märts 2014 Archives

Päästeamet kontrollib märtsis kodudes tuleohutust

Päästeameti tuleohutusjärelvalve inspektorid kontrollivad märtsis eluhoonetes suitsuanduri olemasolu, samuti elektrisüsteemide ja küttekehade korrasolekut. Vajadusel karistatakse anduri paigaldamata jätmise eest rahatrahviga. Maksimaalne trahvimäär on 1 200 eurot.

Sel aastal on tules hukkunud 17 inimest. Ühelgi neist inimestest ei olnud hukkumispaigas suitsuandurit, mis oleks andnud tulekahjust teada piisavalt vara ja hoidnud ära nii raskete tagajärgedega õnnetused. Päästjad on põlenguid kustutamas käies täheldanud suitsuanduri puudumist ka naaberkorteris, kuhu ka suits on levinud.

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu ütles, et inimesed, kes jätkuvalt eiravad neile aastaid seadusega kehtinud suitsuanduri paigaldamise ja selle töökorrasoleku tagamise kohustust, riskivad täiesti teadlikult oma pere ja naabrite elu ning varaga. „Võin julgelt välja öelda, et suitsuanduri paigaldamata või selle patareide vahetamata jätmine on pahatahtlik oma lähedaste suhtes ning rahatrahviga karistatav tegevus,“ kinnitas Tammsalu.

Suitsuandur on vajalik puhkenud tulekahju võimalikult kiireks avastamiseks, kui veel ei ole ohus inimeste elu ning tuli pole teinud suurt kahju. Inimesed kipuvad tulekahju tekkimisvõimalust ja selle levimise kiirust sageli alahindama, sest eluruum võib suitsu ja leekidesse mattuda viie minutiga, kuid suitsuandur aitab tulekahju tuvastada minutiga. „Hoolige oma vanemate, laste ja naabrite eludest, suitsuanduri paigaldamine on selleks lihtsaim ja odavaim viis,“ lisas peadirektori asetäitja.

Tuleohutuskontrolli tegevad ametnikud kannavad Päästeameti eraldusmärkidega riietust ja esitavad punast värvi hologrammiga töötõendi.

Sel aastal on eluhoonete tulekahjudes hukkunud 17 inimest, mida on seitsme inimese võrra rohkem kui eelmise aasta samal ajal.

Täna avatakse Tartu Kõrgema Kunstikooli näitus „Essents“

Täna kell 17.oo avatakse galeriis Noorus kõigi Tartu Kõrgema Kunstikooli seitsme osakonna tegevusvaldkondi kajastav näitus „Essents“.

Näituse avamisel toimub ka Just Tantsukooli õpilaste hallutsinatsioonide teemaline etendus, millega avatakse tantsukooli juubeliaasta sündmused.

Näituse juhatab sisse Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) vastuvõtuperioodi alguse. Kuna märts on traditsiooniliselt aeg, mil hakatakse kaaluma oma tulevasi erialavalikuid, siis pakub laiahaardeline ühisnäitus võimalust tutvuda TKKs õpetatavate erialadega.

Näitus annab ülevaate kõigist TKK erialaosakondades õpetatavatest suundadest, tutvustatakse disaini, restaureerimise ja kunstide valdkonna projekte.

Fotograafia osakond toob näitusele parima valiku eri aegadel valminud fotodest. Maalingute osakond on näitusel esindatud maalidega ning restaureerimisprojekte tutvustavate plakatitega. Meedia- ja reklaamikunsti osakond eksponeerib kursusetöödena valminud plakateid ning valikut veebruarikuisel näitusel „Nurk“ esitletud videotöödest. Nahadisainiosakond pakub võimalust vaadata valikut disainitud aksessuaaridest ning restaureerimistöödest.

Skulptuuriosakond annab oma väljapanekuga ülevaate oma valdkonnas kasutatavatest tehnikatest ja materjalidest. Mööbliosakond ja tekstiiliosakond näitavad galeriis tudengite ühisprojekti 5:TUFF, mille esmaesitlus toimus veebruaris Stockholmi mööblimessil ning mis septembris osaleb disainimessil Tent London. Lisaks pakub mööbliosakond võimalust tutvuda valikuga kursuse- ja lõputöödest: restaureeritud toolid, lõputööna valminud veojalgratas, taburet jm. Loe edasi: Täna avatakse Tartu Kõrgema Kunstikooli näitus „Essents“

Täna arutletakse Tallinnas Euroopa ja Eesti tuleviku üle: kõik on oodatud

Avatud Eesti Fond ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus kutsuvad täna, 11. märtsil kõiki avalikule arutelule Euroopa Liidu tulevikust ning esitlevad “Uue Euroopa leppe” võimalikke stsenaariume. Debati kannab üle ka Postimees.

Euroopa Liitu räsivad korraga majanduslikud, rahanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed probleemid, omavahelised erimeelsused ja süvenev euroskepsis. See kõik on sütitanud tuliseid vaidlusi liidu tuleviku üle.

Reaalse tulevikuplaani loomiseks algatasid mõjukad Euroopa fondid ja mõttekojad liikumise New Pact for Europe (“Uue Euroopa lepe”). Erinevate riikide kodanike, huvigruppide, poliitikakujundajate ja asjatundjate kaasalöömisel ehk just võimalikult paljudega soovitakse selle aasta jooksul läbi arutada võimalikud valikud, mis vormitakse üleeuroopaliseks tulevikuvisiooniks. Reformiplaaniga hakkab edasi tegelema kevadel valitav Euroopa Parlament ja uus Euroopa Komisjon.

Täna, 11. märtsil Tallinnas Euroopa Liidu majas (Rävala pst 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) kell 14.30 algaval avalik arutelul küsitakse muuhulgas, milleks meile Euroopa Liit; mis saab siis, kui praeguseid probleeme ei lahendata ning missuguseks peaks euroliit muutuma. “Uue Euroopa lepe” pakub aruteluks välja viis strateegilist tulevikuvalikut, millega saab tutvuda aadressil www.oef.org.ee/euroopa.

Võimalikke tulevikustsenaariume tutvustab üleeuroopalise liikumise üks algatajaid, Euroopa Poliitika Keskuse programmijuht Janis Emmanouilidis. Euroopa Liidu tuleviku üle arutlevad vandeadvokaat Jüri Raidla ja majandusteadlane Ivar Raig, kes väitlesid ka tänahommikuses “Terevisioonis”: http://uudised.err.ee/v/eesti/952232f3-6cf3-4282-91d8-6748292294d7.

Arutelust teeb kokkuvõtte ajakirjanik Ainar Ruussaar.

Debatist teevad oma veebis otseülekande ka Postimees ja Avatud Eesti Fond, samas on kõik oodatud väitlusele kohale tulema.

Uue Euroopa leppe arutelusid veavad Kuningas Baudouini Fond, Bertelsmann Stiftung, Allianz Kulturstiftung, Stiftung Mercator, Calouste Gulbenkiani Fond, Euroopa Kultuuri Fond, Euroopa Poliitika Keskus, “la Caixa” fond, Euroopa fondide võrgustik, Avatud Ühiskonna Instituudi Euroopa algatus, Rootsi Kultuuri Fond Soomes ja Avatud Eesti Fond.

Eesti Põllumajandusmuuseum pani muutused maaelus kaante vahele

Täna korraldab Eesti Põllumajandusmuuseum Lohusuu vallas, Ida-Virumaal teaduspäeva ning kogumiku “Maaelu ja elu maal muutuste tuultes”. Põllumajandusreform 20″ esitluse.

Teaduspäeva raames külastatakse Maage talu, mis pärjati Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt “Aasta talu 2013” tiitliga.

“Käesolev väga sisukas kogumik on mõeldud kõigile neile, kes tunnevad huvi Eesti maaelu ja põllumajanduse arengu ning seda arengut erinevatel aegadel mõjutanud reformide vastu. Huvilised leiavad siit teavet Eestis läbiviidud maareformidest alates 18.-19. sajandist kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni. Kogumikus on väga põhjalikult käsitletud 1992. aasta põllumajandusreformi seaduse (sh ka omandireformi aluste seaduse ja maareformi seaduse) alusel tehtud muutusi põllumajanduses ja maaelus, mis puudutasid vähem või rohkem kõiki maal elanud inimesi” tutvustab kogumikku muuseumi direktor Merli Sild.

Eesti Põllumajandusmuuseumil on olnud suur roll põllumajandusreformiga seonduva kogumisel. Muuseumi töötajad on fondidesse kogunud Eesti taasiseseisvumisaja eel ja ajal põllumajandust ning maaelu muutnud reformide läbiviimisega seotud mälestusi, dokumente ja fotosid.

Teaduspäev algab kell 11 Maage talust ning jätkub kell 13.00 Vadi seltsimajas, kus ettekannetega esinevad: Kaul Nurm (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Jaanus Männik (Surju vallavanem), prof Rando Värnik (Eesti Maaülikool) ja Mati Tamm (põllumajandusreformi seaduse üks autoritest). Täpsem ajakava.

Tapal mälestatakse Ants Tedrekulli

13. märtsil toimub Tapa Kultuurikojas kohaliku pillimehe Ants Tedrekulli (1951-2013) heategevuslik mälestuskontsert.

Ants sündis 3. septembril 1951 Tapal. Tema elu oli pillimehele omaselt kirev. Ta pidas lisaks pillimehe veel ka kiviraiduri, pilliõpetaja, autojuhi ja lühikesel perioodil Ambla Kultuurimaja juhataja ameteid. Ta oli kitarriõpetaja piirkonna kultuurimajade kitarriringides ja Tapa ja Koeru muusikakoolides. Ants mängis paljudes ansamblites. Neist ükski ei saavutanud suurt meediatähelapanu, kuid omasid siiski olulist rolli piirkonna kultuurielus. Viimati mängis ta kitarri ansamblites WHB, Kolm soovi, Arlet Palmiste ansambel, Uba jt. Ants oli ka laululooja. Tema parimaks teoseks jäi laul “Suvi pikem oleks võinud olla..”. Loo laulis linti omal ajal Ivo Linna. Ants Tedrekull lahkus meie hulgast peale lühikest haigust 20. novembril 2013.

Mälestuskontserdil astuvad üles kõik piirkonna olulisemad ja tuntumad pillimehed. Lavale astuvad Tapa muusikooli õpilased ja õpetajaid, pianist Sven Kullerkupp, Toomas Krall, Urmo Kütismaa, Mattias Mustonen, Hans Kurvits, Aleksander Bondarev, Aleksander Jairus, Indrek Jurtsenko, Lehtse neiud, ans Uba, ans Kolm soovi ja Meelis-band. Kontsertit juhib Arlet Palmiste.

Kontserdi tulud lähevad Antsu alaealiste laste toetuseks. Temast jäi maha kolm alaealist last. Kõik soovijad saavad teha annetuse ka internetis Ave Printsi kontole EE2800001101089660.

Algas aasta linnu joonistusvõistlus

2014. aasta lind on jäälind, keda tema erksate värvide tõttu kutsutakse ka põhjamaa kalliskiviks või jõgede pärliks.

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja jäälinnu teemalise joonistusvõistluse, millest on oodatud osa võtma igaüks, olenemata vanusest või oskustest. Parimaid töid ootavad auhinnad ja nendest korraldatakse võistluse lõppedes rändnäitus, mida võib alates juunikuust näha erinevates Eesti paikades.

Jäälinnu teemalised tööd tuleb saata või tuua hiljemalt 1.maiks 2014 Eesti Ornitoloogiaühingusse aadressil Veski 4, Tartu 51005.

Aasta linnu ja võistluse tingimustega saab tutvuda aasta linnu kodulehel.

Tallinna noortekeskused pakuvad noortele arendavat ja lõõgastavat koolivaheaja programmi

14.–23. märtsini kestval koolivaheajal pakuvad Tallinna noortekeskused mitmekülgseid tegevusi igas eas noortele. Toimuvad linnalaagrid, ekskursioonid, harivad kohtumised ja huvitavad õpitoad. Koolivaheaja tippsündmusteks on IT-öö Kopli noortekeskuses ja rahvusvaheline trikirulluisutajate võistlus Pääsküla noortekeskuses.

Igal päeval pakuvad noortekeskused võimalust osaleda erinevates meisterdamis- ja kunstiprogrammides ning spordivõistlustel. Koolivaheaja nädalat rikastavad erinevate asutuste külastused ja kohtumised huvitavate inimestega ning lõbusad linnalaagrid Haabersti noortekeskuses ja Mustamäe Avatud Noortekeskuses.

Kopli noortekeskuses algab koolivaheag IT-ööga 14. märtsi õhtul. Kogu vaheaja nädalal saavad arvutimängu huvilised osaleda ´Dota 2` võistlusel, kus noored saavad omavahel suheldes keelepraktika eesti ja vene keeles. Samuti saab kuulata subkultuuri loengut reggaest ja rastafarist, osaleda noorte korraldatud võistlustel ning harjutada maalimist ja tarbekunsti tegemist. Loe edasi: Tallinna noortekeskused pakuvad noortele arendavat ja lõõgastavat koolivaheaja programmi

Praxis: Lapsepuhkuse ajal peaks säilima võimalus osakoormusega töötamiseks

Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Praxise analüüs näitab, et töö- ja pereelu edukam ühitamine ning isade osaluse suurendamine väikelaste hooldamisel ei ole vanemapuhkuste süsteemi oluliste kohandusteta võimalik. Isade osalus vanemahüvitise saajate hulgas on olnud stabiilselt madal, jäädes vaid 6% kanti, seisab Praxise kodulehel.

Analüüsis tõdetakse, et Eesti praeguses vanemapuhkuste süsteemis on mitmeid häid külgi, näiteks on meil helde vanemahüvitis ja pikk hüvitise periood. Samas on süsteem suhteliselt jäik, ega võimalda töö- ja pereelu väga hästi ühitada.

„Eestis on väikeste laste emade hõivemäär madal ja isade hoolitsejaroll tagasihoidlik,“ selgitab olukorda analüüsi üks autor Helen Biin Praxisest. Analüütiku sõnul on alust eeldada, et Euroopa Liidu suurim palgalõhe meeste ja naiste vahel on otseselt seotud traditsioonilise rollikäsitlusega nii tööandjate kui ka töötajate endi seas.

Hetkel puudub regulatsioonis element, mis motiveeriks mehi enam väikelastega pere juures kodus olema. Statistika kohaselt moodustavad vanemahüvitise saajatest isad vaid ligi 6%, lapsehoolduspuhkusele jääjatest on isasid 7% ja lapse haiguse korral võtavad hoolduslehe enamasti emad.

„Leidsime töös, et vanemapuhkuse võtmise paindlikumaks muutmiseks võiks soovijatel olla võimalik viibida lapsehoolduspuhkusel ka osaajaliselt ning jätkata osalise koormusega töötamist,“ märkis Biin.

Näiteks võiks olla võimalik hüvitatavaid lapsehoolduspuhkuse päevi nii-öelda välja võtta kogu lapsehoolduspuhkuse kestel ehk kolme aasta vältel, mitte ainult kuni lapse pooleteist-aastaseks saamiseni. „Ilmselt tervitaks arvestatav hulk peredest ka lahendust, kus mõlemad vanemad saavad samaaegselt kasutada osalist puhkust või töövabastust ning sellisel juhul on emal ja isal võimalik laste eest hoolitsemist omavahel jagada ning mõlemad säilitavad samal ajal sideme töökohaga,“ selgitas analüütik. Loe edasi: Praxis: Lapsepuhkuse ajal peaks säilima võimalus osakoormusega töötamiseks

Kust tulevad äpid?

“Kas äppe toob kurg või tulevad need kapsalehe alt?“ naljatleb CERT Eesti infoturbe ekspert Anto

Veldre turvalise interneti päeval toimunud konverentsil „Nutikalt netis“.

Kadi Hainas

Tegelik olukord on palju tõsisem, sest mobiilirakendustega kaasnevad sageli ohud, millele pööratakse liialt vähe tähelepanu. „Kui sa aru ei saa, siis ära lihtsalt vajuta!“ toob ta lihtsa näite, kuidas võimalikest probleemidest hoiduda.

Mobiilirakenduste uuendamine on oluline, sest programme täiendatakse ning tehakse järjest paremaks. „Minul on aga paar programmi sellised, mida ma teadlikult ei uuenda,“ toob Veldre näite teadlikust kasutamisest. Põhjused on lihtsad – ühe videomängija uusversioonis võeti osade videote näitamisõigused ära ning teine programm tahtis peale uuendamist nuhkima hakata.

Sellised rakendused, mis avaldavad installeerimisel või uuendamisel soovi ligi pääseda omaniku andmetele, tekitavad palju furoori. See on Veldre sõnul olukord, kus tuleb langetada otsuseid. Näitena toob ta Facebooki, mille rakenduse uusversioon tahab ligipääsu omaniku andmetele, kuid Veldre sellega aga ei nõustunud ning kustutas äpi ära. „Minu otsus oli lihtne, sest Facebooki kasutaja ma pole,“ toob ta näite sotsiaalvõrgustiku põhjal. Samas mõistab ta, et igapäevaste kasutajate otsus ei saa nii sirgjooneline olla.

Tuleb enda jaoks selgeks mõelda, kas loobuda või aktsepteerida olukorda ja teatada oma võrgusõpradele, et nad ei saadaks sellist infot, mille lekkimine võiks probleeme tekitada. Loe edasi: Kust tulevad äpid?

Tartu tantsuklubi ootab karmoškat mängima

Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) toimuvasse Tartu tantsuklubisse on 12. märtsil kell 20-24 oodatud seekord rahvamuusikasõbrad, kes peavad lugu karmoškamängust, koosmusitseerimisest või tantsimisest. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki. Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Ain Raal, Alar Sünter, Anzela Sirel, Evelin Ämarik, Irina Orekhova, Margo Priks, Margus Priks ja Ülo Saaremõts.

Korraldajad soovitavad enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale. Samuti häid tuttavaid ja sõpru.Osalustasu 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Kristjan Port peab loengu ühiskonnast ja inimeste ootustest

Pühapäeval, 9. märtsil kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumi järjekordne akadeemiline loeng. Loenguga “Töö ja võime ja tsiviilühiskond” esineb Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, dotsent Kristjan Port. Loeng on tasuta, järgneb väike kohvilaud, kus huvilised lektoriga privaatsemalt vestelda saavad.

Oma loengus küsib teadlane, miks tulevik ei ole enam sama mis eile? Mida teevad positiivsena käsitletava innovatsiooniprotsessi aeglased ja raskemini tajutavad ning avalikus diskussioonis tähelepanuta jäävad efektid? “Kuna kipume aeglastele protsessidele reageerima hilja, ebapiisavalt ja paaniliselt, suurendades ebastabiilsust endisest, on loengu eesmärk küsida – mida me õieti soovime?” kommenteeris eelseisvat loengut Kristjan Port.

Kristjan Port on Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, tema uurimisvaldkonnad on seotud spordibioloogiaga (-füsioloogia, -biokeemia). Teadustöö tähtsaim tulemus on krooniliste haigete koduse kaugmonitoorimise süsteemi väljaarendamine. Aastast 1991 on Kristjan Port ajakirja International Journal of Sports Medicine referent. Ta on Eesti Olümpiakomitee kutsekomisjoni juht ja Eesti Olümpiakadadeemia liige ning SA Eesti Antidopingu (EAD) nõukogu liige.

Loe edasi: Kristjan Port peab loengu ühiskonnast ja inimeste ootustest

“Maale elama” algatus korraldab neljas maakonnas infopäeva

26. aprillil Tartus toimuv “Maale elama” mess hõlmab sel aastal kogu Eestit. Registreerumine messile on hoogsalt käima läinud – tänaseks on osalemisest märku andnud kogukonnad 29 omavalitsusest ja 11 maakonnast. Järgmisel nädalal toimuvatelt infopäevadelt oodatakse osalejateringi laienemist 50 kogukonnani.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on tõsta teadlikkust maal elamise suhtes, muuta ühiskonna hoiakuid positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Kõik kogukonnad ja vallad on oodatud infopäevadele, kus saab vastuse küsimusele, kuidas leida hakkajaid inimesi oma kodukanti elama. Kuulda saab nii uuselanike kui ka neid maale kutsunud omavalitsuste kogemusi.

Infopäevad toimuvad:

Pärnu linnavalitsuses (Suur-Sepa 16, Pärnu) – 11. märtsil kell 13-16
Lääne-Viru maavalitsuses (FR.R Kreutzwaldi 5, Rakvere) – 11. märtsil kell 13-16
Lihula Kultuurikeskuses (Tallinna mnt 1, Lihula) – 13. märtsil kell 11-14
Rapla Haldushoones (Tallinna mnt 14, Rapla) – 14. märtsil kell 10-13

Lisainfo: www.maale-elama.ee

Keskkonnaklubi kutsub lapsevanemaid kodu hommikule

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub lapsevanemaid koos 3-8-aastaste lastega laupäeval, 15. märtsil kell 11.00 Tartu loodusmajja (Lille 10).

Töötoa juhendaja Anna Lutter tutvustab, kuidas lihtsate vahenditega kodu siseruume värskendada. Anna Lutter on raamatu „Ideid maailma päästmiseks. Mõtteid omanäolise kodu loomiseks“ autor ning peab käsitööblogi.Töötoas valmib tekstiiliga kaunistatud karp. Lapsed saavad koos vanematega meisterdada ja mängida loovaid loodushariduslikke mänge.

Sündmuse orienteeruv kestus on poolteist tundi. Osalejatele on kaetud suupistelaud. Eelregistreerimine e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu 4 eurot lapse kohta, lapsevanemad tasuta.

Keskkonnaklubi ajaveeb: loodushommik.wordpress.com.

Sündmuste sarja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Rõuge ja Haanja vald on valmis saanud uue ühisportaali

Valdades on olnud juttu vajadusest infoportaali-infopanga järele, kus inimesed saaksid teada anda oma pakutavatest teenustest ja toodetest, kus saaks teavitada oma oskustest ja erinevatest ettevõtmistest ning jagada ostu-müügi kuulutusi. Vallakodanikud ei tea täpselt, mida oma vallas pakutakse: kes tegeleb autoremondi, kes metallitööga, kelle käest oleks võimalik tellida sünnipäevaks torti, kust saab osta mune, kartulit ja muud juurvilja, kes pakub käsitööd müügiks, kes teeb perepilte, kust saab tellida saematerjali…

Nüüd on infokeskkond www.kohalikule.ee loodud. Seda saavad tasuta kasutada kõik Rõuge ja Haanja valla elanikud ja ettevõtjad. Kodulehele on vaja vaid sisse logida ja ennast kasutajaks registreerida ning kuulutuste-teadete ja muu info lisamise võimalus on olemas. Oma kuulutusi saab portaalis ise muuta-täiendada ning aegudes maha võtta. Samuti saavad kõik kodulehelt otsida vajalikku infot.

Tulekul põnev loeng “Kosmose botaanika”

Uuringute kohaselt on mahetootmise energiakulu keskmiselt 50% väiksem kui intensiivpõllumajanduses.

Kas oled taevast, kuud, tähti, päikesetõusu ja -loojangut silmitsedes mõelnud sellele, et miks kogu see taevane ilu nii kõrgel on ja kaugeks jääb? Tulekul on põnev loeng, mis käsitleb, kuidas peegeldavad taimed planeetide loovat mõju planeedil Maa. Loengu “Kosmose botaanika” peab Eestisse külla tulev Geoffrey Burt – Inglise päritolu Rootsi talupidaja, kes on tegelenud aastast 1975 biodünaamilise põllumajanduse ja loomuliku toidu temaatikaga.

Taimedest sõltub meie eksistents väga erinevatel viisidel. Taimed on seotud inimkonnaga ajaloo aegade algusest. Taimedes avalduvad kosmilised mõjud. Heategevuslikus loengus tutvustatakse seni kästlematul moel kuidas kosmiline toime avaldub keerukalt põimudes nii inimelus, taimedes kui ka kõigis kuju loovais vormides.

Geoffrey Burt: „Võib öelda, et läbi teiste maailmade peegelduse tajumise osaleb inimhing loomises eneses…“

Geoffrey Burti näol on tegemist biodünaamikuga, kes on tegelenud mahepõllumajandusega 1975. aastast. Ta on olnud õpetaja waldorfkoolides, elanud mitmes paigas Euroopas, muuhulgas ka mõned aastad Eestis, nüüdseks peab talu Rootsis. Eelmisel aastal pidas kolmes paigas positiivset tagasisidet saanud loengut toidust ja selle mõjude põhjus-tagajärg seostest, põllumajanduse ajaloolise arengu taustal. Ka seekordne loeng käsitleb meid ümbritsevat vaatenurgast, mis meid saab üllatama. Loe edasi: Tulekul põnev loeng “Kosmose botaanika”

MTÜ Taaskasutuskoda teeb revolutsiooni Kagu-Eesti jäätmejaamades

Nüüdsest on Põlva, Otepää ja Valga jäätmejaamades avatud Moostes tegutseva MTÜ Taaskasutuskoda vastuvõtupunktid, kuhu inimesed saavad tasuta tuua majapidamises olevaid üleliigseid asju.

Taaskasutuskoja perenaine Kiristi Zolgo nentis, et vastuvõtupunktide avamine on tingitud rahva tungivast soovist kui ka kurbadest tõsiasjadest. “Valgale lähim taaskasutuskeskus asub Viljandis või Tartus ja selleks, et asjad õigesse kohta jõuaksid, peaks olema tõeline keskkonnasõber – et mitte öelda keskkonnaentusiast,” leiab Zolgo.

Taaskasutuskoja kogumispunktidesse, mis valmisid koostöös Keskkonnateenused AS’i ja kohalike omavalitsustega, on Zolgo sõnul oodatud majapidamis- ja köögitarbed, nõud, raamatud, spordivahendid ning valgustid. Vastuvõtupunktide avamisega loodab Taaskasutuskoda tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ja võimaldada asjade loovutamist võimalikult mugavalt ja kodu lähedal.

Loe edasi: MTÜ Taaskasutuskoda teeb revolutsiooni Kagu-Eesti jäätmejaamades

Noor Meister 2014 algab juba homme

Tartu Kutsehariduskeskuse kokapoiss tööhoos Foto: Tartu Kutsehariduskeskus

Reedel, 7. märtsil algab Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses kahepäevane kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2014, kus pea 350 kutseõppuri seast selgitatakse välja vabariigi parimad 24 erialal.

„Võistlejaid tuleb Tallinnasse igast Eesti maakonnast ning uute võistlusaladena on väljas keskkonnatehnika lukksepp, hooldustöötaja ja restoraniteenindaja,“ ütles Noor Meister peakorraldaja Pille Laaksonen. “Lisaks võistluste jälgimisele saavad huvilised osaleda kutseharidusemessil ja end proovile panna erinevaid ameteid tutvustavates töötubades.”

„Ootame suursündmusele noori, kellel seisab ees elukutsevalik,“ ütles SA Innove juhatuse liige Andres Pung. Tema sõnul annavad Noorel Meistril toimuvad kutsevõistlused võimaluse jälgida erinevate kutse- ja erialade tööprotsesse, mis aitab jõuda endas selgusele, milline eriala või amet võiks olla sobilik. „Kui aga erialavaliku küsimust praegu ei ole, siis kindlasti tasub tulla juba ka silmiringi avardamiseks, et teada saada lähemalt ametikoolidest ja nende õppimisvõimalustest.“ Lisaks võistlustele, töötubadele ning kutseharidusmessile saavad külastajad jälgida ka koolinoorte etteasteid ning noorte DJ-de meistrivõistlusi.

Suurüritust korraldab Sihtasutus Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, erinevate partnerite ja toetajatega. Noor Meister 2014 suurtoetajad on Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Mööblitöötjate Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit ja Wienerberger. Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Rõuge priitahtlikud pritsimehed ootavad töötuppa

Rõuge priitahtlikud pritsimehed korraldavad kord kuus töötoa, kus huvitavate tegevuste kõrval pööratakse tähelepanu ka päästetemaatikale ja ennetustööle. Huvitoad toimuvad koos vanematega, seega on oodatud kaasa ka isad-emad.

Käesoleva aasta esimene valla noortele mõeldud töötuba toimub reedel 7.märtsil kell 18.00 Rõuge depoos. Seekord ehitatakse koos lindudele pesakaste. Kõik osalejad saavad pesakasti endale. Eelnevalt vesteldakse noortega olmeohutuse ja veeohutuse teemadel.

Kõigil, kellel huvi osaleda, on reede õhtul depoosse oodatud. Samuti palutakse eelnevalt oma osalemisest teada anda numbril 5216732 (Kalvi Kõva)

XX Võru Folkloorifestivali „Lugu“ passid jõudsid müüki

Sellest nädalast saab soetada 16.-20. juulini toimuva XX Võru Folkloorifestivali passe ja päevapileteid.

Festivaliprogramm on koostatud nii, et külastaja saaks võimalikult paljudel üritustel osaleda ja ei peaks jääma pelgalt osaks publikust. Festivali kodulehelt www.vorufolkloor.ee saab informatsiooni nii esinemispaikade kui toimumisaegade kohta.

Viie päeva jooksul toimub mitukümmend kontserti ja tantsutuba, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mehhikost,Montenegrost, Kolumbiast, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast.

„Meie festivali vastu on praegu nii suur huvi, et saame vastu võtta vaid iga kaheksanda folkloorirühma, kes on siia avaldanud soovi tulla,“ tõdes festivali tegevjuht Kadri Valner

Ehkki tegu on Eesti suurima iga-aastase rahvusvahelise rahvatantsufestivaliga, siis seda alustavad hoopis muusikud. 16. juulil astub Katariina kirikus üles trio Anu Taul – Tarmo Noorma – Andre Maaker. Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks oluline tunnusüritus võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda.

XX Võru Folkloorifestival kannab sel korral nime „Lugu“, sest lugude jutustamine on me elus nii loomulik asi, Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.

Festivalipassid ja päevapiletid on müügil Piletilevis soodushinnaga 25 eurot kuni 31. maini. Päevapileti hind on 10 eurot.

10 aastat MTÜ Vastseliina Külade Ühendust

Eile, 4. märtsi Vastlapäeva õhtul,kogunesid MTÜ VKÜ asutaja – ja tegevliikmed Vana – Vasteliina Piiskopilinnuse külastuskeskusesse, et tähistada 10. aasta möödumist MTÜ VKÜ moodustamisest.Kohal olid külavanemad, Vastseliina vallavanem Raul Tohv ja volikogu esimees Urmas Juhkam.Külalisi oli saabunud ka Ida – Virumaalt eesotsas Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse esimehe Tõnu Leitsmaaga. Meeldiv vastuvõtt Piiskopilinnuse SA ja rikkalik laud Vastseliina vallavalitsuse poolt. MTÜ VKÜ juhatuse poolt said tänukirja asutajaliikmed Sirje Hussar, Aivar Linder ja Evald Rebane ning ka praegused tegevliikmed Viive Tomson ja Reet Jallai.Tänukirjaga peeti meeles ka Vastseliina vallavalitsust ja volikogu.

Kuni su küla veel elab….

Tänud kõigile. Aado Kuhlap

Otepääl pakutakse ettevõtjatele vene keele õpet

SA Otepää Turism juhataja Ene Reedi. Foto: otepää.ee

SA Otepää Turism koostöös MTÜ Pühajärve Haridusseltsiga korraldab ettevõtjatele vene keele internsiivkursused klienditeenindajatele.

SA Otepää Turism juhataja Ene Reedi sõnas, et soov ja algatus vene keele kursuste järele tuli ettevõtjate endi seast. “Viimastel aastatel on suurenenud vene keelt rääkivate külastajate hulk Otepää piirkonnas, meie sooviks on pakkuda meie külalistele head teenindust, mille juurde käib kindlasti keeleoskus,” rääkis Ene Reedi. “Lisaks sellele on see hea näide sellest, kuidas kohalik mittetulundusühing aitab piirkonna arengule kaasa.”

Esimene avatud tund toimub 11.märtsil kell 18.00 Pühajärve Põhikoolis. Õpetajaks on Olga Alova. Esimeses tunnis moodustatakse grupid vastavalt osalejate keeleoskuse tasemele ning lepitakse kokku edasiste tundide toimumise ajad ja kohad. Eeldatavasti hakkavad tunnid toimuma 2 korda nädalas, kokku 20 tundi ning osalustasu on 50 EUR inimese kohta.

“MTÜ Pühajärve Haridusselts on üle 20 aasta otepäälastele pakkunud erinevaid koolitusi, inglise keele kursused toimuvad pidevalt, samuti on korraldatud keraamika ja kunstiringe. Huvi on tuntud fotograafia ja ka mitmete teiste koolituste vastu. Samuti korraldame igal kevadel seminare teemal Kool ja Kogukond. Oleme väga huvitatud koostööst kohalike ettevõtetega, et organiseerida just selliseid koolitusi, mille vastu on huvi ja vajadust” sõnas haridusseltsi juhatuse liige Solveig Raave

Lisaks vene ja inglise keele õppele on Pühajärve Haridusselts valmis korraldama nii ettevõttesiseseid kui ka avatud koolitusi klienditeenidusstandardite välja töötamisest ja juurutamisest ettevõttes. Soovijate olemasolul korraldatakse ka majutusettevõtetele puhastus- ja koristusvahendite ning õigete töövõtete kasutamise praktilisi koolitusi. Koolitajaks on pikaaegse praktilise töökogemusega (Estonia teater; Tallinna suurhotell Radisson SAS/Blu) koristustööde organiseerija ja õpetaja.

Huvi korral tuleb ühendust võtta Otepää Turismiinfokeskusega.

Eesti elanike kalatarbimine on hakanud suurenema

Eestlaste lemmikkala lõhe. Foto: Vikipeedia.

Täiskasvanud Eesti elanik sööb kala või kalatooteid tüüpiliselt kord nädalas ja tarbimissagedus on viimasel paaril aastal hakanud suurenema, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud kalatarbimise turu-uuringust.

Möödunud aastal sõi vähemalt paar korda kuus kala ja kalatooteid 77% täiskasvanud elanikest. Vähemalt korra nädalas sõid 2013. aastal kala või kalatooteid pooled tarbijad, 18% tarbijaist vähemalt paar korda nädalas, 27% tarbijaist paar korda kuus ja ülejäänud harvem või üldse mitte.

“Kala tarbimine hakkas jälle suurenema 2012. aastal, kui sissetulekute paranemisel suurenes ka teiste toiduainete tarbimine,” ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. “Kala tarbimist mõjutavad tugevasti rahalised võimalused.”

Hinnatundlikkusele vaatamata tarbivad vanemaealised kala rohkem kui noored ja lastega pered vähem kui lasteta pered. Kalale kulutati 2012. aastal keskmiselt 41 eurot pereliikme kohta, s.o 20% rohkem kui 2011. aastal. Kulutuste juurdekasvust pool tuli hinnatõusu arvelt, pool ostetud koguste suurenemisest.

Enim meeldib elanikele nii odavamast kui kallimast hinnaklassist värske kala. Värskest kalast eelistati 2013. aastal lõhet ja forelli, mida tarbis 85% elanikest ning räime ja kilu, mida tarbis 84% elanikest. Keskmise hinnaklassi värske kala sööjaid oli vähem (77% elanikest) ja seda süüakse harvem. Viimase kolme aastaga on tõusnud odava värske kala tarbimissagedus ja suurenenud kallima värske kala tarbijaskond.

Elanike lemmikkalaks on uuringu andmeil ülekaalukalt lõhe, millele järgnesid forell, räim ja heeringas.

Piirivalve piirab järvejääl liikumist

Üha soojenevate ilmadega on jää muutunud ohtlikult hapraks, mistõttu piirab piirivalve liikumist nii Peipsi, Pihkva kui Lämmijärve jääl.

Alates 6. märtsist keelab piirivalve ohtlikuks muutunud jääolude tõttu nii maastikusõidukitega kui ka jalgsi väljumise Lämmi- ja Pihkva järve jääle.

Alates 8. märtsist on lisaks keelatud minna maastikusõidukitega Peipsi järve jääle Tartu ja Jõgeva maakonna piires. Jätkuvalt lubatakse liikuda Peipsi jääl jalgsi Eesti Vabariigile kuuluval alal

Lõuna prefektuuri piirivalvekomissar Marek Klaus ütles, et kindlasti tuleks enne jääleminekut end põhjalikult piirkonna jääoludega kurssi viia.

“Õnnetusjuhtumite ennetamiseks tuleb jääleminek kordonis registreerida, sest vaid siis saavad piirivalvurid teid vahetult kurssi viia jääoludega ja vajadusel hädasolijale viivitamatult abi pakkuda,” selgitas ta.

Rakveres peetakse taas tasuta raamatu laata

16. märtsil, emakeelepäevajärgsel pühapäeval, vallutavad Rakvere spordikeskuse taas raamatud ja raamatuhuvilised – kell 11.00 avab uksed kuues tasuta raamatu laat.

Laadaline võib rahakoti rahulikult koju jätta, sest kõik laadal pakutav maksab 0 eurot ja 0 senti ning tingimisvõimalust ei ole!

Selleks, et laadal raamatuid jätkuks ja valikut oleks, on võimalik panustada igaühel. Küllap on meil kõigil kodus raamatuid, mida me ise enam ei vaja, kuid mida ära visata ka ei taha. Neid raamatuid võib aga vaja olla kellelgi teisel. Seetõttu kutsume inimesi üles tuulama oma raamaturiiulites, et sealt enesele mittevajalik välja sorteerida ja laadale tuua. Oluline pole mitte see, kas leiate sealt ühe raamatu või viis kotitäit, vaid see, et lugemist väärt raamatud taas kasutamist leiaks ja kellelegi rõõmu pakuks. Lisaks raamatutele võib tuua ka muid infokandjaid – heli- ja videosalvestisi, lauamänge ja muud sellist.

Selleks, et korraldajad jõuaksid kokkutoodud kirjavara sorteerida ja laudadele laotada, tuleb see kohale tuua enne laata. Raamatuid võtavad Lääne-Virumaa keskraamatukogu töötajad vastu kahel eelneval päeval – 14. ja 15. märtsil alates 10.00 – 20.00 Rakvere spordikeskuses. Loe edasi: Rakveres peetakse taas tasuta raamatu laata

Kohvik jagab Lastefondi toetuseks annetuse eest tassikooke

Esmaspäeval, 10. märtsil saab Tartus Tasku keskuses asuvast kohvikust Tassikoogid soetada endale 1-eurose annetuse eest maitsva koogikese, mille tavahind on 2 eurot. Heategevuskampaania tulu annetab kohvik SA TÜK Lastefondile puuetega lastele hoiukodu loomiseks.

Tassikoogid OÜ omanik Aljona Gorbatškova on seni olnud Lastefondi koostööpartner oma teise ettevõtte, kosmeetikatooteid vahendava OÜ Aravoniga ning on soovinud juba ammu siduda Lastefondiga ka Tassikooke. “Väga paljud on minult küsinud, miks ma seesugust heategevust teen. Minu soov oleks, et Eesti inimesed märkaksid enda ümber rohkem. Mõelge kui palju head on võimalik teha 1 euroga! Mõelge, kui igaüks meist ostab ühe 1-eurose koogi!” räägib ta. “Kuigi hetkel ei oska me annetussummat prognoosida, annab meie tiim endast kindlasti maksimumi, et kampaania õnnestuks ja saaksime võimalikult paljuga puuetega lapsi ning nende vanemaid aidata.”

Lastefondi tegevjuht Küllike Saar tõdeb, et selliste koostööpartnerite üle, kes ise järjest uute toetusettepanekutega välja tulevad, saab vaid heameelt tunda. “Võtmeisikuks on siin Aljona Gorbatškova, kes Geomar kehahooldustoodete maaletoojana teeb Lastefondiga juba varasemalt heategevuslikku koostööd, mille raames annetab igalt täissuuruses tootelt ühe euro Lastefondile. Lisaks on kohvik Tassikoogid aidanud korraldada ühe meie motivatsiooniürituse, kus koogikesed ja joogid olid fondi tublidele vabatahtlikele tasuta. Kusjuures algatus ja ideed on alati tulnud ettevõtja enda poolt.” täpsustab ta.

Puudega lastele hoiukodude loomine on SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaania, mille eesmärk on toetada sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning tugiteenuste pakkumist kogu perele. Esimene hoiukodu avatakse juba 17. märtsil SA Tartu Perekodus Käopesa.