2013 Archives

Uudne keskkonnahariduse buss asub teele Järvamaalt

Keskkonnaamet tutvustab keskkonnahariduse bussi, mis on keskkonnasõbralik. Buss kasutab kütusena maagaasi ja bensiini ning bussi parkimisandurid töötavad päikeseenergial. Väikebuss on varustatud mitmesuguste õppevahenditega ja on ainus omataoline Eestis.

Bussi soetamise eesmärgiks on parandada Harju-, Järva- ja Raplamaa õpilaste võimalusi osaleda keskkonnaharidustegevustes, kuna neis maakondades puuduvad Keskkonnaameti looduskeskused.

„Keskkonnaamet sai idee Saksamaalt, kus keskkonnahariduse pakkumiseks mõeldud busside võrgustik toimib juba üle 25 aasta. Meie buss on kohandatud erinevate õppevahendite transpordiks. Sellega saab näiteks sõita kooli juurde ja korraldada senisest laiemate võimalustega õppepäev koolis või kooli ümbruses õuesõppena,“ ütles keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Bussis olevate õppevahendite abil saab ammutada teadmisi päikeseenergia kasutamisest, vee ja elektrienergia mõistlikust tarbimisest, mürast, energiasäästlikust majast, maavaradest. Õppevahendid aitavad tundma õppida vee-elustikku, putukate mitmekesisust, panna ennast proovile Eesti ulukite nahkade, koljude ja ekskrementide tundmises.

Lisaks õppeprogrammide korraldamisele üldhariduskoolides saab bussi edukalt kasutada looduslaagrites ja teistes loodusharidusega seotud ettevõtmistes. Kevadel ja suvel on plaanis testida bussi õppevahendeid erinevates tegevustes, alates sügisest saavad koolid keskkonnahariduse bussi külla kutsuda.

Mercedes Sprinter bussi sisemuse ehitas ümber Silwi Autoehituse AS. Bussi soetamist, sisemuse projekteerimist ja ümber ehitamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond meetme „Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine“ raames.

Bussi tutvustatakse üldhariduskoolide õpetajatele 9. aprillil Paides, Paide Ühisgümnaasiumis, 10. aprillil Tallinnas, Tallinna Reaalkoolis ja 11. aprillil Raplas, Rapla Ühisgümnaasiumis. Kõikjal on algus kell 15.00.

Registreerimine:

Järvamaa: Piret Eensoo, piret.eensoo@keskkonnaamet.ee, tel. 5306 5044
Harjumaa: Reet Kristian, reet.kristian@keskkonnaamet.ee, tel. 5590 0650
Raplamaa: Reet Kristian, reet.kristian@keskkonnaamet.ee, tel. 5590 0650

Lisainfo:

Maris Kivistik, Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja, maris.kivistik@keskkonnamet.ee, tel. 518 3249

Kontsert “So Danco Samba”

11. aprillil kell 19.00 toimub Võru Kandles kontsert “So Danco Samba”.

Esinevad:

Pirjo Levandi – laul
Kaido Kodumäe – kitarr, live-elektroonika

Kirglik õhtu ladina-ameerika muusikaga. Arriba. Säravaimad argentiina tangod, peruu valsid, brasiilia bossanovad ja meretaguste Roheneeme Saarte rütmid.

Pirjo Levandit võib kohata nii solistina operetilavadel kui ka näitlejana mitmetes draamalavastustes. Siiski ei piirdu tema tegemised vaid sellega. Armastus ladina-ameerika muusika vastu on ikka ja jälle leidnud väljundi kontsertidel koos ansambliga Absolutico-tico või Roheneeme saarte muusikat esitava ansambliga Cabo-Cabo. Ilmselt haakub Pirjo temperament ja emotsionaalne laulumaneer just kuumade lõunamaade kirglike rütmide ja meloodiatega, olgu need siis brasiilia bossanovad või argentiina ja peruu rahvalik muusika.

Paar aastat tagasi saatusest ettemääratud juhuslik kohtumine kitarrist Kaido Kodumäega on viinud hea koostööni ja üksteisemõistmiseni eelpool nimetatud ansamblites. Mängides ka kariibi mere saarelt Arubalt pärit laulja Dave Bentoni saateansamblis, on Kaido virtuoosne kitarrimäng ja stiilitunnetus justkui pärit lõunamere saartelt ja ladina-ameerikast. Kui appi võetakse ka pisut elektroonikat, näitlejameisterlikkust ning mõnusalt vaba suhtlemist publikuga, ongi tulemuseks ühine reis teispoole atlandi ookeani, päikselisse lõuna-ameerikasse.

Täispilet 10 €
Sooduspilet 8 € (õpilane ,tudeng. pensionär)

Kuni 7 aastased lapsed k.a. saavad sisse tasuta kui istuvad süles.

Olete oodatud!

Haanjamaa käsitööhuvilised tulevad ka aprillis kokku

433486t11h31b2 — Käsitöö. Foto: Maarja-Magdaleena gild

Aprillikuu käsitöökohtumine toimub laupäeval, 6. aprillil 2013 kell 13.00 Haanja rahvamajas eloviiekeskuse ruumides.

Juta eestvõtmisel proovitakse taaskasutust. Antakse vanale plekk-, kohvi- ja klaaspurgile või lillepotile uue kuue, et seda siis kas vaasi, küünlaaluse või muu vajalikuna kasutada. Kellel on omal mõni kasutuna seisev purk, tops või lillepott ja kaunistamiseks vanu nööpe, paelajuppe jms, siis võtku see kaasa. Kellel pole, siis ka kohapealt saab materjali.

Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo: Kärt Pettai, tel 5399 8609, e-post kpettai@gmail.com

Juta, tel 554 3161, e-post eestijuta@hotmail.com

Südamenädala liikumisüritus “Hoia süda terve”

2013. aasta südamenädal leiab aset 15.-21. aprillil, mil toimuvad paljudes Eesti maakondades mitmesugused aktiivsed üritused.

Liikumissari Meie Liigume korraldab 21. aprillil kuues Eesti maakonnas üleriigilise südamenädala liikumisüritused “Hoia süda terve!”, eesmärgiga ennetada südamehaigusi läbi aktiivse liikumise.

Tartumaa südamenädala liikumisüritus “Hoia süda terve!” toimub 21. aprillil Tartumaa Tervisespordikeskuses.

Üritus algab kell 12.00, millele järgneb ühine soojendusvõimlemine ja võimalus aktiivseks liikumiseks kõndides, joostes ja võimalusel jalgrattaga sõites.

Kell 13.30 on liikujad oodatud ürituse alguskohta tagasi, kus pakutakse spordijooki, vett ja puuvilja. Samuti toimub auhindade väljaloosimine.

Oluline on saada kirja osalejate andmed, kuna need lähevad arvesse üleriigilises arvestuses, millega tegeleb Tervise Arengu Instituut.

Regulaarne kehaline aktiivsus avaldab soodsat toimet väga mitmete mehhanismide kaudu. Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb “halva” ja suureneb “hea” kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal ning paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab ka krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite (eriti uinutite, antidepressantide) tarvitamise vajadust. Eestis on suurimaks eluaastate kao põhjustajaks just südame-veresoonkonnahaigused, mida registreeritakse aastas veidi üle 80 000 uue juhu. Need on ka peamiseks surmapõhjuseks.

Vapramäe loodusmajas algab säästva eluviisi koolitussari

6. aprillil algusega kell 12.00 toimub koolitus “ASJAD TAAS TAASKASUTUSSE”. Koolitusel saab teada nippe, mida teha vanade kampsunitega, kuidas anda tekstiilile teine elu peavõrude, lillede jms kaudu.

Koolitus toimub Vapramäe Loodusmajas. Koolituse viib läbi Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse retkejuht Liina Luure.

clip_image004

Registreerimine ja info koolituse kohta telefonil 5575 215 (Liina), e-post liina.luure@gmail.com

Koolituse kestvus 3-4 tundi. Vahendid on saadaval kohapeal. Kui on soovi ise midagi valmistamiseks kaasa võtta, siis küsida julgesti informatsiooni infotelefonilt.

Koolitus on tasuta. Koolitusi toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

clip_image007

Aasta suurpere konkurss ootab taas kandidaate

2012. aasta suurpereks valitud perekond Kivimäe-Laidro Pärnumaalt.

Eile algas juba neljandat aastat toimuv aasta suurpere konkurss. Kandidaatide esitamine aasta suurpere tiitlile kestab 1. maini ning võitja kuulutatakse välja 11. mail toimuval suurperepäeval.Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) jaBigbanki poolt välja antava aasta suurpere” aunimetus omistatakse ühtsuse ja lasterikkuse au sees hoidmise eest töökale ning eeskujulikule Eesti suurperele, kus kasvab vähemalt neli last.

ELPLi presidendi Aage Õunapi sõnul on välja antav tiitel kujunenud omaette traditsiooniks, mis väärtustab ning tunnustab Eestimaa terveid ja tugevaid suurperekondi.

Mullu pälvis aasta suurpere tiitli viielapseline perekond Kivimäe-Laidro Pärnumaalt.

Kandidaadi esitamiseks aasta suurpere konkursile tuleb 1. maiks saata kirjalik taotlus, mida saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu kodulehe www.lasterikkad.ee kaudu. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina ülesseatava perekonna nime ja koosseisu, elukohta, vanemate töökohta ja ameteid ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed. Ettepanekuid aunimetuse saamiseks võivad teha kõik pereliikmed, tuttavad, asutused, ettevõtted jt.

.Aunimetuse võiduperekond kuulutatakse välja 11. mail toimuval Suurperepäeval, mis leiab aset Tallinna Loomaaias. Perekonnale antakse üle tänukiri ja 1000 eurot Bigbankilt.

Paralleelselt toimub ka esseevõistlus “Mina ise ja minu pere”, mis kutsub üles kõiki paljulapselise pere liikmeid jagama oma pere lugu. Oma esseesid saab esitada kuni 1. maini. Võitjad kuulutatakse välja samuti 11. mail.

Tänavu juba üheksandat korda toimuv suurperede perepäev ja neljandat korda välja kuulutatav aunimetus “Aasta Suurpere” toimub paralleelselt Eestiga ka Leedus ning Lätis.

Lisainfo: www.bigbank.ee/et/suurperepaev.

Juba sel reedel: Werro Rocki peaesineja on Winny Puhh

Reedel muutub Võru ööklubi Balance muusikasõprade kohtumispaigaks, kui üheksandat korda toimuval Werro Rockil astuvad üles ansamblid meilt ja mujalt. Peaesinejat Winny Puhhi saadavad Slinghunt, S.E.K.S, Bastard and the 3 Bastards ja väliskülaline Laime Pilniga Lätist.

Werro Rock 2013 toob lavale värvika seltskonna, mille krooniks on naaberlinnast Põlvast pärit Winny Puhh. Tegemist on staažika bändiga, kel järgmisel aastal täitub 20 tegutsemisaasta, kuid kes sel sajandil veel Võrus esinenud pole. Hoolimata vanusest on ansambel suuremat tähelepanu pälvinud just viimastel aastatel. Hiljutiseks šedöövriks võib lugeda auväärt kolmandat kohta konkursil Eesti Laul. Võrus tulevad kindlasti esitusele paremad palad Winny Puhhi varamust, kuid arvestades ansambli ekstravagantsust, peab olema selgeltnägija teadmaks, millega Võru publikut üllatatakse.

Vahetult enne Puhhi astub üles Võru juurtega ansambel Sünkroonujujad Endisest Kastepiisa Seltsimajast ehk S.E.K.S. Võru publikule tuttav kelmika nimega meelelahutusgrupeering ei paku kuulajatele originaalloomingut, küll aga originaalset lähenemist tuntud Eesti ja välismaa lauludele. Sündmusele vastavalt karmimate töötluste hulgas saab kuulda Olav Ehala filmimuusikat “Nukitsamehest”, pop-sensatsioon PSY maailma vallutanud hitti “Gangnam Style” ning ka maailmarändur Jaan Tätte loomingut.

Pealinna esindab heavy-bluesi trio Slinghunt. Ansambel astus üles ka 2011. aasta Werro Rockil, kus pälvis rohkelt publiku kiidusõnu, mistõttu on ansambel taas tee lõunasse leidnud. Nende muusikat iseloomustab riffidel põhinev heavy-blues ja rütmiline funk, millega tuuakse põhjamaisesse rahusse grunge ja lõunapoolse roki maitset.

Lõunanaabrite pealinnast ehk otse Riiast väisab Võrut rockbänd Laime Pilniga (tõlkes: täielik õnn). Tegemist on ansambliga, kes kodumaal on rohkelt tähelepanu pälvinud, mistõttu on Laime Pilniga esinenud Baltikumi suurematel festivalidel (Positivus, Be2gether). Lisaks muusikale toovad lätlased üle piiri ka silmailu – kitarrist Marcis Vasilevski valiti Cosmopolitani poolt Läti kümne seksikama mehe hulka.

Õhtu avalöögi annavad Võru oma poisid punkansamblist Bastard and the 3 Bastards . Praeguseks kaks aastat tegutsenud bändi sihi võtab kokku basskitarrist Mark-Robert Maisuradze: “Meie eesmärk on hoida elus muusikastiili, mis tänapäeva massimuusikast aina kaugemaks jääb ning ühtlasi olla ka selle edasiviijateks ja arendajateks Eesti muusikamaastikul”.

Uksed avab klubi reedel, 5. aprillil kell 21 ning esimene ansambel läheb lavale kell 21.30, seega tasub varakult kohal olla. Werro Rocki esimesed 50 piletit on hinnaga 5 €, järgmised 7 €. Piletid eelmüügis Piletilevis ja kohapeal.

www.werrorock.com

Kõpu pärandkultuuripäeval antakse muuhulgas ülevaade Soomaa teemaplaneeringust

Soomaa piirkonna teemaplaneeringu raames toimub neljapäeval, 4. aprillil algusega kell 10 Kõpu vallas Suure-Kõpu mõisas pärandkultuuri teemapäev, mis tõmbab ühtlasi samalaadsetele teemapäevadele joone alla.

Pärandkultuuri teemapäeval käsitletakse kultuuripärandit Soomaa rahvuspargis, Soomaa rahvuspargis toimunud hoonete inventeerimist (1998-1999) ja muinsuskaitse nõudeid, millega teemaplaneeringus tuleb arvestada. Ühtlasi antakse ülevaade Soomaa teemaplaneeringu koostamisest. Võimalik tutvuda ka Suure-Kõpu mõisaga.

Korraldajad paluvad huvilistel teemapäevast osavõtuks registreerida 2. aprilliks, registreerimisvorm asub veebiaadressil: https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dGxhczQ1djhRU3A1WTloQ2huLUsyNFE6MA&ifq

Soomaa rahvuspargi ja seda ümbritseva mõjuala teemaplaneeringu algatasid ning planeeringu lähteseisukohad kinnitasid Viljandi ja Pärnu maavanem 2012. aasta veebruari algul. Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas – Soomaa piirkonna asustuse ja traditsioonilise elulaadi hoidmine; kohalike elanike sotsiaalsete tagatiste säilimine, kavandamine või parendamine ning kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks vajalike eelduse loomine.

Samuti on planeeringu eesmärkide hulgas Soomaa piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja prioriteetide täpsustamine; maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine; olulisemate sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri objektide asukoha määramine; loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine jm. Olulisel kohal on ka jõgede üleujutusaladega seonduv.

Vt lähemalt: http://parnu.maavalitsus.ee/et/koostatav-soomaa-piirkonna-teemaplaneering

Haanjamehed avavad eloviiekeskuse

Haanimihhi nõvvokoda avab 6. aprillil kell 13 Haanimaa eloviiekeskuse ja ootab kõiki Haanja rahvamajja õpitarest osa saama. Pakutakse kevadisi sööke, käsitööd, regilaulu. Lapsed saavad aega veeta lastetares.

Kell 16 jätkub päev pärimustantsutarega. Päeva teevad rõõmsaks pärimusmuusikud Kati Soon, Anu Taul, Tarmo Noormaa, Kadri Lepsasson jt. Sissepääs prii.

Ivari Padar asutab tuleval aastal uue talurahvapartei

Ivari Padar, kelle volitused europarlamendi saadikuna peagi lõppevad, on otsustanud pärast seda kolida tagasi oma Võrumaa tallu ja rajada uue talurahvapartei, mille peakontori jaoks hakkab rentima ruume oma kodutalule lähedal asuvas koolireformi tuulte meelevalda jäänud Parksepa keskkoolis.

“Kui Eestimaa Rahvaliit nii öelda lagunes, jäi sellest suur tühimik,” ütles Padar. “Kohtun pidevalt maainimestega ja põllumeestega ning näen, et vajadus uue talurahvapartei jaoks on väga väga suur.”

Padar lisas, et põlise põllumehena näeb ta, et sotsiaaldemokraatlik erakond ei seisa piisavalt maainimeste huvide eest ja seetõttu plaanib ta sotside seast aasta pärast lahkuda. Samuti on Padar linnaelust väsinud ja kavatseb igal juhul pärast europarlamendi saadiku ametiaega maale tagasi kolida.

“Maainimesed lahkuvad praegu massiliselt Soome tööle. Navi külast on juba kaks kolmandikku Soome tööle siirdunud, ülejäänud töötavad Jaagumäe talus,” rääkis Padar. “On viimane aeg midagi reaalset ette võtta, et elu maal täiesti välja ei sureks. Paraku ühtegit Eesti erakonda see probleem praegu ei huvita. Uus erakond ei hakka võitlema mitte üksnes põllumeeste, vaid kõigi maapiirkondades elavate inimeste huvide ees.”

Kuna peagi suletakse Võrumaal asuv Parksepa keskkool, siis jäävad koolimajas keskkooliklasside ruumid vabaks. Sinna plaanib Padar luua uue partei peakontori. Kindel on see, et peakontor ei koli mitte kunagi Tallinnasse. Eesmärk on partei tegevust juhtida just maalt.

Mis täpsemalt erakonna nimeks saab, pole veel otsustatud. Nimevariantideks on praegu maarahvaerakond ja talurahvaerakond. Partei kaasasutajate hulka kuuluvad nimekad poliitikud ja põllumajandustegelased, kelle nimesid siiski praegu veel ei avaldata. Teadaolevalt plaanivad parteiga liituda ka Arnold Rüütel ja Ester Tuiksoo, välistatud pole isegi Toomas Hendrik Ilvese liitumine pärast presidendi ametiaja lõppemist.

Mulgi rattamaratonile tuuakse Saksamaalt duširekka

Maikuu esimesel pühapäeval toimuvast Mulgi rattamaratonist osavõtjad saavad end puhtaks küürida innovaatilises duširekkas.

“Innovaatiline duširekka pakub pärast sõitu sportlastele lõõgastavat ja nauditavat dušielamust,” ütles duširekka Eestisse toova Hansgrohe juhatuse aseesimees Richard Grohe.

Samsung Estonian Cup rattamaratonidesarja peakorraldaja Allar Tõnissaare sõnul on korraldajate ootused duširekkale kõrged. Duširekka pikkus on 13,5 meetrit ning selles asub 20 erinevat Hansgrohe dušši. Muuhulgas ka näiteks niisugused, mis tekitavad sooja vihmasabina käes seismise tunde aga ka Showerpipe’i süsteemid, mis pihustavad vett nii ülalt kui ka alt, pakkudes kümblejale topeltnaudingut. Hansgrohe duširekka puhul on arvestatud kõrgete keskkonnahoiu nõuetega. Eestisse ja Põhjamaadesse saabub elamusterohke duširekka esmakordselt.

Eesti suurim rattamaratonide sarivõistlus Samsung Estonian Cup alustab tänavu 5. mail Viljandis juba 13. hooaega. Kaheksast etapist koosnev rattasari vältab kogu suve ning viimane otsustav võistlus toimub 7. septembril Jõulumäel.

Tulekul on Neeruti päev nr 4

Kahe mehe, Marek Vahula ja Karle Meosi, ühisideena sündinud Neeruti päev on jõudmas oma neljanda ürituseni.

Alustasime aastal 2010, kui panime ülesse esimesed Kadrina keskkooli tööõpetuse tundides Karli juhendamisel valminud pesakastid. See oli siis Neeruti päev nr 1. Päeva eesmärk ongi õpetada lastele ja lapsevanematele, kuidas nende valmistatud pesakastid tuleb looduses täpselt üles panna, et lindudele neist ka kasu oleks.

Eesjärve ümbrus on kolme varasema Neeruti päeva jooksul juba tehispesi täis saanud. Neeruti päeva nr. 4 raames paneme ülesse 10 pesakasti ja nüüd siis juba Tagajärve äärde. Eesmärk on kõik lindudele sobivad elupaigad mägedes erinevaid tehispesi täis panna. Tehispesi on mitut tüüpi ja neid ihaldavad ka erinevad linnuliigid. Seni oleme pannud ülesse neid tehispesi, mis mõeldud erinevatele tihastele ja metstikkadele.

Seekord koguneme 2. mail kell 14.15. kahe järve vahel piknikuplatsil. Kõik on oodatud !

Marek Vahula, wabakutseline

Nädala foto

Nädala pilt (1.04.2013)
Põllumees, kes korjab neli saaki aastas. Riisikasvatus Balil, märts 2013. Foto: Kylauudis.ee

Pühapäeval saab veel esitada kogukonnapärli kandidaate

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl 2013“. Konkurss toimub juba teist aastat ja selle eesmärk on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaate saab esitada selle nädala lõpuni, veebiankeet peab olema saadetud hiljemalt 31. märtsiks aadressil www.kylaelu.ee.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhi Kaie Toobali sõnul annab konkurss juba teist aastat võimaluse esile tõsta ja tunnustada kogukonda panustavaid peresid. „Eestimaal leidub palju peresid, kes teevad oma kogukonna heaks oluliselt rohkem, kui keegi meist ette oskab kujutada. Eelmisel aastal tõime koostöös regionaalministriga 15 aktiivset peret avalikkuse tähelepanu alla, et ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust,“ rääkis Toobal. Ta lisas, et kogukonda panustavate perede tunnustamise algatus võeti ühiskonnas hästi vastu ning see innustas jätkama konkurssi „Kogukonna pärl“ ka sel aastal.

Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Kandidaate võivad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid kuni 31. märtsini aadressil www.kylaelu.ee.

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena 1996. aastal. Järgmisel aastal, 9. oktoobril 1997 asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 mittetulundusühingut. Liikumisel Kodukant on 20 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Liikumine Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsioon toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna. Kodanikuühiskonna aasta tegijate konkursil nimetas Vabaühenduste liit EMSL mulluse Aasta teo auhinna vääriliseks Liikumise Kodukant korraldatud projekti “Avatud külaväravad”, mis tõi suvel üle 10 000 inimese tutvuma Eesti tegusaimate küladega.

Võrumaal hakatakse võrukeelseid ajakirjanikke koolitama

13. ja 20. aprillil toimub Võru instituudis meedia lühikoolitus neile, kes on huvitatud ajakirjanikutööst võrukeelses meedias.

Koolitusel osalema ootame gümnaasiumi viimaste klasside õpilasi, kõrgkoolides õppivaid Võrumaa juurtega üliõpilasi ja teisi huvilisi, kellele ajakirjaniku amet huvi pakub.

Koolitusel tutvustatakse võrukeelset meediamaastikku ja eneseteostuse võimalusi selle kaudu. Lisaks jagavad esimesel koolituspäeval oma teadmisi-kogemusi meediaekspert Sulev Valner ja Postimehe reporter Tuuli Koch, Rõuge TV noored kõnelevad oma töö köögipoolest. Karjäärinõustaja aitab jõuda selgusele, kas ajakirjanikutöö võiks koolitusele tulnutele sobida. Näpunäiteid oma võru keele oskuse täiendamiseks jagab Sulev Iva. Pealelõunal käiakse üheskoos vaatamas Eesti rahvusringhäälingu Võru stuudiot, kus oma tööd tutvustab ERRi Võrumaa korrespondent Igor Taro.

Teine õppepäev keskendub reporteritöö põhioskuste õppimisele. Õpetavad Tallinna ülikooli meediaõppejõud ja Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ning Uma Lehe peatoimetaja Ülle Harju. Õppepäevadele järgneb praktikaperiood kogenud ajakirjanike juhendamisel.

Koolituse läbinud ja häid tulemusi näidanud õppinutel on võimalus saada tööd võrukeelse ajalehe “Uma Leht” juures ning teha kaastööd võrukeelsetele raadiosaadetele.

Ajakirjanduskoolituse korraldab Võru Instituut, toetab Vana Võromaa kultuuriprogramm.

Vaata koolituse ajakava Võru Instituudi kodulehelt: www.wi.ee

Koolitusel osaleda soovijatel palume endast teada hiljemalt 2. aprilliks.

Karmi talvega võib kaasneda veekogude ummuksisse jäämine

Märtsikuus võivad püsiva jääkatte puhul sageneda veekogude ummuksisse jäämise juhtumid, mille tõttu hukkuvad kalad. Tegemist on paraku loodusliku protsessiga, mis kordub karmidel talvedel regulaarselt. Oluline on juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et see on loomulik looduslik protsess ja inimene sekkuma ei pea.

Hukkumised veekogudes on peamiselt lokaalse iseloomuga ja kannatada saavad kõige levinumate liikide noorkalad: särg, ahven ja haug. Tegemist on kiiresti taastuvate liikidega ja mõne aasta pärast on järves jälle tüüpiline kalastik. Ummuksisse jäämise tulemusena käivitub veekogus mitmeid isepuhastuslikke protsesse. Suureneb zooplanktoni osakaal, sest kalamaimud on hukkunud. Zooplankterid omakorda toituvad mikrovetikatest ja seeläbi suureneb vee läbipaistvus ning järve seisund paraneb mõneks ajaks üldiselt. Kalastiku taastumisega taastub veekogus ka veekogule normaalne toiduahel. Kui muutuste järel ei jää järve piisaval arvul röövkalu (haug, koha), siis saab neid juurde asustada.

Ummuksisse jäämisel on mitmeid põhjuseid: hapnikuvahetust takistav jää, soikunud veevahetus ja jääl olev paks lumi. Nende koosmõjul jäävad järele vaid hapnikku tarbivad protsessid: orgaanilise aine lagunemine, anorgaaniliste ainete oksüdeerumine ja veeorganismide hingamine. Kõige ohtlikumas olukorras on rohketoitelised, aeglase veevahetusega madalad järved. Märtsikuus madalate merelahtede jääl jalutades on mädamuna hais selge märk jää all toimuvatest elustikku hävitavatest protsessidest.

Ummuksisse jäämise leevendamiseks on jääd lumest puhastatud ja jäässe auke raiutud. Jää puhastamine lumest suurendab läbi jää vette tungivat valguse hulka ning võib panna vees olevad mikrovetikad ja taimed fotosünteesima ja hapnikku tootma. Selleks aga peab jää pind olema pidevalt puhas ja jää läbipaistev, muidu ei jõua valgus taimedeni.

Jäässe aukude raiumine ilma vee aereerimiseta suuremat kasu ei too, sest augud külmuvad kiiresti ja nende leevendav mõju on tühine. Aereerimist võib soovitada eraveekogude omanikele, kel võimalused selleks olemas.

Varasemale kogemusele toetudes on need abinõud osutunud looduslikes järvedes vähe tõhusaks ja kalade suremist vältida ei õnnestu. Elustiku päästmine talvisest hapnikuvaesusest on mõistlik ja tulemuslikum väiksematel eraveekogudel, kus omanik saab rakendada leevendavaid võtteid, nagu taimestiku niitmine, lume eelmaldamine jäält, aukude puurimine, vee aereerimine jms.

Algas lihavõtte linnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel nädalavahetusel kõiki linnusõpru osalema traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel. Osalemiseks tuleb neil päevil leida lihtsalt pisut aega lindude vaatlemiseks. Selleks võib osaleda 12 linnas korraldataval juhendajaga linnuvaatlusel, vaadelda linde oma koduaias või minna pikemale linnuretkele. Palume kõik kohatud linnuliigid, nende ligikaudse arvu ja vaatluskoha ka kirja panna ning tulemused saata hiljemalt 7. aprilliks Eesti Ornitoloogiaühingusse e-postiga (riho.kinks@eoy.ee) või postiga (EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu). Vaatluste märkimiseks on abiks vaatlusankeet.

Sel aastal pööratakse lihavõtte linnuvaatluspäevadel tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning muidugi alanud rändlindude saabumisele. Seetõttu toimub ka enamus juhendajaga retki linnades ning pühapäeval toimub lisaks ka kerge võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. See on võistkondlik ja toimub etteantud aja jooksul määratud reeglite järgi. Linnade linnuvaatlusel koostatakse põnevust pakkuvad pingeread ning selgitatakse ühtlasi välja varakevade Eesti kõige liigirikkam linn. Selle tulemusi oodatakse kiirkokkuvõtete tegemiseks juba hiljemalt pühapäeval kell 16.

Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Kohe-kohe on algamas jürikuu, kuid enne kui tutvustame Eesti Vabaõhumuuseumi sündmusi aprillis, kutsume kõiki tähistama koos meiega lihavõttepühi. Pühapäeval, 31. märtsil toimub muuseumis palju põnevat, kus ise kaasa lüüa saab.

Värvime looduslike vahenditega mune, korraldame kaunima pühademuna konkursi ja munakoksimise võistluse, meisterdame kartulist lihavõttejäneseid ja punume paelu. Kell 12 algab linnuvaatluspäeva jalutuskäik. Kell 15 algab Sutlepa kabelis I ülestõusmispüha jumalateenistus, teenib õpetaja Toomas Paul. Müügil on valik kauneid pühadepostkaarte 1930ndate aastate stiilis, kaarte saab kohe ka posti panna. Ürituse täpse kava leiab muuseumiveebist www.evm.ee.

* Lihavõttest algas Lõuna-Eestis kevadine kiigeaeg, ning muuseumi külakiiged kutsuvad lahkesti kiikuma. Ole ettevaatlik ja järgi täpselt kiigel antud juhiseid!

* 5.-7. aprillil saab Härjapea talus näha leivategu! Värsket isetehtud rukkileiba saab kaasa osta Kolu kõrtsist.

* Kuie kooli haridusprogramm: 2-4 klassidele 15.–19. aprillini „Muuseumitund taluperest“, kus kehastume talupere liikmeteks – peremeheks, sulaseks, perenaiseks, lapseks või hoopiski saunikuks ning saame endale ka uue nime ja vanuse. Nagu töökale perele kohane, teeme erinevaid talutöid – saeme puid, teritame nuge, teeme võid, koorime kartuleid ja palju muud. Lisainfo: www.evm.ee, registreerumine: kuiekool@evm.ee; tel 6549 126. Broneeringuid saab teha ka koolilõpu- jt programmidele! Loe edasi: Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli

Laupäeval, 30. märtsil kell 12:30 toimub keset Heltermaa-Rohuküla liini parvlaeval Muhumaa Saaremaa ja Hiiumaa ajalooline sõpruskohtumine jalgpallis.

Idee autor Kärdla linnapea Georg Linkov ütles, et saarlaste ja hiidlaste ajalooline sõpruskohtumine juhatab uhkelt sisse kogu algava hooaja. „Kahe saarerahva omavahelised mõõduvõtmised on ikka olnud eriliselt pinevad, nii mõtlesime korraldada Saaremaa – Hiiumaa maavõistlusmängu neutraalvetes, aga see osutus kalliks. Seega otsustasime Heltermaa–Rohuküla liini ja parvlaeva Muhumaa kasuks – saarlaste poolt laev ja hiidlaste poolt meretee, nii et kokkuvõttes ikkagi neutraalne pind. Jalgpall piiranguid ei tunne ning tõestame nüüd, et seda saab mängida igal pool, ka keset merd laevatekil,” märkis Linkov.

Mäng toimub parvlaeva Muhumaa alumisel tekil, kuhu paigaldatakse kunstmuru ja väravad. Mängu kestus on 2×15 minutit, mängijate arv 5+1. Laeva tervise huvides peetakse kinni erireeglitest: palli maksimaalne kõrgus mänguväljakul on 120 cm ning küljeaut mängitakse maast. Loe edasi: Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli

Palmse mõisakompleksis saab teoks uus muusikaprojekt

SA Virumaa Muuseumid koostöös Eesti Kontserdiga on välja töötanud uue klassikalise muusikaga suveürituse formaadi Palmse mõisa tiigil: „PALMSE MÕISA MUUSIKA“.

Projekti kunstilise kontseptsiooni eesmärk on pakkuda publikule kõrgetasemelist klassikalist muusikat. “Palmse mõisa muusikal” on kindel koht looduse, muusika ja Eesti ühe uhkema mõisaansambli ühtesulatamisel.

Tegemist on omalaadse veemuusikaga, kus esimest korda Eestis rajatakse saddle–span-tüüpi lava otse tiigile, kust avaneb vaade Palmse mõisale. Tiigi kaldale kerkib 1000 istekohaga publikutsoon.

Avakontserdil, 6. juulil kell 21 kõlab mõisapargis Pjotr Tšaikovski ja Giuseppe Verdi muusika. Galakontserdil “Tšaikovski ja Verdi” esinevad Eesti sümfonismi lipulaev ERSO koos dirigent Anu Taliga. Solistideks on Moskva ühe parima ooperiteatri Helikon solistid Karina Flores (sopran), Ali Magomedov (tenor) ja Maksim Perebeinos (bariton). Tegemist on vaieldamatult ooperimaailma tõustvate tähetedega, kel taskus palju tähtsaid konkursivõite, kontserte ning vapustavaid ooperirolle.

Avakontserdil on ka omamoodi seos Palmse mõisaga: 19 sajandi muusikageeniuste, Tšaikovski ja Verdi loomingu kõrgperiood langes enamvähem samale ajale Tallinna–Peterburi raudtee ehitusega. Selle raudtee ehk silla rajaja oli aga Palmse mõisnik Alexander von der Pahlen. Loe edasi: Palmse mõisakompleksis saab teoks uus muusikaprojekt

National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat

Äsja jõudis lugejani ajakirja National Geographic Eesti aprillinumber, mille seekordne põhilugu keskendub ammu surnud liikide taaselustamise temaatikale. Teadus on jõudnud sinnamaani, et kadunud liikide elluäratamine muutub üha lihtsamini teostatavaks, kuid see vastuoliline teema kütab kirgi ka teadusmaailmas endas.

Põhilugude lühitutvustus:

Kas äratame nad ellu
Väljasurnud liikide taaselustamine on juba võimalik. Kas ka vajalik?

Mammutivõha kütid
Siberi tundras käib jaht ammusurnud mammutite võhkadele.

Uusi liike otsimas
Teadlased on kirjeldanud 1,7 miljonit liiki, miljonid on kirjeldamata.

Kutsumus – lendur
Barrington Irving õpetab lapsi taevalaotust avastama.

Delaware’i park
USA-sse kavandatav rahvuspark väärtustab Brandywine’i orgu.
Loe edasi: National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat

Tee kaasa räätsaretk Saarisoolt Kuresoole

Tänavu oma 20. sünnipäeva tähistavas Soomaa Rahvuspargis on neli suurt raba: Kikerpera raba, Ördi raba, Valgeraba ja Kuresoo. Tule sel laupäeval koos Aivar Ruukeliga neljatunnisele räätsamatkale Saarisoolt Kuresoole, tagasijõudnuile lõkkel küpsetatud vorstid ja tee.

Buss väljub Tallinnast Rahvusraamatukogu eest kell 9.00, tagasi kell 19.00. Sõidu hind retkelistele täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 20 EUR, õpilastele 12 EUR. Lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta. Info ja registreerimine 56476297, retked@looduseomnibuss.ee. Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

Allikas: Looduse Omnibuss

Sänna Kultuurimõisas saab õppida Veedade laulmist

Laupäeval, 30. märtsil 12:00-15:00 toimub Sänna Kultuurimõisas Veedade laulmine Ragnar Kurmi juhendamisel.

Veedade laulmine annab üleva tunde, kuna just helid saavad puudutada kõige sügavamat osa meis. Veedad on inimkonnale vanim elutarkuse (praktiline ning vaimne) kogumik pärit Indiast. Traditsiooniliselt on seda edasi antud suuliselt – lauldes, hilisemal ajal on kirjalikult üles tähendatud. Veedade laulmisel on täpne reeglistik.

Oodatud on kõik huvilised. Eelduseid pole. Palun anna enda tulekust teada telefonil 53268358, Ragnar Kurm.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Corelli Music: “Kirikupühad Maarjamaal – Stabat Mater”

Reedel ja laupäeval jätkab Corelli Music kultuuripärandi aastat pika traditsiooniga kontserdisarjaga ”Kirikupühad Maarjamaal”. Kui märtsi algus viis kontserdid mõisatesse ja Toompea aadlipaleesse, siis nüüd esitletakse meie unikaalsest kultuuripärandist ajaloolisi kirikuid ja ülestõusmispühadele eelneva vaikse nädala temaatikat.

Kannatusaja kontserdid suurel reedel, 29. märtsil kell 18 Tartu Jaani ja vaiksel laupäeval, 30. märtsil kell 16 Tallinna Jaani kirikutes pakuvad kavas ”Stabat Mater” barokiaja muusikat eriti tundeküllaste teostega, nähtuna läbi kannatava ema silmade. Jätkub ka Corelli jõulufestivalil 2012 alanud barokiaja müstilise hääleliigi kontratenori tutvustus, seekord soleerib Eestis harva esinenud kontratenor Ivo Posti.

Kontserdiagentuuri Corelli Music juhil Mail Sildosel on eriti hea meel, et seekordsed kontserdid jäävad ka iseseisvumise põlistumise nädalasse. Ilma Eesti riigi vabanemiseta poleks muusikavallas lisandunud ühtki eraõiguslikel alustel tegutsevat kooslust, nagu seda on esimestes vabanemise tuultes 1992 sündinud barokkansambel Corelli Consort, samuti hiljem selle tegevusest väljakasvanud Corelli Barokkorkester ja kontserdiagentuur Corelli Music. Loe edasi: Corelli Music: “Kirikupühad Maarjamaal – Stabat Mater”

Ettevõtjad viivad aprillis HIV-teemalised külalistunnid koolidesse üle Eesti

Aprillis suunduvad koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ eestvedamisel koalitsiooni kuuluvate ettevõtete töötajad ja teised vabatahtlikud juba neljandat aastat „Tagasi Kooli“ raames jagama 7.-12. klassi õpilastele teadmisi HIV/AIDSi ja turvalise seksuaalkäitumise teemadel.

HIV-teemalise eriprojekti fookusnädal koolides toimub 1.-5. aprillini, kuid temaatilised külalistunnid jätkuvad nii Tallinnas, Harjumaal, Tartus, Tartumaal, Läänemaal, Pärnumaal, Raplamaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal terve aprillikuu jooksul. Kokku jagatakse teadmisi HIV, AIDSi ja turvalise seksuaalkäitumise teemadel ligikaudu 1500le õpilasele.

Viimastele uuringutele tuginedes on noorte teadmised HIV levikust ja käitumispraktika kondoomi kasutamisel iga aastaga paranenud ja trendi jätkumiseks on pidev teavitustöö koolides äärmiselt vajalik.

Swedbanki personalidirektor Signe Kaursoni sõnul näitab tema praktika tundide andmisel abiturientidele, et noored on HIV- temaatikaga päris hästi kursis, kuid alahinnatakse just iseenda nakatumisega seotud riske. „Ei teadvustata, et tegemist on väga pika peiteajaga viirusega ja hinnanguliselt 4000 inimest Eestis ei tea oma nakatumisest. Seetõttu on teadlik käitumine ja testimine viirusest hoidumisel väga olulised. Samuti vajab selgitamist, et tänapäeva meditsiin võimaldab viirusesse nakatumisel elada täisväärtuslikku elu ning viirusekandjaid enda ümber ei tohiks karta, “ ütles Signe Kaurson.

Koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ tegevjuht Keit Fomotškini sõnul soovivad koalitsiooni esindajad HIV-teemaliste külalistundidega olla toeks just koolide tervise- ja inimeseõpetuse õpetajatele: „Õpetajatest ja nende oskuslikust teemakäsitlusest sõltub väga palju. Paraku ei oma üle poolte inimeseõpetuse õpetajatest hetkel vajalikku erialast ettevalmistust. Soovime HIV-teemalise eriprojektiga rõhutada, et riigil tuleb õpetajate vastavasse ettevalmistusse ja täiendõppesse senisest märksa tõsisemalt suhtuda ja sellesse ka investeerida,“ sõnas Keit Fomotškin. Loe edasi: Ettevõtjad viivad aprillis HIV-teemalised külalistunnid koolidesse üle Eesti