Aasta: 2013
Otepää mälumängurid saavutasid vabariiklikul võistlusel teise koha

Otepää mälumängu võistkond saavutas 9.märtsil Paides peetud vabariiklikul linnade-valdade vahelisel mälumänguturniiril Maakilb auväärse teise koha. Otepää mälumänguvõistkonnas osales neli liiget – Otepää linnaraamatukogu juhataja Kaido Mägi, Otepää valla piirkonnapolitseinik Meelis Lill ja Otepää valla kodanikud Kadri Steinbach ja Urmas Kuldmaa.
“Oli väga tasavägine mäng, kümme küsimust enne lõppu oli punktisumma võistlejate vahel peaagu olematuks kahanenud,” rääkis Kaido Mägi. “Esikoha saanud võistkond – Indrek Salise juhitav Saua valla esindus võttis kindla võidu.” Linnade-valdade vahelises mälumängu finaalis Maakilb Paides osales 18 võistkonda üle kogu Eesti.
Otepää mälumänguvõistkonna kapteni Kaido Mägi kinnitusel ei kavatse Otepää mälumängurid aga loorberitele puhkama jääda – 23.märtsil toimub Otepää Talispordimuuseumis vabariiklik Aarne Steinbachi memoriaalmäng paaris-mälumäng. Mälumängu korraldavad Talispordimuuseum, Otepää raamatukogu ja Otepää mälumängijad.
Kontsert Rõuge kirikus
Raasikul rõhutati kohaliku elu järjepidevust
Täna toimus Aruküla rahvamajas Raasiku valla ajaloo- ja tulevikupäev.
Raasiku vallavanema Aare Etsi sõnul tekkis valla mineviku ning tuleviku käsitlemisel mitmeid paralleele.
“Raasiku valla arengut sõdade vahelisel perioodil määrasid paljuski raudteeühenduse olemasolu ning visioon kujundada Arukülast aedlinn. Ka täna tõstavad valla konkurentsivõimet kiired ja mugavad transpordiühendused ning kõrget elukvaliteeti võimaldav elukeskkond,” ütles Ets.
Riigikogu liige Andre Sepp käsitles omavalitsusreformi erinevaid stsenaariume.
Harju maavanem Ülle Rajasalu tõi esile, et pärast Rail Balticu valmimist tekib Raasikult paljudesse Euroopa sihtpunktidesse otseühendus.
Möödunud aastal Arukülla uue alajaama ehitanud ASi Elering juhatuse liige Kalle Kilk tutvustas uusi väljavaateid energeetikas.
Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson selgitas ameti hiljuti valminud strateegias sisalduvaid koostööprintsiipe kohalike omavalitsustega. Ühtlasi lubas Adamson Aruküla kergliiklustee riigi poolset ehitamist algava teehoiukava perioodi jooksul.
Konverentsi ajaloo osa ettekanded käsitlesid valla ajaloo erinevaid etappe, ettekandjateks olid nii Raasiku vallas elavad kui sealt pärinevad inimesed.
Raasiku vallas elab täna 4676 elanikku.
Maaelu arengukavas plaanitakse toetada keskkonnasõbralikku aiandust
Maaelu arengukava 2014-2020 juhtrühma koosolekul vaeti uute meetmetena keskkonnasõbraliku aianduse ja piirkondliku mullakaitse toetusi.
Keskkonnasõbraliku aianduse meetme puhul kavandatakse puuviljade, marjade, köögiviljade, ravim- ja maitsetaimede ning maasikate kasvatamise toetamist.
“Eesmärk on soodustada keskkonnasõbraliku aianduse levikut, sest aianduse sõltuvus taimekaitsevahenditest on suur ja sellest lähtuvalt ka mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Soovime, et aedviljade tootmine kasvaks, kuid samas ei kaasneks sellega kahjulikke mõjusid keskkonnale,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.
Teise uue meetmena oli kõne all piirkondliku mullakaitse meede, mis on suunatud erodeeritud ja turvasmuldadega põllumajandusmaa edasise kasutamine tagamisele ning happeliste muldade neutraliseerimisele. Erodeeritud ja turvasmuldadega põllumajandusmaa puhul plaanitakse toetada selle kasutamist peamiselt rohumaana.
Tänane maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjoni istung oli järjekorras üheteistkümnes ning sellega on kõik meetmed läbi arutatud. Järgnevatel istungitel tullakse tagasi nende meetmete juurde, kus mõned küsimused on jäänud lahtiseks.
Maaelu arengukava 2014-2020 jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse vastu võtmiseks sügisel. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.
Lisainfo Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 koostamise kohta www.agri.ee/mak2014-2020.
Talvise linnuvaatluse tulemused on kokku võetud
26. ja 27. jaanuaril Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvine aialinnuvaatlus 2013 pakkus toredaid üllatusi nii osalejate kui lindude poolt. Vaatlejate ja vaatluskohtade hulk on neljandat aastat toimunud vaatlusel võrreldes 2010. aastaga enam kui kahekordistunud, mullusega võrreldes kasvas osavõtt neljandiku võrra. Ka linde nähti vaatluskohtades mullusest märkimisväärselt rohkem, samuti tõusis liigiline mitmekesisus. Oma vaatlused edastas 2501 linnusõpra 1817 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 65 266 lindu 61 liigist.
Lindude keskmine arv ühes vaatluskohas (36) oli mulluste tulemustega võrreldes umbes kaheksandiku võrra suurem, tüüpilisim lindude arv vaatluskohas (15) aga neljandiku võrra kõrgem. Selliste muutuste üheks põhjuseks on kindlasti lindude jaoks küllalt soodus suuremate külmadeta ja alla keskmise lumekattega talv. Ilmselt mõjutas tulemusi ka vaatluspäevadel valitsenud ilm, mis oli kohati küll tuuline, kuid üldiselt parem kui mõnel eelmisel aialinnuvaatlusel.
Kõige arvukam liik oli neljandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 96% vaatluskohtadest ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli põldvarblane. Enamike liikide puhul ei toimunud arvukuses ja kohtamissageduses olulisi muutusi, suurimad tõusjad olid invasioonilinnud pasknäär ja suur-kirjurähn. Liigiline mitmekesisus tõusis mullusega võrreldes lausa seitsme liigi võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide tõttu. Nii nähti vaatluskohtades 12 tamme-kirjurähni, kaheksat hallõgijat, nelja roherähni, kahte vesipappi, ühte käblikut ja tänavusele talvele iseloomulikult ka ühte männileevikest. Röövlindudest külastas vaatluskohti peale tavapärase raudkulli (49 is), kanakulli (13 is) ja hiireviu (6 is) üheksas kohas ka värbkakk ning ühes kohas vaadeldi händkakku ja merikotkast. Loe edasi: Talvise linnuvaatluse tulemused on kokku võetud
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus võitis üleriigilistel kutsevõistlustel neli esikohta
Nädalavahetusel Tallinnas toimunud noorte kutsemeistrivõistlustel „Noor Meister 2013” võitsid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) õpilased neli esikohta ning veel viis auhinnalist kohta.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilastest võitsid „Noor Meister 2013” üleriigilistel võistlustel esikoha:
- Relika Susi – juuksurite võistlus (noorem vanuserühm), meeste soengud: salongilõikus soengusse seadmisega;
- Kairi Vender – juuksurite võistlus (noorem vanuserühm), naiste soengud: salongilõikus soengusse seadmisega;
- Valeri Ivanov – ehitusviimistlejate võistlus;
- Valentin Remmelgas – pagarite võistlus.
Teised auhinnalised kohad IVKHK õpilastele:
- Ilja Istomin – juuksurite võistluse 2. koht (noorem vanuserühm), meeste soengud: salongilõikus soengusse seadmisega;
- Tatjana Krasnova – juuksurite võistluse 2. koht (vanem vanuserühm), naiste soengud: punutud pulmasoeng;
- Egle Saarela – juuksurite võistluse 2. koht (noorem vanuserühm), naiste soengud: ülespandud soeng pikkadele juustele;
- Anastassia Kalenkovitš – juuksurite võistluse 3. koht (noorem vanuserühm), naiste soengud: punutud pulmasoeng;
- Jelizaveta Žandarova – juuksurite võistluse 3. koht (noorem vanuserühm), naiste soengud: ülespandud soeng pikkadele juustele.
„Tuleb tunnustada kõiki meie võistlustel osalenud õpilasi – kui ei võistle, ei tule ka võite,” sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Margus Ojaots. „Eriti väärivad esiletõstmist meie juuksurieriala õpilased,” täiendas Ojaots. Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus võitis üleriigilistel kutsevõistlustel neli esikohta
Vana Võrumaa ajakirjanduskoolitus
13. ja 20. aprillil toimub Võru instituudis meedia lühikoolitus neile, kes on huvitatud ajakirjanikutööst võrukeelses meedias.
Koolitusel osalema ootavad korraldajad gümnaasiumi viimaste klasside õpilasi, kõrgkoolides õppivaid Võrumaa juurtega üliõpilasi ja teisi huvilisi, kellele ajakirjaniku amet huvi pakub.
Koolitusel tutvustatakse võrukeelset meediamaastikku ja eneseteostuse võimalusi selle kaudu. Lisaks jagavad esimesel koolituspäeval oma teadmisi-kogemusi meediaekspert Sulev Valner ja Postimehe reporter Tuuli Koch, Rõuge TV noored kõnelevad oma töö köögipoolest. Karjäärinõustaja aitab jõuda selgusele, kas ajakirjanikutöö võiks koolitusele tulnutele sobida. Näpunäiteid oma võru keele oskuse täiendamiseks jagab Sulev Iva. Pealelõunal käiakse üheskoos vaatamas Eesti rahvusringhäälingu Võru stuudiot, kus oma tööd tutvustab ERRi Võrumaa korrespondent Igor Taro.
Teine õppepäev keskendub reporteritöö põhioskuste õppimisele. Õpetavad Tallinna ülikooli meediaõppejõud ja Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ning Uma Lehe peatoimetaja Ülle Harju. Õppepäevadele järgneb praktikaperiood kogenud ajakirjanike juhendamisel. Loe edasi: Vana Võrumaa ajakirjanduskoolitus
Setomaa muuseumides algab fotode kogumisaktsioon Tsirk saa laulu iist, inemine tüü iist

Setomaa muuseumid kutsuvad setosid ja setomaalasi üles muuseumidele saatma fotosid tööd tegevatest inimestest.
Värskas, Saatses ja Obinitsas asuvatele muuseumidele võib saata oma kodustest fotokogudest pärit töötegijate fotosid nii suurtest kui väikestest, naistest kui meestest, toimetamas põllul või metsas, koolis või kohvikus. Saata võib fotosid, mis tehtud nii aastakümneid tagasi kui ka pildistatud tänasel päeval. Oodatud on nii must-valged kui värvilised pildid, saadetuna nii fotopaberil kui ka digitaalsena arvuti kaudu. Kui on soov jätta foto alles perekonnaalbumisse, siis on muuseumides võimalik ka fotode digiteerimine. Ainsaks eeltingimuseks on, et fotod peaksid olema Setomaaga seotud.
Kogumisaktsiooni eesmärk on suurendada igapäevase töötegemisega seotud fotode osakaalu Setomaa muuseumide kogudes.
“Setomaal on alati palju tööd tehtud ning elatis pole kergelt kätte tulnud, nii ka tänasel päeval. Seetõttu soovime selle kogumisaktsiooniga eelkõige väärtustada tööinimest ning töö tegemist” sõnas kogumisaktsiooni idee autor Seto Talumuuseumi varahoidja Tiiu Kunst.
Saadetavate fotode väärtust tõstab veelgi, kui saatja kontaktandmetele lisatakse foto tegemise aeg ning fotograaf, kirjeldatakse fotol olevaid isikuid ning tehtavat tööd või seondub fotoga mõni konkreetne lugu.
Huvitavamatele fotodele on auhinnad. Setomaa muuseumide fotode kogumisaktsioon kestab 2013. aasta lõpuni. Järgmisel aastal valmib kogutu põhjal näitus.
Setomaa muuseumide kontaktisikud:
Seto Talumuuseum: Tiiu Kunst tiiukunst@gmail.com tel. 56566898
Saatse Seto Muuseum: Tea Korela saatse@setomuuseum.ee tel. 53421428
Obinitsa Muuseum: Eve Ellermäe muuseum@meremae.ee tel.5242080
Setomaa muuseumide postiaadressid:
Seto Talumuuseum: Pikk 56, 64001 Värska, Värska vald, Põlva maakond
Saatse Seto Muuseum: Saatse küla 64037, Värska vald, Põlva maakond
Obinitsa Muuseum: Obinitsa küla 65301, Meremäe vald, Võru maakond
Soomaa teemaplaneeringu koostamisel on esikohal kohalik inimene

Pärnu maavalitsuses peetud töökoosolekul arutasid Pärnu ja Viljandi maavalitsuse planeeringuala spetsialistid ning Keskkonnaameti ja Soomaa Sõprade Seltsi esindajad Soomaa teemaplaneeringu koostamise kulgu ning asjakohaste materjalide koostamisega seotud küsimusi.
Möödunud nädalal aset leidnud kohtumisel tõdeti üksmeelselt, et Soomaa rahvuspargis on loodushoiu ja keskkonna poole pealt hinnates asjad üldjoontes korras, sest kehtivad vastav kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava, rääkis Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas. “Koostatava Soomaa teemaplaneeringu peamist eesmärki võib seega vaadata kui soovi aidata inimeste olukord ja inimtegevuse võimalused loodusele järele,” lisas ta.
Töökoosoleku käigus arutati, millised on olulisemad tehnilise infrastruktuuri objektid, mida tuleks Soomaal korrastada või sinna juurde rajada.
Turismi ja puhkemajanduse poole pealt arutati põhjalikumalt, millised viitasid, stende, infotahvleid jms. tuleks Soomaale ja selle lähemasse ümbrusse paigutada, et aidata kaasa piirkonna avastamisele ning seal kulgemisele. Ühe teemana olid jutuks ka nn. Soomaa väravad ehk nende paikade tähistamine, mis on peamised kohad Soomaale sisenemiseks. Loe edasi: Soomaa teemaplaneeringu koostamisel on esikohal kohalik inimene
Eesti aitab Gruusia ettevõtetel suurendada toiduohutust
Täna, 12. märtsil sai avalöögi arengukoostöö projekt “Toiduohutusreeglite rakendamine Gruusia ettevõtetes”, mille raames koolitavad Eesti spetsialistid Gruusia ettevõtjaid toiduohutussüsteemide alal.
Põllumajandusministeeriumi välissuhete ja arenduse asekantsler Olavi Petron ütles täna Gruusia Toiduohutusametis toimunud avaüritusel, et toiduohutuse tagamisest on suur kasu kaubandusele. “Rahvusvaheliste standardite järgimine aitab nii Eesti ja Gruusia kui ka kogu regiooni kaubavahetust elavdada ning tagab tarbijate ohutuse,” rääkis Petron.
Projekti raames valitakse välja kaks-kolm pilootettevõtet Gruusias, keda 2013. aasta jooksul nõustatakse ohtude identifitseerimiseks mõeldud enesekontrollisüsteemi HACCP plaani koostamisel. Nõustamiste käigus koolitatakse välja ka kohalik ekspert, kes projekti lõppemise järel jätkab ettevõtjate toiduohutuse alast nõustamist Gruusias. Sügisel tulevad projektis osalejad õppereisile Eestisse, kus neile tutvutakse siinsetes ettevõtetes kasutatud lahendusi toiduohutusnõuete täitmisel.
Koostööprojekt kestab 2013. aasta lõpuni ja see läheb maksma ligi 50 000 eurot.
Täna pärastlõunal kohtub välissuhete ja arenduse asekantsler Olavi Petron Gruusia Põllumajandusministeeriumi aseminister Ilia Kvitaishviliga, et arutada põllumajanduskoostööd kahe riigi vahel.
Gábor Bereczki mälestusnäitus tutvustab Eesti ja Ungari tõlkekirjandust
Näitus “Ungari kirjandus eesti keeles, eesti kirjandus ungari keeles. Gábor Bereczki 85” avatakse emakeelepäeval, 14. märtsil kell 16 Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis.
Eesti kultuuri pühendunud saadiku, suure estofiili ja eesti kirjanduse ungari keelde tõlkija Gábor Bereczki 85. sünniaastapäeva puhul tutvustab Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse tõlkeid ungari keelde ja ungari kirjanduse tõlkeid eesti keelde. Näitusel on välja pandud ca 300 raamatut, mis pärinevad nii Eesti kui ka Ungari Rahvusraamatukogust.
2001. aastal ilmunud artiklis eesti raamatust Ungaris arvas Gábor Bereczki, et kuigi eesti keeles on ilmunud väga palju ungari kirjanduse tõlkeid, võib-olla isegi rohkem kui vastupidi, on eesti kirjanduse tutvustamine Ungaris olnud sihipärasem. Bereczki on välja toonud eesti kirjanduse tutvustamise kolm perioodi Ungaris. Esimene kestis 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni. Kahe ilmasõja vahelise teise perioodi olulisemaid tegelasi oli Aladár Bán, tõlkija ning erakordselt innukas ja hea uurimuste kirjutaja. Bán oli ka “Kalevipoja” esimese tõlke autor.
Eesti kirjanduse tõlkimise õitseajaks võib pidada aastaid 1960-1989. Selle perioodi olulisim tõlkija oligi Gábor Bereczki. Viimasel kahel aastal on ungari keeles ilmunud üheksa eesti keelest tõlgitud raamatut.
Ungari kirjandust hakati eesti keelde tõlkima 19. sajandi lõpus, alguses küll saksa keele kaudu, nagu see oli traditsiooniks paljude keelte puhul. Otsetõlkeid hakati tegema 20. sajandi alguses, tõukeks sai “Noor-Eesti” kirjandusrühmituse vaimne mõju. Vahest kõige populaarsemaks ungari raamatuks Eestis on olnud Julius Margi tõlgitud Ferenc Molnári “Pál-tänava poisid”, mis on ilmunud 1921.-2003. aastal seitsmes trükis.
Näituse koostas Signe Suursöödi Eesti Rahvusraamatukogust ja see valmis koostöös Ungari Instituudi ja Ungari Suursaatkonnaga.
Näitus jääb avatuks 6. aprillini.
Insafe võrgustik arutab Tallinnas, kuidas muuta internet lastele ja noortele paremaks keskkonnaks
Täna algab Tallinnas Meriton Grand Conference & Spa Hotellis kolmepäevane Euroopa 30 riigi Turvalise Interneti Keskust ühendava Insafe võrgustiku kohtumine. Keskaegse vanalinna läheduses asuv toimumiskoht on ideaalne kontrast asetleidvatele arutlustele, kuna Insafe’i liikmed vaatavad tulevikku, planeerimaks tegevusi, millega muuta Internetti lastele ja noortele paremaks .
Kohtumise pearõhk on digitaalsel pädevusel, kuna digitaalsed suhtlusvahendid ja 24/7 arvutikasutus on muutnud oskuste pagasit, mida noored turvaliseks internetikasutuseks vajavad. Kohtumisel tutvustatakse eri riikides toimuvat teavitustöö, nõustamise ja noorte osaluse parimaid praktikaid.
Kohtumisel on kavas alustada ka 2014. aasta Turvalise Interneti Päeva tähistamise planeerimist. Turvalise interneti päeva tähistamisega tõstetakse üle kogu maailma fookusesse online tehnoloogiate ja mobiiltelefonide turvaline ja mõistlik kasutamine laste ja noorte seas.
“Insafe koolitusseminarid annavad hea võimaluse koos eelseisvatele väljakutsetele vastu astuda ning arutada strateegiaid, mida Tallinnas osaleva 30 riigi esindajad saavad hiljem koju minnes kaaluda ning oma riikides kasutusele võtta,” ütles Insafe’i koordinator Janice Richardson.
Eesti Turvalise interneti keskuse projekti Targalt internetis koordinaatori Malle Hallimäe sõnul on esmakordselt Tallinnas toimuval Insafe-i koolitusseminaril kavas oluline arutelu teemal, kuidas kool saab parimal viisil edendada laste ja noorte pädevust interneti ja digitaalsete suhtlusvahendite kasutamises.
Lisainfot Insafe võrgustiku töö ja väljatöötatud teavitus- ning õppematerjalide kohta leiab kodulehelt www.saferinternet.org. Eesti Turvalise Interneti keskuse projekti “Targalt Internetis” kohta leiate rohkem infot lehel www.targaltinternetis.ee .
Turvalise Interneti Päeva info leiate veebilehelt www.saferinternetday.org.
Loeng vaimse tervise probleemide ennetamise teemal
Teisipäeval, 12. märtsil kell 18.00 toimub Väike-Maarja seltsimajas kohtumine Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi lektori Airi Mitendorfiga.
Loengu pealkiri “Armastus on parim kaif – võti noorte riskikäitumise ja vaimse tervise probleemide ennetamiseks”.
Räägitakse sellest, kuidas tunda ära enesehävitamise mõtetega noorukeid ning kuidas neid aidata.
Orienteeruv kestus 1,5 tundi. Ootame rohket osavõttu!
Info: Tiia Kaselo, tel 3295 762
Loodusõhtu “Aasta lind 2013- nurmkana”

Ootame kõiki loodushuvilisi traditsioonilisele aasta linnu üritusele Lihula Muusika- ja Kunstikooli suurde saali algusega kell 17.30.
Selle aasta linnust nurmkanast tuleb kõnelema projekti eestvedaja Jaanus Aua Eesti Ornitoloogiaühingust, samuti saame teada, kuidas läks eelmise aasta lindudel tüllidel. Juttude-piltide vaheajal soe jook ja väike suupiste.
Tegus teatripäev Sänna Kultuurimõisas!
Teatripäeva kava:
13.00 Tervitus, päeva tutvustus
Näitekunsti õpitoad (erinevad rühmad, vastavalt vanusele/ osavõtjatele)
14.15 “Adalbert teeb ilma!?” keskkonnateemaline teatrietendus kogu perele (TPÜ näitejuhid)
15.10 Nähtud etenduse arutelu
15.30 Keha kinnitamine – kerge eine
16.15 Improvisatsioonilise näidendi sünd osavõtjatega
18.00 Rühmade etteasted
18.45 Kerge suupiste
19.00 “Kirjaklambritest vöö” VAT-Teatri etendus
Orienteeruvalt kell 21.00 päeva lõpetamine.
Õpitoad on alates 5. eluaastast.
Päevapilet alates 5.eluaastast 3 EUR-i (sisaldab töötubades osalemist, tasuta sööki ja 2 erinevat etendust.
Kohtade arv on piiratud, seega on vajalik/soovitatav eelregistreerimine – Heino Pall, tel. 51 09 007, heinopall@hot.ee
Teatripäeva toetab Rõuge Vallavalitsus.
Konkurss “Kogukonna pärl”
Liikumine Kodukant ootab kandidaate teist aastat peetavale konkursile „Kogukonna pärl“. Kandidaatide esitamiseks tuleb täita veebiankeet hiljemalt 31. märtsiks aadressil www.kylaelu.ee.
Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhi Kaie Toobali sõnul annab konkurss juba teist aastat võimaluse esile tõsta ja tunnustada kogukonda panustavaid peresid. „Eestimaal leidub palju peresid, kes teevad oma kogukonna heaks oluliselt rohkem, kui keegi meist ette oskab kujutada. Eelmisel aastal tõime koostöös regionaalministriga 15 aktiivset peret avalikkuse tähelepanu alla, et ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust,“ rääkis Toobal. Ta lisas, et kogukonda panustavate perede tunnustamise algatus võeti ühiskonnas hästi vastu ning see innustas jätkama konkurssi „Kogukonna pärl“ ka sel aastal.
Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.
Kandidaate võivad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid, konkursi tähtaeg on 31. märts 2013. Veebiankeedi saab täita konkursi kodulehel www.kylaelu.ee või otse järgnevalt lingilt:https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDc4UVhYS1JlMTNqQjlFZWlZb2NuX0E6MQ#gid=0
Tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobivad nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered, samuti väikeste linnakogukondade aktiivsed pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma.
Liikumise Kodukant komisjon töötab laekunud ankeedid läbi ja teeb eelvaliku lõplike tunnustusotsuste tegemiseks järgemööda igas maakonnas. Kokku tunnustatakse tiitliga „Kogukonna pärl“ 15 peret üle Eesti. Projekti „Kogukonna pärl“ elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast.
Regionaalminister Siim Kiisler ütles algatust kommenteerides, et loodetavasti kujuneb sellest aastatepikkune traditsioon, sest hoolivad inimesed, kes mõtlevad oma koduuksest kaugemale, väärivad igati tunnustust. „Selle konkursiga tõstetakse esile just perekondi, kes kannavad edasi tugeva kogukonna toimimise aluseks olevaid väärtusi: need on koostöö ja ühistegemine, aktiivsus ja algatusvõime. Kuid ka leidlikkus – oskus piiratud ressurssidega palju korda saata,“ märkis Kiisler.
2012. aastal, mil konkurss „Kogukonna pärl“ toimus esimest korda, esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustati igas maakonnas ühte peret. Mullused kogukonna pärlid olid: Harjumaal Lea ja Heikki Ylöneni pere Nissi vallast, Hiiumaal Merike ja Tõnis Niimanni pere Käina vallast Kassari külast, Ida-Virumaal Vilve ja Kalev Niine pere Mäetaguse vallast Atsalama külast Tagavälja talust, Jõgevamaal Katrin Kaalepi pere Tabivere vallast Juula külast, Järvamaal Hele ja Sven Aluste pere Roosna-Alliku vallast Koordi külast, Läänemaal Lea ja Urmas Lai pere Risti vallast Piirsalust, Lääne-Virumaal Zinaida ja Vladislav Režnitšenko pere Tapa vallast, Põlvamaal
Reet Pettai pere Veriora vallast Süvahavva külast, Pärnumaal Kadri-Aija ja Vahur Viigi pere Surju vallast Lähkma külast, Raplamaal Urve ja Valter Uusbergi pere Rapla vallast, Saaremaal Tiina ja Rein Oleski pere Leisi vallast Metsküla külast, Tartumaal Kristina ja Tarmo Ruderi pere Rõngu vallast Tilga külast Koopaaru talust, Valgamaal Pille ja Indrek Valneri pere Helme vallast Taagepera külast, Viljandimaal Urve ja Romeo Mukki pere Suure-Jaani vallast Kuhjavere külast, Võrumaal Kadi ja Hendrik Noore pere Rõuge vallast Sänna külast.
Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena 1996. aastal. Järgmisel aastal, 9. oktoobril 1997 asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 mittetulundusühingut.
Liikumisel Kodukant on 20 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Liikumine Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsioon toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna. Kodanikuühiskonna aasta tegijate konkursil nimetas Vabaühenduste liit EMSL mulluse Aasta teo auhinna vääriliseks Liikumise Kodukant korraldatud projekti “Avatud külaväravad”, mis tõi suvel üle 10 000 inimese tutvuma Eesti tegusaimate küladega.
Lisainfo: Kaie Toobal, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant, tegevjuht, tel 5058 426, e-post kaie@kodukant.ee, www.kylaelu.ee
15. märtsil saab hoo sisse juba kolmas üle-eestiline IT ÖÖ
15.-16. märtsil 2013 toimub juba kolmandat aastat järjest IT ÖÖ, mil noored kogunevad noortekeskustesse üle Eesti, et üheskoos vabas õhkkonnas rääkida kaasa teemadel noored ja IT.
Sel aastal arutletakse, miks on IT eriala parim valik. Mõttetalgute tulemusena valmivad lahedad IT valdkonda reklaamivad videod, plakatid ja raadioreklaamid. Valmivad tööd lähevad üles StartIT Facebooki ja IT Kolledž valib välja parima töö, hakates seda kasutama oma enda reklaamimisel.
IT öö on noortele mõeldud suursündmus, mis toimub korraga ja ühtemoodi üle Eesti noorte kodukohas. Tegemist on meeskonnatöö üritusega, kus ühtsed noortegrupid mõtlevad ideed välja nullist teostuseni. Lõpptulemusena valmivad noorte ideedest multimeedialise lahendusega presentatsioonid, mis pannakse üles StartIT Facebook’i ja noortekeskuste Facebook’i lehtedele.
IT ÖÖ 2013 toimub 15 noortekeskuses üle Eesti, lisaks osalevad 27 noortekeskuse lapsed külalistena. Täpne nimekiri on näha http://startit.ee/it-oo-2013 .
IT ÖÖ sündmusi on võimalik otsepildis jälgida www.eank.ee vahendusel ja kuulata Keila Noortekeskuse raadio kaudu. Tegevuste elluviimisel osalevad lisaks noortele ja noortekeskustele ka IT valdkonna tudengid ja IKT ettevõtete esindajad.IT öö eesmärgiks on äratada noortes huvi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna vastu, näidata seoseid teiste valdkondadega ja praktikaga ning kummutada levinud stereotüüpe IT spetsialistidest. Ettevõtmise eestvedajateks on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) koostöös MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusega. IT ÖÖ elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
IT ÖÖ on kulminatsiooniks IKT ettevõtete kampaaniale „Reaalainetega edukaks”, mis leiab aset 11.-15. märtsil, mil koolidesse üle Eesti suundub külalisõpetajatena oma kogemusi jagama üle 100 IKT valdkonna töötaja. „ Uuringute järgi eeldavad aastal 2015 90% kõikidest töökohtadest esmaste e-oskuste olemasolu, see on põhjuseks, miks IT ettevõtted on võtnud enda sotsiaalseks vastutuseks noorte juurde minna ja taolisi ettevõtmisi neile korraldada” viitab tagamaadele „Reaalainetega edukaks” kampaania patroon – EMT juht Valdo Kalm. „Õpetajatel soovitame otsida www.tagasikooli.ee abil, kasutades otsingusõna „reaalainetega”, üles kõik need IKT inimesed, kes soovivad oma kogemusi külalisõpetajana jagada, et teha sel nädalal üheskoos midagi teistmoodi nii enda kui õpilaste jaoks,” julgustab Kalm ka õpetajaid kampaaniaga aktiivselt liituma.
Algatuse eesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust IKT valdkonnast: näidata noortele, et tänapäeval on IT kõikjal ning juhendada kätte kohad, kust saada rohkem infot IKT valdkonna kohta. Samuti räägitakse reaalainetega seotud karjäärivõimalustest. Ettevõtmine toimub ITL algatusel koostöös „Tagasi Kooli” tiimiga.
Lisainfo www.itl.ee ja www.tagasikooli.ee. Algatuse elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Info:
Merike Soomets, Tõrva Avatud Noortekeskus, IT ÖÖ kordinaator Valgamaal, tel 5114 138;
Indrek Palu, IT ÖÖ projektijuht, e-post indrek.palu@karksi.ee, tel 5347 4996, www.eank.ee;
Doris Põld, ITL projektijuht, e-post doris.pold@itl.ee, tel 5114 411, www. startit.ee.
Info noortele ja noortest
13. märtsil kell 13.00 toimub Võru Noortekeskuses Euroopa Noored programmi infopäev kõigile noortevaldkonnast huvitatutele. Päeva eesmärgiks on tutvustada Euroopa Noored programmi toetusvõimalusi, mis on suunatud nii noorte kui noortejuhtide tegevuse arendamiseks ja mitmekesistamiseks. Lisaks info jagamisele toimuvad ka praktilised õpitoad.
Haara võimalusest kinni ning alusta rahvusvahelise koostööga oma kodukohas juba täna. Vaata infot ka: www.euroopa.noored.ee
Tutvumine ametite ja õppimisvõimalustega
14.märtsil sõidab Rõuge Noortekeskus õppekäigule Tartusse, et osaleda Tartu Kutsehariduskeskuse avatud uste päeval ning külastatakse Tartu Lennujaama ja karastusjookide tehast, et õppida tundma erinevaid ameteid ja õppimisvõimalusi. Õppekäigul osalevad soovi avaldanud Rõuge kooli 8. ja 9.klassi õpilased, mitmed gümnasistid ning ka neid noori, kellel on keskhairdus omandatud. Õppekäiguga ühinemise soovil anda teada e-posti teel raugeank@gmail.com või telefoni teel 5340 3309. Õppekäiku rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toel ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse koordineerimisel.
Maakonna noortelaager-koolitus
19.-20.märtsil toimub noortele vanuses 13-17 rahvusvahelise noorsoovahetuse teemaline koolitus Rõuge Noortekeskuses. Eesmärgiks on tutvustada noorsoovahetuse eesmärke, mitteformaalse õppimise meetodeid ning suurendada noorte teadlikkust ja huvi rahvusvahelise koostöö vastu. Rõuge vallast oodatakse koolitusele osalema kuni 5. Eelregistreerimine koolitusele kestab kuni 13. märtsini aadressil rouge.noorteklubi@gmail.com. Kohtade arv on piiratud. Koolitus, sh toitlustus ja majutus on kõigile osavõtjatele tasuta.
Koolivaheaja laager Rõuge noortele
20-22.märtsil toimub Rõuges 3-päevane otsustamise ja meeskonnatöö oskuste arendamise teemaline laager Rõuge Avatud Noortekeskuses kõigile meie valla noortele vanuses 10-16 eluaastat. Laagris osalemine on tasuta, huvilistel palume registreeruda hiljemalt 18.märtsiks noortekeskuses, meili teel raugeank@gmail.com või telefonitsi 7859384, 53403309. Laagris osalejate arv kuni 20 noort. Laagri korraldamist ja läbiviimist toetab Rõuge vald, ellu viib Rõuge Avatud Noortekeskus.
Märka ja tunnusta
Taaskord tunnustatakse Rõuge valla aktiivseid, parimaid, silmapaistvamaid ja üllatavamaid noori, gruppe ja algatusi. Võimalusel antakse välja tunnustused järgnevates kategooriates: Hea Algataja/ Hea algatuse eestvedaja, Heategija, Parim Muutuja, Hea kaasaja, Aktiivne osaleja, Üllatav ANNE ja Hea Idee. Selleks ootame ettepanekuid tunnustamist väärt olevatest noortest ja nende tegudest 15.märtsiks kirjalikult Rõuge Avatud Noortekeskusesse või e-maili teel: raugeank@gmail.com Ettepanekud vaatab läbi hindamiskomisjon ning tunnustuse andmine toimub 27.märtsil kell 15.00 Rõuge Avatud Noortekeskuses.
Noorteprojektide kirjutamise õpituba
10. aprillil kell 11.00 toimub Rõuge Noortekeskuses projektikirjutamise õpituba. Vaadatakse üheskoos, kuidas koostada head projekti, millele projektikirjutamisel erilist tähelepanu pöörata, mis on projektikirjutamise põhilised vead ning samuti räägitakse ka projekti eelarvest. Projektikirjutamise koolitus käsitleb eelkõige Euroopa Noored programmi taotlusi ning nendele esitatavaid nõudeid.
Lisainfo: Kerli Kõiv, noorsootöö spetsialist, Rõuge Avatud Noortekeskus, tel 5340 3309
Aprillis hakkavad Ruusmäel kehtima uued aadressid
Vastavalt Haanja Vallavalitsuse 05.03.2013 korralduse nr 26 “Liikluspindadele kohanimede määramine” järgi saavad Ruusmäe küla tihedama asustusega alad uued aadressid. Korraldusega määrati teedele nimed, milleks on Tammiku tee, Järvetaguse tee ja Mäe tee. Vastavalt teede nimedele saavad elamud uued aadressid.
Uued aadressid hakkavad kehtima aprillis. Maakatastri, kinnistusregistri, ehitisregistri ja rahvastikuregistri andmed muudetakse vallavalitsuse poolt. Rahvastikuregistrist saavad andmed paljud infosüsteemid (nt haigekassa jt).
Soovitame kõigil olla tähelepanelik ning võimalusel igas asutuses oma uus aadress täpsustada. Kehtima hakkavatest aadressitest teavitatakse omanikke ning majadele paigaldatakse tänavasildid.
Lisainfo: Tiia Zuppur, Haanja Vallavalitsus, maakorraldaja, e-post tiia@haanja.ee, tel 7878 860.
Alates tänasest on ELis keelatud kosmeetikatoodete katsetamine loomade peal
Alates tänasest ehk 11. märtsist ei tohi Euroopa Liidus enam kaubelda selliste uute kosmeetikatoodete ja nende koostisosadega, mida on testitud loomade peal.
Keeld puudutab kõiki uusi kosmeetikatooteid, sealhulgas hügieenivahendeid ja ilutooteid seebist hambapastani. Selline keeld saadab tugeva sõnumi kogu maailmale toetamaks julmusevaba ilu. Tegemist on suure ja olulise sammuga, mis tõestab, et loomkatsete alternatiivsed meetodid on tõhusad ja tagavad igati tarbija ohutuse.
Pikaajaline kampaania “Öelge „EI“ julmal teel valmistatud kosmeetikatoodetele” (Say NO to cruel cosmetics: http://nocruelcosmetics.org/), kuhu said toetusallkirju anda ka Eesti kodanikud, on tänaseks kogunud üle 250 000 allkirja.
Loe lisa: http://ec.europa.eu/consumers/
Loomkatsetest:
http://www.loomakaitse.ee/
http://www.loomakaitse.ee/
http://www.loomadenimel.org/
Avatud on taotlemine kohaliku omaalgatuse programmist
- avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud, milles ei osale liikmena kohalik omavalitsus või riik;
- avalikes huvides tegutsevad sihtasutused, mis pole asutatud kohaliku omavalitsuse või riigi osalusel;
- seltsingud kuni 2500 elanikuga asulates (külades, alevikes, alevites, linnades).
Programm jaguneb neljaks eraldi taotlusvooruga meetmeks: kogukonna areng, kogukonnapärand, kohaliku elukeskkonna parandamine ja kogukonnateenused ning õpiringid.
Toetuste andmise kord ja tingimused ning taotlusvormid on allalaadimiseks aadressil http://www.kysk.ee/?s=1180
Taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. aprillil ja 1. oktoobril 2013 .a. asukohajärgsesse maavalitsusse.
Lisateave: Saima Mänd, KÜSK, tel 6560 487, 5301 3652, e-post: kysk@kysk.ee ja Kerli Kanger, Võru Maavalitsus, e-post kerli@mv.werro.ee, tel 7868 322.
KOP infopäev toimub 13. märtsil kell 11.00 Võru Maavalitsuse II korruse saalis.
Infopäev on tasuta ja eelregistreerimiseta! Lisainfo Kerli Kanger, e-post kerli@mv.werro.ee, tel 7868 322.
Nädala foto
Ka vanad kased võivad säriseda. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee
Viiratsi vallas müüakse nelja kinnistut
Viljandi maavalitsus müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel neli Viiratsi vallas asuvat maaüksust, pakkumiste esitamise tähtaeg on 27. märts.
Enampakkumisele on pandud Kessu kinnistu Kuudeküla külas, Kivipõllu kinnistu Tusti külas, Maasika kinnistu Rebaste külas ja Raabenurga kinnistu Uusna külas. Kinnistute pindala ulatub 1,06 hektarist 12,77 hektarini ning alghind 1170 eurost 16 900 euroni. Kõigi nelja enampakkumisele pandud maaüksuse otstarve on maatulundusmaa.
Lähemat teavet enampakkumise tingimuste kohta leiab Viljandi maavalitsuse veebilehelt: http://viljandi.maavalitsus.ee/et/riigivara-muuk-ja-rent
Lisainfo: Lembo Neerot, e-post: lembo.neerot@viljandimaa.ee
Loeng Rosmal: “Toit, ülioluline tänapäeva hariduse osa”
Esmaspäeval, 11. märtsil kell 18 räägib Rosma koolimajas toiduga seotud teemadel Geoffery Burt – biodünaamik ja aednik Rootsist, kes on selle valdkonnaga tegelenud alates 1975. aastast.
Loe lähemalt: http://rosma.edu.ee/wp/biodunaamilise-aia-ja-pollupidamise-ning-puhta-koolitoidu-loengud-rosmal-tartus-ja-viljandis/
Täpsem info ja registreerimine: Tiina Länkur, oyfio@hot.ee.