Täna tähistati avaliku talitusega riigivanem August Rei 130. sünniaastapäeva suurmehe sünnikohas Kurlas ja mälestusteõhtu konverentsiga Kabala Rahvamajas, kus võtsid sõna Riigikogu esimees Eiki Nestor, liige Jaanus Marrand ja teised, pikema ettekandega esines suursaadik Trivimi Velliste, kelle kõne sisu on allpool täies mahus ära toodud.
Me ei saa veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega
Eesti riigi 100. sünnipäev on peagi ukse ees! On põhjust heita üldistavam pilk üle õla, et mõtestada meie olemist siin sellel maal riigirahvana, peremeesrahvana. Eestlased pole mitte alati olnud peremehed omaenda maal – vanemad inimesed teavad seda väga hästi, nooremad võib-olla ei mõtle sellele.
Vabadus on nagu puhas õhk või allikavesi. Kuni need on iga päev olemas, pole harjumust ega ka nähtavat vajadust mõtiskleda õhu, vee või vabaduse üle. Aga kui mõni neist peaks ühel päeval kaduma …?
Äsja viibisime paigas, kus täpselt 130 aastat tagasi sündis üks meie rahvuslikest suurmeestest. Üks nendest, kes mitte ainult ei seisnud Eesti riigi hälli juures, vaid keda me julgesti võime nimetada ka meie riigi ämmaemandaks – koos mõne teise iseseisvuse sepistajaga.
Kuigi Eesti riik ei kuulu nooremate kilda, on enamik selle ajaloost olnud võõra kanna all. Seetõttu ei saa me veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega. Isegi meie kõige suurematest riigimeestest on ilmunud vähevõitu raamatuid, mõnest hoopis vähe.
August Rei ei ole siin suur erand. Siiski on 2012. aastal Rahvusarhiivi kirjastusel näinud ilmavalgust ajaloodoktor Jüri Andi raamat „August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat“, mis on osa Riigikantselei toetatavast kiiduväärsest monograafiate sarjast, pühitsemaks Eesti Vabariigi lähenevat 100. aastapäeva. Oma järgnevates kirjeldustes toetun suuresti Jüri Andi nõtke sulega kirjutatud teosele.
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei kodulehelt →
