Pühapäeval, 28. novembril kell 19 toimub Tallinnas (Müürivahe 17-1 Avaja saalis) Loitsukeldri peal trummiring. Mikk Sarv räägib ja näitab pilte saami trummijoonistest, tehakse ühine ränd trummi saatel ja kõneldakse kogetust.
Osalema on oodatud nii varem meelerändu kogenud kui ka uued huvilised. Kaasa võtta kõristi või trumm ja midagi head tee kõrvale. Oma tulekust anna teada e-posti aadressil maa@ilm.ee.
Eesti Rahva Muuseumis on avatud näitus alepõllundusest „Kui põllud põlesid“, näitus jääb avatuks kuni 3. aprillini 2011.
Näitus „Kui põllud põlesid“ tutvustab alepõllundust kui erilist maaharimisviisi, mida on Eestis kasutatud aastatuhandeid ja mille traditsioon hääbus alles 20. sajandi alguses.
Näitus koosneb peamiselt kahest osast – filmimaterjalile üles ehitatud emotsionaalsemast ja atraktiivsest keskmest (ka ruumilises mõttes), mida täiendavad temaatilised stendid ning teemaga seotud esemed.
Näituse põhirõhk on ajaloolise-etnograafilisel ainesel, kuid selle kõrval toome sisse ka loodusteaduslikku temaatikat, näiteks, mis toimub mullas põletamise tagajärjel ning tutvustame lihtsas vormis mineviku maakasutuse uurimise teadusmeetodeid, näiteks, et taimede õietolm on miski, mis säilib pinnases aastatuhandeid ja võimaldab saada aimu, milline maastik minevikus oli.
Külastajad saavad näha millised olid ale tegemiseks vajalikud esemed: karuäke, harkader, viljavihud, külimit jms. Ühtalsi on 4 stendil lahti seletatud alepõllunduse olemus, millised on aletamisega seotud mõisted ja tehnikad (vanametsaale, võsaale, kütis), milline oli tuleviljeluse geograafiline ja ajaline levik Eestis, mis on tänapäevane ale ehk alepõletuse eksperiment kui mineviku maakasutuse uurimise viis – tugineb 2007-2010 Karula rahvuspargi alal toimunud alepõletuse eksperimendi materjalil ning millised on tuleviljeluse jäljed meie ümber (koha- ja isikunimed, objektid maastikul, mis annavad tänapäeval aimu kunagisest alepõllu asukohast).
Lisaks on võimalik näha 2 seinasuurusel ekraanil 10 minuti pikkust filmi allepõllundusest. Film annab ülevaate alepõllundusega kaasnevatest töödest ning maastiku tsüklilisest muutumisest (mets – põletus – põld – mets). Kirjeldab ühtlasi, et aletamine kui maakasutusviis iseenesest ei kahjusta looduskeskkonda. Sellest võib saada röövmajandus teatud tingimustel, kuid mitte igal juhul. Traditsiooniline aletamise tehnika on süsteem, mis kasutab looduses olemasolevaid ressursse ja muudab keskkonda, kuid võimaldab ka loodusel taastuda.
Tuli metsas pole alati hävitav, vaid ka loov. Tänapäeval on levinud arusaam, et tuli metsas = metsatulekahju, häving, õnnetus, kuritegu. Traditsioonilistes kultuurides on alati kasutatud tuld maastiku muutmise vahendina. Inimestel on olnud teadmised ja oskused, kuidas tulega looduses ümber käia, mis on praeguseks tavateadmisest kadunud.
Koostöös õpetajatega on valminud tööleht, mida näitust külastavad õpilased saavad pärast näituse vaatamist täita ja saadud teadmisi läbi töötada.
Näituse kuraatorid on Liisi Jääts, Pille Tomson, Marge Konsa, Kersti Kihno.
Homme, 26. novembril kell 19 on Pikakannu Seltsimajas muuseumitunni jututoas Indrek Kalda. Küsimusi esitab Kait Tamra ja kõik on oodatud. Jututuppa tulijatel palutakse võtta oma toidupala kaasa ning lapsed ka. Kõik, kes tahavad rohkem mürada kui jututuba välja kannatab, saavad olla turvaliselt lastetoas.
Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi.
Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi “pikka pilliroogu mööda” taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Loe lähemalt siit.
Allikas: folklore.ee
Novembri alguses Harku vallavolikogu kehtestatud maamaksuvabastus valda registreeritud inimestele tõi esimese kahe nädalaga 80 uut elanikku. Esimese kahe nädalaga on laekunud ka ligikaudu 200 maamaksuvabastuse taotlust, mis vähendab maamaksu laekumist valla eelarvesse orienteeruvalt veerand miljoni võrra. Arvestades, et iga elanik toob valda keskmiselt 12 tuhat krooni tulumaksu aastas, on tänu uutele elanikele valla eelarve tulud järgmiseks aastaks ligi miljoni võrra kasvanud.
Allikas: Harku vallavalitsus
Täna on kadrilaupäev, mil sajandeid on meie maal katri joostud ja jõuludeks ande korjatud.
Mardid ja kadrid olid täielikud vastandid, mardid hirmsa väljanägemisega, maskeeritud tontideks, sikkudeks, aga ka mõisnikeks, tänapäeval pintsaklipslasest ametnikuks, kadrid seevastu olid väga puhtad, ilustatud värviliste paeladega.
Kadris käisid enamasti kaunilt ehitud valges riides tüdrukud. Ehtimiseks oli mõnel pool koguni kübaraid ja loore kasutatud. Mõni kadri võis ka hane kujul tulla. Siis olid tal õlgedest tehtud tiivad ja puust nokk. Hani tikkus lapsi hirmutama, neid nokkima ja näpistama ja et hani lastele kurja ei teeks, pidid emad talle andeid andma. Kadriemal võis “titt” kaasas olla, kellele hambaraha küsiti.
Kadrihaned korjasid ande jõulude tarvis. Annetati peamiselt raha ja linnaseid. Haned tantsisid nii vanu tantse kui ka uuemaid – peamiselt aeglast valssi, aga ka tangot, kes merel käinud laulis ka itaalia– ja inglisekeelseid laule (Muhu).
Haned loetasid lapsi – proovisid laste arvutamis-, mõistatamis- ja lugemisoskust. Tänasel tuisusel õhtul võiks pisikestel kadridel kindlasti kadriema kaasas olla.
Laske siis kadrid sisse tulla!
Allikas: Mikk Sarv “Rahvakalendri tähtpäevad”, 1988.
Laupäeval, 27. novembril kell 12 toimub Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri kodus pannkoogihommik, kus saab laulda regialaule, mõistatada mõistatusi, pajatada lugusid koos Mikk Sarvega.
Terve pere saab mängida erinevaid mänge käbidega, kõneleme põlvnemisest ja esivanematest, jõuludest kui sündimisepühast, räägime ilmakaartest, pimedast ajast ööpäevas ning aastas, valguse ja elu tagasitulemisest.
Kohapeal müügil maitsvad pannkoogid mee ja moosiga kohvikult Anna Edasi. Pileti hind 50 krooni, pannkoogid 25 krooni.
Pannkoogihommikud toimuvad Teatri Kodu lastestuudios iga kuu viimasel laupäeval algusega kell 12.
Täna, 24. novembril kell 20 saavad kõik rahvamuusikasõbrad Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) jalga keerutada suupillimuusika saatel.
Seekord on Tartu tantsuklubisse kutsutud musitseerima ansambel P.Ü.S.S. (Põlva ühinenud suupilli segased) ja teised suupillimängijaid Võrumaalt, Jõgevamaalt ja Tartust. Teiste hulgas musitseerivad suupillidel Avo Kuldmets, Eduard Einmann, Henrik Hinrikus, Hillar Surva, Ivar Kanarik, Jaak Eenloo ja Taivo Leis. Otse loomulikult on Tartu tantsuklubisse oodatud musitseerima ja tantsima ka teised rahvamuusikasõbrad,… kel on mahti ja lusti!
Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.
Tantsuklubi eestvedaja Triinu Nutt palub enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.
Pilet 25 krooni , osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2010. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 24. novembril, 8. detsembril ja 22. detsembril.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.
Tartu Naiskodukaitse annab teada, et alanud külmadega saab igaüks teha heateo ja toetada abivajajaid üleliigsete moosidega.
Tartu Naiskodukaitse liikmed on igal aastal keetnud õppuste jaoks moose, mida ühiste välikogunemiste ajal tee sisse panna. Viimasel ajal on aga suuri õppusi olnud vähem ja moose on üle jäänud. Nüüd annetavad kodukaitsjad ülejäänud moosid Tartu Pauluse koguduse supiköögile.
Dagmar Mattiisen Tartu naiskodukaitsest ütleb, et just külmal ajal vajavad kodutud ja teised abivajajad rohkem energiat, seega on magus moos neile suureks abiks.
Moose võivad tuua kõik inimesed Tartu Kaitseliidu majja (Võru tn poolne uks) Tartu jaoskonna korrapidaja kätte.
Tartu naiskodukaitsjad kutsuvad algatust järgima ka mujal Eestis, abivajajaid on praegu palju.
Homme, 25. novembril kell 16 toimub Koeru raamatukogus noorte kirjandusõhtu.
Vestlusringis räägitakse sarja „Tänapäeva noorsooromaan” raamatutest. Kõigil on võimalus sõna sekka öelda.
Kaetud on teelaud.
Lasva vallas toimuvad kahe nädala jooksul arengukava eelnõu avalikud arutelud. Arutelud toimuvad:
Otsa raamatukogus 30.11.2010.a kell 17.00;
Kääpa raamatukogus 01.12.2010.a kell 17.00;
Tsolgo rahvamajas 02.12.2010.a kell 17.00;
Lasva rahvamajas 03.12.2010.a kell 18.00.
Arengukava eelnõuga on võimalik tutvuda 22.11.2010 kuni 03.12.2010 valla kodulehte külastades ja valla raamatukogudes (Tsolgo, Kääpa, Lasva, Otsa).
Avalike arutelude käigus on võimalik teha ettepanekuid. Peale avalikke arutelusid vaadatakse kõik esitatud ettepanekud läbi, tehakse eelnõus vajalikud muudatused ning suunatakse eelnõu avalikule väljapanekule.
Arengukava on koostatud koostöös vallaelanikega ja vallas tegutsevate asutustega, kes oma ettepanekuid esitasid ning arengukava eesmärgiks on valla terviklik ja harmooniline arendamine, investeerimiskeskkonna atraktiivsemaks muutmine, jätkusuutliku elukeskkonna ja majanduse tagamine, arvestades ajaloolisi ja geograafilisi tingimusi ning kultuuripärandit.
Laupäeval, 27. novembril kell 20 oodatakse kõiki Manija saarekeskusesse kadritrallile lustima.
Esinevad Tõstamaa näiteringi Kadrid, tantsutab Kadri-Õnnela, puhvetit peab Kadri-Ülle Pootsist.
Kostüümides või maskides on sissepääs prii.
Liinilaev Mann väljub Munalaiust kell 17 ja kell 19.30, tagasi mandrile saab kesköö paiku.
Homme, 25. novembril kell 16 on Kambja raamatukogus külas kodukandi aiatark ja aiandusartiklite autor Elle Ahse.
Muu hulgas tutvustab ta oma äsja ilmunud raamatut „Iiris” ning jagab aednikutarkust.
Laupäeval, 27. novembril kell 13 esitletakse Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumis Eesti Rahva Muuseumi ja tema sõprade seltsi ühistööna valminud albumit „Raadi raamat: pildid sündinud asjadest”.
Kauni ja ajaloos väga erinevaid rolle täitnud Raadi mõisa lugu jutustatakse üle 500 foto, artiklite, dokumentide, ajaleheväljalõigete ja mälestuste kaudu. Esitlusel täiendavad raamatut kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, akadeemik Anto Raukas ja maastikuarhitekt Karin Bachmann.
Raadi mõis kuulus juba keskajal linnamõisana Tartu raele (Ratshof). Baltisaksa mõisnikud von Liphartid omandasid mõisa 1751. aastal ja neilt on saadud päranduseks mälestused imelisest pargist, kaunist lossist, aktiivsest kunsti- ja kultuurielust.
Alates 1921. aastast asusid Raadil Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond, park aga oli tartlaste meelispuhkekoht. 1944. aasta augustilahingutes mõis hävines ja see protsess jätkus ka järgnevatel okupatsiooniaastatel, kui seal paiknes sõjaväelennuväli.
Praeguseks on Eesti Rahva Muuseum Raadil tagasi ja peab plaani sinna oma uus kodu ehitada.
„Raadi raamatu” on koostanud Ülo Siimets, Sirje Madisson, Jane Liiv.
Rohkem infot: www.erm.ee
Laupäeval, 27. novembril kell 11 toimub Kangrumäe külakultuuri edendamise seltsi ja Aravete külamuuseumi eestvõttel Jürimardi talus leivapäev.
Õpitakse leiba küpsetama, tehakse võid, uudistatakse talumuuseumi, külastatakse Karinu külamaja ja tutvutakse Karame külaseltsiga.
Osalemiseks saab registreerida 529 9951 (Marta), 383 2249, 5387 7206 (Els).
Eile Kodukant Järvamaa ja Järvamaa arenduskeskuse eestvõttel Koigi mõisas toimunud kodanikeühenduste konverentsil tunnistati Järvamaa aasta külaks Ambla vallas asuv Käravete alevik ning parimaks ühinguks koos Süda-Eesti sotsiaalkeskusega külaselts Kume, kirjutab Järvamaa infoportaal.
Käravete paistab silma aktiivsete elanikega: ühiselt tehakse heakorratöid ning korraldatakse põnevaid ettevõtmisi, olgu selleks siis rahvakalendritähtpäevade tähistamine, järvemuusika kontsert või augustikuine muinastulede süütamine.
Endise mõisapargi ühte ossa on rajatud külaplats rannavolleväljaku ja laste mänguväljakuga. 2010. aastal ehitati sinna veel vabaõhulava, paisjärve äärde rajati ujumissild, klubihoonesse paigaldati õhksoojuspumbad. Kõiki neid tegemisi juhib külaselts; arengusuunad on kokku lepitud küla arengukavas.
Kume seltsi eestvedamisel toimub Türi vallas Kurla ja Meossaare külas hoogne arendus-tegevus. Talgute korras on rajatud külaplatsid, ehitatud kiiged, istutatud puid, võsast on puhastatud Meossaare kabeli varemete ümbrus, Kurlasse on rajatud palliplats ning katusega varjualune. Eriti töörohke on seltsile olnud 2010. aasta. Edukalt jäädvustati külade ajalugu, täiustati külaplatsi ning renoveeriti Meossaare kabeli müüre.
Järvamaa aasta küla Käravete üks vaatamisväärsusi on Käravete mõis.
Teised auhinnatud:
Rohkem infot: www.jarva.ee
27. novembril algusega kell 20 toimub Haanja rahvamajas vallarahvale pidu, mis seekord peetakse rahvalikus võtmes. Kes on Mart, Märt ja Kadri? Kes on Mare? Jalakeertuseks mängib ansambel Hollarii. Info ja laudade registreerimine e-posti aadressil ivirausi@gmail.com või tel 53054164.
Jõulukuu 5. päeval leiab Anija mõisas aset suur laat, kus kohalikud ja kaugeltnurga tublid inimesed oma saadusi ja kauneid kingitusi müütavad.
Kõik laadal pakutav on eripärane kraam: Eesti oma käsitöö, ehted ja villasokid, mänguasjad ning ürdid, ravimtaimed ja piparkoogid.
Kohapeal on päevapiltnik oma stuudioga, kellelt saab foto ka postkaardi või kalendri peale tellida.
Kohvikust on võimalik osta häid koduseid küpsetisi. Toimub ka parima jõulukoogi võistlus, mille eest on pannud auhinna välja Meira.
Postkontor aitab aastaga kogutud soovid jõuluvana kätte toimetada. Meisterdamiskojas õpetatakse Anija valla kuulsat pakutrükki, tehakse valmis hulgaliselt jõuluehteid ja mürtsutatakse kangastelgedel vaipa kududa.
Sahvrist saab mekkida haruldasi hoidiseid. Avatud on jõulukuusekontor.
Rohkem infot: Facebook’is lehel „Anija mõisa jõululaat“.
Neljapäeval, 25. novembril toimub Väike-Maarja rahvamajas esimene Lääne-Virumaa kodanikeühenduste konverents pealkirjaga „Väärtustades üksteist”.
Konverentsi peateemaks on koostöö ning alateemaks vabaühenduste teenuste osutamine. Ettekandjad loovad osalejatele pildi praegusest olukorrast omavalitsuste ja vabaühenduste koostöös. Hea praktika näiteid tuuakse nii Lääne-Viru maakonnast kui ka mujalt Eestist. Konverentsi modereerib Hannes Hermaküla.
Osalema oodatakse eelkõige teenuseid osutavate vabaühenduste esindajaid, kohalike omavalitsuste juhte ja arendusspetsialiste, teenuste delegeerimisega vahetult kokku puutuvaid ametnikke, ärisektori esindajaid ning huvilisi, keda teema puudutab.
Konverentsi korraldab SA Lääne-Viru Arenduskeskus koostöös maakonna vabaühendustega.
Rohkem infot:www.arenduskeskus.ee
27. novembril kell 14 kogunevad kõigi Pärnumaa rahvamajade esindajad Pärnusse Nooruse majja messile. Idee ja vajadus selline „mäss” korraldada tekkis Pärnumaal pärast kevadist üleriigilist rahvamajade messi.
Päeva alustatakse ümarlauaga teemal „Kuidas kultuur turismile kosja läheb?!”. Ümarlauda juhib Eesti turismiajaloo uurija ja konsultant Tiit Kask. Elavasse diskussiooni on oodatud rahvamajade ja avaliku sektori esindajad ning kõik messikülalised.
Eesmärk on panna turismi ja kultuuriga tegelevate inimeste mõtted liikuma ühes suunas, leida ühiselt uusi võimalusi, kuidas kahte valdkonda omavahel paremini siduda.
Päeva jooksul tutvustavad rahvamajad oma tegevusi ning pakuvad meelelahutusprogrammi.
Pärast tõsist tööpäeva kell 18 algab tantsuõhtu, kus tantsulusti pakuvad kaks-kolm Pärnumaa tantsubändi. Kõikidele külalistele on sissepääs messile prii.
Rohkem infot: Kati Põldots, tel 447 9768, 5804 0443; kati.poldots rahvakultuur.ee, kati.poldots rahvakultuur.ee>
www.rahvakultuur.ee
Neljapäeval, 25. novembril kell 15.30 algab Värska kultuurikeskuse saalis Värska valla üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Setomaa kultuuripärand” teavituskoosolek, teatab Põlvamaa infoportaal.
Teavituskoosolek on mõeldud miljööväärtuslike külade elanikele ja kõigile teistele huvilistele.
Eesmärk on tutvustada valminud teemaplaneeringut, toetuste küsimise võimalusi, säästva renoveerimise põhimõtteid, Seto arhitektuuri ning võimalusi, kuidas külaelanikud saavad arendada oma küla ja tõsta selle mainet.
Koosolekule on kutsutud teadmisi ja kogemusi jagama ning külaelanike küsimustele vastama MTÜ Vanaajamaja, Tartu Supilinna miljööväärtusliku ala, Karula Hoiu Ühingu ning Piiriveere Liidri esindajad.
Rohkem infot: Meel Valk, te 5345 8464, meel@verska.ee
Kullametsa seltsimajas algab detsembris mahukas kuueosaline kokanduskursus. Esimene koolitus toimub 1. detsembril ja teemaks on „Imeline jõuluaeg“.
Esimesel koolituspäeval räägitakse jõuluroogade kõrval veel vürtsidest. Kahel järgmisel jõulueelsel kokanduspäeval tuleb juttu leivateost ja kodustest trühvlitest.
Kursuse teise osa teema on „Peolauatoidud“. Selle raames saab näpunäiteid sushi valmistamisest pidulike jookide serveerimiseni.
Edaspidi tuleb juttu lihtsatest argiroogadest, Eesti oma toidust ja koos lastega kokkamisest.
Koolitusele registreerimine kullametsa@kullamaa.ee või tel 514 9704.
Reedel, 26. novembril kell 19 kutsub RMK Varbla looduskeskus kõiki loodusfilmihuvilisi Tõstamaa rahvamajja vaatama Madis Veskimägi filmi „Haigrupäevad“, mida näidati Matsalu loodusfilmide festivalil.
Filmi eel räägib autor filmi saamisloost ning Tiiu Annuk Varbla looduskeskuse tegemistest. Üritus on tasuta.
Rohkem infot tel 507 7369.
MTÜ Raplamaa Noored koostöös Kohila vallavalitsusega on kutsunud ellu loovuslabori, annab teada Raplamaa infoportaal.
Loovuslabori eestvedaja, MTÜ Raplamaa Noored juhatuse liikme Anneliis Kõivu sõnul ei ole labor konkreetne hoone või rajatis, vaid mõtteline paik, kus kohtuvad teadmine ja teadmisjanu, kus võid välja mõelda ning teha midagi uut, seniolematut ja see tegevus on kasulik ja nauditav. „Kohila loovuslaboris on võimalik avardada või avastada oma andeid,” ütles Anneliis Kõiv, kes labori tegevust vabatahtlikuna korraldab.
Idee muuta kogu Kohila vald loovust genereerivaks keskkonnaks küpses enam kui aasta. Konkreetsed ettevalmistustööd algasid tänavu augustis, esimesed laborid avasid uksed novembris.
Seni on labor töötanud metsas, Kohila koolituskeskuses ja raamatukogus. Katsetused on käinud gurmeelaboris, teatrilaboris, seikluslaboris, tarbekunstilaboris, filmilaboris jne.
Rohkem infot: www.loovuslabor.ee
Homme alustab Fenno-Ugria hõimuklubi oma kümnendat hooaega. Esimesel õhtul arutlevad Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ja kirjanik Kauksi Ülle teemal “Kas eestlased on soomeugrilased?”.
Mis on meis soomeugrilikku, küsib keeleteadlane Urmas Sutrop. Oleme ju kogu aeg pürginud eurooplaseks, meie keel on puhtast soomeugrilikust keelest ääretult kaugel. Kultuurigagi pole lood paremad – taarausk ja maausk mõlemad üpris noored tehisusundid, soomeugrilisus aga teatud osa eliidi poolt konstrueeritud. Kui meis ongi midagi soomeugrilikku, siis me ei tea täpselt mis see on.
Kauksi Ülle, kes on läbi aastate soome-ugri rahvastega koostööd teinud, väidab, et hõimutunne on vanem kui kaasaegse inimese endakeskne maailm ning ürgne sisemine kutse sunnib meid sidemeid hoidma omadega. Hõimuklubis püütakse selgemaks rääkida, kui lähedased või kauged on meile hõimurahvad, mis meid omavahel seob ja kuidas kaasaja inimene võiks leida oma tee soome-ugri maailma.
Hõimuklubi alustas tegevust 2001. aastal. Klubiõhtutel astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed. Koos nendega arutletakse soome-ugri rahvaste praeguse kultuurilise, sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku olukorra üle ning saadakse teavet fennougristika arengusuundadest. Fenno-Ugria korraldab Hõimuklubi koostöös Eesti Keele Instituudiga.
Hõimuklubi “Kas eestlased on soomeugrilased?” toimub homme, 24. novembril kell 17 Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn).
Järgmine hõimuklubi toimub 15. detsembril. Soome-ugri maailmavaatest idamaiste filosoofiate kontekstis räägib Anzori Barkalaja.
