Kuu: november 2012

Reedel ja laupäeval toimub “Järvamaa mess”

9.-10. novembril toimub Paide Kultuurikeskuses juba seitsmeteistkümnendat korda Järvamaa mess

Mess on mõeldud Kesk-Eestis ärihuve omavatele firmadele, kes soovivad siin oma kaupa või teenuseid turustada. Läbi aastate on messi külastatavus olnud suur ja vastukajad positiivsed – 2011.a oli külastajaid üle 5000. Üles on seatud Kuma Raadio stuudio ja osa Kuma Raadio saatepäevast tehakse otse messilt. Sellel aastal on Järvamaa mess seotud ka 5. -10. novembrini toimuva Järvamaa Ettevõtlusnädalaga.

Reedel on mess avatud kell 10:00-18:00 ning laupäeval 10:00-15:00. Sissepääs messile on tasuta.

Täpsemat infot saab ka www.jarvamess.ee

Segakoor Noorus annab Võrumaal tasuta kontserte

“Unustatud lavad”, on 1959. aastal Tallinnas asutatud segakoori Noorus traditsiooniline kontsertturnee. 9.-11. novembrini tuuritab koor Võrumaal ning astub üles viiel korral. Kõik kontsertid on tasuta.

09. novembril kell 19.00 Võru Kultuurimajas Kannel
10. novembril kell 13.00 Obinitsa setokunstide galeriis “Hal’as Kunn”
10. novembril kell 18.00 Misso Rahvamajas
11. novembril kell 13.00 Mõniste Rahvamajas
11.novembril kell 15.00 Uue-Antsla Rahvamajas

“Unustatud lavad” on Nooruse koori 2003. aastal alguse saanud projekt, kus ühe nädalavahetuse jooksul annab koor tasuta kontserte eri valdades või maakondades. Enamik koorimuusikakontserte leiab Eestis aset suuremates linnades: Tallinnas, Tartus, Pärnus või Jõhvis. Maaelanikel, kes on projekti peamine sihtrühm, ei ole tihti vahemaa või kulukuse tõttu võimalik neist osa saada.

Noorus on võtnud südameasjaks käia igal sügisel mööda Eestimaa väiksemaid paiku, viia sinna laululusti ning anda ka Nooruse lauljatele võimalus esineda paikades, kuhu tavaliselt esinema ei satuta. Samuti loodab koor, et “Unustatud lavade” projekt aitab tõmmata ka teiste kultuuritegelaste ja organisatsioonide tähelepanu vähekasutatud maa-kontserdipaikadele.

Siiani on Noorus jõudnud Ida-Viru, Lääne, Viljandi, Jõgeva, Tartu, Harju, Põlva maakonda, Läänemaale, Hiiu-, Saare- ja Muhumaale.

Saku Vallavalitsus ootab ettepanekuid Saku valla teenetemärgi kandidaatide kohta

Saku valla teenetemärgil on kaks klassi: kuld- ja hõbemärk.

Kuldmärk antakse füüsilisele isikule erilise auavaldusena Saku vallale osutatud erakordselt väljapaistvate teenete eest ja mille andmise aluseks võib olla isiku pikaajaline töö või looming, mis on andnud püsiva ja olulise panuse kultuuri, majanduse või muu valdkonna arendamisele Saku vallas.

Hõbemärk antakse füüsilisele isikule auavaldusena Saku vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Hõbemärgi andmise aluseks võib olla isiku töö, looming või panus, mis on toonud märgatavat kasu kultuuri, majanduse või muu valdkonna arendamisele Saku vallas.

Teenetemärke antakse alates 2005. aastast, üks kord aastas – 24. veebruaril, iseseisvuspäeval.

Ettepanekud palume saata kas e-postiga (aadressile saku@sakuvald.ee) või postiga Saku Vallavalitsusse (aadressile Teaduse 1, Saku, 75501) hiljemalt 1. detsembriks

Väetoitude sari Sänna kultuurimõisas

Sänna kultuurimõisas toimub juba sel laupäeval, 10. novembril kell 18.00-20.00 väemagustoitude töötuba, mille tasu on 13 eurot.

Juhendaja Eeva Relli-Meldre käe all tehakse koos magustoite pähklitest, marjadest ja muudest tervislikest koostisainetest. Need on magustoidud, mille söömisejärgselt pole vaja muretseda liigsete kalorite ega raske enesetunde pärast. Magustoitude valmistamisel kasutatakse selliseid väetoite nagu toorkakao, spirulina, maca, lucuma, chia seemned jms., mis lisavad veelgi särtsu ja kasulikke toitaineid kehale. Magustoidud valmivad piimatoodete, suhkru, jahu- ja gluteenivabalt.

Väetoite iseloomustab hea imendumisvõime ning jääkainete vähesus. Nad ei kurna meie organismi vaid pakuvad hoopis rikkalikult toitaineid.

Roheline Värav on taas valla

Kodumaiseid keskkonna-ja loodusuudiseid koondav veebiportaal Roheline Värav on taas avatud. Uuenenud veebilehte näeb aadressil www.rohelinevarav.ee.

Rohelise Värava portaalist leiab ülevaate päevakajalistest keskkonna- ja loodusuudistest ning artiklitest, mis pärinevad mitmetelt keskkonnaorganisatsioonidelt, loodus- ja teaduslehekülgedelt, online ajalehtedelt ning valitsusasutustelt.

“Rohelises Väravas on keskkonna- ja loodusvaldkonnas toimuv niiöelda peo peal – kiirelt ja lihtsalt ühest kohast kättesaadav,” selgitas Rohelise Värava eestvedaja Mariliis Tago. “Meie eesmärk on pakkuda loodushuvilisele lugejale sõbralikku keskkonda, kus teda ootavad alati ees teemakohased uudised ning puudub liigne infomüra,” lausus Tago.

“Mul ja ilmselt ka paljudel teistel Eesti keskkonnaajakirjanikel on hea meel selle üle, et Roheline Värav pärast väikest puhkust taas jätkab. Tegemist on portaaliga, kus loodusteemade vastu huvi tundvad inimesed saavad vajaliku info kenasti kätte, ilma et nad peaksid võrguavarustes lõputult ringi kolama,” arvas teadus- ja keskkonnaajakirjanik Sven Paulus. “Olen ikka ja jälle leidnud Rohelisest Väravast väärt infot näiteks ürituste kohta ja samuti häid teemasid, mida laiema publikuga jagada,” lisas Paulus.
Loe edasi: Roheline Värav on taas valla

Elutervet ühiskonda iseloomustab noorte kaasamine

Viljandi maavalitsus ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit tunnustavad täna, 8. novembril Viljandis Sakala keskuses peetaval maa- kondlikul noortefoorumil „Koos kujundame Viljandimaad“ tublisid noortetöösse panustajaid.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse innustas kohaletulnuid võtma targalt liidripositsiooni ning otsima headele mõtetele toetajaid. „Haridus ja oskused on selleks, et neid iseenda ja seeläbi maailma parandamiseks kasutada. Täna siin genereeritud head ideed ja mõtted muutuvad samuti tõeliseks väärtuseks alles siis, kui need läbi konkreetsete tegude ellu äratada. Lõpuks hinnatakse meid ikkagi tulemuste järgi.“

Maakondliku Noortekogu tugiisiku Riina Tootsi sõnul peaks ühiskond noortega enam arvestama, sest noored on selleks valmis. “Noored on meie  praegune olevik ja homne tulevik! Läbi tänaste tegude kujundame ka iseenda saatust eakatena. Jagagem siis oma teadmisi, arusaamu ja  kogemusi noortega ja hooligem noorte mõtetest veelgi enam!“

Viljandi maakonnas on noorsoovaldkonna tublisid tegijaid tunnustatud alates 2006. aastast ning selle tava algataja on Viljandi- maa noortekogu.

Alates 2010. aastast on noorsootöö valdkonna tegijaid hakatud tunnustama ka riiklikul tasandil – eesmärgiga tõsta esile valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Kõik maavalitsused saavad esitada riiklikuks tunnustamiseks ühe kandidaadi kolmes kategoorias: enim silma paistnud noorsootöötaja; aasta koostöö ja aasta tegu.

Esmaspäevast ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kala püüda

Foto: Peeter KümmelPõllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega peatab kutselise kalapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel alates  12. novembrist 2012, kuna nende järvede mitme majanduslikult olulisema kala püügikvoodid on täitumas.

Latika ja haugi käesoleval aastal kutseliseks kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud kalasaagid on ammendunud 90% ulatuses, mis tähendab, et kalapüügiseaduse (§19 lg6) kohaselt tuleb püük peatada. Kolmapäeva, 7. novembri seisuga on käesoleval aastal neist järvedest esitatud püügiandmete kohaselt püütud 565,5 tonni latikat ehk 92,1% lubatud saagist, 145,4 tonni haugi ehk 90,9% lubatud saagist ja 638,4 tonni koha ehk 89,4% lubatud saagist.

Kuna püügikeeld jõustub esmaspäeval, jääb kaluritele terve nädalalõpp, et püünised õigeks ajaks välja võtta.

Lisaks haugi ja latikapüügi peatamisele peatas põllumajandusminister püügi ka kõikide kutselise kalapüügivahenditega, mille kasutamine on praegu  lubatud, kuna neist püügikeelu aluste kalade eluvõimelisena vabastamine ei ole üldjuhul võimalik ning ka mõrrapüügil on küsitav alamõõdulise koha eluvõimelisena vabastamine.
Loe edasi: Esmaspäevast ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kala püüda

Pääsküla noortekeskuses tegutseb kodanikualgatusel loodud Põnnituba

Selle aasta kevadest tegutseb Pääsküla noortekeskuses (Rännaku pst 1) kord nädalas neljapäeviti kella 10.30-12 kodanikualgatuse korras loodud Põnnituba. Põnnitoa idee autor ja eestvedaja Lilian Kaseväli on kahe väike- lapse emana kogenud, kui vajalik on kas või kord nädalas teiste emade ja lastega kindlas kohas ja hubases atmosfääris kohtuda.

“Kõikjal tegutseb tasulisi beebiringe, kuid need on pisut teise suunitlusega, kitsamalt piiritletud tegevusega, mis teinekord pakubki rohkem emale kui lapsele. Mina nägin Pääsküla noortekeskuse poole pöördudes vajadust sellise tasuta ja omaalgatusliku koosviibimise koha järele, kus just lapsed saaksid üksteisega vabamalt suhelda ja rohkem mängida,” rääkis Lilian Kaseväli.

Praeguseks on Pääsküla kodused emad Põnnitoa üles leidnud, ühiselt veedetakse aega, meisterdatakse, lauldakse ja tantsitakse lastega. Põnnituba pakub noortele emadele vajalikku suhtlemist ja tuge. Tulevikus on siiski plaanis kaasata Põnnituppa ka vabatahtlikke, kes võiks professionaalsemal tasemel teha meisterdamis-, võimlemis- või laulutunde. Selleks on pöördutud ka abisaamiseks Nõmme linnaosa valitsuse poole.
Loe edasi: Pääsküla noortekeskuses tegutseb kodanikualgatusel loodud Põnnituba

Ettelugõmisõ pääväl „Kullõ’, ma loe sullõ!

Ettelugõmisõ pääväl „Kullõ’, ma loe sullõ!“ kolmapäävä, 7. märdikuul Võro latsiraamadukogon sõgluti vällä hää’ võro keelen lugõja’. Ossa võtsõ 22
opilast ütsäst vana Võromaa koolist.

Kõgõ parõmba’ ettelugõja’ omma’

2.-4. klassi vannusõrühmän:

I preemiä – Hellika Otsar (Parksepä keskkuul);
II preemiä – Loren Seim (Oravi põhikuul);
III preemiä – Sirelin Punt (Võro Kreutzwaldi gümnaasium).

5.-7. klassi vannusõrühmän:

I preemiä – Mirjam Vodi (Haani kuul);
II preemiä – Kristjan Leonov (Pikäkannu kuul);
III preemiä – Hipp Saar (Osola põhikuul).

Hää esitüse iist anti 5.-7. klassi vannusõrühmän vällä kolm eripreemiät. Neo saiva’ Mariliis Põder (Krabi põhikuul), Katre Toots (Haani kuul), Karl Jörgen Lööper (Võro Kreutzwaldi gümnaasium).

Hindajidõ kogon olli Võro latsiraamadukogo juhataja Laanpere Helle, Kreutzwaldi-kooli oppaja Linnamäe Helena ja Haani kooli opilanõ Tootsi Johann-Kristjan. Hinnati võro keele välläütlemist, mõistmist kullõjat üten haarda’ ja kimmäst olõkit.

Ettelugõmisõ päiv om üts võro keele nädäli ettevõtmiisi, päivä kõrralè Võro instituut.

Laupäeval on Ruusmäel seikluslik isadepäev

Laupäeval, 10. novembril 2012 algusega kell 12 oodatakse kõiki kogu perega Ruusmäele Rogosi mõisasse seikluslikule isadepäevale.

Kell 12 toimub avalöök rahvamajas, sõnavõtud ja esinevad perekonna kõige pisemad liikmed.

Seejärel ootavad ees põnevad tegevused Rogosi mõisa pargis. Tegevusi võtavad eest Kaitseliidu Võrumaa Maleva naised. Riietuda tuleks vastavalt ilmale!

Kosutust saab kuumast teest ja pirukatest!

Sündmus tasuta!

Suidsusannapäiv Ruusa rahvamajas

Savvusanna kuuntüükogo kuts Sinno savvusannapääväle kullõma ja üten kõnõlõma!

Savvusannapäiv om 22. märdikuul (22.11) 2012.

Kokko tuldas seo kõrd Räpinä kihlkunda Ruusalõ. Rahvamaja tarõ om lämmi ja uut Sinno. Õdagu saava tahtja kävvü Ruusa lähiksel suidsusannan. Näemi savvusannapääväl!

  • Kõrraldaja pallõsõ tulõkist ette teedä anda ildamba 20. novembris.
  • Kimmäle anna ette teedä, kas tahat süvvä lõunasüüki (2 eurot) ja kas olõt õdagu sannaline.
  • Tulõja või üten võtta esitettüt söögikraami, miä passis tiilavva pääle.

SAVVUSANNAPÄÄVÄ KAVA

Loe edasi: Suidsusannapäiv Ruusa rahvamajas

Aadu Luukase Missioonipreemiale esitati 44 kandidaati

Missioonipreemiale laekus tänavu 44 kandidaaditaotlust, kelle hulgast Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu valib novembri teisel poolel välja kuus rahalisele preemiale esitatavat nominenti. Laureaat, kes pälvib preemiasummast pool ehk 32 000 eurot, selgub detsembri alguses toimuval pidulikul tseremoonial.

„Tänavu esitatud kandidaatide hulk oli tavapärasest mõnevõrra suurem – ilmselt motiveeris raha jagunemisel tehtud muudatus inimesi enam seda väikest pingutust tegema ja tublisid inimesi ja organisatsioone üles andma,“ rääkis Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu esimees Indrek Luukas. „Nimelt saavad sel aastal esmakordselt preemiast osa kõik nominendid – laureaati tunnustatakse 32 000 euroga ning ülejäänud viit nominenti 6400 euroga.“

„Praegu võib öelda, et esitatud kandidaadid on äärmiselt erinevatest eluvaldkondadest ja on nii üldtuntud kui väikestest kohtadest pärit väiksema tuntusega isikuid ja organisatsioone. Enim paistavad silma siiski heategevuse ning kultuuriga seotud tegelased,“ märkis Indrek Luukas.
Loe edasi: Aadu Luukase Missioonipreemiale esitati 44 kandidaati

Rakvere haridusjuhid tutvuvad Cēsise linna hariduseluga

Rakvere linna haridusjuhtide delegatsioon eesotsas abilinnapea Sven Kesleriga viibib 9.-10.novembril kahepäevasel õppevisiidil Rakvere sõpruslinnas Cēsises eesmärgiga tutvuda Cēsise linna üldise hariduskorraldusega ning süvitsi alushariduse valdkonnaga. Samuti on planeeritud kohtumised ja arutelu Cēsise linnajuhtidega. Rakvere haridusjuhid annavad ülevaate munitsipaal-, era- ja erilasteaia toimimisest Rakvere linnas.

Cēsise ja Rakvere sõprus ulatub aastasse 2005, mil sõlmiti koostööleping omavalitsuse kui ka organisatsioonide ja kodanike vahel, vahendades kontakte ning püüdes leida ühiseid projekte turismi, hariduse, kultuuri, noorsootöö, spordi, sotsiaal- hoolekande, keskkonna jms vallas. Sõpruslepingut uuendati 2011. aastal Rakveres.

Info Sven Kesler, tel 32 25 822

Jõgevamaa Koostöökoja liikmed vaagisid Lustiveres koostöövõimalusi uuel rahastusperioodil

Foto Jõgevamaa KoostöökodaLustivere kultuurimajas peetud Jõgevamaa Koostöökoja seminaril arutati, millised ettevõtete, mittetulundusühingute ja omavalitsuste vahelised koostööviisid peaksid kajastuma tegevuspiirkonna tulevases strateegias. Oluliseks peeti ühist tegutsemist laste-ja noortetöö korraldamisel ning Jõgevamaa kui turismipiirkonna tutvustamisel.

Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm märkis, et uuel rahastamisperioodil on kõikidele liikmesriikidele kohustuslik jagada vähemalt viis protsenti maaelu arengukava vahenditest  läbi Leader meetme. “Põhimõtteliselt võiks aga Leader lähenemist rakendada ka teiste struktuurifondide vahendite jagamiseks. Praegu ei tea kõiki eesootavaid rahastamisvõimalusi, kuid me saame vestlusringis arutada  selle üle, millised valdkonnad vajavad paremaks muutmist ning millised probleemid meie tegevuspiirkonnas lahendamist.”

Tamme sõnul toimusid teemakohased ajurünnakuid juba  Mustvee, Põltsamaa ja Vooremaa piirkonnas ja kokku laekus sealt üle 150 idee piirkonna elu parandamiseks.
Loe edasi: Jõgevamaa Koostöökoja liikmed vaagisid Lustiveres koostöövõimalusi uuel rahastusperioodil

Noortefoorum kutsub üles koos Viljandimaad kujundama

Neljapäeval, 8. novembril kell 13 algab Viljandis Sakala keskuses noortefoorum “Koos kujundame Viljandimaad”, kuhu on osalema oodatud maakonna noored ja otsustajad.

Korraldajate teatel on Viljandimaa noortefoorumi kavas osaluskohvik, kus arutletakse üheskoos noori puudutavate teemade ja küsimuste üle. Üles astuvad külalised Lauri Pedaja ja Hardo Aasmäe. Muusikalisi vahepalu pakuvad Maria Gertsjak ja Ainar Toit ning ansambel Saphran.

Õhtusel tunnustusüritusel tänavad Viljandi maavalitsuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esindajad tublisid noorsoovaldkonda panustajaid, andes kätte tänavused maakonna noorsootöö preemiad. Kandidaate sai tänavu esitada neljas kategoorias: enim silma paistnud noorsootöötaja; aasta koostöö; aasta tegu ja aasta noor.

Tutvu foorumiga!

Lembit Kruuse: Kogukonna tugevus peitub märkamises ja aitamises

Pildil: Mikrofoniga Viljandi maavanem Lembit Kruuse, keskel SA Viljandi Haigla juht Priit Tampere ja Viljandi linnapea Loit Kivistik konverentsi “Märka mind!” avamisel

Täna Viljandis Sakala keskuses peetud konverents “Märka mind!” tõi fookusesse inimese tema nõrkuse- ja tugevusehetkedes. Konverents toimus Viljandi maavalitsuse, linnavalitsuse ja SA Viljandi Haigla terviseedenduse koostööna.

Konverentsi avanud Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul vajame kõiki maakonna inimesi ja nende panust arengutegevusse. “Iga inimese elus võib olla hetki, kui ta ei tule endaga toime või ollakse jäänud mingil põhjusel elu hammasrataste vahele. Meie kohus on märgata ja aidata teisi sellistest hetkedest üle. Selles peitubki kogukonna tugevus,” ütles Kruuse.

“Inimeste eludega hakkamasaamist vaadates kipume liigselt tegelema juhuslike ja silmaga nähtavate detailidega, unustades ära tervikpildi. Nagu aga kõik teame on kett just nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli,” tuletas maavanem meelde.

Konverentsil keskenduti eeskätt sõltuvuste varajasele märkamisele. Nimetatud teemat käsitleti eri vaatenurkadest ja vastati mitmetele küsimustele. Mis viib sõltuvuseni? Milliseid valikuid teevad Viljandimaa inimesed? Millised on abisaamise võimalused?

Konverentsi sisutiheda kava täitsid oma ala asjatundjad. Päeva lõpetas Viljandi ajalehe Sakala peatoimetaja Hans Väre juhitud paneeldiskussioon, millel osalesid Viljandimaa arvamusliidrid.

Naiskodukaitse Viru ringkond tähistab juubelit

Naiskodukaitsjad – naised vanuses alates 15. eluaastast, täis tegutsemistahet ning kodumaa-armastust. Üle Eesti koondab Naiskodukaitse ligi 1800 naist.

Reedel, 9. novembril tähistab Naiskodukaitse Viru ringkond oma 15. aastapäeva Muuga mõisas piduliku aktuse ja sellele järgneva koosviibimisega. Sama ürituse raames tähistab Kaitseliidu Viru malev 94. aastapäeva.

Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaise proua Urve Rosenbergi ja Viru maleva pealiku major Marek Laanisto kutsel osalevad aastapäevapeol tunnustatavad kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad kaaslastega ning kutsutud külalised.

Taasasutatud Viru ringkonna esimene esinaine Tiina Ross sõnas juubeli eel, et taasasutamise päev on tal väga selgelt meeles ja meenutas, et kogunenud seltskonnast kasvas tore sõpruskond. „Mälestustes meenub üks ere persoon, tolleaegne malevapealik hr Jaak Leipalu, kes selle mõtte pähe pani ja osavalt meie (minu ning Evelin Tammerti) sooviks voolis,“ meenutas taasasutatud Viru ringkonna esimene esinaine Tiina Ross. „Istusime minu kodus, meie elutoas ja kokkutulemise põhjus sai kirja ametlikus dokumendis – Naiskodukaitse Viru ringkonna rakuke oli taasasutatud. Kuna mina oma tuttavad kokku kutsusin, siis loomulikult jätkasingi juhina.“

„Ma arvan, et 15 aastat on päris parajalt selleks, et olla ja käituda nagu organisatsioon,“ rääkis Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. „Algusaastate oma koha otsimise ajajärk on on möödas ning käes aeg stabiilseks arenguks,“ lisas ta.

„Mina nautisin tööd vabatahtlikuna ja tegin seda rõõmuga. Olen andnud Naiskodukaitsele palju-palju oma ajast ja saanud vastu toredaid võimalusi enesearenguks ning armsaid tuttavaid kogu eluks,“ lisas Ross ja saatis Gran Ganarialt teele Viru naistele kallistused ja soovid, et nad teeksid kõike, mis nad sellel valitud teel ette võtavad ikka rõõmu ja naudinguga.

Viru ringkond taasasutati 4. detsembril 1997.a. Asutajaliikmeteks olid Ülle Gaver, Svetlana Partonen, Valve Poom, Tiina Ross, Piia Saarepera, Tiiu Sillavee ja Maire Valtin. Ringkonna esinaiseks valiti Tiina Ross. Naiskodukaitse Viru ringkonda on juhtinud veel Aili Vakker (2003–2007), Maire Laht (2007-2009) ja alates 2009. aastat on esinaine Urve Rosenberg.

Esimene eestlane jõudis Ama Dablami tippu

Ama Dablam

28. oktoobril kell 10:30 jõudis Nepaalis esimese eestlasena Ama Dablami (6856 m) tippu rahvusvahelise ekspeditsiooni käigus tartlane Kunnar Karu. Ama Dablami puhul on tegemist tehnilise mäetipuga, mis on populaarsuselt kolmandal kohal Himaalaja mäetippudest arvestades väljastatud ekspeditsioonilubade arvu.

Ekspeditsiooni raames alustas 9 liikmeline ekspeditsiooniseltskond aklimatisatsiooni tõuse 12. oktoobrist ning 16 päeva hiljem jõuti ka mäe tippu. Ekspeditsiooniliikmest jõudsid Ama Dablami tippu lisaks Karule ka Arnold Coster (Holland), Dimitri Nichiporav (Venemaa), Henri Geller (Luksemburg). Ülejäänutel kahjuks tippu jõuda ei õnnestunud.

Vasakpoolne püramiidjas mäetipp on Everest (8488 m), pea taga
Lhotse (8516 m)

„Sellel sügisel oli ilm viimase paari aasta parim ning seega ronimistingimused mäel ka suurepärased. Külmakraade oli küll tavapärasest rohkem (tipustõusul kuni -25), kuid see muutis lumeolud mäel veelgi paremaks. Tiputõusu alustasime 27. oktoobri õhtul kell 22 õhtul ning orienteeruvalt 1000 kõrgusmeetrit, mis meid tipust lahutasid läbisime järgmise hommiku 10:30ks ning seisime mäetipus täielikus tuulevaikuses, nautisime pilvitut taevast ning suurepäraseid vaateid Everestile ja Lhotsele!“ räägib Karu.

Nipernaadi Reisiklubi

Lätlased toovad Liivimaa maakaardid Eesti Rahvusraamatukokku näitusele

Näitus „Liivimaa 16.-17. sajandi maakaartidel: pilguheit Läti Rahvusraamatukogu kogudesse” avatakse Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis neljapäeval, 8. novembril kell 15.

Näitusel eksponeeritakse originaalkaarte ja avamisele saabub Läti Vabariigi president. Läti Rahvusraamatukogu kogusse kuulub 44 Liivimaa 16.-17. sajandi kaarti, samuti mitukümmend laiema piirkonna kaarti, kus Liivimaad on täielikult või osaliselt kujutatud.

Läti Rahvusraamatukogu kartograafiaväljaannete kogu hakkas kujunema koos raamatukogu asutamisega 1919. aastal. Olulist täiendust saadi aastail 2001-2002, mil tänu Suurbritannias elavale raamatukogundusteadlasele ja paguluskultuuri arendajale Inese Auziņa-Smithile jõudis sinna annetus, mis sisaldas pastor Ringolds Mužiksi (1914–2000) kollektsiooni. Sellesse kuulusid väljavõtted omal ajal laialt levinud väljaannetest (A. Orteliuse ja G. Mercatori atlased, S. Münsteri “Kosmograafia”, K. Ptolemaiose kaartide 16. ja 17. saj. alguse töötlused).

Vanade kaartide võlu võib seletada mitmeti. Kolletunud lehed peidavad endas möödunud sajandite kartograafide maailmavaadet, tollast ettekujust meie maast. Kaartidel on dokumenteeritud Läti ajaloo verstapostid. Nendes väljaannetes väljendub ka graveerijate ja trükkalite meisterlikkus, mis annab kaartidele vaieldamatu kunstiväärtuse.

Näitus jääb avatuks 27. novembrini.

Homme selgub konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitja

Homme, 8. novembril kell 13.35 kuulutatakse Eesti Rahvusraamatukogus toimuval arhitektuurikonverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti” välja konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitjad. Peaauhinna annab üle Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Konkurss „Aasta puitehitis“ toimub tänavu 10. korda ja seda korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Puuinfo programmi raames. Konkursi korraldamise eesmärk on toetada puidu laialdasemat kasutamist ehituses.

Parima puitehitise tiitlile kandideerib tänavu kokku 29 ehitist, milles puit on domineerivaks materjaliks ja mis valmisid hiljemalt 30.09.12.

Konkursi „Aasta Puitehitis 2012“ peaauhinna, 2000 eurot, paneb hoone arhitektile välja Eesti Kultuurkapital. Puitehitise omanikule antakse üle majamärk tunnustusena puidu kui loodusliku ja taastuva ehitusmaterjali kasutamise eest.

Eriauhinnad antakse välja arhitektile või insenerile liimpuidu parima kasutuse eest (Peetri Puit OÜ, 700 €), parima ristkiht-liimpuidu kasutuse eest (AS Dold Puidutööstus, 700 €), parima vineerikasutuse eest (UPM-Kymmene Otepää AS, 700 €), parima fassaadilahenduse eest (AS Rait (Raitwood), 700 €). Välja kuulutatakse ka „Aasta tehasemaja 2012“ võitja (Eesti Puitmajaliit).

Konkursi „Aasta puitehitis 2012“ žüriisse kuuluvad: arhitekt Urmas Elmik (Eesti Projektbüroode Liit), professor Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia), insener Toomas Aakre (Eesti Inseneride Liit), teadlane Karin Paulus (Eesti Kunstiakadeemia), arhitekt Lembit Tork ja insener Märt Riistop (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit).

Loe edasi: Homme selgub konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitja

Ansambel Resonabilis kutsub oma 10. aastapäevakontserdile

Resonabilis. Foto: Kaupo Kikkas

Laupäeval, 10. novembril algusega kell 18 tähistab ansambel Resonabilis (Iris Oja – hääl, Kristi Mühling – kannel, Tarmo Johannes – flööt, Aare Tammesalu – tšello) Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis oma tegevuse 10. aastapäeva kontserdiga.

Kavas:

  • Kristjan Kõrver “Florete flores” (2002)
  • Antti Auvinen “Allusion fragments” (2003)
  • Age Veeroos “Retsitatiiv” (2006)
  • Eugene Birman “I awoke and there were no walls to shield me from the moonlight” (2011)
  • Malle Maltis “A Match” häälele ja tšellole (2012, esiettekanne)
  • Arash Yazdani “Intermodulation” (2012, esiettekanne)

Peale edukat esinemist Stockholmis l festivalil Nordic Music Days 12. oktoobri, jätkab Resonabilis raugematu hooga. Olles ilmselt viimastel aastatel kõige enam uudisloomingut tellinud kammerkollektiive, kõlab sel kontserdil lausa kaks uut teost – Malle Maltise “A Match” häälele ja tšellole ning Arash Yazdani “Intermodulation” ansambli täiskoosseisule.

Loe edasi: Ansambel Resonabilis kutsub oma 10. aastapäevakontserdile

Otepää valla Aasta isa 2012 on Aleksander Mõttus

Fotol: Aleksander Mõttus, foto autor Marko Tiirma

Otepää Naisselts valis välja selleaastase Otepää valla Aasta isa 2012. Aasta isaks sai Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus.

Aasta isa Aleksander Mõttus on isaks kahele tütrele ja neljale lapselapsele. Aleksander töötab Kagu Teed OÜ-s. Ta on olnud ka 20 aastat abipolitseinik, Otepää vallavolikogu õigus- ja korrakaitsekomisjoni liige, kaitseliitlane alates Kaitseliidu taasasutamisest ja Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii pealik 8 aastat.

Aleksander, keda kohalikud inimesed teavad kui Sassi, on mees, kelle panust kogukonna ellu on raske ülehinnata. Sass on alati seal, kus midagi toimub. Võib kindel olla, et kui tegemist on üritusega, mida korraldab Kaitseliit, Naiskodukaitse või kohalik omavalitsus, on Sass alati kaasa löömas. Teda võib sellest tulenevalt näha ka erinevas vormis vastavalt ülesannetele, millega ta parasjagu kogukonda panustab, alates laigulisest välivormist lõpetades neoonkollase abipolitseiniku helkurvestiga. Tema eestvedamisel on tublisti täienenud noorkaitseliitlaste arv. Aleksander Mõttuse kolleegid Naiskodukaitsest leiavad, et energiat on tal noortega võrdselt ning vanaks ei jää Sass  kunagi. Seega saab teda veel pikkade aastate vältel näha toimetamas nii noorte kui ka vanadega, et anda oma väärikas panus kodupaiga elu igas mõttes paremaks tegemisel.

Aleksander Mõttust on autasustatud järgmiste autasudega:
– Võidutule medaliga;
– Kaitseliidu teenetemedalite II ja III klassi medalitega;
– Valga maleva teeneteristi II ja III klassiga medalitega;
– Abipolitsei teenetemedaliga.

Aasta isa tunnustamisüritus toimub 11.novembril kell 16.00 Otepää Kultuurikeskuses.

Otepää valla Aasta isa 2012 nimetusele laekus kokku neli ettepanekut, Aasta isa nominentideks oli peale Aleksander Mõttuse veel ka Ain Kruusmaa, Raimo Peerna ja Avo Orav.

Moostes oodatakse kõiki huvilisi Jõulumajja

Mooste Rahvamuusikakooli õpetajad, õpilased ja lapsevanemad kutsuvad kõiki huvilisi detsembri alguses rahvamuusikaga salapäraselt täidetud Jõulumajja.
Jõulumaja on tavalistel tööpäevadel roosat värvi maja Mooste mõisapargis, kus tegutseb rahvapilliõpet pakkuv huvikool. 6., 7. ja 8. detsembril muutub maja korraga jõulutegelaste koduks. Majas askeldavad nukud, pillihaldjas, torupilli, kannelde ja lõõtsadega päkapikud ja mitmed  teisedki tegelased. Koos majaelanikega saab meisterdada niidipilli, mängida meie rahva vanemaid mänge, laulda laule.
Kogu info leiate plakatilt, mis ripub siin: www.rahvamuusika.ee/plakat.pdf
Ootame teid külla!
Krista Sildoja

Võrumaa aasta isa aunimetuse pälvis Aigar Piho

Võrumaal valiti aasta isaks Aigar Piho. Foto: Delfi.ee

Võru maakonna autasude omistamise komisjon andis Võrumaa aasta isa aunimetuse kaheksa lapse isale Aigar Pihole. Aigar Piho kandidatuuri esitas aasta isa konkursile Rõuge Vallavalitsus.
Aigar Piho on isa, kes on oskuslikult ühendanud oma töised tegemised ja kaheksa tubli lapse üleskasvatamise, pakkudes lastele mitmekesiseid enesearendamise võimalusi ning on aidanud leida lastel tee huvipakkuvate valdkondade juurde. Ta on isa, kes on laste kõrval ka nende täisealiseks saamisel, elades kaasa nende võitudele-rõõmudele ja toetades raskematel hetkedel. Ta on hooliv kogu oma perekonna ja abivalmis teiste ligimeste suhtes.
Aigar ja Anni Piho pere lapsed Kaur, Kaarel, Katre, Mats, Kail, Han Hendrik, Ann Maria, Miina Aleksandra on endale juba muusiku, hea joonistaja või sportlasena nime teinud. Aigar Piho on tulihingeline turismiedendaja, ülihuvitavate ürituste korraldaja, kodanikuühenduste arendaja, koolitaja, erinevate projektide eestvedaja, piirkonna arengus kaasa rääkija ja tegutseja.
Võru Maavalitsus alustas aasta isa tiitli välja andmist 2005. aastal, et väärtustada tervet ja tugevat peret ning isa rolli perekonnas. Eelnevatel aastatel on tiitli pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo, Mart Timmi, Ülo Perli, Joel Sarik.
Aigar Piho ja teisi Võrumaa tublisid isasid tunnustatakse isadepäeval, 11. novembril kell 16 kultuurimajas Kannel kontserdil, kus kodust ja armastusest laulavad Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Võru I Põhikooli lastekoorid, solistid ning Võru Naiskoor Kannel. Kontsert on pühendatud isadele ja vanaisadele.
Kersti Kattai