Kuu: märts 2011

Kaitseliidu Järva malev käis Järva-Jaanis külas

kaitselKaitseliidu Järva maleva kaitseliitlased koos naiskodukaitsjate, kodutütarde ning noorte kotkastega tutvustasid Järva-Jaani rahvale kaitseliidu ja selle allorganisatsioonide tegevust ning eesmärke. Näha ja katsuda sai erinevat relvastust, harjutada kätt elektroonilises lasketiirus, vaadata kaitseliidu ja allorganisatsioonide kohta käivaid vanu filme, tutvuda langevarjurite varustusega, õppida esmaabi andma, morsekoodiga sõnumeid edastama ning end proovile panna erinevates ülesannetes. Ürituse peakorraldaja, Järva maleva Koeru üksikkompanii pealiku Aldur Lõhmuse sõnul kulges üritus igati planeeritult ning täitis oma eesmärgi.

Allikas: jarva.ee

Suislepas taastatakse ajalooline mõisahärra matkarada

matk
Mittetulundusühingu Suislepa Külaliikumine eestvedaja Artur Grossthali sõnul peaks 1,1-kilomeetrine laudtee valmima suve hakul. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ajaleht Sakala võrguväljaanne annab teada, et Õhne jõe ääres taastatakse suveks ajalooline mõisahärra matkarada. Mittetulundusühing Suislepa Külaliikumine taastab projektiraha abil Õhne jõe paisjärve äärse matkaraja, kus omal ajal jalutas kohalik mõisnik.

Rajatav 1,1-kilomeetrine matkarada kulgeb Suislepa ujumiskoha lähistelt mööda jõeäärt 650 meetrit  kirjeldatud oja nurgani. Ajalooline pink taastatakse ja rajatakse väike terrassinurk. Sealt keerab rada metsa ja viib tagasi mõisapere kabelimäele staadioninurka.

Matkaraja projektis vajaliku omaosaluse tasub vald.

Allikas: Sakala.ee

Rakke kogudus tänab kiriku ehituse toetajaid

Rakke palvela ehitati 1930. aastatel. Palvela ehituseks tegid annetusi Rakke ja ümberkaudsete külade inimesed ning kogudused üle Eesti. Hoone oli koguduse koduks ligi 70 aastat, kuni pühapäevahommik, 9. märts 2003 vapustas teatega: Rakke kirik põleb!

Enamik kirikuhoonest ja koguduse ning kiriku korteris elanud koguduse juhi varast hävis või sai kuuma- ja suitsukahjustusi.

Kuna kirikut taastada ei olnud võimalik, võeti vastu julge otsus  ehitada Rakkesse uus kirik. Saadi ehitusluba puitkiriku ehituseks kogudusele kuuluvale kinnistule. Alustada tuli aga lammutustöödega, sest kõrge poolpõlenud ehitis oli ohtlik möödujatele ja uudishimulikele külastajatele. Kõigi rõõmuks õnnestus päästa tornikell, mis praegu on ootel, et ühel päeval täita oma ülesannet uues kirikus. Lammutamine võttis koguduselt kiriku remondiks kogutud säästud.

Vallavanema eestvõtmisel saadi riigilt lubadus kiriku ehitust toetada. Asuti otsima arhitekti, kellel oleks meiega uuest hoonest sama ettekujutus. Selliseks meheks osutus Hindrek Kuldbek. Projekti koostamisel püüdsime arvestada vana kirikuhoone puuduste ja voorustega. Nii sai muu hulgas uude kirikusse planeeritud lastetuba, et lastel oleks oma toimetamise koht. Loe edasi: Rakke kogudus tänab kiriku ehituse toetajaid

Laulu- ja pillimänguhuvilised saavad kokku Leevil

16. aprillil leiab Veriora vallas Leevi rahvamajas aset Põlvamaa seltskonnalauljate ja pillimängijate töötuba ning simman-ühislaulmine.

Töötuba algab kell 16 ja kestab ligikaudu kolm tundi. Järgneb väike kohvi- ja hingetõmbepaus ning kell 20 alustatakse ühislaulmist ja simmanit.

Töötuba juhendavad Kalev Tilk ja Rain Kõrbe ansamblist Parvepoisid ning õhtune simman-ühislaulmine toimub samade meeste ehk ansambli Parvepoisid saatel.

Samal ajal on rahvamajas üleval näitus muusikateaduste professori ja folkloristi A. O. Väisäneni (1890–1969) tehtud piltidest.

Töötoast oodatakse osa võtma kõiki, kellel on huvi muusika ja laulu vastu. Pole oluline, kas tegu on algaja või juba pisut muusikaliselt haritud inimesega. Võimaluse korral tasub pill kaasa võtta, sobivad ka rütmipillid (šeiker, bingod jne).

Huvilised saavad kohapeal soetada ka seltskonnalaulude raamatu „Eesti rahva lemmikud 101 seltskonnalaulu” , kus on igal laulul ka tähtharmoonia peal.

Töötoas käsitletakse järgmisi teemasid:
Mis on muusika ja laul?
Milliseid laule võib pidada seltskonnalauludeks, kuidas need tekivad?
Mis on harmoonia, mis on tähtharmoonia, mis on duurid?
Mis ja milline on laulude saatmiseks vajalik harmoonia ja kuidas saab kujundada laulude saadet pilliga?
Kuidas kasutada erinevaid pille laulude saatmisel.
Erinevate pillide ülesanne ja tähtsus ansamblis.
Milline on laulude esitamiseks mugav kõrgus ehk helistik ning kuidas seda leida?
Mis on transponeerimine ja kuidas leida õiged duurid laulude saatmiseks?

Lisainfo: Piret Rammo, tel 525 7864; kultuur@veriora.ee.

Jakobsoni kõnevõistluse võitis Tanel Sakrits Jõgevalt

Laupäeval Carl Robert Jakobsoni lapsepõlve ja noorusaastate paigas peetud kõnevõistluse „Isamaa on meile püha„ võitis Jõgeva gümnaasiumi 12. klassi õpilane Tanel Sakrits, kelle kõnes väljendus rõõm eestlaste elujõu ja vabaduspüüdluse üle.

„Pole uhkemat tunnet kui olla eestlane. Meil on oma riik, mida paljudel rahvastel pole. Eestlasi ei õnnestunudalistada ei sajandite pikkune saksa ülemvõim ega ka nõukogude okupatsioon. Kui kunagi peaks veel mõni võõrvõim tulema, suudame ka sellele vastu panna.“ Veel avaldas Sakrits aramust, et kui läheb hästi Eesti riigil, peab samaaegselt ka selle elanike käsi hästi käima.

Žürii esimees, ühiskonna- ja kultuuritegelane Ants Paju võrdles Tanel Sakritsa emotsionaalset ja jõulist esinemist Carl Robert Jakobsoni omaga. „Kuulates Taneli kõnet tuli mul silmade ette Carl Robert Jakobsoni kuju Eesti Panga muuseumis,“ sõnas Paku.

Žürisse kuulusid ka Jõgeva maavalituse haridus- ja sotsiaalosakonna spetsialistid Heiki Sildnik ja Tiina Tegelmann, kellest viimane on ka Eesti harrastusteatrite liidu juhatuse liige, samuti eesti keele ja kirjanduse õpetaja haridusega Torma vallavanem Riina Kull. Võitja sai auhinnaks nahkköites Carl Robert Jakobsoni kolm isamaakõnet ja rahalise preemia. Eelnevatel kordadel oli selleks rahatäht Jakobsoni pildiga, nüüd aga 35 eurot. Loe edasi: Jakobsoni kõnevõistluse võitis Tanel Sakrits Jõgevalt

Urvaste kohapärimus on kaante vahel

Üleeile, 11. märtsil esitleti Võru instituudis trükivärsket raamatut „Metsast leitud kirik”, kuhu on koondatud Urvaste kihelkonna kohapärimus.

Kogumik kuulub sarja „Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused” ja selle autor-koostaja on Võru juurtega Valdo Valper.

Eks iga kandi kohta kuluks niisugune raamat ära, kui ainult jaguks neid, kes võtavad vaevaks lood kokku koguda, süveneda, süstematiseerida jne.

Valdo Valper kõneles esitlusel, kuidas ta Urvaste lugude juurde jõudis. Kümmekond aastat tagasi juhtus ta Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma liikmena nägema kogumiku „Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus” valmimist. Rõuge oli talle emaisa kodukihelkonnana lähedane, samavõrd paelus emaema kodupaik Urvaste. Nii oligi liisk langenud.

Autor tunnistas, et talle on kontorilaua taga konutamisest südamelähedasem looduses ringi liikuda. Seega oli magusam osa tööst just maastikku mõõta.

Kuna raamat on nii mahukas, võib aga arvata, et töölaua taga oldud tunnid ei olnud ka üürikesed. Lisaks omakorjatule on raamatus pealegi kasutatud rohkelt arhiivimaterjali.

Raamatut illustreerivad fotod võimaldavad lugudega kaasa mõelda teisel, elaval pildilisel tasandil, ja keel, mida lugude kõnelejad on kasutanud, veel mingis kolmandas võtmes.

Kokkuvõtteks: rikas maa see Eesti, kus saab ühe kihelkonna kohapärimusest kaalult ja sisult nii kaaluka raamatu kokku panna.

Kaile Kabun

Valdo Valper ja „Metsast leitud kirik”.
Pealkirja on andnud raamatule üks
Urvastes tuntud kohapärimuslik lugu.
Foto: Kaile Kabun

Võrumaa meistrivõistlused grillimises toimuvad Navil

Eelmisel aastal Võrumaal esimest korda toimunud maakondlik toiduvalmistamise suurvõistlus leiab sel aastal aset Võru vallas Navil.

Eile, 11. märtsil sõlmisid Eesti Grilliliit ja Võru vallavalitsus lepingu korraldada ühiselt tänavused Võrumaa meistrivõistlused grillimises.

Võistlus toimub Navi seltsimaja platsil laupäeval, 30. juulil algusega kell 10 ja kestab kuni seitse tundi. Võistlusel osalemine ja sissepääs on kõigile prii. Registreerumine võistlusel osalemiseks algab esmaspäeval, 21. märtsil.
 
2010. aastal osales Võrumaa võistlusel üksteist võistkonda. Parima searibi küpsetas võistkond Reola Gaas, fantaasiavooru esikoha pälvis Ivari Padari võistkond „Liha ja rahu maailma rahvastele!” ja fantaasiavooru esitluse eripreemia vääriliseks tunnistasid Eesti Grilliliidu kohtunikud võistkonna Murueide Tütred.

Võistluse kokkuvõtet saab vaadata kodulehel http://vorumaa.grillfest.ee.
 
Lisainfo: Auris Rätsep, MTÜ Eesti Grilliliit juhatuse liige,
tel 504 3000, e-posti aadress: grilliliit@grillfest.ee
Eesti Grilliliidu koduleht: www.grilliliit.ee 
 

Eesti õpetaja autähis on leidnud toetajaid

2009. aasta kevadel tulid Haljala gümnaasiumi tegusad noored välja mõttega püstitada autähis Eesti õpetajale.

Autähisega tahetakse tõsta õpetajat esile kui eestluse kandjat, kui maa soola. Eesmärk on anda Eesti õpetajale tagasi talle õigusega kuuluv väärikas koht ühiskonnas.

Autähis koosneb kaheksatahulisest alusest ja nelja meetri kõrgusest tahvlist. Aluse graniidist küljetahkudel asuvad tekstid ja metallist tahvlil on lisaks aabitsakukele ka roomlastelt pärit mõttetera „Õpetades õpid”.  



Praeguseks on õpetaja autähise pangakontole tänu headele annetajatele, tublidele märgimüüjatele ja -ostjatele ning haridus- ja teadusministeeriumi toetusele kogunenud 15 182 eurot. Kavandi autoril skulptor Mati Karminil on võimalik alustada autähise valmistamist.


Autähis ei ole aga veel valmis. Ettevõtmist saab toetada, annetades raha või ostes märke, mida müüvad aktiivsed  Lääne-Virumaa noored. Märke on kahes suuruses ning nendel on aabitsakukk rohelisel taustal.


Autähise kohta saab rohkem infot aadressil http://eestiopetaja.haljala.ee

Haljala gümnaasiumi ja Sõmeru põhikooli õpilasesindus 


Puhja vald kuulutas välja meenekonkursi

Puhja vald kutsub kõiki käsitöömeistreid ja kunstihuvilisi kaasa lööma meenekonkursil, mis on pühendatud omavalitsuse taastamise 20. aastapäevale, vahendab Tartumaa infoportaal. 
 


Konkursi tingimused:
1) meenega kaasneb „oma lugu”, mis rõhutab piirkonna eripära;

2) meene sobitub Puhja valla vapi sümboolikaga;

3) tehnika ja materjali valik on vaba, kuid soovitatavad on naturaalsed ja looduslähedased materjalid;

4) meene peab jääma väikevormi piiridesse.

Tööde hulk ühe osaleja kohta ei ole piiratud. Arvesse lähevad kõik tööd, mis saabuvad Puhja vallavalitusse enne 15. aprilli 2011 (kaasa arvatud). Parimatele on auhinnad.

Rohkem infot: www.puhja.ee

„Teeme ära!” talgupäev tuleb taas

Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail toimub taas kõikjal üle Eesti „Teeme ära!” talgupäev. Tehakse tööd, räägitakse talgulugusid, süüakse talgusuppi – just nii, nagu iga kogukond ise otsustab.

Tänasest, 12. märtsist saab „Teeme ära!” veebilehel oma talgud kirja panna. Kiirematele on preemiaks suurem tähelepanu.

„Teeme ära!” meeskond kuulutab peagi koos Eesti Rahva Muuseumiga välja ka esimese üle-eestilise talgulugude kogumise veebiretke.
Kõik on oodatud oma lugusid „Teeme ära!” kodulehel jagama!

Otseviidad:
Tänavuse talgupäeva tutvustus http://teemeara.ee/2011
Talgute kirjapanek http://talgud.teemeara.ee
Talgulugude sisestamine http://teemeara.ee/talgulood

Värskast tuleb värske bänd

Ansambli Zetod kodukohana tuntud Värskas tuleb uue plaadiga välja noortebänd Trallikud, antakse teada Setomaa veebiväravas.

Plaadiesitlus toimub 16. märtsil kell 19 Värska kultuurikeskuses.

Trallikud mängivad pärimusmuusikat. Tegevust alustati 2007. aasta sügisel Värska muusikakoolis. Enam kui kolme aasta jooksul on ansambel palju esinenud koduvallas ja kaugemalgi – Venemaal ja Leedus.

Trallikud on olnud edukad ka rahvamuusikatöötluste festivalil Moisekatsi Elohelü, kus neile on kolmel järjestikusel aastal preemiaid jagatud. Ansambli juhendaja Kristjan Priks on osanud värskete ja tänapäevaste seadetega pärimusmuusika noortele omaseks muuta.

Plaadi esitlusel on tantsu, tralli ja laulu. Kõik on oodatud lustima.

Mäetaguse rahvamaja koostöös Mäetaguse raamatukoguga kuulutab välja loomingulise konkursi „Mäetaguse legend“

Konkursi eesmärk on leida Mäetaguse mõisale iseloomulikke legende, mis aitavad kaasa Mäetaguse mõisakompleksi tutvustamisele ja tuntuse kasvule ning kodukoha kultuuriloo värvikaks muutmisele. Konkursile oodatakse legende, mis rõhutaksid Mäetaguse mõisa omapära ja unikaalsust, oleksid huvitavad ja originaalsed. Tööd võivad olla seotud mõisakompleksi ajaloo, kultuuri, traditsioonide või legendidega – seega oleks seotud Mäetaguse mõisamaja, kõrvalhoonete, pargiga, elanikega või mõne osaga nendest. Konkursitöö vormi ja ülesehituse suhtes pole reegleid. Võivad olla nii jutustused, luuletused kui ka regivärsid. Töid tohib ka illustreerida. Konkursile esitamisega seotud kulutusi konkursi korraldaja ei hüvita. Korraldajatel on õigus konkursile saabunud töid avaldada, dramatiseerida ja lavastada. Konkurss on avalik ja sellest võivad osa võtta kõik soovijad olenemata vanusest.

Lisainfot legendide kirjutamise konkursi kohta saab tel 3366960/ 5068574
(Mare Taar)
e-post: mare.taar@maetagusevv.ee

Allikas: Mäetaguse vald

Sulailmadega õhenev jää ei kanna!

Talvine kalapüük Võrtsjärvel

Soojemate ilmade saabumisega, mil päevasel ajal valitsevad plusskraadid, muutub paljude veekogude jääkiht õhukeseks ning murdub raskuse all kergesti. Palume inimestel hoiduda jääl käimisest ja lapsevanematel selgitada lastele jääle mineku ohtusid. Õnnetuse ärahoidmiseks ei tohi väiksemaid lapsi veekogude läheduses jätta järelevalveta! Õrnale jääle minek on eluohtlik! Külma vette sattunud inimese uppumise põhjuseks pole vähene ujumisoskus, vaid just külm, mis tegevusvõime halvab. Hädasolijat tabab 4-kraadises vees, mis on Eesti oludes jääaluse vee temperatuur, kiire alajahtumine. Keskealine meesterahvas võib sel puhul teadvuse kaotada umbes 10 minutiga. Kuigi järvedel ja tiikidel võib kevade lähenedes jääkiht veel üsna tugev olla, tuleb arvestada, et voolaval veekogul sulab jää ilmaolude soojenemisel kiiresti. Jää peale kogunev sulavesi lisab koormust ning see muudab veekatte iga tunniga hapramaks. Samuti on jää alati õhem sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Peale kalameeste pakub veekogudel käimine suuremat huvi ja põnevust lastele, kes ohtusid reaalselt ei taju. Palume lapsevanematel sellele tähelepanu pöörata, selgitada lastele jääle mineku ohtusid ning mitte jätta väikesi lapsi veekogude läheduses järelevalveta.
 
Erki Remmelkoor
Lõuna-Eesti Päästekeskus
ennetustöö büroo juhataja

Foto: Elmo Riig, Sakala

Kapa stuudiumis lahatakse pühapäeval “metsikut” eesti keelt

Pühapäeval, 13. märtsil  jätkub Kohilas Tohisoo mõisas loengusari Kapa stuudium. Kell 15 esineb loenguga  “Metsik eesti keel”  bioloog ja semiootikadoktor Valdur Mikita. Loenguga märgib stuudium lähenevat emakeelepäeva.
 
Valdur Mikita kaitses 2000. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi semiootikas, uurimisteemaks “Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias”. Lisaks on Mikita uurinud keelt, loovust ja nende kokkupuutepunkte, millest tuleb juttu ka eelolevas loengus.
 
Kapa stuudiumi loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Pärast loengut saavad soovijad kohvilauas vabamas meeleolus omavahel ja lektoriga mõtteid vahetada.
 
Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest. Loengud on olnud reeglina rahvarohked ja auditoorium  uudishimulik. Kapa stuudiumis on enam kui kahe aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas , Tarmo Soomere ja Jaan Ross; demograar, prof Kalev Katus, prof Toivo Maimets, prof Hardo Aasmäe ja, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, tajude uurija Talis Bachmann, psüühika uurija Andero Uusberg, sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid, aga ka õigusteadlane Varro Vooglaid , tuntud bioloog Urmas Laansoo, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, loodusemees Fred Jüssi, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga asepresident Märten Ross.
 
 
Info: Reet Aro, tel 58188568; Eeva Kumberg, tel 56637037.
 
Allikas: Kohila vallavalitsus

Vastseliinas auhinnatakse eelmise aasta keeletegusid

Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 12 algab Vastseliina gümnaasiumis konkursi Keeletegu 2010 pidulik lõpuüritus, võitjate väljakuulutamine ja auhindade kätteandmine. Peaauhinna saaja valis välja haridusministritest koosnev komisjon, rahvaauhinna hääletusel osales üle 1300 inimese. Kohal on ka president Ilves. Hindamiseks esitatud tegusid saab näha http://www.hm.ee/index.php?0512186.

Ürituse kava 2011

 
Lisainfo,
Rein Joamets
Kommunikatsioonibüroo konsultant
Haridus- ja Teadusministeerium
735 0155
508 2580

Liikumine Kodukant kuulutas välja maanoortele suunatud projektivooru “Miks me seda teeme”

„Miks me seda teeme?“ Hea küsimus, mida küsitakse ikka ja jälle. Selles ei ole midagi halba, kui aeg-ajalt antud küsimus päevakorda kerkib ja vajab tähelepanu. Kehvasti on lood  siis, kui vastust enda jaoks välja ei mõtle. Mingi asja mehhaaniliselt tegemine, ilma selle vajalikkusest ja kasust endale aru andmata, on pikas perspektiivis väga kahjulik. Projekt „Miks me seda teeme?“ on ellu kutsutud eesmärgiga kindlustada enda väärtuste ja tõekspidamiste säilimine meie ehk ühiskonna väärtuste heaks tegutsemisel.
Märtsist detsembrini toimub 5 töötuba Eesti 15 – 26 aastastele maa- ja väikelinnade noortele, kellel on tekkinud või tekkis nüüd jälle küsimus, miks ma ikkagi ühiskondlikult aktiivne olen. Kui sina tahad sellel teemal arutleda ja mõttekaaslasi leida, siis täida kärmelt REGISTREERIMISVORM!
Tähtaeg: 19. märts 2011
Esimene töötuba toimub Tartumaal Rõngus 2.aprillil 2011!

 Sellel ettevõtmisel on projektijuht, kuid töötubades osalejad on sama aegselt ka töötubade organiseerijad ja läbiviijad. Kui räägime väärtustest, siis peab neid vastavalt väärtustama õppima – planeerime, tegutseme ja analüüsime nii, et minu, sinu ja meie arvamus loebki.
Tervitan kõiki, kellel uudishimu ja tahtmist teada saada;)

Kaija Kõiv
„Miks me seda teeme?“ projektijuht
53 052 506 / kaija@kodukant.ee

Allikas: Kodukant

Tartus hinnati väiketootjate toidukraami

Tartu Kutsehariduskeskuses toimus taas Eesti parima toiduaine konkursi väikeettevõtete voor. Hindamisele oli saadetud kakskümmend erinevat toodet kümnelt tootjalt — nii piima-, liha- kui pagaritooteid, enamik neist Lõuna-Eestist. Konkurss oli tänavu viimaste aastate osavõturohkeim. Žüriisse kuulusid toidutehnoloogid, toitlustajate ja kaubanduse esindajad. Pea kõik tooted pälvisid kiidusõnu, kuid välja valitud parimad jäävad saladuseks kuni 27. aprillini, mil Tallinnas toimub üleriigiline lõppvõistlus.

Eesti parima toiduaine valimist korraldab Toiduliit, tänavu juba 17. korda.

Info: Silvie Lainela, 648 4978

www.toiduliit.ee

Allikas: tartumaa.ee

Uued näitused Võrus

Võru Linnagalerii avab täna Maria Laanelepa fotonäituse “Unknown Album/ Tundmatu album”, mille eesmärk on anda ülevaade mõnede Võrumaal
tegutsenud bändide viimase seitsme aasta esinemistest, teiseks tuua kõvaketastelt vaatajateni hulk kogunenud fotosid, mida siiani on näinud
vaid kitsad ringkonnad. Valdava osa näitusest moodustavad ansambli Apex11 kontserditel pildistatud fotod, kuid kaamera ette on jäänud ka
Hetero, Analysis, Evergreen86 ja paljud teised. 
Alar Tuule maalinäituse “Kumulatiivne” autor on oma loomingu kohta öelnud järgmist: “Maalin erinevaid asju ja olekuid, sõnu ja neist tekkivaid assotsiatsioone, mille sisusid ja vorme olen lakkamatult muutnud või ümber kujundanud. Minu visuaalne väljendusviis on spontaanne ja juhuslik, välistades ratsionaalsuse. Miski ei oma pildil konkreetset tähendust. Asjadel, sündmustel on mitu tähendust, tõlgendust ning need on muutuvad ajas.”
Uued näitused jäävad Võru Linnagaleriis avatuks kuni 1. aprillini. Näituste külastamine on tasuta.

Tartu tantsuklubis õpitakse udmurdi tantse

Seekord on huvilistel võimalus õppida udmurdi rahvatantse ja laulumänge folklooriansambli “Jumšan gur” juhendamisel. Pearõhk on Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantsudel, laulumängudel ja rahvalauludel.

Folklooriansambel „Jumšan gur“

Folklooriansambli „Jumšan gur“ ajalugu ei ole pikk, oma alguse sai see 2006. aastal. Udmurdi keeles tähendab ansambli nimetus „peoviisi“. Ansambli koosseis on pidevalt muutunud, kuna see koosneb peamiselt Tartu Ülikooli tudengitest. Samas on ka staažikamaid osalejaid, kes on ansambli koosseisus olnud algusest peale. Kõiki ansambliliikmeid ühendab aga soov säilitada oma rahvuskultuuri ja hoida oma kodumaaga – Udmurtiaga – tihedaid sidemeid.

Tartu tantsuklubisse on 16. märtsil kella 20:00-ks oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Asukoht: Tiigi seltsimaja (Tiigi 11, Tartu)

Tartus algab festival MAAjaILM

Reedel ja laupäeval peetakse Eesti Pärimusmuusika Keskuse eestvedamisel Tartus mailmamuusika festivali MAAjaILM. Kümnendat korda toimuva festivali peaesineja on norra hallingtantsu lipulaev, maailmakuulus trupp Frikar, kelle esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali kõrghetk. Laupäeva õhtul astub Frikar Vanemuise kontserdimajas vaatajate ette norra pärimusest ja akrobaatikast pakatava lavastusega “Mjølk.
Algselt festivali reedeses kavas olnud Anu Tauli ja Andre Maakeri kontsert jääb lauljanna haigestumise tõttu ära ning on asendatud multiandekate muusikute Jaak Tuksami ning Andre Maakeri ühisesinemisega. Genialistide klubis kõlavad nii autorilood, rahvalaulud kui ka instrumentaalid. Sellele kontserdile eelmüügist pääsme ostnutel on soovi korral võimalik enne kontserdi algust kohapeal oma pilet korraldajale tagasi müüa.
Avapäeva võtab Genialistide klubis kokku Põhjamaade tantsumaja, mille esimeses pooles on huvilised oodatud Frikari tantsijate poolt läbiviidavasse tantsude õpituppa. Peo teises pooles mängib Soome, Taani ja Inglismaa muusikuid ühendav ansambel Baltic Crossing.
Laupäeval astuvad publiku ette Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noored, kes on oma muusikalistes otsingutes koondunud nimetuse Nuumen
alla. Samuti saab näha regilaule, koraale ja elektroonilist muusikat segavat ansamblit Suurõ’ pilvõ’ ning Põhja-Aafrika muusikasensatsiooniks
tituleeritud DuOud`i.

Festivali programm: http://www.folk.ee/et/MAAjaILMjaFRIKAR

Eesti Metsaselts annab välja metsanduse elutööpreemia

Kuni 22. märtsini saab esitada kandidaate elutööpreemiale, millega tänatakse silmapaistvaid ja Eesti metsanduse arengusse enim panustanud metsandustöötajaid.

Metsanduse 2011. aasta elutööpreemia suurus on 3195 eurot (50 000 krooni) ning kandidaatide nimesid saab esitada igaüks. Kandidaadi esitamisel tuleb lisada ka lühike põhjendus elutööpreemia andmiseks ning edastada see e-postiga aadressile metsaselts@metsaselts.ee või postiga Eesti Metsaseltsi kontorisse (Mustamäe tee 50, Tallinn 10621).

Elutööpreemia saaja otsustab Eesti Metsaseltsi volikogu, kuhu kuuluvad kõik metsanduse huvigrupid ning preemia antakse saajale üle 15. aprillil Tartus toimuval Metsanduse visioonikonverentsil.

Varem on Eesti Metsaseltsilt metsanduse elutööpreemia saanud endine metsandusminister Heino Teder (2006), metsateadlane Ivar Etverk (2007), metsateadlane Artur Nilson (2008), metsanduse edendaja Kaupo Ilmet (2009) ja metsateadlane ja praktik Malev Margus (2010).

Aasta betoonehitise konkursil tõusid esile Maanteemuuseum ja Otepää suusastaadion

Eesti Betooniühing kuulutas välja konkursi „Aasta Betoonehitis 2010“ võitjad. Aasta Betoonehitis 2010 – eramu Pirital (Vahtramäe tee 9, Tallinn).
Eriauhind – Eesti Maanteemuuseumi välialad (Varbuse, Kanepi vald, Põlvamaa) – arhitektuuribüroole Salto OÜ ja disainibüroole Laika, Belka & Strelka OÜ –tervikliku arhitektuurse lahenduse ja graafilise betooni idee eest. Žürii kommentaar: Tegu on omapärase objektiga, kus graafilise betooni
võimalusi on leidlikult kasutatud. Betoonihuvilise jaoks on Maanteemuuseumi põnevaim osa minevikku viivat teed kujutav ekspositsioon, kus graafilise betooni viimistlusega elemente kasutatakse eri ajastute markeerimiseks. Betoonelementidele on graafilise betooni tehnikas kantud vanad fotod. 3x5m suurused seinapaneelid valmistas etteantud fotode alusel AS E-Betoonelement ja need on esimesed omataolised Baltimaades.
Eriauhind – SA Tehvandi spordikeskuse multifunktsionaalne suusastaadion (Otepää) – Savekate OÜ – kvaliteetse betoonitöö eest.
Tänavu üheteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis“ on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi.

Homme esitletakse Urvaste kohapärimust

Homme algusega kl 15 toimub Võru Instituudi saalis Urvaste kihelkonna kohapärimuse kogumiku “Metsast leitud kirik /
Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus” esitlus. “Metsast leitud kirik” on mahukas ülevaade Urvaste kihelkonna  pärimuspaikadest ja neist kõneldud lugudest. Paikade tähtsust, teket,  nimesaamist jne. illustreerib 544 uuemat ja vanemat pärimusteksti Eesti
Kirjandusmuuseumi kogudest. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste sarja kuuluva kogumiku koostaja ja Urvaste kihelkonna pärimust ja paiku käsitleva eessõna autor on Valdo Valper, toimetanud on raamatu Mall Hiiemäe.
Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod, kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm). Umbes kolmandik avaldatud pärimustekstidest on võru keeles. Raamatu lõpus on ingliskeelne resümee eessõnast ning pärimuspaikade ja rahvaluulekogujate registrid.
Väljaande tutvustus lehel http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=27.

Kohapärimusest ja raamatu valmimisest räägivad kogumiku koostaja Valdo Valper ning Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Lauludega astuvad üles Jaan Pulk ja Jan Rahman. Raamatu saavad kingituseks Urvaste kihelkonna alale jäävad koolid ja raamatukogud, samuti inimesed, kes selle valmimisele kaasa aitasid.

Raamatu “Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus” valmimist on toetanud Kultuuriministeeriumi Vana-Võrumaa Kultuuriprogramm, Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri

KevadSemil Tsolgos tähistatakse uute väljakutsete algust

Räästad juba tilguvad. Saabumas on aasta üks kauneimaid aegu, kui kogu loodus taas talveunest ärkab. Ärkame koos loodusega ja tuleme toast välja, et kohtuda Lasva valla toredate inimestega. Peame maha ühe värskendava kevade alguse peo!

Projekti “Noored ulatavad käe” neljas ehk viimane kohtumine on käes. KevadSem on ukse ees! Tähistame ühte edukat lõppu ja uute väljakutsete algust suure peoga Tsolgo rahvamajas 19. märtsil kell 17- 22.

Meid ootavad kosutavad vestlused, mõnus muusika, maitsvad suupisted ja toredad esinemised. Oled noor või vana, võta kaasa pere, sõbrad ning kaaslased oma külast või seltsingust ja lööge kampa. Ka siis ja just eriti siis, kui te varem meie projektis osaleda ei ole saanud. Kõige suurema inimeste arvuga esindatud küla või seltsingut ootab ees auhind.

Toimub kõige naljakama seltskonna valimine. Üllatused kohapeal. Toimub parima magusa ja soolase küpsetise valimine. Kõik kokanduse huvilised, palun rikastage meie peolauda!
Peojoogid palume endal kaasa võtta.

Peo paremaks korralduseks palume oma tulekust võimaluse korral ka teada anda (kati@kating.ee, tel. 56498816)