Päev: 11. märts 2012

Tamsalu-Neeruti maratoni võitsid Timo Simonlaster ja Laura Rohtla

Tamsalu-Neeruti maratoni start. Foto: Tarmo Haud

Täna peeti Lääne-Virumaal 15. Tamsalu-Neeruti suusamaraton, mille võitis ülekaalukalt kohalik suusataja Tamsalu AO suusaklubi all sõitev Timo Simonlaster ajaga 2:05:24,3. Teine mees finišis, Madis Vaikmaa Sparta spordiklubist, jäi võitjale alla 15 sekundit. Pjedestaali kolmanda koha hõivas suusasprinter Anti Saarepuu, kaotades Simonlasterile ühe minuti ja nelja sekundiga. Kiireim naine, Laura Rohtla Lääne-Virumaa Alpi suusaklubist, lõpetas 46 kilomeetrise distantsi ajaga 2:20:47,8 ning üldjärjestuses 25. kohal. Pikale rajale registreerus esialgsetel andmetel 690 suusasportlast.

Maratonivõitja Timo Simonlaster. Foto: Tarmo Haud

Lühemale, 25 kilomeetri pikkusele distantsile registreerunud 196 suusataja hulgast ületas finišijoone esimesena Aleksandr Hlobõstin Sillamäe suusaklubist, mehe lõpuajaks fikseeriti 1:24:50,2. M-15 klassi kiireim, Lääne-Virumaa suusataja Taavi Luik Tamsalu AO suusaklubist, lõpetas üldjärjestuses kolmandal kohal ning läbis raja ajaga 1:27:04,7. N-15 klassi parimaks tunnistati kaheksandana finišeerinud Lääne-Virumaa neiu Merili Sirvel ajaga 1:32:32,4.
Infot ja tulemusi Estoloppeti maratonide kohta leiab
www.tartumaraton.ee/estoloppet.
Estoloppeti maratornidesarja pilte saab vaadata aadressilt: www.tarmohaud.ee
.

 

Iida suvekooli kursused ootavad huvilisi end kirja panema

Alates veebruarist 2012 toimetab MTÜ IIDA Kursused Velise endises kihelkonnakooli hoones, mis on tuntud rohkem Velise Seltsimajana. Seltsimaja asub preestrimaja kõrval ning suvekooli korralduses kolimisega seoses midagi eriliselt ei muutu. Hoone saadi pikaajaliselt kasutusse Märjamaa vallalt, ning plaan on see lähiaastate jooksul renoveerida.

Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas tegutseb MTÜ IIDA Kursused, kes juba kolmandat aastata korraldab Velisel koolitusi. Esimesel kahel aastal toimusid kangakudumise kursused, milles on osalenud kokku 150 naist. Sellel aastal oleme teemaderingi laiendanud ning õppida saab aiakujundamist, vokiga ketramist, pehme mööbli taastamist ja kangakudumist. Võimalik, et lisandub ka õlimaalimise algkursus.
IIDA Suvekooli kava 2012 aastal:
21. aprillil aiakujunduse algkursus, 2. ja 16. juunil uued kuued mööblile, 28.juuni – 1.juuli kangakudumise algõpetus, 5.-8. juuli kangakudumise algõpetus, 12.-15. juuli “Suurräti ja sõba kudumine” 21. juulil ketramise töötuba, 26.-29. juuli sisustuskangaste kudumine, 2.-5. august sisustuskangaste kudumine, 23.-26. august fileekangaste kudumine.
Kõik kursused toimuvad Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas. 
Info ja registreerimine http://suvekool.iidadesign.eu
tel 5346 7366 eva@iidadesign.eu
Eva-Liisa Kriis
MTÜ IIDA Kursused

Seminaril arutletakse Otepää arengu üle

Reedel, 16. märtsil algusega kell 14 toimub Bernhard Spaa hotellis Otepääl (Kolga tee 22A) kaasava planeerimise seminar. Üritus on osa Eesti Rohelise Liikumise ja Otepää vallavalitsuse planeeringute alase koostöö arendamine projektist Otepää piirkonnas.
Projekti eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste pädevust kodanikeühenduste kaasamisel ning tõsta kodanike kaasa löömise valmidust ja võimekust. Sellega seotud mõtted on nüüdseks koondatud Otepää piirkonna kaasava planeerimise hea tava juhendisse, mida seminaril tutvustatakse. Samuti on kavas tutvustada koostamisel olevat Otepää valla üldplaneeringut ning arutleda üheskoos selle üle, kuidas selle avalikustamist kõige otstarbekamalt korraldada. Seminar on osalejatele tasuta. Kel huvi kaasa mõelda, siis palun andke sellest hiljemalt 14. märtsiks teada e-posti aadressil triinu@roheline.ee või telefonil 5625 3986.
Triinu Vaab

Talvine aialinnuvaatlus pakkus üllatusi nii loendajate kui loendatavate osas

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 28. ja 29. jaanuaril läbiviidud talvine aialinnuvaatlus ”Talv 2012” pakkus mitmeid üllatusi nii osalejate kui lindude poolt. Oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk pea kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist. Kuigi keskmine lindude arv ühes vaatluskohas (32) oli väga lähedane mullusele tulemusele (33), pärssis paljude vaatlejate tähelepanekute kohaselt lindude arvukust ja liigilist mitmekesisust vaatluse ajal valitsenud käre pakane, mille tõttu oli linde näha tavapärasest vähem. Kindlasti on lindude vähesusel oma roll ka eelnevate aastate külmadel ja lumerohketel talvedel, mis kahandasid paljude liikide arvukust.
Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril – nurmkanal. Märgatavalt on tõusnud leevikese esinemissagedus. Liigiline mitmekesisus vähenes juba teist aastat järjest 4 liigi ehk 6,5% võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide arvelt. Ometi vaadeldi sarnaselt eelmistele aastatele talvistest haruldustest punarinda (29 is), kaelus-turteltuvi (6 is), tamme-kirjurähni (5 is) ja käblikut (2 is).
Tänavuse aialinnuvaatluse teemaküsitluseks olid haigusilmingute ja hälvetega linnud. Taolisi linde oli tänavuse või eelmiste talvede jooksul märganud 9,9% vastajatest, levinuimaks ilminguks oli uimasus ja loidus, mida märgati paljudel liikidel, kuid peamiselt rohevindil ja rasvatihasel.

Talvise aialinnuvaatluse statistika nii üldkokkuvõttes kui maakondade lõikes leiate TALV 2012 kodulehelt www.eoy.ee/talv.
Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid. Järgmine talvine aialinnuvaatlus toimub 26.-27. jaanuaril 2013.
Aarne Tuule

Eesti Ornitoloogiaühing

Eerik Kumari looduskaitsepreemia ootab omanikku

Keskkonnaministeerium kutsub üles esitama kandidaate Eerik Kumari nimelisele looduskaitsepreemiale. Professor Eerik Kumari looduskaitse arendamisse tehtud panuse tunnustamiseks on Keskkonnaministeerium alates 1989. aastast välja andnud Eerik Kumari nimelist looduskaitsepreemiat. Selle preemiaga tunnustatakse neid isikuid, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud tähelepanuväärne. Alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia antakse traditsiooniliselt üle iga-aastase looduskaitsekuu avaüritusel. Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid, keda autasustada Kumari looduskaitsepreemiaga, 15. aprilliks. Samuti ootab Keskkonnaministeerium kandidaate autasustamiseks Eesti looduskaitse märgiga. Eesti looduskaitse märgiga tõstetakse esile teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.

 

Tallinna Keskraamatukogu korraldab luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad”

Tallinna Keskraamatukogu kuulutas rahvusvahelise luulepäeva tähistamiseks välja luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad“, võistlus on suunatud algajatele autoritele ning kestab märtsi lõpuni .

Luulekonkurss julgustab kirjutama luulet, mis on keskendunud tänapäevale ehk elule Eestis siin ja praegu. Iga autor otsustab ise, mis on seejuures tema jaoks oluline. Kirjutada võib näiteks  Eestimaa looduse ilust või mõnest ühiskonnaarengust, kirjeldada teatud miljööd või jutustada lugu, rääkida sündmustest maal või linnas jne.

Luulekonkurss on mõeldud algajatele autoritele, kes pole varem oma loomingut avaldanud ning soovivad oma võimed luule alal proovile panna. Luuletaja vanus pole oluline. Iga autor võib konkursile esitada kuni kolm luuletust, mis on kirjutatud enne konkursi väljakuulutamist või spetsiaalselt konkursi tarbeks. Luuletusi saab konkursile esitada paberkandjal, saata Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt või elektronpostiga. Konkursile laekunud tööde hulgast valib žürii välja kolm parimat tööd. Esikoha pälvinud luuletus avaldatakse kultuurilehes Sirp. Tulemused tehakse teatavaks 4. aprillil Tallinna Keskraamatukogus, kus võitjad saavad luuleteemalisi auhindu ja kingitusi, mis inspireerivad luuletusi kirjutama ka edaspidi.
Luulekonkursi reglemendi leiab aadressilt www.keskraamatukogu.ee

Ivika Türkson

Valgu Põhikool plaanib suvel kokkutulekut

Valgu Põhikooli kunagiste õpilaste ja õpetajate kokkutulek toimub laupäeval, 9. juunil 2012. Koolimaja uksed avatakse kell 14.00. Aktus algab kell 16.00, järgneb peoõhtu.

Osavõtutasu 10 € (kuni 30.aprillini) või 12 € (kuni 8.juunini) tasuda Riina Terve arveldusarvele 221034092481 – Swedbank. Selgitusse märkida nimi ja lõpetamise aasta. Kohapeal on tasu 15 €. 1965.aastal ja varem lõpetanutele on osavõtumaks 10 €.

Koolipere on tänulik ka kõikidele sponsoritele, kes toetavad koolimaja sise- ja õue-valgustuse parendamist. Toetussumma võib kanda Riina Terve arveldusarvele või anneteda kohapeal. Maksekorralduse selgitusse tuleb kirjutada märksõna – VALGUSTUS. Kooli kodulehelt saab lugeda registreerunute ja toetajate nimekirja. http://www.valgupk.edu.ee/

Suur tänu 2007.aastal kooli toetanud vilistlastele ja õpetajatele, kelle abiga saime meediaklassi sisustuse!

Allikas: Kalev Tihkan

Otepää noortebänd osaleb Lätis noortevahetusprojektis

Otepää ANK noortest koosnev noortebänd Les 3.14 osaleb 12.-19. märtsil Lätis, Vilakase omavalitsuses, Skilbeni külas, noortevahetusprojektis „Muusikaga koos päiksetõusust kuni päikseloojanguni“. Projekti on algatanud Läti MTÜ Aicinājums, projekti ametlikuks partneriks on Valgamaa Partnerluskogu.

Noori saadab Otepää ANK juhataja Kadri Orav. Valgamaa Partnerluskogu korraldas konkurssi projektis osalejate leidmiseks (6 noort + 1 juhendaja), valituks osutus Otepää noortebänd Les 3.14.

Projekti esimesel koosolekul Lätis (17.-19. veebruar.2012) osalesid bändiliikmed Seiko Kuik ja Andreas Nigol. Koosolekul said kokku gruppide esindajad, tutvusid üksteisega ja rääkisid läbi korraldusliku poole.

„Tutvustame Eestit ja Otepääd, Eesti folkloori ja religiooni, pakume osalejatele traditsioonilisi Eesti toitusid ja esitame rahvatantsu“, sõnas Otepää ANK juhataja Kadri Orav. „Loodame leida sõpru ja ka koostööpartnereid edaspidiseks.“

Projekti kogumaksumuseks on 16844,29€. Toetuse maksumus on 15054,29€ ja omaosalus (30% transpordikulus) kaetakse osalejate poolt. Valgamaa Partnerluskogu toetab noori transpordikulu hüvitamisega. Noorte omaosaluseks jääb 5€ osaleja kohta. Loe edasi: Otepää noortebänd osaleb Lätis noortevahetusprojektis

Tegu õpetab, mitte sõna

Terve Pere Kooli tund Võrus. Foto: erakogu
Aasta alguses Võrus kodanikualgatuse korras tegutsemist alustanud Terve Pere Kooli loengusari „Eelkooliealine laps“ on olnud sedavõrd menukas, et esialgse plaani järgi peetud kolm loengut saavad täiendust. Kogenud pedagoogi, ema j avanaema Heli Kudu loeng lapse kõne arengust toimub 17. märtsil Võru Loovuskooli ruumides (Lembitu tn 2) algusega kell 11. Kevadveerand lõpeb 31. märtsil Rosmal.

Terve Pere Kooli koolipäevad on olnud rahvarohked ning sisutihedad, tõstatades palju erinevaid väikelaste kasvamisega seotud teemasid ning küsimusi, millest mitte kõik ei ole ajanappusel oma vastuseid saanud. Seekordsel kohtumisel pöörataksegi eritähelepanu just loengutes üles kerkinud küsimustele ning arutelule. Lisaks lapse arengut käsitlevatele küsimustele ootavad Terve Pere Kooli eestvedajad ka aktiivset arutelu Võru waldorflasteaia loomise teemal.

Jätkame siinkohal tagasivaatega eelmisele Terve Pere Kooli loengule, mis toimus 25. veebruaril. Kui esimese tunni teemaks oli matkimine ja õppimine ning teine koolitund keskendus teleri ja arvuti rollile ning mõjule. Õppimine eelkoolieas toimub kaudsel viisil läbi matkimise ja eeskuju. Koolipäeval esinenud Heli Kudu sõnul toimub viljakas õppimine lastel peamiselt alateadlikult, sest väikelapse mõtlemine, tundmine, tegutsemine pole eraldiseisvatena koolitamiseks veel kättesaadavad. „Eelkoolieas on laps üleni oma keha kujundamises. Alles peale hammaste vahetumist ja kehalist sirgumist vabanevad lapses jõud, mida saab otseseks õppimiseks kasutada,“ jagab Heli Kudu. Loe edasi: Tegu õpetab, mitte sõna