Tartus koolitatakse matusekõnelejaid

Rahvakultuuri Keskus korraldab sel aastal järjekordse koolituse matusekorraldajatele ja leinakõnelejatele. Seekord on eesmärk leida uusi inimesi, eriti Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonnas, kuid oodatud on ka töötavad inimesed, kes soovivad ennast täiendada. Esimene koolituspäev toimub 11.märtsil Riia t 15, Tartu Maavalitsuse ruumides.

Matusekorraldaja töö eetilistest põhimõtetest ja suhtlemisest leinajatega räägib hingehoidja Naatan Haamer, matuse korraldamise tavadest Tallinna Matusebüroo direktor Toomas Daum.

Aastakümneid tagasi, mil matusekorraldusega tegelesid kohalikud tavandinõukogud, olid nende juurde koondunud ka leinatalituse läbiviijad. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist pole selle ala töötajatele korraldatud süsteemset väljaõpet ega täienduskoolitusi. Kolm aastat tagasi alustas Rahvakultuuri Keskus koolitustega matusekorraldajatele ja leinakõnelejatele, koolituspäevi on olnud kolm ja neist on osa võtnud selles valdkonnas töötavad inimesed.

Info ja registreerumine telefonil 6009291 ja www.rahvakultuur.ee / kursused ja registreerumine kuni 1. märtsini.

Maavanem arutas noortega nende suuremat kaasamist

NooredVõru maavanem Andres Kõiv arutas läinud reedel toimunud kohtumisel maakonna noortekogude esindajatega võimalusi nende suuremaks kaasamiseks neid puudutavate otsuste tegemisel.

Maavanema hinnangul on noored Võrumaa jaoks olulise väärtusega ressurss, nende kuulamine ja nende teotahte suunamine annab maakonna käekäigule kindlasti palju juurde.

“Võrumaa aktiivsed noored pakatavad energiast ja väga huvitavatest ideedest. Nad soovivad veelgi rohkem kui seni kaasa rääkida ja osaleda oma valla või linna tegemistes. See teadmine, et meil on noorte hulgas väga palju asjalikkust, teeb südame soojaks,” lausus Kõiv.

Maakonna noored kutsus kokku Võrumaa noortekogude koordineerija Peep Lill, kohtumise eesmärk oli jagada oma mõtteid ning tegevuste üle aru pidada.

Teemadena käsitleti noorte laiema kaasamise kõrval ka nende motivatsiooni osaleda noortevolikogude töös ning võimalusi nendeteadlikkust kasvatada.

Kohtumisel osalesid Võru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna spordi- ja noorsootöö peaspetsialist Peep Lill ja noortekogude esindajad Mailiis Potter (Sõmerpalu), Leesi Peedumäe, Kerli Pärnapuu (mõlemad Haanja), Kaidi Mahlapuu, Maris Kahri (Rõuge), Gertu Borodkina, Eliis Riivik (Antsla) ja Aira Udras (Võru linn).

Energiaettevõte Danpower tegi Võru lasteaedadele kingituse

Saksa energiaettevõte Danpower GmbH tegi Võru linna lasteaedadele 8000-eurose rahalise annetuse, annetades igale lasteaiale 2000 eurot.

Kingituse andsid linnapea Jüri Kaverile üle Danpoweri juhatuse liige Sven Schmieder, Baltikumi juht Kairi von Wolff ja eriprojektide juht Markus Süssmann vabariigi aastapäeval toimunud pidulikul kontsert-aktusel.

Sven Schmieder rääkis, et Danpower teeb Saksamaal igal aastal annetusi neile lasteaedadele ja koolidele, kelle soojusvarustaja ta on. “Me anname oma panuses, et laste ümbrust ilusamaks teha ning elamurajoone atraktiivsemaks muuta. Lapsed on meie tulevik. Nemad peavad jätkama seda, millega meie oleme alustanud,” ütles Schmieder, kelle kinnitusel on Danpower tulnud Võrru, et jääda. “Lasteaedade toetamine, olgu see siis mõne uue mänguasja ostmine või katuse parandamine, on minu arvates hea investeering.”

Danpower GmbH ostis Võru linna soojaettevõtte AS-i Võru Soojus 2012. aasta augustis, olles nüüd Võru linna soojusvarustaja. Danpower kuulub enamusosalusega kommunaalettevõttele Stadtwerke Hannover AG (enercity).

Danpower on keskmise suurusega saksa energiaettevõte ning varustab umbes 220 000 eluaset, avalikku asutust ja äriettevõtet soojaga. Ettevõttes töötab 350 inimest. Eelmistel aastatel keskenduti taastuvenergia projektidele ning antud valdkonda investeeriti rohkem kui 250 miljonit eurot. Ettevõttel on biogaasijaamad ning hakkepuidul töötavad jõujaamad. Rõhku pannakse ka sellele, et toodetud soojust kasutatakse efektiivselt. Eelmise aasta müügitulemus oli 152 miljonit eurot.

Tasuta raamatu laat paneb raamatud ringlema

TBL_7440
Fotomeenutus eelmise aasta laadast.

Emakeelepäevajärgsel pühapäeval, 17. märtsil, peetakse Rakveres juba viiendat aastat järjest “Tasuta raamatu laata”.

Laat avab raamatuhuvilistele uksed Rakvere spordikeskuses kell 11 ja sulgeb 15. “Tasuta raamatu laada” idee on korjata kokku ülearused raamatud ning anda neile võimalus leida uus lugeja.

Missugune saab olema raamatute valik ja kogus laadal, sõltub nendest inimestest, kes oma kasutuseta jäänud raamatud laadale toovad. Seetõttu kutsutakse kõiki üles sorteerima oma raamaturiiuleid või muid hoiupaiku ja vaatama, kas seal on neid raamatuid, mida ise enam ei vaja, kuid mis võivad huvi pakkuda kellelegi teisele. Raamatud palutakse tuua laada eel, 15. ja 16. märtsil Rakvere spordikeskusesse, Kastani pst 12. Tuua võib ka kõikvõimalikke muid infokandjaid – ajakirju, heli- ja videosalvestisi. Raamatuid võtavad kogu päeva jooksul (kell 10 – 21) vastu Lääne-Virumaa Keskraamatukogu töötajad. Kui juhtub, et on ära anda suurem kogus raamatuid, aga puudub transport, palutakse raamatukoguga ühendust võtta. Raamatuloovutajatele pannakse siiski südamele, et tegemist ei ole makulatuurikogumise aktsiooniga. Katkisi, määrdunud ja hallituskahjustusega raamatuid palutakse mitte tuua!  Loe edasi: Tasuta raamatu laat paneb raamatud ringlema

Võru linna aasta tegu on Võrumaa Toidukeskuse rajamine

EV 95 kontsert-aktus_Foto Jüri Kuusk
Võru linna tunnustuse saajad. Foto: Jüri Kuusk

Võru linnavalitsuse poolt väljakuulutatud konkursil “Võro liina tego 2012” hääletati lõppenud aasta suurimaks teoks Võrumaa Toidukeskuse rajamine.

Reedel, 22. veebruaril kultuurimajas Kannel aset leidnud Võru linnavolikogu esimehe ja linnapea Eesti
Vabariigi 95. aastapäeva kontsert-aktusel kuulutati välja Võru linnas eelmisel aastal enim silmapaistnud tegu – “Võro liina tego 2012”. Linlaste seas Võru Linna Lehe ja linnavalitsuse veebilehe vahendusel läbiviidud küsitlus näitas, et hääletanutele meeldis enim VõrumaaToidukeskuse rajamine.

Võrumaa Toidukeskus avas oma uksed 2012. aasta novembrikuus. Uhiuues poes Võru kesklinnas Katariina alleel on südameasjaks võetud põhimõte, et võrulane peab oma toidu kätte saama otse tootjalt ja võimalikult värskena. Võrumaa Toidukeskuse maja teisel korrusel paikneb avar söögisaal, mida kaunistab Navitrolla seinamaal. Kaks väiksemat saali on mõeldud konverentside ja pidude korraldamiseks. Mõnusasti saab aega veeta hubases kohvikus, mille terrassilt avaneb vaade Katariina alleele. Huvitava arhitektuurilise lahendusega Võrumaa Toidukeskuse maja on pälvinud tähelepanu üle-eestilisel konkursil “Aasta puitehitis”.  Loe edasi: Võru linna aasta tegu on Võrumaa Toidukeskuse rajamine

Hiidlased näevad Eesti uusimat mängufilmi juba nädal peale esilinastust

Kõikide Hiiumaa kinosõprade meeleheaks toimub 2. märtsil juba teistkordselt Filmiklubi kultuuriõhtu, mis ühendab väärtfilmielamused kinosaalist meeleoluka õhtupoolikuga Villa Loona kohvikus.

Filmiklubi on sel korral Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva ja Eesti Filmi 100. juubeli lainel ning toob hiidlasteni Hardi Volmeri värskeima mängufilmi “Elavad pildid”, mille esilinastus suurel ekraanil vaid nädalapäevad enne Hiiumaale jõudmist.

Filmiklubi on kord kuus toimuv kultuurisündmus, mis ühendab endas Kärdla Kultuurikeskuse kinosaalis filmi vaatamist ja hilisemat koosviibimist hubases Villa Loona kohvikus. Sündmus on mõeldud kõikidele filmisõpradele, kes peavad lugu väärtfilmidest ja heast seltskonnast.

Märtsikuu Filmiklubi valik langes Hardi Volmeri uusimale mängufilmile “Elavad pildid” seoses Eesti Vabariigi 95. sünnipäevaga, mille eel filmi esilinastus toimus. Ajalooline draama «Elavad pildid» näitab ühe maja elanike lugu läbi 20. sajandi, portreteerides iga ajastut sellele omases filmistiilis. Volmeri sõnul on tegu selles mõttes ainulaadse linateosega, et maailmas pole teada ühtegi teist mängufilmi, milles oleks kasutatud läbi sajandi kulgevat ajastuomast filmistilistikat.

“Sedalaadi film peaks olema nagu sõit Ameerika mägedel, et vahepeal võtab südame alt külmaks, siis paneb rõkkama ja kiljuma ning lõpuks poetad pisara, sest see on hää,” kirjutas Hardi Volmer Postimehes.  Loe edasi: Hiidlased näevad Eesti uusimat mängufilmi juba nädal peale esilinastust

Päästekomando alles jäämist Palamusele peeti Jõgevamaa aasta teo vääriliseks

Foto: palamuserk.blogspot.com
Foto: palamuserk.blogspot.com

Palamuse vabatahtliku päästekomando moodustamine kui Jõgevamaa aasta tegu 2012 kuulutakse pidulikult välja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi ja Jõgevamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe Toivo Tõnsoni Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

MTÜ Palamuse Pritsumehed vabatahtlik päästekomando loodi pärast piirkonna riikliku komando sulgemist.

Priitahtlike päästjate eestvedaja Margus Kaasik ütles, et komando moodustamisest teatati Palamusele ja selle ümbrusesse üles riputatud kuulutustel.

“Algul tagasihoidlikuna tundunud liikmeks tulemise huvi hakkas järjest kasvama,” meenutas Kaasik.” Praegu koosneb komando 30 liikmest, kellest kahel kolmandikul on varasem kutselise päästja kogemus või väljaõpe. Vabatahtlikutena alustanud õpivad oskuslikku ja ohutut tegutsemist koolitustel.”

Kaasiku sõnul jõuavad vabatahtlikud Palamuse vallas õnnetuspaikadesse esimesena. Vajadusel sõidetakse tulekahjusid taltsutama ka Jõgeva ja Tabivere valda ning ka teistesse Jõgevamaa piirkonadesse. Esimene väjakutse oli Pikkjärvele, kus põles kuur, mille kohalikud noored olid omaalgatuslikult kooskäimiskohaks kohandanud.

Palamuse Pritsumeeste “residentsiks” on kunagine majandi elektrikutehoone, milles asus ka riiklik päästekomando. Seal on ööpäev ringi valves üks päästjatest. Häireteate korral informeerib ta meeskonnakaaslasi ning kutsub nad kodudest või mujalt sündmuspaigale kaasa. Loe edasi: Päästekomando alles jäämist Palamusele peeti Jõgevamaa aasta teo vääriliseks

Väike-Maarja seltsimajas näeb filmi “Liiliarist”

Vabariigi juubelil näitab Väike-Maarja seltsimaja suurimat naisorganisatsiooni tutvustavat dokumentaalfilmi ” Liiliarist”.”Liiliaristi” saab tasuta näha Väike-Maarja seltsimajas kell 13.00 algava kontsertaktuse lõpus.

44 minuti pikkune film, mille režissöör ja toimetaja on Erik Boltowski, annab põgusa ülevaate Naiskodukaitse ajaloost, tänapäevastest tegevusaladest ning liikmeskonna mõttelaadist.

Film kajastab mitmeid Naiskodukaitse 80. juubeliaastal toimunud sündmusi, muuhulgas naiskodukaitsjatest tuletoojate vastutusrikkaid hetki Võidupüha paraadil ning naisvõistkonna pingutusi Erna retke läbimisel. Lisaks on kasutatud ajaloolisi kaadreid Naiskodukaitse ennesõjaaegsetest kogunemistest ning intervjuusid mitmete organisatsiooni jaoks oluliste inimestega.

Selle ühtsete eesmärkide nimel tegutseva organisatsiooni liikmete eripalgelisus avaneb läbi kahe portreteeritava, Järva ringkonna esinaise Maire Arro ning Tartu ringkonna liikme Kristiina Karu, tegemiste ja mõttemaailma.

Naiskodukaitse on 1927. aastal loodud ülemaaline vabatahtlik naisorganisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse läbi Kaitseliidu toetamise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise. 2012. aasta lõpu seisuga kuulub Naiskodukaitsesse üle 1800 liikme.

„Noored Euroopa metsades” registreerimise tähtaeg läheneb

Juba kolmandat korda toimuv rahvusvaheline võistlus „Noored Euroopa metsades” ootab 13. – 19. aastaseid õpilasi osa võtma metsandusteemalisest viktoriinist. Registreerimine on avatud 25. veebruarini.

Kas tead, milline Euroopa riik on kõige metsasem? Või mis on metsade roll mägedes? Euroopa on küll väike, kuid väga mitmekesiste metsadega maailmajagu. Võistlus annab õpilastele võimaluse õppida loodust lähemalt tundma – metsade elurikkust, jahindust, majandamisviise ja kaitsealasid, mis kõik on tihedalt seotud kohalike elanike ja Euroopa pika ajalooga.

Kevadel toimub samalaadne viktoriin 11-s Euroopa riigis, selgitades välja iga riigi nupukaim võistkond. 2-3-liikmeline tiim sõidab koos juhendajaga esindama kodumaad Portugali, septembris 2013. Eestis leitakse esindusvõistkond kaheosalise võistluse tulemusena: 6. märtsil üle Eestilise viktoriini käigus selgub 15 edukaimat tiimi, kes 25. märtsil viktoriini ja ettekande suurima punktisumma tulemusena reisi Portugali ette võtavad.

Käesoleval aastal on võistlus inglisekeelne. Nii on osalejad paremini ette valmistatud rahvusvaheliseks lõppvõistluseks. Samuti on see heaks võimaluseks põimida keeleõpet loodusõppega.

Info, registreerimine ja juhend www.metsainfo.ee
Võistluse abimaterjalid ypef.weebly.com
Eesti vooru läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kristi Teppo, Eesti Metsaseltsi metsandushariduse koordinaator

Elva linna aukodanikuks valiti Eesti kirjakeele uurija Jaak Peebo

Elva linnapea Toomas Järveoja ja linnavolikogu esimees Leelo Suidt tunnustavad 24. veebruaril, Eesti Vabariigi 95. aastapäeva aktusel Elva linna aukodaniku tiitliga Lõuna-Eesti kirjakeele uurijat Jaak Peebot.

Elva linna teenetemärgiga tunnustatakse Elva Noorkotkaste organisatsiooni asutajat ja Kaitseliidu auliiget Ernst Raistet. Kultuuripreemia “Elva Täht” antakse Elva Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja koorijuhile Ehtel Kuldvere-Ventile. Elva noortepreemia pälvib tubli ja aktiivne Elva noor Mihkel Kuuskvere.

Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsertaktus toimub 24. veebruaril kell 15, Elva Gümnaasiumi aulas, Tartu mnt 3, millele järgneb Elva linnavolikogu esimehe ja linnapea vastuvõtt (kutsetega).

Iseseisvuspäev kui miilitsate ja punkarite laulupidu

Einar Eiland,
kodanik

Kui ennem lõid inimesed brände, siis nüüd loovad brändid inimesi. Tänaseks on  tekkinud erinevaid käitumisstereotüüpe niivõrd palju, et inimesed ei jaksa neid enam tarbida. Olgu selleks kas poliitikud, poliitilised platvormid, pensionisammaste müük või SMS-laenud. Oleme loonud tarbimisühiskonna, mis eksisteerib kui hipodroom, kus teleekraanilt saame näha lakeide, kaskadööride ja džokide  võiduajamisi ja kus aeg-ajalt keegi ennast võitjana võib tunda.

Selle tarbijana jääb inimestele vaid valik – kelle poolt olla ja teha panus, et võitjaga samastuda. See palagan aktiviseerub just riigipühadel, sest see võimaldab võimu prioriteete rahva identiteediga paremini asendada ehk teisisõnu olla rahvale müüdavam. Selle ühiskonna valuutaks on tähelepanu. Sellega määravad inimesed võitja. Aga mille nimel või mis on selle põhjuseks, ei kuulu enam arutelu alla, sest tähtsad on panused mitte arutelud. Tulemusena vastandatakse poliitika elu ja mõtlemisvõimega. Nagu näha on see õnnestunud, sest meile kinnitatakse igapäevaselt, et meie ühiskondlikud probleemid on paratamatus.

Nagu turureeglid meile ütlevad, siis selleks, et paremini müüa, peab oskama rünnata enda turukonkurente. Kaasvaraks oleme saanud kodusõja kõikidel ühiskonna tasemetel. Lahinguedu mõõdupuuks on aga  majanduslik efektiivsus, kus eelarve kaudu on pandud tuletõrjujad konkureerima arstidega, arstid õpetajatega, linnad maapiirkondadega, autod bussidega, bussiettevõtted elektrirongidega, ministeeriumid kohalike omavalitsustega Reformierakond Keskerakonnaga jne.

Loe edasi: Iseseisvuspäev kui miilitsate ja punkarite laulupidu

Rakvere Gümnaasium austas Eesti iseseisvuse eest langenuid kooliõpilasi ja õpetajaid

rg 2Sajaaastane Rakvere Gümnaasium tähistas täna vabariigi aastapäeva kogu 800-liikmelise koolipere rongkäiguga Vabadussõja ausamba juurde, et avaldada austust Eesti iseseisvuse eest võidelnutele ning Vabadussõjas langenud Rakvere Gümnaasiumi kooliõpilastele ja õpetajatele.

Rakvere Gümnaasiumi direktori Aivar Pardi sõnul on Rakvere Gümnaasiumil kujunenud traditsiooniks tähistada enne vabariigi aastapäeva viimasel koolipäeval aktustega vabariigi sünnipäeva ning pärast aktusi viia kogu kooliga Vabadussõja ausambale lillepärg mälestamaks Eesti iseseisvuse eest langenud Rakvere gümnaasiumi kooliõpilasi ja õpetajaid.

“Rakvere Gümnaasiumi peaukse kõrval seisval mustal marmortahvlil on kuldsete tähtedega kirjas nende meie kooli õpetajate ja õpilaste nimed, kes andsid elu Eesti vabaduse eest. Nende kivisse raiutud kuue nime kaudu meenutavad nad kõiki 87 õppursõdurit, kes ei pidanud raskel ajal paljuks minna oma riiki ja vabadust kaitsma.”

Rindel, kooliõpilaste roodus ja mitmes tagalaüksuses võttis Vabadussõjast osa kokku 87 Rakvere poeglaste gümnaasiumi õpilast. Neist langes kolm, paljud said haavata ja mitu suri pärast sõda sõjaväljal saadud haavade ja haiguste tagajärjel. Punaste veretööde ohvriks langesid tol ajal üks õpetaja ja kaks õpilast.
Loe edasi: Rakvere Gümnaasium austas Eesti iseseisvuse eest langenuid kooliõpilasi ja õpetajaid

Meeldejääv kohtumine Meremäe raamatukogus

Kohtumine Meremäe raamatukogus.
Kohtumine Meremäe raamatukogus.

21. veebruaril olid Meremäe raamatukogu kõige tähtsamateks külalisteks siinse lasteaia mudilased koos oma õpetajatega. Seekordne jutu- ja lugemisetund oli pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale. Meeleolu oli elev ja pidulik, sest lisaks tavapärasele uute ja huvitavate raamatutega tutvumisele leidis aset ka kohtumine vallavanem Rein Järvelillega.

See oli lapsesõbralik, lihtne ja südamlik jutuajamine, milles meie väikesed vallakodanikud säravail silmil kaasa lõid. Lapsed tänasid külalist H.Haraku südamliku luuletusega “Ainult siin”.

Veel õhtulgi meenutanud lapsed kodudes, kuidas nad käisid raamatukogus kohtumas valla kõige tähtsama mehega ning kuidas nad on uhked, et elavad just Meremäe vallas. Mainimata ei jäetud sedagi, et pühapäeval, 24. veebruaril on meie kõigi pidupäev ja hakkame torti sööma.

Anni Lahe,

Meremäe raamatukogu juhataja

Kutse ohtlike jäätmete teemalisele seminarile

4_lampLugupeetud õpetajad, keskkonnahariduskeskuste töötajad ja teised huvilised, kes puutuvad igapäevatöös kokku ohtlike jäätmetega!

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub kõiki huvilisi seminarile „Kuidas toimida ohtlike jäätmetega? Veebipõhine õppematerjalide kogu“. Seminaril kõneldakse ohtlike jäätmete teemal ning tutvustatakse projekti „Ohtlike jäätmete õppemoodul“ raames koostatud õppematerjale.

Seminar toimub neljapäeval 28. veebruaril 2013 Tartus hotell Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2) Petersoni saalis. Seminar kestab kell 12.30 – 15.30 ja on osalejatele tasuta.

Seminarile saab registreeruda kuni esmaspäevani 25. veebruarini!

Projekti „Ohtlike jäätmete õppemoodul“ käigus koostati veebipõhine õppematerjalide kogu ohtlike jäätmete teemal. Õppemoodul sisaldab informatiivset materjali, videoklippe, tööpakette õpetajatele ning mitmesuguseid muid materjale e-õppeks ning klassitundides kasutamiseks. Lisainfot projekti kohta leiab siit ja SIIT!

Seminari päevakava:

12.30-13.00 registreerumine, tervituskohv
13.00- 13.15 sissejuhatus ja projektitutvustus (Mirjam Burget, Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Jari Heiskanen, SYKLI keskkonnakool)
13.15-13.25 projektitulemuste avalikustamine Lätis (Ilona Roja, Ideja)
13.25-13.40 jäätmekäitluse teemaline koolitus (Taru Uotila, SYKLI keskkonnakool)
13.40-14.00 patareide taastöötlemine (Jarmo Pudas, AkkuSer)
14.00-14.30 patareide tagasivõtusüsteem Eestis (Margus Vetsa, EES-Ringlus)
14.30-15.00 ohtlike jäätmete käitlemine (Moonika Lipping, Epler & Lorenz)
15.00-15.30 lõuna (seminari lõpp)

Seminar on eesti ja inglise keeles.
Seminari toetavad Nordplus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kohtumiseni seminaril!

Lisainfo: Mirjam Burget, tel 5343 2408, mirjam.burget@teec.ee

Paunvere Laat ja Väljanäitus saab rahuvusvaheliste majanduskontaktide sõlmimispaigaks

Palamuse LeedusJõgeva Maavalitsuse ja Palamuse Vallavalitsuse ühisdelegatsiooni visiidil Leedus asuva sõprus- ja koostööpiirkonda Kaišiadoryse rajooni lepiti kokku sealsete ettevõtete osalemises tänavusel Paunvere Väljanäitusel ja Laadal.

Palamuse vallavanem Urmas Asteli sõnul peetakse mõttekaks kutsuda Paunvere Väljanäitusele ja Laadale lisaks kultuuritegijatele ka valla ja maakonna sõpruspiirkondade ettevõtjaid. “Eesmärk on pakkuda nendele võimalust Jõgevamaa firmade külastamiseks, nende juhtidega kohtumiseks ning majandussidemete loomiseks. “Nii oleksid Paunvere Väljanäitusele ja Laadale oodatud ettevõtted Leedust Kaišiadoryse ja ka Lätist Cesise rajoonist, kellega meil samuti pikaajalised koostöö suhted.” Astel märkis, et kaasa aidates selliste kontaktide tekkimisele saab omavalitsus anda oma panuse kohaliku ettevõtluse edendamiseks. “On oluline, et Palamusel toimuvale suursündmusele tuleksid ennekõike need Leedu ettevõtted, kes huvituvad eestimaisest toodangust ja teenustest,” ütles maavanem Viktor Svjatõšev, kes oli Kaišiadoryses viibinud Jõgeva maakonna ja Palamuse valla ühise delegatsiooni juht. “Ehk võiks kohtumised ja võimalikud ettevõtlussuhete loomised välismaa firmadega toimuda päev enne Paunvere Laata ja Väljanäitust,” arvas ta.

Loe edasi: Paunvere Laat ja Väljanäitus saab rahuvusvaheliste majanduskontaktide sõlmimispaigaks

Kolmapäeval on Toomased Tiigi seltsimajas

Toomas Valk musitseerimas libliklõõtsal koos poja Mõtusega Obinitsa Seto seltsimajas 9. oktoobril 2012 Setomaa sünni- ja lipupäeval. Foto: Meel Valk.

Tartu tantsuklubi: Toomased
Kolmapäev, 27. veebruar 2013 kell 20-24
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Seekord on Tartu tantsuklubis lava Lõuna-Eestist pärit noorte meeste päralt, keda ühendab peale sama eesnime veel sügav huvi lõõtspilli- ja karmoškamängu vastu. Kõik Tartu tantsuklubisse kutsutud Toomased on tuntud lõõtspilli- ja karmoškamängijad, kes on aastaid tantsuklubides musitseerinud ja omandanud vilumuse tantsuks mängimisel ning mitmekülgse repertuaari. Lisaks publiku poolehoiule on need Toomased korduvalt pälvinud tunnustuse ja võitnud preemiaid mitmesugustelt rahvamuusikute võistumängimistelt. Tantsuks mängivad Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill, karmoška), Toomas Oks (eesti lõõtspill, karmoška) ja Toomas Valk (libliklõõts, karmoška). Tantsuklubis mängitakse peamiselt rahvatantse Lõuna-Eestist ja Toomaste lemmiktantse võõrsilt.
Vahepeal on lava teiste kohalolevate rahvamuusikute päralt.

Tantsuklubisse on osalema oodatud rahvamuusikasõbrad, kes peavad lugu heast pillimängust ja soovivad rahvatantse tantsida.
Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Maaelu arengukava juhtkomisjon arutas maamajanduse mitmekesistamist

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon arutas tänasel istungil maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetamist mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Elavaimat arutelu tekitasid toetatava ettevõtte vanus ja toetuse maksimaalne summa.

Tegemist on meetmega, mille eesmärk on maaettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine ning seeläbi maapiirkonnas püsiva majandusliku baasi ja töökohtade loomine. Toetuse saajateks on planeeritud põllumajandustootjad ning mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad. Ettevõtete vanuseks on esialgu välja pakutud kolm aastat, et tagada meetme kaudu juba tegutsevate ettevõtete tegevuse mitmekesistamise toetamine.

“Erinevad uuringud näitavad, et tuge arenemiseks ning tegevusvaldkonna mitmekesistamiseks vajavad ettevõtted 3-5 aasta vanuselt ehk siis räägime selle meetmega tegutseva ettevõtte tegevuse mitmekesistamise toetamisest, mitte stardiabist,” rääkis toetusmeetme esialgset lahendust tutvustanud maaettevõtluse büroo juhataja Ülle Puusta. “Hiljuti valminud maaettevõtluse uuring näitas ka, et mikroettevõtjad kavandavad järgmistel aastatel eelkõige investeerida masinatesse ja seadmetesse, mille puhul investeeringuvajadus jääb 100 000 euro piiridesse.”

Ettevõtte vanus ja toetuse maksimaalne summa perioodi kohta tekitasid juhtkomisjonis ka kõige elavamat arutelu ning tehti ettepanekuid ettevõtte vanuse piir 36 kuult allapoole tuua ja toetuse maksimaalset summat tõsta. Küll aga tõdeti, et ettevõtte tegutsemine peaks olema tõendatud vähemalt ühe majandusaasta aruandega.

“Me peame vaatama, et erinevad meetmed ei hakkaks üksteist dubleerima. Päris uute ettevõtete loomiseks on olemas muid starditoetusi, samuti on nii praegu kui ka uude maaelu arengukavasse ette nähtud omaette starditoetus noortele põllumajandustootjatele,” sõnas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Toetus sai juhtkomisjonilt põhimõttelise heakskiidu, kuid arutelu toetuse täpsemate tingimuste üle jätkab eraldi töögrupis, kus otsitakse keskteed erinevate soovide ja vajaduste vahel. Samuti ootab põllumajandusministeerium arvamusi ja ettepanekuid kirjalikult.

Tänane maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjoni istung on järjekorras kümnes ning kokku on läbi arutatud 16 toetusmeedet, järgnevates juhtkomisjonides tuleb arutlusele veel 9. Maaelu arengukava 2014-2020 jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse käesoleva aasta aprillis ning vastu võtmiseks uuesti sügisel. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.

Lisainfot Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 koostamisest leiab Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

Tähetants Sänna Kultuurimõisas

Tähetants on miski, mis toimub kogu aeg sinu sees ja sinu ümber. Põhimõtteliselt on see meie loomulik olek, paratamatu vabaduse aktsepteerimine. Nagu liiguvad, säravad, plahvatavad, surevad ja sünnivad tähed, teeme seda ka meie, kes me oleme loodud tähetolmust. Tähetants on liikumine harmoonias laiema tervikuga. See aitab avardada maailmatunnetust ja kogeda oma kohta universumis.

Laupäeval, 23. veebruaril tantsime Sänna Kultuurimõisas 5 rütmi tantsu (Tähetantsu) kell 15. Sel korral oleme vahelduse mõttes sini-valge-ruudulise-põrandaga saalis ning naudime selle ruumi omapära erilise lisana meie tantsus.

Tähetants on suurepärane võimalus võtta endale nädalas üks päev, kus olla vaba piiravatest kammitsatest, et tantsida, pööramata tähelepanu õigetele/valedele sammudele, lihtsalt vabalt ja orgaaniliselt järgnedes muusikale. Vaba tants lõõgastab, vabastab pingetest keha ja meele, julgustab seiklusrikkale rännakule iseenda sees, et (taas)avastada ennast oma eheduses, kauniduses ja tarkuses.

Eelnev tantsukogemus ei ole vajalik, kõik on igaühe sees juba olemas. Tähetantsus ei ole õigeid ega valesid valikuid, seal ei ole kritiseerijaid ja tänitajaid, kuidas oleks parem teha; tähetantsus pole ruumi klatšile ega kiusule, seal on ainult rõõm täiel rinnal elamisest (koos kurbuse, viha ja kõige muuga); tänulikkus, et oleme koos siin ja praegu.

Kokku kestab tants umbes poolteist tundi. Pane selga mugavad riided, soovi korral võid olla kleidis/seelikus, tantsime sokkides või paljajalu. Kultuurimõisa suures saalis (soe on).

Tasu 2 eurot.

 

Sänna Kultuurimõis

Missos alustab kodanikukino

Sel nädalal alustab Misso Rahvamajas tegevust kodanikukino – reedel, 22. veebruaril kell 19 linastub Hardi Volmeri verivärske ajalooline armastusfilm “Elavad pildid”. Filmis lööb kaasa Eesti näitlejate paremik: Ita Ever, Aarne Üksküla, Anu Lamp, Tõnu Oja jt.

Kodanikukino on MTÜ Kinobuss algatusel sündinud ettevõtmine, millega soovitakse koos kohalike aktiivsete kodanike ja vabaühendustega taaselustada filmikultuuri ning tuua rahvusvahelisi ja Eesti väärtfilme ka väikestesse maakohtadesse. Misso kodanikukino käimalükkaja Paul Nurme: “Plaanime Missos filme näidata esialgu korra kuus. Tahame häid filmielamusi pakkuda ka Eestimaa kõige kaugemas nukas.”

Suveperioodiks kolib Misso valla kodanikukino punkt Tsiistresse, kus uksed avab Tsiistre linamuuseumi suvekino. Suvekino filmiprogramm toob Eesti kagunurka valiku kino Sõprus väärtfilmidest.

Kodanikukino Missos toimub koostöös Prastuli Seltsiga ja PRIA Leader-meetme toel.

 

 

Filmi “Elavad pildid” treiler:

Vaata ka: www.misso.ee, www.linamuuseum.ee

RMK puhke- ja kaitsealasid külastati mullu 1,6 miljonit korda

RMK seireandmed näitavad, et möödunud aastal külastati RMK poolt hallatavaid puhke- ja kaisealasid 1,6 miljonil korral. Kasvanud on inimeste rahulolu seal pakutavate teenuste ja rajatistega, selgus Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitlusest.

Riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastati eelmise aasta jooksul 1,6 miljonit korda, mis on aasta varasemaga võrreldes ligi 80 000 külastuskorra rohkem. RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul olid külastatuimad kohad Tallinna, Nõva ja Peipsi põhjaranniku puhkealad ning Lahemaa rahvuspark.

Lisaks selgus uuringust, et RMK puhkealad on hästi tuntud – neist on teadlik 83% inimestest.

RMK loob looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi riigimetsa puhkealadel viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal. Lisainfo kõikidest võimalustest www.loodusegakoos.ee.

Parõmba võro keele tundja koolinoorõ omma teedä

Minevä nädäli saiva  olümpiaadil «Ütski tark ei sata taivast» selges kõgõ parõmba võro keele tundja koolinoorõ. Võitja omma Hollasõ Anett Võro Kreutzwaldi kooli 11. klassist ja Rahmani Hebo Osola kooli 8. klassist.

Olümpiaadilõ kutsuti veebiviktoriinil «Ütski tark ei sata taivast» kõgõ inämb punktõ saanu opilasõ. Tulli 13 opilast 11. klassist  ja  15 opilast 8. klassist.

Edimädse kolmõ hulgan olli vanõmban vannusõrühmän viil  Ravva Madli-Greete (Vahtsõliina gümnaasium) ja Ilvese Merli (Võro Kreutzwaldi gümnaaasium, VKG). Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Kikka Liis (VKG) ja kolmanda kotussõ Vodi Ilmar (Haani kuul).

Tiidmiisivõigõlusõ pääteema oll’  seo aasta Põlva kihlkund. Tull’ teedä kihlkunna kuulsambit kotussit ja inemiisi.

Pääle seo tull’ võrokeelitsest jutust arvu saia ja pisokõnõ eesti keelest võro kiilde kah panda. Küsüti tuud kah, midä piässi tegema, et võro kiil alalõ jäässi. Opilasõ löüdse ütel’ meelel, et võro keele oppust pidänü koolin inämb olõma ku parhilla.

Viktoriini «Ütski tark ei sata taivast» kõrraldas Võro instituut 2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.

Kaarel Saha preemia saavad Evald Kampus ja Paavo Nõgene

Kaarel Saha preemia tänavused laureaadid on teatriloolane Evald Kampus ning endine Vanemuise teatri direktor Paavo Nõgene. Preemiad antakse üle reedel, 22. veebruaril Vanemuise väikeses majas draamalavastuse “Paplid tuules” esietendusel, üleandjaiks Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson.

Saha-nimeline eraalgatuslik preemia on mõeldud teatri etendusi teenindavale ja lavastusi ettevalmistavale töötajaskonnale­. Traditsiooniliselt antakse igal aastal välja kaks preemiat: üks on Vanemuise teenekale töötajale, teine läheb väljapoole Vanemuist. Loe edasi: Kaarel Saha preemia saavad Evald Kampus ja Paavo Nõgene

Rõuge vald jagas aunimetusi

Aasta tulevikulootus 2012 - Risto Kööts.Tegemist on tubli Sänna kandi noorega, kes juba Rõuge põhikoolis õppides paistis silma imelise lauluoskuse ja hea võru keele tundmisega. Foto: Jaanus Mark
Aasta tulevikulootus 2012 – Risto Kööts.Tegemist on tubli Sänna kandi noorega, kes juba Rõuge põhikoolis õppides paistis silma imelise lauluoskuse ja hea võru keele tundmisega. Foto: Jaanus Mark

Eile tähistati Rõuge rahvamajas Eesti Vabariigi 95. aastapäeva kontsert-aktusega. Vallavanem Tiit Toots ja volikogu esimees Jaak Pächter andsid kätte 2012. aasta Rõuge valla aunimetused, millele eelnes Rõuge segakoori kontsert.

Tänavused tiitlisaajad on:

Aasta tegu – Olaf Hermani poolne panus Viitina küla arengusse. Ennekõike miljööväärtusliku mõisaaegse võimsa maakivihoone lagunemisest päästmise ning taastamise eest Viitinas. Nüüdsest püüab korrastatud ümbrusega hoone oma asukohaga pilke Viitinasse sissesõidul ja külast lahkudes.

Aasta kohaliku elu edendaja – Vivian Helekivi on panustanud oma vabatahtliku tööga Rõuge valla arengusse, tegusa projektikirjutajana algatanud ja vedanud mitmeid projekte, sealhulgas kuus viimast aastat valla traditsioonilist suurüritust Sänna Laat. Osaleb aktiivselt mitme Rõuge vallavolikogu komisjoni töös. Möödunud aastal said just tema eestvõtmisel uue hingamise naiste ja tütarlaste korvpallitreeningud Rõuges. Entusiastlik tiitlisaaja laulab ja mängib pilli, on Rõuge segakoori president ning lööb kaasa Rõuge Põhikooli hoolekogus ja Sänna Külakogus. Ta on hea huumorimeelega väsimatu ideede generaator ning sportlik ja eeskujulik pereema, kelle peres kasvab kolm tublit last.

Kauni sündmuse peakorraldajad Riina ja Ive. Foto: Jaanus Mark
Kauni sündmuse peakorraldajad Riina ja Ive. Foto: Jaanus Mark

Aasta kultuurielu edendaja – MTÜ Helikoor. Aasta kultuurielu edendajaks sai vabaühendus, kelle missiooniks on tõsta Rõuge tuntust, samaegselt tunnustades seda kodukohana. Samuti kohalike inimeste kaasamine piirkonna arendamisse, kultuurisündmuste mitmekesistamine, erinevate põlvkondade ühendamine ning traditsioonide ja väärtuste teadvustamine.

Aasta hariduselu edendaja – Rõuge Põhikooli hoolekogu. Mitme aasta pikkuse aktiivse hoolekogu töö tulemusena on Rõuge Põhikooli jaoks välja töötatud koolivorm. Koolivormi kasutuselevõttu toetasid Rõuge valla aukodanik hr Alexander von Samson ja Kohaliku Omaalgatuse programm.

Aasta sportlane – Kail Piho. Aasta sportlaseks valitud noormees alustas sporditreeninguid juba 5 – aastaselt. Praegu Eesti kahevõistluse koondisse kuuludes võistleb edasipüüdlik sportlane maailmakarika etappidel, tuues võõrsil tuntust Rõuge vallale. Karjääri esimesed maailmakarika sarja punktid said teenitud 2012. aasta veebruaris Tšehhimaal Liberecis ning edasi kulges aasta juba tõusvas joones. Maailmakarikasarjas tema hetke parim – 16.koht – sai saavutatud eelmise aasta novembris Norras Lillehammeris toimunud võistlusel. Varasemate aastate saavutustest on ette näidata head kohad Juunioride maailmameistrivõistlustel, Põhjamaade noortemeistrivõistlustel ning esikohad Eesti meistrivõistlustel oma vanuseklassis.

Aasta tulevikulootus – Risto Kööts. Tegemist on tubli Sänna kandi noorega, kes juba Rõuge põhikoolis õppides paistis silma imelise lauluoskuse ja hea võru keele tundmisega. Lauldes praegu Kreutzwaldi Gümnaasiumi segakooris pälvis ta eelmisel aastal Võrumaa Laulukaruselli võistlusel eripreemia isikupärase esituse eest. Ta on silmapaistev oma õpingutes ja kultuuri tundmises, millest annab aimu eelmisel aastal vastu võetud Kreutzwaldi stipendium, mis antakse ühele tublile gümnasistile. Maakonna ühe parima võru keele ja kultuuri tundjana on ta pälvinud esikoha Võru Instituudi võistlusel “Ütski tark ei sata taivast”. Ta on aktiivne valla kultuurielus kaasalööja, olles Rõuge segakoori laulja ja Sänna segarahvatantsu rühma “Käsikäes” tantsija.

Aunimetuste kätteandmise järel esinesid Indrek Kalda ja Toomas Lunge kontsertkavaga “Lugusid ja laule laiast ilmast”.

Virumaa muuseumide mälumängu võitis Rakvere linna võistkond

lv võistkondSA Virumaa Muuseumid korraldatud Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud mälumängu võitis taas Rakvere Linnavalitsuse võistkond, kes edestas Lääne-Viru Maavalitsuse ja Rakvere Gümnaasiumi võistkonda “Kill änd kill õgen”.

Virumaa Muuseumid oli koostanud 30 küsimust Eesti Vabariigi ajaloo kohta, mis käsitlesid Eesti Vabariigi ajalugu alates selle sünnist kuni tänapäevani. Osalema tuli 14 kolmeliikmelist võistkonda üle Lääne-Virumaa. Võitjale pani Virumaa Muuseumid välja reisi Stockholmi ja Kuningliku relvamuuseumi külastuse.

Võitja võistkond tegi kena žesti ja kinkis auhinnareisi parimale koolile, Rakvere Gümnaasiumi võistkonnale, kuhu kuulusid Mihkel Veski, Rait Vetik ja Kristo Palo.Rakvere Linnavalitsuse võistkonda kuulusid Urmas Tamm, Marti Kuusik ja Jaanus Nurmoja.

Hilje Pakkanen