Suvistel suusahüppevõistlusel Otepääl võtavad mõõtu parimad

22.juunil 2013 toimuvad Tehvandi Spordikeskuse hüppetornis suvised suusahüppevõistlused – Jaani hüppevõistlused, kus mõõtu võtavad Eesti parimad kahevõistlejad ja suusahüppajad.

Suusahüppevõistlus toimub sellel aastal juba kolmandat korda. “Võistlema on lubanud tulla spordisõpradele tuntud tegijad – Kaarel Nurmsalu, Martin Nõmmel, Artti Aigro, Siim Tanel Sammelselg, Kristjan Ilves, Han-Hendrik Piho, Kail Piho, Karl August Tiirmaa,” rääkis Jaan Jüris. “Võistlused sõltuvad paljuski ilmast, kuid loodame, et kõik laabub,” sõnab võistluse korraldaja Jaan Jüris.

Suvised suusahüppevõistlused ei erine palju talvistest hüpetest, võistlejate varustus on sama, nagu talvelgi. Pealtvaatajatele on üritus tasuta. Võistlusi korraldab Otepää Spordiklubi koostöös Tehvandi Spordikeskusega, toetab Otepää vald.

Loe edasi: Suvistel suusahüppevõistlusel Otepääl võtavad mõõtu parimad

Labürindifestival ootab huvilisi

Etnoesoteeriline Labürindifestival toob kokku Eesti väelaulude esitajad ja helidega tervendajad. Kolm päeva toimuvad Viia-Jaani talu põldudele laotud kivilabürintide vahel erinevad kontserdid ja töötoad.

On ühislaulmist ja tantsu. Õpetatakse lihtsaid ja igavikulisi teadmisi, kuidas kasutada erinevaid trumme ning luua etnorütme. Helide ja liikumisega avatakse oma väe allikad. Esimesel õhtul toimub ansambel Tane Mahuta väelaulude kontsert. Järgmistel päevadel saab kogeda gongimeister Almer Jansu gongiseansse ja maailma rahvaste rütmidel loodud ürgse tantsu tundi. Tom Valsberg koos sõpradega korraldab väelaulude õppimise töötoa.

Mikk Sarve eestvedamisel toimub regilauludest täidetud õpiViia-Jaani labürinditalus, Ihamaru külas, Kõlleste vallas, Põlvamaal
Kurvilise Postitee naabruses tuba, kus kuuleb ka šamaanitrummi. Trummiringi viivad läbi ja teevad kontserdi ka Arno Kalbus ja Kill Kaare, kes on laiemale publikule teada ansamblist Bombillaz. Kristallkaussidel esineb Aivar Täpsi, seda nii India meditatsiooniviisidega koos Raho Langsepaga kui ka koos Triskele Duoga, esitamaks regilaululiste rahvalakoraalide töötlusi. Esinejaid on teisigi, kes toovad ettekandele oma nägemusi väelauludest ja helidest.

Lisaks tehakse ühiseid jooga ja taiji harjutusi, tutvustatakse labürinte ja nende kasutamist tänapäeval. Toimub sütelkõnd, mis pole kindlasti kohustuslik, küll aga võimalusi avardav. Üles on seatud ka esoteerilise, eksootilise ja kohaliku kauba laat. Labürindifestivalile on oodatud inimesed, kes tunnevad rõõmu vahetust kaasaelamisest helide, tantsimise ning tule jõule. Soovivad aimu saada ürgsest väest endas ning ümbritsevas looduses. Festivali korraldaja on Aivar Täpsi (MTÜ Tähevalgus). Festivali pileteid saab kohapeal ja müüb Piletilevi.

Festival toimub Viia-Jaani labürinditalus, Ihamaru külas, Kõlleste vallas, Põlvamaal Kurvilise Postitee naabruses

Lisainfo:
www.tuletee.ee

Naiste vahetamine Ranna-Viru Rahvateatris

Pühapäeval, 23. juunil algusega 17.00 esietendub Kunda linna klubis vene autori Juri Poljakovi komöödia kahes vaatuses “Homo Erectus ehk naiste vahetamine”. Etendus kestab orienteeruvalt 2,5 tundi.

Juri Poljakov on sündinud 1954. aastal Moskvas, ta on tuntud kirjanik, mitmete romaanide, filmistsenaariumide ja näidendite autor. Alates 2001. aastast on ta nädalalehe Literaturnaja Gazeta toimetaja.

Lavastaja Tiit Alte sõnul räägib näidend armastusest. Armastusest üheksa- kümnendate lõpu Venemaal. Mis juhtub siis, kui armastus muutub äriks, iseenesestmõistetavuseks, sõltuvuseks, vajaduseks, tüütuseks, elementaarsuseks? Kui inimestevahelised suhted kulgevad risti-rästi läbi armastuse kõiki ühendava orgiani… Mis juhtub siis, kui meeleheidet ravib vaid andumine?

Ranna-Viru Rahvateater on pikkade traditsioonidega harrastustrupp, kes kuni möödunud aastani kandis nimetust Kunda Huviteater. Truppi kuuluvad näitlejad Kundast, Rakverest ja Rannust.

Näidendi on tõlkinud ja lavastanud Tiit Alte, heli ja lava sättis Kaido Veski. Osades: Kertu Kaljund, Kaido Veski, Elli Vallbaum, Tiit Alte, Ille Limberg, Tauno Küngas, Alina Klimova, Hillar Vimberg, Uno Trumm,
Laura Anton ja Egert Veski.

Pärast etendust väljub klubi juurest buss, mis viib soovijad randa jaanikule.

Mahetalunik teeb mürgitamise asemel kõvasti füüsilist tööd

Ida-Virumaa Toila valla Mägipõllu talu peremees Sander Sarap sõitis möödunud nädalal Karksi maile, et tutvustada sinna kogunenud mahetootjatele uudset umbrohuniidukit.

Sarap ostis selle mullu ligi 15 000 euro eest ja on investeeringuga rahul. «Teist aastat järjest on maa väga märg olnud ja pole saanud orast õigel ajal äestada. See masin on niisugusel juhul igati omal kohal,» lausus ta.

Sander Sarapi sõnul pole umbrohuniiduk uus asi mitte üksnes Eestis, vaid terves maailmas. «See on leiutatud alles mõni aasta tagasi ning levib praegu väga kiiresti,» teadis ta.

Niisugune masin pole lihtsalt tõhus abivahend taimsetest pahalastest lahtisaamiseks, vaid see on mahetootjale põhimõtteliselt ainuke viis vilja seest umbrohtu hävita-da.

Kui traktor mürisema hakkas ja enda järel kuue meetri laiust lõikurit vedama asus, hõikas põllumajandusnõustaja Karin Hüva: «Kas ta liiga kiiresti ei sõida?»

Loe edasi: www.pikk.ee

Sigrid Koorep, Sakala / Maheklubi.ee

Kohtla-Järve sihib riigigümnaasiumi

Kohtla-Järve vastas haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo ettepanekule asutada riigigümnaasium, et on valmis läbirääkimisteks. Narva võttis mõtlemisaega, kirjutab Põhjarannik.

Jaak Aaviksoo saatis maikuus kirja nendele maakonnakeskustele ja suurtele linnadele, kes ei ole koos ministeeriumiga gümnaasiumivõrgu korrastamisega tegelnud.

Kirjas seisab, et aastaks 2015 tegutseb Eestis juba vähemalt kaheksa riigigümnaasiumi, kuid ministeeriumi sihiks on luua igasse maakonda ja suurematesse linnadesse vähemalt üks nüüdisaegsete õppetingimustega eraldiseisvas hoones tegutsev riigigümnaasium.

Ministeerium lubab aidata koolihoonete ehitusprojektide ettevalmistamisel, et taotleda raha uuel Euroopa Liidu tõukefondide perioodil 2014-2020. Samuti ollakse valmis katma projekti omaosalust.

Ministeeriumi kirjast nähtub, et kuna viimase 20 aasta jooksul on üldhariduskoolide õpilaste arv oluliselt vähenenud, peab koolivõrk ning õppehoonete pind muutustele reageerima.

“Olemasolevate, minevikus suure õpilaste arvu tarbeks ehitatud koolihoonete samas mahus rekonstrueerimine ei ole sageli otstarbekas ning kaaluda tuleks iga hoone puhul uutes funktsioonides kasutuselevõtu võimalusi, ebavajalike või ebamõistlike hooneosade lammutamist, vajaduse korral ehitades gümnaasiumidele või põhikoolidele uued nüüdisaja nõuetele vastavad ja kompaktsed koolihooned.”

Ministeerium ootas kohalike omavalitsuste vastuseid hiljemalt 1. juuniks. Loe edasi: Kohtla-Järve sihib riigigümnaasiumi

EÕEL: kriitilised punktid kohe, ülejäänud muudatusettepanekud sügisel

Eesti Õpilasesinduste Liit soovitab Riigikogu Kultuurikomisjonil võtta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusettepanekute arueluks täiendavat aega ning pöörata enne suve algust tähelepanu eelkõige õppeaasta 2013/2014 12.klasside lõpetamisega seonduvatele tingimustele, seisab tänases pressiteates.

Õpilasliit leiab, et nii õpilastele kui õpetajatele on olulise tähtsusega saada hiljemalt õppeaasta alguseks selgus lõpetamisega seonduvate tingimuste osas. Kuigi Õpilasliit hindab Kultuurikomisjoni seniseid pingutusi, peab liit oluliseks keskenduda kriitiliste punktide kinnitamisele (nagu eelpool nimetatud gümnaasiumi lõpetamise tingimused) ning jätkata sügisel seaduse muutmiseks tehtud parandusettepanekute aruteluga vältides seeläbi hilisemate paranduste vajadust.

„Leiame, et ei ole mõistlik suruda läbi seaduse muudatust, mis võib vajada lähitulevikus taas ülevaatamist, kuna muudatus sai vormistatud liigse kiirustamisega. Samuti leiame, et mõjuvaks argumendiks on Eesti Haridustöötajate Liidu hoiatus streigi osas, sest see ei avaldaks mõju üksnes riigile, vaid oleks tugevaks löögiks õppetöö kvaliteedile, eriti tuleva õppeaasta 12.klasside õpilastele,“ sõnas Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Karl Andreas Sprenk. Küsimuste lahendamiseks, mille osas kultuurikomisjonis on tugev erakondadevaheline vastasseis, tuleks aktiivselt kaasata erinevaid haridusvaldkonna huvirühmasid. “Halvim, mis saab juhtuda, on see, et Riigikogu lihtsalt hääletab eelnõu läbi ning seadusesse sattuvad punktid, millega lõpuks keegi rahul ei ole, ning mille rakendamine koolides on keeruline” lisas Sprenk.

Eesti Õpilasesinduste Liit mõistab rahastamise temaatika olulisust haridustöötajatele ning loodab, et Kultuurikomisjon suudab võtta arvesse kõigi osapoolte huve, kellele seadusmuudatuste rakendumine mõju hakkab avaldama.

Loomahaiguste diagnoosimine koondub Tartusse

Alates 1. novembrist koondab Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL) kõik loomahaiguste diagnostikaga seotud uuringud kesklaboratooriumisse Tartus.

Seni on loomahaiguste diagnostikaga tegelenud lisaks Tartu kesklaborile ka Tallinna VTL diagnostika talitus, mis lõpetab tegevuse alates 1. novembrist. Tallinna laboratooriumis jätkub toidutoorme, toidu ja loomasööda mikrobioloogiliste ja keemiliste analüüside läbiviimine ning veterinaarravimijääkide uuringud.
VTL on Põllumajandusministeeriumi haldusalas tegutsev riiklik laboratoorium, mille põhitegevus on loomahaiguste laboratoorne diagnoosimine ning toidutoorme, toiduainete ja loomasööda laboranalüüside läbiviimine.
VTL kesklaboratoorium asub Tartus, selle piirkondlikud laboratooriumid asuvad Tallinnas, Rakveres ja Kuressaares.

Puuetega inimesed lustivad Viljandis XVIII vabariiklikul kultuurifestivalil

Pildil hetk puuetega inimeste kultuurifestivali avamiselt Viljandis.

Eile algas ja täna jätkub üle-eestiline puuetega inimeste kultuurifestival Viljandis Sakala keskuses. Juba traditsiooniks saanud festivali korraldab Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Viljandi Puuetega Inimeste Nõukoja ja Viljandi invateatriga Karlanda.

Festival avati eile, 15. juunil. Festivali avamisel kõnelesid Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja maavalitsuse puuetega inimeste spetsialist Doris Nagel. ”Igasugune koostöö saab edukalt toimuda vaid siis, kui on hingest rääkijaid ja südamest kuuljaid,” õhutas Kruuse puuetega inimesi ja nende hooldajaid enam teadvustama ühiskonnale võimalusi, mis märkamatuks jäävad.

Festivalile tuli üle Eesti rohkelt üksikesinejaid ja taidluskollektiive. Avamise ajaks oli kohale jõudnud ligikaudu 80 inimest.

Tiina Pihlak

Kontserdiga toetatakse Lasila mõisakooli klaverifondi

19. juunil saab Atla mõisas Juuru kihelkonnas alguse 15. mõisamuusika suve tähistav heategevuslik kontserdisari „Eesti mõisad 2013”. Ainulaadse kontserdi harvakuuldavast 18. sajandi prantsuse muusikast (Couperin, Dagincour, Duphly) annab kell 19 mõisa ait-kunstikoolis prantslannast klavessiinikunstnik Elisabeth Joyé. Traditsiooniliselt tutvustab mõisa arhitektuuri ja ajalugu Jüri Kuuskemaa. Sari on tutvustanud juba 58 erinevat mõisa üle Eesti ja toetab sel aastal Lasila mõisakooli klaverifondi. Sari jätkub kontsertidega 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Corelli Music pakub kauneid kontserte läbi kogu suve, mis saab võimsa lõpetuse festivalil ”Tallinna tornid” 29.-31. augustini.

Lehti Kostabi juubeli tähistamine flamenco-ja mustlastantsuga

Kontsert „Sa näed minu südame taha” toimub Kumu auditooriumis täna, 16.juunil kell 17.

Lehti Kostabi on nimi, mis on tuntud Eesti flamenco- ja mustlastantsu ringkonnas. Tänu Lehtile on mustlas-ja flamencotants ning mustlaslaul jõudnud paljude eestimaalaste südametesse.

Mustlasi sageli peljatakse, vahel on raske seda rahvust mõista. Samas mustlaskultuur lummab paljusid. Mustlasmuusika ja –tants toob aga eestlastest, välja tule, mis meie sees peidus on. Lehti Kostabi on loonud palju mustlas- ja flamecotantse. Iganädalaselt õpetab Lehti flamenco- ja mustlastantsu Tallinnas Kodulinna Majas, kus koguneb tema juhendatav tantsurühm Airoso. Lisaks õpetab Lehti Peeteli kiriku juures sealseid raskustesse sattunud lapsi. Lehti tantsutunnid ja hooajalised kursused teevad eriliseks seal valitsev hingus – ehedus, mustlaslik kirg, muusika ja tantsu läbitunnetamine. Lehti ei anna edasi vaid tantsu koreograafiat, vaid ta õpetab seda muusikat ja tantsu mõistma, annab aimu ka mustlaskeelest ja -hingest.

Lehti Kostabi 60.juubelikontserdil esinevad tema sõbrad ja õpilased nii Eestist kui Soomest.

Urmo Kübar võitis Euroopa Kodaniku Auhinna

Urmo Kübar, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juht, on tänavuse Euroopa Kodaniku Auhinna võitja. Kokku tunnustab Euroopa Parlament tänavu selle auhinnaga 43 erineva eluala väljapaistvat eurooplast.

Žürii hinnangul on tegemist noore teotahtelise eurooplasega, kes on euroopalike väärtuste levikuks ja kinnistamiseks palju panustanud.

Kokku annab EP igal aastal välja kuni 50 auhinda. Kantselei tööd juhtis EP asepresident Anni Podimata (S&D, Kreeka). Teised liikmed olid: EP asepresidendid Alexander Alvaro (ALDE, Saksamaa), Isabelle Durant (Greens/EFA, Belgia), Othmar Karas (EPP, Austria) ja László Surján (EPP, Ungari) ning endised EP presidendid Hans-Gert Pöttering (EPP, Saksamaa) ja Enrique Baron Crespo (Hispaania).

Võitjate auhinnatseremoonia toimub 16.-17. oktoobril Brüsselis. Euroopa Kodaniku Auhinnaga tunnustab Euroopa Parlament silmapaistvaid eurooplasi alates 2008. aastast.

Anu Tali valiti USAs Sarasota sümfooniaorkestri järgmiseks peadirigendiks

4. juulil toimub Estonia kontserdisaalis juba traditsiooniks kujunenud ERSO suvine kontsert “Sõbrad”, mida seekord juhatab Anu Tali. Äsja avalikustati info, et 1. augustist alustab Anu Tali tööd USAs Sarasota sümfooniaorkestri peadirigendina, jätkates nii Eesti dirigentide edukäiku maailmas.

Kontserdil soleerivad imelapsena tuntuks saanud ning praeguseks üle maailma gastroleeriv, rahvusvahelises pressis “trompeti-Paganiniks” ja “trompeti-Carusoks” nimetatud Sergei Nakarjakov Iisraelist, Belgias resideeruv pianist Maria Mejerovitš ning nimekas Eesti pianist, mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat Marko Martin. Ettekandele tulevad klaveri- ja trompetirepertuaari tähtteosed: Eino Tambergi I trompetikontsert, Dmitri Šostakovitši I kontsert klaverile, trompetile ja orkestrile ning Sergei Rahmaninovi “Rapsoodia Paganini teemale” klaverile ja orkestrile.

4. juulil kell 20 Estonia kontserdisaalis.

Saaremaa ooperipäevadel esineb maailmakuulus Gruusia bass Paata Burchuladze

Paljudest Gruusia silmapaistvatest ooperilauljatest on kõige suurema rahvusvahelise karjääri teinud bass Paata Burchuladze. Pärast mitmeid edukaid konkursse on ta välja jõudnud maailma olulisematele ooperilavadele, nagu Metropolitan Opera, Milano La Scala, Covent Garden, Viini Riigiooper jne. Aastal 1987 kutsus dirigent Herbert von Karajan Burchuladze esinema Salzburgi muusikafestivalile.

„Aastal 1988 õnnestus mul Burchuladzet kuulata Pariisis Boriss Godunovi festivalil, kus ta laulis nimirolli. Täna on Paata Burchuladze parimas küpsuses oma hääleklassis ning see on suur rõõm ja au Eesti ooperisõpradele, et saame teda kuulata Saaremaa ooperipäevadel Verdi “Attila” nimirollis, mis annab täiusliku ülevaate tema vokaalsetest ja lavalisest võimekusest,“ lausus Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk.

Juba kuuendat aastat toimuvad ooperipäevad esitlevad sel aastal kolme Gruusia ooperiteatrit: Bathumi ooperi- ja balletiteater, Khuthaisi Balantšivadze-nimeline ooperi- ja balletiteater, Thbilisi Paliašvili-nimeline rahvuslik ooperi- ja balletiteater.

Palmse pargis avati Veljo Ranniku mälestuspink

Pink Palmse pargis. Foto: virumaateataja.ee

Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.

Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.

Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.

Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.

Berit-Helena Lamp

Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kutsub

Tallinnas 18.-20. septembril 2013 toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile

Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on eelnevalt toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis.

Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja tänaseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.

Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis.

Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.

Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu

Tartu ülikooli uus vabade kunstide professor on Arvo Pärt

2013/2014. õppeaastal asub Tartu ülikooli vabade kunstide professori ametisse maailmakuulus helilooja Arvo Pärt. Sellest tulenevalt toimub Tartu ülikoolis seminaride sari ”Sõna ja muusika”, mille peamine läbiviija on Eesti muusika- ja teatriakadeemia professor Toomas Siitan.

„Arvo Pärdi loomingu mõtestamine filosoofilises, teoloogilises, kultuuriloolises ning reaalteaduslikus kontekstis avardab üliõpilaste silmaringi ja on kogu ülikoolile väga rikastav ning huvitav väljakutse,” põhjendab Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop teaduskonna valikut.

Arvo Pärt on nimetatud kümne ülikooli audoktoriks, talle on määratud hulk autasusid, aunimetusi ja preemiaid, nende seas väga kõrgelt hinnatud Lėonie Sonningi muusikapreemia (2008), Istanbuli rahvusvahelise muusikafestivali elutööpreemia (2010), Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (2010) ja Konrad Adenaueri fondi tunnustus (2011). 2011. aastal nimetati Pärt Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liikmeks ning valiti Eesti teaduste akadeemia akadeemikuks.

Vabade kunstide kutsutud professori ametikoht on TÜ filosoofiateaduskonnas loodud ülikooli liikmeskonna vaimsuse ja loovuse mitmekülgseks arendamiseks. Vabade kunstide professori nimetab rektor ametisse üheks akadeemiliseks aastaks. Alates 1993. aastast on TÜ vabade kunstide professori ametit pidanud teiste hulgas Hando Runnel, Jüri Arrak, Jaan Kross, Elmo Nüganen, Vello Salo, Sirje Helme, heliloojatest Veljo Tormis ja Helena Tulve.

Virge Tamme

Ahjukütet ei plaanita keelata

Eelmisel nädalal Brüsselis toimunud konverentsil Green Week arutati erinevaid võimalusi õhukvaliteedi hoidmiseks, mille keskmeks ei olnud kitsalt ahjukütte keelustamine, vaid õhukvaliteet laiemalt.

Eestis on ahjude ja sauna kütmine osa kodusest kultuurist. Viimasel kahel päeval on Eesti meedias levinud info ahjukütte keelustamise kohta, kuid seda ei plaanita keelata.

Õhukvaliteedi seisukohalt on parem see, kui kodustes ahjudes kasutada kuiva puitu. Niiske puidu kasutamisel tekib märkimisväärselt rohkem saasteaineid ning põlemisprotsess ei ole täielik. Lisaks läheb osa soojusest raisku – see kulub puidus oleva niiskuse kuivatamisele.

Kindlasti ei tohiks kodustes ahjudes põletada pakendeid, kilet, plasti või muid jäätmeid, sest selliste materjalide põlemisel võivad tekkida mitmesugused püsivad saasteained, mis võivad olla ohtlikud.

Berit-Helena Lamp

Luikjärve talus saab laupäeval tööd teha

Obinitsa Muuseumi osaks olevas Luikjärve talus Tobrova külas saab 15. juunil keskpäevast alates näha vikatiga niitmist, seebi keetmist ja taimedega värvimist. Julgemad ja virgemad saavad neid töid ka ise teha. Teretulnud on kõik huvilised

Õppe- ja katsepäev toimub talukompleksi juures ning on osa traditsioonilisi töövõtteid tutvustavast õppetubade sarjast. Tulekul on seto traditsiooniliste nööride-paelte punumise õppepäev, pistandaia tegemise ning küünalde valamise õppepäevad.

RMK tähistab metsalillede päeva tasuta matkadega

RMK tähistab juba kolmandat järjestikust aastat metsalillede päeva, mille raames toimuvad sel nädalal üle Eesti viis tasuta metsalillematka, mille eesmärgiks on aidata inimestel metsataimi paremini tundma õppida.

Viimsis korraldatava matka eestvedaja, RMK Viimsi looduskeskuse juhi Sirli Vijari sõnul ei panda metsalillematkadel rõhku võimalikult pika vahemaa läbimisele, vaid metsalilledega tutvumisele. “Praegu on looduses parim aeg tutvuda näiteks selliste taimedega nagu leseleht, metstähthein ja laanelill, mis on väga kaunid, aga enamikule võõrad,” märkis Sirli Vijar, kelle sõnul jagavad metsalillede kohta matka käigus täpsemat infot ka botaanikud.

Põhjamaades ülipopulaarset metsalillede päeva tähistatakse Eesti eri paigus kokku viie matkaga. Esimene neist peeti 13. juunil Viimsi poolsaarel Tädu loodusõpperajal. Nädala lõpus toimuvad matkad lisaks Tädule ka Endla looduskaitsealal Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal Neerutis ning matkasarjale pannakse punkt Hiiumaal Sarve poolsaarel.

“Matka tarbeks soovitame varuda aega kolm-neli tundi ning võtta kaasa ka väike toidukott ja joogipudel, mis võimaldab end matka kestel või lõppedes pisut kosutada. Rõivastus olgu maastikul liikumiseks sobiv ning sääskede eest kaitsev,” juhendas Sirli Vijar.

Metsalillematkad on tasuta, kuid nendel osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, sest mõnedele matkaradadeleon võimalik oma transpordi puudumisel sõita bussi või autoga, kus on piiratud kohtade arv. Lähem info ja registreerimine siin. Loe edasi: RMK tähistab metsalillede päeva tasuta matkadega

Registreerimine Rõuge paadirallile on alanud

16. korda ootavad Rõuge noored kõiki kohalikke elanikke ja külalisi osa saama 6. juulil toimuvast Rõuge Veepeost ja Paadirallist. Paadiralli registreerumine on juba avatud – teha saab seda siin.

Päev algab rannavolle turniiriga Kaussjärve kaldal. Rannavollele registreeritakse vaid 16 võistkonda ning registreerimine on avatud ürituse kodulehel. Registreerumise kinnitus saabub peale osalustasu maksmist.

Päeva jooksul oodatakse lapsi saama osa lastemängudest ning hullama veeatraktsioonidel. Rõuge noored ise korraldavad mitmeid mänge nii rannas kui vees.

Oodatakse fantaasiaküllaseid ja leidlikke paate osalema Isemeisterdatud Veesõidukite Konkursil. Auhinnad on pingutuse väärilised, oodatakse rohket osavõttu! Veesõidukite esitlus toimub kell 14.00.

Päeva kulminatsiooniks on kummipaadiralli viiel Rõuge järvel. Kummipaadiralli algab kell 18.00 , registreerumine toimub kuni 5. juulini internetis ning 6. juulil, ürituse toimumise päeval, kohapeal. Oluline on, et võistlejatel oleks kasutuses reeglitele vastav paat ning päästevestid. Päev lõpetatalse piduliku autasustamisega kell 20.00.

Õhtune tantsupidu alustab kl 21.00, kus lavale astuvad ansambel HELLAD VELLED ja OTT LEPLAND. Pilet PILETILEVI eelmüügist 5.juulini 8 eurot. Lastele vanuses 8-12 aastat 6 eurot. Pilet ürituse ajal kohapeal 10 eurot, lastele vanuses 8-12 aastat 8 eurot, kuni 7-aastastele tasuta.

Registreerumine ja pidevalt uuenev info aadressil www.paadiralli.ee ja Facebookis. Rõuge noored on avatud ka sponsorpakkumistele ürituse korraldamiseks ning auhinnafondi täiendamiseks.

Collegium Musicale sõidab Karjalasse laulupeole

Kammerkoor Collegium Musicale sõitis eile Venemaale, Karjala Vabariigi pealinna Petroskoisse, et osaleda 14.-16.juunil sealsel rahvusvahelisel laulupeol. Kooril on au esineda laulupeo avamisel ning anda laupäeval kontsert Veljo Tormise loominguga .

Nii avamisel kui kontserdil kõlavad Collegium Musicale esituses osad Veljo Tormise tsüklist “Unustatud rahvad” sealhulgas “Karjala saatus”.

“Kuna tänavu, kultuuripärandi aastal, on meil fookuses Tormise tsükli “Unustatud rahvad” esitamine, siis sobis kutse Karjalasse sõita ja Tormise teoseid laulda meile ideaalselt. Kontsert kogu tsükli esitamisega toimub sügisel Tallinnas,” rääkis koori dirigent Endrik Üksvärav. “Suvi toob koorile kontsertreisi Itaaliasse ja Saksamaale.Augustis astume üles Tallinna Rahvusvahelise Orelifestivali lõppkontserdil,” lisas ta.

Petroskois toimuval Karjala laulupeol osaleb koore Soomest, Lätist jm. Karjala laulupidude traditsioon ulatub 1880-datesse aastatesse, millest alates on korraldatud laulupidusid Soomes. 2012. aastal toimus aga Sortavallas laulupidu, kus esmakordselt osalesid koorid kõigist erinevatest Karjala rahvaste piirkondadest. Sellist laulupeotratsiooni pole varem olnud ja seda jätkab tänavune laulupidu Petroskois. Laulupidude esmärk on elustada karjala rahvaste laulutraditsioone ja hoida kultuuripärandit. Loe edasi: Collegium Musicale sõidab Karjalasse laulupeole

Otsitakse aasta küla

Eestis on 4438 küla, neist aktiivseid ehk ärganud on 15%, ärkavaid 58% ja uinuvaid külasid 27%.

Eesti Külalliikumine Kodukant valib viiendat korda Kodukandi Aasta küla. Kogu Eesti rahvas saab valida oma lemmikküla 16.juunini Terevisiooni kodulehel. Reedeks oli enim hääli kogunud Karala küla Saaremaal, järgnesid Lihula alevik (Läänemaa) ja Lustivere piirkonna külad (Jõgevamaa). Anna oma hääl lemmikkülale, sest just sinu hääl võib olla otsustav!!!

Küladega saab tutvuda Kodukandi kodulehel, Terevisiooni videoklippide vahendusel,Terevisiooni Facebooki lehel ja Kodukandi Facebooki lehel.

Hindajatele, Riigikogu esimehele Ene Ergmale, Põllumajandusministeeriumi esindajale Sille Rähnile, Eesti Maaomavalitsuste liidu esindajale Taimi Saarmale, Maalehe ajakirjanikule Bianca Mikovitšile ja Liikumine Kodukant esindajale Anneli Kanale tutvustavad külad kahe tunni jooksul oma inimesi, tegemisi ja vaatamisväärsusi. Loe edasi: Otsitakse aasta küla

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus alustas uute õpilaste vastuvõttu

Gennadi Vlassjuk juhendab keevituse eriala õpilasi.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) alustas uute õpilaste dokumentide vastuvõttu sügisel alustavatesse õppegruppidesse. Septembrist saab õpinguid alustada 812 uut õpilast.

Põhiharidusega õpilasi võetakse 11 erialale vastu kuni 350 õpilast: automaatik, ehituspuusepp, ehitusviimistlus, elektrik, keevitaja, kokk,laborant, laohoidja, mäetööd, tarkvara ja andmebaaside haldus, tisler. Uudisena võetakse vastu logistika klienditeeninduse erialale.

Keskhariduse baasil võetakse õpilasi vastu 19 erialale, kokku kuni 400 õpilast. Erialad: baarmen, elektrik, hotelliteenindaja, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni projektide koordineerimine, juuksur, keemiaprotsesside operaator, kelner, keevitaja, kondiiter, logistik, majandusarvestus, mäetööd, müügikonsultant, rätsepatöö, tarkvara arenduse tugitehnik, tarkvara ja andmebaaside haldus, veokorraldaja, väikeettevõtlus, üldehitus. Uute erialadena saab õppida tarkvara arenduse tugitehnikuks, baarmeniks, kelneriks ja väikeettevõtlust. Uued õppegrupid avatakse ka Viru Vangla kinnipeetavatele. Õppetöö kestus on olenevalt erialast 6 kuud kuni 3 aastat ja 6 kuud.

„Uuel õppeaastal laiendame paindliku graafiku alusel töötavate õppegruppide tegevust,” ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Margus Ojaots. „See suurendab võimalusi omandada eriharidust ka õhtusel ajal,” lisas Ojaots. Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus alustas uute õpilaste vastuvõttu

LEINAPÄEV 14. juuni

Meenuta neid, kes jäid kaugele maale ja hinda sinnajäänute visadust ning tagasitulnute elutahet.

Ööl vastu 14. juunit 1941. a korraldasid Nõukogude okupatsioonivõimud Eestis, Lätis ja Leedus esimese massiküüditamise.

Esmajärjekorras langesid terrori ohvriks kunagised juhtivad riigitegelased, aktiivsed ühiskonna- ja majandustegelased ning sõjaväelased. Umbes 10 000 küüditatud inimesest said 1950. aastatel Eestisse tagasi tulla vaid vähesed. Pärast sõda tuli Eesti rahval üle elada veelgi suuremaid küüditamisi ja repressioone. Eestlaste arv kodumaal vähenes ligi veerandi võrra.

Mida täna teha? Küsi vanematelt sugulaste kohta, keda küüditati, represseeriti või hukati. Täna pole pidutsemiseks sobiv päev. Loe Heino Kiige raamatut “Maria Siberimaal”.

Aliikas: eesti.ee

III Saarejuustu Saaremaa Suurjooks toimub 29.juuni kell 12.00 Karujärve Tervisespordikeskuses

Kuni registreerimise süsteemi rakendumisele saab registreerida aadressil karutervis@gmail.com. Registreerimisel märkida: Eesnimi, Perekonnanimi, Sünniaeg, klubi/asutus/vald.

Osalemistasud kuni 28. juuni kella 12.00-ni on 5 EUR ja peale seda ning kohapeal 8 EUR. Arveldusarvele MTÜ Karujärve TSK – A/A 221052041715. Kohapeal saab tasuda üksnes sularahas. Makse sooritamisel märkida selgitusse osaleja(te) nimi kelle eest makse sooritakse.

Osalejad kes soovivad kasutada korraldajate poolt organiseeritud bussi, palume sellest teatada sellest hiljemalt 21 juuni e-mail karutervis@gmail.com.

Transport korraldajate bussiga Kuressaare – Karujärve Tervisespordi Keskus – Kuressaare maksab 3 EUR/in. Lapsed alla 17. aasta 2 EUR/in.

Lisainfo leiate juhendist siit