jaanuar 2012 Archives

Väikekandle õpitoad Haanjas

Jaanuarist maini toimub igas kuus 2 väikekandle õpituba.

Jaanuari väikekandle õpitoad toimuvad Haanja rahvamajas 12. ja 26. jaanuaril algusega kell 18. Õpituba kestab 60 min.

Oodatud on suured ja väikesed kandlehuvilised! Alustame algusest!

Rühma suurus orienteeruvalt 10 inimest (väikest ja suurt). Kandled olemas.

Soovijatel palume registreerida: ivirausi@gmail.com

Õpituba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader-Eesti, Pria ja Haanja vald.

Kohtumiseni!
Ivi ja Taisto
pärandkultuuri programmi elluviijad

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu avalik väljapanek ja avalik arutelu

Keskkonnaameti tellimusel on Kobras AS ja Eesti Maaülikool koostanud Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu avalik väljapanek toimub 02.01.2012-12.01.2012.

Avalikud arutelud toimuvad:
09.01.2012 kell 17:00 Rõuge rahvamajas
11.01.2012 kell 17:00 Haanja rahvamajas
12.01.2012 kell 15:00 Võru Vallavalitsuse saalis

Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud.

Kaitsekorralduskava eelnõuga on võimalik tutvuda alates 02.01.2012 Keskkonnaameti veebilehel ja tööpäevadel Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni Võru kontoris Võrus Karja 17a (E-N 9:00-16:00, R 9:00-12:00), Haanja Vallavalitsuses (E-R 8:00-16:30), Rõuge Vallavalitsuses (E-R 8:00-16:30), Võru Vallavalitsuses (E-R 8:00 – 16:30, lõuna 12:00 – 13:00), Lasva Vallavalitsuses (E-N 8:00-17:00, R 8:00-15:45, lõuna 12:00-13:00), Vastseliina Vallavalitsuses (E-N 8:00-17:00, R 8:00 – 16:00, lõuna 12:00 – 13:00).

Ettepanekuid ja arvamusi seoses Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõuga on võimalik esitada kuni 20.01.2012. Ettepanekud ja arvamused palume edastada Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistile Jaanus Tanilsoole (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon 5300 9241) või Kobras AS keskkonnaeksperdile Kadi Kukele (kadi@kobras.ee, telefon 730 0316).

Talvekontsert Haanjas

Ekspordikoolitused Lõuna-Eesti ettevõtjatele

EAS koostöös Marketingi Instituudi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga kutsuvad Lõuna-Eesti ettevõtjaid erinevatele ekspordivaldkonna koolitustele. Ekspordivaldkonna koolituste korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Koolitused on peamiselt suunatud väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele valdkondlike ja sihtturge puudutavate teadmiste ja oskuste arendamiseks.

Koolitused toimuvad:

24.01.2012 Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus Võrus

25.01.2012 Turu-uuringute koostamise koolitus Võrus

26.01.2012 Välismessikoolitus Valgas

09.02.2012 Brändi loomise koolitus Võrus

16.02.2012 Internetiturunduse koolitus Võrus

Täpsem info koolituste kohta ja registreerimine www.eas.ee/ekspordikoolitused

Rakvere Teater tänab publikut erakordse aasta eest

2011. aastal esietendus Rakvere Teatris 8 uuslavastust ning anti 352 etendust, mis teeb aasta iga päeva kohta peaaegu ühe etenduse. Neist 232 etendust toimus statsionaaris ning 120 väljasõitudes. Väljasõidu-etendused omakorda jagunevad 56 linnades ja 64 maal toimunud etenduse vahel. Kokku käis Rakvere Teatri etendusi aasta jooksul vaatamas 68 485 külastajat, neist täiskasvanuid 47 374 ja lapsi 21 111.

“Esmalt kummardus ja tänu kõigile kolleegidele Rakvere Teatris, teatri- ja kultuurimaastikul – selja taha jäi ilus ja elamuslik aasta. Veel sügavam kummardus aga publikule, kes hoolimata segasest ajast leiab aina enam tee kultuuri ja teatri juurde, sõnas teatri juht Joonas Tartu. „Vaatame tulevikku positiivselt ning kutsuma kaasa mõtlema, ütlema ja nautima kõike seda huvitavat ja rikastavat, mis me ümber pidevalt toimumas!”

Rakvere Teater soovib kõigile imeilusat uut aastat ja ootab teatrisõpru külla ka värskel aastanumbril, mille sisse on planeeritud tuttavaid lemmikuid, hulganisti väljasõite ja mitu eriilmelist uuslavastust, millest esimene, „Armastus tööpostil“ stardib 18. veebruaril.

Eesti Loomakaitse Selts korraldab esmakordselt suure heategevuskontserdi

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) korraldab 4. veebruaril kell 19 Nokia Kontserdimajas suure heategevuskontserdi „Hea lugu ja hea tegu“, mille piletitulust luuakse toetusfond hättasattunud loomade abistamiseks. Kontserdi patroon on Maarja-Liis Ilus.

“Meil on hea meel, et esmakordselt saame annetajatele midagi head ja kvaliteetset vastu pakkuda – kontserdikülastaja saab unustamatu muusikaelamuse – hea loo,” teatas Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Evelyn Valtin. “Ühtlasi loodame läbi heategevuskontserdi teavitada inimesi loomakaitse olulisematest valupunktidest ja abistamisvõimalustest Eestis,” selgitas Valtin.

Maarjaga koos astuvad üles Tõnis Mägi, vennad Johansonid, Lenna, Liis Lemsalu, Chalice, Orelipoiss, Robirohi, Astrid Böning-Nõlvak, Olavi Kõrre, Liisi Koikson ja bänd, Ott Lepland ja Kärdla Laulupealinna koor. Kontserdi kunstiline juht on Astrid Böning-Nõlvak, lavakunstnik Mari-Ann Ahas ja õhtut juhib Märt Avandi. Etteastete vahel näidatakse videoklippe, mis tutvustavad loomakaitsevaldkonna teemasid ja Eesti Loomakaitse Seltsi ning teiste loomi abistavate organisatsioonide tegevust.

Kontserdile eelneb tänuüritus, mille raames tunnustab Eesti Loomakaitse Selts oma pikaajalisi toetajaid ja koostööpartnereid.

Kontserdi piletid on müügil alates 2. jaanuarist üle Eesti Piletilevi müügipunktides ja Ticketpros.

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) on 2000. aastast tegutsev loomasõpru koondav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine, eluolu parandamine ja väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve korraldamise läbi. Seltsil on üle Eesti ligikaudu 500 liiget. ELS on mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide liige ja koostööpartner.

Võrumaa Turismi lehekülg nüüd ka Facebookis

Võrumaa Turismil on nüüd Facebooki keskkonnas konto, kuhu Võrumaa Turismiliit ja Võrumaa Turismiinfokeskus panevad üles ajakohaseid uudiseid ja postitusi uute toodete, teenuste ja ürituste kohta. See on hea võimalus kõigil, kel on olemas Facebooki konto, leida üles Võrumaa Turism ning liituda jälgima Võrumaa Turismi asju – selleks tuleb klikkida LIKE.

Lisaks kohalikule infolevikule aitab see ka ülejäänud Eesti ja maailma inimestel Võrumaad märgata.

Võrumaa Turismi lehekülg Facebookis
www.visitvoru.ee

Võrumaal leiab aset kultuuritöötajate tänuüritus

Kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril algusega kell 12 toimub Võru kultuurimajas „Kannel“ Võrumaa kultuuritöötajate pidulik tänuüritus.

Rahvakultuurikeskuse, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu tänukirjadega tunnustatakse 2011. aasta silmapaistvamate rahvakultuurisündmuste läbiviijaid. Maavanema tänukirja saab kolleegide poolt 2011. aasta parimaks valitud maaraamatukoguhoidja. Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp kuulutab välja kultuuriaasta preemiad ja „Kultuuripärl 2011“ laureaadi.

Kultuuritöötajaid tervitavad Võru maavanem Andres Kõiv, Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts, kultuuriaastast annab ülevaate maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik. Muusikalise tervitusega esinevad Vastseliina Muusikakooli õpilased.

Tule huvitavale kontserdile!

Kolmapäeval, 11.jaanuaril kell 19 toimub Rõuge rahvamajas väga omapärane kontsert, kus esineb kitarrivirtuoos Enver Izmailov.
Krimmi-tatarlane Enver Izmailov on üks omalaadsemaid kitarriste maailmas. Eripäraks on tema mängutehnika, kus tavapärane pillikäsitlus on asendatud tapping – tehnikaga. See võimaldab kasutada täiesti uusi kõlavärve ning faktuure. Kontserdil kuulemegi peamiselt rahvamuusikatöötlusi, mille alged on Indias, Usbekis, Kasahhis, Kirgiisias, Balkanimaades ja muidugi Krimmis ning lähiümbruse rahvaste muusikas.
http://www.youtube.com/watch?v=zvaZkA9cc5U&feature=related

Eestimaal sündivatele beebidele kingitakse padi ja tekk

Pärnumaal tegutsev ning Euroopa üks suuremaid vooditekstiilide tootjaid AS Wendre on koostöös Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga käivitanud erakordse heategevusprojekti, millega ta kingib järgmise kolme aasta jooksul kõigile Eestis sündivatele lastele uhiuue padja ja teki komplekti. Selles ajavahemikus sünnib meil umbes 45 000 last.
Esimene beebide magamiskomplekt antakse pidulikult üle esmaspäeval, 9. jaanuaril Pärnu haiglas. Kingituse annavad üle Tallinna Lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur ning Wendre nõukogu esimees Peter Hunt.

Tartu Folgiklubi ootab kõiki kolmekuningapäeval – 6. jaanuaril – Vilde Tervisekohvikus

Tartu Folgiklubi kutsub peresid reedel kell 18 ringmängutundi lastega ringmänge mängima ja tantsima väikekandle muusika saatel. Pärast punume erinevates tehnikates paelu.
Kell 19 algab Tartu Folgiklubis autoritund, mille esineja on seekord vägev laulumees Lauri Õunapuu, teda küsitleb Ants Johanson. Tund saab ka helisalve ja kõlab hiljem ERR Klassikaraadio saates ”Folgialbum”.
Kell 20 algab Tartu Folgiklubis tants! Jaagup Kippar (kannel, viiul, torupill, karmoska) ja Ülo Saaremõts (karmoska) mängivad huvitava nimega tantse, näiteks Kartulitantsu. Tantsimisel juhendab Tiinamai Keskpaik.
Tartu Folgiklubi toetavad: Tartumaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri sihtkapital, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Bookmill, Vilde, ERR.
Vaata ka:
www.traks.ee/folgiklubi

Lugu minu vanaemast

Aasta 2012 on kuulutatud aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks. Külauudiste tegijad kutsuvad lugejaid üles kirjutama oma mälestusi vanavanematest ja näitavad ise eeskuju.

Oma vanaema sain tunda vaid veidi üle kümne aasta. Seda oli häbematult vähe, aga piisavalt selleks, et teda mitte unustada. Minu vanaemal oli kuus lapselast ja mina nende hulgas ainus tüdruk. Selge see, et pidasin ennast oma vanaema lemmiklapselapseks, leidis ta ju minu jaoks alati aega.

Mäletan tema tööd. Ta töötas nõukogudeajal pangas ja oli seal tähtis tegelane. Tema juurde saamiseks pidin helistama all uksekella ja valvuri küsimise peale pidin ütlema vanaema nime. Kui valvur mind sisse lasi, siis lausa pakatasin uhkusest – näete, ma tohin siia minna. Istusin koos vanaemaga klaasist seina taga ja vaatasin, kuidas ta prillid ninal lehti lappas ja arvelauaga klõbistas. Ta oli pearaamatupidaja. Mina arvudest sel ajal veel suurt ei jaganud, küll aga meeldis mulle kirjaklambreid üksteise otsa lükkida, sain ilmatupikki kirjaklambrikette.

Mäletan, et vanaemal oli üks tuttav õmbleja, kelle juures me vahel käisime. Vanaema armastas küll ka ise õmmelda (tema tehtud punane valgete täppidega kleit oli üks mu kindlaid lemmikuid), kuid minu esimese koolivormikleidi ümbertegemise usaldas ta siiski oma tuttavale õmblejale. Asi selles, et kõik vormikleidid olid mulle lihtsalt suured. Vanaema õmblemislembust meenutab mulle siiani tema vana Singeri õmblusmasin. Loe edasi: Lugu minu vanaemast

Täna algab Eesti filmi aasta

Täna avatakse Eesti joonisfilmi juubelinäitusega Eesti filmi aasta.

Eesti filmi aasta on koostööprogramm, mis sai alguse juba 2005. aastal, mil seitsme kultuuri- ja filmivaldkonnas tegutseva institutsiooni esindajad allkirjastasid ühiste kavatsuste kokkuleppe. Lepiti kokku, et tegutsetakse ühiselt Eesti filmikunsti sajandijuubeli vääriliseks tähistamiseks 2012. aastal, algatades juubeliprogrammi “Eesti film 100/ Eesti filmi aasta”.

Eesti filmi aasta olulisemad tegevussuunad on filmipärandi taastamine ja kaasajastamine, võimaluste loomine filmiajaloo uurimiseks ja teadvustamiseks ning Eesti filmi laialdane tutvustamine ja väärtustamine nii kodu- kui ka välismaal.

Eesti filmi aasta sisse mahub hulgaliselt üritusi. Muuhulgas algab ETVs mängufilmikommentaaride sari “Kaadris”, käivitub leviprojekt “Eesti film igasse kodusse”, sõitma hakkab kinorong ja välja antakse temaatiline postmark. 20 augustil peetakse internetilaulupidu, kus tulevad esitamisele filmilaulud. Lisaks toimuvad erinevad näitused, festivalid, portreeõhtud, esilinastused ja taastatud filmide linastused. Täpsema Eesti filmi aasta kava leiab siit.

Eestis toimus esimene kinoseanss Tallinnas 1896. aastal Suurgildi hoones. Eesti filmi alguseks loetakse aga 30. aprilli aastal 1912, mil Tartu kinos Illusion linastus Johannes Pääsukese esimene filmipala. See oli lühifilm Vene katselenduri Sergei Utotškini vigurlendudest Tartu kohal, mis toimusid mõni päev varem. Esimene mängufilm “Karujaht Pärnumaal” valmis 1914. aastal.

Kahekuune kampaania tõi juurde 110 võrokest

Võru linnas kaks kuud kestnud linnaelanikuks registreerimise kampaania käigus kirjutas end linna sisse 110 inimest.

Linnapea Jüri Kaver pidas kampaania tulemust positiivseks, kuna kahe kuu jooksul suudeti oluliselt suurendada elanike sisserännet. Vaatamata sellele on üleüldine tendents ikkagi negatiivne. “Võru linna kõige suuremateks konkurentideks võime pidada Soome Vabariiki, Tallinna ja Tartut,“ kommenteeris linnapea Jüri Kaver.

Aasta alguse seisuga elab Võrus 13 789 elanikku, möödunud aasta sama seisuga oli elanike arv 13 918.

Kõigi kampaania ajal sisseregistreerinute vahel loositakse välja 1000eurone auhind. Avalik loosimine toimub esmaspäeval, 9. jaanuaril kell 12.00 Võru Linnavalitsuse infosaalis (Jüri tn 11).

E-rahvaloendusel loendatud üle 100 000 inimese

Täna pärastlõunaks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud 102 620 inimest ehk üle 8% Eesti elanikest. Kõrgeim osalusprotsent on Harjumaal ja Tartumaal.

„Rahvaloenduse nelja esimese päeva kohta on tegemist väga hea tulemusega,“ ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Inimeste tõsist huvi loendusel interneti teel osaleda näitas ka eilne päev, kus huvi oli kohati suurem, kui meie hetkeline võimalus vastu võtta. Tahaksin inimesi väga tänada kannatlikkuse eest,“ rääkis Potisepp. Ta rõhutas, et loenduse esimestel päevadel oleks mõistlik jälgida sisselogimisel koormusnäidikut, et e-loendamine läheks võimalikult sujuvalt.

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab siit. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Internetis saab loendusankeedi täita rahvaloenduse veebilehel siin kuni 31. jaanuarini. Rahvaloendusel saavad enda kohta ankeedi täita kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad.

E-loendusel osalemise käigus tekkivate küsimustega saab pöörduda rahvaloenduse klienditoe poole klienditugi@stat.ee või telefonil 625 9100. Klienditugi töötab iga päev kell 8.00-22.00.

Otepää ootab taotlusi valla aukodaniku nimetusele

Otepää Vallavalitsus ootab 31. jaanuarini taotlusi valla Aukodanik 2012 nimetusele.

Aukodaniku nimetus on Otepää valla kõrgeim autasu, mis antakse füüsilisele isikule auavaldusena Otepää vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Tiitliga käib koos Otepää Aumedal, mis on valmistatud hõbedast. Otepää Aukodanikku premeeritakse rahalise auhinnaga, mille summa ühtib väljaandmise aja aastaarvuga. Aukodaniku nimetuse ja Otepää Aumedali andmise otsustab vallavolikogu. Aukodaniku nimetusega kaasnev Otepää Aumedal antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel.

Avaldus ettepanekuga peab sisaldama isiku eluloolisi andmeid ning põhjendust, miks isik võiks saada aukodanikuks ja Otepää Aumedali kavaleriks. Avaldused esitada 31.jaanuariks 2012 Otepää vallavalitsusele postiaadressil: Lipuväljak 13, 67405, Otepää, või e-posti teel vald@otepaa.ee .

Otepää aukodaniku tiitli on juba pälvinud Kalju Ruuven, Avo Raid, Heino Mägi, Aili Miks, Andrus Veerpalu, Maila Värk, Kristina Šmigun, Aarne Steinbach (postuumselt), Jüri Stepanov (postuumselt) ja Alar Arukuusk.

Täiendavat infot leiab siit.

Viljandimaa otsib oma suveniiri

Viljandi Turismiinfokeskus korraldab koostöös Viljandi maavalitsuse, Viljandi linnavalitsuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu ja Viljandimaa Arenduskeskusega avaliku konkursi “Viljandimaa suveniir 2012”.

Konkursi eesmärgiks on mitmekesistada Viljandi maakonda tutvustavate ning piirkonna mainet kujundavate suveniiride valikut ning virgutada kohalikku loomepotentsiaali. Samuti tahetakse elavdada maakonna tublide ja teotahteliste ettevõtjate turismialast tegevust, eesmärgiga väärtustada nende töid ja tegemisi, muuta maakonda atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele.

Konkursist võivad osa võtta kõik üksikisikud, äriühingud, üksikettevõtjad, seltsingud, huvi- ja hobigrupid.

Konkursi auhinnafond jaguneb järgmiselt: esimene koht rahaline preemia 360 €, teine koht 180 € ja kolmas koht 60 €.

Tööde esitamise lõpptähtaeg on 23. veebruar 2012 kell 12.00. Laekunud tööd paneb Viljandi Turismiinfokeskus välja oma ruumidesse ja Viljandimaa Arenduskeskuse kodulehele. Konkursi tulemused tehakse teatavaks suvise turismihooaja alguses.

Lähemalt saab konkursi tingimustega tutvuda siin

Noored leiutajad täiendavad teadmisi talvekoolis

4.-6. jaanuaril toimub Tartus noorte leiutajate talvekool, kus noortele tutvustatakse leiutamise protsessi ideest kuni toote valmimiseni. Talvekooli programm on välja töötatud SA Archimedese ja Eesti Disainikeskuse koostöös.

Talvekoolis osalemine on osa preemiast 2011. aasta riikliku leiutajate konkursi 4.-9. klassi parimatele leiutajatele. Talvekooli eesmärk on koos noorte leiutajatega proovida, kuidas sünnivad värsked ideed, kuidas neid arendada nii, et need uute toodetena turule jõuaksid ning milliste oskustega meeskond tagab toote edu. Oma teadmisi jagavad noortega nii disainerid, insenerid kui tootearendajad ja ettevõtjad.

Talvekooli läbivaks teemaks on sel korral kosmos. Rännaku kosmosesse teeb koos noorte leiutajatega Teadusaasta saadik Mart Noorma. Õppesessioonides töötatakse leiutise kallal, mis oleks abiks igapäevases elus kosmosejaamas ning harjutatakse kätt pannkoogi küpsetamises kaaluta olekus. Lisaks tutvutakse talvekooli käigus AHHAA teaduskeskuse planetaariumis tähistaevaga ja aetakse juttu tähetargaga.

Seekordne noorte leiutajate laager on juba neljas, varasemal kolmel aastal on SA Archimedese, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja AHHAA teaduskeskuse koostöös korraldatava noorte leiutajate konkursi parimatele mõeldud laager toimunud suvel. Eelmistes noorte leiutajate laagrites on loodud universaalhõljukeid, mis liiguksid nii maas kui vees, lahendatud keskkonnaprobleeme Saasta Citys ning mõeldud välja kiireid ja ägedaid liiklusvahendeid.

EBSi õppejõu osalusel kirjutatud raamat jõudis Valge Maja jõulukuuse alla

Peatoimetaja Leo Bormanis annab raamatu üle Euroopa Komisjoni presidendile Herman Van Rompuy'le.

EBSi õppejõud Elena Pruvli on üks sajast autorist üle maailma, kelle kaasabil koostati raamat „The World Book of Happiness“. Õnnest ja õnnelikkuse saavutamisest jutustav raamat saadeti Euroopa Nõukogu presidendi Herman Van Rompuy eestvedamisel uusaasta kingituseks 200 maailma tähtsamale juhile, sealhulgas leidis üks raamat koha ka Valge Maja jõulukuuse all.

Raamatu „The World Book of Happiness“ autoriteks on sada positiivse psühholoogia eksperti ja praktikut 50 riigist üle maailma. Raamatusse ühe peatüki panustanud Elena Pruvli kirjeldab ise raamatut nii: „Raamatu eesmärk on välja tuua, et kui inimesed ei ole sisemiselt õnnelikud, ei oma kõik muud saavutused tähtsust – esitatud õnnelikkuse saavutamise viisid on praktikas järele proovitud ja kinnitatud tunnustatud ekpertide poolt,“ rääkis Pruvli.

Raamatu autor ja peatoimetaja Leo Bormanis on öelnud, et tema eesmärgiks oli koguda kokku uuringutega tõestatud teadmised ning esitada neid kõigile arusaadavas keeles. „Ma ei olnud huvitatud spirituaalsest filosoofiast, soovisin saada teadmisi, mis olid teaduslikult tõestatud. Teiseks, soovisin, et peatükid ei keskenduks vaid individuaalsele õnnele, vaid ka gruppide, organisatsioonide ja riikide õnnelikkusele, et nende kooslusel oleks mõju üldisele maailma õnnelikkusele. Ning kolmandaks, kõik tekstid pidid olema kirjutatud ka tavalistele inimestele arusaadavas keeles,“ selgitas Bormanis.

Raamatut on tõlgitud inglise, prantsuse, saksa, hollandi, korea ja hiina keelde. Rohkem infot raamatu „The World Book of Happiness“ kohta : www.theworldbookofhappiness.com

Allikas: ebs.ee

Alanud on taas Nukitsa konkurss

Taas on kätte jõudnud aeg möödunud kahe aasta parima parima eesti lastekirjaniku ja lasteraamatukunstniku väljaselgitamiseks. Hindamisel on 205 raamatut, mis on ilmunud 2010. ja 2011. aastal: 158 esmatrükki 107 eesti kirjanikult ja 104 eesti kunstniku pildid 174 raamatule.

Hääletama on oodatud kõik kuni 16-aastased lapsed ja noored.

Hääletamine kestab kuni 20. veebruarini 2012 ning seda organiseerivad kohalikud raamatukogud eesotsas maakonna/linna keskraamatukoguga. (Asjast huvitatud õpetajatel ja kooliraamatukoguhoidjatel on soovitav võtta ühendust oma maakonna/linna keskraamatukogu lasteosakonnaga).

Jaanuarist alates on võimalik hääletada ka elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel.

XI Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 14. aprillil Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja lemmikillustraator – saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju, kolm edukamat kirjanikku ja kunstnikku tänu Kultuurkapitalile ka rahalise preemia. Lisaks auhinnasaajatele kutsutakse üritusele loosi alusel ka 70 hääletuses osalenud last.

Aasta 2011 purustas Estonia publikurekordi

2011. aasta oli rahvusooperile viimaste aastakümnete edukaim, lüües käesoleva sajandi publikurekordid – 395 etendust ja kontserti külastas kokku ligi 160 000 inimest.

„Mul on südamest hea meel, et majanduslikult keerukal ajal – või ehk just selle kiuste – ei ole publik teatriskäimisest loobunud,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe. Mäe sõnul pole Estonias piletite hindu viimase kolme aasta jooksul tõstetud. Edu aluseks pidas Mäe kõikide estoonlaste ühist tööd – lavastuste valikut, tasemel etendusi, olusid arvestavat planeerimist ja sihipärast turundust. “Tänan publikut ja teatri töötajaid suurepärase ühise aasta eest!“ lisas Mäe.

Suure publikumenu poolest on aasta jooksul silma paistnud ooperid „Parsifal“, „Boheem“, „Carmen“ ja „Manon Lescaut“, balletid „Pähklipureja“, „Luikede järv“, „Othello. Who Cares?“, „Manon“ ning „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, operett „Silva“ ja lastelavastused „Pipi Pikksukk“ ning „Mõmmi jõuluaabits“.

Lisaks eesti publikule pakuti külakosti teatrisõpradele Soomes, Venemaal, Lätis, Leedus ja USA-s.

Improfestival kutsub noori impoviseerima

4.-7. jaanuaril toimuva Noorte Improfestivali 2012 raames on noortel ja noortega töötavatel inimestel võimalik osaleda improvisatsioonilise teatri õpitubades. Action-teatri õpituba juhendab eesti lavastaja, näitleja, näitekirjanik ning ainus litsentseeritud action-teatri õpetaja Eestis – Andres Noormets. Improteatri õpituba juhendavad Eesti Improteatri näitlejad Kati Ong ja Maarius Pärn.

Improvisatsiooniline on teater, mis sünnib ilma käsikirjata just siin ja praegu. Õpitubade eesmärgiks on arendada osalejate loovust, tõsta enesehinnangut, suurendada koostööoskust, lahenduskesksust ja esinemisjulgust. Õpitubade tutvustus ja täpsem ajakava on üleval siin. Festivali viimasel päeval on kõik huvilised oodatud õpitubade avatud esitlustele.

Lisaks õpitubadele toimub festivali raames Lille majas muudki improvisatsioonilist:
5. jaanuaril kell 18.00 improvisatsiooniline kokkamisõhtu saksa vabatahtliku Kirstine Neuhausiga
6. jaanuaril kell 18.00 kohtumisõhtu Andres Noormetsaga: lavastajaga vestleb näitleja Erni Kask
7. jaanuaril kell 12.00 action-teatri õpitoa avatud esitlus
7. jaanuaril kell 16.00 improteatri õpitoa avatud esitlus

Osalemine õpitubades on tasuline. Kohtumisõhtu, kokkamine ja õpitubade esitlused on tasuta. Improvisatsioonilisele kokkamisõhtule palutakse eelregistreeruda: Mare-Liis Klimberg, tel 7361 690 või 5303 7733, e-kirjaga mare-liis.klimberg@raad.tartu.ee

Festivali toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Täna heiskame Eesti lipud

Täna, 3. jaanuaril on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eestis lipupäev. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

28. novembril 1918. a algas Eesti Vabadussõda. 402 päeva sõditi Eesti iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa, Landeswehri ja n-n Rauddiviisi vastu. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920. a kell 10.30. Sõda lõppes 2. veebruaril 1920. a Eesti täieliku võiduga. Eesti pool kaotas vabadussõjas üle 6000 isiku, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Vaata lisaks:
Eesti lipu kasutamise hea tava
Päikese tõusu- ja loojanguaeg
Eesti Vabadussõja kokkuvõte Estonicas

Vormsi astus Läänemaa omavalitsuste liidust välja

29. detsembril 2011 otsustas Vormsi vallavolikogu astuda välja Läänemaa omavalitsuste liidust.

Volikogu otsustas jätkata koostööd ning infovahetust Läänemaa omavalitsuste liidu ja kohalike omavalitsustega. Samuti otsustati jätkata vallale oluliste ja vajalike projektide ning tegevuste toetamist sama suurte summadega, kui vald finantseeris nimetatud projekte ja tegevusi Läänemaa omavalitsuste liidu eelarve kaudu.

Väike-Maarja rahvamajal on uus juhataja

Alates tänasest töötab Väike-Maarja rahvamaja juhatajana Kalev Pärtelpoeg (pildil).

Uuelt rahvamaja juhatajalt oodatakse Väike-Maarja rahvamaja tegevuse juhtimise, kultuuriürituste, isetegevus- ja huvialaringide töö ning elanikkonna vaba aja veetmise korraldamise kõrval ka kaasaaitamist kohaliku seltsielu edendamisele.

Kalev Pärtelpoeg on seni töötanud kultuuri-, huvitegevus- ja noorsootööjuhina mitmel pool Jõgeva- ja Järvamaal ning korraldanud meelelahutusüritusi laiemalt üle Eesti.

Eelmise aasta augustikuus korraldati ümber seni ühise juhtimise all tegutsenud Väike-Maarja valla rahvamaja struktuur. Valla rahvamaja senine direktor Ville-Markus Kell lahkus ametist 1. augustist. Väike-Maarja ja Simuna rahvamaja jätkasid kumbki omaette valla hallatava asutusena ja oma põhimäärusega. Simuna rahvamaja tööd asus juhtima seni kunstilise juhina töötanud Auli Kadastik. Väike-Maarja rahvamajas jätkas kunstilise juhina Heli-Liivia Komp ning vallavalitsus kuulutas sügisel välja konkursi juhataja leidmiseks.