Suveteatri, Tänassilma Pupud Jukude ning Abja ja Tääksi lasteringide lavastustes,” hindas Urve Mukk.

Tema sõnul saabusid näiteseltskonnad saabusid varakult kohale, et eelnevalt üle vaadata lava ja ettevalmistuseks vajalikud ruumid, selgitada millist mööblit ja inventari saab kasutada, tutvuda sisse-ja väljamineku ustega. „Mitmed trupid annavad ka enne teada, milliseid rekvisiite nad sooviksid kasutada, siis ei pea kõike kaasa võtma, eriti suuri ja ohtlikke esemeid nagu vikatid, rehad või redelid. Saadakse hakkama toolidest moodsa diivani ehitamisega ja töökoja või baariruumi sisustamisega suhteliselt lihtsate vahenditega,“ lausus ta.

Loe edasi: Seitseteist suvist teatrielamust Kuhjavere külas

Lauljatar Nancy kütab rahva “kuumaks” laupäeval Kuremaal

Laupäeva, 15. augusti õhtul astub Nancy rahva seas armastatud hittidega publiku ette Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal, kus tähistatakse Jõgeva valla 148. aastapäeva.

Üheksakümnendate aastate üks Eesti tuntumaid artiste Nancy (kodanikunimega Nancy Himma) on tänaseni loominguliselt aktiivne ja esineb sageli erinevatel sündmustel.

Kui sageli üldse kutseid esinemisteks saate?

Mingit seaduspärasust on siin raske välja tuua. Mõnel nädalal tuleb minna publiku ette ühel, teisel jälle kolmel korral. Kõik sõltub ajast ja muudest oludest.

Kuidas reageerisite kutsele esineda Kuremaal Jõgeva valla aastapäevapeol?

Kuremaa on väga tuttav koht, mille vastu on mul soojad tunded. Olen selles paigas puhkamas käinud. Kui pakkumine esinemiseks tuli, olin ma tõeliselt rõõmus.

Missugust repertuaari Kuremaa mõisapargis esitate?

Pigem ikka seda, mille järgi mind tuntakse. Inimestele läheb see korda, sest praegu on retro aktuaalne. See ei tähenda, et uusi laule esitamisele ei tuleks.

Elate ise Tallinna lähedal maal. Mida ütleksite, kui võtaksite kokku tänase maaelu plusse ja miinuseid?

Kahjuks on Eesti maaelu viimase viieteistkümne aastaga tugevasti hääbunud, mõneski paigas praktiliselt välja suretatud.

Kuidas võiks olukorda paremaks muuta?

Likvideerimist vajavate puuduste väljatoomiseks peaks mõndagi üsna kurjalt ütlema. Põhjalikum kommentaar vajaks aga oma visiooni olukorra paremaks muutmiseks.

Tagantjärele ka õnnitlused esimeseks juubeliks, mis oli 23. mail. Kuidas end oma vaimus ja kehas selles vanuses tunnete?

Viiskümmend on uus kolmkümmend. Nii et pole hullu midagi.

Usutles Jaan Lukas

Nädala foto

Lilledega palistatud maakividest purskkaev. Foto: Urmas Saard — **Lilledega palistatud maakividest purskkaev.** Foto: Urmas Saard

Teatrilegendid Kalju Komissarov ja Luule Komissarov sisustavad loominguliselt teatrikohvikut Kuhjavere külas

Komissarov Külauudised — Kalju Komissarov

Sündmuse proloogiks on aga 2. augustil külaplatsil avatav teatrikohvik, kus külalisteks teatripedagoog, lavastaja ja näitleja Kalju Komissarov ja populaarne näitlejanna Luule Komissarov. Kohvikukülastajatel on võimalus ka saada ülevaade Kuhjavere küla tegemistest laiemalt, samuti Suure-Jaani vallast, mis on suurvallana toiminud kümme aastat.

Kalju Komissarovi sõnul on ta kümme aastat seotud Kuhjavere Külateatrite festivaliga – täpsemalt on ta selle sündmuse patroon. “Kui korraldaja Urve Mukk tegi ettepaneku teatrikohvikut sisustama tulla, siis ütlesin, milles “küssa”, teeme ära,” lisas ta. “Luule Komissarovi nõusse saamine sõltus sellest, kas ta on vaba. Ta on näitlejatööga väga hõivatud. Selgus, et vastaval päeval on tal aga võimalus Kuhjaveresse tulla,” ütles Kalju Komissarov. Tema enda osalemiseks Kuhjavere teatrikohvikus andis võimaluse ka asjaolu, et uute üliõpilaste vastuvõtt Tartu Ülikooli Villjandi Kultuuriakadeemiasse oli lõpule jõudnud.

“Eks Luule otsustab ise, kuidas ja millega esineb. Tema on aastakümneid igasugustel kohtumisõhtutel käinud ja täielik professionaal. Mina istun nurgas vaikselt. Kui peaksin kellelegi huvi pakkuma, siis tõusen püsti ja räägin, mida soovitakse,” lisas teatritegelane. Kalju Komissarov meenutas, et tõenäoliselt esimene koostöö Luule Komissaroviga (toona Luule Paljasmaa) oli tal Kihnu Jõnni elust jutustav film “Metskapten”. Olen selle filmi režissöör, Luule mängis laevakokka.”

Kalju Komissarov andis hinnangu näitemänguharrastuse mõjule üsna murederohke argielu rõõmsamaks ja postiivsemaks muutmisel. “Muresid võib parajasti rohkem või vähem olla. Minu jaoks on külateatritegemise võlu ja imetlusväärsus see, et vaatamata argimurdele ja sellele, et kõigile ei jätku Eestimaal korralikult tasustatud tööd, jäävad mitmedki naised koju, määrivad kingaviksiga oma ninaalused mustaks ja mängivad näiteks Oskar Lutsu “Kapsapead”. See on fantastika!”

Kuhjavere külateatrite festivali korraldajad Urve Mukk ja Romeo Mukk ütlesid, et 15.-16. augustil mängitakse kaheksateistkümmet näitemängu. “Teatritegijad tulevad Ida-Virumaalt, Saaremaalt, Pärnumaalt, Järvamaalt, Võrumaalt, Põlvamaalt ja Viljandimaalt. Tõelise veteranina on kohal Avinurme Suveteater, kus näitemängutegevust üle kümne aasta juhendas Malle Pärn. Nüüd on eestvedajaks Mari Oolberg. Esmakordselt osalevad festivalil ON-Teater Türilt ja trupp Kolmas Voorus Abjast. Repertaaris on nii Eesti kui välismaa klassikute looming. Mõnegi näitemängu on aga kirjutanud “oma küla kirjamehed”. Kaasa saab elada ka kolmele lasteetendusele, ” laususid nad.

Jaan Lukas

Paduveres peeti võistlusi külast võrsunud kuulsa spordimehe mälestuseks

Pildil vasakult Villu Ojassalu, Sandra Lääne, Andres Kangur ja Mattias Viljamaa. Foto: Maiu Veltbach

Möödunud laupäeval peeti Jõgeva vallas Piibe maantee ääres paikneval Paduvere staadionil 47. Otto Erimaa mälestusvõistlused kergejõustikus.

Spordiajakirjaniku- ja spordiloolase Tiit Lääne korraldatud sündmusele tulid oma võimeid proovile panema erinevate põlvkondade sporditegijaid ja tervisespordiharrastajad mitmetest Eestimaa paikadest.

Paduverest võrsunud mitmekülgne spordimees Otto Erimaa (1915-1941) saavutas parimaid tulemusi kettaheites, kuuludes Eesti esimesel iseseisvusperioodil sellel spordialal kuue parema mehe hulka. Arvestades seda on kettaheitest kujunenud temale pühendatud mälestusvõistluste väärikaim ja kaasakiskuvaim spordiala.

Tänavu võitis kettaheite Mattias Viljamaa, kes on paljude medalite omanik Eesti meistrivõistlustel sangpommispordis ja jõutõstmises. “Osalen sel võistlusel esimest korda. Ma teadsin juba ammu, et Tiit Lääne korraldab selliseid võistlusi. Au ja kiitus talle. Seekord otsustasin ka ise kaasa lüüa. Rekord õnnestus teha nii kuulitõukes kui ka kettaheites,” ütles noor mees Palamuse vallast. Meie lühiusutlusele kaasa elanud kaasvõistlejad soovitasid teda nimetada tippsportlaseks. Huumorimeelne Mattias ise arvas, et sobivam nimetus on külamees.

Naistest võitis kettaheite kunstnik Sandra Lääne, kes oli isal usinasti abiks ka võistluste organiseerimisel. Kolmel alal: 60m jooksus, kaugushüppes ja kuulitõukes osutus parimaks sportlannaks Maiu Veltbach, kes saanud tuntuks terviseedendajana nii Jõgevamaal kui mujal Eestis. “Kaunis looduses, Paduvere talumuuseumi kompleksis peetavatel Otto Erimaa mälestusvõistlustel on meeldivalt kodune õhkond. Sportimine on siin justkui puhkus,” kiitis Veltbach.

Loe edasi: Paduveres peeti võistlusi külast võrsunud kuulsa spordimehe mälestuseks