Kuu: august 2012

Põnevad esinejad ökokogukondade huviliste kokkutulekul

Foto: kogukonnad.ee
24.-26. augustil toimub Tartumaal Mäksa vallas Kaagvere külas loodavas Kaveri Kogukonnas ökokogukondade huviliste kokkutulek, kus astuvad põnevate teemakäsitlustega üles teiste seas Marju Lauristin, Hardo Aasmäe, Alar Tamming, Aadu Must jt nimekad ühiskonnategelased. Lisaks mõttevahetusele jätkusuutliku eluviisi teemadel korraldatakse erinevaid töötubasid, mängitakse pilli ja tehakse muud toredat.

Kokkutuleku teema on “Kogukondliku elu võlu Eestis – eile, täna, homme”. Esimesel päeval keskendutakse minevikule, teisel olevikule ja kolmandal tulevikule.

Reede, 24.august, avamine kell 11:00
> “Kogukondlik elu võlu: esivanemate kogemus”, Aadu Must, Tartu Ülikool
> “Pärimuse ja sensitiivsusega omajuurse ökoloogilise eluviisi poole”, Indrek Pauts, mesinik-mõtleja
> “Kogukonnast kaasaegse ühistegevuseni”, Jaan Leetsar, Eest Maaülikool
> “Kuidas panna elama Eesti küla traditsiooniline kogukond”, Romeo Mukk, Kuhjavere külavanem
> Arutelugrupid ja juturingid “Kogukondliku elu võlu läbi 4 aspekti”, (Allar Asi, Riinu Lepa, Liina Järviste, Erki Kaikkonen, Ele Koppel ja Madis Masing)
> Praktiline tekstiili töötuba Miina Leesment, tekstiilipraktik
> Õhtul esineb kohalik Mäksa valla noortebänd DIALEKT, järgneb lõkkeõhtu koos traditsioonilise kooslaulmisega Ivi Rausi ja Taisto Uuslaili eestvedamisel ning saun. Loe edasi: Põnevad esinejad ökokogukondade huviliste kokkutulekul

Vabaühendustele tasuta koolitused Võrumaal

Võrumaal on tulemas kaks tasuta koolitust mittetulundusühingutele. Esimene neist on meeskonnatöökoolitus “Efektiivne meeskonnatöö”.

Koolitus toimub 7. septembril Arossa villas (Võrust 7 km Rõuge suunas) kella 10.00-17.15. Koolitus ei ole pelgalt loeng, vaid sisaldab endas ka arutelusid ja praktilisi harjutusi. Täpsem info ja koolitusele registreerumine toimub Maakondlike
Arenduskeskuste Infosüsteemi kaudu veebilehel www.arenduskeskused.ee. Info on üleval ka veebilehel www.vaa.ee

Teine koolitus on “Mittetulundusühenduste baaskoolitus”. Koolituse läbivaks põhiküsimuseks on: Kuidas sisse seada elujõuline, jõukas ja jätkusuutlik organisatsioon? Koolitus toimub 11., 12. ja 19. oktoobril Võrus, MTÜ Võluvõru ruumides
aadressil Vilja 14 (II korrus) iga päev kell 10.00-17.15. Mittetulundusühenduste baaskoolitus on mõeldud kõigile alustavatele mittetulundusühenduste juhtidele ja asutajatele, samuti tegutsevate mittetulundusühenduste uutele juhatuse liikmetele.

Koolitus koosneb kolmest päevast:
1. Elujõulise ühenduse kavandamine
2. Ühenduse tegevuste käivitamine
3. Ühenduse majandamine ja rahaasjad

Koolitusele pääsemiseks tuleb täita motivatsiooniankeet. Motivatsiooniankeetide põhjal tehakse koolitusele pääsenute valik. Koolitusele kandideerimine eeldab kõigil 3 päeval osalemist. Lisainfo ja motivatsiooniankeedi leiad siit
http://www.arenduskeskused.ee/index.php?option=com_jevents&task=icalevent.detail&evid=436&Itemid=85&year=2012&month=10&day=11

Koolitusi toetavad EAS, Siseministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: Võrumaa Arenguagentuur

Osale talgutel Piusa harivesiliku elupaigas

Põlvamaa Ökofestivali raames toimuvad 17. augustil talgud Piusa harivesiliku elupaigas. Talgut juhendavad spetsialistid Keskkonnaametist ja RMK-st.

Talgute eesmärk on tagada harivesilikule sobiva elupaiga olemasolu. Tööde käigus puhastatakse kudemisveekogu pilliroost ja selle ümbrus võsast. Võsa ja pilliroog põletatakse. Lisaks praktilisele talgutööle jagab Keskkonnaamet teadmisi harivesiliku arvukuse vähenemise põhjustest ning sellest, kuidas me tiigi või veesilma omanikuna saame harivesilikku ja ka teisi kahepaikseid toetada.

Osalemine tasuta! Registreeri ennast siin https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDV1UWVHaW9oWENOVjhEY1JLSTVDZHc6MA.

Koguneme kell 10.00 Piusa koobaste külastuskeskuse ees parklas. Talgud toimuvad Piusa harivesiliku püsielupaigas (vana karjäär), Piusa küla, Orava vald, Põlvamaa. Talgulistele olemas töövahendid, kindad ja talgupuder.

Harivesilik (Triturus cristatus) on üle 14 cm pikk, tume, sisalikku meenutav kahepaikne. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Ta eelistab väikesi järvi, metsakraave, küla- ja saunatiike, kopra üleujutusalasid ning karjääriveekogusid. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega (vesimünt, penikeel) ning kaladeta väikeveekogud.

Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Võru linna sünnipäeva tähistatakse enam kui poolesaja üritusega

Reedel, 17. augustil algavad Võru linna 228. sünnipäeva pidustused, mis toovad viie päeva jooksul linlastele ning linna külalistele palju meeldivaid üritusi, mis peaks huvi ja tegevust pakkuma igas eas pidulistele.
Võru linna sünnipäeva on alati väärikalt tähistatud ja erandiks ei ole seegi kord. Viis päeva on linn täis laulu, tantsu, pillimängu, kunsti, laadamelu, sporti, niisama lustimist ja meisterdamist. Kõigile sünnipäevalistele jagatakse ka pidupäevatorti, mis on 100 kg raske
ja 8 meetrit pikk.
Juba kümnendat aastat järjest toimub linnapäevade raames kunstipäev, mis sel aastal keskendub mängule. Üles seatakse põnevad töötoad ning läbi viiakse moešõu.
Lasteaialapsed tähistavad linna sünnipäeva traditsioonilise pidupäevarongkäigu ning kontserdiga.
Spordihuvilised saavad kaasa elada Jaan Gutmanni nimelisele võrkpalliturniirile, rahvusvahelisele petangi turniirile, rammumeeste võistlusele, osaleda rattarallil, jalgratta
paarissprindis, samuti on võimalus koos pereliikmete või töökaaslastega oma võimed proovile panna 1784 m linnajooksus. Tehnikahuvilised saavad osaleda võrride võidusõidus, toimub ka motosaanide kiirendusvõistlus.
Sünnipäevaürituste raamesse mahuvad ka traditsioonilised Võru Vaskpillipäevade kontserdid. Taasiseseisvumispäeva auks (20. augustil) toimub Tamula järve laval Eesti Kaitseväe Orkestri kontsert, kus solistidena astuvad üles Kelli Uustani ja Peeter Kaljumäe.
Rokkmuusika austajad saavad pühapäeva õhtul rannabangalos rokkida peaesineja Raisk saatel.
Linnapäevad lõpetab suurejooneline Estonian Dream Big Bandi järvekontsert, solistid Hendrik Sal-Saller, Sofia Rubina, Liisi Koikson ja kitarrist Heini Vaikmaa. Kontsert päädib ilutulestikuga.
Kontserdid on tasuta!
Võru Linnapäevad kestavad 17.–21. augustini.
Ürituste kava ja lisainformatsioon: http://voru.ee/index.php?Menu=407&Lang=est
Marianne Mett

Võru Avatud Ateljee avab kunstikursuste VI hooaja

Keraamikakursus alustab hooaega neljapäeval, 27. septembril kella 17-19.15 keraamik Aivar Rumvolti käe all. Ootame nii vanu kui uusi õpilasi kursusele.Esimesl kuul õpivad algajad tehnilisi võtteid, et edaspidi teha endale kodus vajalikku ja meelepärast.
Kõik saviglasuurid,savi,viimistlus,juhendamine, põletus ja glasuurimine on hinna sees. Kuutasu 55 eurot kuus.
Vabakunstipäev on sel aastal 18. augustil kell 14. Keraamikakursusel osalenud õpilased saavad õppida treipingil treimist ja teeme rakupõletust. See toimub alati Kubijal, õpilased näevad keraamiku igapäevast töökeskkonda.
Õlimaal alustab hooaega teisipäeval, 25.septembril Aivar Rumvolti juhendamisel.
Kursusel õpetatakse õlimaali tehnikat ja värvide kooskõla. Maalitakse nii klassikalist natüürmorti, loodusvaadeid kui ka abstraktset õlimaali.
Kursusele ootame nii algajaid kui eelnevatel aastatel osalenuid. Kursus toimub Avatud Ateljees igal teisipäeval 17 – 19.30. Vajalik on oma õlivärvide ja lõuendi olemasolu.
Kohtade arv on piiratud ja kuutasu on 50 eurot.
Meie eelmiste aastate tegemisi näed www.avatudateljeeklubi.ee. Sel aastal korraldame esimest korda ka lahtiste uste päeva, mis toimub neljapäeval, 6.septembril. Paneme välja näituse erinevatel kursustel tehtud töödest ja sel päeval saab ka ise keraamikas kätt proovida ja küsida infot Avatud Ateljees toimuva kohta.
Joonistamiskursus alustab hooaega Avatud Ateljees esmaspäeval, 1.oktoobril kella 17.00 – 19.15 Ruti Jõgi juhendamisel. Oodatud on nii algajad kui ka kõrgkooli pürgijad.
Kursus toimub igal esmaspäeval. Joonistame natüürmorti, loodusvaadet, inimest, ka vabatöid ja  teeme segatehnikas töid. Kõik materjalid on hinna sees, kuutasu 50 eurot.
Info: Ruti Jõgi tel 508 7131, e-post: rutijogi@gmail.com
Kohtumiseni Avatud Ateljees!
Ruti Jõgi

Randvere mõisapargis tuleb lõbus laadapäev

Laupäeval, 18. augustil kell 12 toimub Saaremaal Kaarma vallas, Randvere mõisapargis lõbus laadapäev. Kohal on line-tantsijad, meie oma naisansambel Ergud ja päeva peaesineja Uku Suviste. Tegevust jätkub ka lastele. Toimuvad töötoad. Lisaks loterii, millele on lahked firmad oma õla alla pannud. Päeva juhib Aare Laine.
Kõik kes soovivad tulla müüma, võimalus täitsa olemas, võtke julgesti meiega ühendust: Piret vastab telefonile 508 9229; Sulve tel 5341 7017 ja Hanna tel 5393 3252.
Hanna Vanem,
Randvere lõbusa laadapäeva korraldustoimkonna liige

Rändav Lodjakoda ja Mooste mõis kutsuvad

Traditsioonilise Lõuna-Eesti paadi – ruuba, ehk küna ehitamise õpituba on avatud kolmapäevast laupäevani,15.-18. augustil Mooste mõisa Veskiteatri juures. Laupäeval toimub ka Mooste mõisa tõrvaahju esmakäivitus ja vastvalminud ruup saab tõrvatud värske kohaliku tõrvaga.
Tegusa paadilaagri lõpetuseks on kõigil laupäeval, 18. augustil kell 20 võimalus nautida
Kõrsikute (Bonzo, Pehk ja Päss) kontserti Folgikojas (vt www.moostemois.ee).
Kõik huvilised on oodatud kaema ja ise paadiehitusele kätt külge panema!
Täiendav teave: tel 555 99 100
Liisa-Lota Kaivo
MTÜ Emajõe Lodjaselts

Meie märgid ehk Eesti pärimuspäevad Eesti Rahva Muuseumis 20.-24. augustil

Suitsupääsuke, paekivi, rukkilill, räim, regilaul, sinimustvalge… Eesti taasiseseisvumispäeval, esmaspäeval 20. augustil algavad Eesti Rahva Muuseumis Eestile pühendatud pärimuspäevad. Ootame 7-12aastaseid lapsi tegelema meie oma maa märkide, mustrite ja mõtetega läbi rahvuslikku käsitöö, väikekandlemängu, rahvalaulude ja -mängude õppimise.
Kohtume esmaspäeval, 20. augustil kell 10 ERMi Raadi jääkeldri näitusesaalis (Narva mnt 177, Tartu). Teisipäevast reedeni, 21.-24. augustil kell 10-12 jätkame ERMi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu).
Kõik käsitöömaterjalid ja pillid on kohapeal olemas.
Osavõtutasu on 3 eurot päev või 12 eurot nädal. Eesti pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.Osavõtust palun teatada Liina Vainumetsale, tel 5811 5252, e-post: laagrisse@gmail.com
Helen Kõmmus

Veel on kolm vaba kohta Varangu talgutele, mis algavad juba ülehomme

Käpaliste talgud toimuvad Varangul 16. – 19. augustini.See on uus ja põnev kant ELFi talgumenüüs. Uurime, mis moodi on seotud käpalised, järvekriit ja Eduard Viiralt.
Varangu talgutele saab Tartu poolt ELFi bussiga ja Tallinna suunalt rongiga. Teistele on kogunemine Väike-Maarjas.
Talgujuhid: ELFi vabatahtlik Kristo Pärn ja vabatahtlik Prantsusmaalt Laurie Khorchi.
Kõik on kirjas siin: http://talgud.ee/talgud/2012/varangu
Ühtlasi anname teada, et ELFi peakontor Tartus on kolinud ja asub nüüd aadressil Lai 29, Tartu.
Tarmo Tüür
SA Eestimaa Looduse Fond

Osale talgutel Piusa harivesiliku elupaigas!

Põlvamaa Ökofestivali raames toimuvad 17. augustil talgud Piusa harivesiliku elupaigas.
Talgut juhendavad spetsialistid Keskkonnaametist ja RMK-st.
Talgute eesmärk on tagada harivesilikule sobiva elupaiga olemasolu. Tööde käigus puhastatakse kudemisveekogu pilliroost ja selle ümbrus võsast. Võsa ja pilliroog põletatakse. Lisaks praktilisele talgutööle jagab Keskkonnaamet teadmisi harivesiliku arvukuse vähenemise põhjustest ning sellest, kuidas me tiigi või veesilma omanikuna saame harivesilikku ja ka teisi kahepaikseid toetada.
Osalemine tasuta! Registreeri ennast siin https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDV1UWVHaW9oWENOVjhEY1JLSTVDZHc6MA.
Koguneme kell 10 Piusa koobaste külastuskeskuse ees parklas. Talgud toimuvad Piusa harivesiliku püsielupaigas (vana karjäär), Piusa küla, Orava vald, Põlvamaa.
Talgulistele olemas töövahendid, kindad ja talgupuder.
Harivesilik (Triturus cristatus) on üle 14 cm pikk, tume, sisalikku meenutav kahepaikne. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Ta eelistab väikesi järvi, metsakraave, küla- ja saunatiike, kopra üleujutusalasid ning karjääriveekogusid. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega (vesimünt, penikeel) ning kaladeta väikeveekogud.
Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

 

Lastekaitse Liidus saab tasuta õigusabi

Homsest alates saab taas MTÜ Lastekaitse Liidu ja Eesti Advokatuuri koostöös tasuta nõu perekonnaõigust puudutavates küsimustes. Kolmapäeviti kell: 15:00- 18:00. Nõustamisele pääseb eelregistreerimisega telefonil 631 11 28.  Arvestatud ca 45 minutit inimene, vastuvõtt igal täistunnil (3 inimest ühel päeval). Nõustamised toimuvad Endla 6-18, Tallinn.

“Aktuaalses kaameras” on sügisest uus uudisteankur

Priit Kuusk. Foto: Ülo Josing/ERR

Telehooaja alates asub ETV uudistesaate ankru ametisse Priit Kuusk, kes võttis suvel vastu “Aktuaalse kaamera” toimetuse pakkumise ja on uues rollis vaatajate ees alates septembrist. “Kahekõnet” juhib Kuusk ka uuel hooajal, lisaks on tal ettevalmistamisel “Köögikodanike” järgmised osad. Priit Kuusk tunnistas, et mõtles pakkumise üle enda kohta kaua – kolm päeva. “Mitte hirmust eesootavate suurte kingade ees, vaid tundus, et see pakkumine tehti kümne aasta jagu liiga vara. Aga kui panin paberile plussid ja miinused, sai plusside rida pikk. Ja uudistetoimetuse korrus on telemajas minu jaoks üks vahvamaid,” rääkis Kuusk. Ta lisas, et ankru paikset tööd arvestades on varakult kokku lepitud, et tal on võimalik kaasa teha ka järgmine Uhhuduuri-matk augustist novembrini aastal 2014, mil reisisihiks on Aafrika.

Aarne Rannamäe teatas kevadel oma ankrutöö lõpetamisest. Ta jätkab “AK” välisuudiste juhina, samuti noorte ajakirjanike nõustajana, televaatajad näevad Rannamäed endiselt saates “Vabariigi kodanikud” ning teda kuuleb ka Vikerraadio “Rahva teenrites” ja “Reporteritunnis”.

Anneli Tõevere-Kaur

Kodukaitse ajaloo seltsi liikmetel valmis lähiajaloosündmusi kajastav raamat

Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmetel kolonel Henn Karitsal (organisatsiooni „Eesti Kodukaitse” staabiülema asetäitja 1990, Eesti Piirivalveameti peadirektori asetäitja, logistikaülem 1990-2002) ja Aadu Jõgiaasal (Eesti Kodukaitse piirivalve sideteenistuse ülem, valitsuse salajase sidekeskuse ülem 1991) valmis raamat „Leegitseval piiril”, mis käsitleb detailselt Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi ajavahemikul mai 1990 – august 1991. Teoses kirjeldatakse Eesti Kodukaitse loomist ja Eesti piirivalve taasloomist. Tuletatakse meelde 1991. aasta jaanuarikriisi ja Eesti riigi ning Toompea kindlustamist, Eesti Vabariigi valitsuse salajast sidealast tegevust. Eraldi peatükk kirjeldab Eesti elektroonilist sõda Nõukogude armee vastu kui Pihkva dessantdiviis koos eriüksusega asus hõivama Tallinna teletorni. Need olid keerulised ja ohtlikud ajad, mil valmistuti otsusekindlalt Eestit kaitsma.

Paljud endised kodukaitsjad, piirivalvurid, kaitseväelased, politseinikud jt taasiseseisvumise sündmustes osalenud leiavad ennast selle raamatu kaante vahelt. Teoses esineb ligi 5000 isiku nimi ja ca 150 ajaloolist fotot.

Raamatu ”Leegitseval piiril” esitlus toimub 20. augustil kell 14 Tallinna Linnamuuseumis, Vene tn 17.

Aadu Jõgiaas

Kommunismiohvrite memoriaali ideekavandid jõuavad Pärnusse

Neljapäevast, 16. augustist saab vaadata Pärnus, Port Arturi keskuse II korrusel kommunismiohvrite memoriaali asukoha ja ideekavandite rändnäitust, mis jääb seal avatuks 31. augustini. Kohapeal saab avaldada arvamust monumendi ideekavandite kohta, mida saab ka jätkuvalt teha internetis www.arhliit.ee/memoriaal.

Sel aastal jõuab rändnäitus veel Põltsamaale, Põlvasse, Tartusse, Rakverre ja Jõhvi. Järgmisel aastal saab näitust vaadata Kärdlas, Kuressaares, Märjamaal, Valgas, Võrus, Viljandis ja Paides.

Kultuuriministeerium edastab näituse lõppedes võistlustööd koos kommentaaridega Vabariigi Valitsusele arutamiseks, kes teeb ka lõpliku otsuse memoriaali rajamise osas.

Kultuuriministeerium ja Eesti Arhitektide Liit korraldasid eelmisel aastal kommunismiohvrite memoriaali ideekavandi konkursi. Esimene ja teine koht läksid jagamisele, kolmandat kohta välja ei antud. Esimese ning teise koha vääriliseks tunnistas žürii ideekavandi märgusõnaga VEST, mille autorid on Armin Valter ja Joel Kopli ning ideekavandi märgusõnaga MÄLUTULBAD, autoriks Koit Ojaliiv.

Kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursile laekus kokku 66 võistlustööd. 2011. aastal eksponeeriti võistlustöid Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis.

Ave Toots-Erelt

Narva suvelaat toimub laupäeval, 18. augustil

Narva Kutseõppekeskus koostöös Narva linna ja Narva muuseumiga korraldab üheteistkümnendat korda traditsioonilist Narva suvelaata. Suvelaat toimub laupäeval, 18. augustil kella 9-17 Narva linnuse sisehoovis.

„Kui varem otsisime müüjaid laadale tikutulega, siis praeguseks on laat müüjate seas teada-tuntud üritus,” ütles Narva Kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Ander Sile. Erilist huvi pakuvad suvelõpul mesi ja aiasaadused. Suurt huvi on laat sellel aastal äratanud ka Läti ja Leedu käsitöö ja toiduainetega kauplejate seas. Narva laada tuntus laieneb väljaspoole Eesti piire.

Suvelaadal on väljas ka Narva Kutseõppekeskuse infotelk, kust jagatakse informatsiooni õppimisvõimaluste kohta koolis.

Seitsmendat aastat toimub Eesti Barbecue Assotsiatsiooni eestvedamisel võistlus kokanduserialade õpilastele erinevatest Eesti ametikoolidest – „Barbecue Junior 2012”. Eelmisel aastal võitis ülekaalukalt Pärnu Kutsehariduskeskuse võistkond, kes peale üldvõidu saavutas esikoha ka lambakarree ja ribi voorus.

Meelt lahutavad kogu päeva jooksul erinevad kollektiivid Narvast, Ida-Virumaalt, Tallinnast. Tegevust jagub nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Päeva juhib Samuel Golomb. Sissepääs laadale on tasuta.

Toomas Kään

Naksitrallid seiklevad Lõuna-Eestis

Augustis vurab Muhvi punane furgoonauto mööda kaunist kodumaad ringi ja Naksitrallid annavad etendusi koguni 56 erinevas kohas. 21. augustil võib Naksitralle kohata ka Tsiistre külakojas. Etendus algab kell 12:00 ning on kõigile tasuta.

Seekordses lavaloos etendavad Muhv, Kingpool ja Sammalhabe publikule  oma seiklusi ajast, mil loodus tasakaalust välja läks ja siis taas tasakaalu saavutas. Loo jutustamisel kasutavad naksitrallid ebatavalisi vahendeid, ühendades omavahel mängu ja metsakoristuse. Loo neljas tegelane on kuldsete kätega autoparandaja, kes naksitrallidel nende mälestusi fantaasiarikkal moel jutustada aitab. See on hoogne ja mänguline lugu sõprusest ja looduse hoidmisest.
„Naksitrallide” raamatu autor on teadagi armastatud lastekirjanik Eno Raud. Lavastajatena debüteerivad noored nukunäitlejad Katariina Tamm
ja Sandra Lange. Dramatiseeringu kirjutas NUKUs vastselt tööle asunud dramaturg Ingel Undusk ja loo fantaasiarikkaks kunstnikuks ning heliloojaks on Kaspar Jancis. Lavastuses mängivad NUKU teatri näitlejad Tarmo Männard, Andres Roosileht, Sandra Lange ja Kaisa Selde
või Kadri Kalda.

SEB 6. Tartu Rulluisumaraton tõi esmakordselt rulluisutajad Jõgevalt Tartusse

Eile, 12, augustil toimus SEB 6. Tartu Rulluisumaraton, mis läheb ajalukku sellega, et esmakordselt toimus rulluisumaraton marsruudil Jõgeva-Tartu, mis tähendas seda, et iga kilomeeter rajal oli osavõtjatele ainulaadne, seisab Klubi Tartu Maraton pressiteates.

Kui enne starti olid võistlejad uue raja suhtes üsna vastakatel arvamustel, siis finišis olid nii eliit- kui rahvasportlased uue rajaga rahul: „Osalejate tagasiside ütleb, et kõige enam kardeti Lähte tõuse-laskumisi, kuid maratonirajal sai selgeks, et olukord polnud nii hull,“ lisas võistluste direktor Kunnar Karu. „Lisaks muudab SEB Tartu Rulluisumaratoni eriliseks see, et meie rada on maailmas üks vähestest, mis sõidetakse nii vaheldusrikkal maastikul,“ sõnas Karu.

Kokku osales 2012. aasta rulluisumaratoni programmilistel üritustel 1531 rulluisutajat. Põhidistantsid lõpetas kokku 1075 rulluisutajat, kellest 696 alistasid 48 km pikkuse distantsi ning 379 said aja kirja 19 km pikkusel distantsil. Lastesõitudel osales kokku 310 last, 98 osales TILLUsõidul, 212 MINImaratonil. Tartu Rulluisusprindil astus võistlustulle kokku 48 rulluisutajat ning ühistreeningul osales kokku 98 huvilist. Loe edasi: SEB 6. Tartu Rulluisumaraton tõi esmakordselt rulluisutajad Jõgevalt Tartusse

Haapsalus saab tellida nimelisi mälestuspinke

Mälestuspinki Haapsalus on võimalik tellida Haapsalu linnavalitsusest.
Pingi hind on 200€ ning see sisaldab avalikuks kasutamiseks mõeldud pargipinki koos graveeritud tahvliga. Pink paigaldatakse isiku poolt soovitud asukohta vähemalt viieks aastaks.
Haapsalu linn vastutab mälestuspinkide hoolduse ja heakorra eest.

 

Lisainfo:
Tõnu Parbus
Haapsalu linna avalike suhete spetsialist
53000042
tonu.parbus@haapsalulv.ee

Naised valitsevad Raadilt maailma

14.-20. augustini mängitakse Tartus Raadi vanal lennuväljal Ivar Põllu lavastust „Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum”.

Teatrikunstniku Kristiina Põllu ja looduse koostöös on Raadile valminud looduskaunis koht. Muidu kõleda ja tühja lennuvälja üks kaponiir on saanud täiesti uue näo. Sinna on kerkinud Kristiina Põllu idee järgi väga erakordne etenduspaik. Koostöös loodusega on tehtud mahajäetud paika looduskaunis koht. Seal voolab vesi, kasvab muru, laulavad linnud. Lisaks on sellese omapärasesse naiste külla kerkinud ka savikrohvitud saunake ning okstest ning samblast ehitatud onnid nii maa peale kui ka puu otsa. Kõik on naturaalne.

Raadi lennuväli on aastakümnete jooksul läbi elanud väga erinevaid ja enamasti raskeid perioode. Alles hiljuti tegeleti seal veel aastatega tekitatud lennundussaaste eemaldamisega. Nõukogude Liidu võimu ajal aeti ära sealt kõik tsiviilisikud, lõhuti majad, kuna lennuvälja laiendati kokku ligi 750 hektarile. Anto Raukas raamatus „Raadi raamat: pildid sündinud asjadest” avaldab lootust, et nüüd, kui vana lennuvälja maad on enamasti jõudnud taas vanade omanike valdusesse, kerkib sinna tulevikus kaunis linnaosa. See ei pruugigi vaid unistuseks jääda. Praeguseks on seal üks kaunis naiste külake, kus tegutsevad seitse vapustavat naist – Ragne Pekarev, Maria Soomets, Malle Pärn, Katrin Pärn, Piret Simson, Kristel Leesmend, Maarja Jakobson ja viis meeletut meest – Madis Kalmet, Evald Aavik, Robert Annus, Helgur Rosenthal ja Janek Joost.

Lavastaja Ivar Põllu, muusika Tauno Aints, kunstnik Kristiina Põllu.
Lavastus on valminud Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Uue Teatri koostöös.

Toimub raamatu “Leegitseval piiril” esitlus

Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmete kolonel Henn Karitsa ja Aadu Jõgiaasa kirjutatud raamat „Leegitseval piiril” käsitleb detailselt Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi ajavahemikul mai 1990 – august 1991. Teoses kirjeldatakse Eesti Kodukaitse loomist ja Eesti piirivalve taasloomist. Tuletatakse meelde 1991. aasta jaanuarikriisi ja Eesti riigi ning Toompea kindlustamist, Eesti Vabariigi valitsuse salajast sidealast tegevust. Eraldi peatükk kirjeldab Eesti elektroonilist sõda Nõukogude armee vastu kui Pihkva Dessantdiviis koos eriüksusega asus hõivama Tallinna Teletorni. Need olid keerulised ja ohtlikud ajad, mil valmistuti otsusekindlalt Eestit kaitsma.

Paljud endised kodukaitsjad, piirivalvurid, kaitseväelased, politseinikud jt taasiseseisvumise sündmustes osalenud leiavad ennast selle raamatu
kaante vahelt. Teoses esineb ligi 5000 isiku nimi ja ca 150 ajaloolist fotot.

Raamatu esitlus toimub 20. augustil 2012.a. kell 14:00 Tallinna Linnamuuseumis, Vene tn 17.

Peipsi koostöö keskus korraldab piiriülest koostööd käsitleva suvekooli

Peipsi koostöö keskus korraldab juba seitsmendat korda piiriülest koostööd käsitleva suvekooli, mille teemaks sel aastal on piirialade areng  haridus-, keskkonna- ja kohaliku ettevõtluse koostöö kaudu.

Suvekool toimub 13.-17. augustil Tartus koos väljasõitudega Eesti-Vene piiriala erinevatesse linnadesse ja küladesse ning toob kokku ligi 25 piiriülese koostöö teemadega tegelevat spetsialisti Eesti, Venemaa, Soome, Norra, Leedu ja Ukraina ülikoolidest, MTÜdest, kohalikest omavalitsustest.

Suvekoolis esitletakse näiteks Kirkenesi-Murmanski (Norra-Venemaa), Karjala piirkonna (Soome-Venemaa), Narva-Ivangorodi ja Ukraina piirialade koostöökogemusi ja konkreetseid edulugusid-probleemvaldkondi.
Üldistatult võib öelda, et kui perifeersete piirialade arengu tagajaks on oma eripära leidmine, selle oskuslik ärakasutamine ja koostöö üle piiri, siis probleemideks on kaugus teadus-, majandus-, haldus- jm keskustest, majanduse monfounktsionaalsus jm.

Suvekool annab nii teoreetilisi teadmisi kui ka võimaluse õppida sarnaste piirkondade kogemusest ning sõlmida koostöösidemeid tulevikuprojektideks.

Projekti toetavad Põhjamaade ministrite nõukogu, välisministeeriumi arengukoostöö programm ja hasartmängumaksu nõukogu