toit – Lehekülg 5 – Külauudised

Ornitoloogiaühingul on nõuandeid lindude lisatoitmiseks

Saabunud talv on pannud linnusõbrad aegsasti muretsema tiivuliste toidulaua pärast. Et lindude eest hoolitsemine toimuks võimalikult oskuslikult ja teadmatusest tulenevaid vigu vältides, on kasulik panna tähele Eesti ornitoloogiaühingu nõuandeid.

Kärt raputab päevalilleseemneid lindude toidumajakese põrandale Foto Urmas Saard — Kärt raputab päevalilleseemneid lindude toidumajakese põrandale. Foto: Urmas Saard

Viimastel päevadel maha sadanud lumi saab jätkuvalt lisa ja ilmaprognoosi kohaselt langeb õhutemperatuur järjest madalamatele kraadidele. Ornitoloogide sõnul tuleb enamik meil talvel esinevaid linnuliike toime ilma inimese abita. Talvine toitmine võib hoopiski kahju teha, eriti veelindudele, keda toiduga siia jääma meelitatakse ja kes tõeliste külmade saabudes nälga ja jäälõksu jäävad. Kõik meil talvel esinevad veelinnud on rändlinnud ega vaja inimestelt lisatoitu. Lisatoitmisest on muidugi suur abi neile värvulistele, kes on otsustanud talvituma jääda.

Eesti ilmastikus on talvine lisatoitmine väikestele aialindudele oluline ja suurendab paljude lindude ellujäämisvõimalusi, eriti karmi külmaga. Sageli aitab isegi vähene toitmine. Ongi ju inimese pakutav vaid lisa-, mitte põhitoit, sest talvised aialinnud otsivad ka ise süüa.

Sageli avastavad toidulaua kutsumata külalised: tuvid, varesed või teised suuremad linnud, kes hõivavad kogu aluse ega lase väiksemaid ligi. Need linnud meil enamasti lisatoitmist ei vaja. Nende eemalhoidmiseks võib proovida teha toidumaja lennuava kitsamaks või kitsa servaga, kuhu suuremad linnud istuma ei mahu.

Loe edasi: Ornitoloogiaühingul on nõuandeid lindude lisatoitmiseks

Milliseid jooke võib väikelaps juua?

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

Kui lapsel on janu, tuleb talle anda juua ning janu kustutamiseks sobib, vaid puhas vesi. Kunagi ei tohi keelata lapsel puhast vett juua, ei ole vaja jälgida täpseid vee joomise aegu, õige on see, et laps joob siis, kui tal on janu.

Kuigi vesi ei anna energiat, vajab meie keha vett rakkude eluks ja toitainete jõudmiseks igasse kehaosassa. Vesi on organismile igas eas asendamatu, vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises lahustis ning kõik need on organismile vajalikud. Vesi hoiab püsivat kehatemperatuuri ja kaitseb elutähtsaid organeid nii ülekuumenemise kui ka alajahtumise eest ning vesi aitab organismist välja viia ainevahetuse lõpp-produkte. Lastel on vaja suhteliselt rohkem vett kui täiskasvanutel, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Kudede veerikkuse peegelduseks on ka väikelaste ilusad ümarad kehavormid, nn. nukukäed ja -jalad.

Vanusest sõltumata on janutunne märk vedelikupuudusest ning vajab alati kiiret piisava vedelikuhulga tagamist, eelistatult vee näol. Veevajadus sõltub mitmetest asjaoludest: ruumi temperatuur, toidu iseloom, higistamine, tervislik seisund, tarbitud soolade kogus, individuaalne erisus jm.

Veevajadus sõltub kehamassist (kehakaalust). Kuigi iga laps on individuaalne, on vanusega seotud kasvamine ja laste keskmist kehamassi saame arvestada igas vanuses. Seega füsioloogiline ehk säilitusvedeliku vajadust arvestataksegi kehamassi, mitte vanuse kohta. Loe edasi: Milliseid jooke võib väikelaps juua?

Krulli kohvik küpsetab homme hommikul algavaks Sindi laadapäevaks sadu pätse puhast rukkileiba

Uudise avaldamise tunnil valmivad Krulli kohvikus 15 tänukringlit, mis kingitakse meelelahutuskavas esinejatele ja laada vabatahtlikele abilistele.

Praegu küpsetavad laadapäevaks maitsvaid kringleid, saiakesi, nõgeseleiba Ralf Ramot ja Juta Velleste, kellest esimesel 17 aastat kogemusi ja teisel veelgi rohkem. Õhtul tuleb uus vahetus, kes võtab käsile leiva küpsetamise. Krulli kohviku sulgemise järel pole nende leiba pikka aega müügis olnud. Laada puhul otsustati erandkorras võtta ette ka leivategu, et Sindi linna sünnipäeval laadakülalisi üllatada. Müügitelk tuleb seltsimaja peaukse ette.

Ralf Ramot ja Juta Velleste valmistavad tänukringleid. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Krulli kohvik küpsetab homme hommikul algavaks Sindi laadapäevaks sadu pätse puhast rukkileiba

Pärnumaa OTT tuli Martensi väljakule

Varem Pärnu südalinnast pisut eemale jäävas asukohas tegutsenud Pärnumaa toiduvõrgustiku OTT ehk otse tootjalt tarbijale turg toimus eile kahe tunni kestel Martensi väljakul.

OTT Pärnus Martensi väljakul Foto Urmas Saard — OTT Pärnus Martensi väljakul. Foto: Urmas Saard

Pärnus alustas kodanikualgatuslik OTT rohkem kui paar aastat tagasi ja nüüd tegutsetakse koostöös Pärnu Keskusega, mille ees edaspidi hakkavadki kauplemise päevad igal neljapäeval neljast kuueni toimuma. Jätkuvalt jääb väiketootjate ja ostjate otsekontakti viimise mõtteks kohaliku toidu eelistamine. OTT võrgustikku kuuluvad tootjad saavad ennast registreerida facebookis ja sama lehe kaudu võivad ka ostjad teha soovitud kaubale tellimusi. Turule tulles võetakse kaupa ühes ka teatava varuga, et juhumöödujagi võiks midagi leida ilma ette tellimata.

Aastaid kitsepiima saadustega kauplev Tiivi Liibert ütles, et ostjate vähesuse tõttu ta vanas asukohas kauplemas ei käinud, aga nüüd tuli kaubanduskeskuste südamesse proovima. Üldse oli eilseks registreerunuid tosin kauplejat ja sagimist näis ringikujuliselt paigaldatud lettide ääres päris palju. Mitmete lettide juures tekkis aeg-ajalt koguni pikem järjekord. Seda vaatamata väga tugevale tuulele, mis äkitselt tõusis ja üsna segavaks muutus. Seepärast polnud võimalik ka riidevarjusid lettide kohale paigaldada.

Loe edasi: Pärnumaa OTT tuli Martensi väljakule

Art Priori magustoit üllatas ja teenis esikoha

Orm Oja tunnustuse pälvinud magustoit. Foto: Lauri Laan

Esmaspäeval kuulutas programm Eesti Maitsed Tallink Spa&Conference Hotelis välja Eesti 50 parimat söögikohta. Kunstirestoran Art Priori on meistriklassi nimekirjas ja kuuendal positsioonil, peakoka Orm Oja valmistatud magustoidu aga hindasid asjatundjad parimaks ning see andis dessertide osas Art Priorile esikoha.

Ormi magustoidu koostisosadeks on mustikas, tüümian, valge šokolaad ja tatar. Mustikatest on tehtud mahlaessents, tüümianist pikantse maitsega õli, tatrast jäätis. Süüa tuleb magustoitu lutsutades, et külm hammastele liiga ei teeks.

Hõrgutise valmistanud Orm Oja ütles, et esmaspäevane tunnustus tuli talle üllatusena. Nimelt hinnati magustoitu varem NOA restoranis toimunud Magusa Töötoa üritusel degusteerimisvoorus ning seal osalenud Art Priori meeskond ise ei osanud arvatagi, et see on osa restoranide vahelisest võistlusest. Oma loomingu kohta ütleb Orm Oja, et inspiratsioon on tulnud pakasesest loodusest, mil metsa alt leitud marjad on jäised ja neid tuleb maitset nautides ettevaatlikult suus sulatada.

Senine restoranide paremiku TOP-nimekiri kannab nüüd nime Eesti Maitsete restoranijuht ja toitlustuskohti hinnatakse Skandinaavia White Guide Nordicu metoodika alusel. Meistriklassi pingereas on esimene Alexander, järgnevad NOA Peakoka Pool, restoran Ö, Tchaikovsky. OKO ja Art Priori.

Piia Ausman

Sindi noortekeskuses küpsetavad poisid kooke ja keedavad moosi

Sindi Avatud Noortekeskuses töötav Liidia Pihhus ütles, et keskuse juhataja Helle Vent toob pidevalt oma suvila aiamaalt õunu söögiks. Külmkapis on alati koogitainas küpsetamist ootamas. Eile koorisid ja lõikusid õunu Sten Reimann, Steven Reimann ja Siim-Rasmus Lindau ning keetsid Pihhuse juhendamisel neist moosi, mida enda küpsetatud kookidele peale panna. „Tuli täitsa maitsev,“ kiitis Vent moosikeetjaid. „Õunu on suvilas nii palju, et teeme ka talveks ja siis juba rohkem.“

Õunamoos ja pannkoogid puha poiste enda tehtud. Foto: Helle Vent

Urmas Saard

Eesti tarbija peab üha olulisemaks kontakti toidu tootjaga

2014. aastal vähenes toidu ostmine suurematest kauplustest ning kasvanud on väikestest toidukauplustest ja turult ostmine. Keskmiselt ostetakse Eesti peredes toitu ligi neli korda nädalas, selgus täna Põllumajandusministeeriumis tutvustatud tarbijate ostukäitumise uuringust.

Kodumaise toidu hoiakuline eelistamine on kümne aastaga tõusnud enam kui 10 protsenti ja ulatus mullu ligi 90 protsendini. Seitse-kaheksa tarbijat kümnest tajub, et kodumaised toidukaubad moodustavad nende sisseostudest suurema osa.

„Me näeme, et Eesti inimene on hakanud enam otsima kontakti otse tootjaga ja Eesti toidu kuvand on aastatega muutunud positiivsemaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti toidule ja toidutootjatele teeb see suurt au, kui tarbija tahab rohkem teada oma toidust ja selle saamisloost. Hea uudis on ka see, et sissetulekute kasv on aidanud tarbijal oma toiduvalikut laiendada.“

Päritolumaa ja toidu kodumaisuse tähtsustamine sõltub uuringu tulemuste järgi suuresti vanusest ja haridustasemest – kodumaiseid toidukaupu eelistavad enamasti kõrgema haridustasemega ja vanemad tarbijad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbijad valmis talunike ja tootjate kauba eest ka rohkem maksma, kui see oleks mugavamalt kättesaadav. Loe edasi: Eesti tarbija peab üha olulisemaks kontakti toidu tootjaga

Täna tähistatakse ülemaailmset toiduohutuse päeva

Täna, 7. aprilli tähistatakse kogu maailmas WHO (Maailma Terviseorganisatsiooni) eestvedamisel maailma tervisepäeva raames toiduohutuse päeva, et tõsta tarbijate teadlikkust võimalikest toiduga seotud riskidest. Eestis diagnoositi mullu 2668 toidu kaudu leviva haiguse juhtu.

„Eestis on tarbijaile pakutav toit reeglina ohutu, sest toiduohutuse tagamise süsteem toimib tõhusalt. Kuigi esmane vastutus toidu ohutuse eest lasub toidu tootjatel ja käitlejatel, tahame toiduohutuse päevaga juhtida tähelepanu sellele, kuidas tarbija saaks tagada toidu ohutuse oma isiklikus köögis,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. “Koduköök on ahelas toidutootmisest tarbimiseni ainus lüli, kuhu riiklik toiduohutuse süsteem ei ulatu. Seepärast on oluline, et kõik inimesed ka kodus järgiksid toidu ohutu valmistamise ja säilitamise põhimõtteid.”

WHO Eesti esinduse juhi Marge Reinapi sõnul on toiduohutuse küsimused ülemaailmselt alahinnatud, kuna suur osa toidutekkelistest haigustest jääb diagnoosimata.

„Maailmas on toiduohutuse tagamine ning toidutekkeliste haiguste ennetamine väljakutseks nii arengumaades kui ka arenenud riikides. Seepärast peaksid kõik toidutootmise ja tarneahela osapooled toiduga seotud riskide vähendamiseks senisest tihedamat koostööd tegema,“ ütles WHO Eesti esinduse juht Marge Reinap. Loe edasi: Täna tähistatakse ülemaailmset toiduohutuse päeva

Homme avatakse Eesti toidu väljak

Reedel, 4. juulil kell 9.30 avatakse Tallinna Lauluväljakul tänavuse laulu- ja tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” raames loodud Eesti toidu väljaku.

Esmakordselt laulupidude ajaloos teevad väljakul ühise etteaste Eesti toidutootjad ja panevad välja meie köögi parimad ning iseloomukamad toidupalad. Esindatud on nii piirkondlikud toiduvõrgustikud, Eesti peakokad kui ka suuremad ja väiksemad toidutootjad – kokku on väljas poolesaja ettevõtja ning organisatsiooni toidukraam.

Põllumajandusministeerium toob Eesti toidu laulupeole koostöös piirkondlike toiduvõrgustike, Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Aiandusliidu ja Eesti Toiduainetööstuse Liiduga.

Kristo Mäe

Osale koduse toidu ja veini konkursil

Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts on igal aastal juulikuus tähistanud oma nimikangelase sünniaastapäeva, et väärtustada Himmastes sündinud suurmehe mälestust. Sel aastal korraldatakse koduse toidu ja veini konkurss.

Läinud sajandi üheks kuulsamaks eestlased nimetatud Hurt teenis juba oma eluajal mitmeid tiitleid. Usuteaduse vallas kutsuti teda kandidaadiks, keeleteaduses doktoriks. Pärast surma pärjas eesti rahvas ta aga kuningaks. Folkloorikuningaks. Sellise erakordse tunnustuse oli Hurt auga välja teeninud, sest siiani on maailmapärandis suurim ja ainulaadseim just Jakob Hurda kogu, mis koosneb 170 köitest sisaldades 50 000 rahvalaulu. See hiigelkogu muutus rahvusvaheliselt kuulsaks juba Hurda elupäevil ning põhjustas pärast tema surma Eesti Rahva Muuseumi asutamise. Loe edasi: Osale koduse toidu ja veini konkursil

Laulupeol saab proovida Eesti erinevate piirkondade maitseid

3.-6. juulini saab laulupeo raames Tallinna Lauluväljakule kerkival Eesti toidu väljakul proovida Eesti erinevate piirkondade maitseid, mille toovad kohale piirkondlikud toiduvõrgustikud ja Eesti tippkokad.

“Üha suurem hulk tarbijaid otsib sellist toitu, mis on iseloomulik mõnele konkreetsele piirkonnale ning on seotud sealse looduse ja traditsioonidega,” ütles Kadi Raudsepp, kes veab Põllumajandusministeeriumis Eesti toidu väljaku projekti. “Just neid huvitavaid Eesti maitseid tahame tutvustada ka laulupeolistele.”

Valikut Eesti piirkondlikest maitsetest pakuvad MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, Ida-Virumaad esindav Viru Toit ning Peipsimaa kööki esindav Maitseelamuse Koda, kes pakuvad näiteks suitsuvutte ja haugikotlette, ulukilihast grillvorste värske salatiga, aga ka maasikaid ja värsket soolakurki.

Oma road valmistab piirkondlikest retseptidest inspireerituna ka Eesti Peakokkade Ühenduse esindus, kelle menüüst leiab näiteks suitsuahvenat, mulgiputru suitsulihaga, lesta röstköögiviljadega ja suitsutatud lammast karulaugu orsottoga.

Põllumajandusministeerium toob Eesti toidu laulupeole koostöös piirkondlike toiduvõrgustike, Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Toiduainetööstuse Liiduga.

Eesti toidu väljak jääb Mere väravatest lauluväljakule sisenedes paremat kätt.

Võta üritusest osa ka Facebookis: https://www.facebook.com/events/233866543474788/

National Geographic alustab artiklisarja planeedi toitmisest

Peagi elab planeedil Maa üheksa miljardit inimest, kuid täna ei mõtle keegi sellele, kuidas meie koduplaneet sellise inimhulga toitmisega hakkama saab. National Geographic alustab maikuus aasta lõpuni kestvat artiklisarja, mis avab temaatika eri vaatenurgast. Üks on juba praegu selge: et toita näljast planeeti, peame muutma põllumajandust ja oma mõtteviisi.

Teised põhiteemad maikuu numbris on järgmised:

Dinosauruste väljakaevamine Utah’s
Osariigi lõunaosa kõrbes, mis oli kunagi osa kadunud mandrist, peetakse jahti dinosaurustele.

Laevalõhkujad
Bangladeshi mehed riskivad eluga, et lammutada kaubalaevu ja tankereid.

Helde laht
Planktonist kuni tursa ja vaaladeni – Saint Lawrence’i lahes kihab elu.

Armastus Seine’i jõel
Seine’i jõgi meelitab ligi armastajaid, turiste, õngitsejaid ja psühhiaatriapatsiente – tervet Pariisi.

Lisaks tuleb juttu käte temperatuurist, merihobust, linnarahva toidust jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne mainumber jõuab müügile 29. aprillil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Meie toidame maailma

Teele Link,
Madalasustusega Planeedi Seltsi juhatuse liige

Põllumajanduse laialdane industrialiseerimine algas pärast Teist maailmasõda. See protsess on põhjustanud märkimisväärseid muutusi nii meid ümbritsevas loodus- kui tehiskeskkonnas. Lisaks kunstlikult deformeerunud maastikupildile on saanud häiritud looduslik tasakaal, mida illustreerivad kuivendatud märgalad, maapinna pahupidi pööramine ja sellejärgne tasandamine, hiiglaslikud niisutussüsteemid soojates maades, aina külluslikum kemikaalide lisamise väetistesse ja kahjuritõrjepreparaatidesse.

Lisaks veel uute tõude aretamine, ebamääraste deformatsioonide esilekutsumine, geneetiliselt muundatud organismide levik. tulenevalt liikide väljasuremisest ja Seeläbi leiab aset algupäraste sortimentide süsteemne hävitamine. Laostavate tegutsemismaneeride tõttu kaovad tasahilju loomade elupaigad ja taimede kasvukohad. Teisisõnu väheneb bioloogiline mitmekesisus.Vähe sellest, aset leiab ka põhjaveevarude hävitamine ja muldade, jõgede reostamine, mille tulemina elusorganismid mürgistuvad, kaasaarvatud inimene.

Niisiis peale Nõukogude Liidu lagunemist globaalne transiit kasvas plahvatuslikult, võimaldades tohutu hulga toidu, eriti odava loomasööda laialikandmist üle maailma olles kantud laiali üle kogu maailma mööda mereteid. Samas leidis aset farmitöödest elatuvate talunike koondumine ühtsesse globaalsesse võrgustikku. Selliste arengute pahupooleks on olukord, kus tuhandeid kilomeetreid läbinud tooted on tihtilugu odavamadki kui kohalikud. Põhjustena saab välja tuua järgmised asjaolud: mujalt sisseveetud kauba tootmiseks on kasutatud odavamat tööjõudu ja/või nende töötlemis- ning transpordikulud on finantseeritud teatud ulatuses eksportmaa toetuste näol. Importtoodete hinna määravad eeskätt kauba vahendajad, kes on ühtlasi peamisteks kasu saajateks. Kuna importtooted on oma olemuselt päritolumaa turujäägid, millest on tarvis rohkem-või vähemtulusalt vabaneda, siis on nõudluse ja pakkumise vahekord hinnakujundusel teisejärguline.

Põhimõtteliselt toimib säärane kaugvedude süsteem ka ühe riigi piirides, mille puhul ühtedes piirkondades toimub tootmispindade ülekoormamine ja teistes piirkondades toimub eluolu väljasuretamine tulenevalt viimase piirkonna ressursside ekspluateerimisest ja seeläbi sõltuvuse loomisest teistest regioonidest. Väljasuretamine toimub nii majanduslikus kultuurilises, hariduslikus kui geneetilises mõistes ja sellega kaasneb ääremaastumine, kuna töökohad kaovad ja inimesed rändavad välja. Enamasti lähevad nad suurlinnadesse, mille kaubanduskeskustes on küllaslikult erinevaid turujääke ja et konkurents viib hinnad ka alla, siis ongi loodud ideaalsed tingimused tarbijaühiskonna õitsenguks, mille brändiks on ületarbimine. Loe edasi: Meie toidame maailma

Tulekul Toidupanga toidukogumispäevad üle Eesti

Saabuval nädalavahetusel ehk 15. ja 16. märtsil pakuvad Toidupangad 20-s kaupluses üle Eesti külastajatele võimaluse aidata kohalikke puuduses elavaid peresid.

Märtsis neljandat sünnipäeva tähistav Eesti Toidupank korraldab algaval nädalavahetusel üle-eestilised toidukogumispäevad. Kohaliku toidupanga jaoks saab osta ja annetada toidukaupa 5-s Prismas, 5-s Rimis, 5-s ETK kaupluses, 4-s Selveris ja Tallinna Solarise keskuse toidupoes.

Toidukogumispäevi korraldab kohalik toidupank ning saadud kaup jagatakse vastava piirkonna puuduses elavatele peredele.
Loe edasi: Tulekul Toidupanga toidukogumispäevad üle Eesti

Tulekul põnev loeng “Kosmose botaanika”

Uuringute kohaselt on mahetootmise energiakulu keskmiselt 50% väiksem kui intensiivpõllumajanduses.

Kas oled taevast, kuud, tähti, päikesetõusu ja -loojangut silmitsedes mõelnud sellele, et miks kogu see taevane ilu nii kõrgel on ja kaugeks jääb? Tulekul on põnev loeng, mis käsitleb, kuidas peegeldavad taimed planeetide loovat mõju planeedil Maa. Loengu “Kosmose botaanika” peab Eestisse külla tulev Geoffrey Burt – Inglise päritolu Rootsi talupidaja, kes on tegelenud aastast 1975 biodünaamilise põllumajanduse ja loomuliku toidu temaatikaga.

Taimedest sõltub meie eksistents väga erinevatel viisidel. Taimed on seotud inimkonnaga ajaloo aegade algusest. Taimedes avalduvad kosmilised mõjud. Heategevuslikus loengus tutvustatakse seni kästlematul moel kuidas kosmiline toime avaldub keerukalt põimudes nii inimelus, taimedes kui ka kõigis kuju loovais vormides.

Geoffrey Burt: „Võib öelda, et läbi teiste maailmade peegelduse tajumise osaleb inimhing loomises eneses…“

Geoffrey Burti näol on tegemist biodünaamikuga, kes on tegelenud mahepõllumajandusega 1975. aastast. Ta on olnud õpetaja waldorfkoolides, elanud mitmes paigas Euroopas, muuhulgas ka mõned aastad Eestis, nüüdseks peab talu Rootsis. Eelmisel aastal pidas kolmes paigas positiivset tagasisidet saanud loengut toidust ja selle mõjude põhjus-tagajärg seostest, põllumajanduse ajaloolise arengu taustal. Ka seekordne loeng käsitleb meid ümbritsevat vaatenurgast, mis meid saab üllatama. Loe edasi: Tulekul põnev loeng “Kosmose botaanika”

Ära raiska pühade ajal toitu!

Euroopa Komisjoni uurimus näitab, et Eesti majapidamistes raisatakse ühe inimese kohta rohkem kui kilo toitu nädalas.

Jõulude ajal mõeldakse tavapärasest rohkem kaaslaste heaolule. AKÜ kutsub peresid mõtlema inimestele nii Eestis kui teistes riikides, kes on meie toidulaual oleva toidu kasvatanud. Hästi planeeritud pidusöök säästab keskkonda ja austab toidu kasvatanud talunikke.

Toidu targaks kasutamiseks vaja järgida mõnda lihtsat reeglit:

Ole toidukoguseid planeerides realistlik. Tee ostunimekiri retseptide alusel. Kui eelmise jõulu ajal jäi enamik toitu üle, võid sel korral julgelt koguseid vähendada.

Toitu ostes vaata “parim enne” kuupäeva, et saaksid järele jäänud toitu kasutada ka peale jõululaupäeva.

Kasuta jääke nutikalt – lihaülejääkidest, veidi nässakatest juurviljadest ja veinilõpust saab imehea puljongi või kastmepõhja. Puuviljadest saab teha tervisliku kokteili või magustoidu.

Sügavkülmuta – kui toitu jäi palju üle, siis pane osa sellest väikeste portsonitena sügavkülma. Neid on hiljem mugav kasutada, kui on vaja ruttu toekat lõunat.

Kontrolli oma külmkapi tervist – toit säilib kõige paremini 1 ja 5 kraadi vahel.

Vii ülejäägid komposti. Kui Sul on aed, tee endale kompostihunnik ja vii sinna jäätmeid ka talvel. Nii vähendad prügi kogust ja saad järgmisel aastal hea mulla.

Mõtle majanduslikult – toidu raiskamine on raha raiskamine.

Vaata ingliskeelset lühiklippi üleskutsega vähendada toidu raiskamist:

http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=9K72SHEPOCE

Katrin Pärgmäe
Arengukoostöö Ümarlaud

Mida hädaolukorraks toidukappi varuda?

Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda vett ja näiteks pika säilivusega kuivaineid. Foto: Eesti Toidtumisteaduse Selts

Kriisi-, häda- või eriolukord tähendab sellist olukorda, kus muuhulgas on katkenud normaalne toiduga varustamise süsteem. Mida selline olukord endast kujutab ja mis võiks igaühel kapis varuks olla, kirjutab Maablogis Põllumajandusministeeriumi haldusosakonna nõunik Mari Hõbemäe.

Olukorra, kus tavaline toiduga varustamise süsteem on häiritud või katkenud, võib tekitada näiteks ulatuslik loodusõnnetus, pikaajaline elektrikatkestus, epideemia vm sündmus, mis on määratletud hädaolukorra seaduses. Hädaolukorras riigi elanikkonnale toiduvaru tagamine, on ülesandeks seatud Põllumajandusministeeriumile.

Lühiajaliselt 30% vähem toitaineid

Hädaolukorra puhul piisab lühiajaliselt elanikele 20-30% väiksemast toitainete tarbimisest, kui tavaolukorras on vajalik organismi funktsioneerimiseks. Seega igale inimesele peab hädaolukorras jätkuma toiduained 1900 kcal/ööpäevas ja kuni 2-aastastele lastele 1000 kcal/ööpäevas. Sealjuures ei ole vaja arvestada sooliste eripäradega, mille järgi on naiste energiavajadus meeste omast veidi madalam.

Riigil on olemas tegevusvaru ehk toiduvaru, mille kasutamisel hädaolukordade leevendamiseks on aga vaja veidi aega, et abi jõuaks vajajani. Seni tuleb hakkama saada oma koduste toiduvarudega.

Selleks, et suurendada oma toimetulekuoskusi hädaolukorras, tasub võimalusel mõelda toiduainete omavaru hoidmisele kodus ehk siis leida kapi nurka pisut ruumi toiduainetele, millega saaks hakkama vähemalt 24 tundi. Loe edasi: Mida hädaolukorraks toidukappi varuda?

Kuidas vähendada toiduraiskamist?

“Kui kasvatada ise toitu kasvõi natukene, vähendab see väga palju raiskamist ja ära jäävad ka need pikad suure ökoloogilise jalajäljega ahelad.” – Toomas Trapido. Foto: Karin Volmer

Sel kolmapäeval, 16. oktoobril tähistab maailm rahvusvahelist toidupäeva ja püüab sellega innustada mõtlema, kuidas kindlustada piisav ja mitmekülgne toiduvaru kogu inimkonnale. Maablogi uuris erinevatelt ekspertidelt, mida nemad soovitavad teha, et meil toitu võimalikult vähe raisku läheks.

Malle Kobin, Aasta Ema 2013:

„Mina olen oma põhimõtted kaasa võtnud lapsepõlvekodust, kus toidust peeti väga lugu, st. võileib söödi lõpuni, taldrik söödi tühjaks, kui oli soovi võis lisa võtta, ka see tuli ära süüa. Samu kombeid olen püüdnud õpetada oma lastele. Meie kodus on au sees ka tervislik toitumine. Suure osa oma toidust – piim, liha, munad, juurviljad, aedviljad, puuviljad – kõik kasvatame ise, ilma kunstväetise ja umbrohumürkideta. Teeme palju hoidiseid. Kuna meil on ka koduloomad, siis toitu niiöelda raisku ei lähegi – prügikasti toitu ei visata. Olen oma lastele õpetanud varasest lapsepõlvest peale viisakaid lauakombeid, mille juurde kuulub kindlasti toidust lugu pidamine. Mingit erilist nippi mul pole, vaid kasvatuslik järjekindlus kujundab lastes teadmise, et toit on lugupidamist vääriv elu osa.“

Edasi saab lugeda juba siit.

Pühajärve kokad keetsid ja küpsetasid Riia tipprestoranis

Käesoleval nädalal toimub projekti FOODART raames Eestis ja Lätis kulinaarianädal, mille avas 4. oktoobril Riias Le Dome kalarestoranis Eesti kulinaaria õhtu. Eesti kaasaegsel köögil põhineva õhtusöögi valmistasid Rait Kits ja Kaisa Kliimand, GMP Clubhoteli Pühajärve Restorani kokad.

Õhtusöök valmis koostöös Le Dome restorani meeskonnaga. Pühajärve Restorani peakoka Rait Kitse sõnul on selline rahvusvaheline koostöö inspireeriv, annab uusi ideid ning häid kontakte. „Au on töötada koos Läti tippkokkade paremikku kuuluva Maris Astics´iga ja tema meeskonnaga,“ kinnitas Rait Kits.

Juba 10. oktoobril on aga Maris Astics Tartus Caffee Truffes ja 11. oktoobril GMP Clubhoteli Pühajärve Restoranis. Maris Astics on hinnatud tippkokk, mitmete kokanduslike auhindade võitja ja noorte kokkade koolitaja Riia Restoraniteeninduse koolis, kes on ehitanud üles Riia tunnustatud a´la carte restorani Le Dome. Asticsi sõnul on ehe Läti toit pärit metsikust loodusest ning seda ideed järgib ta ka galaõhtusöögi menüüs. Muuhulgas annab Maris Astics meistriklassi ka Tartu Kutsehariduskeskuse toitlustuse eriala õpetajatele-professionaalidele.

Eesti-Läti programmist rahastatava FOODART projekti eesmärgiks on tugevdada sidemeid kohalike toidutootjate ning restoranide vahel. Projekti raames koolitati toidu tootjaid ning abistati neid uute kvaliteetsete toodete arendamisel ja pakendite disainis ja valmis kokaraamat „Kohalik toit: parimad palad naabrite köögist“, mille esitlus on 11. oktoobril Otepääl.
“Projekti tulemusena on Eesti ja Läti väikeettevõtjatel valminud uued isikupärased ja ehedad tooted, mida võib julgesti soovitada nii kodu- kui tipprestorani peakokale”, märkis projektijuht Tiiu Marran.

Tutvu üritustega: http://clubhotel.ee/et/restoran/laeti-ohtusoeoek

Allikas: FOODART, SA Põlvamaa Arenduskeskus

Võrumaa väikeettevõtjad osalesid Riia toidumessil

Niilo Tiit ja John Cirieco Riias oma toodangut paigutamas. Foto: Võru maavalitsus

5.-6. septembril osalesid Võrumaa väikeettevõtjad Baltikumi suurimal toidutootjate messil Riga Food. Messil oli võimalik tutvuda toidutrendide ja -toodetega, näha uuenduslikke tootmisliine ja pakkimisseadmeid ning leida koostööpartnereid.

Võrumaa ettevõtjad jagasid messil infot oma tegevuse ja toodangu kohta. Külalistel oli võimalik degusteerida Nopri kohupiima- ja juustutooteid ning JoniJoni köögivilja- ja tsitrusesukaade. Eraldi väljapanekuga oli messil esindatud Taarapõllu talu.

„Positiivse mulje jättis see, et Läti toidutootjad olid piirkondade kaupa esindatud eraldi messihallis ja osalemine oli neile seal tasuta,“ sõnas Nopri talu peremees Tiit Niilo, kes vahetas Läti ettevõtjatega kogemusi.

Messi raames toimus Võrumaa, Madona piirkonna ja Pihkva oblasti ettevõtjate vaheline ühisseminar, kus tutvustati uusi tegijaid ja käimasolevaid projekte.

Messi külastamist toetas ESTLATRUS territoriaalkoostöö programm „Foster SME“, kus Eesti poolseks partneriks projektis on Võru Maavalitsus.

Allikas: Britt Vahter

Sööme arvatust mahedamalt

Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam.

Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused. Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise. Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid mahetooret mahedana edasi töödelda.

Nende kahe asjaolu tulemuseks on see, et mahetoormest tehtud toit jõuab toidulauale sageli tavatoiduna, näiteks töödeldakse mahedalt kasvatatut edasi tavatoodanguna. Uuringud näitavad, et Eestis müüdud toidust moodustab vaid alla protsendi mahetoit.

Oluliselt mahedam
Numbrite taha vaadates näeme aga nende petlikkust. Need räägivad nimelt mahedana märgistatud toidu müügist, mitte mahedana toodetud toidust. Näiteks mullu toodeti maheliha 1400 tonni, kuid mahedana müüdi kõigest 103 tonni. Mahepiima toodeti 12 000 tonni, mahedana müüdi aga 2800 tonni. Ka teiste toodete puhul avaneb sarnane pilt. Nii tarbime mahetoitu ilmselt sagedamini, kui ise arvame.

Tarbija poolt vaadatuna on see kindlasti positiivne (saab ta ju mahetoote tavatoote hinnaga), kuid mahetootja kaotab turueelise – mahetoote eelistaja oleks selle eest valmis kõrgemat hinda maksma.

Seega kui räägime mahetoidust, on tegelikult juttu mahedana märgitud toidust. See ongi üks kitsaskohti, et parema valiku puudumisel müüakse hinnalisem mahetoit tavatoiduna. Loe edasi: Sööme arvatust mahedamalt

Esimene maailma kultuuriruumi tutvustav õhtu Võrumaa muuseumis on Ungari päralt

Alates sellest suvest alustab Vana-Võromaa kultuurikoda (Võrumaa muuseum, Katariina tn 11) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”. Kultuurisarjas soovime tutvustada erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Saab vastuseid küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad sealsed noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga. Kvartalis korra luuakse Võrumaa muuseumis värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla.

Esimene hubane kultuuriõhtu toimub 13. augustil kell 18 – Ungari kultuur.

Õhtut viib läbi Ungari Instituudi programmijuht Helina Pukk, kes on aastaid Ungaris elanud ja tänu instituudi aktiivsele tööle on kursis sealse kultuuri- ja kunstieluga. Kultuuriõhtul näidatakse pilte, kuulatakse muusikat, pakutakse traditsioonilist ungarlase igapäevast toitu ja juuakse sealsete meistrite valmistatud veini.
Osalemisest palume teada anda: jana@vorumuuseum.ee

Jana Huul

National Geographic avab suhkrusõltuvuse varjukülgi

Ajakirja National Geographic Eesti augustikuu kaanelugu avab suhkrusõltuvuse varjukülgi ning käsitleb suhkru mõju inimese tervisele. Inimkonna suhkrusõltuvuse tekkimise lugu on huvitav: esimese doosi saime juba 10 000 aastat tagasi Uus-Guinea saarel, praegu sööb keskmine ameeriklane päevas 22,7 teelusikatäit suhkrut.

Teise peateemana on vaatluse all lõvide üllatav eluviis. Nimelt on lõvi ainuke tõeliselt sotsiaalne kaslane. Aga miks? Ja kuidas? Ajakirja meeskond veetis mitu kuud Serengeti lõvikarjade juures, et teada saada. Aafrika lõvisid võib olla alles jäänud kõige rohkem 35 000. Keenias näitab lõvivahtide programm üht viisi, kuidas ohustatud kaslasi päästa.

Lisaks räägitakse veel maiade veealustest saladustest, India maalitud elevantidest, püütonijahist Floridas, hiirte esivanematest, kliimamuutuste mõjust orkaanidele, vedeldatud bituumenist, karpkaladest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõuab müügile 30. juulil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Maablogi: kas me vajame rikastatud toitu?

Inimeste üha enam kasvav huvi tervislikuma toidu vastu on saamas 21. sajandi trendiks. Tarbija otsib pidevalt lisandväärtusega toitu – ka sellist, millel oleks haiguse riski vähendav toime – ja toidu käitlejad pole kitsid seda pakkumast.

Rikastatud toit on tavatoit, millele on lisatud vitamiine, mineraalaineid ja muid toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid. Ehk teisisõnu on tavatoidule lisatud täiendavaid koostisosi. Mõistagi, tohib toidule lisada vaid selliseid aineid, mis on ohutud, organismi poolt omastatavad ja sisalduvad valmistootes organismile olulises koguses.

Loe edasi Põllumajandusministeeriumi ajaveebist Maablogi!

Uus märgis toob esile suurema lihasisaldusega vorstitooted

Põllumajandusministeerium töötas välja vabatahtliku lisamärgistuse keeduvorstidele, viineritele ja sardellidele, mis aitab kõrgema lihasisaldusega tooted paremini esile tuua. Märki võivad lihatööstused tulevikus kasutada vähemalt 60% lihasisaldusega vorstitoodete puhul.

„Kõigil vorstitoodete pakenditel on info lihasisalduse protsendi kohta olemas ka praegu, kuid lisamärgis toob selle tarbija jaoks selgemalt ja pakendil paremini leitavalt esile,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Lihatööstused saavad märki tulevikus kasutada keeduvorstidel, viineritel ja sardellidel, mille lihasisaldus on vähemalt 60% ja mis ei sisalda lihamassi. „Märgil tuuakse välja iga konkreetse toote lihasisalduse protsent,“ selgitas Kevvai. Märgi kasutamine on lihatööstustele vabatahtlik. Loe edasi: Uus märgis toob esile suurema lihasisaldusega vorstitooted