veebruar 2012 Archives

Tartu mänguasjamuuseum kuulutas välja konkursi
“Minu lemmikmänguasi”

2012. aastal on Tartu mänguasjamuuseumis avatud näitus „Tuntud inimeste mänguasjad“. Näitusel on väljas Eesti poliitikute, kunstnike, heliloojate, näitlejate, kirjanike ja teiste eluvaldkondade inimeste lapsepõlve mänguasjad, fotod ja mälestused. Sellega seoses kuulutavad Tartu mänguasjamuuseum ja ajakiri Hea Laps välja juttude ja piltide võistluse “Minu lemmikmänguasi”.
Konkursi eesmärgiks on välja selgitada, mis on tänapäeva laste lemmikmänguasjad ning missugused toredad mängud nendega on seotud. Oma lapsepõlvemeenutustega võivad osaleda ka täiskasvanud.

Parimad lood ja auhinnad saavad erinevates kategooriates auhinnatud, avaldatud ajakirjas Hea Laps ning need säilitatakse tulevaste põlvede jaoks Tartu mänguasjamuuseumis. Konkursi võitjad kuulutatakse välja Tartu mänguasjamuuseumi sünnipäevapeol 27. mail 2012.

Konkursist osavõtmiseks tuleb kuni 15. aprillini 2012 saata oma lapsepõlve armsatest mänguasjadest joonistusi, fotosid ning kirjalikke jutte ja mälestusi aadressil:

Tartu Mänguasjamuuseum
Lutsu 4, 51006 TARTU
või e-maili aadressil: muuseum@mm.ee

Konkursitöödele tuleb lisada kontaktandmed (nimi, vanus, kontakttelefon, e-maili aadress).

Pühapäeval toimub kooliteatrite festival
“Doonor on elupäästja”

Sel pühapäeval, 5. veebruaril jätkub teatritegemise tava Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti Harrastusteatrite Liidu (EHL) korraldatud teist aastat toimuval kooliteatrite festivalil „Doonor on elupäästja“.

Draamateatri väikese saali lavalaudadel astuvad omaloominguliste doonorlusteemaliste esinemistega üles kuus kooliteatrit Käinast, Tartust, Tormast, Kallaverest ja Tallinnast. Teatrifestivali eesmärk on tutvustada veredoonorlust, panna noori mõtlema selle olulise eluvaldkonna üle ning julgustada neid lavalises vormis oma ideid ja nägemust teistega jagama.

„Meie esimene teatrifestival mullu veebruaris andis nii meile kui võistlejatele väga positiivse kogemuse,” rääkis festivali
korraldaja ja verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. „Tänavune festival jääb sedapuhku viimaseks, sest peale tulevad uued ideed ja põnevad projektid.”

Teatrifestival toimub Tallinnas Eesti Draamateatri väikeses saalis pühapäeval, 5. veebruaril kella 9-13.30. Festivali lõpetab mitmeid auhindu pälvinud, sh Eesti harrastusteatrite festivali 2012 võitnud Jõelähtme Lavagrupp
A.Tšehhovi lühilooga „Abieluettepanek“.

Festivali parimad selgitab välja žürii, kelle koosseisu kuuluvad näitleja Eero Spriit, õpetaja Anne Kato, ajaloolane
ja aktiivne doonor Küllo Arjakas, teatrihuviline Laivi Tõnurist ja verekeskuse esindaja Heidi Saar.

www.verekeskus.ee
www.facebook.com/doonoridjasobrad

Viimsi taluturg on avatud ka krõbekülma ilmaga

Viimsi taluturg külma ei karda. Homme saab taas väärt kraami: kauaoodatud küüslauguga soolapekki, sügavkülmutatud kuumutamata õunamahla, kartulivorste ja palju muud hääd kodumaist. Vabaõhumuuseumi väravamajast nagu ikka põnevad kaubad, alates rummisest külmarohust ja siniseks värvuvast külmateest laupäevaseks saunapäevaks sobivate põnevate saunaaroomide ja seepideni.

Viimsi taluturg on Viimsi vabaõhumuuseumis avatud igal laupäeval kella 10-14.

Ida-Viru suveniiriks valiti põlevkivišokolaad “Pruun kuld”

Ida-Virumaa suveniiriotsingud andsid saagiks põlevkivišokolaadi, harupesa, ökoseebi ja palju muud, mis ei jääks selle ostjal “tolmu koguma”, vaid leiaks praktilist kasutust.

“Põlevkivišokolaad sai ülekaaluka toetuse just praktilise väärtuse tõttu. Selles on ka huumorit ning meie ajalugu ja tänapäev on hästi kokku pandud,” kommenteeris žürii esimees, Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm.

Taruvaiku ja vahvlipuru sisaldava maiuse idee autor on Ene Raudar MTÜst Kultuuriveski. “Naljakas on see, et suveniirikonkursi auhinnad antakse üle turismimessil “Tourest” ja seal ma sellele mõttele kolm aastat tagasi tulin. Sattusin vestlusringi maavanema ja Kõlleste Kommimeistrite müügijuhiga. Pakkusin maavanemale, et annan talle hea kingiidee – põlevkivišokolaadi. Tookord jäi see sinnapaika. Kui lugesin suveniirikonkursist, mõtlesin, et teen siis ise selle asja ära.”

Edasi loe Põhjarannikust.

Pakasekartmatud püüavad homme Rõuges purakat

Homme, 4. veebruaril toimub Rõuges Suurjärvel kalapüügivõistlus “Rõuge Purakas 2012”.

“Rõuge Puraka” korraldajad organiseerivad külma peletuseks kohale ohtralt tasuta sooja teed. Sooja andvad lõkked ja sooja saab ka 45kohalises bussi. Tants ja muusika annavad kehale sooja.

Korraldajad Rõuge noorteklubi ja Rõuge vallavalitsus panevad välja loosiauhinnaks Sony kodukinosüsteemi, see loositakse kõigi osalejate vahel välja autasustamise lõpus. Tasub kohal olla ja lõpuni jääda!

Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale.

Registreerimine kel 9-11.
Võistlusaeg kell 10-13.
Autasustamine kella 14 paiku.

Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning –võistlused. Nälga kartma ei pea, pakutakse suppi ja pirukaid.

Rohkem infot siin: http://www.facebook.com/purakas

Kontakt: tel 7859 322, maa@rauge.ee

Saaremaa suusamaraton lükkub nädala võrra edasi

17. Saaremaa suusamaraton pidi toimuma juba homme, kuid maratoni korraldajad otsustasid liialt külma ilma tõttu selle edasi lükata järgmise nädala laupäevale.

Maraton toimub praeguste plaanide järgi 11. veebruaril algusega kell 13. Lastesõit tuuakse tunni võrra varasemale ajale, start antakse neile Kärla terviserajal kell 10.30. Ka eelregistreerimise aega on pikendatud ja see kestab Kuressaare spordihoones 9. veebruarini.

Saaremaa suusamaratoni korraldavad Saaremaa Orienteerumisklubi ja SA Kuressaare Spordibaasid – Liikudes Tervemaks.

Rahva hulgas on tekitanud küsimusi ka Kaitseliidu Saaremaa maleva õppused Karujärve metsas maratoni toimumise päeval, kuid selles osas pole maratonisõpradel vaja muretseda.

Allikas: Meie Maa

Kalapüügivõistlus “Kuldkala” toimub tänavu esimest korda Viljandis

Baltimaade suurim kalapüügivõistlus “Kuldkala 2012” toimub tänavu esimest korda Viljandi järvel. Korraldajate prognooside järgi on Viljandi järvele 18. veebruaril oodata vähemalt 10 000 kalastajat ja pealtvaatajat.

“Kuldkala” võistluse üks eestvedajatest Vladislav Koržets ütles, et võistlus on aasta-aastalt kasvanud, mis oli ühtlasi ka põhjus, miks üritus liikus Pühajärvelt Otepääl Viljandisse.

“Viljandi järve rand, asukoht linnas ja järve ümbritsev infrastruktuur võimaldavad üritust laiendada ning pakkuda suuremat ja sisukamat programmi,” ütles Koržets.

Tema sõnul ei ole tegemist pelgalt talvise ühiskalastamisega. “Kalastusvõistluse ja kontsertkava kõrval toimuvad järveäärsel alal ka käsitöölaat, Kalasupi-Gaala, Eesti suurim vabaõhubingo ning esimest korda Eestis ka kalakola-kirbuturg,” lisas Koržets.

“Kuldkala 2012” põhivõistlusel on püüdjate ülesandeks tabada järvest mägistatud kala. Selleks on varem järve lastud 130 märgistatud ahvenat. Igale nummerdatud märgisele vastab teatav auhind: suurimateks auhindadeks
on 3000, 1000 ja 500 eurot. Meeskondlikus arvestus on peaauhind ühenädalane kalastusreis Norrasse.Võistluse suurtoetajaks on Allar Levandi juhitav internetimängude portaal Paf.

“Kuldkala” võistlus toimub Eestis 14. korda.

Võistluse info leiad siit: http://www.kuldkala.ee/

Elen-Greete Jaadla

Roodeväljal tuleõnnestuses kodu kaotanud vajavad kiiresti abi

Täna varahommikul toimus põleng Sõmeru vallas Roodevälja külas elumajas, kus hävis kogu suure pere vara. Päästjate saabudes olid kaheksa täiskasvanut ja kaks last majast väljunud, kiirabi toimetas nad sooja.

Majas elas üheksa inimest. Osa tulekahjus kannatanutest on saanud peavarju sugulaste juures. Elamispinda vajab kahe väikelapsega kuueliikmeline pere, kes on toimetatud Rakvere sotsiaalmajja ja kellele Rakvere linn praegu abi organiseerib.

Vajatakse kiirelt abi. Oodatud on:

Kolmeaastase tüdruku riided (umbes meeter pikk) ja jalanõud suuruses nr 26, 27
1,3-aastase poisi riided (u 80 cm) ja jalanõud nr 23
Ligi 1,60 m pikkuse naisterahva riided, naiste jalanõud nr 37, 38, 39
meeste saapad nr 43 ja 47
Oodatud on ka mähkmed, imikutoit jms.

Ühendust võib võtta nii Rakvere linna lastekaitse spetsialisti Kai Parkja (tel 3222 335, 5344 2295), Mairi Etverki (3222 330) kui ka Pille-Ruth Kukemilki telefonil (3223 477).

Abisaadetise võib viia Rakvere sotsiaalmajja aadressil Vabaduse 59, kus abivajavad praegu varjul on.

Rakvere sotsiaalmaja juhataja Pille-Ruth Kukemilki sõnul on abivajajatele andnud toiduabi Toidupank.

Rakvere Linnavalitsus on avanud pangas arvelduskonto, mille number on 1502001697007, kuhu lahked annetajad saavad oma annetusi üle kanda. Ülekande juurde on vaja lisada märgusõna „Põleng“.

ReservKorpus korraldab EstArmy toodete laomüügi

Laupäeval, 3. veebruaril korraldab ReservKorpus MTÜ EstArmy sümboolikaga toodete laomüügi, et saadud tulust alustada 2012 tegevusplaanide elluviimisega.

Reservkorpus MTÜ toetab meie riigikaitsjaid ja nende pereliikmeid – sõja- ja mereväelasi, piirivalvureid, politseinikke, päästetöötajaid ja meedikuid. Reservkorpus on kodanikeühendus, mis tuleb appi siis, kui tööandja toetusvõimalused lõpevad.

Laomüügis on EstArmy toodete valikus sõdurisokid ja -põlvikud, T-särgid naistele ja meestele ning lastele. Lisaks veel kruuse, termoseid, helkureid, joogipudeleid, niidi-nõela komplekte, kleebiseid ja vimpleid. Ostes EstArmy märgiga tooteid toetad oma riigi kaitsjaid ja nende peresid.

Laomüük toimub kell 15.00-17.00, lisaks toimub alates kella 17.00st kohvi ja tee degusteerimine. Pakutakse 19 sorti kohvi ja 4 sorti teed Belgia kohviröstijalt „Rombouts“ ja selle Prantsusmaa tütarettevõttelt „Malongo“. Lastele näidatakse ühtlasi suurelt ekraanilt multifilme.

Laomüük toimub Tallinnas Reklaamikink OÜ kontoris Väike Tallinna Ärimajas, Türi 10C, kus parkimine on tasuta.

Allikas: MTÜ ReservKorpus, www.reservkorpus.ee

Haanja vald ootab ettepanekuid kodanike tunnustamiseks

Haanja Vallavalitsus ootab ettepanekuid aukodaniku nimetuse, aunimetuse, tänukirja ja/või aukirja saajate kandidaatide nimekirja. Taotlused tuleb esitada kirjalikult või elektrooniliselt Haanja Vallavalitsusele hiljemalt 15. veebruariks 2012 aadressil Haanja küla, Haanja vald, Võrumaa 65101 või vald@haanja.ee.

Aunimetus omistatakse järgmistes kategooriates:
* aasta tegija (haridus, kultuur, sport jne);
* aasta ettevõtja;
* aasta põllumees;
* aasta tegu;
* aasta noor.

Allikas: Haanja vallavalitsus

Nädala foto

Naine puid toomas. Rõuge muinasmaja kroonika. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee

Pühapäeval langeb temperatuur -35 kraadini

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) andis külmahoiatuse, kuna eeloleval nädalavahetusel langeb õhutemperatuur erakordselt madalale: laupäeva öösel (4.02.) on minimaalne õhutemperatuur -27..-32ºC ja pühapäeval (5.02.) -30..-35ºC.

EMHI nädala prognoos on järgmine:

3.02. Reedel möödub lõuna poolt madalrõhkkond ja katab ööks taeva pilvedega ning toob vähest lund. Päeval pilved hõrenevad ja saju võimalus on väiksem. Puhub tugev idakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel -20..-26, kui taevas hommikuks selgineb, võib kohati -29°C-ni langeda, päeval -15..-20°C.

4.02. Laupäeval taandub madalrõhkkond Läänemere lõunavete kohale ja kõrgrõhuala mõju on taas enam tunda. Pilved hõrenevad ja pakane tugevneb uuesti. Õhutemperatuur on öösel saartel kuni -23, mandril -27..-32°C, päeval saartel -14..-17, mandril -19..-24°C.

5.02. Pühapäeval jääb ülekaalu kõrgrõhkkonna mõju. Ilm on sajuta ja selgineva taeva all võib õhutemperatuur erakordselt madalale langeda, öösel saartel -20..-25, mandril -29..-35°C, päeval mandril -19..-24, saartel -11..-15°C. Loe edasi: Pühapäeval langeb temperatuur -35 kraadini

Rakvere Aqva spaa ja hotelli juurdeehitus sai nurgakivi

Neljapäeval, 2. veebruaril pandi Rakveres Parkali tänaval asuvale Aqva spa ja hotelli juurdeehitusele pidulikult nurgakivi.

Juurdeehituse nurgakivi panekul osalenud Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on Aqva spaa ja hotellikompleksi näol tegemist Rakvere jaoks olulise kohaga, mille rahvas on hästi vastu võtnud. „Aqva spaa ja hotellikeskus on kasvatanud Rakveret külastavate turistide arvu sedavõrd, et on tekkinud vajadus uute hotellitubade ja konverentsikohtade järele,” ütles Andres Jaadla ja tõi näiteks tänavuse aasta, mil juba praegu on Rakveres pooleks aastaks hotellikohad broneeritud. “Rakvere linnus, Aqva spaa ja veekeskus, Rakvere teater ja linnas toimuvad mitmesugused eripalgelised üritused täiendavad üksteist, tuues linna nii külalisi kui ka Rakverele tuntust Eestist kaugemalgi – Peterburis ja Soomes,” lisas Jaadla.

Nurgakivi silindrisse pandi muude dokumentide, tänase ajalehe, müntide jmt ka läkitus tulevastele põlvedele, kuhu koosviibijad oma allkirjad kirjutasid.

AQVA Hotel & Spa neljakorruselise juurdeehitusega alustati 2011. aasta septembris. Uus hoone, kuhu tulevad kaasaegsed konverentsiruumid ja 45 hotellituba, peaks valmima 2013. aasta sügisel. Hoone arhitektid on büroost Koko Arhitektid, ehitajaks on Mudel Ehitus OÜ.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Tartu rahulepingu 92. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Tartu rahu 92 — Kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi juures kõneleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus

Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.

Tartu rahulepingu aastapäeva, 2. veebruari hommikul kell 9 asetasid Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linnapea Loit Kivistik ja volikogu esimees Tarmo Loodus ning Kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas küünlad ja lilled Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile. Tseremoonial osalesid ka Viljandi abilinnapead Rein Triisa ja Ardo Agasild, linnavalitsuse liige Gunnar Veermäe ja Viljandi linna elutöö preemia pälvinud ettevõtja Karl Luht.

Edasi suunduti Riia mnt surnuaial asuvale Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistule, et asetada sealgi küünlad ja pidada mälestushetk.

“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine ja mälestushetked sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et iseseisvus ei ole midagi iseenesestmõistetavat,” sõnas maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Tartu rahulepingu 92. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Tamsalu-Neeruti maraton lükkub külma tõttu edasi

Sel pühapäeval toimuma pidanud 15. Tamsalu-Neeruti suusamaraton lükkub nädalavahetuseks ennustatavate krõbedate külmakraadide tõttu edasi. Maratoni uueks kuupäevaks on 11. märts.

Maratoni peakorraldaja Vahur Leemetsa sõnul peab suusamaratoni toimumiseks tunnetatavat külma olema miinus 25 kraadist vähem. «Täna hommikul EMHI-lt saadud prognoosi kohaselt on pühapäev erakordselt külm – öine temperatuur langeb miinus 30 kraadini ja päevane maksimum on prognoosi kohaselt miinus 22 kraadi. Lisanduv 2-3 m/s tuul ning üle 80-protsendine õhuniiskus suurendavad külma mõju veelgi. Maratoni korraldusmeeskond otsustas, et sellistes karmides oludes ei ole võimalik suusamaratoni ohutult korraldada ja see tuleb edasi lükata 11. märtsile.»

Järgmine mõõduvõtt Estoloppeti suusamaratonide sarjas toimub 14. Alutaguse Maratonil 11. veebruaril. Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee. Loe edasi: Tamsalu-Neeruti maraton lükkub külma tõttu edasi

Võrumaa aineolümpiaadide ja -võistluste parimad jaanuaris

Kylauudis.ee hakkab avaldama ülevaadet Võrumaa aineolümpiaadide ja -võistluste parimatest. Käesolevaga kirjutame 2011/2012. õppeaastal jaanuarikuus 2012 toimunud aineolümpiaadide ja -võistluste parimatest.

14. jaanuaril 2012 toimus Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis üleriigilise füüsikaolümpiaadi maakonnavoor. Osales 21 õpilast 6st koolist.

Parimad füüsikaolümpiaadil:
Põhikooli arvestuses:
1. koht Andri Alliksoo, Mõniste Kool, õpetaja Eda Tuvikene
2. koht Meelis Perli, Haanja Kool, õpetaja Ülle Mõim
3. koht Liisa Anier, Antsla G, õpetaja Marietta Lõo
Gümnaasiumi arvestuses:
1. koht Anti Haugas, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Valdo Kalling
2. koht Eliise Hollas, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Tarmo Vana
3. koht Andrus Jaakson, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Tarmo Vana
Loe edasi: Võrumaa aineolümpiaadide ja -võistluste parimad jaanuaris

Talitantsijad trotsivad Viljandis pakast

Neljapäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas avatava 3-päevase Viljandi talvise tantsupeo kulminatsioonina astub laupäeval pakaselisel Vabaduse platsil tantsusõõridesse üle tuhande inimese. 14. korda peetava talipeo eestvedajad on algusest peale tahtnud iselaadse ettevõtmisega näidata, et tantsust saab rõõmu ja tervist ammutada igasugustes oludes.

Peakorraldaja Vaike Rajaste sõnul pole tegelikult suurt vahet, kas tantsitakse soojas toas või pakaselisel linnaväljakul. „Peaasi, et hing on lusti täis,“ sõnas ta. Kuigi Eesti vanima ja suurima talvise tantsupeo ajaloos on folkloorseid tantse ette võetud nii lumes kui poris, möönis Rajaste, et selleks korraks ennustatav 30-kraadine külm on erakordne. „Tuleb tunnistada, et nii madala temperatuuriga pole me varem rinda pistnud, aga vaevalt me jänni jääme. Vähemalt pole siiani ükski registreerunu teatanud, et ta külma pärast tulemata jätab.“

Eile lõunaks oli internetis end laupäevasele suurele ühistantsimisele kirja pannud 1006 tantsijat 78 rühmast, mida on mõnevõrra rohkem, kui eelmistel aastatel. Et tänavu möödub 110 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist, on esitamisele tulev repertuaar valitud tema 1953. aastal ilmunud raamatust «Eesti rahvatantsud».

Laupäeval oodatakse huvilisi lisaks ühistantsimisele Pärimusmuusika Aita õpitubadesse, aga ka rahvatantsuansambli Tarbatu kontserdile ja simmanile. Päeva juhib tuntud tantsuõpetaja Märt Agu.
Loe edasi: Talitantsijad trotsivad Viljandis pakast

Valmis talvine aialinnuaabits nutitelefonidele

Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondiga on loonud nutitelefonides kasutatava abimehe talviste aialindude määramiseks. “Talvisest aialinnuaabitsast” leiab 36 tavalisema aialinnu joonistuse, lühikese tutvustuse ja iseloomuliku laulu või häälitsuse.

Lihtsalt kasutatav aabits on heaks abimeheks linnuliikide määramisel toidumaja juures või koduaias. Esialgu saavad aabitsat kasutada Android tüüpi nutitelefonide omanikud, järgmise nädala algul lisandub sama võimalus ka Apple`i toodetele. Nutirakenduse on teinud Marko Peterson. Viited rakenduse allalaadimisele leiab Walk&Learn kodulehelt www.walk-n-learn.com. Talvine aialinnuaabits on kõigile kasutajatele tasuta.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

E-rahvaloendusel pani end kirja 814 848 inimest

Täna, 2. veebruari südaöösel lõppes kuu aega kestnud e-rahvaloendus. Esimese kokkuvõtte e-loendusest avaldab Statistikaamet pressiteatena esmaspäeval, 6. veebruaril.

„Huvi e-loenduse vastu oli iseäranis viimastel päevadel väga suur ning täna võime öelda, et Eesti rahvas tegi e-rahvaloenduse edukaks,“ ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Kõige siiramad tänud kõigile, kes on selle ettevõtmise õnnestumisse oma panuse andnud.“

Neid, kes e-loendusel ei osalenud, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad. „Järgneval kahel nädalal seisab Statistikaametil ees kibekiire andmetöötluse periood, mille käigus selgitame välja aadressid, kuhu rahvaloendajatel tuleb minna,“ rääkis Potisepp.

Interneti teel sai rahvaloendusel osaleda 31. detsembrist 2011 kuni 1. veebruarini 2012. Esialgsetel andmetel olid e-rahvaloendusel täidetud isikuankeedid 814 848 inimese kohta, mis on 62% Eesti arvestuslikust rahvaarvust. Esimese kokkuvõtte e-loendusest avaldab Statistikaamet esmaspäeval, 6. veebruaril.

Vaata lisaks: REL 2011 www.rel2011.ee

Allikas: Statistikaamet

Õunapuu on selle aasta puu

Ajakirja Eesti Loodus jätkab kena traditsiooni ja valis 2012. aasta puuks õunapuud.

Metsõunapuud on meie maakamaral kasvanud arvatavalt viis-kuus tuhat aastat ja on tänapäeval looduses kaitse alused. Metsõunapuud ei maksaks segi ajada metsistunud õunapuuga – sellisega, mis on kasvama läinud „karjapoisi“ visatud õunasüdamest ja kasvama lähevad nad üpris lihtsalt. Erinevustest lähemalt kevadel, kui lehed juba puus.

Maailmas on õunapuude sordiaretusega alustatud paar tuhat aastat tagasi juba siis oskasid inimesed puid pookida. Meile jõudsid esimesed aedõunapuud arvatavalt kloostrite kaudu 13.-14. sajandil. Eestimaist õunakasvatust ja aretust võiks dateerida eelmise sajandi algusega.

Eesti Loodus valis esimest korda aasta puu 1996. aastaks. Seega on aasta puid ajakirja veergudel käsitlenud juba 16 aastat. Mullu kandis aasta puu tiitlit jalakas koos oma loodusliku perekonnakaaslase künnapuuga. Teda tutvustati põhjalikult Eesti Looduse märtsinumbris. Esimene aasta puu oli kadakas.

Esimeseks aasta puuks oli 1996. aastal kadakas. Aasta varem oli otsitud rahvuslille, -linnu ja -kivi kõrvale muid loodussümboleid: rahvuspuud ja -maastikku. Eesti Looduse tollaste küsitluste järgi jäi kandideerima neli puud: kadakas, kuusk, mänd ja pärn, igaühel veenev põhjendus. Teaduste akadeemia looduskaitse komisjon arvas tollal, et rahvuspuud on veel vara hääletada, ent põhjanaabrite eeskujul otsustati kõigepealt valida aasta puu. Rahvuspuu valimiseni pole seni jõutud. Eestis kasvab looduslikke puid-põõsaid 60 – 80 liiki.

Kodanikuühendused saavad kandideerida arenguprogrammis

Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit (EMSL) kutsub vabaühendusi kandideerima taasalustavasse arenguprogrammi. Esimene kandideerimisvoor algab 31. jaanuaril ja kestab 20. veebruarini!

Programmis osaleval ühendusel aitab EMSL analüüsida tema vajadusi, koostada nende lahendamiseks tegevuskava ja leida vabatahtlikke partnereid, et luua tingimusi organisatsiooni arenguks, võimekuse kasvuks ning paremate tulemuste ja suurema mõju saavutamiseks.

2012. aastal rahastab arenguprogrammi Siseministeerium regionaalministri valitsemisalast ning osalemine on organisatsioonidele tasuta.

Arenguprogramm kestab 2012-14 ning kokku töötatakse selle aja jooksul kolmekümne organisatsiooniga. Tänavu valitakse programmi 15 organisatsiooni, neist kuue kuni kaheksaga alustame tööd märtsis. Järgmine võimalus programmi kandideerida tuleb tänavu maikuus ning seejärel 2013. aasta alguses. EMSL-i poolt veab programmi ja hakkab ühendustega töötama Kristina Mänd.

Osalema on oodatud organisatsioonid, kes vastavad järgmistele tingimustele:

on tegutsenud vähemalt kaks aastat ja järgivad vabaühenduste eetikakoodeksit (www.ngo.ee/eetikakoodeks)
tegutsevad avalikes huvides, st. nende tegevusest on eelkõige kasu ühiskonnale laiemalt ja ka inimestele, kes tema liikmeskonda ei kuulu
tegevus on seotud vähemalt ühega Kodanikuühiskonna arengukava 2011-14 (www.ngo.ee/kodar) valdkondadest: kodanikuharidus, avalike teenuste osutamine, huvikaitse ja poliitikakujundamises osalemine, heategevus ja filantroopia, ühenduste tegutsemisvõimekuse kasv
organisatsiooni on osalemiseks pühendumust, suutlikkust, aega ja tahet ning valmisolek ja kannatlikkus oma arenguvajadustega tegeleda, sh. vajadusel ennast muuta
organisatsioonil on juht, kes on valmis muutusi ellu viima ja vastutama, ning juhtkond (juhatus, nõukogu), kes teda selles toetab

EMSL teeb osaleda soovijatest valiku märtsi alguses. Olge valmis, et küsime teilt veel täiendavaid küsimusi. Valikut tehes lähtume sellest, kuidas organisatsioon programmi tingimustele vastab ning kui tõenäoliselt suudame tema soovide ja probleemide puhul abiks olla.

Täna on küünlapäev

Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest, tema olulisusele saartel, Läänemaal ja mujal osutab nn järelpäevade arvukus – siis liikusid mehed õlut või muud pühade lõpetust norides ringi. Järelpäevi nimetati tahipäev, küünlalühtripäev ja muude põhipäeva nimedest tuletatud hüüdnimedega.

Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama või pelgama, siga kõrva päikese käes paistma .

Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga.

Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt.

Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Loe edasi: Täna on küünlapäev

Täna on üleilmne märgalade päev

Täna tähistatakse ülemaailmset märgalade päeva. Möödub 41 aastat sellest, kui 1971. aastal Iraani linnas Ramsaris sõlmiti rahvusvaheline looduskaitselepe märgalade kaitseks. Eestis toimub selle päeva tähistamiseks mitmeid üritusi.

Märgalade kaitseks sõlmitud Ramsari konventsioon on vanim riikidevaheline looduskaitselepe, milles rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli. Ramsari konventsiooniga on tänaseks liitunud 160 riiki, millest on rahvusvaheliste märgalade nimestikku lisatud ühtekokku 1994 märgala. Eesti liitus konventsiooniga 1994. aastal. Tänavu 20. jaanuaril kinnitas Ramsari büroo kolm uut Eesti Ramsari ala – Agusalu, Leidissoo ja Lihula. Seega on Eestist rahvusvaheliste märgalade nimekirja arvatud kokku 16 ala, sealhulgas Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspargid ning Alam-Pedja ja Endla looduskaitsealad.

Tänavuse märgalade päeva teema on jätkusuutlik turism. Eestis toimub selle päeva tähistamiseks mitmeid seminare:
Kell 10 toimub Keskkonnaameti Tartu kontoris (Aleksandri 14) seminar “Eesti märgalad 2012 – kus oleme ja kuhu läheme?”. Seminaril saab kuulata ettekandeid märgalade, eelkõige soode käekäigust – millised on plaanid ja tegevused riigiasutustel, eraettevõtjatel kui ka mittetulundusühingutel. Teemavaldkondadest on kaetud nii soode hoidmine, kaitsmine kui ka taastamine, veepoliitika, turbakaevandamine ja põlevkivi kaevandamine, sooturism, loodusharidus kui ka sooarheoloogia. Samuti tutvustatakse märgalasid puudutavaid projekte. Seminari korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaamet, MTÜ Eesti Märgalade Ühing ja MTÜ Peipsi Koostöö Keskus.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab aga Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel õpilaskonverentsi, kus osalevad Lõuna- ja Läänemaa õpilased. Konverentsi eesmärgiks on tõsta õpilaste huvi keskkonnateeemade vastu, suunata neid loodust uurima ja analüüsima. Konverents on pühendatud Matsalu rahvuspargi 55. aastapäevale ja Eerik Kumari 100. sünniaastapäevale.

Rahvatantsijad kutsuvad vastlapäeva pidama tantsides

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ja rahvatantsuselts Pääsuke kutsuvad tantsupidude algataja Tantsutaat Ullo Toomi 110. sünniaastapäevale pühendatud
vastlapidustustele, mis toimuvad 21.veebruaril kell 19 -22 Tallinna Lauluväljakul
Kavas on:
· Ühised tantsud (Kalamies, Neljapuari, Labajalg, Kiigadi-kaagadi, Piru polka)
· Pikim liug
· Parima omavalmistatud kelgu demonstratsioon
· Orienteerumine
· Rahvalikud mängud
· Tule ja jää võitlus
Rahvariides osalejatele pakutakse sooja jooki. Ürituse lõpus toimub rongkäik Ullo Toomi mälestuskivi juurde Oru tänaval ning Oige ja vasemba ühistantsimine.

Kaitseväelased lõhkavad Võrus korstna

2.veebruaril lõhkavad kaitseväelased Võrus, Luha tänava lõpus asuval tühermaal oleva korstna. Korstna lõhkamise avalduse esitas Kaitseväele korstna omanik, Võru ettevõte OÜ Luha AV.

Lõhkamise abil kukutavad kaitseväelased korstna sobival ajahetkel valitud ohutus suunas. “Nupule vajutatakse” 02.02.2012 kell 14.00, siis paneb elektri-impulss korstnasse paigaldatud lõhkeaine plahvatama ja plahvatuse tagajärjel variseb korsten kokku. Poole sekundi jooksul käib kaks plahvatust, esimene on valjem ja teine vaiksem.

“Selliseid objekte ei pakuta kaitseväelastele lõhkamiseks eriti tihti. Võrus ootab varistamist veel kaks korstnat aga see korsten eriline selle poolest, et ta on meie jaoks erakordselt kõrge. Oleme Võrus 2011. aasta maikuus varistanud 22 meetrise korstna aga see on 55 meetri kõrgune,” rääkis lõhketööde üldjuht, lipnik Uku Laul Kuperjanovi jalaväepataljonist. Siiski ei maksa sõja- ja märulifilmidest nähtud vaatemängulisust vaatama tulevatel huvilistel oodata. „Ühekorraga langeb lihtsalt 800 m³ telliskive“, selgitas lipnik Laul.

Plahvatuse hetkel lendavad telliskivikillud maksimaalselt 20-30meetri kaugusele sest ümber korstna ehitatavad kaitseväelased killuvarje ehk puidust seina, mis takistab lõhkeaine plahvatusest hoo sisse saanud telliskivikildudel kaugemale paiskuda.

Tegevusest tingitud piirangud Võru elanikele või huvilistele on seotud otseselt varistamise ala ja ajaga. Korstnat ümbritsev ala piiratakse 24 tundi enne varistamist 100 meetri raadiuses. Ohutu ala huvilistele on tähistatud Luha tänavale asub 200 m kaugusel korstnast. Julgestajad on paigutatud ümber korstna 150-200m raadiuses, nende käitumisjuhised on kõigile kohalviibijatele kohustuslikud, et oleks tagatud ohutu varistamine. Loe edasi: Kaitseväelased lõhkavad Võrus korstna