Harjumaa jõgedel on eilsest kaks kalade rändetõket vähem, talgute korras eemaldati Vasalemma jõel asunud vana paisuvare ja Vääna jõel kopratamm.
Loe edasi: TALGULISED EEMALDASID HARJUMAA JÕGEDELT KAKS PAISU
Täna tänasid kuuenda Uhla-Rotiküla jooksu korraldajad suurt hulka toetajaid ja vabatahtlikke tänuplaadiga ning riputasid kõigile abilistele rotikujutisega medali kaela. Lisaks kostitati supi, koogi ja teega.
Loe edasi: UHLA-ROTIKÜLA JOOKSU LÄBIVIIMISE ABISTAJAD PÄLVISID TUNNUSTUST
Sihtasutuse Kalevipoja Koja eestvedamisel ehitati Jõgevamaal Mustvee valla Kääpa külas elavatele lindudele pesakastid.
Loe edasi: KALEVIPOJA KODA EHITAB LINDUDELE KODUSID
Tänavusel lõheliste kudekaitse hooajal panustasid EKS Kalakaitsegrupi vabatahtlikud kalavalvesse rekordilised 5664 tundi. Röövpüüdjaid aitasid nad tabada 17 korral.
Loe edasi: VABATAHTLIKUD KALAKAITSJAD TEGID 5664 TUNNIGA REKORDHOOAJAZoé Favre d’Anne ja Julien Tort on tänavu 1. veebruaril Pärnusse saabunud Prantsuse vabatahtlikud, kes lahkuvad tagasi kodumaale lõikuskuu viimasel päeval.
Vabatahtlike siinviibimise projekti toetavad Euroopa Komisjon ja Noorteagentuur SA Archimedes. Kolm nädalat ja paar päeva enne koduteele asumist avasid Zoé ja Julien Pärnu Nooruse majas 21 pildiga fotonäituse, mis on valik Eestimaa erinevates paikades tehtud paarituhandest ülesvõttest. See on kahe inimese ühistöö ja seepärast puudub pildi allkirjade kõrval fotode autori nimi. Silma hakkab, et enamik fotosid on mustvalged, mõnedel aga lisatud ka värve. Sellisena nähtud Eestimaa on fototöötlusena üsna huvitav kunstiline teostus. Fotograafiat pole neist kumbki sihipäraselt õppinud ja pildistavad sarnaselt kõigi teistega, kellel aparaat taskus. Näitus jääb avatuks ussimaarjapäevani.
Zoé on pärit 9000 elanikuga väikelinnast Aurillac’ist. Ta õpib ajakirjandust magistriõppes, millega lõpetab järgmisel aastal. Praegu on Zoé 23-aastane. „Koostöös Pärnu Vabakooliga kavandasime kaks eraldi projekti: Zoe läks Vabakooli ja Julien tuli meie juurde. Aga kuna koolis ei ole suvel palju tööd pakkuda, leppisime kokku, et suvel ollakse kahekesi ühiselt meie majas,“ selgitas Pärnu Nooruse maja direktor Uudo Laane.
Loe edasi: Prantsuse vabatahtlikke vaimustavad metsad, puitmajad ja jäätuv meri
Täna Nõos toimunud Priitahtlike Pritsimeeste Foorumil anti üle rändauhind “Pritsimeeste pasun” aasta parimale päästeala vabatahtlikkuse edendajale Veikko Juusule Rae Tuletõrje- ja Päästeseltsist.
„Veikko panus vabatahtliku pääste arendamisse ja kogukonna turvalisuse parandamisse on olnud meeletult suur,“ rääkis Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi. Suurkivi sõnul on Juusu päästjaks sündinud ja omab kõiki päästjale iseloomulikke omadusi nagu entusiasm, abivalmidus ja pühendumus.
Veikko Juusu on aktiivselt ja tulemuslikult edendanud Rae vallas vabatahtlikku päästeseltsi, propageerinud üle Eestiliselt kogukondlikku ohutusalast turvalisust ja päästeala põhiväärtusi. Kokku pühendas Juusu enam kui 25 aastat päästealasele tegevusele ja selle eestvedamisele, olles lisaks vabatahtlikule tööle ka Assaku kutselise päästekomando pealik.
Ühtlasi on Veikko teinud aktiivselt ja järjepidevalt ennetustööd Rae valla lasteasutustes ning varsti on terve põlvkond noori saanud oma tule- ja veeohutusalased algteadmised just Veikko käest. Veikko tegutseb aktiivselt ka päästetöö valdkonnas, remontides ja arendades päästeautosid, olles uute ja innovaatiliste lahenduste katsetaja ning juurutaja selleski valdkonnas.
Priitahtluse edendamise eest Eesti päästealal antav rändauhind asutati ning selle juurde kuuluv statuut kinnitati Päästeameti peadirektori käskkirjaga 29. juunil 2005. aastal. Auhind loodi eesmärgiga tunnustada ja motiveerida päästealase vabatahtliku tegevuse eestvedajaid ning väärtustada ohutusalast kogukondlikku tegevust ja kodanikualgatust.
Rändauhind on “Pritsimeeste pasun”, millel on kiri “Parim päästeala priitahtlik edendaja”. Auhinnale graveeritakse igal aastal auhinna saaja nimi ja aastaarv. Ettepanekuid rändauhinna nominentide osas saavad komisjonile esitada nii Päästeamet kui ka mittetulundusühendused. Rändauhind antakse koos selle juurde kuuluva tunnistusega üks kord aastas mittetulundusühendusele, sihtasutusele, seltsingule või üksikisikule silmapaistvate saavutuste eest priitahtluse edendamisel päästealal.
Mullu pälvis rändauhinna Aasukalda päästekomando vabatahtlik päästja Marge Zaidullin.
Iveri Marukašvili
Üle poole aasta remondis olnud unikaalne paakauto naasis sel kolmapäeval vabatahtlike päästjate juurde. Auto sai korda Vajangu Tuletõrje Ühingu tegevjuhi Toomas Sillamaa eestvedamisel ja tema 50. sünnipäevaks.
„Ühel sarnasel autol läks umbes poole aasta eest mootor rikki ja me olime õnnetus olukorras,“ rääkis Vajangu Tuletõrje Ühingu tegevjuht Toomas Sillamaa. „Võrust leidsime samasuguse auto ja tahtsime kahest sõidukist teha ühe korraliku päästeauto. Paraku selgus, et ka too auto oli purunenud mootoriga ja ei läbinud ülevaatust. Meie käes oli kaks autot ja mõlemad seisid“, meenutas Sillamaa.
Mõne aja möödudes läbi tutvuste leitud partnerid olid nõus õla alla panema ja asi hakkas lumepallina veerema. Algusest vahetati auto raam, hiljem järgnesid ka ülejäänud osad. Paakauto taastamisel oluline roll oli veoautode, haagiste ja busside remondi ja hooldusfirma AVT Service toetusel, kes pakkus autole katust, varustust ning teadmisi.
Tänaseks on auto Vajangu vabatahtliku päästekomandol arvel ning on läbinud ka tehnilise ülevaatuse. Lähinädalatel ehitatakse ümber varustuse kast, taastatakse pumbajaam ja veetrassid ja viiakse auto täielikku lahinguvalmidusse. Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann tunnistas siinkohal, et taolise paakauto valmimine on hea näide eraettevõtjate ning vabatahtlike päästjate koostööst.
Tegemist on erakordse paakautoga, mis teenis Soomes kütte- ja paakautona, hiljem oli Võrus vabatahtlike juures ja nüüd liikus taas vabatahtlikke kätte.
Iveri Marukašvili
18. oktoobril on Toidupanga toidukogumispäev. Kampaaniaga liitunud 31 kaupluses, millest viis osaleb esmakordselt, on võimalik kohalikule toidupangale kaupa annetada kell 10-19. Käimas on vabatahtlike registreerimine, kõik on oodatud.
Vajatakse juurde vabatahtlikke!
Toidukogumispäeva heaks õnnestumiseks kustume appi kõiki tegusaid inimesi, kes on valmis kinkima oma nädalavahetusest kolm tundi ning aitama aktsiooni läbi viia.
Tegevus toimub kolmes vahetuses: kell 10-13, 13 -16, 16-19.
Registreerumine!
Registreeruda saab nii üksi kui grupiviisiliselt. Hea mõte on panna kokku oma väike meeskond (kolleegid, sõpruskond vm) ning veeta koos üks heategus ja tore päev.
Vabatahtlike ülesanne on jagada infot ning aidata Toidupangale annetatud toidukaup kokku koguda ja transpordiks valmis panna. Pärast toidupanga lattu jõudmist jagatakse kogutud toidukaup iganädalaste toiduabipakkide koostises kohalikele puuduses elavatele peredele.
Annetustena on oodatud “parim enne”-tüüpi toidukaup, näiteks konservid, toiduõli, purgisupid, kuivained, hommikusöögihelbed, pudrumaterjal. Ka moosid-mahlad ja tervislikud maiustused.
15.-16. augustil peetakse Paides Arvamusfestivali, kuhu inimesed igast Eesti kandist olulistel teemadel arutlema tulevad. Selleks, et festivali korraldus sujuvalt läheks, on sinna vaja inimesi, kes vastutavad selle eest, et kõik asjad ja osalejad oleksid õigel ajal õigel kohal.
Miks tulla vabatahtlikuks? Saad lähedalt näha, kuidas tehakse üht nii suurt üritust. Rääkimata sellest, et saad olla osa Eesti kõige ägedamast korraldusmeeskonnast. Uued tuttavad ja kasulikud kontaktid veel pealekauba! Saad enne festivali osa meeskonnatöö ja avaliku esinemise koolitustest Eesti parimate näitlejate ja koolitajate käe all. Arvamusfestivali särgi saad selga, kõhu saad täis ja pärast teeme korraldusmeeskonnaga vinge lõpupeo ka.
Kõlab hästi? Siis anna endast märku aadressil piiauuspold@gmail.com ja räägime edasi.
Lisainfo: facebook.com/arvamusfestival
Pühapäeval, 8. detsembril tunnustas president Toomas Hendrik Ilves Pärnu Kontserdimajas parimaid vabatahtlikke. Riigipea nimetas vabakondlikku tegevust kaasaegse Eesti normaalseks osaks: „See, mida alguses vabatahtlikult teeme, võib hiljem kasvada ametlikuks hoiakuks”. President kutsus üles rohkem märkama ja tunnustama kaaskodanike tublidust.
Tänavused parimad vabatahtlikud on:
Heinar Kalam, MTÜ Viljandi lennuklubi, Sakalamaa Õhuasjanduse Ühing; Ene Tigas, Veriora Mõttekoda, Veriora laat, Pahtpää külaselts; Andrus Saliste, Muraste Külaselts; Lela Lõhmus, Lehtse Evangeelne Vabakogudus; Marek Reinaas, Vabaühenduste liit EMSL, hea valimistava valvur; Hermann ja Pille-Riin Kalmus, Pilistvere kogudus, MTÜ Pillistfer, MTÜ Hoia Oma Tervist, seltsing Pilistvere Noored; Tatjana Klimenko, Narva Noorteparlament (NNP), Narva Noortekeskus; Siiri Sisask, MTÜ Saagu Valgus; Mati Johanson, Puurmani valla vabatahtlik päästja; Triin Mäger, Pärnu linna Noortekogu, liikumine “Vanem vend, vanem õde”, Eesti 4H Pärnumaa piirkond, TÜ Pärnu Kolledži üliõpilasesindus; Ingeldrin Viljak, MTÜ Pärispea Seltsimaja, Pärispea Vabatahtlike Päästeselts; Margus Sinimets, MTÜ Saaremaa Sõjavara Selts; Ülle Varik, Noorteühing Eesti 4H Pärnumaa piirkond, klubid Lavassaare ja Jõõprekad, Lavassaare Lasteaia – Algkooli hoolekogu, MTÜ Lavassaare Arenguselts, MTÜ Lavassaare Külaselts; Marge Kohtla, MTÜ Saadjärve Vabatahtlik Järvepääste, Tartu Kalevi Jahtklubi.
KÜSK ootab vabatahtlike kaasamisega tegelevaid ühendusi osalema projektikonkursil “Vabatahtliku tegevuse tutvustamine noorte infomessil Teeviit”. Konkursiga soovime viia omavahel kokku vabatahtlikust tegevusest huvitatud noored ja vabatahtlikke kaasavad kodanikuühendused, et aidata noortel saada esmane töökogemus tööturule sisenemisel.
Projektikonkursiga toetatakse ühe organisatsiooni (koostöös vähemalt kolme vabatahtlikke kaasava kodanikuühendusega) osalemist 29. ja 30. novembril 2013 Tallinnas toimuval noorte infomessil Teeviit. Toetatakse kõiki osalemisega seotud põhjendatud kulusid – sh eksponendi ja kaaseksponentide osalustasu, messipinna kujundamise ja sisustamine, infomaterjalide väljatöötamine ja tootmine jms.
Projektikonkursi lähteülesande leiab siit: http://www.kysk.ee/avanes-projektikonkurss-vabatahtliku-tegevuse-tutvustamiseks-noorte-infomessil-teeviit
Taotlusi saab saata 21. oktoobrini 2013 kell 15.00 kas digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil kysk@kysk.ee või paberkandjal SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Toompuiestee 33A, 10149 Tallinn.
Täna alustavad viis inglise vabatahtlikku tööd Alam-Pedja looduskaitsealal, kus üheskoos aidatakse muuhulgas läbi viia ilvese uuringuid ning parandatakse rohunepi mängupaikade tingimusi. Väärikas eas inglased võtavad Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja The Conservation Volunteers’i (TCV) 50+ vabatahtlike vahetuse raames kolme nädala jooksul osa viitest talgutest Eestimaa eri paigus.
Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Siim Kuresoo on rõõmus, et loodusliku elurikkuse säilitamise nimel tegutsevad väga erineva tausta, vanuse ja rahvusega inimesed. “Looduskaitsjatele meeldib väga kirjusus ja sestap on meil eriti hea meel, et lisaks looduslikule mitmekesisusele on suur mitmekesisus ka talguliste hulgas,” lausus Kuresoo. “Kui sagedamini nähakse vabatahtlikena noori, siis tegelikult on suur huvi ja võimalusi kaasa löömiseks kõigil vanusegruppidel,” lisas Kuresoo.
Täna alanud talgud peetakse väga eraldatud paigas, Alam-Pedja looduskaitseala keskel asuvas Palupõhja looduskoolis. Talgutöid tehakse looduskooli heaks, aidatakse kaasa ilvese uuringutes ning taastatakse Pikknurmes asuvat lamminiitu, kus pesitsevad Eestis haruldased kaitsealused linnud, rohunepid, kes on tuntud oma erilise pulmamängu poolest.
Vabatahtlikud Edela-Inglismaalt jõudsid Eestisse kahe nädalat eest. Praeguseks on inglastel selja taga nädala jagu heinategu hooldamaks Laelatu puisniitu, mille harukordne liigirikkus on väärt iga-aastast tööd. Samuti korrastasid talgulised samas piirkonnas kõrede elupaikasid. Inglased naasevad kodumaale 13. augustil.
Inglise vabatahtlikud saabusid Eestisse ELFi ja TCV ühise vabatahtlike vahetuse raames, millest võtsid osa ka kuus eestlast, kes käisid Inglismaal talgukogemusi saamas juulis. Sealse looduse heaks töötati kolm nädalat. Nii eesti kui ka inglise vabatahtlike vahetuses osalesid vaid üle 50 aastased inimesed. Huvi vabatahtliku tegevuse vastu oli äärmiselt suur – Eestist kandideeris kuuele vabatahtliku kohale üle kaheksakümne nelja inimese. Talgutel osalemist toetas Euroopa Liit läbi täiskasvanuhariduse programmi Grundtvig.
Sel aastal peetakse Eestis ELFi eestvedamisel veel mitmeid loodustalguid. Talgutega saab lähemalt tutvuda ja end kirja panna veebilehel www.talgud.ee.
Läinud nädalal pidasid Eesti vabatahtlikud merepäästjad Soome merepäästeseltsi (SMPS) koolituskeskuses Bågaskäri saarel oma esimesi kutseoskuste võistlusi. Parimateks osutusid sisemaalt pärit võistlejad.
Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste ning SMPS koolitajad andsid parima veepäästemeeskonna ja parimate mereoskustega meeskonna tiitli vabatahtlikele järvepäästjaile, kes töötavad Peipsil ja Saadjärvel.
Idee võistluse korraldamiseks sündis sügisel, kui Eesti vabatahtlike võistkond osales vastaval võistlusel Soomes, selgitas vabatahtlike merepäästjate sidusorganisatsiooni Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste juhatuse esimees Ene Kalmus. «Soomlased on merepäästeoskuste võistlusi korraldanud juba 27 aastat ning need on saavutanud suure populaarsuse – võistlustel võetakse üksteisega mõõtu, kohtutakse heade kolleegidega ning täiendatakse oma teadmisi ja oskusi merepäästjale vajalikes valdkondades.»
Eesti analoogiline võistlus saigi läbi viidud Soomes, kuna soomlaste koolituskeskus koos oma suurepärase varustuse, heade õppe- ja majutusvõimalustega on ideaalne koht praktilisteks õppusteks, lisas Kalmus.
Eestist osales võistlusel viis võistkonda: vabatahtlikud mere- ja järvepäästjad Toilast, Hiiumaalt, Peipsi, Saadjärve ja Kuremaa järve äärest, samuti Lääne-Eesti reservpäästerühmast ning Pärnumaalt.
Võistlus sisaldas erinevaid praktilisi harjutusi nii esmaabi, navigeerimise, veest- ja enesepääste, mereside, tuletõrje, pukseerimise kui ka masspääste osas.
Kõik Eestis tegutsevad kohalikud vabatahtlike keskused on oodatud 10. juunil algusega kell 11 kokkusaamisele Paide Kogukonnakeskusesse.
Kokkusaamise mõtteks on omavahel paremini tuttavaks saada, jagada vabatahtliku tegevuse korraldamise kogemusi ja ühiselt läbi arutada valdkonna sõnumid ja kommunikatsiooni korraldamine. Lisainfot saab Eha Paasilt, tel. 5170 214, e-post eha@kodukant.ee.
Eakate vabatahtliku teenistuse programm “Urban and rural culture exchange” pakub natuke seiklust neile, kel eluaastaid rohkem kui 50.
Vabatahtliku teenistus seenioritele kestab kokku neli nädalat (2.-29.aprillini) Liepajas, Lätis.
Projekt on mõeldud seenior-vabatahtlikele (+50) ning toimub Leipaja Diakooniakeskuses . Vabatahtliku tööks on abistamine keskuse juures (ürituste korraldamise ja õpitubade läbiviimise juures abiks olemine).
Programmi raames kaetakse nii sõidu, -elamise, -toidu kui -tervisekindlustuse kulud. Projekti keeleks on vene, inglise või saksa keel. Projekti jooksul toimub tasuta läti keele kursus.
Rohkem infot: kultuurimois@kultuuritehas.ee või tel 555 889 29 või 555 889 27.
Projekti toetab SA Archimedes Hariduskoostöö keskus programmist Grundtvig
Sänna Kultuurimõis
GLEN on Euroopa noortele suunatud maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprogramm, mis hõlmab ettevalmistuskoolitust, kolmekuulist projektipõhist tööd mõnes Aafrika, Aasia või Ida-Euroopa riigis ning teavitustööd ja maailmahariduse edendamist kodumaal. GLEN Eesti programmi eesmärgiks on kasutada osalejate isiklikku töökogemust inspiratsiooniallikana arengukoostöö ja maailmahariduse edendamiseks Eestis. 2013. aastal lähevad GLEN Eesti vabatahtlikud Keeniasse HIV / AIDS ennetustööd tegema, Etioopiasse Etioopia Naiseksportööride Assotsiatsiooni naisettevõtlust edendama, Kameruni väntama dokumentaalfilmi arengukoostööst, Aserbaidžaani toetama maapiirkondade arengut, Malawisse arendama naisettevõtlust ning Ghanasse tegema keskkonnaalast teavitustööd.
GLEN Eesti projektidesse kandideerimine kestab 4. veebruarini. Intervjuud toimuvad 9. ja10. veebruaril ning tulemused selguvad 11. veebruaril.
Lisainfot kandideerimise ja varasemate GLEN vabatahtlike kohta leiad aadressilt www.terveilm.ee/glen/
Piret Hirv
Eesti Külaliikumine Kodukant korraldas 14. detsembril 2012 Järvamaal
Roosna-Alliku vallas Kaaruka külamajas projekti /Eesti külad 2103/
infopäeva.
Kokku said maakonnaühenduste esindajad, kogukonna arengu konsulendid ja
projekti meeskond.Päeva eestvedajad olid Liikumine Kodukant valdkondade juhid Eha Paas ja Külli Vollmer.
Projekti /Eesti külad 2013/ (vaata http://www.kodukant.ee/index.php?id=103995) vahekokkuvõtte tegi projektijuht Külli Vollmer
Avalikkusele on kättesaadav 2012 a. külavanemate andmebaas (http://www.kodukant.ee/index.php?id=104003) Loe edasi: Projekti /Eesti külad 2013/ infopäev Kaarukal
Siseministeerium ootab kuni 31. detsembrini ettepanekuid ettevõtete tunnustamiseks, kes on tänavuse aasta jooksul toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate või abipolitseinike tegevust Eestis või kes on muul moel andnud panuse ühiskonna turvalisuse tõstmisesse.
Tublisid ettevõtjaid võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Samuti pöördub ministeerium üleskutsega mittetulundusühingute liitude, ettevõtjate liitude, päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti poole.
Laekunud kandidaatide seast valitakse välja kuni kümme enam esile tõstmist väärivat ettevõtet, keda tunnustatakse vabatahtlike päästjate toetaja 2012 ning abipolitseinike toetaja 2012 aunimetustega koos vastava logo kasutamise õigusega näiteks ettevõtte koduleheküljel. Samuti kingitakse mälestuseks Kalli Seina disainitud kotkamotiiviga klaastaies.
Vabatahtlust toetava ettevõtte aunimetustega tahab siseminister tänada ettevõtteid, kes tajuvad vastutust ühiskonna ees, olles valmis märkama ning sekkuma valdkondades, kus ka erasektori panus on vajalik ja oluline. Aunimetust väärivad ettevõtjad tehakse teatavaks 5. veebruaril toimuval pidulikul aktusel.
Esmakordselt tunnustati ettevõtteid käesoleva aasta mais, kus siseminister tänas firmasid eelnevate aastate jooksul antud panuse eest. Vabatahtlike päästjate toetaja aunimetus anti kokku seitsmele ettevõttele. OÜ Paatsalu Puhkekeskus ja Aktsiaselts MSCA (Revali Merekool) leidsid märkimist vabatahtlike mere- ja järvepäästjate toetamise eest. AS Ingle, Kuie Põllumajandusühistu, Kolga Teenindusühistu, AS Sanwood ning Tamrex Ohutuse OÜ on oma märkimisväärse tegevusega toetanud priitahtlikke päästjaid. Aunimetusega Abipolitseinike toetaja tunnustati AS Saksa Autot ning Räpina Korrakaitset. Lisaks tänas siseminister tänukirjaga 11 ettevõtet, kes on andnud panuse oma kogukonna vabatahtlike tegevusse.
4.-6.jaanuarini toimuvad Otepääl Tehvandi Spordikeskuses rahvus- vahelised laskesuusatamise võistlused IBU CUP 4 Biathlon Otepää 2013, mille ettevalmistused käivad täie hooga.
Hetkel on võistlustele registreerunud 20 riiki, kuid arv kasvab päev-päevalt. Registreerunud on kõik tugevamad talispordi- ja laskesuusamaad, erinevaid koondisi on oodata umbes 30.
Kahapäevase võistluse avapäeval 5. jaanuaril sõidetakse meeste ja naiste individuaalsõit, 6. jaanuaril on kavas sprindivõistlused.
Võistlused on pealtvaatajatele tasuta.
Loe edasi: Ettevalmistustööd laskesuusatamise suurvõistluseks on täies hoos
Kui tasakaal on ohus, ei piisa lugupidamisest eluringi vastu – väärtusliku alalhoidmiseks tuleb seda teadlikult kaitsta. Eesti Roheline Liikumine (ERL) on keskkonnakaitseorganisatsioon, mis tegeleb säästva ja vastutustundliku eluviisi kampaaniatega ning osaleb keskkonnapoliitikate kujundamises. Koos meiega ehitad maailma, kus on hea elada saagimata Maailmapuu oksa, millel ühiselt istume.
ERL otsib uusi inimesi ja koos nendega värskeid ideid, mida üheskoos ellu viia. Samuti soovime elavdada suhteid oma liikmete ja avalikkusega. Selleks ootame oma meeskonda:
1) toimetajaid, kes kajastavad meie üritusi sõnas ja pildis (artiklid, fotod, video) ning uuendavad kodulehte: tore, kui Sul on eelnev kogemus tekstitoimetamise, väljaannete sisuhalduse, veebiarenduse, fotograafia või graafilise kujundamisega, aga pole ka lugu, kui tahad selles vallas kätt harjutada – peamine, et soovid teha meeskonnatööd
2) vabatahtlike koordinaatoreid, kes oleksid esmaseks kontaktiks uute vabatahtlike jaoks ning aitaksid neil leida endale meelepärase rolli organisatsioonis; kasuks tuleb eelnev töökogemus vabatahtlike või personaliga, aga peamine on suhtlusrõõm ja loomupärane oskus tulla toime inimestega
3) aktiviste, kes soovivad osaleda mõnes juba käimasolevas projektis või ehk hakata ise mõne uue tegevussuuna eestvedajaks: kui näed keskkonnaprobleemi ja sul on olemas tahe ja idee selle lahendamiseks, aitame sul kokku panna meeskonna ja kui asi hakkab kuju võtma, siis ka otsime vajalikke ressursse idee teostamiseks
Miks tulla? Oleme paindlikud: saad valida omale meelepärase rolli ja võtta omale jõukohaseid ülesandeid. Omalt poolt pakume toetavat meeskonda, vajalikke koolitusi ja töövahendeid. Lisaks saad laiendada silmaringi keskkonnateemadel, vahvaid kogemusi, uusi tutvusi ja kontakte ning saad olla osaline organisatsiooni kuvandi kujundamisel. Kes teab, võibolla saab sinust meie järgmine projektijuht…
Kui soovid ennast registreerida või siis lihtsalt rohkem infot saada, võta meiega ühendust. Eesti Rohelise Liikumise koduleht asub aadressil www.roheline.ee.
Info: Maris Aleksašin, e-post maris@roheline.ee, tel 55601343
Merlin Helm (MTÜ Saaremaa Vabatahtlikud meeskonnast)
Kõik me teame, mida vabatahtlik töö endast kujutab – see on tasustamata tegevus kellegi või millegi aitamiseks omast vabast tahtest. Sellel on kaugesse minevikku ulatuvad traditsioonid, sest vanasti tehti ju ikka suuremad tööd talgukorras. Samuti on läbi aegade olnud erinevaid aktiivseid ühiskondlikke rühmitusi, mille läbi kasvasid ja kujunesid riigist hoolivad kodanikud. Loe edasi: Vabatahtlik töö – sa ei pea, sa võid!
Noorteorganisatsioon Seiklejate Vennaskond MTÜ soovib värvata oma vabatahtlike tiimi 26 uut vabatahtlikku koordinaatorit – kas üks neid võiksid olla sina? Kas sul on hea idee, mida tahaksid praktikasse panna? Tunned, et sooviksid saada uusi kogemusi, leida uusi sõpru ning teha midagi ära ühiskonna jaoks? Osaleda rahvusvahelistes projektides? Õppida juhtima teisi ja olema eeskujuks? Kui jah, siis on meil pakkumine just sulle!
Meie eesmärgiks on kaasata Seiklejate Vennaskonna tegevustesse 26 uut vabatahtlikku koordinaatorit, kes kas algataksid oma kodukohas uusi noortele suunatud ettevõtmisi, organiseeriksid infopäevi vabatahtliku töö võimaluste kohta või aitaksid kaasa kodanikuühiskonna arengule. Vabatahtlikud toimiksid ka kui võrgustik, kes edastab noortele (ja vahel ka seenioritele) suunatud infot oma kogukonnas ja sotsiaalmeedias. Vabatahtlikele koordinaatoritele toimub kolme päevane koolitus, et nad ette valmistada, seada konkreetsed eesmärgid ning valmistada plaan noorte kaasamiseks. Kohal on ka eksperdid ja lektorid. Peale koolitust viivad vabatahtlikud läbi erinevad algatused ja üritused oma kodukohtades, kuhu kokku planeerime kaasata üle 300 inimese. Tegevuste analüüsiks toimub analüüsikohtumine, mille käigus analüüsitakse toimunud tegevusi, tunnustatakse vabatahtlikke ja tehakse plaane uuteks algatusteks. Kogu tegevust toetab projektijuht ja vabatahtlikest toetusmeeskond.
Tuled vabatahtlikuks? Anna endast teada kohe täites ära ankeedi. Ära unusta märkimast oma telefoni numbrit ja e-maili, võtame kõigi huvilistega ka otse ühendust. Oluline on, et saaksid osaleda ettevalmistaval koolitusel 14.-16. detsembril.
MTÜ Eesti Naabrivalve alustab uudse, vabatahtlike kaasabil toimiva häirenupu teenuse pakkumist, mis aitab suurendada üksi elavate eakate turvalisust ja tõsta õnnetuste avastamise kiirust. Koostööle oodatakse kõiki Eesti omavalitsusi.
MTÜ Eesti Naabrivalve häirenupp on lahendus üksi elavatele või suure osa päevast omaette kodus veetvatele inimestele, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega.
Eesti inimene on loomult tagasihoidlik, eriti on seda eakad inimesed, kes sageli ei taha oma probleemidega teisi tülitada. Samal ajal on üsna tõsiseks kujunenud olukord, kus üksi elavad eakad ei saa õnnetuste korral õigel ajal abi, eriti suur risk on see hajaasustusega aladel. Õnnetus ei hüüa tulles – ootamatu kukkumine või kõrbev toit pliidil võivad eakate puhul tähendada seda, et abi saamata võib ka esialgu kergena näiv õnnetus lõppeda traagiliselt. Häirenupu süsteemi abil avastatakse õnnetus võimalikult vara ja ka sellele reageerimine toimub kiiresti.
Teenuse saaja koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest GSM-keskusest, mille kaudu teade õnnetusest naabruskonna vabatahtlikeni jõuab. Lisaks õnnetusteadetele annab süsteem teada pikematest elektrikatkestustest ning suitsuanduri häire jõuab reageerijateni ka juhul, kui inimene ise ei ole võimeline nupule vajutama. Abivajaja koju paigaldatakse ka tulekustuti ning koostöös päästeameti spetsialistiga kontrollitakse kodu tuleohutust. Loe edasi: Eesti Naabrivalve häirenupu teenus aitab vabatahtlike kaasabil eakaid
Nii nagu on fakt, et septembris algab kool, on kindel ka see, et politsei on kooli alguse puhul turvalisust tagamas ülekäiguradadel, kirjutab ajaleht Meie Maa.
Eelmisel aastal Lääne prefektuuri poolt käivitatud aktsioon “Turvaliselt koolipinki” tõi Järva-, Pärnu-, Rapla-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaal politseinike kõrvale tänavale ka 61 vabatahtlikku.
Lääne prefektuur kutsub sellelgi aastal huvilisi ja hoolivaid inimesi üles tulema ja aitama väikesed koolilapsed turvaliselt koolipinki. Vabatahtliku roll on olla ülekäiguradadel, kanda kollast vesti ja äratada nii sõidukijuhtide tähelepanu. Vajadusel tuleb vabatahtlikul abistada ka tee ületamisel hätta jäänud lapsi. Uuendusena pakutakse vabatahtlikele maanteeameti rühmasaatjakoolitust, mille käigus saab osaleja teadmisi vastavast seadusandlusest, reguleerija ülesannetest, turvalisuse tagamisest.
Registreerimine vabatahtlikuks ja täpsem info Kuressaare politseijaoskonnast telefonil 454 9756 või e-posti aadressil kaisa.nurm@politsei.ee. Registreerimisel vajame nime, telefoninumbrit, e-posti aadressi. Kohtade arv on piiratud.
Programm Euroopa Noored toetas teises taotlusvoorus 49 Eesti noorteprojekti.
Toetati 11 rahvusvahelist noortevahetust, mis annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida. Valgamaa Seiklejate noortegrupp juhib oma suve lõpus Valgamaal toimuva noortevahetuse käigus tähelepanu loomakaitse teemadele. Eesti, Sloveenia, Islandi, Itaalia, Hispaania, Rumeenia ja Leedu noored õpivad tundma loomakaitse probleeme ning veedavad ka päeva loomade varjupaigas vabatahtlikku tööd tehes. Projekti lõppedes korraldatakse fotonäitus.
Noortealgatuste alaprogrammis, mis seab keskmesse noorte tegevused oma kogukonna heaks, toetati 9 projekti. Näiteks loovad noored näitlejad Tartusse, Lille maja keldri viide erinevasse ruumi sisekosmose. Ruumides liikudes saavad noored teadlikumaks loovusest ja kunsti loomisest ning samuti mõtiskleda erinevate sotsiaalsete probleemide üle. Sisekosmos avatakse selle aasta lõpus üheks kuuks.
Noorte demokraatiaprojektide alaprogrammis toetati kahte projekti. Teaduskeskus AHAA korraldab Eesti ja Läti noortele teadusparlamendi simulatsiooni, mille käigus noored teadusega seotud teemade üle arutlevad. Riigikogu tööpõhimõtteid järgiv simulatsioon toimub Toompea lossis oktoobris.
Euroopa vabatahtliku teenistuse raames tuleb Eestisse 40 vabatahtlikku erinevatest Euroopa riikidest ning ka Armeeniast, Ukrainast, Türgist ja Gruusiast. Noorte vabatahtlik tegevus viib neid lasteaedadesse, noortekeskustesse ja erinevatesse puuetega inimeste organisatsioonidesse. Lisaks panustavad vabatahtlikud Euroopa Liidu teadlikkuse tõstmisesse Eesti noorte seas. 13 Eesti noort siirduvad aga vabatahtlikuks Serbiasse, Kreekasse, Armeeniasse, Gruusiasse, Moldovasse, Ukrainasse ja Inglismaale.
Noorsootöötajate rahvusvahelise koostöö arendamisele suunatud alaprogrammi toel viiakse ellu neli koolitustegevuse ja võrgustikuprojekti. Mittetulundusühing Headest toob oktoobris Eestis aset leidvale rahvusvahelisele koolitusele kokku Tšehhi, Eesti, Itaalia, Läti, Hollandi ja Sloveenia maanoorte organisatsioonide esindajad ning puuetega noortega tegelevad noorsootöötajad, et arendada tulevasi noortevahetuste projekte.
Noorteseminaride alaprogrammis, mis võimaldab arendada noorte ja otsustajate dialoogi, toetati kahte projekti. Lagedi-Jüri Ühingu eestvedamisel selgitavad Rae valla noored välja endile sobilikuma mudeli kohaliku noortevolikogu loomiseks.
Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused ja noortegrupid.
Järgmine taotlustähtaeg on 1. oktoober.
Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.
