Kuu: november 2015

Vali Võrumaa tegusaim kodanik!

Konkursile tunnustamaks Võrumaa tegusaid kodanikke, ühinguid ja ettevõtteid, kes neid toetasid, esitati sel aastal kokku 34 kandidaati. Võrumaa tegusaima kodaniku valikul on kõigil võimalus kaasa rääkida. Kuni 12. novembrini saab interneti teel ning Võrumaa raamatukogudes anda toetushääli.

Tunnustusi jagatakse Võrumaal kolmes kategoorias:
– Inimene, kes on aktiivselt kodanikuühiskonda panustanud (15 kandidaati)
– Ühendus, mille tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne (14 kandidaati)
– Ettevõte, mis on toetanud vabaühenduste tegevust (5 kandidaati)

Ühenduste ja ettevõtete hulgast valib laureaadi töögrupp, kus on esindatud SA Võrumaa Arenguagentuur, Võru maavalitsus, Võru linnavalitsus, Võrumaa omavalitsuste liit, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu ja Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts.
Kõik tunnustused ja kiitused tegusatele kodanikele on kättesaadavad Võrumaa Arenguagentuuri kodulehel. Loe, mida meie tegusate kohta sel aastal öeldi ning anna oma hääl siin: http://tinyurl.com/ojgxytx.

Tunnustamisüritus toimub Võru kultuurimajas Kannel 28. novembril. Kõik on oodatud tunnustamisüritusest osa saama!  Tutvu päevakavaga ja registreeri siin.

Ühisnädala sündmustega Võrumaal saab end kursis hoida siin.

Saksa okupandid ei takistanud jääst Vabadussõja mälestussamba püstitamist

„9. novembril möödub 91 aastat Vabadussõja mälestussamba avamisest Haapsalus,“ kirjutab Kaitseliidu Lääne maleva tegevliige Heiki Magnus täna oma facebooki lehel. Ta on ka Eesti Eruohvitseride Kogu, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ja Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuste liige, kelle pidevaks hooleks on meie kodumaa sangarite mälestuse hoidmine. Sellepärast ärgitab Magnus Läänemaa ja Haapsalu rahvast täna õhtul läänlaste vabadussõja mälestussamba jalamile mälestusküünlaid süütama.

Heiki Magnus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikust väljumas Foto Urmas Saard
Heiki Magnus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikust väljumas. Foto: Urmas Saard

Ausammas püstitati üldrahvaliku korjanduse teel

Kasutades ajalehe Lääne Sõna, Waba Maa ja ajalooraamatu „Vana – Läänemaa ajaloo radadel II“ materjale koostas Magnus lühikese ülevaate Haapsalusse püstitatud Vabadussõja mälestussamba saagast.

Haapsalu Kaunistamise Seltsi algatusel otsustati 1922 aastal rajada Vabadussõjas langenud Läänemaa sõjameestele mälestussammas Haapsalu turuplatsile, tänase nimetusega Lossiplatsile. 1923 a 20. jaanuaril toimus Haapsalus koosolek, moodustati maakondlik mälestussamba ehitamise komisjon, kuhu kuulusid dr Hans Alver, kunstnik Roman Haavamägi, Peeter Reikmann, Hugo Valma ja Davidoff. Nende otsusel kuulutati välja Vabadussõja mälestussamba kavandi võistlus.

Konkursil osalesid tuntud kujurid Jaan Koort, Voldemar Mellik ja Anton Starkopf, samuti Haapsalu mees Roman Haavamägi. Võitjaks osutus Voldemar Melliku kavand. Temalt telliti töö ja mälestussamba ehitus.

Loe edasi: Saksa okupandid ei takistanud jääst Vabadussõja mälestussamba püstitamist

Viljandimaa otsib tunnustamisväärseid ettevõtteid

viljandiViljandi Maavalitsus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja SA Viljandimaa Arenduskeskus kuulutavad välja Viljandimaa ettevõtjate tunnustamise konkursi, mille eesmärgiks on maakonna ettevõtjate tegevuse väärtustamine.

Viljandi maavanema Erich Palmi sõnul ei ole avalikul sektoril maakonnas palju võimalusi ettevõtluse arengu toetamiseks. Üks võimalus on kuulata, märgata ja tunnustada koostöös inimest, ettevõtjat, töötajat, tööandjat, tänu kellele Viljandimaa elab ja areneb. Kandidaate saab esitada viies kategoorias: Viljandimaa maaelu edendaja 2015, Viljandimaa edukas alustanud ettevõte 2015, Viljandimaa parim väikeettevõte 2015, Viljandimaa parim suurettevõte 2015, Viljandimaa loomevaldkonna ettevõtja 2015.

Täpsemad kriteeriumid ja kandidaatide esitamise ankeedid on kättesaadavad SA Viljandimaa Arenduskeskuse kodulehel. Kandidaate oodatakse hiljemalt 15. detsembriks kella viieks e-posti aadressil save@viljandimaa.ee või posti teel aadressil Vabaduse plats 6, 71020 Viljandi.

 

Hooandja abil trükitud lasteraamat jõudis poelettidele

Raamatu autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu.
Raamatu autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu.

Novembris jõudis poelettidele lasteraamat “Konnapoiste talvejutud”.

2015. aastal sai kaante vahele uus talveteemaline lasteraamat “Konnapoiste talvejutud”. Raamatu autoriks on Risto Kask ja illustraatoriks Kadri Veersalu.
“Raamat räägib kahe konnapoisi seiklustest talvises metsas,” tutvustas raamatu autor Risto Kask. “Raamatus on kaks lõbusat lugu konnade seiklustest ja sekeldustest ning kohtumistest erinevate metsaloomadega. Loodame, et raamatust saavad paljud rõõmu.”
Raamat on mõeldud eelkõige lastele vanuses 3-7 eluaastat, raamat sobib ette lugemiseks ning ka ise lugemiseks. Kõigil lehekülgedel on värvilised ja meeleolukad pildid.konnapoiste kaanepilt
Raamatu trükkimiseks koguti Hooandja vahendusel 1920 eurot. Kogutud toetuste abil trükiti raamatuid 720 tk.

Ilmus traditsiooniline hõimukalender

MTÜ Fenno-Ugria Asutus on soome-ugri rahvaste tähtpäevi ja rahvakultuuri tutvustavat seinakalendrit andnud välja juba 15 aastat. 2016. aasta hõimukalender on söögi- ja köögiteemaline.

Hõimurahvaste toidukultuur, söömistavad ja kööginipid on tihedalt seotud kohaliku elu-oluga, sissejuurdunud eluviisi ja aastaaegade vahelduva rütmiga. Seda, kuivõrd sugulasrahvaste toidud ja retseptid üksteisega sarnanevad või erinevad, saab kalendri kasutaja ise otsustada. Kalendrist leiab 12 soome-ugri rahva tavalisema roa retseptid ning soovi korral võite neid toite ka oma kodus valmistada. Esindatud on karjalaste, hantide, liivlaste, setode, ungarlaste, komide, ingerlaste, saamide, soomlaste, udmurtide, maride ja eestlaste köök.

Kalendri koostasid Aivar ja Ljudmila Ruukel Soome-Ugri Toidukultuuri seltsist, tähtpäevakalendri Jaak Prozes. Projekti juhtis Kadi Raudalainen, sisu toimetas Ülle Jukk. Kujundanud on Peeter Laurits, keeletoimetaja Epp Väli. Kalender on paralleelselt eesti-, vene- ja inglisekeelne, tekstid tõlkisid Alla Lashmanova ja Adam Cullen.

Kalendri esikaant ilmestab foto Kotomka külast Põhja-Udmurtiast. Tagakaane välisküljel on uurali rahvaste levikukaart ja teemakohane saatesõna.

Kalendri väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programm ja eraisikud
ühisrahastusplatvormi Hooandja kaudu. Kalender jõuab mõne aja pärast raamatukauplustesse. Samuti saab seda tellida MTÜ Fenno-Ugria Asutusest ja MTÜ Soome-Ugri Toidukultuuri Seltsi kaudu.

Uma Pido kuts naisi nurmõst ja miihi mõtsast
pidolaulõ harjotama

umapidoIV Uma Pido tulõ 28. mail 2016 Põlvan Indsikurmun. Ka seokõrd saava pidolõ laulma tulla’ naasõ ja mehe, kiä parla kongi koorin ei laula’, a tahtva’ Umal Pidol naisi- vai miihikoorilaulõ laulda. Oodami lauluhelüga naisi nurmõst, miihi mõtsast, kõiki nii küläst ku liinast! Kuun opitas selges naisi- ja miihikuurõ laulu’ ja naisi-miihi osa’ ütiskuurõ laulõn. Noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä; abis (a mitte eeldüses) om egäsugunõ varatsõmp koorilaulukogõmus. Tulla’ võiva’ ka segäkuurõ ja -ansambliidõ naasõ’ ja mehe’!

Edimädse proovi naisilõ omma’ joba 10. ja 11. novvembril, täpsembähe saa kaia’ siist: http://www.umapido.ee/images/failid/nn_mm_v.pdf

Riigikonservid toodab Maag, liha tuleb Rakverelt

Maaeluministeerium kooskõlastas ASiga Maag Konservitööstus esimese lihatarne tingimused riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide valmistamiseks. Vajamineva sealiha võib konkursi tulemusel tarnida AS HKScan Estonia.

ASi Maag Konservitööstus korraldatud konkursil osales neli pakkujat, madalama hinna alusel võitis AS HKScan Estonia (tuntud rohkem Rakvere lihakombinaadina). Tarnitava sealiha kogus on vastavalt konservitööstuse töötlemisvõimsusele 25 tonni ning sellest riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide tükihinnaks kujuneb koos käibemaksuga eeldatavalt 1,07 eurot.

Enam kui 96 000 konservist koosnev esimene partii valmib ja antakse maaeluministeeriumile üle 16. novembriks. Esialgne konservide tootmisplaan on koostatud kuueks nädalaks. AS Maag Konservitööstus ostab liha sealihakonservide valmistamiseks kord nädalas konkursiga madalama hinna alusel.

Konservid valmistatakse seakatku leviku piiramiseks Euroopa Liidu poolt kehtestatud III tsoonist pärinevate sigade lihast. Konservid valmistatakse täiesti tervete sigade lihast.

Taustaks:

Loe edasi: Riigikonservid toodab Maag, liha tuleb Rakverelt

Tunnustati Otepää valla aasta isa ja õnnitleti väikseid ilmakodanikke

Täna toimus traditsiooniline valla aasta isa tunnustamine Otepää Gümnaasiumis.

Valla aasta isaks sai Aivar Ostrak. Samas peeti ka teine traditsiooniline sündmus – sünnikirjad said valla kõige pisemad ilmakodanikud.

Pidulikul tunnustamisüritusel tänasid ja tunnustasid valla aasta isa ja aasta isa nominente volikogu esimees Kuldar Veere, vallavanem Kalv Laul ja Otepää Naisseltsi esinaine Ene Raudsepp. Naisseltsi esinaise Ene Raudsepa andmeil esitati sellel aastal aasta isa aunimetusele neli kandidaati – lisaks Aivar Ostrakule veel ka Mati Kollak, Andres Oja ja Raido Mõttus. Kõik kandidaadid olid väga tublid ning komisjonil oli valikut raske teha.

Uutele vallakodanikele andsid sünnikirjad üle ja õnnitlesid vanemaid volikogu esimees Kuldar Veere, vallavanem Kalev Laul ning haridus- ja kultuurinõunik Janika Laur. Loe edasi: Tunnustati Otepää valla aasta isa ja õnnitleti väikseid ilmakodanikke

Tartu ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva aulakontserdiga

Teisipäeval, 10. novembril tähistatakse Tartu ülikoolis Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva ning Academia Gustaviana 383. asutamispäeva loengute, fotonäituse ja aulakontserdiga.

„Kuningas Gustav II Adolfi otsus asutada ülikool just Tartusse on mõjutanud kogu Tartu linna iseloomulike joonte väljakujunemist ning omab olulist rolli ka Eesti riigi kujunemisloos,” tõdes TÜ skandinavistika professor Daniel Sävborg.

Professor Sävborgi sõnul on Gustav II Adolfi surma-aastapäeva, 6. november 1632, tähistamine nii Rootsis kui Soomes väga pikaajalise traditsiooniga: „Tartu ülikoolis ulatub päeva tähistamine aastasse 2010, mil said alguse iga-aastased mälestuspäeva sündmused. Neil päevil oleme kombineerinud loenguid Gustav II Adolfist ja tema valitsemisajast ajastupõhiste kultuuriliste etteastetega.“ Loe edasi: Tartu ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva aulakontserdiga

Pokumaa metsast leiab jõulu eel trobikonna nõidasid

Iika-nõiaeksam_kuulutusTalvisel Pokumaal möllavad laste rõõmuks nõiad, kes oma tempudega loovad silla argipäeva ning müstilise looduse ja esivanemate teadmiste-oskuste-huvide vahele.

Nõiad mängivad tegelikult iseennast: Puukole külla tulnud nõid Mariina püüab esivanemate võtete ja maarohtudega aidata kommisöömisest kõhuvalu saanud printsess Miniminnit, nõid Annika teeb metsas koos lastega kaitsemärke ja loitsimist, nõid Ants võlub hääli-helisid ning nõid Kati midagi head põskepistmiseks.

Teekonda maanõidade juurde veab Edgar Valteri loomingust tuttav naksakas nõiatüdruk Iika (Kaia Kõrge), kes paneb vanade nõidade oskused tõsiselt proovile.

Kui teised nõiad on pärit Pokumaa kandist, siis nõid Ants (Ants Johanson) on võtnud teekonna ette Tartust. Miks Pokumaale? – “Edgar Valter on olnud mu lemmikkunstnikke terve elu. Ja olles hiljuti sattunud teise Eesti otsa suurepärasesse multikalinna, jõudsin äratundmisele, et kui tahta lastele harivat meelelahutust pakkuda, siis ise tegutseksin parema meelega traditsiooniliste tarkuste, häälte ja lõhnade keskel.”

„Iika nõiaeksam“ pöörleb Pokumaal 8.-12. detsembril kell 11, 14 ja 16. Oodatud on pered ja kuni 23-lapselisi gruppe.

Vajalik on eelregistreerimine kati@pokumaa.ee või tel 56686466.

Põlvamaal jagati 2015. aasta ettevõtlusauhinnad

Põlvamaa aasta ettevõtjad 2015 koos maavanem Ulla Preedeniga.
Põlvamaa aasta ettevõtjad 2015 koos maavanem Ulla Preedeniga (paremalt teine).

Eile, 5. novembri õhtul Põlva hotellis Pesa toimunud pidulikul tunnustusüritusel jagati välja Põlvamaa 2015. aasta ettevõtlusauhinnad.

Põlvamaa Tõusva Tähe auhinnaga tunnustatakse uut ettevõtet või ettevõtjat, kes on tegutsenud vähem kui kolm aastat, on keskkonnasõbraliku ja innovaatilise tegutsemisviisiga.
Rohelise Säde aunimetus antakse ettevõttele või ettevõtjale, kes on oma tegemistes keskkonda säästev ja rohelist mõtteviisi kandev.
Põlvamaa Mastimänni auhinnaga tunnustatakse ettevõtet, mis on turul tegutsenud üle viie aasta, kus töötab vähemalt 10 inimest, on oluline piirkonnale/vallale ning on edukas, stabiilne ja jätkusuutlik.

Maavanema Ulla Preeden lausus oma tervituskõnes, et tunnustusüritus on heaks kokkuvõtteks samal päeval toimunud Põlvamaa ettevõtluspäevale ning rõhutas jätkuvalt kohalike ettevõtete olulist rolli maakonna elus.

Põlvamaa Tõusev Täht on OÜ Põhjala Teetalu, mis on välja kasvanud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusvormist edukaks väikeettevõtteks. Firma asutati 2013. aastal ja annab tööd oma pere liikmetele ning ostab toorainena sisse ka teiste Põlvamaa kasvatajate (nt Süvahavva loodustalu) toodangut. Ettevõte on seejuures igati rohelist mõtteviisi kandev. Teesid tehakse selleks, et väärtustada kohalikke naturaalseid taimede ja marjade maitseid ning pakkuda alternatiivi välismaisele rohelisele ja mustale teele, kuhu on lisatud kunstlikke aroomaineid. Teetaimed ja maitseürdid kasvatatakse mahepõllumajanduslikult ja neid saab pidada täielikult rohelisteks loodustoodeteks. Põhjala Teetalu teede märksõnad on kvaliteet, naturaalsus, hea maitse, ilus värv ja innovaatilisus. Rõhku on pandud tootearendusele ja pakendidisainile. Ettevõte väärib tunnustust ka hästi väljaarendatud müügivõrgu poolest, millega ollakse oma toodetega esindatud kõigis Eesti maakondades.

Rohelise Säde tiitli Loe edasi: Põlvamaal jagati 2015. aasta ettevõtlusauhinnad

Tartu ülikooli lastefond tuli juubeli puhul välja õnnitluskaartide sarjaga

kaardi+näidisNovembris saab SA TÜ Kliinikumi Lastefond 15aastaseks. Tähtpäeva puhul anti välja oma maskoti Mõmmiku õnnitluskaartide sari, mille müügitulu läheb sügava ja raske puudega laste toetuseks.

Heategevuslikke õnnitluskaarte kaunistavad vabatahtlik Kadi Steinburgi maalitud pildid Mõmmikust ning need sobivad kinkimiseks erinevate tähtpäevade puhul. Eraldi sari on ka jõulukaartidest.

Kaardi tükihind on 1-2 eurot ning neid saab soetada lastefondi kodulehelt www.lastefond.ee/meened ning Veeriku ja Annelinna kauplustest Jardin Lilled Tartus.

Kogu kaartide müügitulu suunatakse sügava ja raske puudega laste toetuseks, millest saab lähemalt lugeda lastefondi kodulehelt: http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/kaimasolevad-toetusprojektid/toetame-sugava-ja-raske-puudega-lapsi/.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv kutsub kõiki häid inimesi üles heategevuslike õnnitluskaartidega oma lähedasi rõõmustama ja seeläbi heategu tegema.

“Need kaardid on suurepärane võimalus Mõmmiku abil kallitele inimestele häid soove edastada ja samas ka raskelt haigete laste ravile kaasa aidata,” ütles Liiv. 

Noortekonverentsil tunnustati Põlvamaa parimaid noorsootöö valdkonnas

Põlvamaa aasta noorsootöötaja koolis autasu pälvinud Põlva ühisgümnaasiumi huvijuht Annika Ladva.
Põlvamaa aasta noorsootöötaja koolis autasu pälvinud Põlva ühisgümnaasiumi huvijuht Annika Ladva.

Täna, 5. novembril toimunud Põlvamaa noortekonverentsil “Mis vaevab noorte südant?” tunnustati Põlvamaa noorsootöö valdkonna 2015. aasta parimaid. Sellel aastal jagati autasud välja kuues kategoorias.

Aasta sündmuseks noorsootöös on teadusklassi “Avastades avatuks” avamine , mille eesmärgiks on tuua põnev teadusharidus Põlvamaa laste ja noorte juurde. Teadusklass avati sel aastal esmakordselt Räpinas toimunud Teadlaste Öö festivali raames ning see jätkab perioodiliselt tegutsemist. Teadusklassi eestvedajaks on Ketriin Paabo MTÜ-st Vabaajaklubi Toushi, kes on ise mitme teadusala magister ja omab kontakte Eesti tippteadlaste seas ning teeb koostööd Tartu Teaduskooli ja Tartu ülikooliga. Paabo oli konverentsil ka üheks esinejaks ning rääkis noortele liikumise ja tervisliku toitumise olulisusest.

Põlvamaa aasta noortekeskuse töötaja autasu pälvinud Värska Avatud Noortekeskuse juhataja Triinu Arund.
Põlvamaa aasta noortekeskuse töötaja autasu pälvinud Värska avatud noortekeskuse juhataja Triinu Arund.

Tänavune aasta noortekeskuse töötaja on Värska avatud noortekeskuse juhataja Triinu Arund, kes on ametis olnud alates 2013. aastast ning lühikese ajaga suutnud luua noortele nn teise kodu, kuhu alati hea meelega minnakse. Arund korraldab väga huvitavaid ja kaasahaaravaid üritusi ning aitab noortel oma ideed ellu viia. Veel juhendab ta lisaks Värska tantsijatele ka Räpina neide ning käib Oraval aeroobikatrenne andmas.

Riivo Jõgi nimi ilmselt Põlva maakonnas palju tutvustamist ei vaja. Noor dirigent ja helilooja on tunnustust pälvinud ka vabariiklikul tasandil ning alates tänasest võib preemiate nimistusse lisada ka Põlvamaa aasta huvikooli töötaja. Riivo Jõgi töötab lisaks Räpina ja Põlva muusikakoolidele veel ka Nõmme ja Viljandi muusikakoolides dirigendina. Tema töö huvikoolides on väga laiapõhjaline, ometi leiab ta aega tegutseda mitmekülgse muusikuna, mängides ka mitmetes ansamblites. Riivo Jõgi teeb oma tööd ilmselgelt südamega: õpilased saavad temalt eluks kaasa nii mõndagi sellist, mida nad mujalt naljalt ei leia. Õpetaja, kes suudab hoida noori jätkuvalt huvitatutena ning panna neid püüdlema aina paremat, sealjuures tekitamata neis liigset pinget.

Loe edasi: Noortekonverentsil tunnustati Põlvamaa parimaid noorsootöö valdkonnas

Küünlavalge sügisõhtu kontsert Muraste koolimajas

12182835_851179974980695_1611714406030266297_o26. novembril toob pimedasse sügisõhtusse oma kauni häälega värve lauljanna Maarja-Liis Ilus, kes sel korral astub lavale koos Peeter Rebasega.

Kontsert toimub Muraste koolimajas neljapäeval, 26. novembril algusega kell 19. Töötab ka kohvik!

Piletid saadavad eelmüügist Muraste kogukonnakeskuses ja kõigi Muraste külaseltsi juhatuse liikmete käest.

Korraldab Muraste külaselts.

Info: kogukonnakeskus@muraste.ee; tel 5253 128.

Eesti spordiajaloo suurim ühisrahastusprojekt:
veerand uuest Tartu Sepa jalgpallistaadionist leidis omanikud kolme päevaga

Kampaania eestvedajad Sepa jalgpallikeskuse eestvedajad Kaarel Kiidron, Kristjan Tiirik ja Kalle Paas (FOTO: Imre Pühvel / JK Tammeka)
Kampaania eestvedajad Sepa jalgpallikeskuse eestvedajad Kaarel Kiidron, Kristjan Tiirik ja Kalle Paas (FOTO: Imre Pühvel / JK Tammeka)

Esmaspäeval käima lükatud Eesti spordiajaloo suurim ühisrahastusprojekt Tartu Sepa staadioni renoveerimiseks on esimese kolme päevaga osutunud tõeliselt populaarseks – loodavast väljakust on müüdud juba 25 protsenti.

Virtuaalse ruutmeetri ostuga on oma toetust treeningkeskuse rajamiseks näidanud üle 600 inimese ja ettevõtte. Toetuskampaaniaga on ühinenud ka pea kõik Premium-liiga klubid ning ruutmeetrite ostjate seast leiab ka näiteks FC Flora fännirühmituse ja madalamate liigade klubisid.

“Tänu praegustele ja tulevastele annetajatele saame parandada enam kui tuhande Tartu lapse sportimistingimusi,” ütles Sepa jalgpallikeskuse kampaaniajuht Kalle Paas. “Selline vastukaja on võimas. Meile üllatuseks on näiteks 80 inimest annetanud spordikeskuse rajamiseks enam kui 100 eurot. See on toetussumma, mille kingituseks on nimeline istekoht tribüünil.”

MTÜ Jalgpallikool Tammeka alustas 2. novembril Eesti spordiajaloo suurima ühisrahastuskampaaniaga, millega kogutakse 150 000 eurot Tartu staadionipõua leevendamiseks ning Sepa staadioni renoveerimiseks. Ühisrahastusega saab igaüks osta endale sümboolse ruutmeetri valmivast väljakust. Kampaania päädib tuleval suvel jalgpalli EM-finaali ühisvaatamisega vastvalminud Sepa jalgpallikeskuses.

Rohkem infot on saadaval veebisaidil www.jalgpallikeskus.ee

Näitus „Sindi 77“ tutvustab linna erinevate aegade võrdluses

Pärnus asuva Agape kiriku galeriis on kuni 26. novembrini avatud päevapiltnik Henn Soodla näitus „Sindi 77“, mida saab külastada pühapäevast neljapäevani kümnest kaheni.

Näituse Sindi 77 autor Henn Soodla ja Sindi linnapea Marko Šorin Agapes Foto Urmas Saard
Näituse “Sindi 77” autor Henn Soodla ja Sindi linnapea Marko Šorin Agapes. Foto: Urmas Saard

Agape avar fuajee annab suurepärase võimaluse väga esinduslike näituste korraldamiseks, mida Pärnu Postimehe kauaaegne päevapiltnik Henn Soodla on varemgi kasutanud ja kavatseb samaga jätkata edaspidigi. Küünlakuul avas ta Pärnu kolme ajajärku hõlmava mahuka fotonäituse “Kuurortlinna visioonid”, milles piltnik kõrvutas ühesuguseid vaateid erinevatel aastatel pildistatud fotodega. Midagi sarnast näeb nüüdki, kui seintele on paigutatud poolsada Sindit kirjeldavat fotot.

Fotograafiaga puutus Soodla kokku kaunis varajases lapsepõlves. Juba kümneaastaselt ostis ta enda tööga teenitud raha eest 6×6 fotokaamera Ljubitel (Любитель). Fotograafi töö andis talle teenistust umbes 30 aastat Pärnu Postimehele pildistades. „Sain 5+25,“ naeris Soodla ja jutustas, kuidas ta 1983-st saadik kuni 2009. aastani Pärnu Postimehele töötas. Alguses oli lehe nimi siiski Pärnu Kommunist. Enne ’83-dat tööraamatuga tööle kutsumist oli ta lehele juba 5 aastat üksikute tellimustena pildistanud.

Loe edasi: Näitus „Sindi 77“ tutvustab linna erinevate aegade võrdluses

Aedviljatöötlemisega tegelevad Võrumaa ettevõtjad või huvilisi kutsutakse osalema Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli praktilisel aedviljatöötlemise koolitusel

Koolitus toimub Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis 20. novembril 2015. Koolitust viib läbi mitmete tervisliku toidu ja hoidistamise raamatute autor Maire Vesing.

Päevakava 20.11.2015:
8.00 väljasõit Võrust
10.00 saabumine Olustverre
10.00-16.45 koolitus
18.40 tagasi Võrus

Koolitust põhjalikumalt tutvustava faili “Aedviljatöötlemine” leiab siinse teadaande kõige alumisest osast.

Koolitus maksab 45 eurot õppija kohta. Koolituse hind sisaldab koolitaja tasu, koolitusel kasutatavate toidu- ja maitseainete maksumust, koolitusmaterjale ning kaks kohvipausi. Lõuna maksumus 4-5 eurot õppija kohta.

Koolitusel osalemise soovist palutakse teada anda  e-postile terje@vaa.ee või telefonil 5309 1180 hiljemalt 11. novembriks.
Lisainfo: Terje Moisto, ettevõtluskonsultant, tel: 786 8313, 5309 1180, e-post:terje@vaa.ee

Aedviljatöötlemine

Kontsõrtõ Võrol nii täämbä ku hummõn

tan või pruuki võro kiiltJoba hummõn, 6. novvembril kell 19 laultas ja kõnõldas Võro Instituudi saalin puiõst ja mõtsast. Täämbä õdagu om Võrol Stedingu Maja saalin (Kreutzwaldi 15) kell 19 võrokeelitse latsilauluplaadi «Upa-upa ubinakõnõ» esitluskontsert (mängvä-laulva Kalkuna Mari, Bartosiki Tuulikki ja Pastacas).

Homset õdagut alostas Kalla Urmas loenguga mõtsast ja puiõst rahvalaulõn. Edesi mintäs Celia Roose osaluskontsõrdiga RegiMõtsaMäng, kon kutsutas kullõjit regilaulõ ja filmi abiga tiikunnalõ kodokandi mõtsu piten. Publikult oodõtas julgust avita luvva kontsõrdi muusikat uma lauluhelüga.

Sündmüs om osa tiikunnast, miä vii mõtsa ja väeliidsi puiõ teemalidsõlõ Umalõ Pidolõ (28. mai 2016, Põlva, Indsikurmu); niisamatõ võro keele nädälist, midä peetäs 2.-8. novvembril (kae mano http://wi.ee/voru-keele-nadal/)

Sündmüse plakatit saa kaia tast: http://www.umapido.ee/images/failid/celiaurmasplakat.pdf

Oodami kõiki kullõma ja üten laulma!

Triinu Ojar,
Uma Pido kõrraldaja

Homme tähistatakse Tallinnas Gustav Adolfi päeva

logo_1Gustav Adolfi päeva tähistatakse 6. novembril pidulike aktustega kooli Mederi saalis. Aktus külalistele toimub kell 14.45. Kirikuõpetaja Patrik Göransson kutsub sama päeva õhtul kell 18 kõiki Rootsi Mihkli kirikusse päevakohasele pidulikule kontsert-jumalateenistusele.

6. novembril 1632. aastal langes Lützeni lahingus kooli asutaja Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Seda päeva tähistatakse Rootsis Gustav Adolfi päevana ja alates 1991. aastast ka Gustav Adolfi gümnaasiumis, kui taastati kooli nimetus, mistõttu tähistatakse õpilastega just sellel päeval kooli aastapäeva. Iga aasta 6. juunil tähistatakse aastapäeva vilistlastega. Nii tähistataksegi vana ja väärika kooli sünnipäeva kaks korda aastas.

Winny Puhh kavatseb eelseisval Sindi Rockil oma 2015. a esinemistele punkti panna

Tänavu esinevad Eesti vanima traditsiooniga Sindi Rockil OL, SSB, Eleegium, Winny Puhh ja tuleetendust teeb Kelfirius.

Koostöös linnavalitsuse ja seltsimajaga

Sindi Rrock 2015 korraldajad Kairi Gustavson ja Anneli Uustalu Foto Urmas Saard
Sindi Rrock 2015 korraldajad Kairi Gustavson ja Anneli Uustalu. Foto: Urmas Saard

Käesoleval aastal on Sindi Rock 2015 peakorraldajateks ühetaoliselt omavahel ülesandeid ja vastutust jagades Sindi linnavalitsus ja seltsimaja. Linna haridus- ja kultuurinõunik Kairi Gustavson ning seltsimaja juhataja Anneli Uustalu alustasid ettevalmistustega juba palju kuid tagasi, et 14. novembrile kavandatud muusikasündmus korda läheks. Linnavalitsus on selleks puhuks aegsasti eraldi eelarvereale kirjutanud 2500 € ja loodab plaanitud summaga hakkama saada. Täna särasid mõlemad naised rõõmsas enesekindluses ja kinnitasid, et senine hästi kulgenud ettevalmistustöö lubab igas eas ja erinevate eelistustega rockisõpradele nauditavaid hiliseid õhtutunde, mis märkamatult kulgevad kaugele üle kesköö.

Ohutuse pärast ei muretseta

Sarnaselt esimesele Sindi Rockfestivalile 1969. aastal esineb seegi kord neli bändi. Igale lavale astuvale bändile eraldatakse üks tund esinemise aega, aga arvestatakse ka võimalusega, et mõni soovib pikemaltki esineda. Kelfiriuse tuleetendus „Punk“ peaks kestma paarkümmend minutit.

Loe edasi: Winny Puhh kavatseb eelseisval Sindi Rockil oma 2015. a esinemistele punkti panna

Isadepäev digipöörde koolis ühendab nutikad lahendused koostegemise rõõmuga

Tartu Veeriku kool tähistab sel aastal isadepäeva digipöörde koolina, ühendades nutikad lahendused ühistegevusega nii, et põnev oleks nii õpilastel kui ka isadel.

Veeriku kool on üks kaheteistkümnest Samsungi digipöörde projekti kuuluvast koolist. Uus õpikäsitlus ja nutiseadmete kasutamine õppetunnis on muutunud igapäevaseks. Kuna koolil pole kõikide õpilaste tarvis tahvelarvuteid, siis kasutatakse ka VOSK- (võta oma seade kaasa) võimalust.

Veeriku kooli direktori Ruth Ahvena sõnul on õpetajad väga palju õppinud, kuidas kasutada erinevaid interneti võimalusi õppetöö mitmekesistamiseks ja tunni huvitavamaks muutmiseks. Õpilased on uuendustest vaimustuses, õppides õhinaga uusi teadmisi otsima ja neid ka teistega jagama ning nad on teadvustanud, et nende käsutuses olevad nutitelefonid pole ainult mängimiseks. Seetõttu soovitakse isadepäeval anda õpilastele võimalus koos isadega õppida uusi nippe ja trikke, kasutades selleks isiklikke nutitelefone.

“Meie kool tähistab juba ligi 15 aastat isadepäeva, et isad leiaksid tee kooli ja tunneksid koostegemisest rõõmu erinevates õpitubades, spordivõistlustel, meisterdamises ja koos koogi valmistamises,” sõnas Ahven.

Direktori sõnul läheb sel neljapäeval Veeriku koolis suureks QR-koodidega digifoto jahiks. Lapsed ja isad peavad lahendama digimõistatusi, mis ühendab QR-koode, kooliruumide tundmist, stseenide väljamõtlemist ja nende loomingulist jäädvustamist.

„Mobiiltelefoniga pildistamine on ju igapäevane tegevus, aga koodide avamine ning sealt saadud info kohaselt tegutsemine ning uue tulemuseni jõudmine pole veel igaühele iseenesest mõistetavaks saanud,” selgitas Ahven.

Veeriku kooli isadepäeva tähistamine toimub sel neljapäeval, 5. novembril kella 18-20.

Juba sel laupäeval tuleb Võrus taas Uma Meki suurlaat

uma-mekk-2015-eelteade-orig-151029Juba sel laupäeval korraldatakse Võru spordihallis arvult kuuendat Uma Meki suurlaata.

Laat avatakse kell 9 hommikul ja suletakse kell 15.

Programmis:

  • tegevused lastetoas
  • nukuetendus “Kanapetja rebane!
  • auhinnad kauplejatele
  • lauakaunistamise õpituba (tasuta)
  • Aarne Leima veinikolitus (eelregistreerimisega, pilet 5€)

Auto saab parkida tasuta parklasse Räpina mnt 8.

Mõniste muuseum kutsub suitsusauna-päkapikumaale

Fotomeenutus 2009. aasta päkapikumaast. Foto: virveblogi.blogspot.com
Fotomeenutus 2009. aasta päkapikumaast. Foto: virveblogi.blogspot.com

Mõniste päkapikumaad saab tänavu külastada 9.-12. detsembril. Sel aastal kutsutakse suitsusauna!

“Oleme uhked, et Lõuna-Eesti mitme tuhande aasta vanune suitsusauna traditsioon on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja,” kirjutavad Mõniste muuseum päkapikud. “Üks selline väga vana ja auväärne saun asub Mõniste muuseumis ja me saame koos teiega heita pilgu sauna suitsusesse hämarusse. Vanad saunajutud on täis kummalisi tegelasi. Meie, päkapikud, oleme nendega juba ammused tuttavad, aga kas ka teie? Vannitoas vaevalt neid tegelasi kohtab. Suitsusaun on nende päriskodu ja seal nad teid ootavadki, et soovida teile head leili!”

Päkapikkudega koos lustib hulk muinasjututegelasi, metsloomi ja saunaelanikke, kes seekord räägivad kõik ehtsas võru keeles. Kuigi Päkapikusaunas saab käia viltide ja kasukaga, saavad keha ja hing puhtaks.

Saunas käidud, on aeg astuda jõuluvana ette, kellel on kingitusekotid valmis varutud. Teekonna lõpus ootavad saunasaiake ja päkapikutee.

Avatud on puhvet ja nagu ikka töötavad hoolsasti ka piparkoogikunstnikud.

Saunalised on oodatud igal täis- ja pooltunnil kella 10-16ni. Programm kestab 2,5 tundi. Saunapääse maksab 10 eurot, kõigile ühtemoodi. Sülelapsi ja 20se grupi ühte saatjat viheldakse päris tasuta.

Info ja eelregistreerimine Mõniste Koduloomuuseumi kodulehel http://www.monistemuuseum.ee/ ja telefonidel 5622 7650; 5257 027 ja 7890 622.

______________________________

Rūķu zeme Menistes (Mõniste) muzejā

Loe edasi: Mõniste muuseum kutsub suitsusauna-päkapikumaale

Taldrikulennutajate konflikt maausulistega
hingedeaja palvusel

Discgolf või hiiemägi? Foto: A. Heinapuu.
Discgolf või hiiemägi? Foto: A. Heinapuu.

Eile saatis Maavalla Koda keskkonnaametile, Rapla maavanemale, muinsuskaitseametile, muudelegi asutustele ja Valtu spordimajale märgukirja konfliktist, mis tekkis 1. novembril Paluküla hiiemäel hingedeaja palvust pidanud maausuliste ja discgolfi harrastajate vahel.

Hiiemäele ebaseaduslikult paigaldatud discgolfirajale ilmus kaks rühma, kelle visatud ketas tabas ühe maausulise jalga, teine lendas väikese lapse peast napilt mööda. Tekkinud sõneluses arvasid mängijad, et kodalased segavad neid ja peaksid lahkuma, sest asuvat rajal. Agressiivsed mängijad lõhkusid ühe vihmavarju ning lõid jalaga elektroonilist aparatuuri sisaldavat pappkarpi.

Sellesarnaste konfliktide edaspidiseks vältimiseks soovitab Maavalla Koda peatada mistahes arendustööd Paluküla hiiemäel (üks arendajaist taotleb parasjagu Euroopa raha). Uute tehniliste rajatiste ehitamise puhul hiiemäele või selle lähedusse soovitakse sinna meelitada veel suuremaid rahvamasse. Sel juhul suureneb analoogsete konfliktide oht veelgi, lisaks suureneb kaitseala inimkoormus.

Kui klientidelt hakatakse mäe „sportliku“ kasutamise eest raha küsima (mis on äriplaanides), saavad nad veelgi suurema õiguse peletadamäelt neid, kelle jaoks see on püha. Tavalised suusatajad-kelgutajad ning tervisejooksjad maausulisi ega hiie pühadust ei ohusta.

Paluküla hiiemägi on juba üle 10 aasta olnud absurdsete arendusteobjektiks. Mäge pühaks pidavad inimesed on pidanud võitlema nii mäetõstukite kui ka kunstlumemasinate rajamise vastu kohtuskäimiseni välja. Oleks ometigi aeg jätta püha mägi rahule. Kõiki ilusaid kohti Eestis ei pea raha pärast ära rikkuma.

Loe edasi: Taldrikulennutajate konflikt maausulistega
hingedeaja palvusel