Täna jagasid Kohila vallajuhid rahvale tänu ja tunnustust kogukonna ja kogu ühiskonna heaks tehtu eest.
Autasude üleandmistseremoonial pälvis valla kõrgeima autasu – Kohila teenetemärgi – teenekas tekstiilikunstnik, põline Kohila elanik Ehalill Halliste, kelle vaibakunsti on kinkinud president Lennart Meri oma riigivisiitidel. Mitmete välisriikide saatkonnad on valinud Ehalille soojad vaibad oma ruume kaunistama. Kõige rohkem on Ehalill Halliste loomingust osa saanud Kohila ja Raplamaa, kelle esindusruumide heaks on ta põiminud kümneid gobelääne. Möödunud aasta Eesti tekstiilikunstnike aastanäitusel oli Ehalill Halliste esindatud võimsa etnostiilis triptühhoniga “Läte”.
Kohila valla vapimärgiga autasustatati kergejõustikuvõistluste Big kuldliiga peakorraldajat, paljude esinduslike spordivõistluste vedajat Mati Lilliallikut. Kohilas on toimunud viis suvist Bigi kuldliiga etappi, 2009. aastal heitis Gerd Kanter heitis just Kohilas oma hooaja tipptulemuse: 71,64 meetrit.Tänu Bigi kergejõustikuvõistlustele on Kohila kogunud tuntust üle maailma ja saanud häid kogemusi tippvõistluste korraldamiseks.
Elutöö preemia sai Tiit Metsallik, kes 40 aastat on muu töö kõrvalt Kohila valla kinomehaaniku ametit pidanud.
Elu edendaja preemia kuulub Hageri rahvamaja juhatajale Maria Saarnale, kelle eestvedamisel on ehitatud mänguväljakuid, algatatud beebikool ja noortele mõeldud kursusi, mõeldud haigetele ja eakatele vaba aja veetmise võimaluste parandamisele vallas.
Parima ühenduse preemia teenis sihtasutus Hageri Lmbertuse kirik, kelle eestvõttel koguti heategevuslike kampaaniate abil Hageri kiriku 160aastase oreli restaureerimiseks veidi üle 40 000 euro ehk ligi 626 000 Eesti krooni. Perfektselt restaureeritud orel taasõnnistati möödunud sügisel.
Kuldaväärt koolmeistri aunimetus kuulub sel aastal lasteia Sipsik noorele juhile Kristina Mägile, kelle käe all on väikesest laste päevahoiust kasvanud välja Raplamaa üks suurim ja paremini toimiv lasteaed.
Liivi Lukas. Foto: Rakvere linnavalitsusRakvere Linnavalitsus otsustas anda Rakvere linna teenetemärgi ehk Kroonimärgi tänavu Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna juhile Lembit Kaldale, Rakvere Muusikakooli õpetajale Liivi Lukasele ja Dicro Eesti AS tegevdirektorile Juha Seppälale.
Lembit Kalda asus politseiteenistusse 1991. aastal liikluspolitsei büroo Lääne-Viru rühma. Läbides erinevaid teenistusliine, omandas Lembit Kalda korrakaitsepolitseinikule vajaliku kompetentsuse ning 2008. aasta mais määrati ta Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna juhiks. Isikliku eeskuju ning heade juhiomadustega ametnikuna on ta täitnud politseile seatud eesmärke ning säilitanud Lääne-Virumaa elanikes turvalisuse tunnet.
Liivi Lukas on töötanud 35 aastat solfedžoõpetajana Rakvere Muusikakoolis, selles 22 kooli direktorina aastatel 1979-2000.
Liivi Lukas on ise tunnistanud end kutsumuselt pedagoogiks ning see hinnang on kinnitust leidnud nii tema õpilaste kui kolleegide silmis. Tema tööd iseloomustab suur pühendumus, hoolivus õpilaste suhtes, nende individuaalsete võimete hindamine ja tegutsemine vastavalt sellele. Tema koolitatud õpilastest on muusikat edasi õppima läinud üle 60 õpilase ning kellelgi ei ole olnud raskusi vastuvõtukatsete sooritamisega solfedžos.
Liivi Lukase südamlikku ja positiivset, aga samas ka asjalikku olekut hindavad kõrgelt tema endised ja praegused õpilased ja muidugi tema kolleegid, kellele ta on sõbraks ja eeskujuks. Liivi on olnud muusikakooli hea hoidja paljude aastate jooksul. Liivi Lukas on koostanud ka raamatu kooli ajaloost. Ta on olnud linnavolikogu liige. Loe edasi: Rakvere linna Kroonimärgi saab kolm inimest
Tiigrihüppe Sihtasutuse patroon, president Toomas Hendrik Ilves andis täna sihtasutuse 15. sünnipäevakonverentsil üle Tiigri Tegija 2011 auhinnad parimale õpetajale ja koolile.
President Ilves, kes oli aastal 1996 koos toonase haridusministri Jaak Aaviksooga Tiigrihüppe idee algatajaks, meenutas tänasel konverentsil 16 aasta tagust soovi, et meie noored saaksid õppida arvuti kasutamist ja seeläbi muutub ka väike riik suuremaks.
“Nüüd, 15 aastat hiljem võib öelda, et sellest projektist sündiski midagi suurt. Eesti on erinevate edetabelite järgi üks suurima arvutikasutusega riike ning meil on hästi arendatud e-teenused,” ütles president Ilves.
Eesti riigipea nentis, et kui me mitmetes küsimustes jälgime, mida Euroopa teeb, siis IT-vallas on paljudel riikidel just meie kogemusest õppida. President Ilves rõhutas konverentsil õpetajatele ja haridusjuhtidele reaalainete ja arvutikasutuse õpetamise olulisust.
2011. aasta Tiigri Tegija Kooli auhinna pälvis Konguta kool Tartumaalt, mis on teistele eeskujuks kaasaegsete õppemeetodite ja tehnoloogiate kasutamises. Tiigri Tegija auhinna võitnud kool saab võimaluse ajakohastada 10 000 euro eest kooli IKT taristut.
Tiigri Tegija 2011 Õpetaja auhinnale kandideeris mitukümmend õpetajat üle Eesti. Kõige uuendusmeelsemaks õpetajaks tunnistas zürii Valga gümnaasiumi matemaatika-, majandus- ja arvutiõpetaja Eva Tsepurko. Tiigri Tegija auhinna võitnud õpetaja saab võimaluse katta 2000 euro ulatuses enesetäiendamise kulusid välisriigis või IKT vahendite muretsemist. Loe edasi: Tiigri Tegija 2011 tiitli pälvisid Valga õpetaja Eva Tsepurko ja Konguta kool
Tartu ettevõtlikud naised ootavad ettepanekuid tunnustust väärivate vanavanemate kohta. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, tunnustust väärivate vanaemade ja vanaisade kohta oodatakse infot 30. märtsini 2012.
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiooni (EENA) Tartu klubi tänab ja tunnustab emadepäeva künnisel taas vanavanemaid, kes on kasvatanud oma lapselastest tublid, õigete väärtushinnangutega ja oma põhitööd – õppimist – tõsiselt võtvad ning koolielus aktiivselt kaasa löövad noored.
Ettevõtmise käigus tunnustatakse Tartumaal elavaid vanavanemaid, kes kasvatavad (on kasvatanud) lapselapsi ilma lapselaste endi vanemate toeta enam kui 5 aastat, kelle lapselaps on 10 ja enam aastat vana ning õpib algkoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis.
Esmakordselt tunnustati tublisid vanavanemaid 2009. aastal, siis aastatel 2010 ning 2011. EENA Tartu Klubi soovib seda traditsiooni jätkata ka aastal 2012.
Tänavuse Eesti-Läti ning Läti-Eesti tõlkeauhinna pälvis Kalev Kalkun Nora Ikstena romaani “Neitsi õpetus” tõlkimise eest eesti keelde.
Võitja kuulutati välja Riias. Kolmandat korda tunnustati tõlkijaid, kes vahendavad Eesti ning Läti lugejateni naaberriigi kirjandust. Kahel eelmisel aastal pälvisid auhinna Läti tõlkijad, sellel aastal tunnustati Kalev Kalkunit läti kirjanduse eesti keelde vahendamise eest.
Võimalus naaberriigi kirjandust oma emakeeles lugeda aitab kaasa eestlaste ja lätlaste paremale teineteise mõistmisele ning inimestevahelise emotsionaalsema sideme tekkimisele.
Mittetulundusühing Ettevõtlikud Naised (ETNA) Eestimaal ootab kandidaate võistlusele «Ettevõtlik naine 2011», et tunnustada neid julgeid ja tegusaid naisi, kes on teistele eeskujuks.
Mittetulundusühingu juhatuse esinaise Gina Kilumetsa sõnul tahetakse Eesti maapiirkondades toetada naiste ettevõtlikkust ja suurendada nende rolli piirkonna arendamises. Ettevõtliku naise tiitliga tunnustatakse naist, kes töötab maapiirkonna elukvaliteedi tõstmise nimel. Auhinna kandidaat peab elama ja tegutsema Eestis ning ta peab olema maakonna, piirkonna ja koduriigi elu edendamisel midagi saavutanud. Kasuks tulevad loovus ja edukus ning uuenduslikkus oma tegevusalal.
Ankeedis peab olema lühike ülevaade kandidaadi saavutustest 2011. aastal. Samuti palutakse seal ära märkida kandidaadi nimi, kontaktandmed, tegevusala ja tiitlid.
Lisada tuleb info esitaja kohta.
Kirjalikud ettepanekud «Ettevõtlik naine 2011» kandidaatide kohta palutakse saata 1. märtsini e-postiga aadressil fem@fem.ee või paberil aadressil Humala tänav 17, 10617 Tallinn.
Üks Saare Maavalitsuse teeneteplaadi saaja on laulja Ivo Linna
Maavalitsuse komisjoni otsusega saavad Saare maavalitsuse teeneteplaadi tänavu kaheksa saarlast.
Roomassaare sadama kapten Kaarel Niine saab teeneteplaadi noorte merehariduse ja purjetamise edendamise eest Saaremaal. Kaarel Niine eestvedamisel hakati 1970-ndatel aastatel aktiivselt tegelema noorte mereringi ja purjetamise edendamisega. Tema algatusel rajati Nasva sadamasse jahtklubi, mille ümber koondus hulk purjetamishuvilisi noori. Roomassaare sadamakaptenina on ta igati hoolitsenud selle eest, et sadam oleks purjetajasõbralik.
Laulja Ivo Linnale määrati teeneteplaat Saare maakonna tutvustamise eest nii mandril kui väljaspool Eestit. Ivo Linna on tõeline Saare maakonna kultuurisaadik, kellel on vaieldamatult suured teened kodumaakonna tutvustamisel ja hea maine kujundamisel. Hoolimata tihedast ajagraafikust leiab ta ikka aega olemaks saarlaste-muhulaste esindaja. Muhulased ise ütlevad, et Ivo on üks hirmus südamlik inimene, kellel on teiste jaoks alati aega.
Saarte Hääle toimetaja Rita Loel saab teeneteplaadi Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna taastamise, eestvedamise ning ajaloo uurimise ja talletamise eest. Rita Loel on olnud Naiskodukaitses erinevate ettevõtmiste algataja: Saaremaa ringkonna taastamine, sõduriperede toetusprogramm, sõdurikodu loomine Paldiskisse, Saare maakonna aasta ema ja isa konkurss ning tänuüritused, Naiskodukaitse ajaloo uurimine ja talletamine ning erinevate mälestusürituste läbiviimine. Loe edasi: Saare Maavalitsus jagas teeneteplaate
Koigi vallavolikogu esimees Elmar Luha sõnul sai aasta küla tiitli Prandi küla. Luha põhjendas valikut sellega, et kui Prandi on väärt Eesti küla tiitlit, siis on ta kindlasti väärt ka Koigi valla küla tiitlit.
Samuti otsustati anda teenetemärgid kahele inimesele – Rutt Luhale ja Siiri Haugasele.
Vallavolikogu esimees lisas kommentaariks, et Rutt Luha on olnud väga tubli perearst Koigis alatest 1987ndast aastast alates ja Siiri Haugas on samuti 80ndate lõpust tegutsenud rahva poolt väga lugupeetud hambaarst.
Koigi vald asub Järvamaa kaguosas, piirnedes põhjas Kareda ja Koeru vallaga, läänes Paide vallaga, lõunaosas Imavere vallaga ja idas Jõgevamaa Pajusi vallaga. Prandi küla ise asub Koigi vallas Tallinn- Tartu maantee ääres. Kaugus Tallinna 100 km ja Tartusse 89 km. Küla eluoluga saab tutvuda siin.
Põlva lõõtspillikooli hing, lõõdsapäivi kõrraldaja ja pillimeistri, Savõrna lõõdsamiis Tartese Heino saa lõõtspillimängo vahtsõst avvo sisse nõstmisõ iist presidendi käest Valgõtähe V klassi teenetemärgi.
Teno Tartese Heino vidämisele ja härgütämisele om lõõtspillimängohuviliisi nii pall’o saanu, et Põlva muusigakooli ruumi tüküse näile ahtakõsõs jäämä.
Tartese Heino herät’ vahtsõlõ elolõ ka Teppo-tüüpi lõõtspille meisterdämise.
«Tä tege lõõtspille umbõ häste ja tõistmuudu varatsõmbist lõõdsameistrist om nõun ummi tiidmiisi ka lahkõlõ jagama,» kitt Tartese Heinot Haanist peri lõõdsamiis Noormaa Tarmo. «Heino man käü kuun ka lõõdsameistride klubi, kon sis ütstõsõ tiidmiisi tävvendedäs. Heino om hää, lahkõ inemine ja tä mõist hindä ümbre luvva väega hää õhkkunna. Tuuga om tä käümä touganu tävveste lõõtspillirevolutsiooni. Või üteldä, et tä om lõõtspilli vaim vai hing. Sändsit sädeinemiisi tulõ hoita.»
Sindi Linnvolikogu otsustas neljapäeval, 9. veebruaril, määrata Sindi aastainimese aunimetus kauaaegsele Sindi spordielu aktiivsele eestvedajale Helle Artelile. Aastainimese tiitlile esitas Helle Arteli Sindi Naisliit. Sindi Linnavolikogule esitatud taotluses märgitakse, et Helle Artel on teinud tublit tööd Sindi Spordiklubi Kalju pikaaegse juhi ja liikmena. Ta on olnud tegev paljude linna spordiürituste korraldajana ja eestvedajana. Samuti oli Helle Artel algatajaks kepikõndimise ürituste organiseerimisel ja tema juhendamisel tegutseb ning käib iganädalaselt koos täiskasvanute võimlemisring. Aunimetus ja sellega kaasnev rahaline preemia antakse traditsiooniliselt üle Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontserdil, mis toimub 22.veebruaril Sindi Seltsimajas.
Viktor Kaarneem
Foto: parnupostimees.ee
Võru teatritegevuse toetamise hea traditsioonina annavad Võru Linnavalitsus ja Võru Kultuurimaja Kannel alates 2002. aastast välja Võru Kandle teatriauhinda.
Auhind antakse märkimisväärse panuse eest Võru linna teatritegevuse arendamisel. Ettepanekuid 2012. aasta teatriauhinna saaja kohta võivad esitada kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Ettepanekusse tuleb märkida ettepaneku tegija nimi, isikukood ja elukoht ning põhjendatud ettepanek (kandidaadi nimi ja saavutused).
Võru Kandle teatriauhinna on varasemalt pälvinud:
2002.a. – RUDOLF ADELMANN (1918 – 2001)
2003.a. – MEINHARD UIGA
2004.a. – VÕRU DRAAMASTUUDIO
2005.a. – GLEN KELP ja AGU TROLLA
2006.a. – TARMO TAGAMETS
2007.a. – PEETER PAI
2008.a. – KALJU LIIVER
2009.a. – TAAGO TUBIN
2010.a. – ANDRES JUKK
2011.a. – MIHKEL EHALA (1978 – 2010)
Võru Kandle teatriauhind antakse üle teatrikuul märtsis. Ettepanekud märgusõnaga ,,Teatriauhind” palume esitada hiljemalt 10. veebruariks kirjalikult aadressil: Liiva 13, 65609 Võru või e-post: info@vorukannel.ee
Kätlin Hoop
Haanja Vallavalitsus ootab ettepanekuid aukodaniku nimetuse, aunimetuse, tänukirja ja/või aukirja saajate kandidaatide nimekirja. Taotlused tuleb esitada kirjalikult või elektrooniliselt Haanja Vallavalitsusele hiljemalt 15. veebruariks 2012 aadressil Haanja küla, Haanja vald, Võrumaa 65101 või vald@haanja.ee.
Aunimetus omistatakse järgmistes kategooriates:
* aasta tegija (haridus, kultuur, sport jne);
* aasta ettevõtja;
* aasta põllumees;
* aasta tegu;
* aasta noor.
Reedel, 20. jaanuaril toimus Kuressaare kultuurikeskuses traditsiooniline linnavolikogu esimehe ja linnapea pidulik vastuvõtt, kus tunnustati ja tänati 2011. aasta parimaid tegijaid.
Kuressaare omavalitsuse töösse suure panuse andmise eest said tunnustuse linnavalitsuse pikaajalised töötajad keskkonnaspetsialist Karli Valt ja vanemmaakorraldaja Piret Laid.
Aasta kojamees 2011 on Helju Rattas, kes hooldab nelja suure kortermaja hooviala Ida-Niidus ning Tallinna tänava ääres.
Aasta korrakaitsjaks 2011 kuulutati Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ahto Aulik.
Kuressaare linnavalitsuse ning linnavalitsuse hallatavate asutuste järel oli avaliku sektori üksusena suurim üksikisiku tulumaksu maksja 2011. aastal Kuressaare Haigla SA. Loe edasi: Tunnustati Kuressaare mulluseid parimaid
Kuressaare kultuurikeskuses toimunud Kuressaare linna pidulikul vastuvõtul tunnustati tublisid inimesi ja ettevõtteid, kelle tegemised läinud aastal ühel või teisel moel linna arengus silma jäid, ning ettevõtmisi, mida on põhjust oluliseks ja märkimisväärseks pidada.
Tiitli Aasta Tegu 2011 pälvisid Asta ja Harry Leo Kingissepp, kes toetasid 20 000 euroga Kuressaare Linnateatrit, Kuressaare haiglat ja Kudjape kalmistut.
See perekond peab Kuressaare linna oma hingele väga kalliks. Armsast sünnilinnast elatakse küll väga kaugel, kuid oma mõtetes ja tegudes soovib perekond ikka ja jälle Kuressaarele toeks olla. Auhinna võttis vasta Kanadas elava perekonna esindaja Kuressaares Eha Sepp.
Tiitli Aasta Tegija 2011 sai Kuressaare seltsi- ja muusikaelu edendamise ning Saaremaa noorte muusikute motiveerimise eest Sadhu Jam ja Toomas Leis.
Sadhu on hubane kohtumispaik, mis on aidanud ühendada erinevaid elustiile ja maailmavaateid. Pilgeni täis maja, positiivsed emotsioonid ja ohtralt muusikat. Publikule kitsaks jäänud keskkonnast suunduti sügisel Kuressaare kuursaali, et anda sellele majale taas sisu ja eluvaim. Läbi aasta on pakutud uusi ja huvitavaid võimalusi noortele muusikutele ning paljudele kuulajatele.
Linnavalitsus tunnustas tiitliga Pikaajaline Töötaja pikaajalise, silmapaistva ja kohusetundliku töö eest Kuressaare linnavalitsuses keskkonnaprojektide läbiviimisel ning keskkonnakorralduse kureerimisel keskkonnaspetsialist Karli Valti ning töö eest Kuressaare linnavalitsuses omandi- ja maareformi toimingute läbiviimisel ning maaregistri pidamisel vanemmaakorraldajat Piret Laidi.
Aasta Kojamees 2011 on Helju Rattas.
Selle tiitli saamiseks ja silma paistmiseks ei olnud tarvis midagi erilisemat korda saata, vaid numbrid ja tööandja kiidusõnad räägivad iseenda eest – tema tööpanus majahoidjana on poole vanem kui Kuressaare linnas ellu kutsutud konkurss parima kojamehe leidmiseks. Ta on tõestanud oma poolehoidu majahoidjatööle 20-aastase tegutsemisega kahes erinevas ettevõttes. Neist viimases, OÜ-s Kuressaare Elamute Hooldus, 12-aastase tööpanusega, koristades ja hooldades nelja suure kortermaja hooviala Ida-Niidus ning Tallinna tänava ääres.
Aasta Korrakaitsja 2011 – Lääne politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ahto Aulik.Vaatamata oma noorusele, on ta töötanud end lühikese ajaga politsei esiritta Kuressaare linnas. Parima korrakaitsja tiitli andmisel said paljuski määravaks tema kui politseitöötaja ametialased oskused, lisaks sellele kaasasündinud õiglustunne ja abivalmidus. Temale Aasta Korrakaitsja tiitli andmist on toetanud ka Rootsi tänava naabrivalvesektor, kellel on temaga väga hea koostöö. Majandusauhinnad 2011:
Kuressaare linnavalitsuse ning linnavalitsuse hallatavate asutuste järel oli avaliku sektori üksusena suurim üksikisiku tulumaksu maksja Kuressaare Haigla SA. Erakapitalil põhinev suurim üksikisiku tulumaksu maksja 2011. aastal oli Saaremaa Tarbijate Ühistu, samuti OÜ Merinvest. Suurim üksikisiku tulumaksu maksja töötaja kohta oli Skype Technologies OÜ. Suurima üksikisiku tulumaksu kasvuga ettevõte oli Saare Dolomiit-Väokivi OÜ, samuti Arco Ehitus OÜ. Enim töökohti loonud ettevõte oli Trelleborg Industrial Products Estonia OÜ. Ehitus- ja arhitektuuriauhinnad 2011
Möödunud aastal anti Kuressaare parima ehitise tiitel välja kahe aasta peale – 2009–2010. Seda põhjusel, et keerukates majandusoludes kerkis uusi hooneid varasemast vähem. Tänavu tõdeti taas uute ehitiste liigset vähesust, et oleks tekkinud parimate ehitiste vaheline konkurents ja valikuvõimalus. Seepärast on järgmisel aastal plaanis välja kuulutada Kuressaare parim ehitis 2011–2012.
Konkursil ”Värv Kuressaare majal” kerkisid teiste hulgas esile kaks hoonet, mida kumbagi premeeritakse 325 euroga: Kitsas 8 elamu – väga hea näide Kuressaare vanalinnas järjepideva korrektse tööga korras hoitud puithoonete kompleksist. Pihtla tee 47 kortermaja – korrektselt ja terviklikult teostatud fassaadi uuendustööd. Oma tonaalsusega sulandub hoone hästi olemasolevasse keskkonda, mõjub esinduslikult ja väärikalt. Kaunite Kunstide stipendiumi rahvatantsukunsti edendamise eest pälvis Kuressaare gümnaasiumi algklasside õpetaja ja rahvatantsuringide juhendaja Merle Tustit. Armastust rahvakultuuri vastu ja selle edasiandmist lastele juba algklassidest peale võib pidada tema kuldaväärt teeneks, mida ta oma tagasihoidlikul moel on järjepidevalt edendanud. Aasta Tegu Kultuuris tunnustuse pälvisid 15. Kuressaare merepäevad ja 2. Saaremaa merenädal. Tegijaiks meeskond koosseisus Reet Truuväärt, Villu Veski, Mati Talvistu, Maris Rebel, Heli Jalakas, Jüri Aljas, Andrus Unger, Rein Sepp, Lii Pihl, Nele Teiv, Krista Riik, Lindia Lallo, Edgar Haavik, Eha Talvistu, Andrus Aumees, Oskar Jõgi, Margus Hiet ja Kuressaare noored vabatahtlikud.
Võru Maavalitsus, Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Võrumaa Arenguagentuur ootavad hiljemalt 3. veebruariks 2012 taotlusi maakonna vapi- ja teenetemärgi määramise kohta. Samuti oodatakse kandidaate Võrumaa aunimetuse tiitlitele.
Aunimetusi omistatakse järgmistes kategooriates:
• kultuurielu edendaja
• hariduselu edendaja
• sotsiaal- või tervishoiutöötaja
• omavalitsus- või riigiametnik Võru maakonnas
• omavalitsus- või riigiametnik väljastpoolt Võru maakonda
• maaelu/külaelu edendaja või MTÜ
• ettevõte (Suur Vanker 2011, Väike Vanker 2011, Edukas Startija 2011)
Taotlused tuleb esitada kirjalikult või elektrooniliselt Võru Maavalitsusele hiljemalt
3. veebruariks. Taotluse vormid ja lisainfo maakonna veebilehel http://www.werro.ee/maakond/tunnustus.
Viljandimaa vapimärgi näidisViljandi maavanem ootab taas kandidaate Viljandimaa Vapimärgile, ettepanekute esitamise tähtaeg on 31. jaanuar.
Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi Maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on Vapimärgiga autasustatud üheksat inimest. Esimene Vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle legendaarne kergejõustikutreener ja Suure-Jaani spordielu edendaja Meinhard Kirm.
Ettepaneku Vapimärgi andmiseks võivad teha kõik inimesed. Taotlus peab olema kirjalik, vabas vormis ning eraldi blanketti selleks vaja ei ole. Esitada tuleb kandidaadi ees- ja perekonnanimi, tegevusala, teenete kirjeldus ja andmed esitaja kohta.
Ettepanekuid kandidaatide kohta oodatakse kirjalikult Viljandi Maavalitsuse kantseleisse (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) 31. jaanuariks 2012.
Viljandimaa Vapimärgi andmise otsustab maavanema moodustatud vastav nõukogu. Vapimärgi pidulik üleandmine leiab aset maavanema, Omavalitsuste Liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku korraldataval vastuvõtul, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 94. sünnipäeva.
Viljandimaa Vapimärgi statuudi leiate maavalitsuse veebilehelt.
Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks. Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel www.voru.ee kuni 1. veebruarini. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab lahtrisse märkida just selle õige. Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid parimate tiitlitele: Kultuuri- ja haridusasutus 2011, Ettevõte 2011, Ettevõtja 2011, Mittetulundusühing 2011, Uus tulija 2011, Kultuuritegelane 2011, Sporditegelane 2011, Tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2011, Tegija 2011.
Sel aastal anname esmakordselt välja ka Aasta Noor 2011 ja Heategija 2011 tiitlid.
Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-posti aadressile marianne.mett@voru.ee. Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened. „Võro liina tego 2011” kuulutatakse välja 22. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.
Marianne Mett
Otepää vallavalitsus valis välja 2011. aasta parimad sportlased. Oma ettepanekuid parima sportlase tiitlile esitasid valla spordiklubid ja sportlased ise.
Otepää valla parimad sportlased 2011 aastal on:
Parim meessportlane Jaak Mae (murdmaasuusatamine)
Parim naissportlane Triin Ojaste (murdmaasuusatamine)
Parim treener Ants Orasson (laskesuusatamine, Zahkna team, Oti Spordiklubi)
Parim võistkond Karupesa Team’i naiskond (murdmaasuusatamine Anette Veerpalu,
Triin Ojaste, Keidy Kütt)
Parim neiu Maarja Maranik (laskesuusatamine, orienteerumine)
Parim noormees Karl Laasik (murdmaasuusatamine)
Parim veteran Ene Aigro (murdmaasuusatamine)
Parimaid sportlasi tunnustatakse 12. jaanuaril Otepää kultuurikeskuses pärast kitarrivirtuoos Enver Izmailovi kontserti.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) kuulutab 2011. aasta keskkonnategijaks keskkonnaministeeriumi veeosakonna kauaaegse nõuniku Tiiu Raia. Keskkonnakirve pälvis aga teist aastat järjest majandus- ja kommunikatsiooni minister Juhan Parts.
Keskkonnategija Tiiu Raia pälvis nimetuse pikaajalise pühendunud töö eest Eesti veekogude kaitsel. Raia töötas pikka aega keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunikuna, viies ellu teadmispõhist ja demokraatlikku veekaitsepoliitikat, kaasates otsustamisprotsessi eksperdid ja keskkonnaorganisatsioonid. Tema suunamisel on hiljuti Eestis paljud asulad ehitanud tõhusad reoveepuhastid ja põllumajandusettevõtted lekkekindlad sõnnikuhoidlad. Eesti on suutnud likvideerida enamiku nn HELCOM-i valupunkte ja võtab tõsiselt ka eesmärki saavutada aastaks 2015 kõigi veekogude hea seisund. Tänukirja Tiiu Raiale andis EKO esindaja Kaja Peterson üle keskkonnaministri aastalõpu vastuvõtul.
Aasta keskkonnakirve pälvis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts endiselt põlevkivienergeetika taastuvenergiale eelistamise eest, samuti selle eest, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja maanteeamet endiselt kulutavad ressursse Saaremaa püsiühenduse protsessile, mille keskkonnamõjude hindamise aruanne ei arvestanud ekspertide järeldusi ning mille sisu ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Samuti taunib EKO keskkonnaameti aruande heakskiitvat otsust.
“Majandusministri vahetu eesmärk pole küll keskkonna eest võitlemine, kuid ta peaks looma tingimused lisandväärtust loovale, ressursitõhusale ja pikaajaliselt suutlikule majandustegevusele,” selgitas EKO seisukohti Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm. “Keskkonnareostusele pole põlevkivienergeetika puhul hinda pandud, samas kui taastuvenergeetika suund, uudsete keskkonnatehnoloogiate suunamine, rohelise ITK tegevused peaks olema senisest prioriteetsemad. Kui ministeeriumi ettevõtluspoliitika toetab vastutustundlikku ettevõtlust, siis tuleks vastutustundlikult suhtuda läbivalt kõikidesse otsustesse.”
EKO liikmed soovivad nüriks ja kasutuks tehtud kirve Juhan Partsile sel nädalal reaalselt üle anda, et sellest kirvest enam paha ei sünniks.
Rohkem infot EKO tegevuse kohta kodulehel www.eko.org.ee
Ugala teater jagab kolleegipreemiaiad traditsiooniliselt teatri sünnipäeval. Parima lavastaja preemia sai sel aastal Tanel Ingi debüütlavastuse „Väike raha” eest.
Parimaks kujundajaks hindasid kolleegid kunstnik Jaanus Laagrikülli, kes tegi 2011 aastal kujundused lavastustele „Väike raha”, ” Kollane nool”, „Duetid” ja „Kardemoni linna röövlid”.
Parima näitlejanna preemia sai Carita Vaikjärv, kellel on rollid lavastustes “Duetid”, “Postmodernsed leibkonnad” ja «Kollane nool».
Parimaks näitlejaks hinnati kolleegide poolt Indrek Sammul, kellel rollid lavastustes “Amadeus”, “Meeste kodu” ja “Minu isa 20 aastat hiljem”.
Parim lavastust teenindav ja ettevalmistav töötaja 2011 on Ugala kunstnik-dekoraator Taimi Põlme. Parim maja ja publikut teenindav töötaja on Ugala klienditeenindaja Elvi Toom. Südamega tehtud töö preemia sai avalike suhete juht Kairi Leivo. Preemia said ka 2011 aasta jooksul enim etendusi andnud näitlejad Aarne Soro (88 etendust) ja Carita Vaikjärv (91 etendust).
2011. aastal andis Ugala teater kokku 241 etendust. Teatris käis aasta jooksul 57 250 inimest, mis on 2010 aastaga võrreldes 13 656 inimese võrra rohkem.
Viljandimaa kuues “Pärlipidu” peetakse laupäeval, 7. jaanuaril Viljandi pärimusmuusika aidas. Kutsetega peole oodatakse täissaali jagu rahvast ehk umbes 400 inimest.
Tänavuse “Pärlipeo” peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Kati Grauberg-Longhurst ütles, et peo teema on seekord “Kultuurilaegas”. “Selles laekas on peidus Viljandimaa kultuuri- ja spordielu 2011. aasta erilised ning olulised inimesed ja sündmused, kellele ja millele me saame kõik üheskoos tagasipilgu heita,” selgitas Kati Grauberg-Longhurst.
Õhtu piduliku osa algul tervitavad kokkutulnuid maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar.
Maavanem Lembit Kruuse sõnul on just kultuur ja sport need, mis keerulistel aegadel aitavad meid rahvusena püsida ning maakaardil hoida. “Pean nende valdkondade võtmeisikute tunnustamist seetõttu eriti vajalikuks,” rõhutas Kruuse.
Auhindamisega teeb otsa lahti Viljandimaa Spordiliit, kes tunnustab aasta parimaid sportlasi ja võistkonda, spordialade edukamaid, tublimaid eestvedajaid ja säravamaid ettevõtmisi.
Seejärel antakse kätte kuus rahvakultuuri auhinda, mille on valmistanud Viljandimaa 2011. aasta rahvakunstimeister Hilda Pidim. Rahvakultuuri auhinna kandidaate esitati kokku 17.
Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia laureaate on 10, kes valiti välja 13 kandidaadi hulgast. Aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud kultuuri- või sporditegelasele ja sündmusele.
Õhtu tähtsaim hetk on aga 2011. aasta Kultuuripärli saaja väljakuulutamine. Sellele tiitlile esitati seitse kandidaati. Kultuuripärliga tunnustatakse ja innustatakse loomeinimeste erialast pühendumist Viljandimaal.
“Pärlipeo” teine osa on tantsimiseks ansambli saatel. Tantsuplokkide vahel on aga Kati Grauberg-Longhursti sõnul ootamas kaks üllatust.
Seekordse “Pärlipeo” korraldavad Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri Keskus, Viljandimaa Spordiliit, Viljandimaa
Omavalitsuste Liit, Viljandi linnavalitus ja Viljandi maavalitsus. Peo lavastuse on kokku pannud Malle Allese.
Möödunud aastal pälvis Viljandimaa Kultuuripärli Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastaja Aivar Trallmann.
Aeg taas kaeda, kes ja mida kodanikuühiskonna heaks mullu ära tegid. Anna siin klõpsates teada, kes sinu meelest vimplit väärib!
Kategooriaid ikka viis ja tähtajaks 24. jaanuar:
Aasta vabaühendus – ei pea tingimata registreeritud olema
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas
EMSL otsib vabakonnale parimaid avaliku konkursiga juba üheksakümne .. tollendamast aastast, valiku teeb küünlapäeva kandis EMSLi nõukogu, pidulikud embused veebruaris. Kõiki tiitleid ei pruugita igal aastal välja anda.
Kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril algusega kell 12 toimub Võru kultuurimajas „Kannel“ Võrumaa kultuuritöötajate pidulik tänuüritus.
Rahvakultuurikeskuse, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu tänukirjadega tunnustatakse 2011. aasta silmapaistvamate rahvakultuurisündmuste läbiviijaid. Maavanema tänukirja saab kolleegide poolt 2011. aasta parimaks valitud maaraamatukoguhoidja. Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp kuulutab välja kultuuriaasta preemiad ja „Kultuuripärl 2011“ laureaadi.
Kultuuritöötajaid tervitavad Võru maavanem Andres Kõiv, Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts, kultuuriaastast annab ülevaate maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik. Muusikalise tervitusega esinevad Vastseliina Muusikakooli õpilased.
Jõulupühade järel ajaleht Meie Maa eestvedamisel kaheksateistkümnendat korda koos istunud hindajad leidsid lõppeva aasta tegu otsides, et mõne varasema aastaga võrreldes väga suuri ja märgilise tähendusega tegusid esile tuua ei ole kerge. Ehk just seepärast kerkis üsna üksmeelselt favoriidiks maanteeamet, kelle eestvõttel on tänavu punkt pandud mitmele teedevõrgu parendamisega seotud projektile. Esmajoones toodi esile Kuressaare-Nasva teelõigu uuendamine ja uue silla rajamine üle Nasva jõe. Aga ka Rannamaantee mustkatte alla viimise lõpetamine. Boonusena haagiti neile kaasa ka eelmisse aastasse jäänud teetööd Valjalas ja Orissaares.
2010. aasta Järvamaa spordipreemiad. Edukas neiu 2010 - Grete Šadeiko, foto: Anu Ansberg
Järvamaa Spordiliit on koostanud spordiklubide poolt esitatud tulemuste põhjal Järvamaa sportlaste 2011. a medalivõitude tabeli. Nüüd ootab spordiliit kodanike arvamust Järvamaa 2011. a parimate sportlaste valimisel hiljemalt 5. jaanuariks 2012.a.
Parimad selgitatakse: – kõikide spordiklubide ja spordialade esindajate arvamuste alusel;
– avaliku küsitluse alusel (Järvamaa Infoportaal, Järva Teataja, Kuma raadio, jarvasport.ee);
– Järvamaa Spordiliidu juhatuse otsuse paremusjärjestuse alusel.
Arvamusankeet palutakse toimetada Järvamaa Spordiliitu tagasi 5. jaanuariks 2012.
Ankeet on oodatud paberkandjal Paide Spordihalli, Aiavilja 1, Paide või e-posti teel: piret.maaring@jarvasport.ee. Arvesse lähevad ainult need arvamusankeedid, mis on laekunud hiljemalt 5. jaanuariks 2012 ja millel on kõik read täidetud (valitud viis meest, viis naist, kolm võistkonda, viis noort neidu ja viis noormeest ja üks naisveteran ja üks meesveteran).
2011.a parimate valimise ankeet spordiorganisatsioonile – tabeli leiad SIIT 2011.a parimate valimise ankeet spordisõbrale – tabel leiad SIIT
Parima sportlase punktisüsteem: vastavalt I koht – 5 punkti, II koht – 4, III koht – 3 jne. Võrdsete punktide korral eelistatakse spordiklubide arvamust ja selle võrduse korral JSL juhatuse liikmete arvamust.
Parimate austamine toimub reedel, 20. jaanuaril 2012 algusega kell 18.00 Albu Rahvamajas koostöös Järvamaa omavalituste liidu ja Eesti kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupiga.
Tartu ettevõtlikud naised ootavad ettepanekuid tunnustust väärivate vanavanemate kohta. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, tunnustust väärivate vanaemade ja vanaisade kohta oodatakse infot 30. märtsini 2012.
Aeg taas kaeda, kes ja mida kodanikuühiskonna heaks mullu ära tegid. 