Autor: Aado Kuhlap

Näitleja arendab väikelinna kohvikus kultuurielu

Veikko Täär on sealsamas Otepää kesklinnas kohvikrestorani l.u.m.i eestvedajana korraldanud kultuuriõhtuid üle kahe aasta.

Esimene neist oli esimesel tegutsemiskuul, detsembris 2010. Esimeseks külaliseks oli otepäälaste omainimene Kristina Šmigun-Vähi, raamatu «Kristina» üks autoreid.

Täär on kutsunud kultuuriõhtutele oma kolleege, kuid et ta peab väga lugu ka kirjandusest, maalikunstist ja muusikast, siis on olnud sedagi näha senistest külalistest.

«Kultuuriõhtutel sellises pisikeses kohas nagu Otepää ei käi väga palju rahvast, alati võiks rohkem käia,» ütles Täär Tartu Postimehele. «Aga need, kes tulevad, on kindlasti rahul. Me täiendame mingil moel kohalikku kultuurielu, kui pakume võimalust kohtuda suurte isiksustega.» Loe edasi: Näitleja arendab väikelinna kohvikus kultuurielu

Looduspargis saab edaspidi vabamalt tegutseda

Otepää maalilistel kuplitel kasvavate metsade varjus elutsevad mitmed haruldased liigid ning paljuski just nende harulduste pärast peavad kohalikud leppima mõningaste loodispargis valitsevate piirangutega

Otepää looduspargi uues kaitse-eeskirjas lastakse nii mõnigi praegu kehtiv piirang vabaks. Keskkonnaameti hinnangul on muudatusi tarvis, sest praegune kord ei vasta enam tegelikkusele.

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja Ena Poltimäe rõhutas aga, et eeskirja muutmine ei ole veel algatatud.

Pikemalt loe 2. märtsi Valgamaalasest!

Lennusadamas esietendub «20 000 ljööd vee all»

20000 ljööd vee all

Täna esietendub meremuuseumi Lennusadamas «20 000 ljööd vee all». See on erakordne lugu saladuslikust kapten Nemost ning tema enneolematust veealusest ümbermaailmareisist. Samuti on see lugu kolmest mehest, kes satuvad saatuse tahtel vangideks kapten Nemole kuuluva allveelaeva Nautilus pardale. Loe edasi: Lennusadamas esietendub «20 000 ljööd vee all»

Ligi 500 algajat autojuhti saadeti tagasi kooli

Esmase juhiloaga liiklusrikkujad peavad 2011. aastal jõustunud liiklusseaduse kohaselt läbima järelkoolituse, kus neid nõustab psühholoog. Eelmisel aastal läbis järelkoolituse 479 isikut.

Järelkoolitusi teevad autokoolide õpetajad ja liikluspsühholoogid.

«Psühholoog võib järelkoolitust läbi viia kõikidele esmase juhiloa omanikele, kelle juhtimisõigus on ära võetud ja seejärel kehtetuks tunnistatud,» rääkis eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur.

Liikluspsühholoogiline tegevus toimub koostöös ettevõtluskõrgkooliga Mainor viies Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Narvas. Lisaks on psühholoogil õigus järelkoolitust teha nendele isikutele, kes on saanud karistada mootorsõiduki alkoholi- või narkojoobes juhtimise eest ning isikutele, kelle juhtimisõigus on korduvalt ära võetud. Loe edasi: Ligi 500 algajat autojuhti saadeti tagasi kooli

Ugala nime all püüab teatriauhinda kuus inimest

Eile teada antud teatriauhindade nominentide hulgas on rõõmustavalt palju Ugalaga seotud inimesi ja töid.

Lavastaja auhinnale kandideerib külalisena Viljandis «Ukuaru» lavastanud Madis Kalmet, naispeaosalise auhinda püüab samas lavastuses Minna rollis üles astuv Carita Vaikjärv.

Meeskõrvalosa auhinna kandidaat on Tarvo Vridolin koguni mitme rolliga. Need on Griffin Montgomery lavastuses «Ööhaigur», Lebedev lavastuses «Idioot» ning osatäitmised lavastustes «Ameerika piison» ja «Õed nõiduses».

Salme Reegi nimelise auhinna vääriliseks võib osutuda Oleg Titov lavastusega «Tuul pajuokstes», mida lastelavastuse žürii pidas kunstiliselt terviklikuks säravate näitlejatöödega kogupereteatriks.

Algupärase dramaturgia auhinda 2011. ja 2012. aasta loomingu eest püüab Ott Aardam «Mee hinnaga». Žürii hinnang sellele kõlas: argielu poeetiline pusle.

Teatritöötaja auhinnale lavastust ettevalmistavas kategoorias pretendeerib juurdelõikaja-modelleerija Tiiu Palmiste, kes on Ugalas töötanud üle 30 aasta. Selle aja jooksul on ta õmmelnud kostüüme rohkem kui 180 lavastusele. Teatrikunstnikud ja kolleegid hindavad tema loomingulist ja meisterlikku tööd kõrgelt. Mitmel korral on ta valitud koduteatris aasta parimaks lavastust ettevalmistavaks töötajaks.

Jahiseaduse eelnõu peab lähtuma eluslooduse igakülgsest kaitsest

Seoses keskkonnakomisjonis arutlusel oleva jahiseaduse eelnõuga, esitas Eesti Loomakaitse Selts riigikogus peetud keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil omapoolsed ettepanekud, mis lähtuvad eelkõige eluslooduse igakülgsest kaitsest. Eelnõu tõsisemateks probleemideks on metsloomade arvu piiramatu loodusest eemaldamine majanduslikul eesmärgil, küttimismahtude otsustamine riigi kontrolli alt väljas oleva organi poolt ning jahikoerte katsetamine ehk nende oskuste testimine elusat metslooma kasutades. Loe edasi: Jahiseaduse eelnõu peab lähtuma eluslooduse igakülgsest kaitsest

Rakveres väitlesid noored üle Eesti

Nädalavahetusel toimus Rakvere gümnaasiumis Eesti Väitlusseltsi korraldusel keskkoolinoorte Eesti meistrivõistluste teine etapp. Kaks päeva kestnud võistlusel pidid üle kogu riigi kokku tulnud gümnasistid eitama või jaatama seda, kas riigi kulul kõrghariduse saanud noored peaksid töötama vähemalt kolm aastat pärast hariduse omandamist Eestis. Loe edasi: Rakveres väitlesid noored üle Eesti

Kuidas teha kogukonnakroonikat audiovisuaalsete vahenditega

Rahvakultuuri Keskus korraldab koolituse huvilistele, kes soovivad õppida käsitsema kaamerat ja muid tehnilisi vahendeid filmi tegemiseks, et jäädvustada olulisemaid hetki pere- või kogukonnasündmustelt.

Koolitus sisaldab loenguid, praktilisi tunde ja individuaalset e-õpet õpetaja
juhendamisel. Materjali salvestamis- ja monteerimisoskuse omandamiseks peab õppima asujal olema videosalvestusvahend ja arvutioskus (Word, PowerPoint).
Koolitus toimub neljal päeval – 7. märtsil, 4. aprillil ja 9. mail ning ühel
päeval septembris 2013  Rahvakultuuri Keskuses Tallinnas, J.Vilmsi t 55.
Kursust juhendab meediaprojektide juht ja režissöör Jüri Tallinn.
Koolituse üks eesmärk on siduda uued tegijad ka kultuuripärandi aasta
sündmuste jäädvustamisega, mis leiavad aset kõikjal üle Eesti.
Registreerumine telefonil 6009291 ja aadressil www.rahvakultuur.ee –kursused
ja registreerumine-25.veebruarini 2013.

Tulekul on uued huvitavad näitused

13. veebruaril kell 11-12 on Maamajanduse Infokeskuse klaasgaleriis fotonäituse “Euroopa maaelu piltides” pidulik avamine. Toimub Euroopa maaelu arengu võrgustiku fotokonkursi parimate piltide esmaesitus Eestis. Rohkem infot näituse kohta www.maainfo.ee/index.php

Külaprojektide näitusega saab 13.-22. veebruarini 2013 tutvuda Raplas, Rapla Keskraamatukogus. Maaeluvõrgustiku näituste kohta rohkem infot www.maainfo.ee/index.php

Neiud korraldavad heategevuskontserdi

Otepää gümnaasiumi 11. klassi tüdrukud Maiken Vähi, Mari-Ly Kapp ja Lisett Segar on võtnud nõuks korraldada 15. veebruaril koolis heategevuslik kontsert «Märkame ja aitame üksteist», lisaks viiakse läbi korjanduspäevad.

Kontserdil esinevad gümnaasiumi endised ja praegused õpilased ning üllatusesinejana lauluvõistlusel «Eesti otsib superstaari» osalenud laulja. «Üllatusesineja jäägu esialgu tõesti üllatuseks, nime veel ei avalda,» ütles Kapp.

Loodetav tulu läheb valla abivajajatele.

Kuhjavere külateatrite festival 2013

Lühiinfo Kuhjaverest! Ootame registreerumist IX külateatrite festivalile, mis toimub 17. ja 18. augustil 2013 Kuhjaveres Viljandimaal. Ainuke tingimus truppidele on loo pikkus – kuni 45 minutit. Ootame ka noorte/laste näitemänguseltskondi. Andke soovist teada (kes pole veel andnud –
kirjas on juba 12 truppi) Teatada osavõtust kirjaga 1. märtsiks 2013
Romeo Mukk

Tel 56208466

Süütame küünlad suurmeeste kalmudel

KalmulaternÄsja 25aastaseks saanud Eesti muinsuskaitse selts on teinud tänavusel kultuuripärandi aastal ettepaneku algatada Eesti Vabariigi 95. aastapäeval uus traditsioon: pidada meeles Eesti suurkujusid ning süüdata aastapäevanädalal nende haudadel küünlad, teatab kultuuripärandi aasta koordinaator Riin Alatalu.

Meenutuste kuu avab president Toomas Hendrik Ilves, kes koos Tarvastu gümnaasiumi õpilastega asetab 8. veebruaril küünla Eesti muinsuskaitse ideoloogi Helmi Üpruse (1911–1978) hauale Tarvastu surnuaias.

Kultuuripärandi aasta juhtrühma nimel kutsutakse kõiki koole vabariigi aastapäeva üritustel üles meenutama oma kodukandi suurmehi ja -naisi, et tutvustada noortele meie riigimehi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja teisi ning mõtestama üksikisiku ja tema vaimse pärandi rolli väikese rahva ajaloos. Loe edasi: Süütame küünlad suurmeeste kalmudel

Järvamaal alustas paarsada uut ettevõtjat

E-äriregistri andmetel alustas eelmisel aastal Eestis tegevust 19 203 uut ettevõtet, mida on 8,5 protsenti rohkem kui üleeelmisel aastal. Järvamaal tegutseb neist veidi üle ühe protsendi ehk 198 ettevõtjat.

Järvamaa arenduskeskuse ettevõtluskonsultandi Saima Piisneri selgitusel on maakonnas nüüd vähem kuus alustanud ettevõtjat.

Vähenemise üle Piisneri meelest põhjust rõõmustada pole, kuid see-eest edestas Järvamaa eelmisel aastal tegutsevate ettevõtjate arvuga (2796) Läänemaad ja sihib 173 ettevõtja jagu eespool olevat Jõgevamaad. Loe edasi: Järvamaal alustas paarsada uut ettevõtjat

Uustulndi mälestussamba rajamine edeneb hästi

Albert Uustulndi 90. sünniaastapäevaks valmib Kuressaare lossiparki tema mälestussammas. Raha kogumine edeneb hästi ning ka mitu skulptorit on huvi juba ilmutanud.
Mälestussammas peab püsti saama lossipargi ringallee Supluse tänava teljele 2015. aastal. Idee autor on Saaremaa merekultuuri selts, projekt ja teostus valmivad koostöös Kuressaare linnavalitsusega
Mälestusmärgi ideekavandi esitamise lõpptähtaeg on 22. märts.

“Arvestades, et konkursi lõpuni on veel aega, on tõenäoline, et kõik huvilised pole endast veel märku andnud. Hetkeseisuga on detailsed võistlustingimused väljastatud kuuele huvilisele,” kirjeldas linna pressiesindaja Kristiina Maripuu kunstnike aktiivsust.

Raha kogumine on täielikult Saaremaa merekultuuri seltsi hallata ja viidatud kontonumber –10220123874019 SEB pangas – on läbi käinud kõikvõimalikest uudisteportaalidest.

Toimetuse poole pöördus küll üks saarelt pärit vanadaam Pärnumaalt, kel ei õnnestunud ühekorraga 50-eurost annetust mälestussamba toetuseks üle kanda, kuid tütre abiga jõudis raha teisel katsel õnneks õigesse kohta.
“Annetusraha laekub iga päev ja korralikult, võib rahule jääda,“ rõõmustas merekultuuri seltsi esimees Rein Sepp. “Sellest hoolimata on väga teretulnud, kui ideed ja rahakogumist inimestele vahel ikka meelde tuletatakse. Kogunenud summast on praeguses etapis veel natuke vara rääkida.”

Albert Uustulndi mälestusmärgi ligikaudne maksumus on 60 000 eurot, töö teostamise orienteeruv periood 2013–2014.

Võhmalanna rajas vanaemadele ühise kodu

Võhmalanna

Võhmas elava Elke Wüthrichi eestvõttel avatakse Võhmas ühiskodu, mis on mõeldud eakatele naistele. «Mulle on vanaemad alati väga meeldinud,» põhjendas ta oma algatust.

Elke Wüthrich renoveeris paneelmaja teisel korrusel neljatoalise korteri, kus kolm kõbusamat eakat naist saavad koduselt koos elada, pakkudes üksteisele tuge ja kindlustunnet.

Elke Wüthrichi sõnutsi on see korter omalaadne alternatiiv vanadekodule. Ta avaldas lootust, et tänu sellele jääb mõnel inimesel vanadekodusse minemata. «Hooldekodus pole enamasti privaatsust, sest sinna elama asudes kaovad paljud suhted ja ka asjad, mis on inimestele olulised. Meie ühiskodu neljatoalises korteris pole keegi üksi, aga igaühel on ka oma tuba,» rääkis ta. Loe edasi: Võhmalanna rajas vanaemadele ühise kodu

Soome muusikud panevad Põltsamaa helisema

2. veebruaril kell 17 esineb Põltsamaa kultuurikeskuses Turu konservatooriumi kammerorkester, mida juhatab dirigent Jukka Perksalo, teatas Põltsamaa kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialist.

Esitamisele tuleb Põhjamaade heliloojate muusika. Kontsert on tasuta. Turu kooli orkestri esituses saab kuulata Lars-Erik Larssoni, Edvard Griegi, Gustav Holsti ja Erkki Salmenhaara muusikat. Lisaks nendele teostele tulevad esitamisele Heino Elleri “Kodumaine viis” ja Soome suurkuju Sibeliuse Andante “Festivo”.

Turu Konservatooriumi Kammerorkestris mängivad kooli kõige andekamad õpilased. Kuna orkestri programm tugineb olulisematele kammermuusikateostele, koosneb see tihti selliste heliloojate teostest nagu Jean Sibelius, Armas Järnefelt, Uuno Klam, Per-Henrik Nordgren, Einojuhani Rautavaara, Johann Sebastian Bach, Lars-Erik Larsson ja Heino Eller. Orkestrit dirigeerib alates 2001. aastast Jukka Perksalo. Loe edasi: Soome muusikud panevad Põltsamaa helisema

Ettevõtlik Mõniste vald: Tugeva talu ehitamiseks kulus 20 aastat

MõnisteKui Endla ja Lempo Must 20 aastat tagasi Peede talu üles ehitama hakkasid, laius praeguse hoonetekompleksi asemel suur tühjus ning elumajast olid säilitamiskõlblikud ainult neli seina ja korsten. Selle peale ei mõeldud veel üldse, et talupidamine võiks põhitegevuseks saada. Esialgu taheti lihtsalt pääseda pisikesest korterist ja saada omaette elamine. Pisut mõeldi ka kaugele pensionipõlvele, kui võiks paari lehma, põrsast ja pullikest pidada. Alustati kümne hektari maaga nii-öelda riigitöö kõrvalt. Kui aga mõlema töökoht metsakombinaadi Saru metsakeemiatsehhis ära kadus, sai põllumajandus ootamatult pere elatusallikaks. Kuna erastamise-tagastamisega midagi saada ei olnud, tuli alustada nullist. Nüüdseks on taluõuele kerkinud suured tootmishooned, kuivati, haritava maa suurus on kasvanud 400 hektarini ning lautades ootab igapäevast hoolt 12 lüpsilehma ja ligi 400 siga. Kõige sellega toimetulekuks on kasutusel uus ja kaasaegne tehnika ning lisaks oma pere jõududele abiks kolm töötajat.

Loe Võrumaa Teatajast

Südamelaul otsib tuleviku rahvalaulu

Südamelaul

Kesk-Eesti noorsootöö keskus (KENK) kuulutas  välja üle-eestilise omaloominguliste laulude võistluse «Südamelaul».

KENKi juhataja ja «Südamelaulu» korraldaja Eve Siilak andis teada, et žürii hindab laule kolmes vanuserühmas. Kuni 30aastaste laululoojate looming peaks sobima ühte kolmest kategooriast: isamaalise suunitlusega (kodu-) laulud,  armastuslaulud või ühiskonnakriitilised laulud. «Et on pärimusaasta, pakume konkursivälist esinemist teemal «Rahvalaul 2023» ehk milline võiks olla meie rahvalaul kümne aasta pärast,» ütles Siilak.

Korraldajad tuletavad meelde, et ühes kategoorias võib osaleda ühe lauluga. Kõige rohkem saab osaleda kahes kategoorias.

Konkursi tingimuste järgi peavad omaloomingulised olema nii laulu viis kui ka sõnad, mis olgu eestikeelsed. Laule saab esitada 15. veebruarini.

Konkursi täpsemad tingimused leiab nii KENKi kui ka Paide kultuurikeskuse koduleheküljelt. (JT)

Alustati Hiiumaa esimese jäätee rajamist

ASi Eesti Teed Saaremaa esinduse töömehed alustasid jäätee rajamist , ametliku avamiseni läheb veel aega. “Kui ilm on meiega ja kõik sujub, üritame jäätee avada järgmise nädala keskpaigaks,” lubas maanteeameti Lääne regiooni peaspetsialist Hannes Vaidla. Vaidla käis kolmapäeval maanteeameti töömeestega jää paksust mõõtmas nii kahe saare vahelisel kui Hiiumaa ja mandri vahelise jäätee trassil. Nende andmetel on jää paksus Hiiumaa ja Saaremaa vahelise jäätee rajamiseks üldiselt rahuldav. Hiiumaa ja mandri vahelise jääteega tuleb veel oodata. Uuesti minnakse sellele trassile uuringutele kümnekonna päeva pärast.

Narva ballil kuulutati välja aasta inimene

Oksana Sobol

Esimest korda valiti Narvas rahvahääletuse teel aasta inimene, kelleks sai Oksana Sobol.

 Kandidaadid aunimetuse omistamiseks seadsid üles linnaelanikud ja avalik hääletamine toimus Facebookis. Oksana Sobol sai üle 300 hääle, rohkem kui näiteks Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Katri Raik, rahvaliikumise “Teeme liikluse Narvas loogiliseks” organisaator Aet Kiisla, loome- ja vabaajakeskuse “Gagarin Keskus” juhataja Jüri Raud.  Loe edasi: Narva ballil kuulutati välja aasta inimene