Üleriiklik projekt „Laevade Mälestus”

Uue projektiga tuuakse Eesti merenduse ajaloo märgilised kohad kaardile. Projekt „Laevade Mälestus” on üle-Eestiline projekt, et tähistada kõik seni tähistamata Eestimaa randade laevade ehituskohad, samuti mälestada kuulsaid merega seotud persoone ja muud merenduse ajalooga seotut. Seni on laevade ehituskohti tähistatud vähe, vaid kolmes kohas.

Suurprojekt koosneb väiksematest alaprojektidest. Nagu näiteks alaprojekt „Haagininal”, kus ehitati valmis ka meie kuulsaim purjekas läbi aegade „Tormilind”. Nii ka Käsmu poolsaare Palganeeme kunagine meremeeste õnnekivihunniku mälestuse jäädvustus, alaprojekti nimeks „Palganeeme Mälestus”. Samuti näiteks seitsme kaptenist venna, Truubergide mälestuse jäädvustus Vergi rannakülas. Alaprojekti nimeks „Seitse venda”.

Nii jätkatakse, kuni kõik jäädvustamist ja mälestamist väärivad paigad, laevad  ja persoonid saavad tähistatud. Seda nii Eestimaa randades kui ka sisevetel. Laevade ehituskohti üle Eesti on suht palju. Kõik nad võiksid tähistatud saada ja võiksid saada ka turismiobjektideks. Projektis on sees kolm aspekti: siseturismi arendus, ajalooline ja kultuurilooline. Plaanis on ka samanimeline dokumentaalfilmi projekt.

Koostööpartnerid: Eesti Ajalooliste Laevade Selts ja Eesti Meremuuseum.

Marek Vahula marekult.blogspot.com

Rakvere aukodanik Edith Kotka-Nyman tõi Rakverre Hele Lüüsi raamatud

Edith Kotka-Nyman, Toomas Varek

Neljapäeval käis Rakverel külas linna aukodanik pr Edith Kotka-Nyman, kes tõi kaasa 14 kastitäit eestikeelseid raamatuid, mis kuulusid kunagi Hele Lüüsile, ning Sigtuna sõprade kogutud humanitaarabi. Edith Kotka-Nyman rääkis, et pärast Hele Lüüsi surma arutati sõprusühingus, mida eestikeelsete raamatutega ette võtta. „Leidsin, et parim koht nende uueks eluks on sõprusühingu partner Rakvere, mis on tuntud tasuta raamatulaada poolest.”

Hele Lüüs oli oma kogus hoolega alles hoidnud nii väliseesti kirjanike kirjutatud kui Eestis välja antud teosed, samuti vanu postkaarte. Nii raamatud kui humanitaarabi pannakse ülisoodsalt müügile traditsioonilisele Rakvere-Sigtuna sõprusühingu poolt korraldatud laadal. Edith Kotka-Nyman kohtus Rakvere linnapea Toomas Varekiga, vesteldi sõprusühingu tuleviku ja kahe linna pikaajaliste sõprussuhete üle. Rakvere ja Sigtuna olid ühed esimesed, kes sõprussidemed lõid, ja need on püsinud tänaseni elujõulisena.

Linnapea Toomas Vareki sõnul oli kõne all pikaajaliste sõprussuhete jäädvustamine. „Rootsi sõbrad on kogunud ja saatnud Rakverre humanitaarabi, oleme vahetanud spetsialiste kogemuste saamiseks, teinud koostööd kultuuri-, spordi- ja noorsootöö ja teistes valdkondades. Kahe linna sõprust süvendavad pika aja jooksul tekkinud isiklikud kontaktid.” Viimati käis Rakvere delegatsioon Sigtunas oktoobris, Sigtuna sõpru on oodata Rakverre uuel aastal.

Esmakordse Tartu Novembrijooksu võitis Vjatsheslav Koshelev

Laupäeval, 24. Novembril toimus Treenitus MTÜ eestvedamisel Tartus Kvissentalis esmakordne hilissügisene Novembrijooks, mis ühtlasi lõpetas ka 2012. a jooksuhooaja. Viie kilomeetrisele distantsile startis 320 igas vanuses spordisõpra.

Jooksu alguspoolel näitas väga võimsat minekut vanameister Vjatsheslav Koshelev, kes võitis ka jooksu ajaga 15.39. Talle järgnesid Tartu linnamaratoni võitja Dimitri Aristov (15.54) ja kevadel Parkmetsa jooksu võitnud Roman Fosti (16.03), kes kerge jalavigastuse tõttu endast maksimumi seekord anda ei saanud. Fosti sõnutsi oli rada hea ja kiire, kuid Koshelevi vastu ei oleks tal ka hea enesetunde juureski võimalust olnud. „Vjatseshlav on taas üliheas vormis.”

Naistest olid parimad tallinlanna Ariadna Golubenko (19.03), Sille Rell (20.27) ja tartlane Siiri Pilt (20.58). Novembrijooksu raames toimus ka SEBE Kostüümijooks, kus kõige huvitavamalt kostümeeritud Alar Kattai ja Janika Jakobson said eriauhindade omanikeks. 2013. aastal korraldab Treenitus MTÜ uue Tartu jooksusarja, kus avaetapiks
on uut jooksuhooaega alustav Parkmetsa jooks.

Täpsem info ja tulemused: www.treenitus.eu

Diana Dobronravova osales edukalt Peterburi moekonkursil

Diana Dobronravova

Narva Kutseõppekeskuse õpilane Diana Dobronravova osales edukalt novembris Sankt-Peterburgis toimunud rahvusvahelisel moedisaini konkursil „Admiraliteedi nõel“ (Admiralteiskaja igla). Sankt-Peterburgi tehnoloogia ja disaini riiklikus ülikoolis korraldatava võistluse lõppvoorus esindas Diana 216 võistleja hulgas ainsana Eestit.

Diana Dobronravova osales oma kollektsiooniga „Murakami“ võistluste nominatsioonis „Pret-a-Porter Diffusion“, pälvides võistluste diplomi. „Mul on väga hea meel, et jõudsin võistluste lõppvooru ning sain oma kollektsiooni rohkearvulisele publikule ja rahvusvahelisele žüriile esitleda,” lausus Narva Kutseõppekeskuse õpilane Diana Dobronravova. „Osalemine sellisel suurel moeüritusel andis mulle tohutult uusi impulsse ja tutvusi rahvusvahelise moemaailma esindajate hulgas,” täiendas Dobronravova.

Diana Dobronravova õpib Narva Kutseõppekeskuses 2. kursusel rõivaste õmblemist. Samuti õpib Diana Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rõivadisaini eriala 3. kursusel. „Narva Kutseõppekeskuses on kõik võimalused arendada endas just neid andeid ja oskusi, milles õpilane tugev on,” ütles Narva Kutseõppekeskuse ettevõtluserialade juht Tatjana Dolgovskaja. „Lisaks ametioskustele püüame õpilastesse ka aktiivset ellusuhtumist, pealehakkamist süstida. Sellistel võistlustel osalemine on noorele inimesel kindlasti väga arendav,“ lisas Dolgovskaja.

Loe edasi: Diana Dobronravova osales edukalt Peterburi moekonkursil

Põlvamaa Arenduskeskus üllitas praktilise käsiraamatu väikeettevõtjatele

Trükisooja käsiraamatut lehitseb ettevõtluskonsultant Tiiu Marran.
Foto: Reeli Kork

Põlvamaa Arenduskeskuse eestvõtmisel on kaante vahele jõudnud turundusteooriat ja praktilise käsiraamatu osa ühendav raamat “Väikeettevõtja turundusest. Kuidas suurte tegijate vahelt välja paista?”

“Trükise idee sündis elust enesest, kuna väikeettevõtjatele suunatud praktilist abimeest polnud kusagilt leida. Seetõttu oleme Põlvamaal mitmeid aastaid läbi viinud teemakohaseid koolitusi ning kogunud nii Põlvamaa Rohelisema märgi kui ka teisi silmapaistvaid turunduslugusid,” selgitas arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Tiiu Marran. Muuhulgas on käsiraamatu illustreerivates turundusnäidetes kasutatud ka Põlvamaa tootjate – Raili koduleiva, Sikahansi talu ja teiste ettevõtjate edulugusid.

Raamatu koostaja, turundusõppejõud ja turundusteadmiste propageerija maaettevõtjatele Tiiu Ohvril on saateks öelnud: “Turundus võib tootmisele orienteeritud ettevõtjale algul tunduda tülika tegevusega – korduvalt on väidetud, et midagi toota pole raske, kuid toodet müüa võib olla ootamatult raske. Need tootjad aga, kes on jõudnud turunduse omaksvõtmiseni, leiavad selle valdkonna olevat põneva ja emotsionaalse.”

Raamatu põhiideeks on turunduse traditsiooniliste analüüsi- ja töövõtete tutvustamine koos nende rakendusvõimaluste selgitamisega
väikeettevõtjate jaoks. “Sõltumata ettevõtte suurusest on tarvis võtta omaks idee oma tarbijatele väärtuspakkumise kujundamisest ja selle potentsiaalsetele ostjatele teavitamise vajadusest,” rõhutab Ohvril. Rikkalikult illustreeritud käsiraamatus vahelduvad teoreetilised lõigud praktiliste näidetega ning lugeja saab testlehtedel kohe luua seosed ka omaenda ettevõttega.

Raamatu “Väikeettevõtja turundusest. Kuidas suurte tegijate vahelt välja paista?” ametlik esitlus toimub 22. novembril Lääne-Virumaal Jänedal kohaliku toidu võrgustikele suunatud teemapäeva raames. Teemapäeva korraldab Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo. Edaspidi jaotatakse seda Eesti Maaülikooli, Põlvamaa Arenduskeskuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Maamajanduse Infokeskuse vahendusel.

Trükise väljaandja on SA Põlvamaa Arenduskeskus ning selle koostamise põhirahastus on tulnud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.1. meetmest “Koolitus- ja teavitustegevuse toetus”.

Vanemuise teatrijuhiks valiti Toomas Peterson

Täna, 12.novembril toimus sihtasutuse Teater Vanemuine nõukogu esimene koosolek. Nõukogu esimeheks valiti Paavo Nõgene. Nõukogu valis teatrijuhiks hetkel teatri finantsjuhina töötava Toomas Petersoni. Toomas Peterson on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ning töötanud õpetaja, kindlustusagendi, majandusanalüütiku ning finantsjuhina. Vanemuise finantsjuhina alustas Toomas Peterson tööd septembris 2003.

Lisaks põhitööle osaleb Toomas Peterson aktiivselt kultuurielu korraldamises – ta on Laulu- ja pillimänguseltsi Con Vivo juhatuse liige, Eesti Puhkpillimuusika Ühingu juhatuse esimees ning SA Eesti Teatri Festival nõukogu liige. Aastatel 2007-2012 oli Toomas Peterson ka Eesti Etendusasutuste Liidu juhatuse liige. Saksofonisti, arranžeerija ja abidirigendina tegutseb Toomas Peterson ansamblites Big Band Tartu, Salvador Sax Kvartett ja Tartu Saksikoor, lisaks on ta osalenud Vanemuise sümfooniaorkestri ja ooperikoori, Puhkpilliorkester Tartu, Kooriühingu Kammerkoori jpt. kollektiivide tegemistes.

„Toomas Peterson on töötanud Vanemuise teatri finantsjuhina 9 aastat ning olnud teatri juhtimisotsuste tegemise juures ka loomenõukogu liikmena. Tema kasuks räägib seega pikaajaline kogemus ja hea ülevaade mitmežanrilise teatri toimimisest. Kuna Toomas Peterson on tegev ka muusikuna, loob see head eeldused edukaks koostööks Vanemuise teatri muusika-, draama- ja balletijuhiga ning loominguliste kollektiividega,“ ütles teatri praegune juht Paavo Nõgene. Toomas Peterson alustab teatri tegevjuhina tööd 1. jaanuaril 2013, tema ametiaeg kestab kolm aastat. Paavo Nõgene asub 1. jaanuarist 2013 tööle Kultuuriministeeriumi kantslerina. Kantsler kuulub riigi esindajana Vanemuise teatri ning Rahvusooperi Estonia nõukokku.

Võru linnavalitsus saatis volikokku ettepaneku hooldajatoetuse tõstmiseks

Võru linnavalitsus saatis täna volikogu menetluses olevale määruse eelnõule muudatusettepaneku  tõsta Võru linna hooldajatoetuse määrasid 2013. aastaks. Eelnõu kohaselt tõstetakse raske puudega isiku hooldaja toetus senise 16 euro asemel 20 eurole, sügava puudega isiku hooldajale hakatakse maksma senise 26 euro asemel 30 eurot, keskmise puudega kuni 18-aastase lapse hooldamise eest 50 euro asemel 55 eurot; raske puudega kuni 18-aastase lapse hooldamise eest 75 euro asemel 80 eurot ning sügava puudega kuni 18-aastase lapse hooldamise eest 100 euro asemel 105 eurot.

„Võru linnas on raske ja sügava puudega isiku hooldajale makstav toetus olnud juba aastaid samal tasemel. Kuna kaupade ja teenuste hinnad on pidevalt tõusnud, võeti selle aasta eelarve koostamisel prioriteediks nimetatud toetusi suurendada,“ sõnas abilinnapea Tarmo Piirmann. Eelnõu ja selle muudatusettepanek tuleb volikogus arutlusele 14. novembril.

Rakverel on külas Võshgorodi linna delegatsioon Ukrainast

Tänasest kolmapäevani viibib Rakveres külas Ukraina Võshgorodi linna viieliikmeline linnavalitsuse ja ettevõtjate delegatsioon, kes kohtuvad Rakvere linnajuhtidega, tutvuvad Rakvere ettevõtete, linna allasutuste ja vaatamisväärsustega. Kohtumine Rakvere linnapea Toomas Varekiga leiab aset linnavalitsuses teisipäeval kella 9.30-10.30, kus linnapea tutvustab Rakvere linna arenguid
ning arutatakse vastastikuse koostöö üle.

Visiidi käigus külastatakse Rakvere Jumalaema Sündimise kirikut, Rakvere ametikooli, ASi OG Elektra Tootmine, ASi Jeld-Wen Eesti, ASi Rakvere Metsamajand, Rakvere linnust, Rakvere Kungla lasteaeda ja Rakvere spordikeskust. Möödunud aasta sügisel külastas Rakveret Võshgorodi linna ja arstide delegatsioon, kes tutvus tervishoiukorraldusega Rakvere haiglas ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas.

Seeder saatis põllumajandusvolinikule Balti traktoriga tükikese rohelist Eestit

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Tallinnast Brüsselisse sõitva „Balti ÜPP traktori“ juhile kaasa Sven Zaceki raamatu “Pääsukese Eestimaa”, millega soovib põllumajandusvolinik Dacian Ciolose tähelepanu juhtida, et Eesti vajab nn rohestamise asemel rohkem investeeringuid keskkonnasõbralikku tootmisesse.

“Eesti aladest on 50% metsa, viiendik põllumaaks sobivast maast pole veel kasutusele võetud, meil on 1500 saart ja laidu, millest vaid kümnel on aastaringne inimtegevus. See on roheline Eesti, mis vajab investeeringuid keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse, mitte rohestamist,” kirjutas Seeder volinikule. “Võrdsed tingimused tähendavad sageli ka üksteise erinevustega arvestamist.”

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on Balti riigid end otsetoetuste võrdsustamise küsimuses hästi kuuldavaks teinud ning kiitis põllumehi ühise tegutsemise eest. “Otsetoetused on toonud ühisele rindele kõrvuti põllumehed, poliitikud ja laiema avalikkuse,” ütles Seeder. “Vanasõnagi ütleb, et toit on enam kui meie, nii et me peame tegema kõik, mis meie võimuses, et Eesti põllumeestel oleks toidu tootmisel võrdsed konkurentsitingimused muu Euroopaga.”

Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid korraldavad 12.-22. novembrini aktsiooni „Balti ÜPP traktor“, millega nõuavad Eesti põllumeestele võrdseid konkurentsitingimusi EL ühisturul. Traktor jõuab Brüsselisse 22. novembril Euroopa Ülemkogu kohtumise ajaks, kus riigi- ja valitsusjuhid arutavad ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020.

Tunnustati Otepää aasta isa ja tervitati uusi ilmakodanikke

Otepää aasta isa Aleksander Mõttus

11.novembril oli Otepää Kultuurikeskus täis laste rõõmsaid kilkeid, kell 12 anti uutele ilmakodanikele üle sünnikirjad, kell 16 toimus aga Otepää valla aasta isa tunnustusüritus. Volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Merlin Müür andsid 01.04-30.09.2012. aastal sündinud uutele Otepää vallakodanikele üle sünnikirjad ja fotoalbumid. Sellel aastal said need 13 poissi ja 6 tüdrukut, kokku 19 last. Lastele ja nende vanematele esines rahvapilliorkester „Mõmmid“ Lille Tali ja Merle Soonbergi juhendamisel, hiljem ootas lapsi ja vanemaid kohvilaud.

Aasta isa nimetusele esitati sellel aastal neli ettepanekut – Aleksander Mõttus, Ain Kruusmaa, Raimo Peerna ja Avo Orav. Valla aasta isaks sai sellel aastal Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus. Aleksander, või nagu otepäälased teda tunnevad, Sass on kahe lapse isa ja nelja lapselapse vanaisa. Ta on olnud 20 aastat abipolitseinik, Otepää vallavolikogu õigus- ja korrakaitsekomisjoni liige, kaitseliitlane alates Kaitseliidu taasasutamisest, Otepää Üksikkompanii pealik 8 aastat. Sass on alati seal, kus midagi toimub. Võib kindel olla, et kui tegemist on üritusega, mida korraldab Kaitseliit, Naiskodukaitse või ka kohalik omavalitsus, on Sass alati kaasa löömas.

Aasta isa 2012 ja Aasta isa nominente tunnustasid valla tänukirjaga volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Merlin Müür. Aasta isa meene andis üle Otepää Naisseltsi esinaine Riita Aader. Isadele esines Maaülikooli Kammerkoor, õhtu jätkus vestlusringis kohvilaua juures. Aasta isa valib ja tunnustusürituse korraldab Otepää Naisselts koostöös Otepää vallaga.

Lisainfo ja fotod: otepaa.ee 

Astronoomia loeng Sänna Kultuurimõisas

Reedel, 16. novembril algusega kell 19.00  toimub Sänna Kultuurimõisas astronoomia loeng. Selle aasta viimasel loengul esineb Tõnu Viik ettekandega “Elu võimalikkusest päikesesüsteemis”.

Nii palju kui me ka pole otsinud, pole me elu Päikesesüsteemist mujalt kui Maalt leidnud. Suured lootused olid omal ajal Veenusega, sest ta on pea sama suur kui Maa ja Päikesele palju lähemal, seega veel soojem. Need lootused purunesid NL kosmoselaevade „Venera“ lendudega. Mars oli järgmine lootustandev planeet, kuid ka sealt pole siiani elu leitud. Nende kahe planeediga pole Päikesesüsteem veel ammendatud, nii et lootus pole päriselt kustunud.

Millised võiksid olla järgmised lootusrikkamad taevakehad Päikesesüsteemis, ja miks ikka veel elu leida loodetakse, sellest tuleb loengus juttu. Selge ilma korral järgneb loengule vaatlusõhtu, orienteerivalt kell 20–22. Planeetidest saab vaadelda Jupiteri ja Uraani ja mõningaid süvataeva objekte.

Loe lähemalt lektor Tõnu Viigist: http://www.aai.ee/~viik/

Loengu ja vaatlusõhtu osalustasu on 2 eurot. Loengut toetab LEADER programm.

Fotonäitus “Ülemlinnud” Põlvamaa keskkonnamajas

Fotonäitus “Ülemlinnud” toob vaatajani Eesti ja Läti loodusfotograafide muljeid oma kohtumistest kahe kotkaliigi – kala- ja merikotkaga. Näha saab nii kotkaste portreesid, pesaelu, saagijahti kui ka talvist aspekti. Korraliku elamuse kõrval on võimalus valida oma lemmikpilt ja hea õnne korral see omale võita. Näitus on kokku pandud ESTLAT Eagles cross borders projekti raames ja samasugune näitus (ainult lätikeelne) rändab ka Lätis.

Näitus on avatud tööpäeviti Põlvamaa keskkonnamaja (Kalevi 1A, Räpina) I ja II korrusel. Näitus jääb avatuks aasta lõpuni. Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Corelli Music tähistab isadepäeva kauni puhkpillimuusikaga

Kvintett Estica. Foto: Mait Jüriado

Agentuur Corelli Music korraldab isadepäeva puhul kaks kontserti, kus esineb noortest neidudest koosnev puhkpillikvintett Estica. Kontserdid toimuvad laupäeval, 10. novembril kell 17 Saka mõisa ballisaalis Ida-Virumaal sarjas „Mõisaromantika“ ning teisipäeval, 13. novembril kell 20 Tallinna Teletorni 21. korrusel Corelli Musicu sel sügisel alanud kontserdisarjas „Teletorni muusikasalong“.

Kontsertide kavas on eesti heliloojate Heino Elleri, Eino Tambergi, Cyrillus Kreegi, Villem Kapi, Mati Kuulbergi ja Lembit Veevo teosed puhkpillikvintetile, samuti muusika Edvard Griegilt, Wolfgang Amadeus Mozartilt, Ferenc Farkaselt ja Antonín Reichalt. „Estica pakub isadepäevaks särava ja naiselikult võluva muusikaelamuse eesti heliloomingust ja maailma muusikaklassika varamust,“ lausub agentuuri Corelli Music kunstiline juht Mail Sildos. „On eriline rõõm näha, et pärast paari aastakümmet vaikust, mil Eestis polegi ühtki professionaalset puhkpillikvintetti eksisteerinud, on need tüdrukud selle traditsiooni taas nii stiilselt ja kõrgel tasemel elule kutsunud. Estica muusikud on innukad ja sümpaatsed uue põlvkonna muusikud, kellele soovin kõrget lendu selle missiooni kandmisel.“

Loe edasi: Corelli Music tähistab isadepäeva kauni puhkpillimuusikaga

Rõuge noortekeskuses lastevanemate päev

Laupäeval, 10. novembril kell 11-18 ootab Rõuge noortekeskus kõiki lapsevanemaid koos oma võsukestega veetma ühte vahvat lastevanemate päeva. Ka kõiki teised huvilised on oodatud – vanavanemad, lapsed, noored, tulevased vanemaid.  Vanemaid oodatakse veetma ühte lõbusat ja asjalikku laupäeva noortekeskuses ja tutvuma, kus ja kuidas veedab nende laps oma vaba aega.

Tegevused Rõuge Avatud Noortekeskuses 10.novembril kell 11-18:

Käelised tegevused – ehted, vaiba kudumine. Juhendajad Lya Veski, Helbe Sulg ja Inge Vene.

Ajalootuba – kuidas uurida sugupuud? Kuidas kasutada Internetis www.geni.com keskkonda oma sugupuu koostamiseks? Materjalidega on abiks Ülo ja Liidia Janson.

Filmituba – Rõuge TV teeb päeval tunnise otselülituse internetti andes edasi huvitavaid intervjuusid ja uudiseid. Kell 16:00 ühine filmivaatamine suurel ekraanil. Kavas film “Söö, palveta,armasta” (“Eat,Pray,Love” USA, 2010).

Kokandustuba – koos vanaema Aime Tiksiga õpitakse sülti keetma

Arvutituba – lastevanemate nõustamine arvuti- ja internetiturvalisuse teemadel, sellel teemal räägib piirkonnapolitseinik Peeter Piirmann.

Piljarditurniir ja lauamängud – mängime ja võistleme.

Pannkoogipann küpsetab õues kooke kogu ürituse vältel.

Lisainfo: Kerli Kõiv 53403309 või raugeank@gmail.com

Toetab Hasartmängumaksu Nõukogu ning Võru Maavalitsus läbi Avatud Noortekeskuste toetusprogrammi.

Eesti parimad BMX flatlanderid Pääsküla ekstreemhallis

7. –13. novembrini toimub Tallinna Noortenädal, mille raames korraldab Tallinna Noorsootöö Keskus koostöös Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga trikirataste võistluse. „Bmx PlayGround Jam“ leiab aset 8. novembril Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis ja on nii võistlejatele kui ka pealtvaatajatele tasuta.

Jam-formaadis toimuvale võistlusele on oodatud 7–26-aastased ekstreemspordihuvilised noored. Võistlus toimub kahes klassis – amatöörid ja professionaalid, mistõttu selgitatakse välja mõlema rühma esikolmik. Lisaks grupivõistlusele kuulutavad kohtunikud oma ala silmapaistvamatest sõitjatest välja parima triki ekstreemhalli ja tänava kategoorias. Üritusele vürtsi lisamiseks on kohale kutsutud Eesti parimad flatlanderid Erik Laev ja Bert Ribul, kes lühikese vaheaja oma trikkidega sisustavad. Trikirataste võistluse eesmärk on tutvustada BMX rataste sporti, esitleda Eesti parimaid flatlandi sõitjaid ning anda noortele ekstreemsportlastele võimalus võistlemiseks, saades juurde uusi kogemusi.

Lisainfo: www.facebook.com/noortenadalwww.taninfo.ee/paaskyla

Üritust toetavad Mõmmi Limonaad, Monster Energy, AIAIAI, One Condoms ja Batiste kuivšampoon.

Folgikontsert klubis Jazz: “KIILIDE” lendulaskmine

5. novembril kell 19.00 esineb Tartus, klubis Jazz viieliikmeline koosseis, mille juhtfiguuriks on andekas Johanna-Adele Jüssi. Andekad noored põhjamaade muusikud kannavad endas elavat kaasahaaravat rahvamuusika traditsiooni. “Kiilid” on viiuldaja Johanna-Adele ja tema lemmikmängukaaslaste Jo Einar Janseni (NO), Sven Midgreni (SE), Nicolaj Wambergi (DK) ja Jalmar Vabarna visiitkaart, paari viimase aasta jooksul kogunenud koosmusitseerimise rõõm produtseeritud ja salvestatud Antti Järvelä (FI) poolt, masterdatud Minerva Pappi (FI) käe all.

“See, et plaadil on esindatud kõik Skandinaaviamaad, on juhtunud kogemata aga seda on võimalik põhjendada sellega, et elasin oma magistriõpingutega seoses pool aastat Rootsis, Soomes, Taanis ja Norras, õppides tundma nende maade muusikat ja muusikaringkondi, leides mõttekaaslasi ja mängusõpru, kogedes lugematuid muusikalisi vaimustusi ja avastades palju omaenda pärimuse kohta,” kommenteerib Johanna-Adele Jüssi plaadi sisu. Plaadil kõlab muusika Eesti saartelt ja Järvamaalt, Taanist ja Johanna-Adele kirjutatud pärimuslik uuslooming, mis on inspireeritud nii reisidest, inimestest, keda ta on teel olles kohanud, ja jälgedest mis nad on jätnud, tõdemustest, millest enam lahti ei saa.

Loe edasi: Folgikontsert klubis Jazz: “KIILIDE” lendulaskmine

Elvasse rajati Eesti suurim mobiiliorienteerumise rada

Elva metsades saab nüüdsest orienteeruda nutitelefoniga, mis asendab traditsioonilist kaarti, kompassi ja märkeseadet. Tartumaa Tervisespordikeskuse eest algaval rajal on kokku 45 kontrollpunkti, mis teeb sellest Eesti suurima mobiiliorienteerumisraja. Esimene osa punktidest asub Elva “Väikese väeraja” ümbruses, teine osa paikneb Tartu Maratoni raja kandis. Tartumaa Tervisespordikeskuse juhata Priit Viksi sõnul on Elva radade tugevuseks peale geograafilise ulatuse ka mitmekesine ja vahelduv maastik. „Orienteeruja satub radu läbides paikadesse, kus on veel näha Teise maailmasõja jälgi,“ ütles Viks. „Näiteks mõned kontrollpunktid asuvad Nõo vallas asuva Illi kaevikute vahel. „Väikese väeraja“ kandis aga pakuvad lisaväärtust unikaalsed puuskulptuurid.“

Viksi sõnul on kontrollpunktid püstitatud arvestusega, et rajalt saaksid elamuse nii algajad kui ka edasjõudnud – igaüks saab valida endale jõukohase teekonna. Rajal saab orienteeruda ka ilma nutitelefonita. Tartumaa Tervisespordikeskuse (www.tervisesport.ee) infoletist on võimalik osta 1 eurot maksev paberkaart ning laenutada kompassi. Jalavaeva vähendamiseks on rada võimalik läbida ka tõukerattaga või talvel tõukekelguga, mida saab samuti laenutada tervisespordikeskusest. Elva mobiiliorienteerumise püsirada püstitati koostöös Eesti Terviseradadega.

Mis on mobiilne orienteerumine? MOBO ehk mobiilne orienteerumine, seob tänapäevase tehnoloogia ja traditsioonilise orienteerumise püsiradade ideed ehk pakub võimaluse tegeleda orienteerumisega endale sobival ajal. Kontrollpunktid maastikul on tähistatud infotahvliga, kus on lühijuhend ja vastav unikaalne QR ruutkood. Märke tegemiseks tuleb pildistada telefoniga QR koodi ja kinnitus, et oled punktis käinud saadetakse serverisse. Mängu koduleheküljel mobo.osport.ee peetakse statistikat enim kontrollpunkte läbinud mobiil-orienteerujate vahel. MOBO raja läbimiseks on vaja laadida telefoni või tahvelarvutisse vastav rakendus.

Lisainfo: www.tervisesport.ee

Kõpu vallal täitus 21. aastapäev

Tõnu Kiviloo ja Lembit Kruuse tänuvastuvõtu vestlusringis

Viljandimaa väikseim – 712 elanikuga Kõpu vald – tähistas 2. novembril valla staatuse taastamise 21. aastapäeva piduliku tänuvastuvõtuga Kõpu mõisas. Vallavanem Tõnu Kiviloo tänas kõiki ettevõtjaid, kes vallas inimestele tööd annavad ja neidki, kes kaasa aitavad sellele, et elu maapiirkondades saaks edasi kesta. Kiviloo kinnitas kokkutulnutele, et Kõpu vallal on jätkuvalt tugevat tahet ja püüdlust arenemiseks.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse toetas Kivilood, öeldes, et Kõpu vallas vaatamata tema väiksusele on olnud pikka aega piisavalt visadust ja tarkust edukaks toimetulekuks. “Tulevikku vaadates saame me loomulikult kõik aru, et muutused on vältimatud ja tulenevad arvestades üldisemaid arenguid. Kuid Kõpu ise oma inimeste, nende vajaduste ja soovidega jäävad osaks Viljandimaast. Samuti nagu jäävad Kõpu kirik, -mõis, Soomaa ja kõik muu oluline, mille järgi seda paikkonda teatakse,” rõhutas Kruuse.

Kõpu vald on Viljandimaa üks läänepoolsemaid omavalitsusi. Valla pindala on 258,78 km². Kõpu valla pindalast 94,9 km² hõlmab Soomaa rahvuspark, mis on ka valla põhiline turismiobjekt. Valla territooriumile jäävad Öördi (7154 ha) ja Kikepera sookaitsealad. Turistidele pakuvad huvi ka Soomaal eelkõige kevadeti toimuvad ulatuslikud üleujutused. Peamiseks tegevusalaks on Kõpus põllumajandus, metsamajandus ning puidutööstus. Rahva arvu poolest on Kõpu vald Viljandi maakonna väikseim. 22. augusti  2007 seisuga elas vallas 778 inimest. Seisuga 1. august 2012 seisuga elab rahvastikuregistri andmetel Kõpu vallas 712 elanikku. Asustustihedus on ca 3 inimest ruutkilomeetri kohta.

Lipstu nõmme konverents

6. novembril kell 10.00 toimub Rapla maavalitsuse suures saalis konverents, millega tähistatakse Lipstu nõmme kaitse alla võtmise 75. aastapäeva. Ettekannetega astuvad üles Eesti Looduskaitse Seltsi, Tallinna Botaanikaaia esindajad ja mitmed teisedki. Üritust modereerib keskkonnaameti looduskaitsebioloog Monika Laurits-Arro. Visuaalse poole eest hoolitseb Arne Kiini fotonäitus “Lipstu nõmme värvid ja vormid”.

 

Christine Tatum: Objektiivsus on üllas müüt

2. kodanikuajakirjanduse konverentsil kõnelenud Christine Tatum andis inglise keeles ülevaate USAs toimuvatest meediamaastiku muudatustest ning rääkis kodanike kaasaegsest suhestumisest meedia ja riigiga.

Tatum rääkis, kuidas inimesed ilma professionaalse taustata kasutavad tehnilisi lahendusi ja viivad ellu nišiideid. See, kes mõtleb välja, kuidas muutuvate oludega kohaneda, on järgmise põlvkonna valitseja, oli üks Tatumi kandvaid ideid. Omal ajal interneti massidesse minemise eel oli ta üks meedia tehnoloogiliste uuenduste eestvedajaid Ühendriikides. Seal tekib järjest enam veebiportaale, mis vastavad kodanike kindlale nišivajadusele ja tagavad selle rahuldamiseks kõige aktuaalsemat informatsiooni. Ühe näitena tõi Tatum esile statebillnews.com-i, mis pakub teavet selle kohta, kuidas edeneb erinevate seaduste ja määruste menetlemine ja jõustamine ning millised poliitikud seda toetavad ja selle poolt hääletavad.

Samuti rõhutas ta ühiskonna- ja meediamaastiku jooni, mis peavad alati olemas olema tugeva meediamaastikuga demokraatlikus ühiskonnas: “Ajakirjanduseetika, infovabadus, meediaseadus, kirjutamine ja kajastamine, tehnoloogia.” Ajakirjaniku rollist rääkides ütles ta: “Objektiivsus on üllas müüt” (“Objectivity is a noble myth”). Tatum seletas, kuidas täielik objektiivsus ajakirjanduses on võimatu, kuid tuleb teha oma parim, et adekvaatselt sündmusi kajastada ja isiklikel vaadetel mitte liigselt mõjutada lasta. “Ma saan olla täpne ja õiglane” (“I can be accurate and fair”).

Loomulikult ei jäänud puudutamata ka sotsiaalmeedia teema. “”Lobisev klass” (“the chattering class”) on muutunud ja nõuab tähelepanu,” märkis Tatum seletades, kuidas inimesed seavad oma ootusi ja standardeid meediale ning ei pelga seda enam valjuhäälselt neile saadaolevates kanalites, nagu Facebook ja Twitter, väljendada.

Christine Tatum on laia skaalaga ajakirjandusekspert ja mitmeid auhindu võitnud endine tegevajakirjanik, kes nüüd töötab mitmes organisatsioonis, sealhulgas on ta USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism rahvuslik president. Ta on tegutsenud ka kodanikuajakirjanduse vallas ja välja töötanud õppematerjali, mis on kasutusel USA kodanikuajakirjanduse akadeemiates. Rääkides oma tööst lehetoimetustes, tõi ta temale oluliste hetkedena välja kuue inimese vabastamise surmanuhtlusest tänu tema toimetuse kirjutamisele ning korrumpeerunud kõrgete ametnike vallandamise.

Udmurdid tulevad Urvastesse

2. novembril kell 19 udmurdi õhtu Urvaste seltsimajas. Udmurdi keele õpetaja, kirjanik ja tõlkija Muš Nadii räägib Udmurtiast, tutvustab kuidas valmistatakse udmurdi rahvusrooga perepetši ja näitab Udmurtia noorte filmiimet “Maasikad-muulukad” (eestikeelsete subtiitritega). Tartu Ülikooli udmurtide ansambli Jumšan Guri eestvõtmisel lauldakse udmurdi laule. Saab osta udmurdi keelest tõlgitud raamatuid kirjastusehinnaga.

Ettevõtmist toetavad Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja Urvaste Vallavalitsus.

Otepää korraldab jõulukaunistuste konkursi

Otepää Vallavalitsus kuulutab välja jõulukaunistuste konkursi, millega kutsutakse kõiki Otepää linnaelanikke ja ettevõtjaid kaunistama jõuluajal oma kodusid, ettevõtteid ja töökohti. Vallavalitsuse poolt kinnitatud žürii hindab avalikus linnaruumis eksponeeritud vaateaknaid ning hoonete ja kinnistute välidekoratsioone alates 3.detsembrist kuni 20. detsembrini 2012. Võitjad kuulutatakse välja 21.detsembril Talvepealinna tiitli saamise pidustuste käigus.

Kolm kaunimat kodu või ettevõtet saavad Bauhofi kaupluse kinkekaardid – I koht 500 euro väärtuses, II koht – 300 euro väärtuses, III koht – 200 euro väärtuses. Täiendav info: abivallavanem Mairo Kangro 5303 3035

Rakvere Sotsiaalabikeskuse laste päevakeskus sai kooliealiseks

Täna, 25. oktoobril täitus Rakvere Sotsiaalabikeskuse laste päevakeskusel seitsmes tegutsemisaasta. Sünnipäevakringlit ja -torti koos ühiste mängudega olid tähistama tulnud igapäevaselt päevakeskuses käivad lapsed koos abilinnapea Sven Kesleri ja Allar Aroniga. Rakvere Sotsiaalabikeskuse direktori Mairi Etverki sõnul tegutseb lastepäevakeskus sotsiaaltöö põhimõttel, kus lisaks mängimisele, meisterdamisele ja koos vaba aja veetmisele õpetatakse lastele elus toimetulekut. Tehakse süüa, kui vaja, siis ka õpitakse, korraldatakse teemapäevi ja muid ühiseid üritusi.

„Meie aastatepikkuse tegutsemise kogemuse põhjal võime öelda, et lastele mõeldud päevakeskust on väga vaja. See on koht, kuhu lapsed saavad tulla pärast kooli ja tunda end turvaliselt sotsiaaltöötajate hoole all.“Algusest peale on laste päevakeskus tegutsenud Rakvere Sotsiaalabikeskuse majas Ed. Vilde 2a, kus päevakeskus sai pärast maja remonti uued ruumid. Igapäevaselt külastab päevakeskust 30-35 last, seitsme aasta jooksul on päevakeskusest läbi käinud kaugelt üle saja lapse. Laste päevakeskus on avatud igal tööpäeval kella ühest päeval kuni seitsmeni õhtul.

Isadele pühendatakse tervisepäev

3.novembril on kõik isad ja tulevased isad oodatud Otepää Spordihoonesse isadepäevale pühendatud tervisepäevale „Terve isa“. Kavas on treening professionaalse treeneri juhendamisel ning saab tasuta kontrollida oma tervisenäitajaid.  Üritus on kõigile tasuta, osalema oodatakse kõiki praeguseid ja tulevasi isasid.

Tervisepäeva üks eestvedajatest, Otepää naistearst dr Aive Kalinina sõnas, et oma töös näeb ta pidevalt, kuidas mehe üldine tervislik seisund mõjutab naise tervist ning sellest lähtuvalt ka peresuhteid. „Selleks et rohkem tähelepanu suunata isadele igas vanuses on asjakohane rääkida vanusega kaasnevatest terviseriskidest ja nende ennetuse võimalustest,“ ütles dr Kalinina. „Tervisepäeva eesmärgiks ongi teavitada mehi eaga kaasnevatest terviseriskidest ja ennetuse võimalustest ning anda praktiline võimalus ja tasuta teenus tervise kontrolliks ja personaalseks nõustamiseks.“

Loe edasi: Isadele pühendatakse tervisepäev

Toidupanga kampaaniaga koguti rekordiline kogus toitu

Annetatud toidukaubad. Foto: Nele Hendrikson

Tuhanded inimesed, kes möödunud nädalavahetusel, 20.-21. oktoobril Toidupanga toidukogumispäevadel üle Eesti 13 kaupluses vaesuses elavatele peredele toitu annetasid, suutsid kokku koguda rekordilise 18 547 ühikut toidukaupa. Seejuures annetasid üllatuslikult heldelt toitu Järvamaa inimesed.

„See on seni parim tulemus ja suurim kogus toidukaupa, mis meil seni toidukogumispäevade ajal ühe nädalavahetuse jooksul on õnnestunud koguda,“ rõõmustab Eesti Toidupanga juht Piet Boerefijn. „Ühe osalenud poe kohta teeb see 1427 ühikut ning see on uus rekord. On näha, et inimesed tõesti soovivad Toidupanka aidata ja me oleme väga tänulikud selle abi ning usalduse eest.“ Kokku koguti kahe päevaga 18 547 ühikut toitu, kus üks ühik võib olla mistahes suurusega kaup. Kaubagruppide lõikes pandi Toidupanga kogumiskärudesse traditsiooni­liselt aga kõige enam makarone. Samuti annetati lahkelt erinevaid konserve ja purgisuppe, maiustusi ning erinevaid kuivaineid, näiteks kaerahelbed ja jahu.

Loe edasi: Toidupanga kampaaniaga koguti rekordiline kogus toitu